Kirjandus voolud Romantism-tekkis18.saj lõpul -lõppes19.saj algus.Märksõna- tunded.Rom.omased punktid:1.ei oldud rahul olevikuga.Prantsuse revolutsioon ei toonud kergendust rahvahulkadele,tekkisid pessimismi meeleolud.2.Vabaduse-ja õiglusepaatos.Seltskondlikud tabud paatos-ülistus ja koloniaalvallutused;teiste rahvaste alistamine.Cooper "Nahksuka jutud".3.Võõraste maade eksootilisus muutus oluliseks.Tekkis reisikirjandus.4.Loodus oli üle kõige,et pääseda olevikust.5.Tekkis ulmekirjandus.Jules Verne "20000 ljööd vee all".Põgeneti olevikust kaugele.6.Tekkis seikluskirjandus ja ajalooline seiklusromaan.Dumas"3 musketäri",ajalooline seiklusromaan Bornhõhe "Tasuja". 7.Romaanid võõrastest maadest.Jules Verne"Kapten Grandi lapsed","15 aastane kapten","Kapten Hatterase seiklused".8.Hakati koguma rahvaluulet:(rahvalaul,muistendid, muinasjutud,kõnekäänud).Kreutswald"Kalevipoeg",Lönrot"Kalevala".9.Romantistl ik teg...
XII c klass JUHAN LIIV Referaat Tallinn 2009 Juhan Liivi elukäigu algusaastad Eesti XIX ja XX sajandi vahetuse kirjanduses on koos Eduard Vilde ja E.Peterson-Särgavaga tähtis koht ka Juhan Liivil, kelle proosalooming oli tähendusrikkaks sammuks kriitilise realismi suunas ja kelle hilisem meisterlik lüürika kuulub eesti kirjandusklassika tippsaavutuste hulka. Juhan Liivi looming, mis on kantud sügavast armastusest rahva, töötava inimese vastu, on tihedasti seoud kirjaniku raske eluvõitlusega XIX sajandi teise poole ja XX sajandi alguse olustikus. Juhan Liiv sündis 30
juures) Lustla, ehitatud 1721–1727 (Kadrioru turismiinfopunkt, kohviku vastas) Uus vahimaja, ehitatud 1828 (Kadrioru pargimuuseum, Lossi värava vastas) Ülemine aed: Lilleaed (Kadrioru kunstimuuseumi taga, külastajatele avatud + kunagise Miraažitiigi aed (Presidendi kantselei Roosiaed, külastajatele suletud) Peeter I vana palee, 17. sajandi maja ehitatud ümber pärast 1714. aastat (Peeter I majamuuseum) Kastellaani maja, ehitatud 1835–1836 (Ed. Vilde korter muuseum ja Kastellaani maja galerii) Alumine aed ja tiik (praegu Luigetiik) 3. Lossiansambli kavandas Peeter I teenistusse kutsutud itaalia arhitekt Niccolo (Nicola) Michetti . Michettit abistas ja tööd lõpetas tema abiline vene arhitekt Mihhail Zemtsov, 1729. aastal. 4. Planeeriti itaaliapärane kolmetasandiline ansambel, kus lossiesine alumine aed paikneb madalal platool, lossitagune ülemine aed paikneb juba kahel astangul.
9. Juhan Liivi elu ja looming 1864-1913 Sündis Peipsi ääres Alatskivil vaeses 8-lapselises peres noorimana. Oli väga kehva tervisega, kinnine, üksildane, oli palju looduses, tahtis saada muusikuks. Käis Naelavere külakoolis ja Kodavere kihelkonnakoolis. 1882 läheb Väike-Maarjasse, kus tema vanem vend Jakob Liiv oli õpetaja ja L-st saab abiõpetaja. Tutvub maailma kirjandusklassikaga, kohtub Liisa Goldinguga ning saavad sõpradeks >> õnnetu armastus. Nad jätkavad tihedat kirjavahetust. Goldingust saab mehe muusa armastusluules. (nt. "Mu viimne laul", kogumik "Kirjad Liisale"). Liiv töötas alaliselt ajalehtede "Virulane" ja "Teataja" juures. "Virulases" töötas ka Vilde, läksid tülli. Mõnda aega õpib Hugo Treffneri gümnaasiumis, katkestab tervise tõttu. Töötab ajalehtede "Sakala" ja "Olevik" toimetuses, tegeleb proosa ja luule kirjutamisega. Loomingut aga ei avaldatud ja tekivad majanduslikud probleemid. Pinge toob kaasa vaimse tervise lagun...
(Villu on vanaema juures, vaeste linnas). Vaestele ehitatud hütid Kukulinnas. Villu lapsepõlv rõõmutu. Jalavarje polnud. Vahel said süüa, vahel mitte. Kui vanaema sureb, läheb Villu naabertallu elama, lahtise peaga. Läheb mõisapõllule tööle. Asub mõisapreilide õpetajaks. Suhteliselt autobiograafiline. Villule tahetakse koht kätte näidata. Villu saab piitsaga pähe, kaotab terve mõistuse. Jõuab ringiga tagasi Kukulinna. EDUARD VILDE I Eesti professionaalne kirjanik Sündinud mõisateenijate peres Lapsepõlv suhteliselt õnnelik 18 aastaselt asus tööle ajakirjanikuna Elulugu heitlik, rändas palju ringi, tutvus sotsiaaldemokraatidega, punaste poolel, Kohtu hirmus suundus Euroopasse elama Viljakaim kirjanik Vilde kogutud teosed 34's köites Kirjutas palju ajalehe juures töötades ,,Sõber" : rida on raha...
Olulisemad tähised: · Saksa aja suurimaks teatrisündmuseks kujunes I eesti ballett, E. Tubina ,,Kratt", mis lavastati nii Vanemuises 1943, kui ka Estonias 1944. · Algupärandid (mõni neist juba esimesel nõukogude aastal kirjutatud): August Mälgu ,,Lõunatuul" (1942, alg ,,Idatuul"), Hugo Raudsepa ,,Sündmused agulis" (1942 alg ,,Uued rajad") ja ,,Vaheliku vapustused" 1943. · Klassika: Tammsaare, Vilde, Kitzberg, Koidula: Shakespeare, Moliere, Lessing, Kleist, Goldoni, Ibsen jne. Teatrielu Nõukogude tagalas: 1942 moodustati Jaroslavis Eesti NSV Riiklikud Kunstiansamblid (ERKA), kelle ülesandeks oli rinde ja tagala teenindamine. ERKA koosseisu kuulusid sümfooniaorkester, dzässorkester, meeskoor, rahvatantsuansambel, draamatrupp. Esinemised rahvusväeosadele tagalas, väljasõidud rindele, alates veebruarist 1944 Leningradis. Olulisemad jaroslavlased: Muusika G
Seejuures kaldusid nad kujutama elu mustemat poolt: alatust, kuritegusid, julmust ja vägivalda. Naturalistid olid seisukohal, et kirjandus peab teenima tõde, mitte ilu. Seejuures ei tohi kirjanik väljendada omapoolset suhtumist, segada end ühiskondlikku ellu ja poliitikasse. Inimest ja ühiskonda käsitlesid nad kui loodusnähtust. Naturalistid viljelesid peamiselt proosat, mida nad eelistasid luulele ja draamale. Kirjanikud Theodore Dreiser Émile Zola Eduard Vilde Ernst Peterson-Särgava 2. Millest räägivad järgmised teosed ,,Ilias" Räägib põhiliselt Trooja sõja viimasest aastast. Sõja alguse põhjuseks on tüli kolme jumalanna - Aphrodite, Athena ja Hera - vahel sellepärast, et tülijumalanna Eris oli nende sekka visanud õuna, mis pidi minema kõige ilusamale. Vahekohtunikuks kutsuti Paris, kes võttis vastu Aphrodite altkäemaksu, nimelt lubaduse saada endale maailma ilusaima naise Helena, Menelaose naise
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium Agne Vasmann 12 k Kirjanik Arvo Valton 14.12.1935- Referaat Tallinn 2008 Sisukord: Sissejuhatus : lk 1 : Elulugu lk 2 : Looming lk 3 : Filmid, näidendid lk 4 : Teised teosed lk 4 : Kasutatud materjal lk 5 1 Elulugu: Arvo Valton, kodanikunimega Vallikivi, sündis 14-ndal detsembril 1935 aastal Märjamaal. Arvo Valton on tuntud, kui proosa- ja näitekirjanik, luuletaja, stsenarist, tõlkija ja publitsist. Sündis Märjamaa alevis ettevõtja pojana, õppis 1943-1949 Märjamaa algkoolis. Koos vanematega väljasaadetuna jätkas õpinguid 1949-1951 Novosibirski oblasti Tsanovski...
Siiski ei meeldinud varases koolipoisieas talle luule teda lummasid hoopis loodusteadused. Eriti meeldis talle E. Haeckeli teos ,,Die Welträtsel" (,,Maailma mõistatus") ning ta luges palju evolutsiooniteooria ,,isa" Charles Darwini kohta. Selline huvi loodusteaduste vastu mõjutas ka Heiti Talviku kirjanduslikku maitset ta eelistas naturaliste ja realiste. Juba 15 aastaselt oli tal läbi loetud kogu Lev Tolstoi looming; samuti oli ta lugenud Émile Zola, Henrik Ibseni ja Eduard Vilde teoseid. Luuleklassikutest aga Dantet, Goethet, Puskinit, Heinet, Baudelarei. 20. sajandi esindajatest oli ta tuttav Aleksander Bloki loominguga, kelle loomingut hiljem ka tõlkis. 17. sünnipäevaks kinkis isa talle kaks köidet Schoppenhauerit, mis õhutas Talviku huvi filosoofia vastu. Ta luges ka teisi filosoofe, näiteks Nietzschet. Mitmekülgne lugemus kajastus hiljem tema loomingus.
· "Aja kuju" (2005) · "Lõige" (2007) · "Deka" (2008) Doris Kareva on olnud ka paljude luulekogude koostaja ja tõlkija · "Aastaajad eesti luules" (1999) · "Sina ja mina" (2001) · "Kabir" (2003) · "Väike värsiaasta" (2003) · "Rogha Danta. Seitse iiri luuletari" (2005) · "Surmapõletaja" (2006) 2.1 Tunnustused · Vabariigi kultuuripreemia luulekogu "Maailma asemel" eest. · Eduard Vilde preemia "Mandragora" eest. · Juhan Liivi luuleauhind 1991. aastal. · Doris Kareva võitis oma eelviimase luulekoguga ,,Lõige" Apollo 2008. aasta lemmiku tiitli luule kategoorias. Kareva looming Eesti teatrilavadel · "Mandragora" (Tallinna Linnateater; lavastaja Jaanus Rohumaa; esietendus 30. aprillil 2003). · Doris Kareva saates "Kukul külas", 6. juuli 2003, 1. osa, 2. osa 8 Üle kuristiku
Elukutselisi näitlejaid ei olnud ja seepärast mängisid kaasa Lydia vend ja tema sõbrad tol ajal ei peetud sündsaks, et laval esineksid naised. Ehitati esimesed tõelised teatrihooned. Eesti kutselise teatri sünniaastaks sai 1906. aasta, mil Tartus Vanemuise teatrimajas mängiti August Kitzbergi näidendit "Tuulte pöörises. 1906 avati Tartus teater Vanemuine ja 1913 Tallinnas teater Estonia. XX saj alguses jõudis eesti näitekirjandus kõrgperioodi August Kitzbergi ja Eduard Vilde sulest sündisid esimesed kunstiküpsed draamateosed. "Saaremaa onupoeg" oli sakslase T. Körneri naljamängu "Der Vetter aus Bremen" töötlus. Lydia Koidula :kohandas näidendi eesti oludele ja sidus ärkamisaja ideedega. kirjutas juurde laulud ja viisid. saatis etendust ise klaveril. hoolitses kostüümide, jumestuse ja parukate eest. Renessansi teater Renessanss tähendab taassündi
1 Eesti haridus nõukogude perioodil. Eesti oli Nõukogude Sotsialistlik Vabariik aastatel 1940-1991. Koolihariduse alged Eesti linnades ulatuvad 13.-14. saj-sse, millal vaimulike ja ametnike järelkasvu tagamiseks asutati toomkirikute ja kloostrite juurde ladinakeelseid õppeasutusi. Maal hakkas haridus tunduvalt hiljem levima. 1940-1941 kõik haridusasutused riigistatakse. Muudetakse lasteaedade süsteemi: hakkab kehtima Nõukogude Liidu liigitus, mis näeb ette lastesõime olemasolu ühe- kuni kolmeaastaste laste jaoks. Koolikohustust pikendatakse aasta võrra, seniste kuueklassiliste koolide juures avatakse seitsmes klass. Õppeprogrammidest kustutatakse usuõpetus. Üldhariduskooli käsitlevate õiglusnormide aluseks saavad järgmised põhimõtted: demokraatlik tsentrialism, kommunistlik kasvatus, koolikohustus ja üldine keskharidus, rahvuste võrdõiguslikkus, sot...
aasta lõpus. 1901. aastal ilmus ajalehelisena ,,Sevastoopoli jutustused", 1902 -1903. aastal järjeväljaandena ,,Anna Karenina" ja seejärel ,,Ülestõusmine". Eriti palju avaldati Tolstoi töid eesti keeles aastail 1906 1908. 1914. aastal ilmus Tammsaare tõlkes jutustus ,,Ivan Iljitsi surm". Kokku ilmus eesti keeles umbes 250 Tolstoi teoste publikatsiooni. Tema looming avaldas mõju sellistele eesti kirjanikele nagu Eduard Vilde, Mait Metsanurk, A.H Tammsaare, Juhan Smuul ja Aadu Hint. 1920 1930. aastatel huvi Tolstoi vastu küll kahanes, kuid jäi siiski püsima. 1936. aastal ilmus E.Hiielt uus tõlge romaanist ,,Ülestõusmine", 1939. aastal ilmusid uued tõlked ka romaanist ,,Anna Karenina" ja jutustusest ,,Kreutzeri sonaat". Juba esimesel nõukogude võimu aastal anti välja ,,Sõda ja rahu" uues tõlkes. 1954 1959 aastatel ilmusid Tolstoi kogutud teosed 14-s köites, millesse on koondatud kõik vene
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Doris Kareva referaat Õppeaine: Kirjandus Klass: 12. C Koostaja: Reelika Huik Juhendaja: Sirje Priks Sisukord Sissejuhatus lk 3 Elulugu lk 4 Looming lk 5-7 Arvamus ja kokkuvõte lk 8 Kasutatud kirjandus lk 9 2010-11-21 Sissejuhatus Ma mäletan, et põhikoolis pidin ühe Doris Kareva luuletuse ,,Üle kuristiku" pähe õppima. See oli nii kerge, kuna tema looming tundus mulle mõtisklev...
omane tollele ajajärgule. Tegelikult tuli erinevus ida ja lääne vahel meie raskest ajaloost ,mitte saamatusest. Emil Tode toob välja Eesti puudused, kuigi siiski suhtub peategelane Eestisse armastavalt ja kaitsvalt. Andrus Kivirähk Romaan ,,Rehepapp". Romaan kasutab rahvaluulest pärit legende, kuid kujutab nende abil ikkagi tänapäeva probleeme. Peategelane on kaval rehepapp, kes aitab külaelanikel tüssata nii vanapaganat kui ka mõisnikku. Kuigi Eduard Vilde on väga värvikalt kujutanud eesti rahva kannatusi teoorjuse ajal teoses ,,Mahtra sõda", aga Andrus Kivirähk kujutab eestlasi osavate varastena, kes kõik mõisniku varud hoopis tühjaks tassivad. See ei ole tõepärane, aga näitab just tänapäevast probleemi: eestlaste mentaliteet- ,,Mõisa köis las lohiseb". See näitab omakasupüüdlikku elu, kus püütakse võimalikult vähe midagi teha ja küüned on kogu aeg oma poole
.............. 8 7. Kasutatud Kirjandus ............................................................................... 9 2 Sissejuhatus Mina Kermo Jano koostasin referaadi Eduard Bornhöhe elust ja elutegevusest.Eduard Bornhöhe sündis 5. veebruaril aastal 1862 Rakvere lähedal asuvas Kullaaru mõisas. Ta isa oli seal valitseja ja aidamees. Ta ema, kes oli Eduard Vilde tädi, oli luulearmastaja inimene. Eduard Bornhöhe ise oli 12-aastaselt väga huvitatud maalikunstist ja muusikast ning hingepõhjas oli tal soov saada kunstnikuks. 3 2.1 Elulugu 1865. aastal asus ta perekond elama Inju mõisa, mis asus Viru-Jaagupi kihelkonnas. Viis aastat hiljem kolisid nad Tallinnasse. Kümneaastaselt läks Bornhöhe Kentmanni Saksa Algkooli, kus ta õpis kolm aastat
sõltuvad oma vanematest, nende silmaring pole piisavalt lai, et aru saada asjadest, millega nad ise pole otseselt kokku puutunud. Popi oli arg ja ebakindel. 2. A.H.Tammsaare „Kõrboja peremees“ Armastus, headus. Ta oli ju ehtne eestlane – töörügaja, enesesse tõmbunud, kannatas vaikselt ja kui vihastas, siis põhjalikult. Tõeliselt kahju, et tema jaoks ei onud lõpuks muud lahendust peale enesetapu. 3. Eduard Vilde „Mäeküla piimamees“ Tõnu Prillup tahtis naise arvelt piimatalu saada (enese müümine). Prillup tahtis rikkaks saada, algselt hea võimalusena tundunud pakkumine muutus tema jaoks ebameeldivaks ning pärast kahetses oma tegu, kuid selleks oli liiga hilja. Prillup kaotas oma eneseväärikus- mis mees see on, kes annab oma naise nii lihtsakäeliselt ära, eriti veel raha nimel. 4. August Kitzberg „Libahunt“ Ebausk 5. A.H
Vana Rooma Abielupaari portree. 1saj. pKr Monterfeltro altarimaal, u 1472-1474 Franz Hals, Püha jüri laskuritekompanii ohvitserite bankett 1616 38 SKULPTUUR on kujutava kunsti põhiliike graafika ja maalikunsti kõrval, mille peamiseks väljendusvahendiks on vorm. Skulptuur on ruumiline, kolmemõõtmeline kunstiteos. Oscar Wilde'i ja Eduard Vilde skulptuur. Autor on Tiiu Kirsipuu. Monument avati 30. mail 1999. aastal. 39 Michelangelo «Taavet» valmis1501. ja 1504 vahel Auguste Rodin, „Mõtleja“ 40 RELJEEF on skulptuuri alaliik, mille puhul kõik kujundid on seotud tasapinnalise põhjaga, olles sellesse süvendatud või sellest eenduvad.Reljeef oli tuntud juba paljudes
Kui otsida Oskar Lutsu elust üht ja läbivat kirge, siis näeme, et selliseks teda maast-madalast vallanud hasartseks kireks oli lugemine. Tähed sai ta selgeks viieselt, kuueaastaselt aga luges juba kõike, mis kätte juhtus, nii raamatuid kui ka ajalehti. Raamatuarmastus, aukartus kirjasõna ees on Lutsu elu läbiv, kogu tema elukäiku määrav tung ja pürgimus: Shakespeare, Molière, Racine, Goethe, Schiller, Lessing, Gogol, Puskin, Lermontov, Tolstoi, eesti autoritest Saal, Bornhöhe, Vilde ja Kitzberg olid kõige suuremat elamust pakkunud klassikud. Lugemine polnud Lutsule kunagi üksnes harjumuspärane ajaviide; selle taga seisis juba varajases lapsepõlves tärganud täitmatu huvi inimloomuste mõistatamise vastu, tung tabada ja jäädvustada kohatud karaktereid. Mõnede meenutuste kohaselt asus Oskar Luts ,,Kevadet" kirjutama just siis, kui oli rohkest lugemisest küllastunud ja tüdinud ning leidis, et tahaks ka ise midagi öelda.
Poeetikast ja Aristotelesest Poeetika Õpetus luulekunstist, selle olemusest ja mõjust, tema vormidest, vormi ja kujunduse seaduspärasustest ja väljendusvahenditest. Poeesia teooriana kuulub ta kirjandusteaduse alla, meelisklusena kunstiteoste olemusest esteetikasse, kuna poeesia väljendusvahendite uurimises osas on tal puutepunkte stilistika ja retoorikaga. Normatiivne poeetika toob ära reeglid, millest selle poeetika arvates peaksid kirjanikud juhinduma Deskriptiivne poeetika kirjeldab olemasolevat kirjandust ja tuletab sellest kirjanduse seaduspärasused Immanentne poeetika Aristotelese Osaliselt säilinud käsitlus "Luulekunstist" on ilmselt esimene teos, mis süstemaatiliselt käsitleb poeesia probleeme. Teos on tõenäoliselt kirjutatud Aristotelese viljakaimal perioodil alates aastast 336. e.m.a. Ilmselt on tegemist teosega, mis oli mõeldud kitsamale ringile lugemiseks (esoteeriline), võib-olla midagi loengukonspektilaadset. Teoses o...
Töös jõudsin järeldusele , et kõik positiivne mis solaarium annab ei kaalu üles negatiivset poolt , milles on palju rohkem argumente , et solaarium keelustada. 7 Kasutatud Kirjandus Raska , Linda 2007. Solaariumist, ilustamata - http://www.naistemaailm.ee/artikkel.php?id=5781 Kruusmaa , Silvia 2009. Solaarium ronis vähitekitajate tippu - http://www.ap3.ee/ Vilde , Tiina 2005 . Solaariumi kasulikkus - http://www.salonglux.ee/ 8
Võib kõnelda ühele sündmusele, ühele meeleolumomendile või ühele arendusele ehitatud novellist, põhiline on üldise perspektiivi koondumine ühe probleemi või nähtuse ümber, D. Palgi sõnadega: et novellis valitseks üks, aga tugevasti. Aspel rõhutab veel novelli esinduslikku tähendust, sümbolijõudu, mis eristab novelli oluliselt anekdoodist, mi annab hetpildi, süvenamata ühe inimsaatusesse. Eesti kirjanduses kujunes klassikaline rangevormiline novellitüüp välja E. Vilde ja F. Tuglase loomingus. Vabavormilise novelli kujunemine on seotud K.A.Hindrey novellistikaga. Vabavormiline novell: tegevustik ei pea olema eriline ega väliselt tähtis, küll aga tähenduslik. Ühe põhijoonena võib nimetada eelmainitud H. James teise efekti võimalust, mis põhineb jätkuvusel ja komplitseeritusel Samuti on oluline hajutav, mitmesuunaline pingestatus. Võivad esineda ka kõrvaltegelased. Veel erilisest novellilõpust
luuletaja ja kodumaa saatuse samasus. Alveri järgmisedki luulekogud ("Eluhelbed", 1971; "Lendav linn", 1979) on koostatud valikkogu põhimõttel: vanu ja uusi luuletusi ühendades rõhutab autor, et luuletaja looming on üks tervik. Kirjaniku viimase eluperioodi luuletusi sisaldab kogu "Korallid Emajões" (1986). Alveri luule on sisutihe, tundlik ja vorminõudlik, see kätkeb endas rohkesti rahvakeele rikkusi. 7. Edvard Vilde draamalooming 6 Eduard Vilde oli esimene Euroopa tasemele küündinud eesti kirjanik. Ta sündis ja kasvas Virumaal mõisamiljöös ning omandas hariduse Tallinnas alg- ja kreiskoolis. 18-aastasena sai Vildest ajakirjanik. Seda ametit pidas ta paljude lehtede juures 1920. aastate alguseni. Vilde kirjanduslikuks kooliks said Lääne-Euroopas elatud aastad
Tegelassuhted põhinevad elulistel konfliktidel ja pingelisel võitlusel, kuid ei lõpe alati ühe osapoole surmaga nagu tragöödias. Sageli leitakse konfliktist väljapääs, tõustakse uuele elule. Draamast sai näitekirjanduse juhtiv zanr 19. sajandi lõpus 20. sajandi alguses. Kuulsad draamakirjanikud on norralane Henrik Ibsen (18281906), rootslane August Strindberg (18491912), venelane Anton Tsehhov (18601904), sakslane Bertolt Brecht (18981956); eestlased Eduard Vilde (18651933) "Tabamata ime", August Kitzberg (18551927) "Tuulte pöörises", Anton Hansen Tammsaare (18781940) "Kuningal on külm", Juhan Smuul (19221971) "Lea", Enn Vetemaa (1936) "Õhtusöök viiele". draamakirjandus üks kirjanduse põhiliik, mida iseloomustab lavalisus, sündmustiku tihendatus ja põhinemine tegelaste dialoogil ehk kahekõnel. Näidend jaguneb vaatusteks või piltideks ning viimased omakorda stseenideks ehk etteasteteks. Näidendi lavastamisel kasutatakse
Elu kujutatakse nii, nagu ta on. Realism jaguneb: a) kriitiliseks realism (Vilde ,,Külmale maale", Balzac ,,Eugenie Grandet") b) psühholoogiline realism (Vilde ,,Mäeküla piimamees", Dostojevski, Tolstoi, Tsehhov, Balzac, Hemingway, Remarque, Ristikivi, Tuglas, Liiv, Gailit) c) külarealism (Tolstoi ,,Pimeduse võim", Tammsaare I periood, Mälk, Luts) Realism tekkis Lääne-Euroopas 19 sajandi algul, Eestisse jõudis läbi Vilde ,,Külmale maale" 1896 aastal. Tegemist on kriitilise realismi algusega Eestis. futurism- Futurismile ongi omane vanade kultuuritraditsioonide hülgamine. Püüti leida kunstilisi väljendusvahendeid kaasaegse kiire elu ning tehniseerunud keskkonnas elava inimese mõtte- ja tundelaadi ning probleemide kujutamiseks. Futurism väljendabki tänapäeva maailma kiirust ja eripalgelisust, ülistatakse sõda, tehnikat, dünaamikat jne. Futuristlikke
1927 läks Rahvateater pankrotti ja Karl Jungholz kutsus Pinna "Estoniasse". Siin muutus Pinna mängulaad tõsisemaks, ta loobus osaliselt senistest ülepakkumistest. Enamat süvenemist võimaldas ka tööhulga vähenemine - nüüd tegeles Pinna lavastamisega vaid aeg-ajalt ja pühendus esmajoones näitlemisele. Üksteise järel sündisid Pinna hiilgerollid: Protassov L. Tolstoi "Elavas laibas", Cesar Marcel Pagnoli triloogias, linnapea Nikolai Gogoli "Revidendis", Vestmann Eduard Vilde "Pisuhännas". Lisaks tööle "Estonias" lavastas ja esines Pinna aeg-ajalt pea kõigis Eesti teatrites, aega jätkus ka memuaaride kirjutamiseks ja Eesti Näitlejate Liidu juhtimiseks. Tema saavutusi hinnati ka ametlikult - 1931 nimetati Pinna "Estonia" teeneliseks näitlejaks, 1933 valiti "Estonia" seltsi auliikmeks ja 1936 Soome Näitlejate Liidu auliikmeks. Riiklikke teenetemärke pälvis ta Prantsusmaalt ja Soomelt.
saj. 30 aastatel, üheks põhjuseks pettumine revolutsioonides . saadakse aru ,et kõik tõi kaasa pettumuse. Ümberringi toimuvasse suhtuti kriitiliselt. Pahupooldse suhtuti nii,nagu see tegelikult oli. Romantism: selline elu nagu näha tahetakse kriitilise realismiga algab paralleelselt ka psühholoogiline realism. Psühholoogiline realism püüab uurida inimese olemust, mõtte ja tunde maailma. Nimi tuleb lad keelsest RES. Ese,asi, realis- esemeline .eestisse jõuab hiljem eduard vilde 1896 ,,külmale maale" sellest kasvab välja palju modernistlikke voole. Aga realism jääb paralleelselt püsima. Esindajad: Balsac- prantsuse Remaque- euroopa Hamingway- ameerika Tsehhov, Dolstoi , Dolstojevski- vene Tammsaare, Mälk, Gailit, Luts, Ristikivi- eesti Eesti luulesse- juhan liiv. Honore de Balsac : Pärit kesk prantsus maalt. Jõukast perest, vanaisa oli lihtne talupoeg, kes ennast meeletu töötahtega üles töötas. Talupoeglikud jooned jäävad temas püsima. Sai korraliku
kus on kangelasteks erandlikud inimesed). Süzee areng lähtub reaalse elu loogikast, et oleks võimalikult tegeliku elu sarnane. Realism esineb valdavalt proosas, aga võib leida ka draamas ja luules. Eristatakse kriitilist realismi kriitiline käsitlus ühiskonna probleemide ja pahede suhtes. Realismi esindajaid kirjanduses: Flaubert, Tolstoi, Dostojevski, Puskin (peamiselt proosas), Zola, Dickens, Balzac, Stendhal, Tammsaare, Vilde Fjodor DOSTOJEVSKI (1821-1881) Sündis Moskvas vaestearsti peres, isapoolne suguvõsa oli aegu tagasi olnud põlisaadlikud, aga vaesunud seega varalisi võimalusi eriti ei olnud. Isa oli visa töötegija ja sai tagasi aadlitiitli ning ostis mõisa. Ema poolt oli esivanemate hulgas nii kaupmehi kui haritlasi, ema oli helde, lahke, elurõõmus, peenetundeline, paljulugenud (rääkis oma lastele Piiblilugusid Dostojevski jäi veendunud kristlaseks)
Anton Starkopf Anton Starkopf (kunstnikunimi aastatel 1936 1940 Starkopf-Rea; 22. aprill 1889 Kohila vald 30. detsember 1966 Tartu) oli eesti skulptor. Valisin sellepärast, et Tartus on Anton Starkopfi 120. sünniaastapäevaks pühendatud näitus. Näituse ehteks on puuskulptuur "Flora", mis on Eesti Kunsti Toetusfondi abiga restaureeritud ning üle pika aja publiku ees. "Florat", "Andumust" ning teisi skulptuure saab Tartu Kunstimuuseumis vaadata 7. juunini. Lisaks skulptuuridele on näitusel väljas ka Starkopfi tehtud joonistused, mis on ilmselt seotud tema keraamiliste töödega. Ta sündis Lohul paljulapselises taluperes. Talu asus TallinnaViljandi maantee ja raudtee vahel väikesel kõrgendikul. Oma kunstiõpinguid alustas ta Münchenis, kus ta aastatel 1911-1912 osales A. Azbe nimelise kunstikooli tegevuses. Seejärel siirdus Anton Starkopf õppima Pariisi, Euroopa tolle aja kunstipealinna. Seal ...
E. VILDE NIM. JUURU GÜMNAASIUM Kertu Roosla 10. klass RÜÜTLID Referaat Juhendaja: Ene Holsting Juuru 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1. RÜÜTLISEISUS................................................................................................................4 2. RÜÜTLITE KASVATUS...........................................................................5 3. RÜÜTLITURVISED..........................................................................................................6 3.1. Jalaturvised.................................................................................................................6 3.2. Kürass..........................................................................................................
kasvab vaimuaristokraatia." Tammsaare tõdeb, et haritud saamiseks on tarvis erinevaid ressursse. ,,Rahaaristokraatia on ikka vaimuaristokraatia loometingimuseks olnud. Vaimu harimine nõuab vaba aega, varandus võimaldab selle." Ta toob välja ka selle, kui vaimuvaene maa tema meelest Ameerika on, seda nimelt kultuurilises mõttes. Tammsaare toob ka näiteid teistest kultuuritegelastest, kes samuti arvavad: M. Gork, K. Hamsun, H. G. Wells, E. Vilde. Selle vastuseks ütleb Law, sir Alfred Maurice, et Ameerika on alles uus maa ning kunsti loomise aeg seisab alles ees.Ta palub oodata. Tammsaare unistab, et peatselt saabuks ka siiamaile rikkused ning võimsad, jõukad mehed, kes siin nii poliitilist-, majanduslikku- kui ka vaimuelu arendaks. Ta tunneb praegust rahvast mandununa ning seetõttu loodab uuele põlvkonnale. Viimaks tõdeb Tammsaare, et uusrikaste olemasolul oleks liigselt palju rõhutuid vaeseid.
valedest hoolimata kirgastab ta siiski sumbunud külades inimeste elusid. Andes neile lootust, jõudu ja julgust püüelda enda unelmate poole. Teos lõppeb sellega, et rändajale tuleb lõpuks naine järele, millega on mehe suvistel seiklemistel selleks korraks lõpp. 12.Mis on följeton, autorid? Mis iseloomustab impressionismi? Följeton on lühike pilke-või pilalugu, mis kedagi või midagi naeruvääristab. Eesti tuntumad följetonistid on Vilde, Lust, Kitzberg ja Gailit. Impressionismi iseloomustab tegelaste tunde-ja mõttemaailma varjundite vahendamine, hetkemulje kaudu asja olemuseni jõudmine.
Ta viljeles ka kirjanduse lühizanre (esseede ja marginaalide kogumik "Marginaalia") ja tõlkis meisterlikult muu seas soome keelest. Ta avaldas ka reisikirju ("Teekond Hispaania", 1918; "Teekond Põhja-Aafrika", 1928 1930; "Ühe Norra reisi kroonika", 1939) ja mälestusraamatuid. Tuglas avaldas monograafiaid Juhan Liivist ("Juhan Liiv", 1914, 1928), A. H. Tammsaarest ("A. H. Tammsaare", 1928) ja Mait Metsanurgast, uurimusi ("Eduard Vilde ja Ernst Peterson", 1909; "Kirjanduslik stiil", 1912; "Ado Grenzsteini lahkumine", 1927; "Eesti Kirjameeste Selts", 1932; "Lühike Eesti kirjanduslugu", 1934) ning kirjanduskriitikat. Kriitiliste tööde paremik avaldati aastatel väljaannetes "Kriitika" IVIII (19351936). 2. Tammsaare elu ja looming? 1-5 tõde ja õigus ülevaade Lapsepõlv ja esimesed õpingud Tammsaare sündis 30. jaanuaril (vana kalendri järgi 18. jaanuaril) 1878 Põhja-
Tema noorem vend on muusik Jaan Arder, peres ka õed Madli ning Aade. 9aastaselt hakkas Arder korvpallitrennis käima. Võimlaks võõrandatud Pauluse kirikus, mis asus Karmeli koguduse palvemaja vahetus läheduses, kus ta isa pastoriametit pidas ja mille pastoraadis nad ka elasid. Kergejõustik ja klarnetimäng kuulusid samuti Oti harrastuste hulka. Keskhariduse sai ta Rakvere 1. keskkoolis aastatel 1957-1966. Seejärel 1970-71 õppis O. Arder Eduard Vilde nimelises pedagoogika Instituudis Tallinnas. Siis proovis Panso kooli, kuid kukkus viimases voorus läbi. Arder sai sisse peda raamatukogunduse ja bibliograafia eri-alale. Kuid õige pea kukutas vastav troika ta Kommunistliku Partei ajaloo eksamil läbi. Sestpeale proovis rahutu hingega luuletaja mitmeid ameteid, kuni jäi 1974. aastal vabakutseliseks kirjanikuks. Kirjanike liidu liige alates 1990. aastast Arder debüteeris 1973
Autori suhtumine kogu teosesse on veidi tragikoomiline kirjanik pilkab inimeste kuulsusejanu ja tahet kiiresti rikastuda ning tuntust saavutada. Seda kogu raamatu ulatuses. Kõige drastilisemalt on määratletud Ludvig Sanderi isiksus luuser, kes on mingisuguse kavaluse abil end üsna kõrgele suutnud upitada, elab oma naise ning tema isa kulul, nimetades end ise inseneriks ning teisalt ka luuletajaks, kunstnikuhingega inimeseks. Vaatamata oma plaanidele põrub Sander konkreetselt läbi tema raamatupettus tuleb ilmsiks ning ostutehing Vestmani tarvis põrub samuti läbi. Kõige eitavam suhtumine kuulubki autori poolt temale. Vestman on tark mees, elukogenud ja haritud. Põhirõhk on pööratud äritegevusele ning ta liigub paremate tehingute suunas. On suutnud elus läbi lüüa nagu ta ise öelda armastab, on ta ,,Vestman Vestmani uulitsast". Autori suhtumist konkreetsesse tegelasse on raske määratleda. Samal ajal kui väljendub mehe ettemõtlemisvõ...
Tuntumad neist on helilooja enda tekstile loodud "Hämardunud rannal" (1932), "Alla valgete kaskede" (1933) ja "Pää kohal toomeke" (1933). Lavamuusika Ooperid 1946 Pühajärv, ooper 3 vaatuses (libreto Juhan Sütiste) 1949 Tormide rand 1955 Käsikäes, ooper 3 vaatuses (libreto Paul Rummo, Kersti Merilaas) 1956 Tuleristsed, ooper 3 vaatuses (libreto Kaarel Ird, Kersti Merilaas) 1960 Kosilased Mulgimaalt, ooper 3 vaatuses (libreto Kersti Merilaas Eduard Vilde ainetel) 1964 Mari ja Mihkel, ooperi "Käsikäes" ümbertöötlus; 3 vaatuses Teatri ja filmimuusika 1949 Muusika S. Luide lastenäidendile "Kuutõrvajad" 1950 Muusika lühifilmile "Uus elu" 1954 Muusika dokumentaalfilmile "Fr. R. Kreutzwald" 1955 Muusika E. Tammlaane näidendile "Raudne kodu" 1956 Muusika filmile "Jahid merel" Muusika Juhan Smuuli näidendile "Atlandi ookean" 1957 Muusika filmile "Pöördel" 1964 Muusika näidendile "KihnuJõnn ehk Metskapten" Kantaadid 1943
Karl Menning ,,Vanemuise" juhtimise üle võtnud juht 1906.a , Berliinis lavastamist õppinud tüüp. Teadlased : Carl Schmidt füüsikalise keemia rajaja Alexander Schmidt verefüsioloogia uurija Constantin Grewingk geoloogia ja arheoloogia asjatundja Werner Zoege von Manteuffel esimese eduka südameoperatsiooni tegija. Kirjandus: Mihkel Veskel, Ado Reinvaldi,Friedrich Kuhlbars ja Lydia Koidula Rahvusromantilise isamalüürika kirjutajad. Eduard Vilde romaanikirjanik, kelle ajalooline triloogia märkis kriitilse realismi õitsengut Juhan Liiv luuletaja. Kujutav kunst: Johann Köler portree ja maastikumaalimisele alusepanija August Weizenberg marmorisse raiutud portreede tegija Amadeus Adamson ,,Russalka" looja Tallinnasse , kirjutas realistlike teoseid rannarahva elust. Kehakultuuris oli maadleja Georg Lurich keda tundi terves Euroopas Martin Klein Esimese olümpiamedali saaja maadluses, hõbeda klassikalises maadluses
Ta andis tihti mõista, et mõisas miskit uudist on ja laskis siis endale igasugust head teha ja ennast paluda lasta, enne kui ta sellest sõnagi lausus. Teose lõpu poole hakkab olema Pritsust üha vähem juttu, sest siis on tähelepanu keskmes talurahva rahutused. Pritsu on kohata vaid harva, kas siis mõisast saadetud käskjalana või talurahva üle parastajana, et talurahvas nii loll on ja mõisa sõna ei kuula ja endale sellise õnnetuse kaela tõmbab. Eduard Vilde "MAHTRA SÕDA" 1) Mis sajandil toimus teose tegevus? ......................................................................................................... ................ 2) Seleta oma sõnadega lahti mõisted: 50 soolast - ......................................................................................................... ......................................................................................................... .............. kadalipp - .................................
Eduard Bornhöhe elulugu Eduard Bronhöhe (kodanikunimega Eduard Brunberg) sündis 5.veebruaril 1862 Rakvere lähedal asuvas Kullaaru mõisas. Tema isa oli seal valitseja ja aidamees, ema oli luulearmastaja inimene ja sealhulgas Eduard Vilde tädi. 1865. aastal asus ta perekond elama Inju mõisa, mis asus Viru-Jaagupi kihelkonnas. Viis aastat hiljem kolisid nad Tallinnasse. Eduard asus kümneaastaselt õppima Kentmanni Saksa Algkooli, kus ta õpis kolm aastat. Peale seda jätkas ta õppinguid Tallinna Kreiskoolis, mille ta lõpetas 1877. Aastal. Tal oli hea pea ja ta suutis lõpetada kõik koolid suuremate raskusteta. (1) Peale kooli lõpetamist tuli tal rändamiskirg ja ta hakkas kiiresti ameteid vahetama.
6. Seleta mõistet avangardistlik modernism. Avangardism: radikaalsem suund modernismis. A. elemendid pärit modernsusest kuid liialdatud, suurendatud jne. kuulub romaani keeltesse & kultuuridesse (Prantsusmaa, Itaalia). Need maad vastuvõtlikumad teoreet. probleemidele + vaatlevad kunsti ühiskondlike kalduvuste positsioonilt. Hiljem: äärmuslikumad kunsti ja kirjanduse voolud 20. saj I poolel. 7. Keda võib nimetada modernismi nn. maaletoojaks Eestis (proosas ja luules). Eduard Vilde proosas ja Gustav Suitsu luules. 8. Milline on kirjanduse/lugeja ja lugeja/teksti suhe modernistlikus kirjanduses? Modernism tähendab laiemalt lugeja sokeerimist. Tekstide suunamist vähestele valitud lugejatele või siis üldse mitte lugejatele traditsioonilises mõttes. Lugeja pole autorile oluline ega esiplaanil. Ka lugeja ei otsi teksti taga autorit või tõde, vaid mängib tekstiga, unustades autori. Modernism tõstab esile autori ja keele/teksti suhte. 9. Milline oli James Joyce'i ja W
1990. aastal koos väljakaevatud säilmetega, vallandati Buraševo asula külanõukogu esimees Nikolai Pankratjev, kes oli surnuaial tehtud väljakaevamise eest vastutuse enda peale võtnud PÄTSI TEGEMISI: Kooli lõpetanud, 1900. aastal kolis Päts Tallinna, kus ta sai tööd vannutatud advokaadi Jaan Poska abilisena, 1901. aasta novembris asus Päts aga toimetama Tallinna esimest eestikeelset päevalehte Teataja. Idee selleks oli talle andnud kirjanik Eduard Vilde. Trükikoja omanikuks, kus lehte tükkima hakati, oli aga hilisem sotsiaaldemokraat Mihkel Martna. Ja toimetuse raudvaraks kujunes hilisem enamlane Hans Pöögelmann. Teatajast sai 1905. aasta eel üks radikaalsemaid ajalehti Eestis. Paraku siit tekkis ka terav konkurents Tartus ilmuva Postimehe ja selle väljaandja Jaan Tõnissoniga, mis andis tooni kuni 1940. aastani välja. Just tänu Teataja toimetuse tööle läks Tallinna linnavalitsemine 1904. aastal eestlaste ja venelaste liidu kätte
peateemaks on inimese side kodu, perekonna ja rahvaga, nähtud ja mõtestatud naise ning ema vaatepunktist; väljendus toetub varasemast enam eesti rahvalikule laulu- ja luuletraditsioonile. Alates kogust "Valguse aine" on Tungla lüürika selgelt ajalaululine. Koguga "Ei nime sa hinda", kus kiiresti muutuva maailma ja püsivatest ajaväärtustest kinni hoidva inimese suhteid annab edasi vormikindlates poeetilistes mõtisklustes, võitis Tungal 1993. aastal Eduard Vilde nimelise aastapreemia. Tungla luule on valdavalt traditsiooniline, see rakendub nii nõudlikes klassikalistes luulevormides kui lihtsates laululistes stroofides. Tungla luulet on korduvalt viisistatud ning ta on kirjutanud palju ka otseselt laulutekste. Tungal on avaldanud inimsuhteid ja perekonnaprobleeme puudutava jutukogu "Ilus vana naine", on esinenud publitsisti ja kriitikuna ajakirjanduses, käsitledes eriti viimase aja maakultuuri ja kooli staatust
Ta andis tihti mõista, et mõisas miskit uudist on ja laskis siis endale igasugust head teha ja ennast paluda lasta, enne kui ta sellest sõnagi lausus. Teose lõpu poole hakkab olema Pritsust üha vähem juttu, sest siis on tähelepanu keskmes talurahva rahutused. Pritsu on kohata vaid harva, kas siis mõisast saadetud käskjalana või talurahva üle parastajana, et talurahvas nii loll on ja mõisa sõna ei kuula ja endale sellise õnnetuse kaela tõmbab. Eduard Vilde "MAHTRA SÕDA" 1) Mis sajandil toimus teose tegevus? ......................................................................................................... ................ 2) Seleta oma sõnadega lahti mõisted: 50 soolast - ......................................................................................................... ......................................................................................................... .............. kadalipp - .................................
fagotsütoosi puudulikkus. Niisugust jaotust kasutatakse eeskätt primaarse immuunpuudulikkuse korral (Maailma Tervishoiuorganisatsiooni klassifikatsioon), kuid ka sekundaarse immuunpuudulikkuse korral prevaleerib immuunsüsteemi teatava lüli häire. KASUTATUD ALLIKAD: 1. Roosalu, M. (2010). Inimese anatoomia. Tallinn: Koolibri. 2. Lausvee, E. (1990). Lapse anatoomia ja füsioloogia. Tallinn: E. Vilde nim. Tallinna Pedagoogiline Instituut. 3. Wales, J. Vikipedia: vaba entsüklopeedia. Leukotsüüt. 4. http://et.wikipedia.org/wiki/Leukotsüüt. (24.09.10) 5. Kingisepp, P.-H. (2006). Inimese füsioloogia. Tartu: AS Atlex. 6. Leucocytes. http://www.transtutors.com/homework-help/Biology/Animal-Tissues/leucocytes.aspx. (24.09.2010) 7. Frances, F. T., Dunning, M. B. (2004). A manual of laboratory diagnostic tests. Philadelphia, PA: Lippincott Williams & Wilkins 8. Marks, V., Cantor, T
1930.aastatel romaanid "Elu ja armastus" (1934), "Ma armastasin sakslast" (1935) , näidend "Kuningal on külm" (1936) ning kirjaniku viimaseks jäänud romaan, mille ta kirjutas aastal enne oma surma "Põrgupõhja uus vanapagan" (1939), mis on samuti maailmas palju huvi äratanud. 7 Tammsaare kirjanikuna Tammsaare kirjanduslik debüüt oli aastal 1900. Sel ajal oli suurimaks romaanikirjanikuks Eestis Eduard Vilde, Tammsaarega samal ajal tuli kirjandusee aga hulk teisigi olulisi nimesid, näiteks Fr. Tuglas, M. Metsanurk. Esialgu ei olnud Tammsaare looming eesti proosas eriti uudne, "Kilgivere Kustas" on alkoholiprobleemi ning "Ärakadunud poeg" sakslase ja eestlase abiellumisvõimalusega tegelevad lood. 1901. aastal ilmunud "Mäetaguse vanad" kannab juba selgemini Tammsaarele omast käekirja,
Tuhande hoobi saajad Peeter Olander ja Ado Andrei kannatasid ebainimliku karistuse lõpuni ära. Küll oli elusädemeke, mis neile ihusse õhkuma jäänud, nõrk ja väeti, küll ei suutnud nad vankriteljelt enam tõusta, kui nad viimase käigu olid lõpetanud, küll polnud nende ihud enam muud kui narmendavad ja verest nõrguvad korjused... Aga nad elasid, nende südamed tuksusid ning Peeter lõi silmadki lahti, kui tohter oli teda oma abinõudega toibutanud. (E. Vilde "Mahtra sõda") Vangid viidi osalt jalgsi, osalt küüthobustega Tallinna tagasi, kust need, kel ette nähtud, Siberisse sunnitööle või asumisele saadeti. Viimastega läksid pereliikmed kaasa, nii nagu Hans Tertsiuselgi. Väljavõte kohtuprotokollist Nr. Risti- ja liadnimed Mis sü kellegil on Mis Kindral- Kubernöri herra iga
Naiste ja vaest elu. Ilu märkamine ja mittemärkamine. Armastuse otsimine. Pilet 3: Marie Underi elu ja looming, paari luuletuse analüüs Marie Under elas aastatel 1883 1980. Tema põline kodu asus Hiiumaal. Isa oli koolmeister, Marie oli pere teine laps. Varsti koliti Tallinna, kus Under läks 4-aastasena saksa väikelaste kooli. Selle tõttu ei osanud ta varsti enam eesti keelt. 1901, kui Under oli 18, sai kool läbi ning ta läks tööle ,,Teataja" toimetusse. Samas töötas ka Vilde, kellesse Under lootusetult armus. Kui Vilde luges Underi saksakeelseid luuletusi, arvas ta, et naine peaks hakkama eesti keelt õppima. 1902 abiellus Under raamatupidaja Karl Hackeriga, neid sidus omavahel Hiiumaa. Kahekesi kolisid nad Moskvasse, kus mees sai tööd majandusülemana. Venemaal sündisid ka kaks tütart, kuid abielu katkeb 1917. 1924 abiellus ta uuesti luuletaja Artur Adsoniga. Esimese luuletuse, mis oli saksa keeles, kirjutas Under siis, kui ta oli 13
õigus IV . Rahamajanduse esialgseid avaldumisi jälgib A. H. Tammsaare juba Tõe ja õiguse I osas, kapitalismi arenedes ilmnevad need järjest teravamalt, nagu nähtub epopöa viimasest köitest. Kirjanik kasvatab moraalset vastupanu kapitalismi laostavale toimele, kaitseb humanistlikke põhimõtteid, ausat, loovat tööd. Tões ja õiguses väljendub A. H. Tammsaare ande laad kõige selgemini. Kunstnikuna armastab ta elu vaadelda, elu üle mõtiskleda. Talle on võõras Ed. Vilde teostele tunnuslik tõtlik ja osav fabuleerimiskalduvus, sündmustiku põnevus. A. H. Tammsaare eelistab otsekui elu enda kulgu järgides jutustada. Meie silme eest libisevad mööda taluelu- pildid nende aastaaegses järgnevuses. Romaani II köite sündmuste teljeks on koolielu mitmesugused juhtumused; III osas järgib kirjanik põhiliselt revolutsioonisündmusi, lükkides neisse pilte kangelaste isiklikust saatusest. Tões ja õiguses avaldub A. H
saated: ,,Meil on kümme kärmet sõrme ", Ita Everi show ,, Igihaljas vaatemäng " sarjad, rubriigid: fotosari ,,Eesti tüübid", kontserdisari ,,XX sajandi heliloojad" mängud: ,,Pall püüdjale ", ,, Jänes põõsas", ,, Kull ja kanad". · Puhtakujulisi nimetusi ei tarvitse jutumärkidesse panna ega suurtähega alustada: 1994. aasta teatmikkalender, autoriõiguse seadus, keeleseadus, liikluseeskiri, Schuberti duett viiulile ja klaverile A- duur, Tsaikovski orkestrisüit, Eduard Vilde kogutud teosed. Ajaloosündmused: · Ajaloosündmusi nimetatakse enamasti üldnimeliselt. Nimetuse püsikindluse näitamiseks käsutatakse esisuurtähte: Veebruarirevolutsioon, Jüriöö ülestõus, 4. mai liikumine, Tartu rahu. · Ajaloosündmuste nimed kirjutatakse läbiva suurtähega, liigisõna väikesega: Verine Pühapäev, Punane Reede, Suur Pauk (kosmoloogias), Jäälahing, Vabadussõda, Lahesõda, Jätkusõda. Autasud:
kasvataja ja koristaja. Nõukogude Liidus läks lasteasutustest kooli ligikaudu 50 % lastest, linnades 70%, Eesti NSV- s 47%. Kvalifitseeritud kasvatajate kaadrit valmistasid ette pedagoogilised koolid, mis andsid lõpetajatele keskerihariduse ja pedagoogilised instituudid, mis annavad kõrgema hariduse. Sellised õppeasutused Eesti NSV-s olid Tallinna Pedagoogiline Kool, Rakvere Pedagoogikakool ja Ed. Vilde nim. Tallinna Pedagoogiline Instituut. Kasvataja tõotus Saades nõukogude kooleelsete lasteasutuste kasvataja kutse, annan oma rahva ees tõotuse 1. Oma töös ja igapäevases elus juhinduda kommunismiehitaja moraalikoodeksist. 2. Kohusetundlikult töötada oma erialal, juhinduda õilsast põhimõttest: kõik kasvava põlvkonna hüvanguks. 3. Suurendada oma kutsealast meisterlikkust, olla õiglane, hoolitsev ja sõbralik ;
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
