tutvustada uut euroopa kirjandust, tegeleda eesti kirjanduse tõlkimisega,tuua rahvani unarusse jäetud eesti autorid(juhan liiv, K.J.Peterson) rühmituse taga peitub ka kirjastus,ajakiri ja 5 kirjanduslikku albumit. ( kuulusid: Suits, Tuglas, Grünthal-Ridala, Aavik, Linde) Albumid- I 1905- suitsu manifest, aaviku keeleuuendustest, ja kirjandus teaduslikke artikkleid. II-1907. keskendub ilukirjandusele, Tuglas ja Suits. III-1909- saknaal, uuenduste töttu, Petersoni luuletused,Hämming Vilde novell "kuival" prostitutsiooni probleemid, süüdistatakse porno levitamises. BOLUTAREI luuletus ,,Raibe"-otsekohene,räige,Randvere movell ,,Rutt" ideaalsest naisest. IV-1912- kunstnike koostöö, Mägi,Triik,Laikmaa. Suitsu ,,Värisevate haabade allee" esimene professionaalne vabavärsiline luuletus Eestis. V-1915-Kokkuvõte 10.aastast ja Tuglase ,,vabadus ja surm". Kirjastus töötas 40' aastani, Kaastööd tegi Jaan Oks, sai tuntuks inetuse estetiseerimine ,,küla" novell
kriminaalromaan, armastusromaan); kujutamisviisi (arenguromaan, filosoofiline romaan, publitsistlik romaan, psühholoogiline romaan, sotsiaalolustikuline romaan); mahu (lühiromaan, epopöa) ja vormi järgi (värssromaan, kiriromaan). Algselt olid romaanid värsivormilised nagu eeposed, alates 13. sajandist hakati üha rohkem kasutama proosavormi. Eesti kirjandusse tuli romaan 19. sajandil Jaak Järve (1852–1920) ja Eduard Vilde (1865–1933) loomingu kaudu. Eesti tuntuim romaan on Anton Hansen Tammsaare (1878– 1940) „Tõde ja õigus” I–V (1926–33). [http://kirjanduslugu.edu.ee/data/lexicon.xml 18.10.12] Romaane liigitatakse: Ainestiku järgi Ajalooline romaan – Ajalooline romaan on romaan, mis kirjeldab ajalugu ning minevikus toimunud sündmusi. Näiteks ’’Mahtra sõda’’. [http://et.wikipedia.org/wiki/Ajalooline_romaan 15.10.12]
Hando Runneli luulekogude analüüs Hando Runnel on luuletaja ja kirjanik. Ta on sündinud 24. novembril 1938.aastal Järvamaal Võhmatu vallas Liutsalu külas Vainu talus.Tema isa Eduard ja ema Pärja olid Järvamaale rännanud Võrumaalt. H.Runneli huvi kirjanduse vastu tärkas algkoolis. Juba teisest klassist peale tahtis ta kirjanikuks saada. Alghariduse omandas Hando Runnel Jalgsema, Ambla ja Järva-Jaani koolides. Keskhariduse sai Tartu 1. Keskkoolis ja Paide Keskkoolis. Aastatel 1957 - 1962 õppis ta Eesti Põllumajanduse Akadeemias agronoomiat ning töötas kodukolhoosis. Eesti Põllumajandus Akadeemia jäi Handol lõpetamata, sest kirjanduslikud huvid viisid ta tööle ajakirja Loomingu toimetusse, kus avaldati ka mõned tema luuletused. Sellest hetkest algas avalik ülekolimine kirjanduse poolele. Kirjanike Liitu kuulub ta 1969. aastast, mille juhatusse on teda ka korduvalt valitud. Vabakutseliseks kirjanikuks hakkas ...
Kultuur ja eluolu (Enne iseseisvumist) 19.–20. sajandi vahetusel mõjutas eesti kultuuri industrialiseerumine ja moderniseerumine ning linnade kiire areng. 1905. ja 1907. aasta revolutsioonide mõjul tekkis rahvusliku liikumise teine laine, mis võttis suuna omariikluse rajamisele. Baltisaksa kultuur oli Eestis jäämas tagaplaanile võrreldes eesti rahvuskultuuriga. Eestikeelses kirjanduses ilmusid täiesti kunstiküpsed teosed sellistelt autoritelt nagu Eduard Vilde, August Kitzberg, Juhan Liiv, Anna Haava, Gustav Suits; rühmitus "Noor-Eesti" võttis sihiks rahvuskultuuri viimise kooskõlla Euroopa arengutega – Noor-Eesti esimese almanahhi sissejuhatusest pärineb ka Suitsu paljutsiteeritud üleskutse: "Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!". 1913 valmis Estonia teatri hoone Tallinnas. (Pärast iseseisvumist) 1918. aastal saavutatud iseseisvus andis võimaluse luua eesti rahvuskultuuri toeks riiklikud institutsioonid
Henrik Berntsen. Torre Agbar on pilvelõhkuja Hispaanias Barcelonas. Hoone valmis 2005. aasta juulis ja Hoone arhitekt on Jean Nouvel. Torre Agbar on 144,4 meetriga kõrguselt kolmas hoone Barcelonas. Sel on 38 korrust, neist 4 maa-alused. 2.Skulptuur-on kujutava kunsti põhiliike graafika ja maalikunsti kõrval, mille peamiseks väljendusvahendiks on vorm. Tartus Vallikraavi tänaval asuv Oscar Wilde'i ja Eduard Vilde skulptuur. Skulptuuri autor on Tiiu Kirsipuu. Monument avati 30. mail 1999. aastal. Skulptuuri koopia kingiti 2004. aastal Iirimaal asuvale Galway linnale. Tarvas on tarvast kujutav skulptuur Rakvere Vallimäel. Kuju autor on skulptor Tauno Kangro. Kuju avati 15. juunil 2002. "Isa ja poeg" on Eesti skulptori Ülo Õuna skulptuur Tartus Küüni tänaval. Teos
Kirjanduse eksami piletid 1. Ilukirjanduse olemasolu ja seos teiste kunstiliikidega.(+) 2. Vabalt valitud teose analüüs.(+) 3. Kirjandus rühmitused 20 saj. algul.(+) 4. Saaremaalt pärit kirjanikke + 1. teos vabalt valitud.(+) 5. Kitzberi draama looming. 2 periood. ,,Libahunt", ,,Kauka jumal"(+) 6. P. Alveri looming + 1 luuletus peast.(+) 7. Vilde draama looming + ,,Mäeküla piimamees"(+) 8. Dostojevski elu ja looming.(+) 9. Dostojevski romaani ,, Idioot" analüüs.(+) 10. Juhan Liivi looming ja elu + 1 luuletus.(+) 11. Lev Tolstoi elu ja looming.(+) 12. Visnapuu elu ja looming + 1 luuletus.(+) 13. Tolstoi romaani analüüs.(+) 14. Heiti Talviku luule + 1 luuletus(+) 15. Tsehov looming(+) 16. Tsehov elu looming(+) 17. Marie Underi elu ja looming + 1 luuletus.(+) 18. Eepika olemus: romaan ja selle liigid. (+) 19. Hemingway elu ja looming
kirjaniku soovidele allutatult, nende psühholoogiline motiveeritus on nõrk. Menukamad ja kaalukamad teosed: "Vambola" (1889), "Aita" (1891), "Leili" (1893), milles käsitletakse eestlaste muistset vabadusvõitlust. Ajaloolise jutustuse zanris olgu Bornhöhe ja Saali teoste kõrval veel mainitud J.Järve "Karolus" ja A.Kitzbergi "Maimu". Eesti ajalugu kujutava proosa uus tulemine toimus 20. sajandi alul J. Mändmetsa juttude, eriti aga Vilde ajaloolise triloogiaga. 24. Rahvusromantilise proosa muid võimalusi ning realismi esimesi märke (J. Pärn, L. Suburg, E. Aspe, M. Põdder jt). Rahvusliku liikumise ajastul suurenes oluliselt jutukirjanduse üldmaht, avardus ainevaldkond ja temaatika. Algupäraseid jutte ilmus vähe, avaldati tõlkeid, enamasti tõlkemugandusi või alusteoste vabalt tehtud ümberütlemisi. Massilektüüriks said mitmed röövlilood, jutud indiaanlastest. Tuumakama osa jutukirjandusest moodustasid rahvajutud, F
Jungholz Pärnu publikuga kompromissidele ei lähe. Ta püüab teatritegemist rajada hea tasemega ühiskonnakriitilisele repertuaarile. Suudab tasemelt erinevate näitlejatega luua häid lavastusi, kuid ei suuda kaasa haarata vähese kultuurilise haridusega publikut. olulisemad lavastused 1914. B. Bjornson "Kui noored viinapuud õitsevad", lavastaja K. Jungholz 1914. H. Ibsen "Nora", lavastaja K. Jungholz 1915. H. Sudermann "Kodu", lavastaja K. Jungholz 1915. E. Vilde "Tabamata ime", lavastaja K. Jungholz 1915. A. Kitzberg / J. Simm "Kosjasõit", lavastaja K. Jungholz 1915. H. Ibsen "Seltskonnatoed", lavastaja K. Jungholz 1915. Pärnu kutseline teatrielu katkeb, teatri ruumid võtab üle sõjaväehaigla. Pärast sõjaväe lahkumist antakse Endlas mitmeid isetegevuslikke etendusi. 1918. 23. veebruaril kuulutatakse Endla teatri rõdult välja Eesti Vabariik. 1920. Pärnu Näitlejate Ühing võtab teatri ülalpidamise enda hooleks.
kirjandustoimetajana. Alates 1992. aastast on ta ka UNESCO Eesti rahvuskomisjoni peasekretär. Kareva sai kuulsaks 1980. aastatel kaunite armastusluuletuste kirjutajana, kuid ta loomingus on ka religioosseid püüdlusi, ilu – ja harmooniaotsinguid jm. Alguspärase loomingu kõrval on ta avaldanud luuletõlkeid. Tal on tütar Maria Lee. Kareva on pärinud ka tunnustusi nagu: Vabariigi Kultuuripreemia luulekogu „Maailma asemel“ eest; Eduard Vilde preemia „Mandragora“ eest; Juhan Liivi luuleauhind 1991.aastal. Eesti teatrilaval on etendatud tema „Mandragorat“ (Tallinna Linnateatris, lavastaja Jaanus Rohumaa, esietendus 30.aprillil 2003). 3 3. Looming Juba varakult tulid Kareva luules esile mõned põhijooned, mille järgi tundis lugejaskond teda
Just see tegi tema romaani nii populaarseks, sest aitas inimestel tegelastega samastuda ja rõhujatele vastanduda. Peategelane on talupoeg Jaanus, Bornhöhe poolt välja mõeldud tegelane, keda autor kujutab ülestõusu juhina ja keda tuntaksegi Tasuja nime all. Jaanus hukkub lahingus. Vasta küsimustele tekstikatkendi ja oma teadmiste põhjal! Vajadusel otsi lisamaterjali õpikutest või internetist! Eesti lugu: Eduard Bornhöhe „Tasuja“ Jaan Undusk Nagu Kreutzwald ja Vilde, nii pärines ka Bornhöhe mõisasundijate neetud tõust. „Kilter, kubjas, aidamees, need on põrgus kõige ees,“ arvas rahvasuu, kuid just „sakste“ käepikendusena leiba tee- ninud ametimeeste peredes võrsusid kirjanduslikud vabadusvõitlejad. Mõisateenijate psühholoo- giliselt raskes keskkonnas, kus tunti ühtviisi nii mõisa- kui ka taluelu, kasvasid poisid, kes panid paberile eesti kirjanduse esimesed vastupanumeeleolud
Ideekaart "Mäeküla piimamees" Eduard Vilde Elumõte ja eluväärtused: Prillupi elumõte on kindlasti see, et ta soovib meeleheitlikult rikkaks saada ning selle saavutamisel ei kohku ta millegi ees tagasi.Seetõttu annab ta oma naise Mari Kremerile "kasutada", saades selle eest vastu piimatalu ning võimaluse kiiresti rikkaks saada. Mari elumõte on see, et ta saaks linna elama minna.Samuti on tema jaoks oluline täita oma kohustusi oma õe laste ja mehe eest hoolitsemisel.
· "Armuaeg" (valikkogu, 1991) · "Fraktalia" (2000) · "Mandragora" (2002) · "Aja kuju" (2005) Doris Kareva on olnud ka paljude luulekogude koostaja ja tõlkija · "Aastaajad eesti luules" (1999) · "Sina ja mina" (2001) · "Kabir" (2003) · "Väike värsiaasta" (2003) · "Rogha Danta. Seitse iiri luuletari" (2005) · "Surmapõletaja" (2006) Tunnustused · Vabariigi kultuuripreemia luulekogu "Maailma asemel" eest. · Eduard Vilde preemia "Mandragora" eest. · Juhan Liivi luuleauhind 1991. aastal. Kareva looming Eesti teatrilavadel · "Mandragora" (Tallinna Linnateater; lavastaja Jaanus Rohumaa; esietendus 30. aprillil 2003). (http://et.wikipedia.org/wiki/Doris_Kareva#Elulugu) Näiteid Doris Kareva luuletustest : Üle kuristiku Ma ütlen: armastus. See pole vale. Kui tahad kuulda, tule lähemale. Kui tahad tunda, tule päris ligi. Kuid rohkem ma ei ütle ometigi.
Nimisõna + nimisõna 1. Lühenenud sõna + nimisõna K uurimistöö, elamispind, võõrkeel, kõrgkool, hõõglamp, heegelnõel 2. Nimisõna ainsuse nimetavas+nimisõna K soolvesi, sügismantel, kuldmünt, võrkpall 3. Nimisõna ainsuse omastavas+nimisõna 3.1. Kokku, kui 3.1.1. täiendsõna väljendab liiki, laadi (vastab küsimusele mis liiki?missugune?). taskukell, seinakell ............................ jõulupühad, keeleteadus, märtsikuu, koolidirektor 3.1.2. tekib piltlik väljend. konnasilm, mehejutt, merekaru, lapsepõlv 3.1.3. täiendsõna on mitmusliku sisuga. tikutoos, raamatukapp, marjakorjamine, rebasenahad 3.2. Lahku, kui 3.2.1. täiendsõna väljendab kuuluvust (vastab küsimusele kelle?mille?). õpiku autor, õpilase kirjand, kauba headus, looduse ilu, ukse kääksumine, mehe jutt (ühe teatud mehe jutt), konna (kelle?) silm, kooli direktor (ühe kindla kooli) 3.2.2. täiendsõna juurde kuulub täiend. tähtsa linna elan...
Andrus Kivirähk ,,Mees, kes teadis ussisõnu" Koostas: Sander Ankur Juhendas: Tiina Luik Tallinn 2009 Raamatust Andrus Kivirähk on eesti nüüdisaja üks menukaimaid kirjanike, kelle sulest on pärit romaan ,,Mees, kes teadis ussisõnu". Teos oli oma ilmumise aastal (2007) raamatumüügi edetabelite tipus ehk kohalik bestseller. Kivirähk pälvis selle romaaniga Virumaa - ja Vilde kirjandusauhinna. Romaanil on huvitav kaanekujundus, kasutatud on vanaaegset ornamentikat, mis lisab teosele müütilist hõngu. See romaan on üks vähestest raamatutest, mille ma praeguseks vabatahtlikult läbi olen lugenud. Juhtusin igavuse ja aja viitmiseks antud teost sirvima ning kui olin alustanud, ei suutnud ma raamatut pikalt endast eemal hoida. Raamat oli meie perel juba õnneks ammu olemas. Romaan ,,Mees, kes teadis Ussisõnu" räägib metsaelust ning sellest kuidas kõik inimesed
Aastatel 1911-1913 õppis ta Tartu Ülikoolis apteekriks .Ta oma aja kohta suhteliselt korraliku hariduse ning meenutas hea sõnaga oma vene ja saksa keele ning kirjanduse õpetajaid. Mõlemat keelt valdas kirjanik vabalt. Lisaks luges ta raamatuid prantsuse, poola ja soome keeles. Oskar Lutsule kõige suuremat elamust pakkunud klassikud olid: Shakespeare, Molière, Racine, Goethe, Schiller, Lessing, Gogol, Puskin, Lermontov, Tolstoi, eesti autoritest Saal, Bornhöhe, Vilde ja Kitzberg. Lugemine polnud Lutsule kunagi üksnes harjumuspärane ajaviide; selle taga seisis juba varajases lapsepõlves tärganud täitmatu huvi inimloomuste mõistatamise vastu. Mõnede arvamuste kohaselt asus Oskar Luts raamatud kirjutama just siis, kui oli rohkest lugemisest küllastunud ja tüdinud ning leidis, et tahaks ka ise midagi öelda. Alanud Esimene maailmasõda viis Lutsu 1914. aasta septembris farmatseudina tegevväkke.
Poliitiline elu 20. saj algul Tartu liberaalid: J. Tõnisson, ,,Postimees", esindasid haritlaste ja jõukama talurahva huve, seisukohad: olid venestamise ja saksastamise vastu, tähtis eesti keel, eestlaste võrdsustamine baltisakslastega Tallinna radikaalid: K. Päts, A.H. Tammsaare, ,,Teataja", esindasid ettevõrjate ja Põhja-Eesti haritlaste huve, seisukohad: majanduse edendamise poolt, venelaste väljatõrjumine, majandusliku olukorra parandamine. Sotsiaaldemokraadid: P. Speek, E. Vilde, Martna, ,,Uudised," esindasid tööliste ja üliõpilaste huve, seisukohad: demokraatia, vähemusrahvaste õiguste respekteerimine 1905. aasta revolutsioon Põhjused: 1) ühiskonna kihistumine, 2) absoluutne monarhia takistas majanduse ja ühiskonna arengut, 3) järsk majanduslangus (Vene-Jaapani sõda, 1903 majanduskriis), 4) rahvuslik rõhumine Käik: 9. jaanuaril Verine Pühapäev Peterburis. 12
ühiskonnakriitiliste draamadega. KRIITIKAT JA · Mõned näited tolleaegsetest kriitikamõistetest: ÕPETUSSÕNU Palemoondamine miimika · Tagasiside oli oluline, Vastukombekohaline eriti ajaleheartiklid ebasünnis, ebamoraalne Kiidulagin · Eduard Vilde aplaus, plaksutamine Sisselitsimised muljed, otsene tõlge saksakeelsest die Eindrücke Priitahtlik näitleja isetegevuslik näitleja, taidleja Näpunäited näitlejatele Adolf Rühka avaldas 1904. aastal ,,Lühikese näitemängu õpetuse" Kutselise Vanemuise algusaastad
TALLINNA POLÜTEHNIKUM JAN KAUS - HETK Kirjandus Tallinn 2012 JAN KAUS Jan Kaus on eesti kirjanik. Ta sündis 22. jaanuaril 1971. Ta on õppinud pedagoogikat ja EHI-s filosoofiat. Ta on saanud palju tunnustusi. Nagu näiteks 2001 aastal Loomingu kriitikapreemia, 2003. aastal sai Eesti Vabariigi presidendi noore kultuuritegelase preemia ja Ponkala Fondi preemia, aastal 2007 sai ta stipendiumi ,,Ela ja sära" ja Eduard Vilde nimelise kirjandusauhinna. Jan Kaus oli 19982001 ja alates 2007 kultuurilehe Sirp toimetaja. Aastatel 2004 2007 Eesti Kirjanike Liidu juhatuse esimees, peale selle oli ta Tallinna rahvusvahelise kirjandusfestivali korraldaja ja Eesti Filmiajakirjanike Ühingu liige. Ta on Underground-ansambli Dreamphish basskitarrist ja kujutav kunstnik. Kirjanik Jan Kausile pakuvad inspiratsiooni inimese lähedusevajadus ja tugevate tunnete irratsionaalsus
"Pan Grpowski üheksa juhtumit" (2001) õudusjutte" (2005) "Hathawareti teener" (2002) "Roos ja lumekristall" (2006) Tunnustused 2009: Friedebert Tuglase novelliauhind "Minu päevad Liinaga". Looming, 2008, nr 8 2008: Tallinna linna Tammsaare nimeline romaanipreemia 2011: Kultuurkapitali kirjanduspreemiaromaanisarja "Apteeker Melchior..." ning jätkuva loomingulise kõrgvormi ja žanrilise mitmekesisuse eest 2012: Eduard Vilde nimeline kirjandusauhind teose “Apteeker Melchior ja timuka tütar” eest Alates 2000. aastast on Indrek Hargla 17 korda võitnud Eesti ulmeauhinna "Stalker" Aitäh kuulamast!
aastal, Vabadussõja aastatel, lõpetas see oma tegevuse. Siuru liikmed kandsid alati rinnas valget... . Siurulaste motoks oli ,,Loomise rõõm see olgu meie ainus tõukejõud" Tuglas. 4.) Under ja Carl Hacker Aastal 1902 abiellus Marie Under Carl Eduard Friedrich Hackeriga (18781948) ning noorpaar kolis Kutsinosse Moskva äärelinna. Neil oli kaks last Dagmar (19021994) ja Hedda (19051988). Under ja Hackeri abielu purunes I maailmasõja ajal. 5.) Under ja Vilde Underil ja Eduard Vildel oli omavahel kirjavahetus. E.Vilde julgustas Underit edasi luuletama ja soovitas ka proosaski proovida. Vildest sai tema varaste värsside esimene kriitik. 6.) Under ja Laikmaa Marie Under kinkis Ants Laikmaale enda kirjutatud saksakeelseid luuletusi. Laikmaa veenis poetessi, et ta kirjutaks eesti keeles. Hedda ehk Underi ühe tütre ristiisaks oli maalikunstnik Ants Laikmaa. 1904. portreerib Laikmaa Kassaris maali Marie Underist
Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat Indrek Hargla Koostas: Klass: Juhendaja: Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus …………………………………………………………………………………....3 1.Elulugu………………………..………………………………………………………….......4 1.1 Isiklikku…………………………………………………………………………………..4 1.2 Huvitavad faktid…………………………………………………………………………5 2. Looming …………………………………………………………………………………….6 Tunnustused……………………………………………………………………………………7 Kokkuvõte……………………………………………………………………………………..8 Kasutatud allikad……………………………………………………………………………....9 Sissejuhatus 2 Käesoleva referaadi teemaks valisin eesti kirjaniku ja stsenaristi Indrek Hargla, sest mulle pakub see kirjanik huvi ja mulle meeldib tema looming. Peamiselt kirjutab Hargla krimi- ja ulme...
.................................................................+3 4. Saaremaalt pärit kirjanikke..........................................................................4 5. August Kitzbergi draamalooming.............................................................+4 "Kauka jumal".........................................................................................+5 6. Betti Alveri looming + 1 luuletus peast....................................................+6 7. Edvard Vilde draamalooming...................................................................+6 "Pisuhänd"...............................................................................................+7 8. Fjodor Tostojevski elu ja looming + "Idioot"...........................................+8 Lühike sisukokkuvõte "Idioot"................................................................+9 9. Juhan Liivi elu ja looming + 1 luuletus peast.........................................+13 10
Kel tarkus peas, sel ohjad peos. 6) Naljandid Leida Tigane ,, Peremees ja sulne" 7) Pop-floor Blondiininaljad 8) Linnalegendid Valge daam 9) Anekdoodid 10) Aforismid Õppida,õppida,õppida Lenin Romaan Pentaloogia (5.osa) A.H.Tammsaare ,,Tõde ja õigus" Tetraloogia (4.osa) Aadu Hint ,,Tuuline rand" Triloogia (3.osa) ,,Mahtra sõda" ,,Anijamehed Tallinnas käisid" ,,Prohvet Mattsvet"- Eduard Vilde Diloogia (2.osa) ,,Anna Karenina" Üksikromaan ,,Kõrboja peremees" A.H. Tammsaare 11) Jutustus Silvia Rannamaa ,,Kadri" 12) Novell Friedebert Tuglas ,,Popi ja Huhuu" 13) Miniatuur A.H.Tammsaare ,,Poiss ja liblik" 2. LÜÜRIKA EHK LUULE 1) Regivärss 2) Ood ehk ülistuslaul Kristjan Jaak Peterson ,,Kuu" 3) Tavaline luuletus Heiti Talvik ,,Palavik" 4) Sonett
Vali üks väljaanne, kas praegusest ajast või ajaloost 1) kes on väljaandja 2) mida ja kelle jaoks ajakirja väljaandja suunitleb 3) anna oma hinnang kas väljaandja eesmärk on täidetud Eksam: (üks on mahukam, põhjendamise/selgitusega küsimus, üks väljaanne igast perioodist; kes oli ajakirjanduses .. ? 7.mai kell 16.00 Loeng 09.04 Esimestest väljaannetest järjepideva ajakirjanduseni Järjepideva ajakirjanduse algus – Perno Postimees 1857, kaastööliste kaasamine, iganädalane ilmumine, rahva harimine, suhtlus lugejaga. 1864. a Eesti Postimees – Jansen , 1878. a Sakala - Jakobson , 1879. a TES / Virulane - Jakob Järv , jne jne toimetaja keskne ajakirjandus, rahvavalgustuslikud persoonid andsid väljaandele, mida nad juhtisid, oma näo ja hinnangulise olemuse, nad olid juhtfiguurid. Kui tekkis eestikeelsete väljaannete paljusus, taipasid ka baltisakslased, et oleks vaja väljaannete teel eesti rahvani jõuda ning hakkasid ise püüdlema sell...
Teda paluti asendama "Kodu keset linna" tuntuks saanud Kadri Adamson. Alates 2002. aastast asus Evelin Pang tööle Tallinna Linnateatrisse. Sama tegid ka tema kuus kursusekaaslast, kaasa arvatud Evelini parim sõber Hele Kõre. Evelini rollid Linnateatri lavalaudadel: · Neegrinukk Ella, Konn - A. Tolstoi / E. Nüganen "Burattino", diplomilavastus 2000 · Juta, Juuli, Noor helikunstnik - E. Vilde "Tabamata ime", diplomilavastus 2001 · Katherine - A. Dumas / E. Nüganen "Musketärid - kakskümmend aastat hiljem", 2001 · T-Anne, Ben - J. Martin "TSEHHOV & show-bisnis", diplomilavastus 2001 Elisabeth Goldtberg - W.A. Mozart / Fr.W. Weiskern "Bastien ja Bastienne", diplomilavastus 2001 · Claire - D. Auburn "Tõestus", 2002 1
Andus Kivirähk on teinud oma teosest ,,Mees, kes teadis ussisõnu" omalaadselt traagilise eestlaste müüdi. Eesti nüüdisaja silmapaistva kirjaniku Andrus Kivirähnu romaan ,,Mees, kes teadis ussisõnu" oli oma ilmumisaastal 2007. raamatumüügi edetabelite tipus. Kivirähk pälvis oma romaaniga Virumaa - ja Vilde kirjandusauhinna, kusjuures kahe erineva zürii otsus langes kogu ajaloo jooksul kokku teist korda (aastal 1992 kuulusid mõlemad auhinnad Kalju Saaberi romaanile "Punaselageda saaga".) Teosel on huvitav kaanekujundus Andres Rõhu poolt, kus näeme vanaaegset ornamentikat, mis annab müütilist hõngu. See oli esimene raamat, mille lugesin vabatahtlikult läbi. Ma alustasin lugemist sõbra pool, kui pidin teda ootama ja mul polnud midagi targemat teha
Prillupi traagika põhjusi Maailmas on palju väärtusi, kuid tihtilugu peetakse suurimaks väärtuseks raha. Selle nimel loobutakse isegi eneseväärikusest ja austusest kaasinimimeste vastu. Eduard Vilde teoses "Mäeküla piimamees" on peategelaseks Tõnu Prillup, vaene talupoeg, kes pole maha matnud võimalust kunagi rikkaks saada. See on tema elu suurimaks unistuseks ja kui tal avaneb võimalus unistus täide viia, siis ei kohku ta tagasi millegi ees. Ulrich von Kremer, kes on mõisnik, teeb Tõnule ettepaneku saada jõukale järjele piimamehe ametiga. Vastutasuks peab Prillup hakkama jagama oma naist Kremeriga. Tõnu suurim soov on täitumas ja naiivselt ning tagajärgedele mitte mõeldes on ta kohe nõus. Siit saab aga Tõnule eneselegi ootamatult alguse saatuslik allakäik, mille lõpetab traagiline surm. Prillupi traagika sai alguse liigsest rahaahnusest, naiivsusest ning soovist saada ühiskonna jõukasse kihti. Ta arvas, et...
teooriat kui peamist liikumapanevat jõudu agraarreformide läbiviimisel talupoegade antifeodaalse võitluse elik rahutuste kaudu. Nõnda on Kahk ka teoses selgesõnaliselt väljendanud, et baltisaksa uurijate, kirjutajate töid 1858. aasta talurahvarahutuste kohta ei maksa pea millekski pidada. Viimaste eesmärk on olnud vaid õigustada ning seletada oma feodalistliku, orjastavat tegumoodi. Küll aga kasutab Kahk vabalt ning ehk ka pisut kergekäeliselt just Eduard Vilde kirjutusi talurahvarahutuste kohta, mis oma kirjandusliku olemuse poolest pole ehk parim materjal . Samuti tuleb märkida, et mitmel puhul lähtub autor juba mainitud sotsialistlikust lähenemisest ühiskondlik-majanduslikule arengule, jättes lugejale mulje, justkui oleks 1858. aasta näol tegemist klassivõitluse etaloniga. Allikalise baasi osas on aga Kahki uurimus rikkalik, viidates ka uurija kõrgele professionaalsusele. Nagu autor ka ise selgitab, jagunevad kasutatud allikad kahte
Pärnu Hansagümnaasium Anneli Kapsi 10c EESTI NSV VALITSEMINE, MAJANDUS JA KULTUUR KARL VAINO AJAL (1978-1988) Lühireferaat Pärnu 2009 SISUKORD VALITSEMINE 3 MAJANDUS 3 KULTUUR 4 KOKKUVÕTE KASUTATUD KIRJANDUS -2- VALITSEMINE JA OLUKORD RIIGIS 1978.aastal vahetati Moskva heakskiidul Eesti NSVjuhtkond. Johannes Käbin saadeti Ülemnõukogu Presiidiumi esimehe vähetähtsale kohale ja EKP parteijuhiks sai sügavalt Moskvameelne eesti keelt vaevaliselt valdav Karl Vaino . Temast sai Moskva käskude truu täitja ja uusvenestamise innukas elluviija. Algas jõuline venestamine-kõige veneliku ülistamine, vene keele õppimise igakülgne soodustamine ja selle osa suurendamine Eesti kultuurielus. Eesmärgiks seati Nõukogude Liidu mittevene rahvaste lõplik ja pöördumatu venelasek...
teda ümbritsevad ja on alati olemas. Nii on tulevikus hetki, mida on tore meenutada. Rikkus, mille all mõeldakse kalleid inimesi, jääb alati alles, vastupidiselt rahale, millest üks hetk võib järgi olla ainult unistus. Alati ei too töörabamine oodatud edu ja nii on ka suurte ohvrite toomine asjatu ning hiljem kahetsetakse tehtut. Pühendutakse raha teenimisele, selleasemel, et olla koos lähedastega. Seda tõestab hästi Eduard Vilde romaan "Mäeküla piimamees". Sealgi oli tegelase Tõnu Prillupi soov rikkaks saada. Härra Ulrich von Kremer pakub talle mõisa piimamehe kohta, vastutasuks tahab aga tema naist Mari. Pimestatuna rikkusest on Tõnu nõus ning hakkab oma naist veenma. Lõpuks jääbki Mari nõusse. Alles hiljem mõistab mees, kui kallis oli talle ta abikaasa ning kahetseb, et oli nõus oma naisest loobuma. Seega need inimesed, kelle arvates peitub rikkus rahas, võivad olla tegelikult palju vaesemad,
J. Kunder (1852-1888) LKteoreetik, pidas tähtsaimaks looduse tundmist ja selle kohta õppimist. J. Liiv 1889 artikkel ,,L kirjavara", eitas röövlimuinasjutte, LK küpsete kirjanike töö, lihtsad voruslikud tegelsed, kerge luuleline keel, lastele teada sõnad. Nõustuti et LK oluline hariduse & kultuuritaseme tõstmisel, peeti vajalikuks LK arengu soodustamist. 19. saj lõpu autoreid Eesti lastekirjanduses E. Bornhöhe ja A. Saali ajaloolised jutustused, E. Vilde rajas teed eesti kriitilisele realismile, P. Undritz ,, Looduse lood lastele", J.M. Sommer ,,Kuldsed jõulu pähklid", J. Pärn 19.saj lõpu viljakaim jutukirjanik, J. Kunder kooliK ja est LK teooria rajaja, Ado Grenzstein ,,Viisk, põis ja õlekõrs" Lasteproosa ja lasteluule juhtivaid autoreid 20.-30. aastatel Karl Eduard Sööt ,,Laula lapsuke", Karl August Hindrey ,,Pambu-Peedu", ,,Seene-Mikk", ,,Piripilli Liisu","Lõhkiläinud Kolumats". Ernst Enno -
Teda on palju tunnustatud ning erinevaid preemiaid saanud: · 1985 Theodor Altermanni preemia · 1986 Eesti NSV rahvakunstnik · 1986 parima kõrvalosatäitja aastapreemia · 1987 parima meesnäitleja aastapreemia · 1998 Eesti Raadio kuuldemängupreemia · 1998 Eesti Kultuurkapitali aastapreemia · 2009 Eesti Riiklik Kultuuripreemia Ta on näidelnud mitmetes näidendites nagu näiteks: · Andrus Kivirähk´i ,,Rehepapp", mängis seal Rehepappi · Eduard Vilde ,,Pisuhänd", mängis Piibelehte · Edward Albee ,,Kes kardab Virginia Woolfi?", mängis George´i · Anton Hansen Tammsaare ,,Wargamäe Wabariik", mängis Pearut · Wojciech Tomczyki ,,Nürnberg", mängis Polkovnik Stefan Kolodziej´d · Anton Hansen Tammsaare ,,Mauruse kool", mängis Maurust Etendus ,,Nürnberg" Väliõhuetendus ,,Wargamäe Wabariik"
keskharidusega. Kõrgkoolide võrku on Nõukogude ajal Eestis korduvalt reorganiseeritud. 1987 aastal töötasid Eesti NSV-s järgmised kõrgkoolid; - Tartu Riiklik Ülikool, asut 1632 3 - Tallinna Riiklik Konservatoorium , asut. 1919 - Tallinna Polütehniline Instituut, asut. 1936 - Eesti NSV Riiklik Kunstiinstituut, asut. 1950 - Eesti Põllumajanduse Akadeemia, asut. 1951 - Ed. Vilde nim. Tallinna Pedagoogiline Instituut, asut. 1947 - Tallinna Kõrgeim Poliitiline Ehitussõjakool, asut. 1980 - Eesti NSV Agrotööstuskompleksi Juhtimise Kõrgeim Kool, asut. 1985 4 Silma paistvamaid Nõukogude pedagooge; N.K.Krupskaja (1869-1939) Pühendus koolieelsetele kasvatusküsimustele. Üks esimesi pedagooge, kes tõstatas teemaks - tiheda seose kooli ja kodu vahel, pedagoogilise propaganda lastevanematehulgas. A.S
varases koolipoisieas talle luule - teda lummasid hoopis loodusteadused. Eriti meeldis talle E. Haeckeli teos "Die Welträtsel" ("Maailma mõistatus") ning ta luges palju evolutsiooniteooria "isa" Charles Darwini kohta. Selline huvi loodusteaduste vastu mõjutas ka Heiti Talviku kirjanduslikku maitset ta eelistas naturaliste ja realiste. Juba viieteistkümneselt oli tal läbi loetud kogu Lev Tolstoi looming; samuti oli ta lugenud Émile Zola, Henrik Ibseni ja Eduard Vilde teoseid, luuleklassikutest aga Dantet, Goethet, Puskinit, Heinet, Baudelaire'i. 20. sajandi esindajatest oli ta tuttav Aleksander Bloki loominguga, kelle luulet ta hiljem ka tõlkis. Seitsmeteistkümnendaks sünnipäevaks kinkis isa talle kaks köidet Schopenhauerit, mis õhutas Talviku huvi filosoofia vastu; ta luges ka teisi filosoofe, näiteks Nietzsche't. Mitmekülgne lugemus kajastus hiljem tema loomingus.
Psühholoogia (kr., psychología `hingeteadus') on empiiriline teadus, mis uurib nii käitumist, kognitsiooni kui ka neuronaalseid protsesse. Umbes aastal 1900 rajas Sigmund Freud (1856-1939) uue teadussuuna, psühhoanalüüsi. Erinevalt tollasest tavast ei otsinud ta hingelistele häiretele mitte orgaanilisi põhjusi, vaid viis need tagasi teadvustamata psüühilistele konfliktidele. Freudi meetodi aluseks oli nn vabade assotsiatsioonide analüüsimine; Unenägude analüüsimisel tulid esile alateadlikud, eeskätt seksuaalsed soovid. Instantsid: teadvustamatus, eelteadvus, teadvus. Id (Miski), Ego (Mina), Superego (Ülimina) Unenägude tekkimisel toimivad tihendavad ja nihutavad protsessid. Eristatakse "naudinguprintsiipi" ja "reaalsusprintsiipi". Sublimatsioon - instinktiivsed psüühilised jõud (libido, agressiivsus vm) muudetakse ja suunatakse kultuuris aktsepteerivatesse tegevustesse. Näiteks agressiivsus suunatakse mängudesse, sporti, meelelahutusse ...
eestlastel sõna, mitte baltisakslastel) Tallinna radikaalid *1901 Teataja *Konstantin Päts *Ideoloogia: -majanduse edendamine -aktiivsem osalus poliitikas -Baltisakslaste kõrvaletõrjumine (1904 toimuvad Tallinna linnavolikogu valimised ning eestlased võitsid esimest korda) Sotsiaaldemokraadid *VSDTP esindused ( Venemaa sotsiaaldemokraatlik töölispartei) *Suur toetajaskond noorte hulgas *1903 Uudised *Peeter Speek, Mihkel Martna, Eduard Vilde *Ideoloogia: -Demokraatliku vabariigi loomine -vähemusrahvuste õigused -eestlaste suurem osalus kohalikus elus Muutused ühiskondlikes suhetes 20. sajandi algul. Sisemised vastuolud (tööandjate ja tööliste vaheline võitlus); klassivõitlus; kiriku tähtsus väheneb; loodusteaduste pealetung (evulutsiooni teooria); sõja ja jõu ülistamine. (sõda võetakse vastu suurte pidustustega, seda oldi kaua oodatud) Balkani problemaatika 20. sajandi algul. *Serbia agressiivne poliitika
Neil oli viis last. Ajavahemikul 4–9 eluaastani õppis Marie väikelastekoolis. Aastatel 1893–1898 õppis ta Cornelia Niclaseni saksakeelses tütarlaste eraalgkoolis. Pärast õpingute lõpetamist läbis ta lasteaednike kursused ja töötas Risti mõisas lastepreilina. Lühikest aega töötas ta Viru tänava paberikaupade poes kassapreilina. Marie hakkas luuletama 14-aastaselt. Murranguliseks kujunes töötamine ajalehe "Teataja" talituses, kus ta tutvus Ants Laikmaa, Eduard Vilde jt eesti säravate loojatega saades nendelt innustust tegelemiseks emakeelse luuleloominguga. Esimesed ilmunud luuletused pälvisid tähelepanu "Noor–Eesti" väljaannetes. Aastal 1902 abiellus Marie Under Carl Eduard Friedrich Hackeriga ning noorpaar kolis Moskva äärelinna. Neil oli kaks last – Dagmar ja Hedda. Hedda ristiisaks oli maalikunstnik Ants Laikmaa. Aastal 1906 pöördus Marie koos perega tagasi Tallinna. Aastal 1924 lahutas Marie Carl Hackerist ning abiellus Artur Adsoniga. 1944
suunas. Loomingus oli eelistatud lüürika ja novellid. Siurulased tähtsustasid armastusluulet ja viisid selle uuele stiilitasandile. Marie Under UNDER, Marie (kodanikunimi aastast 1902 Hacker, aastast 1924 Adson; 27./15. III 1883 - 25. IX 1980), luuletaja ja tõlkija. Sündis Tallinnas Hiiumaalt pärineva kooliõpetaja tütrena, õppis 1891 - 1900 Tallinnas saksa tütarlaste koolis. Töötas 1901-02 "Teataja" talituses, kus tutvus eesti demokraatliku intelligentsi esindajatega (E. Vilde, A. Laikmaa jt.). Elas abielu tõttu 1902-05 Moskvas, Tallinna naasnuna hakkas osa võtma eesti kirjanduselust ning enne I maailmasõda muutus ta kodu Tartu maantee ääres kirjanike salongiks. Kuulus 1917-19 kirjanikeühingusse "Siuru" esimehena, oli keskseks kujuks ""Siuru" suvel" 1918 Pühajärvel, võttis osa ka rühmituse "Tarapita" tegevusest 1921-22, oli EKL-i asutajaliige (1922), valiti 1932 EKS-i, 1937 Londoni PEN-klubi ja pärast II maailmasõda Poeetide Rahvusvahelise
Saatuse iroonia. ,,Androgüüni päev" Omanäoline. Androgüün- isik, kes saab oma sugu vahetada. Peategelane ärkab ja mõtleb, et kellena ta täna ärgata tahaks, otsustab ärgata printsessina, lõpetab päeva aga rentslis. Järgmine hommik ärkab jälle ja mõtleb, kellena ta täna ärgata tahaks. Tegelikult on elu teater, me mängime rolle. 10 III periood 1925-1971 Valitseb psüühiline realism. Palju redigeerimistööd, parandab varem ilmunud loomingut. O. Vilde on Tuglast sügavalt mõjutanud, ka Poe. Novelli ehituses mõjutanud pr. Flaubert ja filosoofia poolelt Nietzsche. Läbini realistlik, valitseb psühholoogiline realism ja inimese hingeelu pool. Mälestusromaan ,,Väike Illimar" räägib oma lapsepõlvest sooja huumori ja südamlikkusega. Illimari ellu tuleb muudatus, kui perre sünnib uus laps. Mõte: Illimari ellu on tulnud suur mure, see täiskasvanute maailma tunnusjoon. Romaani läbib tahtmine saada tagasi lapseks. Novellides 1941
kaasaegsele uue dramaturgiale eri maadest. Järjepidevalt on tehtud koostööd kaasaegsete eesti autoritega. 1920. aastatel, pärast ühe tollase populaarse külakomöödia lavastust algas just sellest teatrist rahvusliku dramaturgia buum: hakati rohkem näidendeid kirjutama, samuti dramatiseerima kaasegsete prosaistide töid, need said publiku hulgas väga populaarseks. Laval olid eesti autoritest Raudsepp, Kitzberg, Vilde, Tammsaare, Luts. 1950. aastatel lavastati palju tollaseid noori autoreid (Smuul, Rannet, Liives). 1955. alustas Draamateatris lavastajana tööd Voldemar Panso, Moskvas GITIS-es lavastajaks õppinud mees, kellest hiljem sai üks legendaarsemaid eesti teatritegelasi, teatrikooli ja noorsooteatri looja, aastatel 19701976 Draamateatri peanäitejuht. Lisaks isikupärasele kujundlikule reziile tõi Panso taas jõuliselt tähelepanu keskmesse eesti autorid ja
loodusteadused. Eriti meeldis talle E. Haeckeli teos "Die Welträtsel" ("Maailma mõistatus") ning ta luges palju evolutsiooniteooria "isa" Charles Darwini kohta. Selline huvi loodusteaduste vastu mõjutas ka Heiti Talviku kirjanduslikku maitset ta eelistas naturaliste ja realiste. Juba viieteistkümneselt oli tal läbi loetud kogu Lev Tolstoi looming; samuti oli ta lugenud Émile Zola, Henrik Ibseni ja Eduard Vilde teoseid, luuleklassikutest aga Dantet, Goethet, Puskinit, Heinet, Baudelaire'i. 20. sajandi esindajatest oli ta tuttav Aleksander Bloki loominguga, kelle luulet ta hiljem ka tõlkis. Seitsmeteistkümnendaks sünnipäevaks kinkis isa talle kaks köidet Schopenhauerit, mis õhutas Talviku huvi filosoofia vastu; ta luges ka teisi filosoofe, näiteks Nietzsche't. Mitmekülgne lugemus kajastus hiljem tema loomingus.
aastal sügisel üheaastase vallakooli haridusega Palamuse kihelkonnakooli läks, oli ta sama hea vene keeles kui teised. Isa nõuandel hakkas Luts 1899. aasta suvel Goldbergi poja juures valmistuma Tartu reaalkooli sisseastumiskatseteks; (Wikipedia). 1899. aasta sügisel 2. klassis õppis Luts juba Tartu reaalkoolis. Seal hakkas ta ka rohkem huvituma kirjandusest ja kirjaniku elust. Ta lemmikautoriteks olid R. Kipling, K. Hamsun, G. Maupassant ja Eduard Vilde, kelle romaan „Külmale maale” oli Lutsu lemmikteos. Esimesed Lutsu kirjanduslikud katsed olid tehtud kooliajal. Käies 1895 - 1899. aastani Palamuse kihelkonnakoolis üritas ta kirja panna oma iga vaimusünnitusi. Muidugi ei ilmunud need katsetused trükis, ning jäid Lutsu enda teada. 1902. aastal läks Luts reaalkoolist ära 4. klassi tunnistusega, sest reaalained olid poisi jaoks väga rasked. Samal aastal sooritas ta ka apteekri õpilase eksami ja 1903. aastal sai temast
Ingrid Lembavere Mäeküla piimamees Eduard Vilde "Mäeküla piimamees" Sündmuste toimumise aeg, koht, miljöö. 19-dal sajandil, Mäekülas, vaikne külake Peategelased, nende iseloom, muutumine. Tõnu Prillup-ta oli mees kes ihkas paremat elu ja oli valmis, selleks isegi oma naise müüma. Ta sai piimameheks, kuid mõistis üsna pea, et oli valesti teinud Mari suhtes ja hakkas kahetsema ning käis ka härra juures raha viimas ja ütles,et ei taha enam, et Mari seal käib.
ühiskondlikku ellu ja poliitikasse. Inimest ja ühiskonda käsitlesid nad kui loodusnähtust. Naturalistid viljelesid peamiselt proosat, mida nad eelistasid luulele ja draamale. Naturalismi algatajad olid vennad Edmond (18221896) ja Jules (18301870) Goncourt'id. Naturalistlike teostega saavutas maailmakuulsuse Émile Zola (18401902), näiteks romaanid "Thérése Raquin" ja "Söekaevurid". Eesti kirjanduses on naturalistlikke jooni 19. sajandi lõpu Eduard Vilde (1865 1933) ja Ernst Peterson-Särgava (18681958) proosas. neorealism 1940. aastate teisel poolel ja 1950. aastate esimesel poolel itaalia kirjanduses (ka filmikunstis) valitsenud suund, mida iseloomustab lihtsate inimeste elu kujutamine, tõepära ja ühiskonda arvustav laad. Näiteks Carlo Cassola (1917) ja Pier Paolo Pasolini (19221975) looming. "Noor-Eesti" Gustav Suitsu (18831956) algatusel loodud kirjanduslik rühmitus, mis tegutses aastatel 19051915
Tohutud muljed. Moskva Kunstteatri tegel külastasid ka stuudiot ja andsid mõne tunni endised näitlejad. Ka välismaal käigud - Kalmet käis Berliinis ja Pariisis kogemusi saamas1923 1924 lõpetas esimese lennuga. Asutati oma teater, Kalmet polnud kambas. Juhiks Engelberg (realismi pooldaja- sügav sisemine psühholoogiline analüüs ja selle kaudu kuju siseelu igakülgne avamine). Avatükiks Vilde Pisuhänd, kuhu võeti ka Kalmet- mängis Sanderi osa (järelikult polnud päris andetu) Lavastuse Kriitika – kas üldse on nii palju teatreid vaja. (vrdl stuudioga) 1924 Oma teater saksa teatri ruumides. Esimene hooaeg ei õnnestunud. Katsetati ekspressionismiga Kitzbergi Tuulte pöörises, Kaiseri Gaas II. Suured majanduslikud raskused Kui vana Draamateater 1924 suleti võttis Draamastuudio vabaõhuetendused üle ja muutsid oma traditsiooniks
kirjanduse vastu. Visalt aga edenes Luts matemaatikas, sest tal puudus ,,matemaatiline närv". Ägedaloomuline köster Nieländer (= Lender) õpetas Lutsule usuõpetust, kirikulaulude laulmist ja eesti keelt. Pühakirja tuupimine ei pakkunud talle erilist lusti, kuid emakeele tunnid kiskusid teda kaasa. Emakeelne kirjandus oli Lutsu harrastusalaks juba varasemast lapsepõlvest saadik. Suure andumusega luges ta kihelkonnakooli aastail Bornhöhe ,,Tasujat" ja Ed. Vilde naljajutte. Samuti haaranud teda indiaanlaste seikluste romantika. Palamuse kihelkonnakool, kus õppis väga erilaadseid õpilastüüpe, jättis palju kustumatuid jälgi noore Lutsu hinge. Neid rikkalikke mälestusi kasustas ta hiljem Tootsi-lugude loomisel ja mälestusteoste koostamisel. Kurva juhtumina on püsinud kirjanikul meeles väikese valgepäise venna Arnoldi surm sarlakisse. Lutski oli raskesti haige, kuid paranes siiski.
Veel hetk enne surma saab ta aru, et ta tütred tegelikult ei hooligi temast ja neab neid sonides koledasti. Lõpuks andestab neile siiski. Eugene ja Biancon matavad isa Goriot´i oma rahade eest, sest tema tütarde abikaasad ei ole nõus seda matust kinni maksma. Eugene laseb hauakivile kirjutada kirja: " Siin puhkab härra Goriot, krahvinna de Restaud´ja paruniproua de Nucingeni isa, maetud kahe üliõpilase kulul". PILET NR.4 1.EDUARD VILDE ,,MÄEKÜLA PIIMAMEES" ,,Mäeküla piimameest" peetakse Vilde tugevamaks teoseks. Romaanile on omane realistlik kujutluslaad ja sügav psühholoogiline vaatlus. Romaani võib nimetada psühhioloogiliseks romaaniks. Põhisisu on ühe perekonna lagunemine mõisniku süü läbi. Raamat algab sellega, et mõisnik von Kremer käib oma krunte üle vaatamas ja peatub karjamaade juures. Ta käis kõndimas alati üksi. Ta otsib oma ellu vaheldust, et mitte kibestuda ja sõlmib seetõttu
lasteraamatuid. 1985. a ilmus romaan "Seitsmes rahukevad", mis on ilmunud paljudes keeltes ja saanud eriti hea vastuvõtu Soomes, Rootsis, Norras, Sveitsis, Austrias ja Saksamaal. Tema teine romaan "Ajaloo ilu" ilmus 1991. a. See on samuti tõlgitud mitmetesse keeltesse ning hästi vastu võetud. Elulugu III · Autasud ja stipendiumid: (ENSVs saanud 1975, 1976, 1982, 1985 J. Smuuli nimelise kirjanduse aastapreemia, Ed. Vilde nim. kolhoosi kirjanduspreemia, ajakirja "Looming" aastapreemia, Eesti NSV riikliku preemia 1987, Juhan Liivi luuleauhinna 1988). Elulugu IV · Eesti Vabariigi Kultuuripreemia kirjanduse alal 1992 Soome Vabariigi aumärk (Suomen Leijonan komentajamerkki) 1995 Eesti Vabariigi aumärk (Eesti Valge Tähe 4. klassi orden) 2000 Shveitsi Kirjanike Liidu (Gruppe Olten) stipendium 1989. a. Shveits Bielefeldi Linna stipendium
Romaan Romaan on jutustav pikk ilukirjanuslik teos, mida iseloomustab probleemide rohkus ja palju tegelasi. Romaan on jutustava proosa suurvorm, millele on iseloomulik avar elukujutus, mitmeplaaniline tegevustik, keerukas sündmustik, probleemirohkus, arukas tegelaskond ja pikk tegevusaeg. Romaan keskendub inimsuhetele, isiksuse sisemaailmale ja tema vahekorrale ühiskonnaga. Romaani zanr pärineb keskajast, kasvas välja eeposest. Keskajal tähendas romaan rahvuskeelset teost. Romaan jaotatakse kolme lähte alusel: 1.teema ja ainestiku järgi: rüütliromaan, röövliromaan,kelmiromaan, seiklusromaan, kunstnikuromaan, kriminaalromaan, reisiromaan, armastusromaan,talupojaromaan, ajalooline romaan, psühholoogiline romaan. 2. autorite temperamendist lähtuv: lüüriline(romantiline) ,tendents( esitab teatud mõttemaailma), humoristlik, satiiriline(terva pil...
Valga-Võru-Pihkva 1889 jne) mõju: kaubavahetuse elavnemine. Jaan Tõnisson&Konstantin Päts -J.T: *pärit Viljandimaalt *põhilised vaated: edendagem kultuuri, edendagem eesti elu! *ajaleht "Postimees" *toetajad: Villem Reiman, Oskar Kallas | -K.P: *Pärnumaalt *uskus, et rahvast ei saa üles ehitada ainuüksi kultuurile ja vaadetele, vaid selleks on vaja saavutada majanduslik võim *"Teataja" *toetajad: Eduard Vilde, A.H. Tammsaare, Jaan Teemant Mis põhjustas 1905 a revolutsiooni? a)sotsiaalsed vastuolud: 1)linnades-jõukas kodanlus vs. Vene töölisklass 2)maal- jõukas vs. vaene taluperemees. Balti-Saksa mõisnik vs. Eesti talupoeg b)poliitilised vastuolud: rahval puudusid kodanikuõigused(sõna-,trüki-,usu-,ühinemis-) c)majanduslikud vastuolud: vara kapitalistlik jõhkrus Tähtsamad sündmused Eesti alal nt. tulistamine, mõisate põletamine, karistussalgad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
