Raske on mõista, kerge on hukka mõista. Nähes musta riietatud, tumedate juuste ja meigiga noort, tuleb esimesena pähe sõna ,,emo". Selliseid ennatlikke järeldusi tehes võime tembeldada inimesi kelleks tahes, üritamatagi neist aru saada. Sarnased probleemid kerkisid esile ka juba saja-aastataguses Eestimaa ühiskonnas. Neid on käsitlenud Eduard Vilde oma realistlikus romaanis ,,Külmale maale", kus ülekohut tehti nii mõnegi tegelase puhul. Olgugi et ajad ja olud võivad muutuda, aga inimese loomus nii kiiresti seda ei tee. Juba sajand tagasi leidis Vilde, kui mõistmatud oleme tegelikult ligimeste suhtes ning- mis veelgi hullem- me ei üritagi teistest aru saada. Taolise kohtlemise osaliseks sai Jaan Vapper, vast Eduard Vilde ühe kuulsaima romaani ,,Külmale maale" peategelane.
teistelt nõudma, et kirjanik oleks kõigepealt artist ja spetsialist. Selle vastu tõendas aga Valdes, et loov isik võib olla ainult asjaarmastaja, diletant sõna kaunis ja meeldivas tähenduses." Järelikult pole kirjanduses olemas mingit kunstniku võrdkuju või stereotüüpi iga kirjanik loob ise tegelaskuju, kes vastab tema isiklikele ideaalidele. Eesti kirjanduses on kujutatud ka ande olulisust kunstniku jaoks. Teema tõuseb teravamalt esile Eduard Vilde näidendis ,,Tabamata ime", kus klaverikunstnik Leo Saalep kulutab naise sunnil küll palju aega harjutamisele, kuid ande puudumise tõttu siiski eriti kaugele ei jõua. Kuigi Eestis tutvustatakse teda suurepärase klaverikunstnikuna, jääb arukamate inimeste jaoks ,,ime" tema mängus ometi tabamata. See aga omakorda viib ebaeduni isegi kunstniku eraelus. Samuti on ande küsimus mingil määral esindatud Vilde romaanis ,,Prohvet Maltsvet".
a • Tema tuntuimad teosed on „Külmale maale“, „Mahtra sõda“, „Pisuhänd“ ning „Tabamata ime“ • Oli kriitilise realismi algataja Eestis ning hiljem novelist Autori pseudonüümid • Gronau, Aidu Raidula, Tiiu Tasane, Annus Aiduraidula, Rein Rihm, Siim Sarjus, Vennaksed Praakmanid, K. Päts, Europas, Pavel Pavlovitš Pulemjotov, Kepivere mõisa perisherra, Parun Haubold-Mordheim-Schimpfenburg, Siim Sõnajalg jt E. Vilde teosed • „Musta mantliga mees“ (1886) • „Kuhu päike ei paista“ (1888) • „Kõtistamise kõrred“ (1888) • "Karikas kihvti“ (1893) • „„Linda" aktsiad“ (1894) • „Külmale maale“ (1896) • „Raudsed käed“ (1898) • „Mahtra sõda“ (1902) • „Kui Anija mehed Tallinnas käisid“ (1903) • „Prohvet Maltsvet“ (1905–1908) • „Jutustused“ (1913) • „Mäeküla piimamees“ (1916) • „Tabamata ime“ (1912) • „Pisuhänd“ (1913)
5. Koidula ,,Säärane mulk ehk sada vakku tangusoola" haridus on eestlastele eluliselt tähtis. Harimatus toob majandusliku kahju. 6. Kitzberg ,,Libahunt" - Eesti ja eestlus. Tiina hindab vabadust, tammarulased aga arvavad, et orirahvas peab olema allaheitlik, et ellu jääda. 7. Balzac ,,Isa Goriot" Rastignac loobub rikkuse nimel hariduse omandamisest. 8. Tsehhov ,,Rõõm" , ,,Paks ja peenike" , ,,Palat nr 6" , ,,Ametniku surm" inimväärikuse puudumine 9. Vilde ,,Mäeküla piimamees" Tõnu Prillup, Kremer, Mari 10. Vilde ,,Pisuhänd" Piibeleht, Vestmann 11. Tuglas ,,Poppi ja Huhuu" kui inimmõistus puudub, maailm lendab õhku 12. Gailit ,, Ekke Moor" rändamine, ei talunud rutiini, inimene muutus rännu käigus 13. Tammsaare ,,Kõrboja peremees" Katku Villu enesetapp väärikuse säilitamiseks. Pidi 2 naise vahel valima. 14. Ristikivi ,,Rohtaed" Tallinn 30'datel, haritlasteema, kaotas isikliku ,,mina", eesmärk kadus/muutus
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool MK16KÕ Grete Rudenaite KLIENDITEENINDUSE KORRALDAMISE PRAKTIKA ETTEVÕTTES VILDE KAUBANDUS OÜ Praktikaaruanne Juhendaja: Liina Maasik Praktika juhendaja: Mirjam Ojavere Mõdriku 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................1 ETTEVÕTTE LÜHITUTVUSTUS...........................................................2 Firma struktuur...................................
tegevus hääbub, karakter laguneb //Beckett, Jonesco, Genet Realism Eestis- 1890-1905, naturalismi mõjud, venestamine, tugev tsensuur, muusika- Tobias, Härma; kunst- Raud, Laikna; Estonia ja Vanemuine, rahvaluule kogumine (Hurt), "Postimees"(eestluse teadvustamine), linnastumine, "Teataja", palju raamatuid ilmus, realism läks üle romantismiks // zanrid: proosaeepika, jutustus, romaan, novell // kriitika: pealiskaudne, pinnapealne // Vilde, Särgeva, Tammsaare, Tuglas, Metsanurk, Luts Eduard Vilde- (1865-1933) lai kirjanduse silmaring, teatripisik, üle 20a ajakirjanik, töötas ka Berliinis, 1905 põgenes Eestist, 1.kutseline kirjanik, teda kritiseeriti palju // "Külmale maale", "Raudsed käed", "Mahtra sõda"; näidendid- tegevus linnamiljöös, tegelased haritlased, "Pisuhänd", "Tabamata ime" Aleksis Kivi- 1834-1872, soomestas rootsikeelse perek.nime, lai silmaring, palju
teistest üle olemist ja ka teised piirkonna elanikud hoolisid väga oma positsioonist. Tõnu ju teadis, mida mõteldi, kui ta piimatalu ära võttis: ,,Va Prillupi-näss võtt Kuru ja piimad ää!" Kas eestlased ei hoolinud üksteisest, isegi nendest, kellega pidevalt läbi käidi? Enne raamatu lugemist oli mul ettekujutus, et pärast aastatepikkust rõhumist olid eestlased õppinud kokku hoidma ning põlgasid ühtselt sakslasi. Teose järgi aga polnud eestlastel mingit ühtsustunnet. Vilde on väga hästi hakkama saanud realistlikult kujutluslaadi esindamisega. Nii teose tegelased kui ka sündmustik pole midagi erakordset ega võimatut. Tõnu suutmatus oma tunnetes selgust saada lisas oluliselt tema isikupärale, mistõttu oli oluliselt lihtsam tunda ennast Tõnu biograafiat, mitte ilukirjanduslikku teost lugemas. Ka Mari kinnisus, omapäi tegutsemine ning leplikus võimaldavad temast mõelda kui endale tuttavast isikust. Kuigi tänapäeva ühiskonnas elades
aastatel Prantsusmaa · Kirjeldada tuli võimalikult · Tammsaare "Tõde täpselt ja õigus" · Luule pidi olema objektiivne · Tolstoi "Sõda ja rahu" · Vilde "Mäeküla piimamees" Psühholoogiline 19. saj II pool Prantsusmaa · Viidatakse sündmuste · Faulkner "Põuane realism tagamaadele, põhjustele, September" tagajärgedele Süvapsühholoog 19. saj II pool Prantsusmaa · Kirjaniku ül
Mäeküla piimamees 1916. aastal Eduard Vilde poolt loodud ,,Mäeküla piimamees" kuulub eesti kirjanduse klassikute hulka. Realistliku kujutluslaadiga ning süvenenud psühholoogilise vaatlusega teost peetakse Vilde tugevaimaks tööks. ,,Mäeküla piimamees" annab hea ülevaate 19. sajandi maainimeste elust ja olust. Antud teosest on tehtud täispikk mängufilm resissöör Leida Laiuse poolt, mis esilinastus aastal 1965. Teose tegevus toimub 19. sajandil peamiselt Mäekülas ja vähesel määral ka Tallinnas. Kõik saab
koomilised tüübid, lopsakas rahvakeel ning elutäpne olustikukujutus. Neil puudus 19. sajandi lõpu jantide moraliseeriv ja õpetlik motiiv. Hilisemates lühinäidentides ei tõusnud Luts enam oma algsele tasemele. Lühikesi uusromantistlikke muinasjuttnäidendeid "Siniallik", "Ülemiste vanake" (mõlemad tr. 1916) ja "Sootuluke" (tr. 1919) päästab lasteteatri vähemnõudlik raamistik. Kuid 1930ndtel hakati suure eduga dramatiseerima Lutsu proosateoseid. 13. Eduard Vilde näitekirjanikuna (,,Tabamata ime", ,,Pisuhänd"). Uue linnaelu ja noore intelligentsi probleemid tõi eesti lavale Eduard Vilde (1865 1933). Tema tippnäidendid ("Pisuhänd" ja "Tabamata ime") jäävad Vilde küpsusperioodi, kuhu kuulub ka romaan "Mäeküla piimamees". Vilde tõi eesti draamakirjandusse uued ained ja probleemiasetused. Kui Kitzberg kirjutas külaelust, Luts alevikomöödiaid, siis Vilde kujutab linnas elavaid eestlasi. Vildet huvitab oma
põlvkonnale idee edasiandmine: Jaanuse ja sakslaste vahekord. Katkendis on toodud ka pärisnimi, osutus Kelchi kroonikale, Bornhöhe kaudu on ta ütlemine saanud üsna tuttavaks: „Eesti- ja Liivimaal on mõisnikkude taevas, pappide paradiis, võõraste kullaauk, aga talupoegade põrgu.” Olgugi et romantismiaeg on fantastiline, saab see ainest kroonikatest. Looduspildi kirjeldus Mõisa valgustatud akende metafoori kasutatakse palju = käibel realistlikus kirjanduses, sh E. Vilde. Ajaloolise jutustuse tunnuste hulka käib osutus märtrile. Jaanus = omamoodi märter või kangelane. Narratiiv lõpeb traagiliselt, Tasuja on traagiline kangelane. Üldist paatost peaks nimetama heroiliseks tragöödiaks, klassikaliseks traagilise tunde heroiseerimiseks. Kuigi loo lõpus tuleb eestlastel vastu võtta kaotus, jääb lootus, et selliseid kanglasi tuleb rahva seast ka hiljem. Paatos seisneb sellest, et pole rõhutatud ohvri positsiooni, kaotust.
E/Vil03 40383 40400 17 Eduard VildeTabamata ime E/Vil03 Count 1 E/Vil02 40218 40225 7 Eduard VildePisuhänd E/Vil02 40344 40366 22 Eduard VildePisuhänd E/Vil02 40264 40285 21 Eduard VildePisuhänd E/Vil02 Count 3 E/Vil04 40470 40479 9 Eduard VildeMahtra sõda E/Vil04 Count 1 E/Vil02 40306 40330 24 Eduard Vilde Pisuhänd E/Vil02 Count 1 E/Vil01 40250 40271 21 Eduard Vilde Prohvet Maltsvet E/Vil01 Count 1 E/Vil02 40276 40296 20 Eduard Vilde Pisuhänd E/Vil02 40463 40488 25 Eduard Vilde Pisuhänd E/Vil02 Count 2
Mäeküla piimamees analüüs "Mäeküla piimamees" on Eduard Vilde romaan, seda peetakse tema tugevaimaks teoseks.Romaanile on iseloomulik realistlik kujutuslaad ning süvenenud psühholoogiline vaatlus .Jutt käib ühe perekonna lagunemisest mõisniku süü läbi. Lugu algab sellega kuidas mõisnik päevast päeva oma talupoegade töötegemist jälgimas käib ning üksildast elu elab. Kuna ta otsib oma ellu vaheldust, otsustab mees sõlmida lepingu Prillupiga ja anda oma valduses olev maa ja amet Prillupi naise "kasutamise" vastu talle
pahelised, ning nad elavad suuresti kirjaniku soovidele allutatult, nende psühholoogiline motiveeritus on nõrk. Saali kaalukamateks teosteks olid ,,Vambola", ,,Aita" ja ,,Leili", milles käsitletakse eestlaste ja liivlaste muistset vabadusvõitlust. Tegemist on triloogiaga. Saal tõi oma seiklusjuttude vahendusel lugejatele lähemale muistse vabadusvõitluse, teadvustas selle olemasolu, kujundas orjusevastaseid hoiakuid ja kasvatas rahvuslikku meelsust. 15. Realistlik ajalookäsitlus Vilde ajaloolise triloogia näitel Realistliku kirjanduse loojaks Ed. Vilde. 20nda saj algul ilmunud ajalooline triloogia paneb aluse teistsugusele lähenemisele, eksperimentaalsele lähenemisele. Eksperimentaalsus seisneb selles, et autor üritab võimalikult täpselt kopeerida tõelisust, kasutatakse palju lisamaterjale. Mineviku tegelikkuse kujutamine muutub palju täpsemaks. Nendes tekstides pole enam ruumi oletustele rajatud sündmuste kajastamisele
proosa kui ka luule tunnusjooned. Poeemi iseloomustavad jutustav laad ning värsimõõt ja riim. Eepos Pikk jutustava sisuga, enamasti värssidest kirjutatud teos, mis on välja arenenud mütoloogiliste kangelaste ülistuslauludest. Kalevala- Elias Lönnrot Kalevipoeg- Friedrich Reinhold Kreutzwald Romaan Ulatuslik jutustav kirjandusteos, mis on tavaliselt kirjutatud proosavormis. Eduard Vilde, Anton Hansen Tammsaare Jutustus Sündmustiku haardelt on see novellist ulatuslikum ja romaanist tagasihoidlikum Kolm Põhikompunenti on süzee, tegelased ja miljlöö. Tegelsi kujutatakse arengus. Miljöö hõlmab pikki ajavahemikke ja erinevaid tegevuskohti. Ivan Turgenev, Anton Tsehhov, Mark Twain Novell Tiheda sündmustiku ja väheste tegelastega lühijutt, mis piirdub harilikut ühe keskse teemaga. Juhtumused esitatakse ajalises järgnevuses
Ta õde, Leenu, oli läinud mehele vaesele Tõnu Prillupile. Peale Leenu surma jäid Tõnule kasvatada kaks last Juku ja Anni. Neid tuligi appi kasvatama Mari, kes juba peale 4 nädalat oma õe surmast abiellus Tõnuga ja temast sai Mari Prillup. Kuna Mari pakkus huvi kohalikule mõisnikule Kremerile, kes oli nõus ta eest Prillupile Mäeküla piimamehe koha andma, oli Mari teoses konflikti tekitaja. Teoses kirjeldab Vilde Marit kui iseseisvat ja julget naist. Ei olnud tavaline, et üks naine julgeb mehe käskudele/soovidele vastu hakata või omapead midagi otsustada. Seda tegi Mari aga päris tihti. Näiteks teose alguses ei suvatsenud Mari isegi mõisahärrale vastata, olgugi et Kremerit ümbruskonnas ei kardetud, oli selline käitumine siiski ebatavaline. Ka ühel päeval, kui Kremer käis karjalaudas Marit vaatamas, aga leidis hoopis kellegi teise, oli Mari vabanduseks see, et ta näpud valutasid.
Kas "Mäeküla piimamees" on meisterlik ja psühholoogiline teos? - Mari "Mäeküla piimamees" on E. Vilde kujutanud, kirjeldanud talupoja ja mõisniku suhteid. Sea taluelu on ta kirjeldanud iroonilises häälestuses. Arvan, et tänu iroonilistele kirjeldustele, tekstile ongi see teos minu jaoks meisterlik ning psühholoogiline. Autor on kasutanud viimistletud, rikast sõnavara nii olukordade, tunnete ja välimuse kirjeldamisel. Head ja huvitavat sõnastust näeme ka dialoogides ja monoloogides. E. Vilde ei ole ka midagi välja jätnud. Ta toob esile ka kõik pahed ja koleda. Tänu sellisele
Ed. Vilde ,,Mäeküla piimamees" Tööülesanded teose analüüsiks Väide Minu arvamus Vilde arvamus 1. Abielu on äritehing. Minu arvates saab abielu Abieluga üritati rikastuda ja toimuda kui kahe inimese õnnelikuks saada vahel on armastus. Kui rahaga.Prillupi ja Mari abielu abielluda selleks,et oli ka ilma armastuseta. rikastuda,siis see kaua ei kesta. 2
2) Arvasõna+ omadussõna Arvsõnad Viieaastane kahekümne viie aastane kaksteist, kakskümmend, kakssada, kaks tuhat Arvsõna koosneb mitmest sõnast *Kogu aeg, iga kord, veel kord 3) nimi, täht, number, sõnaosa+ omadussõna Vilde-aegne Eduard Vilde aegne Nimel laiend ees A-kujuline suure A kujuline Tähel laiend 5-aastane 105-aastane ees Lik-liiteline Tegusõnad 1. Tasakaalustama ( ma tasakaalustan)- liitverbid alati kokku 2. Sisse sõitma ( ma sõidan sisse)- ühendverbid enamasti lahku 3. Jalga laskma ( ma lasksin jalga)- väljendverbid enamasti lahku
pahelised, ning nad elavad suuresti kirjaniku soovidele allutatult, nende psühholoogiline motiveeritus on nõrk. Saali kaalukamateks teosteks olid „Vambola“, „Aita“ ja „Leili“, milles käsitletakse eestlaste ja liivlaste muistset vabadusvõitlust. Tegemist on triloogiaga. Saal tõi oma seiklusjuttude vahendusel lugejatele lähemale muistse vabadusvõitluse, teadvustas selle olemasolu, kujundas orjusevastaseid hoiakuid ja kasvatas rahvuslikku meelsust. 13. Realistlik ajalookujutus E. Vilde ajaloolise triloogia näitel Realistliku kirjanduse loojaks Ed. Vilde. 20nda saj algul ilmunud ajalooline triloogia paneb aluse teistsugusele lähenemisele, eksperimentaalsele lähenemisele. Eksperimentaalsus seisneb selles, et autor üritab võimalikult täpselt kopeerida tõelisust, kasutatakse palju lisamaterjale. Mineviku tegelikkuse kujutamine muutub palju täpsemaks. Nendes tekstides pole enam ruumi oletustele rajatud sündmuste kajastamisele. Lähtutakse kindlatest
oma teadmisi pidevalt täiendas. Ta tegi läbi Fr. Fröbeli lasteaednike kursused, õppis klaverimängu ning käis segakooris laulmas. Under oskas eesti, saksa, prantsuse, inglise, vene ja soome keelt, oskas lugeda ladina keelt ja on tõlkinud luuletusi kuueteistkümnest erinevast keelest. Tema esimesed luuletused olid innustatud Goethest ja Schillerist ning olid saksakeelsed. Tutvumine Vildega mõjutas kindlasti tema loomingut, sest säilinud kirjadest on näha, et Vilde julgustas teda edasi luuletama ja ka proosat kirjutama, samuti andis ta talle nõu taotleda lähimat ja selgemat väljendust ning soovitas võtta eeskujuks Heinet. 1901. aasta novembrist sai noor Marie Under Vilde eestkostel kontoripreili koha "Teatajas". See töö lõppes 2. veebruaril 1902. aastal, kui Marie abiellus eesti raamatupidaja Carl Eduard Friedrich Hackeriga ning noorpaar kolis Kutisnosse Moskva äärelinna. 1902. aastal sündis tütar Dagmar. Kahjuks ei
1909 loodi Eesti Rahva Muuseum 1907 loodi Eesti Kirjandus Selts Laulumänguseltsud muutusid kutselisteks teatriteks , nt. "Vanemuine" , "Estonia" , "Ugala" jne. Kodune töö! Millistes valdkondades olid tegevad järgmised kultuuri tegelased: M. Klein , K. Mägi, E. Bornhöhe, J. Aavik, K. Menning, G. Suits, A. Kapp, J. Kunder , J. Köler G. Hachenschmidt, A. Adamson, F. Tunglase, A. Weizenberg, G. Lurich, K. Raud, J. Liiv, A. Wiera, M. Veske , J. Koort, A. Aberg, A. Saal, M. Härma, E. Vilde , A. Kunileid-Saebelmann Kirjandus: E. Bornhöhe, G. Suits, G. Hackenschmidt, A. Adamson, J. Liiv, E. Vilde, A. Saal Muusika: J. Aavik, A. Kapp, J. Kunder, F. Tunglase, M. Veske, M. Härma, A. Kunileid- Saebelmann teater: K. Menning, A. Wiera, Kujutavkunst: K. Mägi, J. Köler, kehakultuur: M. Klein, A. Weizenberg, G. Lurich, J. Koort, A. Aberg
sajandil, juhtivaks sai 19. lõpp kuni 20. algus. Draama loojad: D.Diderot, G.E.Lessing. Tunnused: · ühendatud koomiline ja traagiline eluvaatlus · uuritakse inimeste psühholoogiat, käitumist ja ühiskonnas toimuvat · pingeline areng ja tegelaste vahelised võitlused, kus sageli leitakse konfliktist väljaspääs Tuntumad autorid: · Denis Diderot " Palju ja palju veel" · Anton Hansen Tammsaare "Kuningal on külm" · Eduard Vilde "Tabamata ime" Tragöödia ehk kurbmäng on näidend, kus õilsatel eesmärkidel kangelane/sed satub väljapäästmatusse olukorda ja hukkub ebavõrdses võitluses. · Tragöödia tekkis juba Antiik-Kreeka ajal Dionysose pidustustel, kus korraldati ka tõsise sisuga teoste võistlusi. Tragöödia on dramaatika vanimaid liike. · Zanri läbimurre toimus 16.-17. sajandil inglise kirjanduses (William Shakespeare). Tragöödia kreeka keeles sokulaul Tunnused:
Markus Ühtigil on hea meel paluda Teid, härra _____________________________________, oma 25. aasta juubeli tähistamisele restoranis Vilde ja Vine teisipäeval, 14. novembril 2017. a. kell 18.00. Pidulik riietus R.S.V.P Vallikraavi 4, 12.11.2017 Tartu [email protected]
sajandil, juhtivaks sai 19. lõpp kuni 20. algus. Draama loojad: Denis Diderot, Gotthold Ephraim Lessing Tunnused: · ühendatud koomiline ja traagiline eluvaatlus · uuritakse inimeste psühholoogiat, käitumist ja ühiskonnas toimuvat · pingeline areng ja tegelaste vahelised võitlused, kus sageli leitakse konfliktist väljaspääs Tuntumad autorid: · Denis Diderot " Palju ja palju veel" · Anton Hansen Tammsaare "Kuningal on külm" · Eduard Vilde "Tabamata ime" Tragöödia ehk kurbmäng on näidend, kus õilsatel eesmärkidel tegusev(ad) kangelane/sed satub väljapäästmatusse olukorda ja hukkub ebavõrdses võitluses. Tragöödia tekkis juba Antiik-Kreeka ajal Dionysose pidustustel, kus korraldati ka tõsise sisuga teoste võistlusi. Zanri läbimurre toimus 16.-17. sajandil inglise kirjanduses (William Shakespeare). Tragöödia kreeka keeles sokulaul Tunnused: · põhineb lahendamatul konfliktil juba loo algul
noor-eesti- (gustav suits, friedebert tuglas, villem grünthal-ridala, johannes aavik, bernhard linde). Sündis 1905 kevadel esimese albumiga, tegevus lõppes 1916. uuenduslikud põhimõtted, väljendati muret Eesti kultuurielu kehvuse pärast ning eesmärgiks olukorda muuta. Eduard vilde(parodeeris Ridala ja Tuglase keele- ning vormikasutust. Novellis ,,jumala saar" on tuglas kasutanud väga kujundlikku ja romantilist stiili, miga vilde naeruvääristad). Uued programmilised seisukohad Noor-Eesti III albumis. Tuglas(arvustas teravalt eesti realistide loomingut, pidades seda kunstiliselt vähenõudlikuks ja teostuselt ebaühtlaseks. Esindasid uusromantismi. Taotlesid laiemaid kultuurilisi eesmärke ning koondas teiste kunstialade noori tegijaid. Johannes Aaviku algatusel tõusis keeleuuendus oluliseks. Siuru-(marie under, henrik visnapuu, johannes semper, artur adson, friedebert tuglas, august
Määrake autori pooldav või eitav suhtumine üksikutesse tegelastesse. Milles see avaldub? Autoril on pooldav suhtumine Laurasse, Piibelehte ja Vestmanisse. Laura oli sõbralik. Piibeleht omakorda teadis mida tahab ning Vestman oli väga otsusekindel isik ja oskas sõna majas paika panna. Eitav suhtumine on aga Sanderisse. Ta oli laisk ja ei teinud ise romaani valmis ja ostis hoopis Piibelehe oma. Lõpus jääb ta naguinii kõigest ilma ja saab häbi ja alanduse osaliseks. 2. Kuidas on Vilde kasutanud remarke tegelaste iseloomustamiseks? Remarkides kirjeldas Vilde tegelasi üsna ebatäpselt. Remargid iseloomustasid teose tegelase olekut, käitumist ja hetkeseisundit. 3. Iseloomustage tegelasi. VESTMAN- Ta oli tark, kriitiline, enesekindel ja härrasmehelikku käitumisega ärimees. Kõnelaad oli erinevate inimestega muutuv, kuid otsekohene ja nõudlik. Äripartneritega ja tütardega mahedal toonil, Sandriga karmilt. Teised tegelased suhtusid temasse lugupidavalt
V.Jannsen, K.A.Herman, Jaan Tõnisson üldinformatiivne, kultuuriline, liberaalne · Teataja Konstantin Päts majanduslik · Uudised Peeter Speek, Mihkel Martna, Jaak Järv poliitiline Tõlkekirjandus: A.Puzkin; L.Tolstoi; A.Tsehhov, E.Zola, J.W.Goethe. Eesti jutukirjandus: · Jakob Pärna ,,Oma tuba, oma luba"; ,,Must kuub". · Jaak Järv ,,Vallimäe neitsi" · Eduard Bornhöhe ,,Tallinna narrides ja narrikestes". · Eduard Vilde ,,Külmale maale";,,Mäeküla piimamees"; ,,Raudsed käed" - külaproosa ,,Mahtra sõda"; ,,Prohvet Maltsvet" ajaloo proosa · Ernst Peterson-Särgava ,,Paised" (eesti küla valu punktid). ,,Rahvavalgustaja" (kritiseerib eesti küla ladvikut). A.H.Tammsaare, F.Tuglas, M.Metsanurk, O.Luts Kes olid? · Miina Härma muusik, helilooja, koorijuht, pedagoog · Rudolf Tobias helilooja muusik · Kristjan Raud kunstnik
Inglismaal, Venemaal. Euroopas sai realism alguse 50 aastat enne Eestisse jõudmist. Eesti realism ongi hilistekkeline, seda on mõjutanud tugevalt naturalism. 19. saj lõpul oli realismi küpsemine eesti kirjanduse kõige olulisem nähtus. Eestis levis kriitiline realism elu pahupooli ja ühiskonna korralduse ebaõiglust rõhutav hoiak. Eestis tõusis realismi ajajärgul juhtivaks kirjadusliigiks eepika ehk proosa. Keskne kuju eesti realismis oli Eduard Vilde. Oma suuremahulise ja tasemelt silmapaistva loominguga. Eesti realismi esimene tippteos oli Vilde ,,Külmale maale" (1896). tema kõrval oli teine realist Ernst Peterson- Särgava. 20. saj algusaastatil tõusis juurde rida noori kirjanikke Tammsaare, Tuglas, Metsanurk. Naturalism Naturalsm on äärmuslik suund, sai alguse 1860 70ndatel Prantsusmaal, levis üle Euroopa ja USA- sse. Realismi ja naturalismi kirjanikud kujutavad tegelikust ilustamata ja vahetult. Naturalistide
· · Mitmekesistus eesti ajakirjandus: juba traditsioonidega rahvusmeelne Postimehe kõrvale loodi radikaalsed ajalehed Teataja( 1901-1905), Uudised(1903-1905) jt. Ajalehtede rolli oli tollases eesti ühiskonnas väga tähtis, neis avaldati ka uuemat ilukirjandust. Kirjanduse üldilme · 19.-20-saj. valitses kirjanduses realism ja rahvusromantika. · Proosas oli esikohal ühiskonnakriitiline realism. · 20.saj. algul E. Vilde ajalooline triloogia ja A. Kitzbergi paremikku kuuluvad teosed. · Realistliku proosaga debüteeris A. H. Tammsaare, M. Metsanurk jt. · Luule järgis vanaromantilist 19.saj. ärkamisaja laadi.(A. Haava, K. E. Sööt, J. Liiv) · Sajandi alguses tõusis juhtkohale- Noor-Eesti rühmituse tegevuse tulemusena uusromantism. ( Ridala ja Enno luulekogud, Tuglase ja Tammsaare proosaraamatukogud ning Noor-Eesti III) · 1914.a alanud I Maailmasõda tähendas kultuurielule tagasilööki.
Saksa koolis õppivale tütarlapsele tundus loomulikuna ka selles keeles värsiseadmine. Kuid Marie Unedrist sai siiski eesti luuletaja tema elu kohal sirasid juba uue aja tähed. Suured vabadusliikumised ja nende eellained sajandivahetusel kujundasid ühiskondlikke tingimusi, millesse langes Marie Underi kirjandussetulek. 1905.-1907. aasta revolutsioon kergitas esile demokraatlikud ideed, emakeelse rahvusliku kirjanduse lootused. Tutvumine eesti radikaalse intelligentsiga, eriti Eduard Vilde ja Ants Laikmaaga mõjutas omalt poolt noore talendi puhkemist. Marie Underi valduses olnud Eduard Vilde saksakeelsed kirjad temale 1900.-1901. aastal tõendavad, et Vilde oli pühendatud noore Underi värsisaladustesse juba aastal 1900, julgustas teda edasi riimima ja andis nõu proosaski katsetada. Vilde õpetas: ei tohi iialgi üht mõtet laiaks litsuda, tuleb taotella kõige lühemat, selgemat, välgutaoliselt mõjuvat väljendust! Ta soovitas eeskujuks võtta Heinet. 1901
Kallas, V. Reimann) -eesmärk: rahvusliku eneseteadvuse edendamine -pooldati: konstitutsionaalset monarhiat (Vene impeeriumis) -toetajad: Lõuna- Eesti jõukas talupoeg · Radikaalid- keskus Tln, ajaleht ,,Teataja" -esindaja: K. Päts (A.H. Tammsaare; J.V. Veski) -eesmärk: rõhutada majandust -koostöö venelastega->1904.a K. Päts sai Tlna abilinnapeaks · Sotsialistid- keskus Tartu, ajaleht ,,Uudised" -esindaja: Peeter Speek (E. Vilde, M. Martna) -eesmärk: Venemaal võimule demokraatlik vabariik(soov) -koostöö vähemrahvuslastega (1904- 1905.a Vene- Jaapani sõda=> KRIIS !
Elust · sündinud 7. juunil 1946, Tallinnas · 1964 Tallinna 7. Keskkool · 1969 E. Vilde nim. Tallinna Pedagoogiline Instituut ·Abielus, poeg Ametid Enn Eesmaa on ennekõike tuntud teleajakirjanikuna ·19701993 Eesti Televisioonis diktor ja kommentaator ning töötas "Aktuaalse Kaamera" peatoimetajana, oli ka ETV programmi direktori asetäitja · 19931994 Vabariigi Presidendi Kantselei meedianõunik · 19942003 TV3 uudistetoimetuse juhataja, saatejuht, välisuudiste toimetaja · Alates 2003 kuulub Riigikogu koosseisu Tunnustus ·2000 Eesti Ringhäälingute
Lääne-Viru Rakenduskõrgkool Tiigivahe tee 2 46609 Mõdriku 10.12.2016 nr 4-1/62 GARANTIIKIRI OÜ Äripere garanteerib ettvõtte töötaja Mari Maasikas (ik. 48801010101) 2016/-17 õppeaasta õppemaksu tasumise täies mahus Lääne-Viru Rakenduskõrgkoolile. Arve tasume ülekandega vastavalt Teie poolt esitatud arvele. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Meeri Muld Kalle Must Tegevjuht Finantsdirektor Sille Sepp 611 1111 koostaja [email protected] Vilde tee 130 Telefon +372 611 1010 Arvelduskonto 12614 TALLINN Fax +372 611 1000 EE198672900033384758 E-post: [email protected] Swedbank Registrikood 100088611 ...
Iseloomulik on avar elukujutus, mitmeplaaniline tegevustik, keerukas sündmustik, probleemirohkus, arvukas tegelaskond ja pika ajavahemiku kujutamine. Ainestiku järgi liigitatakse seiklusromaaniks, ajalooliseks romaaniks, kriminaalromaaniks, armastusromaaniks, sõjaromaaniks, psühholoogiliseks romaaniks, ulmeromaaniks jne Kuulsaid romaanikirjanikke ja nende romaane: Stendhal ,,Punane ja must", Dickens ,,Oliver Twist", Dumas ,,Kolm musketäri"; eestlastest Tammsaare ,,Tõde ja õigus", Eduard Vilde ,,Mahtra sõda" jne JUTUSTUS tunnused süzee, miljöö ja karakterid. Üks süzeeliin, aga kõrvalekalded ja mitmed sündmused, tegelasi rohkem kui novellis, vähem kui romaanis, tegelasi kujutatakse arengus, hõlmab pikki ajavahemikke, erinevaid tegevuspaiku. Näiteks Bornhöhe ,,Tasuja". NOVELL on proosalühivorm ühe süzeeliini ja ühe teema või konflikti ümber keskendatud väheste tegelastega. Novell on tihedalt läbi komponeeritud ja lõpplahendus on ootamatu ja üllatuslik ehk puänt
....................................................................... 9 Marie Under on maetud Skogskyrkogårdeni kalmistule..................................................... 9 LOOMING ..............................................................................................................................................9 Oma esimesed koolitüdrukuvärsid kirjutas Marie Under saksa keeles. Murranguliseks kujunes töötamine ajalehe "Teataja" talituses, kus ta tutvus Ants Laikmaa, Eduard Vilde jt eesti säravate loojatega saades nendelt innustust tegelemiseks emakeelse luuleloominguga.................................................................................................................. 9 Aastal 1917 ilmus tema esikkogu "Sonetid", mis tegi ta tuntuks üle Eesti, äratades nii vaimustust kui protesti. Eesti kirjandusavalikkus ei olnud toona veel harjunud nii julge,
tegelikkuse idealiseerimist ja üleloomulikkust. Stendhal romaaniga "Punane ja must u 18901905, Eesti realism on hilistekkeline, temas ilnevad puhtrealistlike tunnusjoonte kõrval ka naturalismi mõjud, Eestis levis kõige rohkem kriitiline realism elu pahupooli ja ühiskonnakorralduse ebaõiglust rõhutav hoiak. Eestis tõusis realismiajajärgul juhtivaks kirjandusliigiks proosaeepika. Arenes jutustuse, romaani- ja novellizanr. Keskne kuju eesti realismis on Eduard Vilde oma suuremahulise ja tasemelt silmapaistva loominguga. Eesti realismi esimene tippteos on Vilde ,,Külmale maale"(1896). teine teravalt kriitilise eluvaatega realist Ernst Peterson-Särgava N. Tammsaare, FR. Tuglas, M. Metsanurk, O. Luts 20. sajandi algus eestis: Noor Eesti on 20. sajandi alguses Tartus kokku tulnud noorte rühmitus, mis 1905. aasta suurte sotsiaalsete murrangute tuultes muutis oluliselt kogu Eesti vaimsust ja kultuuri sinna kuulusid selle ajastu kirjanikud. A.H
Theatre "Vanemuine" The first Estonian language theatre Built in 1967 Concert house Drama, musical performances, ballet Seats 700 visitors http://upload.wikimedia.org/wikipedia/com mons/a/a2/Teater_Vanemuine.JPG Sculpture: Oscar Wilde and Eduard Vilde Constructed in 1999 By Tiiu Kirsipuu Imaginary conversation between the Irish writer Oscar Wilde (1854- 1900) and the Estonian writer Eduard Vilde (1865-1933) http://i.pbase.com/g5/97/490897/2/996 48985.VCVXu1XS.jpg Barclay Hotel Built in 1912 Opened in 1996 http://www.diri.ee/wpcontent/uploa ds/2011/04/Barclay-Hotell.jpg The park of Pirogov The only public place in Tartu, where light alcohol can be drunk Nikolai Pirogov http://upload.wikimedia.org/wikipedia/co
Arhaism – vanapärane, nüüdiskeelest kõrvsalejäänud keelend Näit. Isepäinis ilus oli sõit Varssavisse. Assonants – täishäälikuline algriim Näit. Ilves istus oksal. Ballaad - lüroeepiline teos Näit. Tuntud ballaadimeistrid venelane Aleksandr Puškin; eestalsed Jakob Tamm ,,Orjakivi“ ja Marie Under ,,Õnnevarjutus“ Dialoog - kahekõne Näit. Intervjuu, vestlus. Draama – tõsise sisuga näidend Näit. Kuulsad draamakirjanikud venelane Anton Tšehhov; eestlased Eduard Vilde ,, Tabamata ime“ , Anton Hansen Tammsaare ,,Kuningal on külm“,August Kitzberg ,, Tuulte pöörises“ ja Juhan Smuul ,,Lea“. Draamakirjandus - üks kirjanduse põhiliikidest Näit. Tähtsamad dramaatikažanrid on tragöödia, komöödia ja draama. Eepika – üks kirjanduse põhiliik, mille teosed on proosavormis Näit. Eepika suurvoemid on eepos ja romaan, väikevormid on jutustus, novell, lühijutt, valm, anekdoot, jt.
Eduard Vilde "Pisuhänd" 1. Määrake autori pooldav või eitav suhtumine üksikutesse tegelastesse. Milles see avaldub? Autor on oma teoses üritanud välje tuua vastandlikke inimloomusele omaseid käitumislaade, vastandades näiteks leebe Laura ja enesekindla Matilda. Põhirõhk on Piibelehel, Sandril ja Vestmanil. Sandri puhul on välja toodud ta silmakirjalikkus, Piibelehe puhul lihtsameelsus, hiljem aga kavalus. 2. Kuidas on Vilde kasutanud remarke tegelaste iseloomustamiseks? Remarkides avaldub tihti tegelaste käitumine ja suhtumine. Väikesed zestid vihjavad tegelaskuju tundmustele. Näiteks on remarkidega esile toodud Laura alandlikkus ja abivalmidus oma õe Matilda ees 3. Iseloomustage tegelasi (pöörake tähelepanu nende 1 käitumisele; 2 kõnelaadile; 3 suhtumisele teistesse; 4 teiste tegelaste suhtumisele temasse; 5 välimusele; 6 vaimsele tasemele):
Dialoog kahekõne Monoloog pikem üheinimese kõne Remark autori juhised lavastajale ja näitlejale. Näitekunst sai alguse kreekas viljakuse jumal dionysosele pühendatyd pidustustest. Inimesed maskeerisid end, lauldi ja tantsiti jumala auks . koor ja inimene asusuid omavahel dialoogi ja nii tekkiski algne näidend. Hiljem tuli n2itlejaid juurde. Dramaatika zanrid : · draama elulise sisuga( Kitzberg libahunt ) · komöödia lõbusa sisuga ( vilde pisuhänd ) · tragöödia traagilise sisuga näidend ( shakespare romeo ja julia )
1 novell vabal valikul 4. Pukin "Jevkeni Onegin" 5. Kreutzwald "Kalevipoeg" (1, viimane ja keskelt mõni lugu) 6. Koidula isemaaluule, Tuglase novella, 1.Liivi luuletusi Realism II p.a 1. Balzac "Isa Goriot" 2. Flaubert "Madame Bobary" 3. Zola "Theresa Raquin" 4. Dostojevsti "Kuritöö ja karistus" 5. Tehhov , 6novelli + "kajakas" => "Palat nr6" "Jonõts" "Inimene Vutlaris" "Kameekon" "Daani koerakesega" "Maja arklitooga" 6. Vilde "Möeküla Piimamees" 7. "Põrgupõhja uus vanapagan" 8. Salinger "Kuristik rukkis"
Pane koondlausesse kirjavahemärgid: 1. Sahvris olid purgid pannid potid. 2. Garaazis leidus kõike naelu mutreid polte. 3. Uhke sile kollane koer istus ukse taga. 4. Mulle meeldib joonistamine maalimine värvimine kui ka joonestamine. 5. Mati on andekas aga rumal. 6. Mari läheb reisile 18 juunil Võrust. 7. Annile ei meeldi koerad ning kassid. 8. Eduard Vilde on sündinud 4. märtsil 1865 Pudiveres Avanduse vallas surnud 26 detsemberil 1933 Tallinnas. 9. Kaelakeed käevõrud sõrmused kõiki neid leidus tema ehtekarbis. 10. Vikerkaar on punane oranz kollane roheline sinine tumesinine ja violetne. 11. Tema aadress on Puidu 7-12 Rakvere Rakvere vald Lääne-Viru maakond Eesti. 12. Kontsert algab kolmapäeval 16 veebruaril kell 3 päeval. 13. Avastus tehti Märjamaal 17 jaanuaril 2000 aastal.
Fifth level Näidend 1 Päikese tõusul ( 03.09.1906) Estonia Mait Metsanurk ( alusteose autor) Paul Pinna ( lavastaja) 4 vaatust Näidend 2 Hamlet ( 24.08.1913 ) Estonia William Shakespeare ( alusteose autor ) Karl Jungholz ( lavastaja ) Zanr-kurbmäng Näidend 3 Pisuhänd ( 25.02.1914 ) Estonia Eduard Vilde ( alusteose autor ) Theodor Altermann ( lavastaja ) Näidend 4 Libahunt ( 29.12.1915 ) Eesti teater ESTONIA August Kitzberg ( alusteose autor ) Jungholz Karl ( lavastaja ) Näidend 5 Sügise viiulid (05.11.1920) Draamateater 5 vaatust Ilja Surgutschev ( alusteose autor) Paul Sepp ( lavastaja ) Kasutatud materjal http://tmm.ee/teatriaasta/doku.php?id=estonia:2_kutseline http://et.wikipedia
Koos mõttekaaslastega loodi Eesti Üliõpilaste Selts. 1884 õnnistati sisse nende lipp - sini-must-valge. Pärast ülikooli lõpetamist (1887) asus Hurda juurde prooviaastale Peterburi. Peterburist kutsuti Kolga-Jaani kirikuõpetajaks, sai ametlikuks. 1896 ostis talupoegadega ära "Postimehe", mille peatoimetajaks sai Tõnisson. 1907 lõi Eesti Kirjameeste Seltsi, kuid sattus noorpõlvkonnaga konflikti (noored toetasid euroopa modernismi laadi). Eduard Vilde Vilde (1865-1933) kirjanikukarjäär sai alguse Virulase toimetusees, kuhu Jaak Järv ta kutsus kui oli lugenud ka põnevusjuttu "Kurjal teel". Vilde tõi toimetusse pöörde, kus hakkas domineerima algupärane tekst mitte tõlgitud. Ta kirjutas põnevalt ja naljakalt, oskas lugejaid kohe haakida looga ning sai omalajal populaarseks. Esimene krimka 1885 "Musta mantliga mees) Noor-Eesti. J. Randvere „Ruth“;
Eduard Vilde ,,Pisuhänd" Signe Saar Eduard Vilde oli Eesti kriitilise realismi algataja ning samuti ka selle voolu üks väljapaistvamaid esindajaid. Ta kirjutas erakordselt palju ning enamus tema kirjateostest on tuntud kõikidele eestlastele. Näidendeid kirjutas ta kokku ainult kolm, kuid need on püsinud teatrite repertuaaris tänapäevani ja ei ole ühtki põhjust miks need peaksid sealt kaduma, kuna näidendid on humoorikad ja kellele ei meeldiks huumor.
tagada rahvuslik-kultuuriline järjepidevus. ,,Kaalukoda" (1966) algatab aegade ja tõdede suhet vaagiva sümboolika, süvendades elu ja kodu hoidmise motiivi ka rahva ajaloo luulendamisega. Rööbiti luulega on Mats Traat avaldanud pidevalt proosat, mille põhiprobleemiks on eetiline isiksus. Kogu ,,Koputa kollasele aknale" (1966) valgustab noorte eneseotsinguid 1950.-60.ndate sotsiaalses ajas ning tungi mõtestatud elu poole. Pälvis 1967. aastal E. Vilde nim. Kolhoosi auhinna. Esikromaan ,,Maastik õunapuu ja meiereikorstnaga" (1973) kujutab põllutööliste elu 1950.- te algul, kui inimene muudeti tootmisprotsessi võõrandunud lüliks. Tähtteoseks eesti proosas kujunes romaan ,,Tants aurukatla ümber" (1971) E. Vilde nimeline kolhoosi auhind 1971, Nõukogude Eesti preemia 1972. Romaan kasvas välja filmistsenaariumist, ning sai telefilmiks 1988 (rez. P. Simm). 1973 lavastati Tallinna Riiklikus Akadeemilises Draamateatris V
* 1939 Langer "Nr. 72" (Marta) * 1939 Shakespeare "Windsori lõbusad naised" (missis Ford) * 1940 Morstin "Xanthippe kaitseks" (Xanthippe) * 1940 Henrik Ibsen "Ehitusmeister Solness" (Hilde Wangel) * 1940 Aleksei Arbuzov "Tanja" (Tanja) * 1942 Tammsaare/Andres Särev "Karin ja Indrek" (Karin) * 1943 Molière "Õpetatud naised" (Philaminte) * 1945 Carlo Coldoni "Mirandolina" (Mirandolina) * 1945 Tammsaare/Voldemar Panso "Põrgupõhja uus Vanapagan" * 1948 Eduard Vilde "Pisuhänd" (Matilde) * 1950 Tammsaare/Andres Särev "Pankrot" (Karin) * 1952 Konstantin Trenjov "Ljubov Jarovaja" (Panova) * 1955 Oskar Luts/Andres Särev "Tagahoovis" (Fenja ja Paula) * 1955 Tammsaare "Kuningal on külm" (Angela ema) * 1957 Alfred Gehr "Kuues majakord" (Germaine Lescalier) * 1957 Eduardo De Filippo "Filumena Marturano" (Filumena) * 1959 Tammsaare/Andres Särev "Vargamäe vanad ja noored" (Maret) * 1960 Aleksis Kivi "Nõmmekingsepad" (Martha)
EESTI DRAAMATEATER Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Teatri ajalugu Kasvas välja Paul Sepa teatrikoolist aastal 1920 1937. aastal nimetatakse esimest korda Eesti Draamateatriks Teater on algusest peale tegelenud Tallinna kesklinnas 1930. aastatel hakati lavale tooma eesti kirjandusteoseid (Kitzberg, Vilde, Luts) Teater tänapäeval Eesti suurim sõnateater 37 näitlejaga püsitrupp, 4 koosseisulist lavastajat Aastas ligi 500 etendust Aastas ka üks lastenäidend Teatri juhid Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles Second level Second level Third level Third level Fourth level Fourth level Fifth level ...
- muusikalist kujundust · Dramaatika jaguneb: - dragöödia ehk kurbmäng 16. - 17. saj nt: W. Shakespeare ,,Romeo ja Julia" - komöödia ehk naljamäng 4. - 5. saj eKr (kirjanduses 17. saj) nt: Elmo Nüganen ,,Armastus kolme apelsini vastu" - draama ehk tõsieluline näidend 18. saj nt: Eduard Vilde ,,Tabamata ime" - jant nt: Lydia Koidula ,,Säärane mulk ehk sada..." - libretto nt: W. A. Mozart ,,Võluflööt" - kuuldemäng nt: I. Rabin ,,Nädala seitse päeva" - stsenaarium nt: Ilmar Raag ,,Klass" · Dramaatika eriliigid: - kuuldemäng
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
