(Kool) Hele Koppel 8t klass Viiul loovtöö Juhendaja: Urve Allika Rakvere 2013 SISUKORD Sissejuhatus...................................................................3 1. Viiul........................................................................4 1.1 Viiuli ajalugu...........................................................4 1.2 Viiuli ehitus.............................................................6 1.3 Viiuli mängutehnikad...................................................7 Kokkuvõte.....................................................................8 Kastutatud allikad...........................................................9
VIIUL Teele Ploom Viiul jõudis Eesti linnadesse 17. sajandil 19. sajandil hakkas viiul torupilli kõrvale tõrjuma, sest sobis uute tantsude saatjaks paremini Tänapäeval on viiul rahvamuusika mängimisel üks populaarseimaid pille Keelpillide kuninganna - varjundirikka kõla ja suurete mängutehniliste võimaluste tõttu Sugulaspillid: vioola, tsello, kontrabass Esimese tänapäeva viiuli moodi pilli tegid itaalia meistrid 1497. a. Bolognas Indias tunti sarnast pilli enne Kristuse sündi Viiuli kere koosneb omapärase kujuga piklikust kõlakastist, mille kaas ja põhi on natuke kumerad Pillikeeli pingutatakse selleks, et nad
-16. sajandil said populaarseks poogenpillid vioolad, mida võib jagada kahte suurde rühma: 1) põlv-vioolad (viola da gamba) ja 2) õlg-vioolad (viola da braccio). 16.-17. sajandi vahetusel kujunes välja kogu meie tänapäeva viiulite perekond (viiul, alt, tsello, kontrabass). Viiuli ajalugu ulatub kaugesse minevikku. Viiulisarnaseid pille tunti Indias juba enne Kristuse sündi, Euroopa aladel on viiuli kaugemaid eelkäijaid võimalik paigutada IX sajandisse.XVI sajandi teisel poolel levisid viiul ja selle meisterdamise kultuur kiiresti eelkõige Prantsusmaale ja Saksamaale ning mujale Euroopasse. Tänapäeval valmistatakse viiuleid nii tööstuslikult kui ka enam-vähem samade võtetega, nagu seda tegid renessanssiaegsed meistrid ning pealtnäha sarnaste pillide hinnad võivad nii valmistusviisist kui valmis pilli kvaliteedist ja meistri mainest tulenevalt erineda koguni kümneid tuhandeid kordi. Oksjoneil müüdavate pillide hulgas hoiavad
Viimsi Keskkool VIIUL referaat Õpilane: Anna-Mari Ausa Juhendaja: Kätlin Puhmaste Tallinn 2011 SISUKORD 1) Viiul a) Viiuli ajalugu b)Viiuli ehitus 2) Kasutatud kirjandus VIIULI AJALUGU Viiuli ajalugu ulatub kaugesse minevikku. Viiulisarnaseid pille tunti Indias juba enne Kristuse sündi, Euroopa aladel on viiuli kaugemaid eelkäijaid võimalik paigutada IX sajandisse. Idamaadest rändurite ja kaupmeeste meelelahutajana Lõuna-Euroopasse jõudnud pillidest võib viiuli vaarisaks pidada keskaegset rebekki. Tänapäeva viiuli kujunemislugu on keeruline
Viiul Viiul on keelpillide perekonna kõige populaarsem esindaja. Viiulit nimetatakse tihti ka pillide kuningannaks. Tal on väga varjundirikas kõla ja suured mängutehnilised võimalused. Viiul on keelpill, mida mängitakse poognaga üle keelte tõmmates, harvemini sõrmitsedes. Mängimiseks asetab viiuldaja pilli vasakule rangluule ja toetab seda lõuaga. Keelte pikkust muudetakse vasaku käe sõrmedega vajutades keeltele. Viiulil on 4 keelt. Viiul on üks enim kasutatav soolopill, mis on poogenkeelpillidest kõige väiksem (60 cm) ning heledakõlaga. Viiulil on väga lai ja tundlik tämbriskaala:
Viiul Viiul on keelpillide perekonna kõige populaarsem. Viiulit nimetatakse ka pillide kuningannaks. Tal on väga varjundirikas kõla ja suured mängutehnilised võimalused. Viiul jõudis Eestisse 17. sajandil. 18. sajandil levis viiul ka maarahva hulka. 19. sajandil hakkas viiul torupilli kõrvale tõrjuma, sest uute tantsude mängimiseks sobis viiul paremini. Need tantsud olid kadrill, polka, reinlender, galopp, polkamasurka, valss jt.Viiuleid osteti ka linnast, kuid enamasti valmisid need vanemal ajal kodusel teel. Pilli oli raske õppida, see nõudis mängijalt pidevat harjutamist. Laulu õpetamisel oli 19. sajandil ja veel 20. sajandi alguses kõige tähtsamaks pilliks viiul. Viiulit õppisid koolmeistrid mängima seminaris või kihelkonnakoolis. Rahvapillimehed valmistasid sageli oma pilli ise ning mängisid viiulit
docstxt/13901175048977.txt
VIIUL 8.r Viiuli Ajalugu Viiulisarnaseid pille tunti Indias juba enne Kristuse sündi. Idamaadest rändurite ja kaupmeeste meelelahutajana Lõuna- Euroopasse jõudnud pillidest võib viiuli vaarisaks pidada keskaegset rebekki. Viiuli sarnaseid pille hakkasid põhjapoolse Itaalia meistrid tegema XVI sajandi alguses. XIX-XX sajandi muusikute maitse jaoks täiuslikke instrumente valmistasid XVII ja XVIII sajandil paljud Itaalia viiulimeistrid, kellest ajalukku on tuntuimatena jäänud Nicola Amati, Giuseppe Guarneri ja Antonio Stradivari Vanade Itaalia viiulite kõige kuulsaimaks sünnikohaks sai pärast viimase Brescia suure meistri Giovanni Paolo Maggini surma Cremona. Ehitus Viiuli kere koosneb omapärase kujuga piklikust kõlakastist, mille kaas ja põhi on natuke kumerad. Kõlakasti kaane sees on kaks f-tähe kujulist kõlaava. Kõlakasti kitsama osa külge kinnitub viiuli kael, mille peal on sõrmlaud (muusikute kõnepruugis "griff"). Valmistatakse ...
"Rothschildi viiul" A. Tsehhov Koostas : Elor Lember AUT-21 Katkend rääkis vaesest mehest nimega Jakov Matveitsiks, hüüdnimega Pronks. Ta elas väga väikeses linnas, enda viletsas vanas onnis. Vaese töömehe onnis oli ainult üks tuba, ja sellesse tuppa pidid mahtuma ta ise, naine Marfa, ahi, kaheinimese-voodi, surnukirstud, höövelpink ning muu majakraam. Jakov töötas surnukirstude valmistajana, mis ilmselgelt erilist kasumit väikeses linnas sisse ei too. Kirstumeisterdamise kõrvalt tõi talle väikest tulu ka viiulimäng, teda kutsuti vahest orkestrisse mängima kus olid harilikult ainult juudid, keda Jakov hakkas ajapikku vihkama. Eriti hakkas ta vihkama juuti kes kandis tuntud rahamehe Rothschildi nime. Rothscild mängis orkestris viiulit, ta oskas isegi kõige lõbusamat lugu haledalt mängida. Jakov polnud kunagi heas tujus, sest ta pidi alati suuri ka...
Rothschildi viiul Jakov oli kirstumeister, ta ehitas kirstusi väikelinnas. Ta oli ka viiulimängija pulmades, kuhu teda kutsuti ainult vajadusel, kuna ta noris tüli juutidega. Jakov muretses koguaeg kahjude pärast, ta pidas kogueaeg arvestust, kui palju ta päevas kahju sai. Vabalajal arvutas ta kokku kogu kahju summa ning heietas, et palju ta oleks sellest kasu saanud, kui ta selle teada sai, arvutas ta ka selle % mis ta panka pandud raha eest oleks saanud. Tema jaoks oli kõik kahju, nii see kui teda pulmadesse ei kutsutud mängima kui ka see, et ta ei saanud piisavalt kirste teha. Ta ei pööranud oma naisele erilist tähelepanu. Ta vaidles ning pahandas temaga kahjude pärast, kuigi ta naine lõhkus puid, tegi talle süüa jne. Ta sai alles peale oma naise haigestumist aru, et ta polnud tegelikult oma naisest hoolinud, vaid kohtlenud teda nagu mingit lemmiklooma. Peale oma naise surma avas ta lõplikult oma...
Viiul Koostas : 2010 Sisukord 1. Tiitelleht 2. Sisukord 3. Sissejuhatus 4. Viiuli ajalugu 5. Viiuli ehitus Sissejuhatus Viiul on keelpillide perekonna kõige populaarsem esindaja. Viiulit nimetatakse tihti ka pillide kuningannaks. Tal on väga varjundirikas kõla ja suured mängutehnilised võimalused. Viiul on keelpill, mida mängitakse poognaga, harvemini sõrmitsedes. Viiul on üks enim kasutatav soolopill. Viiuli ajalugu Viiuli ajalugu ulatub kaugesse minevikku. Viiulisarnaseid pille tunti Indias juba enne Kristuse sündi. Euroopa aladel on viiuli kaugemaid eelkäijaid võimalik paigutata 9. Sajandisse. Eesti linnadesse jõudis viiul 17. Sajandil. Juba 18. Sajandil levis viiul ka maarahva hulka. 19. Sajandil hakkas viiul torupilli kõrvale tõrjuma, sest uute tantsude
Proosaanalüüs Käesoleva proosaanalüüsi jaoks lugesin Anton Tsehhovi novelli "Rotschildi viiul". Tegemist on realistliku novelliga, mida võib ära tunda temaatika ja teksti ülesehituse järgi. Elu kujutatakse suhteliselt tõepäraselt ja lugu käsitleb inimeste argielu ning sotsiaalseid probleeme. Samuti on teose keskmeks peategelase hingeelu ning tema teod. Novellile omaselt on loos vaid üks põhitegelane ja lugu jutustatakse samuti vaid ühest vaatepunktist. Antud novelli puhul on tegemist realistliku teosega, millele on iseloomulik klassikaline ehk suletud narratiiv. Sellele on iseloomulik sissejuhatus (kus tutvustatakse Jakovit), sõlmitus (kus räägitakse Jakovi suhtest Rotschildiga), kulminatsioon (kus Jakovi naine Marfa jääb haigeks), pööre (kus Marfa sureb ja Jakov mõistab, et on terve elu raisanud vaid kahjude arvestamise peale ning olnud kõigi peale vihane), lahendus (kus Jakov...
Kannel Kannel on muusikainstrument, mis kuulub näppekeelpillide hulka. Kannelt tunnevad paljud Eestile lähemad ja kaugemad rahvad, näiteks:soomlased, karjalased, marid, udmurdid, lätlased, leedulased ja venelased . Samuti on kannel Eesti muistne pill. Vanematel kanneldel oli ainult viis või kuus keelt. Sellesse liiki kuuluvad näiteks väikekanneldeks ja setu labaga kanneldeks kutsutud pillid. Uuematel kanneldel võib aga keelte arv olla kuni 50. Kandlekeeled tõmmatakse helisema sõrmedega või plektroniga. Esimene kirjalik teade Eesti kandle kohta pärineb 1579. aastast, kuid kandle vanuseks arvatakse olevat isegi paar that aastat. Tallinna Klaverivabrik on Veljo Tormise ärgitusel tootnud kuuekeelseid väikekandleid ja kromaatilisi kandleid, kuid lõpetas tootmise 1990ndate alguses. Kandle mängutehnikaid võib mitmes suhtes võrrelda harfiga mõlema pilli keeli tõmmatakse sõrmepadjaga, mõlemad kasutavad sarnaseid tehnilisi võimalusi...
Kirstumeisterdamise kõrval tõi talle väikest tulu ka viiulimäng. Linnas mängis pulmades harilikult juudi orkester, mida juhatas Moissei Iljits Sahkes, kes võttis üle poole tulust enesele. Kuna Jakov väga hästi viiulit mängis, eriti vene laule, siis kutsus Sahkes teda vahel oma orkestrisse, viiekümnekopikalise päevapalgaga, arvestamata kingitusi külalistelt. Kui Pronks orkestris istus, siis higistas ja punetas kõigepealt ta nägu; oli kuum, küüslaugu hais tahis hinge kinni panna, viiul vingus, parema kõrva juures norskas kontrabass, vasaku kõrva juures nuttis flööt, mida mängis kõhn punapäine juut, kelle nägu kattis tihe punaste ja siniste soonekeste võrk ja kes kandis tuntud rahamehe Rothschildi nime. See neetud juut oskas isegi kõige lõbusamat lugu haledalt mängida. Ilma mingi nähtava põhjuseta täitis Jakovi hinge ajapikku viha ja põlgus juutide, eriti aga Rothschildi vastu; ta hakkas tüli norima, teda santide sõnadega sõimama ja tahtis talle
Uuematel kanneldel võib keelte arv ulatuda kuni poolesajani. Kandlekeeled tõmmatakse helisema sõrmedega või plektroniga. Erand on hiiurootsi kannel, mida mängitakse poognaga. Kannel on levinud ka soomlaste, karjalaste, maride, udmurtide, lätlaste, leedulaste ja venelaste hulgas. Esimene kirjalik teade Eesti kandle kohta pärineb 1579. aastast. Viiul Viiul jõudis Eestisse 17. sajandil. Esmalt linnadesse, aga juba 18. sajandil levis ka maale. 19. sajandil hakkas viiul torupilli kõrvale tõrjuma, sest uute tantsude (kadrill, polka, reinlender, galopp, polkamasurka,valss jt.) mängimiseks sobis viiul paremini. Viiuleid osteti ka linnast, kuid enamasti valmistati neid vanemal ajal kodusel teel. Pilli oli raske õppida, see nõudis mängijalt pidevat harjutamist. Mängutaset hoidsid kõrgel koolid ja laulukoorid: laulu õpetamisel oli 19. sajandil ja veel 20. sajandi alguses kõige tähtsamaks pilliks viiul. Selle mängu õppisid koolmeistrid seminaris või
Viiulist enesest Viiul on keelpillide perekonna kõige populaarsem esindaja Viiulit nimetatakse tihti ka pillide kuningannaks. Tal on väga varjundirikas kõla ja suured mängutehnilised võimalused. Viiuli ajalugu ulatub kaugesse minevikku. Viiuli ehitus Viiuli kere koosneb omapärase kujuga piklikust kõlakastist, mille kaas ja põhi on natuke kumerad Kõlakasti ülaosa külge kinnitub viiuli kael, mille peal on sõrmlaud (muusikute kõnepruugis "griff") Viiuli kaela külge on omakorda kinnitatud keerdus pea ehk tigu. Teo alaosast käivad läbi häälestuspulgad Roop ja sadul kannavad pillikeeli Viiuli ehitus Muusikavalikuid http://www.youtube.com/watch?v=e uOu89d3npA http://www.youtube.com/watch?v=o OSIAKbXzE8 Tänan kuulamast!
Lõõts lk 7 3 Sissejuhatus Rahvapillid rahva kollektiivne looming või ka professionaalse päritoluga pillid, kus rahvas kasutab viimaseid traditsiooniliselt ning ühtaegu arendab neid spontaanselt edasi. Vanad rahvapillid olid lihtsad puhkpillid (sokusarv, karjapasun, vilepill, roopill) ning 67 keeleline puust õõnestatud kannel. 13.14, sajandist alates hakkas levima torupill, 19. sajandil said tuntuks viiul ning uut tüüpi kandled. LääneEestile olid iseloomulikud hiiu ehk rootsi kannel ja moldpill. 19. ja 20. sajandi vahetuse paiku omandas tähtsa koha lõõtspill. Mitmed Eesti rahvapillid olid ehituselt väga lihtsad ja neid valmistati kodus. Siiski on kohalikud külameistrid teinud ka küllalt keerukaid pille nagu viiul, lõõtspill ja isegi koduorel. Pillimäng oli 20. sajandi alguspooleni valdavalt meeste ala, naisi ei peetud niisugusele tegevusele sobivaks.
valmistatud kõrgtehnoloogiaga ja klavesiin tõmmitsatega millel olid põhiklahvid mustad, et mängides tuleksid rohkem esile mängija käed. Selles saalis asus ka pillide kuningas orel, mille viledesse puhutakse õhk sisse pedaalidega. Orel maksis vanasti palju vähem kui klaver, orelit sai talupoeg ka kodus ise teha. Mida paksem vile seda madalam heli ja mida peenikesem vile seda kõrgem heli. Saalis oli nt Kriisa orel aastast 1910. Muuseumi kogus on kokku 150 viiulit. Viiul on mänginud tähtsat osa Eesti ajaloos ja kultuuris. Järgmisesse saali sisse astudes jääb kohe paremat kätt Harmoonium, millel on registrid ja nendega saab heli reguleerida vaiksemaks või valjemaks. Selles saalis oli ka palju erinevaid mänguautomaate, kõige algeliseim neist oli Pianoola ehk mehaaniline klaver. Veel olid lõõtspillisüsteemiga üles keeratavaid muusikaautomaate ja näiteks ka leierkast-mänguautomaat ,,Poiss põrsaga".
ja 2001. aastal, II (2001.a.) ja III(1999.a.) preemia rahvusvahelisel F.Chopini nimelisel noorte pianistide konkursil Narvas, I ja eripreemia 2000.aastal noorte pianistide konkursil Volhovis, Venemaal. 2002.aastal esindas Mihkel Poll Eestit noorte muusikute Eurovisioonil Berliinis. Novembris 2004 võitis ta peapreemia VIII eesti noorte interpreetide konkurssfestivalil "Con Brio `04", lisaks palju muid auhindu. Gina Maria McQuiness (1987) viiul, Iirimaa Viiuliõpinguid alustas neljaaastaselt ning juba kuueselt osales kõigil kohaliku ning rahvusliku tähtsusega viiulikonkurssidel.Seitsmeaastaselt alustas ta ansamblimänguga -2- orkestri Young European Strings Intermediate ees, üheksandast eluaastast peale on võitnud arvukalt esikohti erinevatel noorte viiuldajate konkurssidel .1998. aastal I preemia Tallinnas "Noore Muusiku " konkursil.Tema eriline huvi kuulub kammermuusikale. 2005
- Duo c) 3-liikmelist meesansamblit? - Tretsett d) 4-liikmelist saksofonide ansamblit? Kvartett e) 5-liikmelist keelpillide ansamblit? Kvintett 2.Nimeta keelpillidekvarteti koosseis: a) 2x viiul b) tsello c) vioola 3. Mida tähendab ladinakeelne sõna "orkestra" ? See on Vana-Kreeka aegne teatri eeslava, kus lauldi ja tantsiti. 4. Nimeta 5 orkestriliiki: a) sümfooniaorkester b) dzassorkester
Andrea Guarneri ja Antonio Stradivari kätetööna. Amatide suguvõsa Guarneri suguvõsa Andrea Guarneri (1626 - 1698) – Amati õpilane. Pojad: Pietro Giovanni Guarneri (1655 – 1720) ja Giuseppe Giovanni Battista Guarneri (1666 – 1740). Pojad: Pietro Guarneri ( 1695 - 1762) ja Bartolomeo Giuseppe Guarneri (1698 - 17 1744) Antonio Stradivari Stradivari viiul 1 500 000 USA $ Ta valmistas umbes 450 viiulit (lisaks vioolasid, tšellosid, kontrabasse, kitarre ja 1 harfi). Kokku 1101 keelpilli. Neist umbes 650 on säilinud mängukõlblikena. Läbi aegade kõige kallimalt müüdud muusikainstrumendid on Stradivari viiulid, mille eest on makstud üle 1,5 milj USA $. Kalleima viiuli eest maksti 2006 Christie oksjonil 3 544 000 $. Cristofori leiutas klaveri 1709 leiutas itaallane Bartolomeo
Babüloonia skulptuuridel. Oletatakse, et keelpillide kuju on sümboolses või rituaalses seoses naise kujuga. Vanasti tahuti keelpillid ühest puutükist, mis kitsenes kaela poole minnes sujuvalt. Sellised pillid on mandora ja rebekk.Viiuleid valmistatakse kaheksas suuruses: 1/16, 1/10, 1/8, 1/4, 1/2, 3/4, 7/8 ja 4/4. Rebekk Poogenpillid Viiul Viiul on keelpillide perekonna kõige populaarsem esindaja.Viiulit nimetatakse tihti ka pillide kuningannaks. Tal on väga varjundirikas kõla ja suured mängutehnilised võimalused. Viiuli ajalugu ulatub kaugesse minevikku. viiulisarnaseid pille tunti Indias juba enne Kristuse sündi. Esimese tänapäeva viiuli moodi pilli tegid itaalia meistrid 1497. a. Bolognas. Täiuslikke instrumente valmistasid XVII ja XVIII sajandil itaalja viiulimeistrid Amati, Guarneri ja Stradivari
Bach Referaat muusikaõpetuses Juhendaja: -- Narva 2012 Johann Sebastian Bach ja kaasaegne kontsertegevus eestis. J.S.Bach (1685-1750) oli saksa helilooja ja organist. Bachid olid juba mitendat põlvkonda heliloojad ja Sebastian Bach oli nende suguvõsa kõige väljapaistvam ja populaarsem liige. Väiksepõlves õppis ta mitut pilli mängima millest suure osa muusikaharidusest sai ta oma vennalt. Ta õppis viiul,orel,klavikord,klavessiin instrumentide mängimist ,kuid ainult orelit mängima õppis ta Johann Pachelbeli teostega tutvudes. Back lõpetas gümnaasiumi , kuid edasiõpe jäi ära, kuna ta pidi aitama kasvatada oma nooremaid õdesid ja vendi. Tal oli hea humanitaar ja teoloogiline põhiharidus kuid oma varakult vaeslapseks saamise tõttu pidi ta varakult hakkama raha teenima. Ta töötas kloostrikoolis viiuldajana.
täiendada. Concerto Grosso- on tegelikult laiendatud triosonaat ja kuna suur grupp vaid toetab väiksemat siis võib sellist kontserti mängida ka concertinoga. Selle ala suurim meister oli Corelli (12 kontserti esimesed 8 jälgivad kirikusonaadi ja 4viimast kammersonaadi eeskuju). Soolokontsertis vastandatakse orkestrile üht või mitut solisti. Solistid pole orkesrtist sõltumatud nagu concerto grosso`s vaid nende vahelõigud toetuvad orkestri bassile. Soolopillid sagedamini on viiul ja oboe. Kontsert on reeglina kolmeosaline (k- a-k); kiiretes osades vaheldub orkestri mängitud korduv teema virtuoossete soololõikudega, aeglases osas mängib solist meloodiat orkestri saatel. Peameistrid Torelli ja Vivaldi. Viiulikontserte on loonud ka Telemann, Bach, orelikontserte Händel ,klavesiinikontserte Bach. Lk.12 6. J. S. Bach (1685-1750)
mis tähendab "puutun". Tango sündis kiiresti kasvavate ja etniliselt kirevate suurlinnadeBuenos Airesse ja Montevideo alamklasside seas, sidudes Euroopa muusika ja tantsutraditsiooni (habaneera) Lõuna Ameerika päritolu milonga ja Aafrika rütmidega (candombe). Mis muusikaga tantsiti? Algul tantsiti tangot mistahes sobiva muusika järgi, hiljem hakati looma spetsiaalseid palasid. Tangomuusikat esitas tüüpiliselt orkester, kuhu kuulus viiul, klaver, kitarr, flööt ja akordion. Tangomuusika üheks väljapaistvamaks heliloojaks peetakse argentiinlast Astor Piazzollat. Astor Pantaleón Piazzolla oli Argentina tangohelilooja ja lõõtsamängija. Üldiselt Väljendab kirge ja armastust. Esitavad peamiselt mees ja naine. Iseloomulikud tunnused: sensuaalne, dramaatiline. Euroopas ja PõhjaAmeerikas seltskonna ja võistlustantsuna tantsitava tango saatemuusikaks on tavaliselt
Vanemal ajal olid need jõhvist või keeratud soolest, hiljem traadist. Laudadest tehtud uuem kannel ehk viisikannel on paljude keeltega. 19. sajandi teisel poolel hakati sellele lisama saate mängimiseks bassikeeli. Viiulit (kiik, kiigepill) tunti linnades juba 17. sajandil, laiemalt levis ta 18. sajandil. Eesti vanemas viiulimängu stiilis on märgata torupillimuusika mõju, levinud oli näiteks torupilli imiteerimine ühel või kahel viiulil. 19. sajandil hakkas viiul torupilli kõrvale tõrjuma, sest uute tantsude (kadrill, polka, reinlender, galopp, polkamasurka,valss jt.) mängimiseks sobis viiul paremini. Eesti külameistrite pillid ei erinenud oluliselt klassikalistest pillidest. Viiuleid osteti ka linnast, kuid enamasti valmistati neid vanemal ajal kodusel teel. Pilli oli raske õppida, see nõudis mängijalt pidevat harjutamist. Mängutaset hoidsid kõrgel koolid ja laulukoorid: laulu õpetamisel oli 19. sajandil ja veel 20
Rahvapillid · Valik suur kuid üsna algelised pillid · Valmistati kodusel teel · Ehituselt lihtsad · Jagunevad: 1) Puhkpillid · Torupill (kõige täiuslikum ja laialt levinud) · Parmupill (väike ümmargune raudraampiluga ühes küljes ja õhukese teraskeelega raami keskel) 2) Keelpillid · Kannel (vanasti suures aus) · Viiul (hakkas levima 19. Saj alguses) · Rootsi päritoluga ,,sugulased" hiiu ehk rootsi kannel; moldpill (mõlemaid mängiti poognaga, kuid hoiti süles) Rahvalaulu alaliigid lapse seisukohast lähtuvalt · Hällilaul · Vaikne, madal, hell · Rõõmud, mured, igapäev · Ootus, kes lapsest kasvab · Mängituslaulud · Helisevad silbid või häälikuühendid
Georges Braque 1882.a Argenteuil-sur- Saines 1963.a Pariisis. Kubismi esindaja 19021904 õppis Pariisis Academie Humbert'is. Teenis prantsuse sõjaväes Leiutas kollaazitehnika Violin and Candlestick http://upload.wikimedia.org/wikipedia/en/3/3c/Violin_and_Candlestick.jpg Küünlajalg ja mängukaardid laual http://www.metmuseum.org/toah/images/hb/hb_1997.149.12.jpg Maisons à l'Estaque http://www.productionmyarts.com/Images/braque/maison-estaque-1908.jpg Naine kitarriga http://en.wikipedia.org/wiki/Image:Braque.woman.400pix.jpg Le billard http://artista.guillaume-alexandre.com/i/bra_billard.jpg Patience http://wisdomportal.com/Aug31/Braque-Patience(324x422).jpg Still Life Pitchers Still Life With Violin Guitare et verre http://www.kmm.nl/routeplanner/images/450/KM%20109.172.jpg L'Estaque, The Harbour ht...
rockist 1960- ndate lõpus ja 1970- ndate algul Inglismaal. • Tähelepanu pööratakse instrumentaalsetele osadele. • Populaarsuse kõrgaeg oli 1970. aastate keskel. M uusika • Loo pikkus kuni 20 minutit. • Puuduvad kindlad rocki elemendid. • Avameelne ning avatud. • Mitmekesine. • Mõjutatav teiste muusikastiilide poolt. • Sõnad on poeetilised ning fantaasiaküllased. Koosseis • Laulja • Kitarrist • Bassi-, löökpilli- ja süntesaatorimängija • Viiul • Flööt • Saksofon Tuntuim ad ansam blid Maailmas: • Pink Floyd • Yes • Genesis • Emerson, Lake & Palmer Eestis: • Ruja • Radar Ansam blid m aailm as Pink Floyd Yes Ansam blid m aailm as Genesis Emerson, Lake & Palmer Ansam blid Eestis Ruja Radar Pink Floyd • Inglise rock-bänd. • Sai alguse 1964. aastal. • Üks edukamaid rock-ansambleid. • Tuntud filosoofiliste sõnade, klassikaliste rock palade ning
Kontserdi arvustus Ma käisin vaatamas Kammermuusika kontsertit mis toimus EMTA kammersaalis. Kuupäev oli 25. September 2012, kell 18:00. Seal esinesid Karmen Sookruus (viiul), Miina Laanesaar (viiul), Angelica Averjanov (vioola), Kristian Plink (tsello), Konstatin Suhhovski (klarnet), Maila Laidna (klaver) ja Leila Röömel (klaver). Mängiti seitset pala mis olid päris pikad need olid Klarnetikvintett A-duur KV 581 palad 1 Allegro ja seda esitasid K.Suhhovski (klarnet), M.Laanesaar (viiul), K.Sookruus (viiul), A.Averjanov (vioola), K.Plink (tsello). Järgmisena oli Trio d-moll op 3 palad 1 Allegro ma non troppo, 2 Andante, 3 Allegro seda esitasid L.Röömel (klaver), K.Plink (tsello), K.Suhhovski (klarnet). Viimane oli Klaverikvintett f-moll palad 1 Molto moderato quasi lento, 2 Lento, con molto sentimento seda esitasid aga M.Laidna (klaver), M.Laanesaar (viiul), K.Sookruus (viiul), A.Averjanov (vioola) ja viima...
Barokk Tekkis17-18saj.portugali keelest(lopergune pärl),ülepaisutatus,kirg,liikuvus,dünaamilisus,rahutus.arhitektuur-ümar,ovaalsed vormid, suured lossid,luksus,balleed.maalikunst-eelistati ajaloolist,mütoloogilist teemat,oluline oli protreezanr,dekoratiivplastika.suklptuur- dekoratiivplastika,hoonete,interjööri,parkide kaunistamiseks.saab alguse ooper.varasema polüfooni asemele monoodia-stiil mis väje ndub1ehäälses meloodias.generaalbass-muusikat pidelavt saatev bassihääl.intermeedium-vahemäng ooperis,opera seria-it stiilis tõsi ne ooper.kantaat:pikem,arendatud,aaria/duett,1ele solistile;mitmeosaline pidulik/eepilise loominguga teos solistidele,koorile või ork estrile.oratoorium-liturgia muutumatud tekstid ja laulud.passion-heliteos koorile,vokaalsolistidele,orkestrile,mis jutustab kristuse ka nnatustest(bach,Schuite).sonaat-instrumentaalteos,koosneb mitmest eri karakteriga lõigust(A.Corelli)...
Keelpillid Kaks sorti A) poogenkeelpillid: Viiul, altviiul e vioola, Tsello ja kontrabass B) näppekeelpillid: Harg ja kitarr · 16.-17. sajandil kujunesid euroopas välja Viiul, altviiul e vioola, Tsello ja kontrabass(valmistamiseks kasutati erinevaid puite: Kuusk, mänd ja vaher jne). · 17. - 18. saj tegutsesid Amatide, Guarneride ja Stardivaride Suguvõsast pärit pillimeistrite saavutused on jäänud tänani ületamatuks. · Nn viiulite perekonnda kuuluvad pillid on kõik keelpillid Viiul · Pikkust 60 cm · Kõige heledama häälega
laul. RAHVATANTS · Halling - rütmikas ja akrobaatiline norra meestetants. RAHVATANTS · springar ¾ taktimõõdus kiire jooksutants, paaristants · gangar- 2/4 taktimõõduga kõnnitants, paaristants. · Uuemate rahvatantsude hulgast on populaarsemad valsid, reinlendrid (saksa päritoluga tants) ja polkad RAHVAPILLID KANNEL PARMUPILL RAHVAPILLID VILEPILL OINASARV HARDANGERI VIIUL Edvard Grieg (1843-1907) tuntuim professionaalne helilooja ja pianist. · Griegi peetakse norra rahvamuusika rajajaks. · Olulisemaks inspiratsiooniks oli talle kaunis Norra loodus. · Tema tuntumad teosed on klaverikontsert a-moll ja süit ,,Peer Günt". · Alexander Rybak 2009. a võitis Eurovisiooni laluvõistlust lauluga ,,Fairytale" · Edvard Grig "Liblikas"(2:01) · Heino Eller "Liblikaga" (2:06) · Edvard Grieg "Hommik" süidist "Per Gynt" (3:39)
tsello juhtus mitte mängima, mängis harf alati põhimeloodiat, ning kui ta tsellot saatis mängis harf tagasihoidlikult, kuid siiski kuuldavalt saateakorde. Selles teoses on ka väga hästi kuulda tsello ja harfi kokkusobivust nagu seda on ennegi nt. Saint-Seans'i palas "Luik" kkuulda olnud. Kaks poissi, kes seda teost mängisid olid oma noore ea kohta suhteliselt keerulise looga väga hästi hakkama saanud. A.Dvoák Romantiline pala nr. 1 Seda pala esitab ainult viiul ning klaver. Stradivariuse viiulil mängib Patrick Chemla ning tema saatjaks on pianist Philippe Biros. Pala algab kohe viiuli ning klaveri koosmänguga. Klaver mängib taustal saadet rütmiliselt kahe peale, samas kui viiul aeglaselt kaunist meloodiat mängib. Viiul mängib duuris ning väga rahulikus tempos. Selles palas esineb samuti sekventsi. Pala esimesed kaks takti korratakse rütmiliselt ning samade intervallidega täpselt suur terts allpool.
Kahe põhihelistiku ning neid esindavate eri karakteriga teemade vastandamine Sonaadivorm koosneb ekspositsioonist, töötlusest ja repriisist. 8. Millised järgnevatest žanritest kirjutatakse tüüpiliselt kolme- ja millised neljaosalises sonaaditsüklis? Kammersonaat - kolmeosaline Instrumentaalkontsert - kolmeosaline Keelpillikvartett - neljaosaline Sümfoonia - neljaosaline 9. Millised pillid kuuluvad keelpillikvartetti? Viiul I (esimene viiul) Viiul II (teine viiul) Alt (vioola) Tšello 10. Milline on sümfooniaorkestri koosseis? Õpi interneti abil tundma pillide välimust. Töös on vaja ära tunda viiul, vioola, tšello, kontrabass, trompet, metsasarv, tuuba, tromboon, fagott, oboe, klarnet, flööt, timpanid http://et.wikipedia.org/wiki/Sümfooniaorkester 11. Kuidas hääbus klassitsismiajastul basso continuo?
Nõukogude okupatsiooni oli orkestri nimi veel Televisiooni ja Raadio komitee Sümfooniaorkester ja Eesti Raadio Sümfooniaorkester. Praegust nime kannab orkester 1975. aastast, kuigi kuni Eesti taasiseseisvumiseni olid paralleelselt kasutusel veel nimekujud Eesti NSV Riiklik Sümfooniaorkester ja ENSV teeneline kollektiiv riiklik sümfooniaorkester. Kuigi juba 1975. aastal asendati nimes sõna "raadio" sõnaga "riiklik", oli orkester Eesti Raadio hallata aastani 1993. Koosseis: I VIIUL II VIIUL VIOOLA TSELLO Arvo Leibur Kaido Välja Rain Vilu Pärt Tarvas Marge Uus Kadi Vilu Liina Zigurs Levi-Danel Mägila Sirje Allikmäe Marika Hellermann Helena Altmanis Riina Erin Kätlin Ivask Epp Karin Mall Help Tõnu Jõesaar
RAHVAPILLID Koostaja : Juhendaja : SISUKORD : Sissejuhatus...................................................................................3 Parmupill, sarvepill, vilepill, viiul................................................ 4 Kannel, torupill, moldpill..............................................................5 1 Hiiu-kannel, põispill, jauram.........................................................6 Kasutatud allikad...........................................................................7 2 Rahvapillide liigid
22. 2 fakti kummastki kuulsamast sümfooniast. 23. Nim. Beethoveni 2 vokaalteost. (ooper Fidelio, missa Missa solemnis(pidulik missa)) 1. Õukond ja kirik polnud määraval kohal, muusikaühingud hakkasid korraldama avalikke kontserte, vabahelilooja status muutus tähtsamaks, anti välja muusikaõpikuid 3. Ekspositsioon (peateema, kõrvalteema), töötlus (arendatakse ekspositsioonis esitatud teemasid), repriis (teemad tulevad tagasi) 4. Keelpillikvartett- 1. Viiul, 2, viiul, viola, tsello Trio- viiul, klaver, tsello 5. Õ. Lk 37 6. Sonaat, trio, keelpillikvartett, sümfoonia 7. Sümfooniat esitab sümfooniaorkester, sonaati soolopill 9. Sümfooniazanri rajaja 10. "Loomine", "Aastaajad", "Lahkumissümfoonia" 11. Ezsterhazy 13. Sündis Salzburgis, isa oli õukonna Kapellmeister ja viiuldaja, klaverit hakkas 4selt mängima, Viinis oli muusikaõpetaja 14. Õ. Lk. 43 15. 50 kokku, hilisemad sümfooniad jõulised ja dramaatilised 17. Mozart Salzburgis, Beethoven Bonnis
Kindel häälte arv, mis ei muutu fuuga jooksul. halitööl puudub Gregooriuse koraal vaimulik, saateta, ühehäälne koorilaul. Laulsid ainult mehed. põhitoon ehk toonika. Homofoonia mitmehäälsus, kus üks hääl on juhtiv, teised moodustavad harmoonilise saate. Avamäng Impressionism loodusest inspireeritud hetkemuljete kunst. üheosalises sonaadivormis Instrumentaalansambel kujunes välja klassitsismi perioodil. Klaveritrio: viiul, klaver, tsello. Keelpillitrio: viiul, alt, tsello. teos Keelpillikvartett: I, II viiul, alt, tsello. sümfoonia orkestrile. Instrumentaalkontsert klassikaliselt 3-osaline instrumentaalteos soolopillile ja sümfooniaorkestrile. Ballaad Instrumentaalpala lühiteos mõnele pillile või orkestrile. romantiline, lüürilise Kaanon polüfooniline zanr. Eeslaulja alustab pala ning teine laulja astub sama palaga hiljem sisse. loomuga
1. Millise sõna järgi on barokk-stiil oma nime saanud ning mida tähendab see sõna portugali keeles? Ajastu nimetus tuleb portugali keelest, kus sõna barroco tähendab ebakorrapärast, lopergust pärlit. 2. Milline pill muutus barokiajal tähtsaimaks ansambli- ja soolopilliks? Nimeta kuulsaid suguvõsasid, kes neid pille valmistasid. Tähtsaimaks ansambli- ja soolopilliks muutus viiul. Tegutsesid kuulsad Cremona koolkonna viiulimeistrid (Amatid, Guarnierid, Antonia Stradivari) 3. Keda peetakse esimeseks suureks ooperiheliloojaks, nimeta tema loodud ooper. Esimeseks suureks ooperiheliloojaks peetakse Claudio Monteverdit. Tema loodud ooper on ''Orpheus''. 4. Milles seisneb oratooriumi erinevus ooperist? Oratooriumi erinevus ooperist seisneb selles, et puudub lavaline tegevus ja sisu antakse edasi üksnes muusikaliste vahenditega. Tegemist oleks nagu ooperi kontsertettekandega
M. Mussorgski ooper „Boriss Godunov“ Varlani aaria tempokas, mees, jooks Sümfooniad M. Mussorgski „Pildid näituselt“ Jalutuskäigu teema trompetiga algab A. Borodin II sümfoonia 1. osa (õudne algus) A. Borodin ooper „Vürst Igor“ avamäng pikk noot alguses A. Borodin ooper „Vürst Igor“ Polovetside tantsud puupillid N. Rimski-Korsakov „Seherezade“ 1.osa võimas, harf ja viiul N. Rimski-Korsakov „Hispaania capriccio“ 1.osa tempokas, P. Tsaikovski VI sümfoonia 1.osa vaikne algus P. Tsaikovski ballett „Pähklipureja“ „Lillede valss“ harf M. Glinka „Kamarinskaja“ viiul puupill tšello J. Sibelius „Finlandia“ algul taldrikud/midagi muud E. Grieg süit „Peer Gynt“ Hommik teada juba E
Kontserdiarvustus Mina külastasin 07. augustil Kammermuusikakontserti "Eesti 100", mis toimus Pärnu kontserdimajas. Tegemist oli ühiskontserdiga, mis oli pühendatud Eesti Vabariigi sajandale sünnipäevale. Kontserdil esitati vaid Eesti muusikat, mis kõik on kirjutatud viimase 100. aasta jooksul. Esinejaid oli nii Eestist kui ka mujalt maailmast. Lähemalt esinejatest: Teet Järvi, kes on Lõpetanud Tallinna Muusikakeskkooli ja Tallinna Konservatooriumi. Ta on enda teadmisi täiendanud ka Moskvas Natalja Sahhovskaja, Mihhail Homitseri ja Ivan Monighetti juures. On töötanud nii Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri tsellorühma kontsertmeistrina kui ka korduvalt esinenud solistina orkestri ees. Hetkel töötab Järvi ka tsellopedagoogina Lahti muusikakõrgkoolis. Mari Järvi, kes õppis klaverit ja heliloomingut TMKK-s ja lõpetas Tallinna konservatooriumi klaveri erialal. On töödanud TMKK-s pedagoogi ja kontsertmeistrina...
Tango Agnes Põder, Andriane Poljakova 8.B Päritolumaa Argentina Juured Tango sündis Tango linnas ja pärast rändas Hispaaniasse ja Argentinasse. Iseloomulikud tunnused tujukas seksuaalne dramaatiline täpsus Esitajad Astor Pantaleon Piazzolla, silmapaistvaim helilooja Tanguedia Quintet (viiul, bandoneoon, elektrikitarr, kontrabass, klaver) Carlos Gardel, laulja-laulukirjutaja Saatepillid Viiul klaver kitarr flööt akordion Tants ja riietus Tango sammud on järsud ja teravad. 4/4 taktimõõt Viigipüksid ja triiksärk või ülikond keskmise pikkusega kleit Huvitavad faktid legendi järgi kujutab tango prostituudi ja sutenööri suhet Buenos Aireses on püstitatud tango mäletussammas surmatants Näide https://www.youtube.com/watch?v=NZwTf8hnGHE Kasutatud allikad https://et.wikipedia.org/wiki/Tango http://www.dcstiil
Sonaatallegro vorm ja seda kasutavad heliteosed 1) Millistest osadest koosneb sonaatallegro vorm ? Sissejuhatus, ekspositsioon, töötlus, repriis, koobla. Teemasi on kaks. 2) Mis toimub sonaatallegro vormi ekspositsiooni osas ? Peateema tutvustus peahelistikus / Kõrvalteema kõrvalhelistikus. 3) Mis on sonaat ? Mitme osaline ? Intstrumentaalteos. Kolme või neljaosaline. 4) Mis on instrumentaalkontsert ? Mitmest osast koosneb ? Soolopillile(dele) sümfoonia või kammerorkestri saatel. Kolmeosaline 5) Mitme osaline on keelpillikvarteti vorm ja missugused pillid esitavad ? Neljaosaline. I viiul; II viiul; Altviiul; Tsello 6) Missugused osad on Itaalia avamängul ? kiireaeglanekiire 7) Missugused osad on Prantsusmaa avamängul ? aeglanekiireaeglane 8) Mida on ühist sonaadil, instrumentaalkontserdil, avamängul, keelpillikvartetil ja sümfoonial ? Kõik kasutavad sonaatallegro vormi ülesehituseks. 9) Mida on erinev...
ANSAMBEL Ansambel on kahest või enamast pillimehest või lauljast koosnev muusikute grupp. Ansambleid saab liigitada kahe põhitunnuse järgi, need on: * muusikute arv · Pillikoosseis Ansamblite nimetused, mis lähtuvad muusikute arvust, on tuletatud ladinakeelsest arvsõnadest. Instrumentaalmuusikas on aja jooksul välja kujunenud teatud pillikoosseisude kindlad nimetused: Keelpillitrio- viiul, vioola, tsello Klaveritrio- Viiul, tsello, klaver Keelpillikvartett- Kaks viiulit, vioola, tsello Klaverikvintett- Kaks viiulit, vioola, tsello, klaver Puhkpillikvintett- flööt, oboe, klarnet, fagott, metsasarv Esitatavast muusikastiilist sõltuvalt võidakse mõiste ,,ansambel" tähistamiseks kasutada erinevaid sõnu: rahvamuusikaansamblit nimetatakse ka külakapelliks, rock- ja popmuusikas kasutatakse sõna ,,bänd" Küsimusi ja ülesandeid. 1. Milliste esituskoosseisude puhul pole tegemist ansambliga? 2
___T_ Variatsioonid Koosneb teemast ja Enamasti kõik, sageli ,,Teema selle teisenditest kasutatakse jazz'i variatsioonidega" A mängides A1 A2 A3 A4 Keelpillikvartett- Sonaaditsükli alusel I viiul, II viiul, altviiul Väga palju teoseid loodud teos neljale ehk vioola ja tsello selle zanri rajajalt keelpillile: Joseph Haydn'ilt *T- teema ja selle jätk
Meloodiat sai alles siis mängida kui kui pillile lõigati sisse sõrme avad. 10. Millal jõudis meile torupill? Torupill jõudis meile keskajal 15.-16. sajand 11. Millise pilli sugulased on hiiu kannel ja moldpill, kuidas neid mängitakse? Hiiu kannel ja moldpill oli saartel ja rannikualadel levivad rootsi viiuli päritoluga sugulased. Mõlemat mängiti poognaga nagu viiulit, kuid hoiti mängides mitte lõua all vaid laua peal või süles nagu kannelt 12. Millal hakkas Eestis laiemalt levima viiul? Viiul hakkas levima Eestis 19. sajandi alguses 13. 5 fakti lõõtspilli ajaloost. 14. 4 fakti eesti muus. kultuurist 13.-16.saj. Seoses ristirüütlite tulekuga 13.saj, kuulutati senised kultuuritraditsioonid paganlikeks. Rahvamuusika sattus põlu alla, seda püüti asendada katoliku muusikaga. Kirikus laulis spetsiaalne munkade koor. Kirikumuusikaga levis ka ilmalik muusika, peamiselt räntruppide näol Saksamaalt. 15. 4 fakti ,, ,, ,, 16.-17.saj
Rahvapillid ja pillimuusika 11. kl Vanemale pillimuusikale oli omapärane: ühehäälne mõtlemine, kitsas heliulatus, lühikeste vormiosade kordamine Mängiti tavaliselt üksi Uuem mitmehäälne muusikaline mõtlemine levis 18.-19. Sajandil kui populaarsuse võitsid suurema heliulatusega ja saatehäälega pillid nt. Viiul, lõõtspill, kannel 19. Saj lõpul hakkasid tekkima rahvapillide ansamblid 19. Saj oli eestlaste laulujumalaks Vanemuine. Pillimäng oli traditsiooniliselt meeste tegevus, hiljem 20. sajandist hakkasid pille mängima ka naised (eelkõige kannelt) KEELPILLID (kordofonid ) Heli tekitavad pingutatud keeled- poognaga või näppe teel. Vanemal ajal valmistati keeled sooltsest, hobuse saba jõhvidest. Uuemal ajal tehakse keeled metallist.
Eriti meeldib mulle valguse peegeldus, mis tuleb viiuli pealt. Adamson- Eric on osanud hästi edasi anda mitut erinevat materjali. Pildi pealt on hästi aru saada, et tegemist on kulunud nahkvestiga, mille küljes ripub metallist kett, ning viiul ja riidepuu on puidust. Kõik on hästi edasi antud. Ainult mind huvitab, kuidas see viiul saab niimoodi seina küljes rippuda ja alla ei kuku. Kuidas ta sinna kinnitatud on? Oli ta üldse sinna kinnitatud? Kunst ei peagi alati loogiline olema, peaasi, et
Suurim osa neis on töö- ja tavandilaulud, kuhu kuuluvad ka liigolaulud ehk jaanilaulud. Neid lauldi jaanipäeva paiku. Ka Läti rahvatantsud sarnanevad Eesti rahvatantsudega. Peamiselt tantsiti pööripäeva pidustustel. Läti kuulsaim rahvatants on ,,Sudmalinas" ehk veskitants. Ka Läti rahvatantsud sarnanevad Eesti rahvatantsudega. Peamiselt tantsiti pööripäeva pidustustel. Läti kuulsaim rahvatants on ,,Sudmalinas" ehk veskitants. Enamlevinud rahvapillid on viiul, vilepillid, torupill ja kannel. Pulmalaulude saateks kasutati löökpilli nimega trideksnis. Esimene Läti üldlaulupidu peeti 1873. aastal Riias. Läti populaarseim bänd on Brainstorm. Tuntumad heliloojad- Alfred Kalnins, Imants Kalnins, Raimonds Pauls. ROOTSI Rootsi rahvalaul on ühehäälne lõppriimiga salmilaul. Olulised olid ka laulud, mida esitati tantsude saateks. Ka Rootsi hümniks on rahvalaul ,, Du gamla, du fria" (,,Sa iidne, sa vaba"). Rootsi tuntuim rahvatants on polska
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
