Kontserdielamus ANTONIO VIVALDI "GLORIA", Tartus Salemi kirikus kell 18:00 Esinesid: · Tartu Jaani Kiriku Kammerkoor · kammerkoor "Plicae vocalis" · Tartu Keelpillikvartett · Dirigent: Lilyan Kaiv Koori solistid: · Ragne saul (sopran) · Andreas Kalkun (kontratenor) Tartu keelpillikvartett: · I viiul Kristel EerojaPõldoja · II viiul Kardi Sepalaan · Vioola kardi rehemaa · Tsello Reet Mets · Oboe Maimu Kaarde · Trompet Mihkel Kallip · Klavessiin Ele Sonn · Kontrabass Linda Viller Kontsert algas instrumentaalansambli etteastega. Esimesena tuli ettemängimisele Sinfoonia GDuur. Pärast seda lisandus kaks solisti (MariLiis Urb ja Merlin Otsing), viiuldajad, kes koos ülejäänud ansambliga esitasid Concerto nr 8 amoll...
F.Händel Händel 1685 -1759 Sündis Saksamaal, pidi varakult leiba teenima hakkama. Lõpetas gümnaasiumi ja õppis Halle ülikoolis õigusteadust. Lapsepõlves õppis mitmeid pille (viiul, klavessiin). Töötas Hamburgi teatris viiuldajana . Tema tippteoseks jäid ooperid ja monumentaalsed suur- vokaalteosed. Juba noorukina äratas tähelepanu suure improvisaatorina. Kuulsuse saavutas juba noorukina. Talle avanes võimalus õppida Itaalias, näha Itaalia ooperit ja kirjutada ka ise oopereid ning neid Itaalias lavastada. Ta avastas enda ego olla kuulus (meeldis kuulus olla), otsis võimalusi ennast teostada ja kuhu minna edasi. 1711 a. läks Londonisse ja hakkas kirjutama oopereid. Ta võitles sealsete heliloojatega, eriti nendega, kes olid barokkooperi vastased. Elas üle ränki kaotusi, kuid lõppkokkuvõttes oli Inglise kuninga õukonnas helilooja ja võitis inglise rahvusmuusika tiitli. Kirjutas oratooriume ja barokkoopereid. Oratoorium "Me...
Folkloor Laulud, jutud ja kombed sõltuvad aegadest ja inimestest. Igas inimrühmas on väljakujunenud tavad. Inimeste elu ja tegevusega läbi põimunud traditsiooniline vaimuilm ja -looming ongi nende folkloor. Sõna folkloor võttis 1846. aastal kasutusele inglise õpetlane William J. Thoms (ingl folk rahvas, lore teadmine, tarkus). Folkloor ehk rahvaluule on kultuuriliselt kokkukuuluva rühma pärimus. Rühm tähistab inimeste hulka, keda seob mingi ühine tunnus, - näiteks rahvus (soomlased), elukoht (hiidlased), elukutse (õpetajad) vm. Pärimuse all mõeldakse järjepidevat vaimset kultuuri. Pärimuse hulka kuuluvad teadmised, uskumused ja kogemused ning nende avaldumine vaimses loomingus (muusika, jutud, anekdoodid jms), kõnepruugis (kõnekäänud, killud) ja tegevuses (mängud, kombed, pühad). Folklooris on inimeste traditsiooniline vaimuilm ja -looming tihedalt läb...
Uue helikeeleotsingud, mis olid renesansile iseloomulikud said soodustusi instrumentaalmuusika tekkimisest. Seoses inst. Muusika tekkega said nüüd populaarseks omaette esitatavad tantsupalad ja laulude seaded ning ka improvisatsioonid. Eriti väljendusrikkaks peeti vibreerivat kõla. XVI saj. loodigi pill mille hääl oli teistest paremini võomeline vibreerima viiul . Renesansiajastul tekkisid ka esimesed mitmeosalised muusikateosed missad, reekviemid passioonid. Loodi ka esimne ilmaliku muusika suurteos ooper. Ooper on lavateos, mille tegelased väljendavad oma tundeid ja mõtteid lauldes sümfooniaorkestri saatel. Üksiku tegelase laul soolo. Kooslaul ansambel või koor. Ooperis on erivad koorid: mees-, nais-, laste- ja segakoor. Ooperis on suur tähtsus stseenidel, mis on vaba ülesehitusega episoodid...
Nende kodukandis oldi harjutud muusikat seostama Bachi nimega ja nii nimetati kõiki muusikuid Bachideks. 6 Olles suurepärane organist, ei tõmmanud ta oma eluajal heliloojana endale tähelepanu. Jäi varakult vaeslapseks ja pidi varakult hakkama leiba teenima. Esialgu töötas ta ühes kloostrikoolis viiuldajana . Lapsepõlves õppis mängima mitut pilli (näiteks viiul, orel, klavikord, klavessiin). Lõpetas gümnaasiumi, kuid edasi õppimisvõimalus puudus, sest pidi aitama kasvatada nooremaid õdesid-vendi. Muusikalise hariduse sai ta vanemalt vennalt ja omal käel õppides. Ta elu kulges alalises töös õue- ja kirikukomponistina Teda tunti väga hea orelivituoosina, pedagoogina ja klahvinstrumentide häälestajana. Pole käinud ainsatki korda välismaal. Eluajal oli tagasihoidlik muusik ja kuulsaks sai alles 100 aastat pärast surma....
riikides, USA-s, Jaapanis, Iisraelis ja tohutul territooriumil, mille moodustas endine Nõukogude Liit ja oldud esinejaks enamusel suurematel vanamuusika festivalidel. Heliplaatidele on salvestatud ca 35 programmi, millest osa on saadaval tänapäevalgi firmadest Erdenklang, Musica Svecia, Forte ja Finlandia Records. Aastal 2007, mängis ja laulas Hortus Musicuses 10 muusikut: Andres Mustonen - ansambli juht, viiul , vioola, plokkflöödid, krummhornid Olev Ainomäe - pommerid, oboe, plokkflöödid, salmei, krummhornid, rauschpfeiff Jaan Arder bariton Imre Eenma - violone, kontrabass, gamba Valter Jürgenson - tromboonid Peeter Klaas - gambad, tsello Tõnis Kuurme - dultsian, pommer, fagott, plokkflöödid, krummhornid, rauschpfeiff Riho Ridbeck - bass, löökpillid, trummid. Ivo Sillamaa - orel, klaver, klavessiin Joosep Vahermägi tenor...
oktoobril 1913.a. Riisiperes, kingsepa perekonnas. Algkoolis käis ta Raplas ja Paides. Klaverimängu eratunde sai ta Paides ning Tallinnas. Lapsena võlus teda viiul, kuid ema otsustas klaveri kasuks. Tõenäoliselt veetis ta enamiku ajast siiski klaveril improviseerides, mängis peale klaveri ka akordioni, kitarri ja trumme ning muidugi laulis. Talle meeldis joonistada ja maalida, samuti luuletada. Suurema osa lauludest kirjutas omaenese tekstidele. Lõpetas 1931. a. ehituserialal Tallinnas Riigi Ühistehnika gümnaasiumi. Töötas restoranimuusikuna ja orkestrijuhina Tallinnas, Tartus ja Pärnus. Vahepeal oli Raimond Valgre tutvunud viiuldaja Artur Rinnega, kellega koos algas tema töö elukutselise muusikuna. Koos töötati ka lauluvihiku "Modern Lööklaulud" kallal, kus ilmus ka seitse Valgre laulu. Järgmisel suvel oli Raimond Valgre Ranna...
Samuti on edasi arenenud muusika: traditsioonilisema Argentiina tango kõrvale on tekkinud ka mõiste "tangonuevo", improvisatsiooniline ja jazzilik. Praegu tantsitakse milongadel enamasti nii vanema kui uuema muusika järgi. Algul tantsiti tangot mistahes sobiva muusika järgi, hiljem hakati looma spetsiaalseid palasid. Tangomuusikat esitas tüüpiliselt orkester, kuhu kuulus viiul , klaver, kitarr, flööt ja akordion. Tangomuusika üheks väljapaistvamaks heliloojaks peetakse argentiinlast Ástor Piazzollat. Tantsu nimetusele on antud erinevaid seletusi: Hispaanias on eksisteerinud sellenimeline flamenkostiil; Hispaania kolonistid kutsusid tangoks mustanahaliste orjade koosviibimisi ja pidustusi. Tango on iseloomult sensuaalne ja dramaatiline tants; legendi järgi kujutab see prostituudi ja sutenööri suhet. 20...
SÜMBOLISM Sümbolism valitses luules paralleelselt realismiga proosakirjanduses. Luulest levis sümbolism teistesse kunstivooludesse. Luuletajad hakkasid teadlikult hoiduma isiklikkusest, oma tunnete ja mõtete otsesest rõhutamisest. Selle asemel edastasid nad oma mõtteid viimistletud kujundite e sümbolite abil. Kirjutati väga metafoorselt ja sugestiivselt. Sümbolite ühesugust mõistmist ei taotletudki. Taheti säilitada hämarat üldmuljet, neutraalsust ja ebaisiklikkust. Põhimõte "kunst kunsti pärast" kunsti eesmärgiks pole maailma parandada, ta peab piirduma iseendaga, nii vastanduti romantikutele. Sümbolid vihjasid tihti elu mõttetusele, surmale, irratsionaalsetele jõududele, mille mängukanniks inimene on (dekadentlik e mandunud kirjandus ja kunst). Laiemalt võeti kasutusele vabavärss. Sümbolism sai alguse Prantsusmaal ja Belgias, muutus üleeuroopaliseks 1880. aastatest, täielikult valitses Euro...
Prelüüdide ja fuugade mängimise kaudu õppisid tulevased muusikud klahvpillide mänguoskust, eriti mängukunsti tehnilist külge lihvides. INSTRUMENTAALMUUSIKA Bach kirjutas muusikat peamiselt nendele pillidele, mille mängukunsti ta ise väga hästi valdas (näit. orel, klavessiin, klavikord, viiul ). Tema lemmikpilliks oli viiul, millele ta on kirjutanud keerulisi mitmeosalisi teoseid - süite. Süite, eriti tantsusüite on ta kirjutanud ka klaverile. Bach arendas täiuslikuks polüfoonilise muusika kõige keerulisema liigi - fuuga. Kuulsaks on saanud tema orelifuugad: "Hästi tempereeritud klaver" I ja II ning " Fuugakunst". On kirjutanud ka orkestriteoseid, kuulsaim nendest on concerto grosso "Brandenburgi kontserdid", mis koosneb kuusest concerto grossost. VOKAALMUUSIKA Bach oli ka suur koorikomponist...
Barokiajastu muusika oli senisest õukonnakesksem. Õukond tellis muusika, organiseeris kuulamise ja tasustas muusikuid. Kujunes välja profesionaalsete muusikute klass. Nad töötasid õukonnamuusikutena ja mängisid kirikukapellides. Vokaalmuusika varjust kerkis esile instrumentaalmuusika. Pillid arenesid tormiliselt. Viiul muutus tähtsaimaks ansambli- ja soolopilliks. Konstrueeriti uusi puhkpille ja võeti kasutusele haamerklaver. Tavalisimaks pilliansambliks sai barokktrio, kuhu kuulusid 2 meloodiapilli ja basso continuo katkematu bassihääl ja sellele ehitatud harmooniaakordid. Puhkes orkestrimuusika buum. Orkestrid esinesid õukondades, lossikirikutes, õukonnateatrites, 18. saj algul linnaväljakutel ja kohvikutes. Üha enam populaarsust kogus homofooniline mitmehäälsus...
12.E Tallinn 2008 Sisukord 1.Sissejuhatus lk3 2.biograafia ja perioodid lk 4-9 3.Maali lisad lk 9-10 4. perioodide kokkuvõte lk 10-11 5. kasutatud kirjandus lk 12 6. viited lk 13 2 Sissejuhatus Minu referaat räägib mehest nimega Pablo Diego José Francisco de Paula Juan Nepomuceno María de los Remedios Cipriano de la Santísima Trinidad Martyr Patricio Clito Ruíz y Picasso, (25. oktoober 1881 Málaga, Hispaania 8. aprill 1973 Mougins (Cannes'i lähedal), Prantsusmaa) kes oli andaluusia-hispaania kunstnik, kubismi rajaja ning tegeles peamiselt maalikunstiga, ku...
Ladinakeelseid kirjutas Carissini, Itaalia keelsed Scarlatti. Händel hakkas kirjutama inglise keelseid oratooriume. Barokkajastu instrumentaalmuusika Orkestrimuusika arengus tähtsaim sündmus 1700. aastal viiuli esile kerkimine. See oli seotud viiulimeistritega Cremona, Amatti, Guarneri ja Stradivari. Monteverdi hakkas esimesena kirjutama viiulile oma loomingut. 17. sajandi keskpaigaks oli viiul kõige tähtsam instrumentaalpill. 1. Sonaat- instrumentaalteos soolopillile kui ka ansamblile, mis koosnes mitmest eri karakteriga lõigust. Hiljem mitmest eriosast. võis olla nii kirikumuusika teos (tavaliselt 4-osaline) kui ka ilmalikuks esitamiseks mõeldud kammerteos. Suurim meister Corelli. 2. Kontsert- on tulnud itaaliakeelsest sõnast ja tähendab koosmängu. 3 tüüpi: Mitmeosaline konstert- igat pillitüüpi oli 3-4. Teine on concerto grosso- teos...
Alates 13. sajandist koondusid rändlaulikud tsunftidesse ning said linnamuusikutena tööd ja leiba linnakapellides. Pillid ja pillimuusika keskajal Umbes 9. sajandil hakkas pillide kasutamine domineerima ka kirikumuusikas. Levinum pill oli siin orel, samuti portatiiv- see on ühe käega mängitav ja kaasaskantav orel. Keelpillidest kasutati fiidelit ja rebekki. Fiidelist areneb hiljem välja viiul . Näppepillidest oli kõige iseloomulikum harf ja lauto. See oli 16. 17. sajandil levinumaid pille. Pillid mängisid ka tantsumuusikat, üks varasem tantsuvorm oli estampii. 10. sajandist on pärit esimesed näited mitmeehäälsest kirikulaulust. Esimest mitmehäälset kirikulaulu nimetati organumiks (saatehäälte kaasalaulmine gregoriuse koraalile). Kõige tuntumad organumite kirjutajad on Leonius ja Perotinus. Leoniuse organumid olid 2-e häälsed ja Perotinusel 3-4 häälsed. 13...
ekspositsioon e teema esitlus. Esitletakse järjestikku kahte erinevas meeleolus ja helistikus kõlavat teemat- peateemat ning kõrvalteemat. 2. töötlus e teema arendamine 3. repriis- tasakaalustav lõpposa, kus nii pea- kui ka kõrvalteema on peahelistikus, puudub tonaalne vastandamine, repriis on lahendus töötluses tekkinud konfliktile. Olulisi muudatusi tekkis ka instrumentaalkoosseisudes 18. sajandil. 1. barokktrio: viiul , altviiul, tsello; 2. sümfooniaorkester: Saksamaa Mannerheimi orkester. Sonaadi vormid: 1. sümfoonia on sonaadivormis teos sümfooniaorkestrile, 4-osaline. 2. avamäng- sonaadivormis teos sümfooniaorkestrile, üheosaline, sissejuhatuseks suuremale teosele (ooperite avamängud) 3. instrumentaalkontsert- sonaadivormis teos soolopillile ja orkestrile, 3-osalised. 4. trio- sonaadivormis teos kolmele pillile- viiul, altviiul ja tsello 5...
Barokksonaadi looja ja suurim meister oli itaallane Arcangelo Corelli. INSTRUMENTAALKONTSERT Barokk-kontsert oli tavaliselt 3-osaline (kiire-aeglane-kiire) teos solisti(de)le ja orkestrile. Kiiretes osades vahelduvad orkestri- ja soololõigud, aeglases osas mängib solist meloodiat orkestri saatel. Soolopillideks on kõige sagedamini viiul ja oboe. Instrumentaalkontserdi väljaarendaja ja kuulsaim looja oli Antonio Vivaldi. CONCERTO GROSSO See oli teos solistide grupile (tavaliselt barokktrio) ja orkestrile, kus orkester ühineb ansambliga lõiguti, et teda kõlaliselt täiendada. Concerto grosso suurim meister oli Itaalia helilooja Arcangelo Corelli. FUUGA Fuuga oli barokiajastu muusika tähtsaim vorm. See on mitmehäälne toes, milles hääled astuvad sisse üksteise järel iseseisvatena kindlate reeglite järgi. Nimetus...
Cremonas kujuneb välja klassikalise viiuli kujundus. Antonio Stradivari ja Andrea Guarnieriga suutis võistelda Matthias Kotz. 1 helilooja, kes avastas viiuli oli Monteverdi. 1700. sajandi alguses kirjutatakse viiulile juba muusikat. 1700. sajandi keskel on kammerorkestrite põhiliseks pilliks viiul. Arcangelo Corelli- Itaalias omaaegne kuulsaim orkestrijuht. Viiulivirtuoos, tegutsenud ka Roomas. Helilooja: "Contcerto grosso" ("Suur kontsert") Barokktrio-Kõige levinum ansambel. 2 meloodiapilli, mis olid võrdse tähtsusega + basso continuo. Meloodiapillideks võisid olla viiulid, kuid ka oboe või plokkflööt. Kujuneb välja ka 4 häälne Itaalia orkester, milles harmooniapillideks on vioola(d) ja vundamendiks on basso continuo rohkem, kui kahe pilliga....
Ema+de-+e Maga+si+n Tüvevahelduseks nimetatakse sõnavormide moodustamise viisi mille puhul muudetakse sõna tüve. Jõgi jõe jõkke Pada paja patta Käändsõnadel võib nimetavas, omastavas, osastavas olla erinev tüvekuju. ' Võõrsõnade õigekiri Aktsepteerima leppima, heaks kiitma, tunnistama Annulleerima - tühistama Millennium aastatuhat Blankett ametliku paberi vorm Dotatsioon toetus Duplikaat teine koopia Efekt mõju Portfoolio loova isiku tööde mapp Koefitsient tegur kordaja Kompetentne asjatundlik Konfidentsiaalne salajane Konstateerima nentima Korrumpeerunud ära ostetud Taotles revansi võitu taotlema Kotlet söök lihasöök Surfama internetis interneti uurima Totaalne täielik Abonem...
aastal · Jäi ilma abieluõnnest. 1946.aastal sõlmitud välkabielu Evi Hannusega purunes peagi. · Viimane töökoht viis Valgre taas Pärnusse · Muusika lääneliku suunitluse tõttu keelasid uued võimud 1948. aastal Raimond Valgre laulude avaliku esitamise · Suri 31.detsembril 1949.aastal ja on maetud Tallinna Metsakalmistule Muusika, hobid · Lapsena võlus teda viiul , kuid ema otsustas klaveri kasuks · Veetis enamiku ajast klaveril improviseerides ja populaarseid viise mängides · Hiljem, erinevates orkestrites ja ansamblites, mängis peale klaveri ka akordioni, kitarri ja trumme. Ning muidugi laulis · Talle meeldis joonistada ja maalida, samuti luuletada Laulud, looming · Suurema osa lauludest kirjutas omaenese tekstidele · tavaliselt voolas tekst koos muusikaga paberile ilma detailse lihvimiseta...
detsembril 1925. aastal Voka vallas Vaivina külas. 1944. aastal teenis ta Relva-SSi koosseisus ja võttis õhutõrjekahuri meeskonnas osa Sinimägede lahingust. 1946. aastal lõpetas Rakvere 1. keskkooli. 1953. aastal lõpetas ta Moskva teatri- ja kinokunstiinstituudi eesti stuudio. Pärast seda oli Kiisk Tallinna Draamateatri näitleja ja aastatel 1955-1990 Tallinnfilmi lavastaja. Aastatel 1962-1987 oli Kiisk Eesti Kinoliidu juhatuse esimene sekretär. Aastal 1980 sai Kiisk ENSV teeneliseks rahvakunstikuks. Aastatel 1980-1990 oli ta Eesti NSV Ülemnõukogu saadik, 1985 aastast ühtlasi Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi liige, aastatel 1989-1991 NSV Liidu rahvasaadik. 1995. ja 1999. aastal valiti Kiisk Eesti Vabariigi Riigikogu liikmeks, kus ta esindas Eesti Reformierakonda. 2003. aastal Riigikogust lahkudes oli ta vanim Riigikogu liige läbi aegade. Lavastajana · "Juunikuu päevad" (koos Viktor Neveziniga; 1957) ·...