(http://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=kollaboratsionist&F=M) 4. Rahvareetur, anastajatega koos töötaja.( Anastaja- vallutaja, okupant ) (http://www.eki.ee/dict/qs/index.cgi?Q=anastaja&F=N) Mariana Rõbakova 12 r klass 4. Näited kollaborantide kohta Eestist · Johannes Vares (Barbarus) organiseeris tagalas eestlastele suunatud kommunistlikku propagandat. · Viktor Kingissepp tabati riigipööraja süüdistusega. · Jaan Tomp süüdistati Venemaa kasuks spioneerimises. · Karl Säre töötas Nõukogu luures, riigipöörde üks peaorganisaatoritest. Välismaalt · Josip Broz Tito arvatakse, et ta osales kommunistide põrandaaluses terroristlikus tegevuses. Millised võivad olla suhted sinu arvates okupeeriva riigi võimu ja okupeeritud riigi rahva vahel?
või hõlmavatele määrustele? (Vastus: Samaväärsetele määrustele) Eesti keele tund!!! Määruse mõiste. (Vastus: Määrus- Lauseliige, mis märgib tegevuse asjaolusid (koht, aeg, tegevusega seotud osalised)) Kirjanduse tund!!! Remargi mõiste. (Vastus: Autori seletav märkus) Kirjanduse tund!!! Kes on kirjutanud näidendi ,,Kapsapea"? (Vastus: Oskar Luts) Vene keele tund!!! Mis on vene nime Viktor lühend? (Vastus: Vitja) Keemia tund!!! Mida kasutatakse õli veest eraldamiseks? (Vastus: Jaotuslehtrit) Keemia tund!!! Nimeta kolm aine agregaatolekut. (Vastus: Tahke, vedel ja gaasiline) Keemia tund!!! Milleks kasutatakse uhmrit? (Vastus: Peenestatakse tahkeid aineid uhmrinuia abil hõõrudes) Keemia tund!!! Õhu koostis, koos protsentidega (k.a. süsihappegaasi %)
Maja lammutati üleöö koos vundamendiga ja viidi prügimäele, koht kaeti asfaldiga. 3. aprillil 1985, pärast Mihhail Gorbatšovi võimuletulekut tehti Jeltsinile ettepanek asuda juhatama NLKP Keskkomitee ehitusosakonda. 12. aprillil asus ta sellel ametikohal tööle. NLKP Keskkomitee juunipleenumil 1985 valiti ta NLKP keskkomitee ehitussekretäriks. 22. detsembril 1985 tegi Mihhail Gorbatšov Jeltsinile ettepaneku hakata Viktor Grišini asemel Moskva parteijuhiks. 24. detsembril 1985 vabastas NLKP Moskva Linnakomitee pleenum, millel võttis sõna Mihhail Gorbatšov, Viktor Grišini tema kohalt "omal soovil ja seoses pensionile minekuga" ning valis ühehäälselt Jeltsini uueks esimeseks sekretäriks. Jeltsin jäi sellele kohale 1987. aastani. 18. veebruaril 1986 valiti Jeltsin NLKP Keskkomitee pleenumil NLKP Keskkomitee Poliitbüroo liikmekandidaadiks ning jäi sellele kohale 1988. aasta kevadeni. Pärast
valetas, et pole aega ja et auto on katki. Järve ääres kohtas Karina neidu. Too ütles, et majal on kuri hing, mis hoiab selle elanikke vangis. Ta oli enne vennaga lastekodus olnud. See oli Pärdi kadunud õde Kerli. Kerli ütles, et ta uppus juba 7 a. tagasi. Aprillikuu jää ei kandnud ja poodi minnes ta uppus. Ta läks vennale komme ja emale jahu tooma. Tal oli kiire, pidi peikaga kokku saama. Aja võitmiseks läks ta üle jää. Eero oli kadunud.. Majas olid veel Helen, Viktor ja Anett. Kerli hoiatas Karinat ühe eseme eest, mida leides ei tohi kätte võtta. Karina leidiski ühe pehme raamatu, mida ta antikvariaadis osta tahtis ja ratastoolimees oli selle ta käest ära krabanud ja rohkem raha müüjale pakkunud. . Ta peitis raamatu Aabu madratsi alla ja siis mõtles kohe rahast, mis oli ikka veel Kääbuse talus. Marius tahtis rääkida. Abiellume, ütles ta. Siis nägi tüdruk, et Mariuse pool kõrva on ära lõigatud- nagu ratastoolimehel! Labor põles
Paalalinna Gymnasium Viljandi Der Wolf Referat Viktor Tund Klasse 8b Viljandi 2010 Inhalt Einleitung .............................................................................................................. 1 Lebensraum ........................................................................................................... 1
See näitab, et inimesed hoolivad väga oma sportlastest ja tahavad, et neil hästi läheks, olgugi, et Eesti on väike riik. Mõned muidugi vaidlesid vastu, et äkki ikkagi kasutas dopingut. Seda, kas ta kasutas või mitte, teab Andrus Veerpalu ise. Muidugi on see väga raske tippsportlasele, aga enda ja teiste vastu peab aus olema. Mina arvan, et Andrus Veerpalu ei kasutanud dopingut, vaid see oli lihtsalt halb juhus. Eestimaa ja Iirimaa vahelisel kohtumisel oli kohtunik Viktor Kassai oli ka minu arust natukene ülekohtune. Iirlastele ei jaganud ta ainsatki kaarti, Eesti mängijatest saatis ta aga Andrei Stepanovi ja Raio Piiroja enneaegselt platsilt minema. Samuti määras ta Iirimaa kasuks penalti. Ei tea, kas talle maksti altkäemaksu või oli ta lihtsalt Iirimaa poolt. Spordis mängib olulist rolli ka väärtustega arvestamine teiste sportlaste suhtes. Hiljuti tekitas vastuolu kaks sportlast, jamaikalasest naisjooksja Caster Semenya ja
MAAILMASÕDA EESTIS (36-65 vanast) (28-30; 37-54) - Eestlased tsaaririigi sõjaväes - Sõjapõgenikud (1915-1916) - Tarbekaupade puudus - Sõjasündmused Eestis alates 1917 lõpust EESTI OMARIIKLUSE SAAVUTAMINE - Veebruarirevolutsiooni järel autonoomsuse idee - Jaan Poska Eestmaa komissariks - 26.03 Petrogradi meeleavaldus - Eestis üldine kubermang - Maapäeva moodustamine - Kinnitati autonoomia - Oktoobripöörde järel bolševike võim Eestimaa sõja- ja revolutsioonikomitee Viktor Kingissepp - Enamlaste seadused, terror, maa võõrandamine - Bolševike vead: maad ei jaotatud, rahvusväeosi ei saadetud laiali - veebruar 1918 sakslaste pealetung (sakslased jõudnud eesti aladele) - Päästekomitee K.Päts, K.Konik, J.Vilms 23. veebruar 1918 Pärnu Endla teatri rõdu lugeti ette manifest vms 24. veebruar 1918 Tallinnas Eesti iseseisvuse väljakuulutamine, asus tööle Eesti ajutine valitsus - Saksa okupatsioon (25.02.1918 – 11.11.1918) - 28.11
Nõukogule, kus pääsesid võimule enamlased, kes ei tahtnud Eesti iseseisvumist ega autonoomiast midagi teada. 25. augustil tegi Jaan Tõnisson Maapäeva istungil ettepaneku võtta kurss täielikule iseseisvumisele. Enne kui jõuti selleks midagi teha toimus 1917. aasta oktoobris enamlaste võimupööre. Nende mõju kasvas kiiresti vene sõdurite ja rahvamasside hulgas. 1917. aasta 24. oktoobril haarsid nad võimu oma juhtide Ivan Rabtšinski ja Viktor Kingissepa juhtimisel enda kätte. Võim võeti üle ka Petrogradis ning enamlased alustasid kogu Eestis võimu tegelikku ülevõtmist. 15. novembril 1917 tuli erakorraliselt kokku Eesti maapäev ning kuulutas end kõrgemaks võimuks. Enamlased saatsid aga Jaan Tõnissoni välismaale pagendusse. Eesti iseseisvuse mõte hakkas aga üha suuremat toetust leidma, liitusid isegi mõned vasakpoolsed erakonnad. 1918. aasta alguseks oli Eesti suutnud täita iseseisvumiseks kõik tingimused
juhtpositsioon Eestimaa Nõukogude Täitevkomitees Oktoobris alustasid enamlased ettevalmistusi relvastatud võimuhaaramiseks Venemaal Suuremates linnades moodustati sõjarevolutsioonikomiteed, organiseeriti Punakaardi relvastatud salku 23. Okt saadeti Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee komissarid Tallinna Garnisoni väeosadesse, raudteejaamadesse ja riigiasutustesse, punakaartlased asusid patrullima tänavatel. 27. Okt võttis Viktor Kingissepp võimu üle Jaan Poskalt Kõrgeimaks kohalikuks valitsusasutuseks sai Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, mille eesotsas oli Jaan Anvelt – kõige olulisemad otsused langetati siiski Petrogradis Demokraatlikult valitud maakonna-, linna- ja omavalitsused asendati enamlaste kontrolli all olevate nõukogudega, kujunes välja ühe partei diktatuur Eesti Asutava Kogu valimised katkestati 1918. A jaanuari lõpul-> Eestis kehtestati
13. Tuntuimad vene balletid , mis pärit 19.sajandist on…? „Luikede järv“ „Uinuv kaunitar“ „ Pähklipureja“ 14.Esimese venekeelse orkestratsiooniõpiku autor on? Glinka 15.Mitu sümfooniat on loonud Pjotr Tšaikovski? Kuus sümfooniat 16.Mis instrumentaalkontserdid on loonud Pjotr Tšaikovski? Viiuli ja klaveri 17. Kes on kirjutanud süidi „Pildid näituselt“? Millest see teos räägib? Modest Mussorgski Inspiratsiooni sai heliloojas oma kunstnikust söbra viktor hartmanni mälestusnäituselt. Kus oli välja pandud Hartmanni parimad tööd loodusvaadetega, akvarellidega, teatrietenduste eskiisid, arhitektuurivisandid, illustratsioonid muinasjututegelastest jms. Värvikpllastest muusikalistest stseenidest koosneb ka mussorgski süit - muinasjutulisi stseene, muusikalisi olustikupilte. Süit algab numereerimata osaga „jalutuskäik“ mis hiljem seob viiel korral omavahel ka erinevaid osi, otsekui kujutades näituse külastaja kulgemist
likvideerijat niisis kaks meest päevas. 4 See kõik oli alles katastroofi loo hakatus.1986.aastal elanikke majas ei ole.Alles on mööbel,asjad,rõivad mida mitte keegi enam iialgi ei kasuta,sest see maja on ju Tsernobõlis... Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitees-oli otsustatud,et kohtuistung peab toimuma kuriteopaigas,st Tsernobõlis endas.Kohut peeti kohalikus kultuurimajas.Süüpingis istus kuus meest:aatomielektrijaama direktor Viktor Djatlov,vahutuseülem Boriss Rogozkin,reaktoritsehhi ülem Aleksandr Kovalenko, NSV Liidu Riikliku Aatomienergia Järelevalveameti inspektor Juri Lauskin. Publiku read saalis olid tühjad.Siin istus ainult ajakirjanikke.Linnas ju rahvast enam polnudki.Linn oli suletud kui kõrge radiotsioonitaseme tõttu järelvalve alla kuuluv ala.Ehk see oligi põhjus,miks kohut just siin mõisteti?Mida vähem tunnistajaid,seda vähem kära
Ajaloo KT3!!! Eesti riigi loomine ja Vabadussõda! 1)Aastaarvud. 30. märts 1917 Vene Ajutine valitsus kinnitas Eesti omavalitsuse seaduseelnõu. 25.-26. oktoober 1917 riigipööre Eestis ja Venemaal, enamlased võtsid võimu enda kätte. Hakati nimetama Oktoobrirevolutsiooniks. 23. veebruar 1918 kuulutati esimest korda välja Eesti Vabariik Pärnus, ,,Endla" teatri rõdult. 24. veebruar 1918 kuulutati välja Eesti Vabariik Tallinnas ja mujal. 28. 11. 1918 02. 02. 1920 Vabadussõda 23. juuni 1919 Eesti vägede võit Võnnu lahingus, tähistatakse Võidupühana. 1929 1933 Majanduskriis. Eesti toodang ei leidnud Euroopas turgu, põllumajandussaaduste hinnad langesid, talupoegade sissetulekud kahanesid, talud oksjonitele, ettevõtted pankrotti, kasvas tööpuudus. 12. märts 1934 autoritaarne riigipööre (P: palju valitsuse vahetusi, korruptsiooni kahtlused, majanduslikud probleemid, kindla korra soov, vapside põhiseaduse heakskiitmine. T: pol...
Tallinna Liivalaia Gümnaasium Kontserdi Ülevaade Karel Tõnson 10C Klass Tallinn 2007 Don Quijote Osades: Don quijote Viktor Fedortsenko Sergei Fedossejev Sancho Panza Juri Jekimov Vladimir Klepinin Dulcinea Glaudia Laus Kaja Kreitzberg Sanna Kondas Marina Chirkova Quiteria Marina Chirkova Luana Georg Galina Laus Marika Muiste Anastassia Savela Basilio Vladimir Arhangelski Anatoli Arhangelski Aleksandr Prigorovski Maksim Tsukarjov
12. klassi ajaloo kontrolltöö nr 2 Lähiajalugu I 1) Nimeta Sinu arvates tähtsaim Eesti iseseisvumise a) kultuuriline eeldus -Haritlaste kujunemine, suurüritused nagu laulupidu aastal 1869. b) majanduslik eeldus – Talupojast sai peremees c) poliitiline eeldus – 1905 a revolutsioon, aasta oli sündmuste rohke ja täis kannatusi kuid lõpuks äratas see meid ning tõi rahvale kasu. 2) Reasta tähed sündmuste toimumise järjekorras, alustades varaseimast! A. Eesti Vabariigi väljakuulutamine B. Esimese maailmasõja lõpp C. Eestile autonoomia andmine D. saksa okupatsiooni algus E. Vabadussõja algus F. oktoobripööre ja enamlaste võimuletulek G. saksa okupatsiooni lõpp Vastus: …B;C;F;A;D;G…………………………………. 3) Mis põhjustas Vabadussõjas murrangu Eesti Vabariigi Rahvaväe kasuks? Rahvaväe pealetung, põhjuseks soomusrongid. Tuli välisabi Brittide laevastik ja Soome vabatahtlikud. Laidoneri juhtimisel oli suur roll...
kontserdimajas. Muusikali heliloojaks oli John Kander, laulusõnade autor Fred Ebb, laulutekstide tõlkija Leelo Tungal, lavastaja Roman Hovenbitzer, muusikajuht ja dirigent Tarmo Leinatamm, kunstnik Walter Perdacher, valguskunstnik Palle Palme, koreograaf Antton Laine. Osatäitjad: Tanja Mihhailova, Lauri Liiv, Koit Toome, Siiri Koodres, Karmen Puis, Märt Jakobson, Taisto Noor, Jaan Willem Sibul, Tõnu Kattai, Joosep Trumm, Rasmus Kull, Egon Laanesoo, Tamar Nugis, Oskar Puis, Paula Pokinen, Viktor Mägi. Balletirühm koosseisus: Daniel Szybkowski, Daniil Kolmin, Elias Girod, Alens Piskunovs, Jonathan Ammerlaan, Vjatseslav Ladoskin, Matthew Jordan, Anthony Maloney, Fenella Cook, Emily Hughes, Rosamund Ford, Milena Tuominen, Maarja Paugus, Rita Dolgihh, Julia Kaskovskaja.Lavastuses osalesid ka Vanemuise sümfooniaorkester ja meeskoor. Muusikal jutustas kahest mehest, kes olid sattunud vanglasse.Ühe mehe nimi oli Molina ja teise mehe nimi Valentin
Olga, vend Peeter ja Konstantin. HARIDUS · Tahkuranna apostlik õigeusu kihelkonna kool. · Pärnu Nikolai kool. · Riia Vaimulik Seminar. · Pärnu Gümnaasium. · Tartu Ülikooli õigusteaduse kandidaadi kraad. · Sellele järgnes aastane teenistus Pihkvas 96ndas Omski jalaväepolgus, kust ta lahkus lipniku aukraadiga. NAINE JA LAPSED · 1901. aastal abiellus Konstantin Päts Pärnus neiu Helma (Vilhemine) Peediga. · Pojad Leo ja Viktor. · Pätsi järglastest on enamus valinud juristi ameti. Soomes maapaos viibimise ajal. AMETID · 1900.a. asus noor jurist advokaadina tööle Jaan Poska abilisena. · 1901.a. hakkas K. Pätsi toimetamisel ilmuma ajaleht Teataja. · 1904 alates tegev Tallinna linnavolikogus. · 1905. a. valiti K. Päts Tallinna abilinnapeaks. · Pärast 1905. a. elas ja töötas Sveitsis. · 1907.a
Eesti taimkate Toomas Kukk, EMÜ põllumajandus- ja keskkonnainstituut & ajakiri Eesti Loodus, [email protected], tel. 5189420 Õpikud Masing, Viktor. (toim.) 1979. Botaanika. Õpik kõrgkoolidele. 3. osa: Taimeökoloogia, taimegeograafia, geobotaanika. Valgus, Tallinn. Masing, Viktor. 1992. Ökoloogialeksikon. Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn. Ülevaateid Eesti taimekooslustest ja taimkattest Laasimer, Liivia. 1965. Eesti NSV taimkate. Valgus, Tallinn. Paal, Jaanus. 1997. Eesti taimkatte kasvukohatüüpide klassifikatsioon. KM info- ja tehnokeskus, Tallinn. Raukas, Anto. (Toim.) 1995. Eesti. Loodus. Valgus, Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn. Kasulikke linke Internetis taimkatte ja taimestiku õppimiseks Eesti taimed, sh. taimekooslused http://bio.edu
riistvõimlemises pole Eestis korraldatud alates 2000. aastast. Samas mujal maailmas on tegu ülipopulaarse alaga. Riistvõimlemine kadus Eesti spordimaastikult 2000. aastal, kui ainus riistvõimlemissaal suleti ja võistlusi pole enam korraldatud. Entusiastid ihkavad alale taas hinge sisse puhuda. Mitmekordse Eesti meistri ja võimlemisliidu asepresidendi Viktor Saaroni sõnul elab riistvõimlemine treenerite ja tegijate hinges edasi. Suurim probleem on ja oli võimlemiskeskuste puudus. Riistvõimlemise populaarsust näitab ühelt poolt see, et võistluste piletid kaovad müügist kiiremini kui soojad saia ja internet on tuubil täis kuulutusi, kus püütakse osta olümpiavõistlustele pääsmeid. Teisalt on mitmed riistvõimlejad oma kodumaal suured rahva lemmikud. Nii näiteks valisid
Paljud maad töötavad pakiliselt selle kallal, et leida kohti või konstrueerida ja komplekteerida kõrgradioaktiivsete jäätmete ladustamise rajatisi. Taolised sügavad maaalused rajatised on kõrgeima keskkonna, geoloogilise ja inimturvalisuse standardiga. Ollakse teadlikud vastutusest, kollektiivselt investeeritakse turvalisusesse rohkem kui mõnes teises võrreldavas ettevõttes. Tuumajäätmete ohutukstegemise probleem on vastavate eriteadlaste huvitsentrumis. Vene teadlane Viktor Arhipov väidab, et tuleviku tuumaenergeetika süsteemides on võimalik elektritootmise käigus samas põletada kõrgradioaktiivseid jäätmeid. Riin Joosing K12
märtsil 1920 Tallinnas. Ta oli Eesti riigimees. 1900. aastal asus tööle Tallinnas juriidilise abilisena Konstantin Pätsile.Aastal 1904 valiti Jaan Poska Tallinna linnavolinikuks. 1905. aastast valiti Jaan Poska linnavolikogu juhatajaks. 19131917 oli Jaan Poska Tallinna linnapea. Jaan Poska vastutas kubermangukomissarina Eesti Ajutise Maanõukogu (Maapäeva) valimiste läbiviimise eest. Jaan Poska tegevus kubermangu komissarina lõppes pärast bolsevike võimuhaaramist, kui Viktor Kingissepp võttis asjaajamise üle. Eesti Maanõukogu kuulutas ennast 28. novembril kõrgeimaks võimuks Eestis. 24. veebruaril 1918 määras Eesti Maanõukogu poolt moodustatud Eesti Päästekomitee Poska Eesti välisministriks. Hiljem kuulus ta Eesti Ajutisse Valitsusse peaministri asetäitjana ja kohtuministrina. 1918-1919 hankis Poska Eesti välissaatkonna juhina Lääne-Euroopas Eestile diplomaatilist tunnustust ja osales Pariisi rahukonverentsil. 1919
Eesti Vabariigi tekkega ja ka üleüldise erinevate kultuursete sündmustega Näiteks: osavõtt 1905. aasta revolutsioonist 1934. aastal avas Päts Tallinna Kunstihoone. 1935. aasta 14. aprillil avas Päts Eesti Panga hoone ja veel palju muud. Isiklik Elu 3/16. juunil 1902.a. abiellus Konstantin Päts luteri usku Wilhelma Ida Emilie Pedyga. Neil oli kaks poega – 1903. aastal sündinud Leo ja 1906. aastal sündinud Viktor. Helma Päts suri 1910. aastal Davosis tuberkuloosi, kui Konstantin Päts kandis 9- kuulist vanglakaristust Krestõ vanglas Peterburis (aastatel 1910–1911) 1905. aasta revolutsiooni sündmustest osavõtu eest Eestis. Lapsed jäid Helma õe Johanna Peedi (1869–1939) hoolde. Mälestuste jäädvustamine 1939 nimetati Kentmanni tänav Tallinnas Konstantin Pätsi tänavaks. 25. juunil 1939 avati tema sünnitalu asukohas Tahkurannas Konstantin Pätsi mälestussammas. Mälestussammas lõhuti 1940
esimees otsustas ka oma poja dzuudoringi viia ja kinkis ringile 20 uut matti. Ringiga liitusid nüüd paljud uued õpilased. Ühel päeval ilmus Vilgumäele võttegrupp et teha film Eesti ajaloo kohta. Viiendast klassist valiti filmi Sander, Kirp ehk Marek ja Eneln. Teised olid nende peale väga kadedad, kuna filmis osalejad ei pidanud kolm päeva koolis käima.Talvel tuli klassi uus poiss Tallinnast kelle nimi oli Viktor.Viktoril olid kopsud haiged ning arst soovitas talle maaõhku.Viktor tegeles ka mustkunstiga. Ta võlus kõiki õpilasi enda vägevate trikkidega ning klass valis ta Nääriõhtul saali ees tüdrukute poolt tehtud luuletust lugema. Viktoril läks samal päeval mustkunsti trikkideks mõeldud hästi veniv Vietnami kumm katki ja tänu sellele ta ei saanud trikki teha. Viktor poetas lavale tibupoja ja sellega sai ta suurt tähelepanu. Terve saal plaksutas talle. Suvel, kui
TARTU ULIKOOLI NARVA KOLLEDZ EESTI KEELE JA KIRJANDUSE LEKTORAAT Viktor Sestakov EDGAR VALTER Referaat Juhendaja Toomas Liiv NARVA 2008 Edgar Valter sündis Tallinnas 8-lapselise pere neljanda lapsena. Lõpetas 1945 Tallinna 17. mittetäieliku keskkooli. Kunstnikuna iseõppinu. Töötanud lukksepaõpilasena, madrusena, maalrina, transporditöölisena, trükitöölisena, Kunstitoodete Kombinaadi dekoorateljee töölisena. Aastast 1950 vabakutseline kunstnik
Kontserdi arvustus Käisin 18.aprillil 2010 Estonia teatris vaatamas G.Harangozo lastebaletti '' Lumivalgeke ja 7 pöialpoissi'', mis oli tehtud T.Kocsaki muusikale. See ei olnud lihtsalt balett, vaid nõudis baleriinidelt ka näitlemisoskust. Peaosatäitjad olid Lumivalgekese osas Heidi Kopli, võõrasema Urve-Ly Voogand , prints Aleksandr Prigorovski ja jahimees Artjom Maksakov, Aevastaja Viktor Jelissejev, Doktor Juri Mihhejev, Õnneseen Mihhail Jekimov, Häbelik Martin Lagos Kuusk, Unimüts Jonathan Hanks, Ninatark Daniel Kirsipuu ja Toriseja Sergei Fedossejev. Muusika oli vastavalt sisule ja tegelaskujule väga erinev. Loomulikult Lumivalgekese ja printsi puhul õrn ja romantiline, võõrasema puhul aga võimas ja hirmuäratav. Esimene vaatus koosnes viiest pildist, mis vahetusid tihti vaataja silme all. Algas etendus lõbusate
42. Eerik Haamer "Ruhnu kalurid" 43. Eerik Haamer "Evakueeritavad" 44. Eerik Haamer "Perekond vees" 45. Elmar Kits "Öine Habaneera" 46. Johannes Saal "Lumi kogub aia äärde, valu minu südame "(Juhan Liivi portree) 47. Johannes Greenberg "Pajats" 48. Eduard Viiralt "Põrgu" 49. Eduard Viiralt "Kabaree" 50. Eduard Viiralt "Jutlustaja" 51. Eduard Viiralt "Absindijoojad" 52. Eduard Viiralt "Berberi tüdruk kaameliga" 53. Eduard Viiralt "Viljandi maastik" 54. Viktor Karrus "Vilja riigile" 55. Ülo Sooster "Autoportree" 56. Ülo Sooster "Värvilised kadakad" 57. Ülo Sooster "Punane muna" 58. Valve Janov "Varajased kalad" 59. Valve Janov "Näitusel" 60. Olav Maran "Inhabitant" 61. Valdur Ohakas "Punane akt" 62. Valdur Ohakas "Roosa kompositsioon" 63. Valdur Ohakas "Helendav figuur" 64. Ilmar Malin "Paul Eerik Rummo portree" 65. Ilmar Malin "Rõõmus agregaat" 66. Kaljo Põllu "Iive,iive" 67. Kaljo Põllu "Arhitekt" 68. Kaljo Põllu "Maailm kui pada" 69
Eestit enam sõjaliselt kaitsta. August 1917 vallutasid Saksa väed Riia ja 29. detsembril vallutasid nad Saaremaa. 25. augustil tegi Jaan Tõnisson Maapäeva istungil ettepaneku võtta kurss täielikult iseseisvumisele. Enne kui selleks jõuti reaalseid samma astuda, toimus 1917. aasa oktoobirs enamlaste võimupööre. Enamlaste toetus oli suur nii sõdurite aga ka rahvamasside hulgas ja see kasvas kiiresti. 24 oktoobril haarasid enamlased võimu ka Tallinnas eesotsas Viktor Kingissepa ja Ivan Rabtsinskiga. Kui võim oli üle võetud ka Petrograds, alustasid enamlased kogu Eestis tegelikku võimu ülevõtmist. 15. novembril kuulutas Eesti Maapäev end kõrgemaks võimuks kuni uue rahvaesinduse valimisteni. Maapäeva otsused tunnistati sellega seadusteks. Maapäev koosolek saateti küll laiali aga otsused olid selleks ajaks juba tehtud. Enamlased ajasid laiali ka protestimeeleavaldused mujal Eestis ning iseseisvus idee vedaja Jaan Tõnisson saadeti
· 1991, 21. august taastatakse Eesti Vabariik · 1992, 20. juuni rahareform · 1992, 28, juuni võetakse vastu uus põhiseadus (rahvahääletusega) · 1994, 31, aug lahkuvad viimased okupatsiooniväed · 2003, 14 sept Eesti otsustab liituda Euroopa Liiduga · 2004, 29. märts Eesti liitub NATOga · 2004, 1. mai Eesti astub Euroopa Liitu Mõisted jms: Autonoomia - omavalitsus, osaline iseseisvus, mis antakse riigi teatud piirkonna elanikele Jaan Anvelt, Viktor Kingissepp tähtsaimad kommunistid Eestis 1917. a. oktoobripöördel ja pärast seda Eestis/Tallinnas Landeswehr peamiselt Läti ala baltisakslasi koondav maakaitsevägi Vabadussõja ajal Konstantin Päts, Konstantin Konik, Jüri Vilms Päästekomitee liikmed, kes avaldasid 1918 aastal iseseisvusmanifesti Johan Laidoner Eesti vägede ülemjuhataja Vabadussõjas (1918-1920)
VENE IMPREERIUM VARISEB KOKKU!! Esimene maailmasõda alagas 1914 ja lõppes 1918 .Selle lülitusid järgmised suurriigid venemaa saksamaa prantsusmaa ja suurpritania 1917 veebruaris loobus vene tsaar Nikolai 2 loobus troobist ja võim läks ajutise valitsuse kätte oktoobris 1917 pääsesid enamlased võimule neid juhtis LENIN ULIAANOV samad syndmused toimusid ka Eestis kus võim läks sammuti enamlaste kätte Enamlaste juhiks oli Viktor Kingsepp Peale tsaari kukutamist oli ajutine valitsus lubanud eestile Maapäeva (riigikogu) enamlased ajasid maapäeva laiali Enamlased ei tahtnud iseseisvat riiiki mida oli nõudnud maapäev . Eesti 1917 1918 NB 1917 veebruaris tsaari kukutamine venemaal 1917märts venemaa aiutine valitsus annab eestile autonoomia (piiratud omavalitsus) 1917oktoobris enamlaste võimuletulek ja eestis 23 26okt
2) Toimus võimuvahetus kukutati Ajutine Valitsus ning ,,troonile" said enamlased 3) Sündis Nõukogude Venemaa, hiljem Nõukogude Liit Sündmused ja muutused Eestis: 1) Suvel ja sügisel 1917 kasvas enamlaste populaarsus ka Eestis, sest nende loosungid (näiteks: "Maha sõda"!") meeldisid rahvale 2) Eestis valmistas enamlaste võimuhaaramist ette Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee, mille juhid olid Viktor Kingissepp ja Ivan Rabtsinski. 3) Võim läks Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee kätte, eesotsas Jaan Anvelt 4) Kujunes välja ühe partei diktatuur: enamlased piitasid oma poliitiliste vastaste koosolekuid, sulgesid ajalehti, vangistasid juhte 5) Eesti Asutava Kogu võim kukutati 6) Kehtestati piiramisseisukord algas baltisakslaste ja eesti rahvuslaste arreteerimine 7) Enamlased asusid Eestis läbi viima järgmisi reforme:
1906- avatakse Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlaste keskkool Tartus 1909- Tartus asutatakse Eesti Rahva Muuseum 23.02.1917- Veebruarirevolutsioon, mille käigus kukutatakse Nikolai II 2.03.1917- ülelinnaline streik Tallinnas, kes punalippude ja mässulaulude saatel poliitvange vabastama suundusid 26.03.1917- eestlaste hiiglasik demonstratsioon Petrogradis 30.03.1917- ilmus Ajutise Valitsuse määrus Eestimaa kubermangu juhtimise ajutise korra kohta 25.10.1917- 27.10.1917- enamlane Viktor Kingissepp võtab võimu kubermangukomissar Jaan Poskalt üle. Kõrgeimaks kohalikuks valitsusasutuseks sai Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee 15.11.1917- Maanõukogu otsus, mis säteastas järgmise: 1) Eesti tulevase riigikorra määrab Eesti Asutav kogu 2) kuni Asutava Kogu kokkuastumiseni on ainus kõrgema võimu kandja Eestis Maanõukogu 3) Eestis kehtivad ainult Maanõukogu kinnitatud seadused 21.02.1918- vanematekogu kiidab heaks iseseisvusmanifesti 23.02
Eesti Draamateater Eesti Draamateatri sünnipäevaks võib lugeda 11. oktoobrit 1920, kui lavastaja Paul Sepp asutas oma era- teatristuudio. Aastal 1924 jätkasid stuudio 1. lennu lõpetajad Draamastuudio Teatri nime all. Mängiti mitmekesist repertuaari, oma osa oli ka tolleaegsetel moevooludel -- sümbolistlikel, ekspressionistlikel teostel. 1937. aastal sai teater Eesti Draamateatri nime. Esialgu puudus teatril oma maja. Väga rasketel tingimustel renditi Saksa Teatri saali ja käidi ringreisidel mööda Eestimaad. 1939 osteti Eestimaa Saksa Teatriseltsilt kaunis juugendstiilis teatrimaja Tallinna südalinnas, mis on teatri koduks tänaseni. Maja on ehitatud aastal 1910 ning selle projekteerisid tuntud vene arhitektid Vassiljev ja Bubõr. Pärast Teist Maailmasõda reorganiseeriti ja nimetati Eesti Draamateatrit mitu korda ümber. 1949. aastal liideti Draamateatriga tol...
Valge ning Magnus Ilmjärv. Viimane on kirjutanud põhjalikult Pätsi ärisidemeistNõukogude Liiduga. Hiljuti Jaak Valge poolt avaldatud andmetest selgub aga, et Ilmjärve poolt kasutatud allikatest ei selgu midagi, mis tema väiteid tõestaks. Päts võttis osa ka ühiskondlikust tegevusest.1927 osales ta Fenno-Ugria sihtasutuse rajamisel ning oli selle esimees. Perekond: Helma Päts(Peet) suri 1910 pojad Leo Suri Rootsis 16.juunil 1988 ja Viktor suri Moskvas Butõrka vanglas 4. märtsil 1952. Mõlemad pojad sündisid abielu jooksul Surm:18. Detsemberist kuni 29 detsembrini 1954 viibis Päts Jämejala vaimuhaiglas, kust ta aga liiga suure tähelepanu tõttu kiiresti Kalinini oblasti Burasevo psühhiaatriahaiglasse viidi. Seal ta ka18. Jaanuar 1956 suri. Vaimuhaige Päts ei olnud. Psühhiaatriahaigla oli mugav vahend tülika riigipea kaelast ära saamiseks.
anda venemaa asutav kogu. 26.03 hiiglaslik deomonstratsioon.30.03 ilmus ajutise valitsuse määrus Eestimaa kubermangu juhtimise ajutise korra kohta. Ühendati Eestimaa kubermang ja liivimaakubermang ühtseks. Maanõukogu-esimese Eesti parlamentaarse rahvaesinduse valimised. Maavalitsus- Jaan Raamot hiljem Päts. Hakati looma rahvusväeosi. Maa riigistati, eesti asutav kogu arreteeriti. Oktoobri revolutsioon: 27okt võttis enamlane Viktor Kingisepp võimu Jaan Poskalt üle. Kõrgeimaks kohalikuks valitsusasutuseks sai Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, eesotas Jaan Anvelt, otsustamisõigus oli piiratud. 1918- jaanuaris loodi sidemed suurriikidega ja Lääne-Euroopasse saadeti delegatsioon. 18. veebr. algas saksa pealetung(venelased, sakslased). 19.veebr loodi päästekomitee, moodustati koos Maanõukogu vanamatekogu otsusega(K.Päts, J.Vilms, K.Konik). 21.veebr kiitis vanematekogu heaks iseseisvusmanifesti. 23
Mängufilm "Tule tagasi, Lumumba" Film "Semm" Film "Eesti õhuruumis", Polarfilm Dokumentaalfilm "Eesti partii", erastuudio "Maurum" Teatrimuusika Kuulsamad lavateosed, millele on Alo Mattiisen muusika kirjutanud: "Charlotte koob võrku", esietendus Haapsalus 13. aprillil 1984. See on ameerika ajakirjaniku E. B. White'i kunstmuinasjutu alusel loodud muusikal. Dramatiseeringu autor oli Haapsalu kooliteatri "Pöialpoiss" vilistlane Margus Kasterpalu, lavastaja Viktor Nelik, dirigent Andres Ammas. risotoorium "Roheline muna". Sõnad - Peeter Volkonski. Esitajad Hardi Volmer, Silvi Vrait, segakoor "Noorus", Alo Mattiisen ja "In Spe" koosseisus Jaanus Nõgisto, Terje Terasmaa, Peeter Brambat, Arvo Urb ja Vello Annuk. Esitatud Tartus 1985. a. 12. levimuusikapäevadel, kus tunnistati parimaks heliteoseks. Teos on vormilt klassikaline oratoorium, sisult absurdne anekdoot. ooper "Dispuut". Sõnad - Enn Vetemaa. Esiettekanne Rotermanni soolalaos
peidus ja hakkas raamatuid otsima.Karina sai kohe raamatuga kontakti kus olid sees erinevad tõed ja tahtis seda endale. 5.Kuidas ja miks Anari oli lapsepõlves häbistanud Karinat? Vend häbistas teda pükste allatirimisega, kui ta spordiolümpiaadil võitis. 13-a. armus Karina Viktorisse ja tegeles lennundusega, et poisiga koos olla, aga sellest ei tulnud midagi välja. Vend saatis talle ise kirjutatud armastuskirja, et Karina Viktoriga kohtama läheks. Läkski, aga Viktor oli koos oma pruudiga ja vend koos sõbraga irvitas tema üle. 6.Mida teeb bussis Karina lähedale istunud poiss? Lähedale istunud poiss hakkas Karinat nuusutama. 7.Miks ajab Pärt Karinat taga? Pärt ajab Karinat taga sest ta arvab ,et Karina on tema õde Kerli. 8.Kes on „hallid“? Hallid on 60-70cm pikkusega päkapiku taolised olendid kes tulevad välja siis kui kui inimesed neid pahandavad. 9.Mida leiavad Pärt ja Kerli maja juurest ja majast?
Veneametnikud vahetati eestlastega, toimusid esimesed Maanõukogu valimised, eesti keel kuulutati ametlikult kubermangu asjaajamiskeeleks ja hakati looma rahvusväeosi. Mõnda aega rahulduti autonoomiaga, kuid järk-järgult hakati ka rääkima täieõiguslikust Eesti osariigist, unistati ka iseseisvast riigist. See tekitas aga konflikte. Esile kerkisid ka enamlased, kes haarasid Venemaal oktoobripöörde käigus võimu. Nad tulid venemaal võimule 25,26.oktoobril ning 27.oktoobril võttis Viktor Kingissepp Jaan Poskalt võimu üle. Kõrgeim kohalik valitsusasutus oli Eestimaa Nõukogude Täitevkommitee, mille eesotsas oli Jaan Anvelt. Enamlased hakkasid ka vastaseid arreteerima ning represseerima, majandusettevõtted riigistati ning rahvusväeosi püüti asendad Punaarmee üksustega. Laiali kästi minna ka maanõukogul, kes seda ei teinud. Järjest rohkem kardeti saksaokupatsiooni. Jõuti järeldusele, et Venemaa ei suuda Eestit selle eest kaitsta
Jossif Stalin Jossif Stalin sündis 1879. aastal 9. detsembril Gruusia linnas nimega Gori. Tema õige nimi on Dzugasvili, mille ta pärast ära vahetas varjunimeks Stalin. Harva kodus käiv ning kõvasti napsutav isa peksis pidevalt oma naist ning väikest poega. Isa murdis mitu korda poisi käeluud ja arvatakse, et seetõttu oli ka mehe üks käsi lühem kui teine. Selline karm kohtlemine isa poolt tegigi Stalini nii külmavereliseks tapjaks nagu oli Vissarion. Ta lõpetas klassi kõige paremate õpitulemustega ja 14-aastaselt sai ta stipendiumi. Kõige esimesene palgatöö oli tal kontoriametnikuna. 1900. aastal ühines ta põrandaaluse sotsialistliku liikumisega, kus ta ühines bolsevikega. Jossif Stalinit ei peetud sel hetkel üldse suureks ohuks, kuna ta oli säilitanud madalat profiili ning inimesed ei näinud temast kui suurt ja mõjuvõimast diktaatorit. Stalini esimesi suuremaid tegusid oli märgata tema võimuletulekul 1927. aasta...
08.12.12 Sven Sildnik Click to edit Master subtitle style 08.12.12 Elulugu Sündis 3.jaanuar 1964.a Rakveres Õppis tolleaegsetes Tartu kõrgkoolides EPA, ülikoolis ja teoloogiaakadeemias Täiendas end agronoomia, ajakirjanduse ja homileetika alal Õppis 12 aastat ja ei lõpetanud ühtegi nendest aladest 08.12.12 Elulugu Töötanud ajalehtede Vagabund, Kostabi ja Post toimetuses, samuti reklaaminduses Al. 1998.a ajalehes KesKus. Tartu NAKi liige Osalenud kirjandusrühmituses Hirohall ja Eesti Kostabi Seltsis Eesti Kirjanike Liigu liige 1998.a Iseseisvuspartei esimees Ansambli "Whaw! Zaiks" laulja 08.12.12 Luule algus "Hakkasin kirjutama keskkoolis, sest Rakvere 1. Keskkoolis o...
aunimetus, 1985 ENSV riiklik preemia. Kaljo Kiiska peeti näitlejasõbralikuks, näitlejat avastavaks filmirezissööriks. Tema filmid, neid on kokku 17, käsitlevad valdavalt murrangulisi sündmusi eesti rahva elus, ja Kiisk püüdis, nii palju kui lubas tsensuur, neid sündmusi näha mitte ainult must-valgelt. SIIS VÕIKS PANNA VEEL TEKSTI TEMA ISELOOMU KOHTA ! Lavastajana: · "Juunikuu päevad" (koos Viktor Neveziniga; 1957) · "Vallatud kurvid" (koos Juli Kuniga; 1959) · "Ohtlikud kurvid" (koos Juli Kuniga; 1961) · "Jääminek" (1962) · "Jäljed" (1963) · "Me olime kaheksateistkümneaastased" (ka "Me olime 18-aastased"; 1965) · "Keskpäevane praam" (1967) · "Hullumeelsus" (1968) · "Tuuline rand" (1971) · "Maaletulek" (1972) · "Punane viiul" (1974) · "Surma hinda küsi surnutelt" (1977) · "Metskannikesed" (1980)
jättis lapsemeelse mulje ( nt. pilved on nagu suhkruvatid) 12. Skulptuuride ruumist tuntsime ära: August Weizenberg "Kristus" (marmor) Juta Eskel "Marie Under" (pronks) Ülo Õun "Veljo Tormis" (pronks) Aime Kuulbusch "Juhan Viiding" (pronks) Jaan Koort "K.Pätsi büst" (graniit) Juhan Raudsepp "Friedeberg Tuglase portreebüst" (pronks) 13. Eesti kunstnike II maailmasõja järgne looming: Leili Muuga "Ettevalmistus laulupeoks" (õli) Evald Okas "Kaevurid" (õli) Viktor Karrus "Vilja riigile" (õli) Adamson - Eric "Laulupidu" (õli) Valerian Loik "Protestilaul" (tempera,õli) Ilmar Malin "Lenin" (õli,kollaaz) Johannes Saal "Metropol" (õli) Johannes Saal "Nõuame rahu" (õli) Edgar Viies "Põlenud linn" (raud,keevitus) Johannes Saal ,,Metropol" 14. KUMU arhitektuur üldiselt on väga moodernne. Ehitisele on omane vormijulgus. Hoone on suur ja avar. KUMU harmoneerub iidse Kadrioru pargi intiimsusega. 15
1. Subjektid – Anne ja Säästumarket 2. Purgisupp 3. Cancel B. Kui säästumarket on OÜ. Kuna pole küsitud omanikku, siis pole abstraktsiooniprintsiipi vaja kasutada. Säästumarketil on õigus nõuda kauba hüvitamist. C. Kui oleks küsitud, kes on omanik? Pood Viktor ostab Stockmani kaubamajast toiduaineid. Ta asetab need kassalindile, müüja registreerib ostud kassas ja teeb kauba kättesaadavaks teisel pool (saab kotti panna). Viktor tasub ostu eest kaardiga. Pärast maksmist selgub, et kauba hulgas olnud kanamunad on katki läinud. Viktor nõuab kauba ümbervahetamist. Müüja sellest keeldub kuna kanamunad läksid katki teiselpool kassat. Ja viktor on asjad kätte saanud, müüja kauba eest ei vastuta. Seejärel teatas aga müüja, et kaardimakse tehing ei läinud läbi ja nõudis kaupa tagasi. Kes on kauba omanik? 1. Viktor ja Stockman 2. Kaup ja raha 3. Cancel, õigussuhe puudub
Muhu saarel kandis suuri kaotusi 1.Eesti polk. Algas enamlaste popul.kasv. Sakslaste sissetungi kartuses alustati tööstusettevõtete evakueerimist=tööta jäämine paljudele.Sakslaste sõjaline edu tõstatas iseseisvumise küsimuse. 25.aug maapäeva kosolekul leidis J.Tõnisson, etSaksa okupatsioon on vägagi reaalne, ja tuleb viia meie probleem maailmapol areenile. ISESEISVUMINE Oktoobripööre- enamlased moodustasid 1917. okt. Eestimaa Sõja- Revolutsioonikomitee> Ivan Rabtsinski ja Viktor Kingisepp. Bolsevistliku riigipöörde õnnestumine Petrogradis> 26 okt. alustas SRK riigivõimu ülevõtmist. Kõrgem täidesaatev võim läks J.Poskalt üle V.Kingisepale. Enamlaste reformid- Kõrgem seadusandlik asutus- SRK, olulisemad korraldused- Petrogradist, täidesaatev võim- ENT (Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee)- Jaan Anvelt. Valimistel sai osalemiseõiguse vaid töörahvas. >jõukamad jäeti pealtvaatajateks. Eesti Asutava Kogu valimisel 1918 jaan. > ebademokraatlikud
kes võitis 5000m ja 10000m jooksu. Eestlased piirdusid ühe pronksmedaliga, mille võitis Bruno Junk 20km käimises. Rooma 1960 Kergejõustiklastest oli Rooma mängude suurtäht publiku lemmik Wilma Rudolph, kes võitis kolm kuldmedalit. Tokyo 1964 Eesti kümnevõistluse traditsioone jätkas Rein Aun, kes sai hõbemedali. Mexico 1968 Mängude fantastilisim tulemus oli USA mustanahalise Robert Beamoni kaugushüppe maailmarekord 8m 90cm. Oma esimese olümpiavõidu saavutas kolmikhüppaja Viktor Sanejev. Legendaarne USA kettaheitja Alfred Oerter võitis juba neljanda olümpiakuldmedali. München 1972 Kõikide alade peale kokku püstitati 49 maailma- ja 152 olümpiarekordit! Mängude suurüllataja oli Ukraina sprinter Valeri Borzov, kes võitis 100m ja 200m jooksu. Montreal 1976 Soomlane Lasse Viren võitis juba teist korda 5000m ja 10000m jooksu. Oma kolmanda olümpiakulla sai Montrealis kolmikhüppaja Viktor Sanejev. Moskva 1980
Eile lõhkas peatreener Rüütli ka üllatuspommi üks salarelvadest Ragnar Klavan jäi pingipoisiks. -1- Toimetaja: Martin Haug Balti korvpalliliiga eliitdivisjonis alistas Tartu Chocolate Boys võõrustab laupäeval Ülikool/Rock kodusaalis 79:66 (19:15, 20:15, 24:14, eurosarjas Skopjet 16:22) Vilniuse Lietuvos rytase.Rocki parimad olid Tanoka Beard 17, Georgi Tsintsadze 15, Viktor 09.10.2008 12:42 Sanikidze ja Janar Talts 14 ning Asko Paade 10 punktiga. Beard noppis ka 12 lauapalli. Lietuvos rytasele Valitsev Eesti karikavõitja Chocolate Boys kohtub tõi Branko Milisavljevic 14 silma.Hooaja avamängus Euroopa meeste karikavõitjate karikasarja 2. ringi võõrsil 68:89 Siauliaile kaotanud Rock dikteeris Euroopa avakohtumises laupäeval, 11. oktoobril kell 17:00 Kalev
Alguses iseseisva eesti idee puudus see tuli aja pikku kui saksamaa vallutas Riia tuli tõnisson maanõukogu istungil välja ideega et antaant võiks toetada balti neutraalse puhverriigi loomist.( baltoskandia, eesti soome unioon) 15 nov 1917 maapäev kogunes toompeale ja v6ttis vastu j2rgmised otsused : eesti riigikorra määrab asutav kogu , kuni asutava kogu koosolekuni on kõrgeim võim maapäev, eestis kehtivad ainult maanõukogu seadused. 18 veebruar 1918 alustavad sakslased pealetungi ja enamlased põgenevad nii jääb aega et iseseisvus manifest ette lugeda.. manifesti autorid on j. Kukk ja F. Peterson. Võimalus ettelugemiseks tekkib 23 veebruaril pärnus ja ettelugejaks on hugo kuusner 22 november- nõukogude väed ründavad narvat( sellega saab sõda alguse) 5 dets 1918 oskar kallas nim diplomaatiliseks esindajaks skandinaaviasse jääb aga ainult helsingisse. 12 detsember 1918 pika hermani tornis heisatakse rahvus lipp 16 detsember eesti mereväe ...
Seal oli vasakpoolsete erakondade ülekaal suurem. 15. Oktoobripööre - *Enamlased haarasid Petrogradis võimu ning kuulutasid välja Rahu-ja Maadekreedi, tagasid sellega endale elanike enamuse toetuse või passiivsuse. *Taheti haarata võim suuremates keskustes sh. Tallinn. 25. oktoobril viidi lõpule veretu võimuhaaramine. *Maa, pangad ja tööstusettevõtted riigistati, piirati kodanike sõna-ja südametunnistus vabadust. Suleti ajalehti, arreteeriti rahvuslasi. 16. Viktor Kingissepp oli Sõja-Revolutsiooni komitee eesotsas. 17. Jaan Anvelt oli Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee Eesotsas. 18.Eesti Päästekomitee - Maapäev tahtis ära kasutada juhust ja soodsat rahvusvahelist olukorda ning kuulutada Eesti iseseisvaks. Selleks moodustati Eesti Päästekomitee. Sinna kuulusid K. Päts, Jüri Vilms, K. Konik. 20.Vabadussõja algus - 28. November. Enamlased vallutasid Narva, Kus kuulutasid välja Eesti Töölisrahva Kommuuni. Sõda algas Eestile kehvasti
Justament Justament on eesti ansambel, mis tegutseb akates 28. oktoobrist 1980. Ansambel kasvas välja ansamblitest Miks JUTITA ja Salong. Justament alustas rahvaliku ja kantrimuusika mängimisega, viljeles bluegrassi ja country rocki, pöördus siis beat-muusika radadele ja nüüd esitab segu sellest kõigest. Alates 1990. aastatest on kavas peamiselt omalooming. Põhilisteks autoriteks on läbi aegade olnud Vello Toomemets, Indrek Kalda, Toomas Lunge, Viktor Vassiljev. Tekstid: Juhan Sütt, Hando Runnel, Villu Kangur, Anzori Barkalaja, Katrin Pärn, Heldur Karmo. Singer-Vinger Singer Vinger on eesti proge rocki sugemetega punk rock- bänd. Lugude sõnum on enamasti läbi huumori esitatud iroonia. Bändi juht on Hardi Volmer. Singer Vinger tegutseb alates 1986. aastast, selle eelkäijad olid Pära Trust ja Turist. Ansambli eripäraks võib pidada vokalist Hardi Volmerit, kes esitab lugusid alati maha lugedes Code One
,,Valge kassi maja" Mara Maret Aronovich Aliin Toomemägi 12c Autorist Mara Maret Aronovich on pärit Pärnumaalt Praegu elab Ameerikas, kuhu ta jõudis Eestist Itaalia pagulaslaagri kaudu aastal 1982 Ta on abielus ja tal on 2 poega Meil on temalt ilmunud 3 teost Tema teosed ,,Õnnega koos" (1999) ,,Tagasikäiguga edasi" ,,Valge kassi maja" (2006) (2010) tegelased Laura teose peategelane on kahekümnendates aastates noor daam. Laura on Eestis sündinud, aga tema vanemad on läinud USAsse elama juba siis, kui ta oli väike laps. Laura on Ameerikas koolis käinud, tema teadlik mina on kujunenud ameerika ühiskonnas, kuid Ameerika kõrval peab ta oma kodumaaks ka Eestit Laura ema ja isa Pärt Pikkov Laura väga hea sõber toimetuses Shantia Laura lapsepõlve sõbranna Tädi Niika Laura tädi, emaõde Viktor Kaarmanärimees Robert Kollum Valgustaja peatoimetaja T...
Aas, Kalle Laanet, Liina Kersna, Aivar Sõerd, Igor Gräzin, Kalle Palling, Laine Randjärv, Urmas Klaas, Jüri Jaanson, Lauri Luik, Deniss Borodits, Johannes Kert, Terje Trei, Martin Kukk. Keskerakonna nimekirjast valitud: Edgar Savisaar, Yana Toom, Mihhail Kõlvart, Jüri Ratas, Kadri Simson, Mihhail Stalnuhhin, Rein Ratas, Heimar Lenk, Mailis Reps, Marika Tuus-Laul, Siret Kotka, Enn Eesmaa, Aadu Must, Olga Ivanova, Mihhail Korb, Viktor Vassiljev, Erki Savisaar, Tarmo Tamm, Martin Repinski, Vladimir Velman, Märt Sults, Kersti Sarapuu, Valeri Korb, Priit Toobal, Kalev Kallo, Toomas Vitsut, Lauri Laas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna nimekirjast valitud: Sven Mikser, Rainer Vakra, Ivari Padar, Helmen Kütt, Eiki Nestor, Andres Anvelt, Mihkel Raud, Jevgeni Ossinovski, Tanel Talve, Kalvi Kõva, Heljo Pikhof, Hannes Hanso, Urve Palo, Indrek Saar, Jaanus Marrandi. IRLi nimekirjast valitud:
Realismi ja fantaasia põimumine sõnamängulises lasteluules: Paul-Eerik Rummo, Hando Runnel, Ott Arder, Jaan Kaplinski, Eno Raud, Kalju Kangur jt Süvenemine laste ja noorte psüühikasse ning sotsiaalsetesse probleemidesse: Lehte Hainsalu, Mari Saat, Leelo Tungal, Meri-Liis Laherand jt. Loodus- ja aimekirjandus: Harri Jõgisalu, Jaan Rannap, Rein Saluri, Viktor Masing jt. Ühiskondlik ja kirjanduslik huvi lastekirjanduse ning selle probleemide vastu: lastekirjanduse aastaülevaated, võistlused, uurimused. Laste endi osalemine kirjandusloomes ja raamatute kujundamises. Muutuste keerises: 1990ndad Lastekirjanduse muutumine üleminekuaja tingimustes. Tõlketeosed ja kordustrükid. Perioodi II poolest algupärandeid rohkem. Lasteajakirjandus: Meie Meel, Põhjanael, Täheke jt.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
