Varajane huvi kirjanduse ja teatri vastu, proovis näidendeid kirjutada. Õppis muusikat Leipzigi ülikoolis, loomingus Beethoveni,Mozarti,Weberi mõjud. Kirjutas esimese ooperi ja libreto ning ooper kujunes tema loomingus juhtivaks. Töötas koormeistrina Würtzburgis, muusikadirektorina Magdeburgis, 2 a kapellmeistrina Riias,kus dirigeeris oopereid ja sümfooniakontserte. Veetis aega Londonis,Pariisis,Berliinis. Töötas Dresdeni ooperiteatri kapellmeistrina, põgenes Liszti abiga Zürichisse,kus elas 10 a. avaldas seal esseesid. Unistas ideaalsest ooperimajast ja 1876 avati spets.tema ooperite esitamiseks Festspielhaus. Pärast surma orgunnis naine festivale. Oli suurim ooperireformaator-muusika,tantsu,draama,poeesia süntees. Peategelased traagilise saatusega õilsad kangelased. Eeskujuks harmoonias Liszt,orkester 4-kordne. Lauljatelt nõudis uutmoodi laulmis-ja näitlemisstiili. Lauljal pidi olema tugev välj...
Esimesed kogemused muusikavallas omandas ta oma isa kaudu, kellega neid nähti ka tihedalt kirikus koos viiulit mängimas. Tema kõige unikaalsem anne teiste heliloojate ees oli aga oskus kiiresti ja perfektselt muusikat kirjutada, nimelt polnud temajaoks mingisugune probleem ühe kuuga kirjutada mitu ooperit või kontserti. Noorus A. Vivaldi sündis suurde perre, nimelt oli tal neli venda ja neli õde. Tema esimeseks pilliks sai viiul, mille mängimist õpetas talle ta isa, kes oli eelnevalt oma elus olnud juuksur kuid jätkas oma elu professionaalse viiulimängijana. Tema elu polnud küll kerge, kuna ta põdes astmat, kuid ta suutis sellega paralleelselt ka luua muusikat ning lüüa kaasa paljudel teistel muusikaga seotud tegevustel. Juba 15 aastaselt hakkas ta õppima preestriks ning 1703- ndal peale oma õpingute lõpetamist läks ta tööle preestrina. Elulugu...
Heliteos pidi algusest l?uni p?ima emotsionaalsena ja muusikal puudus sisemine areng. Barokiajastu muusika oli senisest muusikast palju ?ekesisem. Muusika tellis ?kond , organiseeris kuulamise ning tasustas muusikuid. Sel ajal tekkis ka kontsertstiil. Vaikselt vajus muusika ka suurema publiku ette. Renessanssi muusika sobis nii kuulamiseks kui ka tantsimiseks , siis Barokkmuusikast kuulati pingsalt. Pillid arenesid tormiliselt. Viiul muutus t?tsaimaks ansambli- ja soolopilliks. Tegutsesid kuulsad Cremona koolkonna viiulimeistrid. Konstrueeriti uusi puhkpille ja v?ti kasutusele haamerklaver. K?ge avalisemaks pilliansambliks sai barokktrio , kuhu kuulusid kaks meloodiapilli ja basso continuo katkematu bassih?l ja sellele ehitatud harmooniaakordid. Nimetus trio ei t?ista mitte pillide , vaid partiide arvu , kuna basso continuo't m?gis v?emalt 2 pilli. T?tsamad meloodiapillid olid viiul , oboe ja plokkfl?t...
Seal pani aluse Eesti heliloomingule. Tema kõrgele pedagoogika tööle võlgneme praeguse eesti muusika kõrge taseme. 3. Tobiase loomingu iseloomustus Loomingul on tugev isikupära, improviseeris vabalt erinevates muusikastiilides, klassikalises-romantilises stiilis avamäng ,,Julius Caesar" . Mängis luteri koraale värvikalt, põnevamalt ja kiires tempos . 4. Elleri elu 1887-1970 , sündis tartus muusikalisse perre, esimesed pillid viiul ja kitarr, avaldas muljet Tobiasele oma viiulimänguga, astus peterburi konservat: komp ja muusika teooria erialale, helitööd ,,videvik" ,,koit" , kolisid Tartu töötasid muusikakoolis, hiljem Tallinna konservatooriumisse. 5. Heliloojana 1. tobiase tähtsus Rudolf Tobiasel on suur tähtsus eesti professionaalse muusika rajajana - temalt pärinevad paljude zanride esikteosed eesti muusikas. Avaldas muljet paljudele Lääne-Euroopas. 2.Elleri loomingu iseloomustus...
· Harmoonia kooskõla, mille moodustavad saatehelid · Helilaad kujuneb kindlas järjekorras reastatud helidest · Meetrum pulss; kujuneb rõhulise ja rõhuta taktiosade korrapärasest vaheldumisest · Sümfoonia 4-osaline suurteos sümfooniaorkestrile · Sonaat 3- või 4-osaline teos soolipillile (ainult üks pill) · Keelpillikvartett 4-osaline teos neljale pillile, ei laulda; 1. ja 2. viiul , altviiul, tsello · Kontsert 3-osaline muusikateos ühele soolopillile orkestri saatel · Missa muusika zanr; katoliku kiriku jumalateenistus · Reekviem surnute mälestuseks kirjutatud missa · Oratoorium ulatuslik vokaalsümfooniline teos · Passioon koorile, solistidele ja orkestrile kirjutatud teos, mille sisuks on Kristuse kannatus · Variatsioonid vormid, kus algul esitatakse teema ja järgnevad erinevad...
Bachid olid juba mitmendat põlve heliloojad. Nende kodukandis oldi harjutud muusikat seostama Bachi nimega ja nii nimetati kõiki muusikuid Bachideks. Olles suurepärane organist, ei tõmmanud ta oma eluajal heliloojana endale tähelepanu. Jäi varakult vaeslapseks ja pidi varakult hakkama leiba teenima. Esialgu töötas ta ühes kloostrikoolis viiuldajana . Lapsepõlves õppis mängima mitut pilli (näiteks viiul, orel, klavikord, klavessiin). Lõpetas gümnaasiumi, kuid edasi õppimisvõimalus puudus, sest pidi aitama kasvatada nooremaid õdesid-vendi. Muusikalise hariduse sai ta vanemalt vennalt ja omal käel õppides. Ta elu kulges alalises töös õue- ja kirikukomponistina Teda tunti väga hea orelivituoosina, pedagoogina ja klahvinstrumentide häälestajana. Pole käinud ainsatki korda välismaal. Eluajal oli tagasihoidlik muusik ja kuulsaks sai alles 100 aastat pärast surma. LOOMING...
a. sureb, siis teadmisega, et ta pole midagi korda saatnud, kuid tänapäeval neegritelt laenatud muusikalise väljenduse ja konkreetsete viiside kasutamine. peetakse teda jazzi isaks. Muusikainstrumentidest väärivad erilist märkimist viiul ja banjo. Viiulil kasutati omapärast Jimmie Lunceford on pärit jõukast neegriperekonnast. Sai hea hariduse, oskas mitut pilli mängida. mängutehnikat, mis on sarnane sellega, mida kasutavad ka inglise rahvamuusikud: pilli ei hoitud õlal, Põhipillid saksofon ja klarnet. Kõrgema muusikalise haridusega, oli ülikoolis õppejõud. Kui "Cotton vaid rinnal või puusal, mängiti vaid poogna otsaga ja piirduti esimese positsiooniga. Banjol arenesid Club" (N. Y...
Teine variant - pärineb ladina sõnast "tango", mis tähendab "puutun". Tango sündis kiiresti kasvavate ja etniliselt kirevate suurlinnade Buenos Airese ja Montevideo alamklasside seas, sidudes Euroopa muusika- ja tantsutraditsiooni (habaneera) Lõuna- Ameerika päritolu milonga ja Aafrika rütmidega (candombe). Algul tantsiti tangot mistahes sobiva muusika järgi, hiljem hakati looma spetsiaalseid palasid. Tangomuusikat esitas tüüpiliselt orkester, kuhu kuulus viiul , klaver, kitarr, flööt ja akordion. Tangomuusika üheks väljapaistvamaks heliloojaks peetakse argentiinlast Ástor Piazzollat. Tantsu nimetusele on antud erinevaid seletusi: Hispaanias on eksisteerinud sellenimeline flamenkostiil; Hispaania kolonistid kutsusid tangoks mustanahaliste orjade koosviibimisi ja pidustusi. Tango on iseloomult sensuaalne ja dramaatiline tants; legendi järgi kujutab see prostituudi ja sutenööri suhet. 20...
Eelkõige õukondlike rituaalide juurde kuulusid trompeti ja trombooni eelkäijad Mängiti krummhorn`i (tõlkes ,,kõver sarv"), mille puhumine nõuab parajalt füüsilist jõudu Keelpillidest kasutati palju näppekeelpille, juurde tulid ka poogenkeelpillid. Näppepillidest oli kõige levinum harf, mis tuli mandrile Briti saartelt. Fiidel`ist (lamedapõhjalise kõlakastiga poogenpill) arenes renessansiaegne vioola ja 16.saj lõpul viiul . Samuti tunti ümarapõhjalist araabia päritolu lautot , mis sai hiljem, 16. ja 17. saj. üheks Euroopa levinumaks pilliks. Kandle-sarnaselt kolme- või nelinurkselt kõlakastile pingutatud keeltega psalteerium`i võidi mängida näppides, poognaga või ka keeltele lüües. See, ainult keskajal tuntud pill, oli klavessiinilaadsete pillide eelkäija. Rebekk pooliku pirni kujulise kõlakastiga poogenpill Simbel e. dulcimer- puust haamrikestega mängitav keelpill (sama keelt vasakult...
k. ,,katkematu bass") tehnika. Bassipill (näiteks tsello) mängis bassimeloodiat ja harmooniapill (näiteks klavessiin või orel) saateakorde; nende tausta mängis(id) meloodiapill(id). Moodustasid barokktrio (trio tähendab kolme partiid; pille rohkem). Oluliseks pilliks nii ansambli- kui orkestrimuusikas sai viiul . (Cremona pillimeistrid Guarneri, Amati, Stradivari). Puhkpillidest olid meloodiapillidena tähtsamad flööt, oboe ja fagott. Uue klahvpillina tuli kasutusele haamerklaver. Armastatumaks muusikavaldkonnaks sai OOPER - hiilgav õudkondlik lavateos uhkete kostüümide ja dekoratsioonide ning virtuoossete aariatega. Tähtsamaks ooperikeskuseks Itaalia. Esimesi oopereid etendati õukondades 1637.a. avati Veneetsias esimene ooperimaja Teatro San Cassiano....
Gregooriuse laul ühehäälne kirikulaul, mida esitasid mehed ilma saateta ja ladina keeles. Muusikaline palve, mis on määratud Jumalale ja tekst pärines piiblist. Renessanss Levis ilmalik muusika, mida viljeleti nii oma lõbuks kuid tekkisid ka juba muusikud, kes teenisid sellega elatust. Renessasni ajal loodi ka uusi pille, sealhulgas pill, mille "võis laulma panna nagu inimese". See pill on viiul . Maailmakuulsad viiulimeistrid on Stradivariused ja Amatid. Esimene ooper esietendus Firenzes 1597 a., kuid see pole kahjuks säilinud. 3 aastat hiljem esietendus "Eurydike" ja see on ka säilinud tänapäevani. Barokk Barokiajal muutusidki väga laialt kasutatavaks suured kontrastid muusikas. Muusika oli senisest õukonnakesksem. Õukond tellis muusika, organiseeris kuulamise ja tasustas muusikuid. Üheks suureks baroki tunnuseks on ratsionaalselt korrastatud maailmapilt....
1) Liitsõnu poolitatakse võimaluse korral liitumiskohast 2) Järgmisele reale viiakse üle ühe konsonandiga algav kirjasilp (karsk-lane, ekst-ra, tehak-se) 3) Rea lõppu ega algusesse ei jäeta ühetähelisi silpe: ema, saia, uue peavad jääma ühele reale. Ka eesnime esitähte ei jäeta üksi rea lõppu. 4) Ei ole heaks tavaks jätta rea lõppu ainult vokaalidest koosnevaid silpe ega viia järgmisele reale kirjapildis vokaaliga algavaid silpe: aare, maias, viiul , põues on soovitatav mahutada ühele reale. 5) Võõrsõnade poolitamisel võib arvestada nende liigendumist lähteosisteks : des- infektsioon, sub-arktiline, tele-skoop, pro-gramm. 6) Võõrpärisnimede poolitamisel on soovitatav arvesse võtta nii nende hääldust ui ka võimalikku liitsõnalisust : George-down, Volgo-grad. Ei ole soovitatav lahutada täheühendit mis hääldub ühe häälikuna München, Gen-scher. Sõnaliigid...
KLASSITSISM *tekkisid esimesed muusikaühingud Londonis,Pariisis,Berliinis,viinis *Klassitsismi ajal tuli keskhariduse asemel kõrgharidus *sümfoonia- 4 osaline instrumentaalteos *koomiline ooper- näitlejad teevad nalja *ooper seeria- mütoloogilise ja ajaloolise sisuga *avamäng- sissejuhatus(ooperisse) *sanatiin- 3 osaline instrumentaalteos, Klementi, Scarlati PUHKPILLID: *flööt *oboe *klarnet *fagott KEELPILLID: *Viiul *vioola *kontrabass *tsello ...
P.kr ). Vanad kultuurid Muinas-Egiptus 3000 - 1800 a. ekr Mesopotaamia 3000 - 1700 a. ekr India 500 - 400. a. ekr Vana-Kreeka ja Rooma 800 a.ekr - 400 a. p. Kr Araabia 3. 13. sai. P. Kr. Mehhiko ( Inkad ja Maiad) 2. 14. saj. P.kr II Keskaja kultuur ja muusika ( 5. 13. saj. ). III Renessanss ( 14. -16 saj.) IV Barakk ( 17. saj. 18. saj esimene pool) V Klassitsism VI Romantism ( 19. saj. ) VII Modernism ( 20. saj. ) ( stiilide paljusus ) Vanade kultuuride muusika Muusika kultuur saavutas võrdlemisi kõrge arenemistaseme juba muistsetes orjanduslikes riikides. ( Babüloonia, Egiptus, Assüüria, Hiina, India, Süüria, Palestiina) 1. Muusika iseloomulikud jooned. 1.1. Muusika oli seotud teiste kunstiliikidega. 1.2. Muusikat peeti jumalate kunstiks. 1.3. Muusika oli ühehäälne. 2. Vana kreeka muusika: Täiuslikul kujul esines...
Laulude teema oli seega armastus ning ka kangelaslikkus. 5. Keskaegsed instrumendid Üks pillidega seotud valdkond on alati olnud tantsumuusika. Varaseim instrumentaalne tantsuvorm on 13. Ja 14. Saj käsikirjadest tuntud estampii. Kirikuorel algselt õukonnamuusika pill, positio(väikesed) ja portatiiv(ühe käega mängitav) Fiidel keelpill, poogenpill, lamedapõhjalise kõlakastiga, arenes vioola ja hlisem viiul Rebeek poogenpill, ümarapõhjalise, pooliku piani kujuline kõlakast Harf keelpill, näppepill Lauto klavessiinilaadsete pillide eelkäija, bandle sarnane, kolm-või nelinurksele kõlakastile paigutatud keeled. Organistrum keelpill, rataslüüra Flööt puhkpill Salmei kahekordse roohuulikuga. 6. Mitmehäälne muusika keskajal Mitmehäälsuse tüübid: 1) Burdoon liikumatute või lühikestes korduvates motiivides liikuv saatehääl, tavaliselt meloodiast madalamal....
klass Kaarma 2008 Johann Sebastian Bach (1685-1750) sündis Eisenachis. Jäi varakult vaeslapseks ja pidi varakult hakkama leiba teenima. Esialgu töötas ta ühes kloostrikoolis viiuldajana . Lapsepõlves õppis mängima mitut pilli (näiteks viiul, orel, klavikord, klavessiin). Lõpetas gümnaasiumi, kuid edasi õppimisvõimalus puudus, sest pidi aitama kasvatada nooremaid õdesid-vendi. Muusikalise hariduse sai ta vanemalt vennalt ja omal käel õppides. 17001702 õppis ta Lüneburgis ning laulis sealses kooris. Alates kooli lõpetamisest Lüneburgis 1702. aasta lihavõttepühade paiku kuni 1703. aastani ei ole Bachi tegevuse kohta selgeid andmeid. 1703. aasta jaanuarist töötas Bach mõnda aega Weimaris Johann Ernst III...
Sonaati esitab soolopill, võib kaasneda ka saade. Klassikalise kuju saavutas sonaat Haydni ja Mozarti loomingus. Instrumentaalkontserti esitavad soolipill (või pillid) sümfoonia- või kammerorkestri saatel. Kontsert, milles soolopill on oboe, on oboekontsert. :D Keelpillikvartetis mängivad 1. viiul , 2. viiul, altviiul ja tsello. Enamasti on keelpillikvartett kirjutatud 4-osalises sonaaditsükli vormis. J. Haydni ,,Keisrikvartetist" sai hiljem Saksa keisririigi hümn. Avamäng tähendas algselt sissejuhatavat muusikapala, mis eelnes suuremale teosele, nt. ooperile, balletile või oratooriumile. Avamängu tempolised põhiplaanid: kiire-aeglane-kiire (Itaalia) ja aeglane-kiire- aeglane (Prantsusmaa). Sümfoonia on 4-osaline suurteos sümfooniaorkestrile....
Muusika muutus koos musitseerimise objektist kuulamis objektiks arenes kontsert stiil. Tekkis profesionaalsete muusikute klass. Muusikud töötasid õukonna kapellides, kiriku kapellides ja ooperi teatrites (esimene ooperi teater 1637.a. Veneetsias. Populaarseks sai instrumentaal muusika mis eraldus vokaalmuusikast ja tekkisid uued instrumentaal muusika sanrid, arenedid tormiliselt pillid kujunes välja keelpillide 4 liikmeline perekond viiul , altviiul(viola), tsello, kontrabass. Populaarsed olid ka: fagott, põikiflööt, oboe, plokkflõõt. Polufoonilise muusika kõrvale astus homofooniline mitmehäälsus mille peatähtsus ühel häälel teised hääled moodustavad harmoonilise tausta. Sellajal tegutsesid Cremona viiulimeistrid Amati, Guarneri ja Stradivaari. Uued muusikazanrid 1. ooper 2. oratoorium 3. passioon 4. kantaat 5. concerto grosso 6. instrumentaalkontsert 7. tantsusüit 8. fuuga...
Muusika muutus koos musitseerimise objektist kuulamis objektiks arenes kontsert stiil. Tekkis profesionaalsete muusikute klass. Muusikud töötasid õukonna kapellides, kiriku kapellides ja ooperi teatrites (esimene ooperi teater 1637.a. Veneetsias. Populaarseks sai instrumentaal muusika mis eraldus vokaalmuusikast ja tekkisid uued instrumentaal muusika sanrid, arenedid tormiliselt pillid kujunes välja keelpillide 4 liikmeline perekond viiul , altviiul(viola), tsello, kontrabass. Populaarsed olid ka: fagott, põikiflööt, oboe, plokkflõõt. Polufoonilise muusika kõrvale astus homofooniline mitmehäälsus mille peatähtsus ühel häälel teised hääled moodustavad harmoonilise tausta. Sellajal tegutsesid Cremona viiulimeistrid Amati, Guarneri ja Stradivaari. Uued muusikazanrid 1. ooper 2. oratoorium 3. passioon 4. kantaat 5. concerto grosso 6. instrumentaalkontsert 7. tantsusüit 8. fuuga...
Salvestatud on mitusada laulu ja pillilugu, välja antud 8 LP plaati ja CD-d, osa neist topeltalbumid, palju kassette ja ühisplaate teiste artistidega. Ansambli liikmed momendil: Toomas Kõrvits laul, kitarr Ike Volkov laul, bass Arne Haasma laul, akordion Heiki Vahar viiul Toomas Kõrvits (sündinud 24.Novembril 1945 Tallinnas) on eestimööblikunstnik ja laulja. Kõrvits lõpetas 1956. aastal Tallinna 22. Keskkooli (praeguse Tallinna Westholmi Gümnaasiumi) ja 1975. aastal ERKI ruumi- ja mööblikujunduse erialal. Pärast keskkooli lõpetamist töötas Toomas Kõrvits aastatel 19651970 Eesti Projektis; pärast ERKI lõpetamist sai temast mööblivabriku Standardmööblikunstnik. Alates 186. aastast on ta vabakutseline sisearhitekt....