traditsioonides järjepidevuse. TRÜ erilisus seisnes kitsa erialaga akadeemiliste spetsialistide unikaalsuses ning globaalse tähendusega koolkondade rajamises: keeleteadlane Johannes Voldemar Veski, strukturaalse semiootika ja Tartu semiootikakoolkonna rajaja Juri Lotman, keeleteadlane, eesti foneetikateaduse algataja, fennougristikakoolkonna rajaja Paul Ariste, orientalist ja polüglott Pent Nurmekund, kunstiajaloolane Voldemar Vaga, botaanik ja biogeograaf Viktor Masing, arstiteadlane-kirurg Artur Linkberg, füsioloog Elise Käer-Kingisepp jpt. Üliõpilaskonna ja õppejõudude, teadurite jt suhtumine ning hoiakud eestikeelse ja -meelse ülikooli säilitamisel võimaldasid taastada Eesti Vabariigi Tartu Ülikooli. Aastad 1989-1992 olid meie ülikooli organisatsiooni ja akadeemilise sisu muutuse ning akadeemiliste traditsioonide taastamise aastad. Tartu Ülikool vaatab tagasi oma 380-aastasele ajaloole, mille sümboliks on ülikooli
5 lk 92 (Theo) Arendas endast magneetilist meest (naiste jaoks ig). “Ta teadis, et magneetiline mees mõjub alati rahulikult, ei iial närviliselt. Magneetiline mees ei vaata teisele inimesele silma, mitte kummassegi silma, vaid otse ninajuurele, silmade vahele, ja vaatab nii, et tunned alles, kuidas ta pilk sinust läbi tungib.” lk 92 Theole ei meeldinud enam ruumid, kus peegleid ei olnud, sest ta ei saanud ennast vaadata, ega teadnud, milline ta välja näeb. Öösel viidi Viktor miilitsasse (hakkas Balti jaamas lärmama ja ärplema jms). Theo oli naistega eemale hoidnud. Üks naine oli valgete juustega ja teine punapäine (meeldis Theole). Mindi kolmekesi tuppa, Theo jõi viina ja ameles valgega. Punane võttis raamatu kätte ja oli närviline. Punapea sidus peale mõnda aega Theo nõusolekul Theol käed-jalad kinni ja kutsus teda enda vangikeseks jne. Theo hakkas närvitsema ja valge tuli noaga mängides tema juurde, lõigates nöörid läbi
kommunistlik maailmarevolutsioon, luua kogu maailma hõlmav ühine ühiskond. Oktoobri kuus alustasid enamlased ettevalmistusi relvastatud võimuhaaramiseks Venemaal , nad pöörasid ka tähelepanu suurematele linnadele kus asus relvastus ( seal hulgas ka Tallinn) , nad lootsid nendelt linnadelt abi saada.Tallinnas seati valve tänavatele , väeosadesse, raudteejaamadesse ja riigiasutustesse . 26 oktoobril teatati et riigipööre toimis. 27 okt võttis Viktor Kingisepp Jaan Poskalt võimu ära. Pärast riigipööret enamlaste toetus langes, sest nad võtsid Eestilt õigused ära , alustasid arreteerimisi , korraldasid majandus reforme. Pärast Riia langemist Sakslaste kätte hakkas Eestlaste seas levima kuulujutud , et venemaa ei suuda kaitsta eestit sakslaste eest (eesotsas Tõnisson). Tekkisid mitmed mõtted : tekitada soome-Eesti unioon , Läti-Eesti kaksikriik, Balto-skandia. Oktoobripööre süvendas veelgi arusaama lahkulöömise
Võrumaa Kutsehariduskeskus MH-08 Pneumaatika projekt Kodutöö Kristen Lalin MH-08 Juhendaja: Viktor Dremljuga Väimela 2009 Sisukord Sisukord.............................................................................................................................. 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Lahenduskäik..........................................................................................................
osa. Nii viiuldaja kui ka teos vastasid igatahes ootustele, tehes sellest senimaani aasta parima kontsertelamuse. Teosest Viiulikontsert d-moll on J. Sibeliuse ainus instrumentaalkontsert. Selle kirjutamist alustas ta 1903. aastal, mõeldes saksa viiuldaja W. Burdmeistrile. Burdmeister seda siiski ei esitanud kuna tihe ajagraafik seda ei võimaldanud. Ettekandele tuli see esimest korda 1904. aastal, kui seda esitasid Helsingi Linnaorkester ja Viktor Novichek. Dirigeeris tol õhtul Jean Sibelius isiklikult. (Allikas: Klassikaraadio saade ,,Täna kontserdisaalis" 26.02.2010) Solistist Prantsuse päritolu Alexandra Soumm sündis 1989. aastal Moskvas. Alustas viiuliõpinguid 5-aastaselt isa käe all. Esimese kontserdi andis Soumm 7-aastaselt. 2000. aastast alates õpib ta Viini Konservatooriumis ning Grazi Muusikaülikoolis. 14aastaselt võitis Alexandra Soumm Eurovisiooni noorte muusikute konkursi (Eurovision Young Musicians),
hüpitsaga hüplemised. Lati ületamise ja painduvusharjutusi saab harjutada järgmiselt: paigalt kõrgushüpe, selg ees üle lati, kõrgushüppematile kukkumised, salto taha, sild. Jüri Tarmak Jüri Tarmak on sündinud 21. juulil 1946. aastal Tallinnas. Jüri tegeles lapsena paljude spordialadega, kuid tema kehalised võimed olid keskpärased. Pikaks kasvas ta alles keskkooli lõpuklassis. Kergejõustikuga hakkas ta tegelema 11-aastaselt. Ta harjutas Viktor Vaiksaare juhendamisel kõrgushüpet. Kooli lõpetades tuli ta tulemusega 2,00 Eesti NSV meistriks. Tarmak oli astronoomiahuviline ning läks Leningradi ülikooli astronoomiat õppima. Seal hakkas ta harjutama kõrgushüpet Leonid Kuznetsovi juures. Pärast kolmeaastast õppimist Eesti NSV-le ette nähtud kohal hakkas Tarmak õppima Leningradi ülikooli majandusteaduskonnas. Sellest ajast peale ei loetud teda enam Eesti NSV sportlaseks. Esimese Eesti
Eesti ja Venemaa enne 1905 1905 Eestis ja Venemaal Eesti ja Venemaa I maailmasõjas Aasta 1917 Venemaa kodusõda Eesti iseseisvumine Vabadussõda · Eesti ajaloo õpik lk 7-39 · Lähiajaloo õpik lk 19-25, 55-59, 66-71 Kordamine ajaloo kontrolltööks See, mida juba teate Eestist · 19. Sajandi lõpus vaibub rahvuslik liikumine ning ägestub venestamine pessimism · Venestamissurve väheneb uus rahvuslikkuse tõus (jõuab massidesse; muutub poliitiliseks) · Uue rahvusliku liikumise kolm eristatavat suunda: Tartu liberaalid, avatumad, keskenduvad rohkem kultuurile jne. (nende eestvedaja Jaan Tõnisson/ Postimees), Tallinna radikaalid-konkreetsemad, keskenduvad majandusele rohkem (eestvedaja Konstantin Päts/ Teataja), Sotsiaaldemokraadid-kõik on võrdsed(eestvedaja Peeter Speek/ Uudised) Venemaa 20. Sajandi alguses · Troonil tsaar Nikolai II (valitses 1894-1917) · Linnad moodsad ja võ...
väga aktiivne. Mõnes maakonnas oli hääletanute % umbes 30, Saaremaal ainult 17,7%. Valitud saadikute üldarv oli 62. Peale eestlaste oli veel esindatud sakslased ja rootslased. Sügiseni olid Eesti poliitikud Venemaast lahkulöömise vastu. 1.3 Oktoobripööre Enamlaste riigipöördeplaan nägi ette võtta enne Petrogradi oma kontrolli alla lähemad suuremad keskused – Tallinn, Kroonlinn, Helsingi. Selleks moodustati siin Sõja-Revolutsioonikomitee eesotsas Ivan Rabtšinki ja Viktor Kingissepaga. Tallinnas alustati tähtsamate objektide hõivamist juba 23. oktoobril , lõpule viidei veretu võimuvõtmine 25. oktoobril . Võim Eestis läks Eestimaa Nõukogude Täitevkomiteele eesotsas Jaan Anveltiga. Tegelikult säilis kaksikvõim, sest Maapäev tegutses edasi, algul avalikult, seejärel poolavalikult, samuti ei söoandanud enamlased eesti rahvusväeosi laiali saata. Tööerakonna konverentsil 10. – 11. detsembril toimus lõpuks
kõrvuni armunud, kuid Gita keeldub ütlemast oma perekonnanime enne kui nad laagrist lahkuvad. Gita identifitseerib iseend numbrina, mitte enam inimesena, aga Lale leiab usu temas uuesti üles. Lale otsustab ühel päeval tsiviilriietes inimestega rääkida. Tuli välja, et nad käivad seal lihtsalt tööl, ehitamas krematooriumeid ning lähevad õhtul tagasi oma koju – see tähendas, et nad said väljast kaupa tuua nagu vorsti, šokolaadi jt asju. Mees nimega Viktor, otsustas, et soovib Lalet aidata, see on vähim, mis ta teha saab. Lale tahab siiski mehele kauba eest tasuda, seega hakkab käima läbi paari neiuga, kes toovad talle ühest laost kalliskive ja raha ning vastutasuks annab neile vorsti, mida nad teistega jagada saavad. Ühtlasi viib Lale vorsti ka 7.ploki meestele ning Gita plokki. Lale maksab toidus ka Gita ploki valvurile, et nad saaksid vahepeal koos aega veeta, kui teisi seal ei ole
Vabadussõja päevil rindearstina. Iseseisvas vabariigis tegutses ta aga aktiivse luuletajana. 1940.aastal määras Andrei Zdanov ta iseseisvust kaotava Eesti peaministrikandidaadiks. Ivan Johannes Käbin (Joonis 4) Karl Vaino Viktor Kingisepp 17 Joonis 5 Metsavendlus Jaan Rootsi salk (vasakult nr 5 Martin Parts, nr 1 Jaan Vigel, nr 3 August Sabbe) Läänemaa Kirbla valla "Edu" kolhoosi kommnoorte algorganisatsiooni koosolek arutamas vilja varumist augustis 1949. (Foto: V.Samussenko) 18 Tallinna siluett nähtuna Nõukogude sõjalaeva
toonitas, et liikva tarvitamine ei ollagi kahjulik 1936-1937 Edasi anti hea Riigivanema Konstantin Pätsi kingitus koolile "Täielik Entsüklopeedia". 1937-1938 Vabariigi Aastapäeva Aktus õpilasile peeti 23. veebruarul. Aktus kujunes ülevaks, kuna osavõtjaks peale õpilaste ja nende vanemate, oli kutsutud veel Suure-Kõpu vallas elutsevad Vabadusristi Kavaleerid, nimelt praegune vallavanem Märt Meet, Lohu talust; Tõnis Saarepera, Aratsaare veski omanik; Viktor Vilmann, Suure-Kõpu meiereist, ja Juri Seitman, talupidaja Vanamõisas. Vabaduseristi kavaleeridele annetati rohelisi oksakesi ja elavaid lilli. Aktuse kõnega esines kooli juhataja V. Koor. Suure-Kõpu vallast langenute auks oli N.-kotkaste ja kodutütarde käes vastav arv põlevaid küünlaid ja kõneleja küsides nende saatust teatas v/risti kavaleer - Isamaa eest langenud - mis peale sümboolne elu küünal kustus. Peale aktuse ühine rongkäik
Tehti ettevalmistusi relvastatud võimuhaaramiseks. Sakslaste sõjaline edu tõstatas Eesti iseseisvumise küsimuse. J. Tõnisson pidas vajalikuks saata Lääne-Euroopasse välisdelegatsioon, mis tutvustaks Eesti probleeme sealsetele poliitikutele. 1 §10. Iseseisvumine Oktoobripööre Eestis Enamlased moodustasid 1917 oktoobris Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee, eesotsas Ivan Rabtsinski ja Viktor Kingissepaga. 23.10 saatis SRK komissarid Tallinna asutustesse ning Punakaardi salgad hakkasid tänavatel patrullima. 26.10 alustas SRK riigivõimu ülevõtmist. 27.10 vormistati dokument, mille kohaselt kõrgem täidesaatev võim läks V. Kingissepale. Enamlaste reformid Kõrgemaks seadusandlikuks asutuseks kujunes Eesimaa Sõja- Revolutsioonikomitee, kuid olulisemad korraldused tulid Petrogradist. Täidesaatev võim kuulus Eestimaa Nõukogude Täitevkomiteele, eesotsas Jaan Anvelt.
Vaatamisväärsused Juhendaja: Endla Pesti Olustvere 2009 Üldinfo: · Jõgeva maakonna pindala on 2604 km² · Maakond piirneb Ida-Viru, Lääne-Viru, Järva, Viljandi ja Tartu maakonnaga ning Peipsi järvega. · Jõgevamaa elanike arv on 01.01.2009 elab Jõgevamaal 35737 · Maakonnas on 13 omavalitsust 10 valda ja kolm linna · Jõgeva maavanem on Viktor Svjatõsev, kes nimetati ametisse 1.septembril 2009. a. · Mandri-Eesti keskpunktist Peipsi järveni ulatuva Jõgevamaa maastik on mitmekesine. Kesk-Eesti tasandikul vahelduvad metsad rabadega, siin leidub põlislaasi. Maakonna uhkuseks on kaunite järvesilmadega Vooremaa, üks omalaadsemaid jääajal tekkinud pinnavorme kogu Euroopas. · Juba aastakümneid tuntakse nii Eestis kui ka kaugemal Jõgevamaal aretatud põllumajanduskultuure.
Haridus- ja Teadusministeerium Võrumaa Kutsehariduskeskus Metallide töötlemise ja mehhatroonika õppetool Õpperühm MH-08 Alalisvoolu töö nr. 2 Kodutöö Juhendeja: Viktor Dremljuga Koostaja: Allar Toots Väimela 2008 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................4 Lahendus asendus meetodiga .....................................................................................................5 Osapingete ja voolude leidmine.........................................................................................
18. oktoobris 1901 abiellub Schönberg Viini kesklinna luteri kirikus Mathilde von Zemlinskyga. Noorpaar asub elama Viini IX linnaossa. Detsembris 1901 kolib Berliini ja saab dirigendikoha Ernst von Wolzogeni kirjanduslikus kabarees "Überbrettl". 8. jaanuaril 1902 sünnib tütar Gertrude. Richard Straussi soovitusel kutsutakse Schönberg harmoonia õppejõuks Sterni Konservatooriumi Berliinis. Samal aastal toimub ka kohtumine Oscar Strausi, Viktor Holländeri, Bogumil Zepleri ning Robert Fischhofiga, kelle operette Schönberg instrumenteerib. Veebruaris 1903 lõpetab Schönberg eelmise aasta aprillis alustatud sümfoonilise poeemi "Pelleas ja Melisande". Hilissuvel 1903 pöördub Schönberg koos naise Mathilde ja tütre Gertrudega tagasi Viini. 1904. aastal asutab koos Zemlinskyga Loovate Helikunstnike Ühingu. Sügisest 1904 saab Schönbergi õpilaseks Alban Berg ja Anton Webern. 25
Liivimaa kubermangu põhjaosa ja Eestimaa kubermangu ühtseks osaks · Poska hakkab kõike juhtima: valitakse Maanõukogu (parlament) ja Maavalitsus (valitsus) --- hakatakse looma ka rahvusväeosi · 1917 oktoober hõivas saksa laevastik Lääne-Eesti saarestiku · Oktoobripööre, võim läheb enamlaste kätte--- 27. okt võtab juhtohjad enda kätte Viktor Kingisepp · Algavad püüdused iseseisvuse taastamiseks · 1918, 18 veebruar algab sakslaste pealetung, vene armee riismed põgenevad · Luuakse päästekomitee, kirjutatakse valmis iseseisvusmanifest · 23. Veebruar loetakse pärnus iseseisvusmanifest ette... · 24. Veebruar moodustatatakse ajutine valitsus · 25. Veebruar saabuvad sakasa väed ja iseseisvus katkeb ligi üheksaks kuuks
tohutu. Kui valged inimesed siia esmakordselt tulid, siis tunnistasid nad maa elamiskõlbmatuks. Ometi on siinsed põlisasukad ehk aborigeenid elanud siin aegade algusest peale. Aborigeenid elavad tänapäeval peamiselt oma kogukondades, peamiselt Põhjaterritooriumil, kuid ka mujal (nt Tasmaanias). Nende populatsioon on kahanenud ligi 400000-ni. 8 Kasutatud kirjandus Artikkel ajakirjast: Viktor Masing, Eukalüpt iseloomustab Austraaliat // Loodus, 2000 aprill. ENE 1 // Valgus, 1985. Tõlkinud L.Liivak ja A.Raitviir, Loodusentsüklopeedia // Odamees 2001. http://et.wikipedia.org/wiki/Austraalia http://www.austraalia.info/austraalia/maast-ja-ilmast http://www.godiscover.ee/?id=1311 http://www.hot.ee/nadka/profile/austraalia.html Laurits,P. ,,Austraalia aborigeenide kunst" http://www.triennial.ee/vana/tgtkonverents_laurits.htm Niglas,M
Eesti Maaülikool Põltsamaa vald Referaat Viktor Skunov PK.0350 Eesti kultuurmaastiku kujunemine ja tööstuspärand Tartu 2011 Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 2 Sissejuhatus..........................................................................................................................3
maades. Kõige mürgisem dioksiin, 2,3,7,8-tetraklorodibenso-p-dioksiin (TCDD) sai tuntuks kui Agent Orange, kui USA armee seda Vietnami sõjas herbitsiidina kasutas. Et keemilisi reaktsioone kiirendada, tõstsid USA tootjad herbitsiidide ettevalmistamisel temperatuuri. See tõstis TCDD kontsentratsiooni mitu korda rohkem kui seda tegid USA farmerite kasutatud pestitsiidid. Hiljuti on dioksiinid olnud kõnealune teema seoses Ukraina presidendi Viktor Justsenko mürgitamisega aastal 2004. [7] Ohtlikkus Dioksiinid ja PCBd on äärmiselt vastupidavad keemilisele ja bioloogilisele lagunemisele ning säilivad seetõttu keskkonnas. Nad on bioakumuleeruvad - taimtoidulised loomad saavad neid peamiselt hingamisel, toiduahela ülemised liikmed peamiselt lahustunult toidurasvas. Kuna dioksiinid on keemiliselt püsivad ja vees lahustumatud, kumuleeruvad nad loomorganismides, seetõttu võivad ka väikesed kogused lõpuks ohtliku koguse saavutada
I MAAILMASÕDA I MAAILMASÕJA PUHKEMISE PÕHJUSED: 1) vastuolud suurvõimude vahel 2) ohu alahindamine 3) sõja ülistamine 4) rahvusvahelise institutsiooni puudumine {miski, mis riike omavahel kokku tooks ja lepitaks (tänapäeval selliseks institutsiooniks ÜRO)} 5) sõjaväelaste surve (prooviti uusi relvi, lennukeid, soomusmasinaid) [KÕIK riigid olid 1914 aastaks sõjaks valmis] SÜNDMUS JA TÄHTSUS: 28.06.1914 Franz Ferdinandi tapmine (ajend, mitte põhjus I MS alguseks) 28.07.1914 Austria-Ungari kuulutab Serbiale sõja, ühtlasi ka I MS algus seoses sellega) 23.02.1917 streik Petrogradis veebruarirevolutsioonil (demonstratsioonil nõuti kohalike sõjatehaste tööliste toiduainetega varustamise ja elamistingimuste parandamist. Toimuva maailmasõja tõttu oli tööstuse rõhk pandud sõja toetamisele, suur osa põllumajanduses töötavatest meestest oli mobiliseeritud sõjaväkke ja seetõttu oli halvenenud linnade varustamine toidu...
kutsuda püsiva psühhoosi või vähemalt ajutise vaimse häire. 3 Kirurg Bernie Siegel kirjutab, et tingimusteta armastus on immuunsüsteemi jaoks senituntutest kõige võimsam stimulaator. Psühhiaater dr. Karl Menninger on öelnud, et armastus tervendab inimesi – nii neid kes seda annavad, kui neid kes seda saavad. Logoteraapia looja, neuroloog ja psühhiaater Viktor E. Frankl arvab, et ainult armastuse kaudu on võimalik tunnetada teise inimese isiksuse sügavaimat olemust. Psühholoogiadoktor Barbara De Angelis väidab, et armastus ühendab sind sinu sisemise jõuga. Mida enam inimene tunneb end armastusest ilmajäetuna, seda hoolimatumalt või ükskõiksemalt ta käitub. Psühholoogiadoktor James W. Prescott hindab inimkultuure lastekasvatamise meetodite põhjal. Ta leiab, et ühiskonnas, kus lapsi armastatakse ning pakutakse neile
Exceli valemeid kasutades leidke vastused järgmistele küsimustele. Lahendus laadige üles keskkonda ained.ttu.ee. Veenduge, et olete registreerinud ennast õiges õpperühmas. Töö esitamise tähtaeg on 9. oktoober kell 8:00. 1. Töölehel Ainekava on TABB ainekava. Leidke, kui suur osakaal (protsentides) on majandusteaduskonna ainetel (aine 1. ainete koguarvus 2. ainepunktide koguarvus. 2. Töölehel Eurostat on andmed Euroopa riikide rahvaarvu kohta. EL riigid on: Austria Belgium Bulgaria Croatia Czech Republic Cyprus Denmark Estonia Finland France Germany Greece Hungary Ireland Italy Latvia Lithuania Luxembourg Malta Netherlands Poland Portugal Romania Slovakia Slovenia Spain Sweden United Kingdom Leidke rahvaarv neis riikides seisuga 1. jaanuar 2008. ja 1. jaanuar 2017. Arvutage rahvaarvu muutus (protsentides) viimase kümne aasta j...
kohta 1/3 naelani. Abisaadetisi oli oodata alles märtsis. Esimesena saatis eestlastele abiks Inglismaa oma viljasaagid, laenu saadi Soomelt ning mitmed lääneriigid avasid Eestile krediidi kaupade sisseveoks. Majanduslike raskuste ületamine ja edu sõjategevuses tugevdas valitsuse autoriteeti. See võimaldas senisest tulemusrikkamalt võidelda ,,kohaliku" enamlusega, mis kujutas enesest tõsist ohtu. Enamlaste tegevust juhtis illegaalselt Eestis viibiv Viktor Kingissepp. 1918. aasta detsembri keskpaigaks kavandatud mässukatse Tallinnas, mis pidi soodustama pealinna langemist Punaarmee kätte, suudeti küll eos likvideerida, kuid vastuhakkude õhutamine jätkus. Traagilisimaks kujunes Saaremaa mäss 1919. aasta veebruaris. Saarlased, olles pikemat aega äralõigatud mandrist ja vaeveldes majandusraskuste küüsis, olid vastuvõtlikud enamlaste propagandale, mille kohaselt valitsus olevat vaid baltisaksa mõisnike tööriistaks
Ei usu, et «vana kaardiväe» Aleksandr Vene aatomienergiatööstuse toormele hüvasti. Läinud Soomest enne 1997. aastat Gurjanovi ja kasutas uute aseministri, praeguse sügisel tehasest lahkunud midagi tulema hakkab,» lisab toormelepingute sõlmimisel ka ärimehe Pjotr Verhovõhhi peainsener Viktor Boroviku kunagine Raadio Vaba ekspeadirektor Vladimir märkamatud visiidid Eestisse sõnul töötavad endise Euroopa ajakirjanik Laanemäe. Antonovi teeneid. Vaatamata Nõukogude Liidu «Soomes ei ole kaevanduse sellele, et Antonovi tegevuse
Vene Erakond Eestis (VEE) Stanislav Tserepanov Nikolai Maspanov Oleg Sidelnikov Nikolai Maspanov Eduard Sedasev Sergei Kuznetov 21.12.2002 - ... 05.06.1999 - 21.12.2002 08.05.1999 - 05.06.1999 09.03.1996 - 08.05.1999 03.03.1996 - 09.03.1996 01.10.1994 - 03.03.1996 logo: [ www.rusparty.ee ] vene vähemus Asutatud 01.10.1994. Peab ennast 1920. a. loodud Vene Rahvusliku Liidu õigusjärglaseks. 09.03.1996 ühineb VEE-ga Vene Rahvapartei (VRP). 25.10.1997 moodustavad rühm VEE-st lahkunud liikmeid Vene Ühtsuspartei (VÜP). 21.12.2002 ühinevad VEEga Vene Balti Erakond Eestis (VBEE), Vene Ühtsuspartei (VÜP) ja Erakond Eestimaa Ühtsus (EÜ). Oktoober 2007 kiidab erakond heaks ühinemise Konstitustioonierakonnaga (KP). Lõplik ühinemine peakskinnitatama ühisel kongressil 08.12.2007. Konstitustioonierakond (KP) kaalub samal ajal ka liitumist Eesti Vasakparteiga (EVP), kelleg aga liitumise välistab Vene Erakond Ees...
Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................2 1. Stalini lapsepõlv .................................................................................................................3 2. Stalini õpingud.................................................................................................................... 4 3. Stalini võimuletulek............................................................................................................ 4 4. Stalini roll II Maailmasõjas.................................................................................................5 5. Stalini surm......................................................................................................................... 7 Kokkuvõte....................................................................................................
Mida võib Jukko edasi ette võtta? Olgugi, et Jukko ees vabandati, ei antud talle eelmisel õhtul informatsiooni, miks ta vahistati ning miks temaga nõnda jõhkralt käituti. Lisaks kutsus politseinik teda värdjaks. See on ebanormaalne. Igal vahistatul on õigus teada saada, mille eest teda vahistatakse ning karistatakse. Talle tuleb ette lugeda tema õigused ning vajadusel osutada talle arstiabi. Jukko võib nüüd politseiga ette võtta kohtutee. JUHTUM 3. Narva linna kodanik Viktor, kelle emakeeleks on vene keel, on ,,halli" passi omanik. Et uurida kodakondsuse saamise tingimusi pöördus ta Kodakondsus ja Migratsiooniameti Narva bürosse. Kõigile oma küsimustele ta sai vastuseks: ,,Rääkige eesti keeles!" Millist põhiseaduslikku õigust on Viktori suhtes rikutud? Kui inimene tunneb huvi Eesti kodakondsuse taotlemiseks, tuleb talle infot jagada. Pole ju öeldud, et Eesti kodanik peab rääkima eesti keelt selleks, et kodakondsust saada. Muidugi
Eesti teel iseseisvusele XX sajandi algus Rahvusluse uus tõus ning rahvuslik liikumine muutus massiliseks. Tekkisid uued seltsid, tugevnesid poliitilised erimeelsused ning eristusid poliitilised voolud: liberaalne rahvuslus ja sotsialism. Milline poliitiline suund tekib Eestis? Konservatism, liberalism, sotsiaaldemokraatia Millisesse erakonda võiks kuuluda? Liberalism- majanduskaubandus, isikuvabadus, erinevad uuendused Konservatism- valitsus reguleerib kõike, säilitada vanad traditsioonid, patriotism, oma huvikapitalide kaitsmine Tartu liberaalid Mõõduka rahvusluse esindajaks kujunes Tartus ilmuv päevaleht Postimees, mida hakkas 1896. toimetama Jaan Tõnisson, kes koondas ajalehe juurde rahvusmeelseid haritlasi (Villem Reiman, Oskar Kallas, Karl august Hindrey, Peeter Põld jt). Eestlaste rahvusliku eneseteadvuse edendamine, astudes välja venestamise ja saksastamise vastu. Ründas baltisakslaste ülemvõimu ja eestlaste seas vohavat kad...
Olümpia mälestusmedali kavandi autor Angelina Leonova, valmistaja Leningradi Rahapada. Medalil oli kujutatud staadion, Moskva olümpiamängude embleem ja Punane väljak. Olümpiaembleem on Rezeknest pärit kunstniku Vladimir Arsentjevi kavandatud puna- valge sümbol "Massispordist tippsportlaseks", mis võitis orgkomitee korraldatud konkursil 26 000 osavõtja seas esikoha. 6 1.9. Olümpiamaskott Moskva kunstniku Viktor Tsizikovi loodud karupoeg Miska (Pilt 2 lk 12), kelle rahu ja sõbralikkust sümboliseeriv kuju on pärit vene muinasjuttudest 7 2. Tallinna purjeregatt 1980 Tallinna purjeregatt oli esimene kord, mil olümpiavõistlusi korraldati okupeeritud riigis. Vabariigi Valitsus eksiilis protesteeris olümpiaregati korraldamise vastu Tallinnas. Tallinnas toimunud olümpiamängude korralduskomitee esimees oli Arnold Green.
500 kg. J üri Tarmak J üri Tarmak J üri Tarmak (sündinud 21. juulil 1946) on eesti endine tippkõrgushüppaja, 1972. aasta suveolümpiamängude võitja kõrgushüppes. J üri isa oli kettaheitja Aadu Tarmak. J üri tegeles lapsena paljude spordialadega, kuid tema kehalised võimed olid keskpärased. Pikaks kasvas ta alles keskkooli lõpuklassis. Kergejõustikuga hakkas ta tegelema 11-aastaselt. Ta harjutas Viktor Vaiksaare juhendamisel kõrgushüpet. Kooli lõpetades tuli ta tulemusega 2.00 Eesti NSV meistriks. Tarmak oli astronoomiahuviline ning läks Leningradi ülikooli astronoomiat õppima. Seal hakkas ta harjutama kõrgushüpet Leonid Kuznetsovi juures. Pärast kolmeaastast õppimist Eesti NSV-le ette nähtud kohal hakkas Tarmak õppima Leningradi ülikooli majandusteaduskonnas. Sellest ajast peale ei loetud teda enam Eesti NSV sportlaseks. Aavo Pikkuus Aavo Pikkuus
juhtida harmooniliselt kõikide valdkondade arengut. Rollimäng 1) Mustanahaline rikastab meie ühiskonda. Probleemiga on vaja tegeleda, see ei ole nende enda probleem kui neid vastu ei võeta. 2) Mitte võtta kuulda oma mehe soovitusi! Rääkida klassiga, kiusajate vanematega. Kompromiss ei tohi kiusata, aga ei pea olema ka sõber. Käituma peab viisakalt. 3) Klassi autoriteet ja teised õpilased klassist, kes oleks Johni poolt, ei peaks vaikima. Peaks näitama poolehoidu. Viktor on venelane, aga teda sallitakse, miks mustanahaline siis nii erinev on. Korraldada Aafrika kultuurinädal. Lasta lahti metsloom Aafrikast, John päästaks klassikaaslased. Sotsiaalne kihistumine Ininmgruppide eristumise alused võivad olla: varanduslikud, regionaalsed (linn-maa, pealinn- provints), rahvuslikud, ideoloogilised (nt usulised). Sotsiaalne kihistumine on paratamatu, sest alati on inimeste vahel erinevused. Tugevas ühiskonnas on erinevused olemas, kuid need ei domineeri
Maanõukogu - Esimene rahvaesindus ehk Eesti Ajutine Maanõukogu. Sinna valiti 62 saadikut. Tuli kokku mais ja seal seati ametisse Maavalitsus, kellele kuulus nüüdsest täidesaatev võim. d) Oktoobripööre - 1917. aastal võtsid VSDTP enamlased eesotsas Leniniga võimu üle. Eestis võttis võimu üle Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee. Muudatused: · Enamlaste kätte koondus võim. · Viktor Kingissepp võttis Poskalt võimu üle. · Maapäev aeti laiali. · Punakaardi relvastatud salkade laialisaatmine. · Suurte ettevõtete riigistamine nt tööstusettevõtted ja pangad. · Kirik lahutati riigist ja kool kirikust, mõndadest kirikutest tehti punased rahvamajad. · Eestist pidi saama Venemaa osa. · Mõisad võeti baltisakslastelt ära. e) Iseseisvumine: Maanõukogu kuulutas ennast oma 15
1924. aasta veebruariks olid kõik vanad rahad vahetatud (1 tservoonets = 60 000 sovznakki. Ainuke kord NSV Liidu ajaloos, kui selle riigi raha oli maailmaturul kõrges hinnas! (Hiljem seoses industrialiseerimise ja kollektiviseerimisega kaotab raha jälle oma väärtuse). Punane terror · ametlikult kuulutati välja 1918. aasta sügisel, pärast seda, kui Leninile oli tehtud atentaat (Uurimiskomisjoni juhtis eesti kommunist Viktor Kingissepp). Atentaadis on palju segast. Tegelikult oli terror alanud juba varem (juulis 1918 tapeti Nikolai II koos perekonnaga) · surmaotsused langetati revolutsiooniliste tribunalide poolt ilma kohtuta · rakendati pantvangide võtmist · Trotski algatusel hakati rajama kontsentratsioonilaagreid, kuhu paigutati nn kontrrevolutsioonilised elemendid · täpsed andmed hukatutest puuduvad, aga hinnanguliselt on pakutud, et 1918- 1922
8-13 abil teha. 1.1. Kujunemine Eesti levimuusika hakkas kujunema euroopa ja ammerika muusikaliste eeskujude najal. Kahel esimesel aastakümnel kõlas Eestis peamiselt välismaise päritoluga levimuusika. Oma oli vaid arranzeering esitajate tarbeks. (Erm 1989, lk 8) 1.2. Kahekümnendad aastad Kahekümendatel aastatel tegutses Eestis tosina jagu korralikku tantsuorkestrit. Kuulsaim neist oli ,,The Murphy Band", mis Viktor Kompe juhatusel, esimese Eesti levimuusikakollektiivina esines ka välismaal. See orkester saatis heliplaatide lindistamisel ka paljusid soliste. (ibid: 8) 1.3. Kolmekümnendad aastad Huvi dzässi ja lööklaulude vastu kasvas jõudsasti. Populaarseks said Kurt Strobeli ja John Pori orkestrid, kelle kontserte edastati ringhäälingust iga nädal. Kümnendi keskel lisandusid neile veel ,,Merry Pipers" ja kümnendi lõpul ka ,,Kuldne 7", mida peeti oma aja parimaks ning
nendest oskasid eesti keelt siiski ainult 85 meest ja 14 naist 21. Kallas tegi tänuväärse töö, talletades ja avaldades andmeid kraasnalaste eluolu ja keele kohta veel enne sealse eesti kõne täieliku kadu. Tänaseks on kraasnalased keelelt täiesti venestunud. Eesti vahetusse lähedusse Peterburi ja Pihkva kubermangu, Peipsi järvest idas ja kagus, tekkis ajapikku veel mitu eesti asundust. Ajaloolase Viktor Maamäe andmeil lõid Põhjasõja ajal eesti põgenikud Pihkvamaale Luuküla, mille lähikonda hiljem tekkisid teised eesti külad, nagu Jersovo, Tsudskie Zahhodõ, Janovõ Zahhodõ ja Griva 22. Arvatavasti on tegemist sellesama 21 talust koosneva asundusega, millest kõneleb juba August Wilhelm Hupel oma teose "Topographiche Nachrichten von Lief- und Ehstland" kolmandas köites. Hupel paigutab küll küla mitte Pihkvamaale, vaid Oudova (Gdovi)
,,Koerad", mis ühtlasi on ka minu jaoks üks meeldejäävamaid ja lemmikumaid jutustusi sellest kogumikust. Hindrey novellistikat silmas pidades on absurdne sõnapaar ,,sündmuse sündmusetus" täiesti õigustatud. Hindrey ei absolutiseeri sündmuse perfektsust. Alati areneb midagi ka tema novellide olevikuplaanis ainult et aegamööda, tasa, märkamatult. Tüüpiliselt demonstreerib seda novell ,,Võlur". Siin vaadeldakse majanduslikes raskustes rabeleva Viktor Kaareti käimisi-rääkimisi, lõpuks aga kirjeldatakse ühte sünnipäeva, kus Kaareti naine laseb end korraks lummata tuntud võrgutaja Pärlesi pilgust ja sõnadest. Novelli lõpus on järgmised kokkuvõtvad laused: ,,Kojuteel ei kõnelnud nad (Kaaret ja ta naine Maret) alguses ühtki sõna. Siis ütles Maret ilma igasuguse sissejuhatuseta: ,,On huvitav inimene, see Pärles. Aga jälk ja võigas." Kuid see ei aidanud midagi. Kaaret teadis, et ei olnud midagi sündinud ja ei sünnigi
pühkivate kojameestega sõbralikult juttu vestis. 10 Konstantin Pätsi elutee lõppes nõukogude vaimuhaiglas 1940. aasta 23. juunil vabastati president K. Päts ametist ja küüditati koos noorema poja Viktori perekonnaga Ufa linna. 1941. aastal Päts arreteeriti, viibides seejärel mitmes erinevas vanglas. Poeg Viktor suri ja tema Siberis lesestunud abikaasa tuli koos poja Mattiga 1946. aastal tagasi Eestisse. Nende noorem poeg Enn suri lastekodus venna Matti käte vahel näljasurma. 1954. aasta 18. detsembril toodi Konstantin Päts Venemaalt Jämejala vaimuhaiglasse, kuhu rahvas hakkas massiliselt annetusi tooma. Sellest kohkunud punased ametivõimud viisid president Pätsi kiiresti Burashevo vaimuhaiglasse, kus ta 18. jaanuaril 1954. aastal, olles täie mõistuse juures, suri. 1990
pidasid rahvuslikke püüdlusi segavaks teguriks ning taunisid teravalt kõiki rahvuslikke ilminguid. Oktoobris saavutasid juhtpositsiooni töörahva nõukogusid ühendav kaitseorganisatsioon- eestimaa nõukogude täitevkomitee. Enamlased lubasid sõja jätta, anda maad. Oktoobris alustasid enamlased ettevalmistusi relvastatud võimuhaaramiseks Venemaal. 26.oktoobril kukutati ajutine valitsus petrogradis. 27. oktoobril võttis enamlane Viktor Kingissepp võimu Jaan Poskalt üle. Kõrgemimaks kohalikuks valitusasutuseks sai Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, mille eestotsas seisis Jaan Anvelt. Kõik olulised otsused langetati enamlaste partei keskkomitees Petrogradis. Demokraatlikult valitud omavalitsused asendati töörahva saadikute nõukogudega. Miilitsa asemel alustas tegevust enamlik Punakaart ning Eesti rahvusväeosi püüti asendada Punaarmee üksustega. Kohtute asemel loodi
isikute suhtes. 15. Tunnistada kehtetuks Eesti Vabariigi Valitsuse 31. augusti 1990. a. määrus nr. 2 "Tsernobõli aatomielektrijaama avarii tagajärgede likvideerimisest osavõtnute sotsiaal ja arstiabi parandamise kohta". Täna möödub 22 aastat Tsernobõli tuumaelektrijaamas toimunud katastroofist. Ukraina pealinnas Kiievis asetasid umbes sadakond ukrainlast, sealhulgas president Viktor Justsenko, katastroofi ohvritele püstitatud mälestusmärgile pärgasid ja süütasid jumalateenistusel küünlaid, vahendas ETV24 välisagentuure. Tuumakiirgus levis kahesaja tuhandele ruutkilomeetrile, 350 000 inimest evakueeriti. Katastroofis hukkus kümneid kustutustöödes osalenud inimesi ja arvatavalt tuhanded inimesed on ülemäärase kiirguse tõttu haigestunud vähki. Ukrainas asuva Tsernobõli tuumaelektrijaama neljas reaktor plahvatas 26. aprilli varahommikul 1986
näha talialasid juba 1912. aastal Stockholmi mängude kavas. Rootsi esindaja teatas, et 1913. aastal korraldatakse Rootsis juba neljandad Põhjamaade mängud ning seega pole olümpia raames talialadel erilist mõtet võistelda. Seejärel tegi d'Usseaux ettepaneku võtta Põhjamaade mängud ROK-i kaitse alla ja viia V olümpiamängud läbi ajavahemikul 1. juuni 1912 - 31. mai 1913. Stockholmi mängude korralduskomitee esimees ja ,,Põhjamaade mängude isa" Viktor Balck oli aga kõigutamatu ja sai ka enamiku ROK-i liikmetest enda poole. 18. jaanuaril 1913 võttis 1916. aasta Berliini olümpiamängude korralduskomitee kavva ka talialad: ilu- ja kiiruisutamise, jäähoki ning 12 ja 50 km murdmaasuusatamise. Sõja tõttu need mängud ei toimunud. Juba 1908. aastal Londonis oli suveolümpiamängude kavva kuulunud ka iluuisutamine. 1920. aastal Antwerpenis lisandus jäähoki.1 1924. aasta taliolümpiamängud olid esimesed taliolümpiamängud
Verine Pühapäev 9.jaanuaril toimunud rahuliku demostratsiooni tulistamine Peterburis, mis põhjustas protestimeeleavalduse kogu Venemaal. Karistussalgad Balti kubermangus toimunud mässu lõpetamiseks saadetud sõjaväelased, kes hukkasid ilma eeluurimise ja kohtuta u 400 inimest. Riigiduuma Venemaa valitav rahvaesindus. Esimest korda kutsuti kokku 17. oktoobril 1906. Noor-Eesti revolutsiooni eel moodustunud eesti esimene kirjanduslik rühmitus. Esimene maailmasõda 28.juuli 1914 11.november 1918. Inimkonna senise ajaloo suurim relvastatud konflikt. Riigivanem valitsuse tegevuse juht, kes lisaks peaministri kohustusele täitis ka mõningaid riipeale kuuluvaid esindusülesandeid(riigivisiidid jms) Rahvasteliit organisatsioon, mis lubas kaitsta oma liikmete turvalisust ning kaitsta neid välisrünnakute eest. Asundustalu talud, mida jaotati sõjas võidelnutele ja nende omaksetele. Võnnu lahing 23. juuni, 1919. Landeswehr`i sõja tei...
................................................... 8. , ? 9. ? 1. 2. 3. 10. ? 1. 2. 3. 11. ? 1. 2. 3. 12. ? 1. 2. 3. " 26 27 ( ,) 400 EEK / 500 EEK / 28 29 2000 2001 Fie Marina Saks - 2002 - Fie Viktor Ivanov - , 2004 - 2005 - Kaarlo Ahhokas - ( ) 2005 2006 - Kaarlo Ahhokas - ( ) 2005 2006 Olga Sehlova , 2007-k.a Tallinna Majanduskool,ärikorraldus 2005-2007-Tallinna Vana-Kalamaja Täiskasvanute Gümnaasium 2001-2005-Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasium / GRC 2007 3 « » ( ) 2008 - 3 « » ( ) 2009 3 « » ( ) 2005-2006- Hoburaud,baaridaam
juurde T-särki võtma. Uksele ilmus varajastes 40-ndates ema jäätisekausiga. ,,Kullake, sinu lemmik- shokolaadijäätis. Mõtlesin, et tahad täna end vabamalt tunda ja algavat suve sisse õnnistada." Kersti huulile ilmus veel suurem naeratus, kui ta kausi enda kätte haaras ja arvuti taha istus. ,,Emake, sa justkui loeksid mu mõtteid," tänas tütar. Seejärel vaatas ema kella ning sõnas: ,,Olgu, mina lähen nüüd tädi Maretile külla. Onu Viktor ja tädi Maie tulid tagasi, teeme neile väikese grillpeo." Juba interneti-vestlusesse süvenenud Kersti pobises vastuseks midagi umbmäärast, mis kõlas nagu ,,Mhm, tsauki. Ahjaa, tervita neid minu poolt ka." Väljas paistis päike, ilm oli juuni alguse kohta väga soe ning seepärast otsustaski Kersti sõbrannade Marili ja Lauraga kesklinna kohvikusse sööma minna. Jäätisekokteili rüübates jälgisid kolm neiut mööduvaid inimesi. Kersti pilk jäi pidama
maakonna piire ületava omavalitsuste ühenduse Setomaa Valdade Liidu. Setu talumuuseum.Esimene, spetsiaalselt seto kultuuri tutvustamiseks rajatud Saatse muuseum on seto kultuuriloos omaette oluline nähtus, mille tähtsust nii praegu kui tulevikuski on raske üle hinnata. Eriline koht Setomaa kultuuripildis on Saatse muuseumil eeskätt seto meestekultuuri tutvustajana.Vanas koolimajas asuva Saatse Seto Muuseumi rajas Satserinna kooli legendaarne direktor Viktor Veeber. Muuseum avati 25. juunil 1974. aastal.1992. aastast jätkas muuseumis oma isa tööd kunstnik Renaldo Veeber.Saatse muuseum on huvitava tekke- ja kujunemislooga muuseum.Setomaa kõige rikkalikuma vanavarakoguga muuseumi uus püsiekspositioon tutvustab Saatse kui vana kirikuküla ja selle lähiümbruse lugu ning inimest.Põhirõhk on meeste rahvapärase käsitöö eksponeerimisel.Meeste käsitöötarvete, künni-, külvi- ja koristusvahendite
juulil. Hitler ründas Nõukogude Liitu hetkel, mil Nõukogude Liit oli ise suurrünnakuks valmistumas ning seega kaitsetu. Seetõttu kandis Nõukogude Liit alguses tohutuid kaotusi. Lisaks oli Punaarmee valmis ainult ründesõjaks, kuid mitte kaitsesõjaks. Stalini salajane Euroopa vallutamisplaan oli "Groza".[1] Stalini salajasi ettevalmistusi sõjaks on oma raamatutes põhjalikult käsitlenud endine Nõukogude luuraja Viktor Suvorov. Stalin võttis endale ise kõrgeima sõjaväelise auastme, kuulutades end generalissimuseks. Sõja vältel vahetas ta korduvalt välja armee juhtkonna, otsustades põhiliste strateegiliste küsimuste üle isiklikult. [redigeeri]Stalini pärand ja hilisem diskussioon Eksisteerib selge erinevus Stalini diktatuuri ning nii-öelda puhta isikudiktatuuri vahel. Jossif Stalin, ehkki oma isikliku poliitilise masinavärgi ehitaja, kasvatas oma võimu peamiselt partei liinis ning
Läänes. Läänes hakkas aina rohkem ilmuma kirjutisi Eesti arengu olukorrast. Suure tulemuse ja tähelepanu võitis EKP Keskkomitee uus esimene sekretär Vaino Väljas. Sellega tõusis ka partei autoriteet, kuid hiljem langes taas tavaseisu. 1988.aasta 16.novembriks kutsuti kokku erakorraline istungijärk. Istungijärgul leidus erinevaid inimesi. Mõned olid rahulikud, nagu näiteks Arnold Rüütel. Aga mõned mitte, nagu presiidiumi sekretär Viktor Vaht Sellel erakorralisel istungijärgul arutati muudatusi Eesti NSV põhiseaduses. Vahetult pärast IME idee avalikustamist toimus EKP Keskkomitees nõupidamine. Osa võtsid komiteede esimesed sekretärid. K.Vaino mõistis hukka nelja mehe ettepaneku ja nõudis,et B.Saul ja A.Rüütel teeksid sama. Järgmisena oli päevakorras Nõukogude liidu põhiseaduse muudatust ja täienduste seaduseelnõu kohta. Ettekannetega esinesid A.Rüütel ja justiitsminister Advig Kirs
• Vaimulik Gapani juhtimisel moodustati tsaarile palvekiri, sellele koguti üle 200 000 allkirja • 9.01.1905 palvekirja taheti tsaarile üle anda (Nikolai II) • 9.01 e. “verine pühapäev”, u 100 inimest hukkus • Algasid protesti streigid • Palvekirja ei tahetud vastu võtta, rahvas aeti laiali • Eestis streikisid vabrikutöölised, mõisa sulased e mõisa moonokad, üliõpilased ja osa gümnasiste (ka KG, juht Viktor Kingissepp) • Tsaarile koostati massiliselt palvekirju 16. oktoobri veretöö • ülemaailmse raudteelaste streigiga liitusid ka Tallinna töölised • seiskusid vabrikud, suleti ärid ja töökojad • koolides katkestati õppetöö, mitmed ametiasutused lõpetasid tegevuse • vabrikutööliste hulgad tänavatel - lauldi revolutsioonilisi laule, peeti koosolekuid • 16.oktoober - suur rahvakoosolek Uuel turul • suri 94 inimest, vigastatuid üle 200 17
Ärkamisaeg, Venestusaeg ja 1905. aasta revolutsioon Rahvuslik liikumine- rahvuslikult mõtestatud tegevus, mis taotleb rahvuslikku enesemääramist, mille kõrgeim vorm on omariiklus. Rahvusluse ideedele andis tõuke Suur Prantsuse revolutsioon ja Napoleoni sõjad. Eelärkamisaeg ( 19.saj II pool ) Peamine põhjus, miks Eestis hakkas toimuma rahvuslik liikumine oli see, et võõrvõimu all olid eestlased sajandite vältel suutnud säilitada oma keele, omapära ja ka mingil määral ajaloolise mälu. Enim mõjutas saksa rahvuslus ja rahvusromantiline kirjandus, mida levitasid baltisaksa literaadid, valgustajad ja estofiilid. Estofiilide tegevus eesti keele ja kultuuri uurimisel Õpetatud Eesti Seltsis (asutati 1838) valmistas rahvuslikku ärkamist ette. Eelärkamisajal tekkis ühtne kirjakeel, laienes koolivõrk ja eestlaste haridustase kasvas, millega kaasnes eneseteadvuse kasv ning maailmapildi avardumine. Hakkas kujunema rahvuslik aktiiv, m...
asendusid realistlike romaanidega. Romaanikirjanik Eduard Vilde. Luuletaja Juhan Liiv. Teater. 24. juuni 1870. a. esietendus Lydia Koidula näidend "Saaremaa onupoeg". Sajandi lõpus jõudis Eestisse film - "Karujaht Pärnumaal". Esimene olümpiamedal Eestil oli maadluses 1912 a. Martin Klein. 10. Iseseisvumine Oktoobripööre Eestis. Võimu võtmiseks moodustasid enamlased 1917. a. Oktoobris Eestimaa Sõja- Revolutsioonikomitee, mille eesotsas seisid Ivan Rabtsinski ja Viktor Kingissepp. Formaalselt kujunes kõrgemaks seadusandlikuks asutuseks Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee, täidesaatvat võimu teostas Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, mille eesotsas seisis Jaan Anvelt. Valimised olid ebademokraatlikud osalemisõiguse sai ainult töörahvas. Enamlased hakkasid kärpima kodanikuõigusi keelustati poliitilised koosolekud, suleti ajalehti, arreteeriti juhtivaid tegelasi, koolides kaotati usuõpetus ja muid rõvedaid asju.
juulil allkirjastas Konstantin Päts lahkumiskäskkirja, mida ei avaldatud, lastes ,,Riigivolikogul" ta ametist vabastada. Seejärel siirdus Päts maale oma talumajja Kloostrimets. Maja valvati juba päris hoolikalt niiet põgenemine juulikuu viimastel päevadel oleks osutunud väga keeruliseks. Arreteerijad tulid 30. juulil Kloostrimetsa majja, kus olid kohal ka Pätsi perekonnaliikmed. Pakkimiseks ei jäetud kuigi palju aega. Nad küüditati. Pätsiga koos läksid kaasa ka poeg Viktor, abikaasa ja kahe väikese pojaga pere ustav koduabiline Olga Tünder. Nad sõitsid reisijate vaguni. Sihtpaigaks oli Ufaa linn, kus nad elasid vabakäiguvangidena kuni Saksamaa sissetungini 1941. aasta juunis. Siis halvenes Pätsi perekonna olukord ja nendest said ühtselt vangid, kellele esitati väljamõeldud süüdistusi. Päts arreteeriti 26. Juunil 1941. a kui oli alanud sõda Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
