pärimustikule uut ainestikku. Eeposega võrreldes kajastab ,,Eddade" ainestik pärimuste varasemast kihistust , nagu see võis esineda gootide ja frankide kangelaslauludes. Asi pole ainult olutikulistes detailides , mis võivad taanduda Islandi omapärale ,vaid iidsetes ühiskondlikes suhetes. Eepose mõistmiseks on kasulikud need ,,Edda" laulud ,milles Brünhild samastatakse valküüriga ,kellele Sigurd nõidusunest äratab,kellega kihlub ja kelle Gudruni tõttu unustab Mõistagi leidub viiteid ,,Nibelungide " tegelatele ja motiividele teisteski saksa eepostes ja kangelaslugudes. Eriti hinnatav on XV sajandi keskelt pärineva käsikirja ,,Vägilaste raamat" eessõna , kus tuuakse eeposkangelastest mitmesuguseid lühiteateid ,mis põikuvad muudest allikatest. Kõige olulisemaks allikaks aga jäävad eepose käsikirjad. Üht küllaltki olilise allikana pärimuste kujundamisel eeposeks tuleb arvestada muinasjuttu. Muinasjutumotiivid on ühendavad eeskätt
Üliõpilastöö peab olema arvutitrükis 1,5-intervallise reavahega, 12-punktilise tähesuurusega, ca 3000 täheruumi leheküljel kirjas Times New Roman. Bold ja kaldkiri on lubatud vaid võõrsõnade ja terminite puhul. Alapealkirjad ei tohi olla boldiga, lauseid rõhutada visuaalselt samuti ei tohi. Pealkirja lõppu ei panda punkti, pealkirja sõnu ei poolitata. 6. Millisel juhul tuleb töös kasutada viiteid ja millisel juhul ei ole viidete kasutamine põhjendatud? Kui om töös kasutatakse teiste autorite seisukohti või andmeid muudest allikatest, siis tuleb neile viidata. Ei viidata vaid üldiselt teada olevatele andmetele, st sellistele andmetele, mis on teada keskmise haridusega inimesele. 7. Mis on tsiteerimine ja mis refereerimine ning kuidas need teineteisest erinevad? Kuidas tuleb
Rakendustarkvaras on tavaliselt kasutusel graafiline kasutajaliides (GUI). fail - sarnaste andmete kogum, mis on salvestatud tavaliselt arvuti kõvakettale eraldiseisva üksusena, ning mida töödeldakse arvutis tervikuna. kaust kettal võib olla väga palju faile, siis rühmitatakse need kaustadesse, et oleks lihtne kettalt vajalikku faili leida. Kaustas võivad olla dokumendid, programmid, teised kaustad (alamkaustad, subdirectory) ja otseteed (shortcut), mis sisaldavad viiteid eeltoodutele. ikoon - on semiootikas kuju või pilt, Ikooniline suhe tähistab faktilist sarnasust. Ikoon on teatud mudel. töölaud - metafoor, mida kasutatakse kirjeldamaks graafilise kasutajaliidese poolt kasutajale pakutud võimalusi. Arvuti töölauda võrreldakse reaalse maailma töölauaga, kus kasutaja saab liigutada reaalseid dokumente ja kaustu. Arvutikomplekti põhiosad: arvuti - elektrooniline masin, mis töötleb informatsiooni vastavalt etteantud reeglitele
Uus keiser lapsendas koheselt Marcus Aureliuse. Marcus oli sellele vastumeelt. Tema tahtis edasi reisida ja jätkata oma õpinguid. 145. aastal abiellus Aurelius keiser Antoninuse tütre Faustinaga, kellega ta oli mitmeid aastaid olnud kihlatud. Vähe on teada abielutseremooniast, kuid on öeldud, et see oli märkimisväärne. Aurelius ise kirjutab hiljem oma kirjades vähe sellest abielust ja teeb ainult üksikuid viiteid oma abikaasale. Faustinaga sai ta kokku 13 last, kellest 9 surid väga varakult. 147. aastal sünnitas Faustina esimese tütre Aureliusele. Talle pandi nimeks Domitia Faustina. Kaks aastat hiljem sündisid veel kaksikud pojad. Kaksikud surid veel samal aastal ja tütar mõni aasta hiljem. Aurelius kirjeldab raamatus oma tütart, kui ,,haiglane titt", sest päris terve polnud see väiketüdruk kunagi. 150. aastatel sünnitas Faustina veel 2 tütart ja poja, kes suri mõni aeg hiljem. 161
erinevaid järjehoidjaid populaarsuse, hiljutise lisamise ja kategooria alusel. Kategooriateks võivad olla sport, tehnoloogia, uudised, poliitika ja muud valdkonnad. (Nations) Uudiskirja veebilehel (Kusmin, 2007) on sotsiaalsete järjehoidjate kasutamise kohta välja toodud mitmeid nende kasutamise plusse. Kuna sotsiaalsed järjehoidjad on veebis, saab neid kasutada ükskõik millises internetiga seadmes. Viiteid erinevatele veebilehtele saab teistega jagada. Sotsiaalsetes järjehoidjates saab leida teisi kasutajaid, kel on samad huvid. Järjehoidjatele saab lisada märksõnu, mille abil on kergem erinevaid lehekülgi leida. Sotsiaalseid järjehoidjaid kasutatakse ka erinevate lehekülgede reklaamimiseks. Pannes oma veebilehte mitmesse erinevasse järjehoidjasse on suurem tõenäosus, et see veebileht leitakse, kui mitte lisada linke sotsiaalsetesse järjehoidjatesse. (Walker)
ajaloo, sealse looduse, reljeefi ning iseäralike taimede kohta (Joonis 9). Samuti oli neid palju illustreerivat materjali arusaamise lihtsustamiseks. Joonis 8. Rada number 1 infotahvel. Joonis 9. Rada number 2 infotahvel. Vaatluspunktides nimetatud objektid on rajal erinevalt nähtavad, väljatoodud taimi on raske märgata või ning enamuse aja aastat ei ole neid looduses. Kuid astangut või näiteks puisniitu, kuklasepesa on lihtsam märgata, eraldi viiteid või objekte tähistatud ei ole. Rajal olevatest vaatluspunktidest on põnevaim vaatlustorn, kust näeb astangu kulgu, ümbritsevat metsa, merd ning isegi Vilsandi majakat (Joonis 10). Samuti oli põnev näha ajaloolisest vaigu kogumisest metsa jäänud puid (Joonis 11). Ka sealsed kirjeldatud metsad on väga põnevad koos liigirikaste puisniitudega, kuid kahjuks külastatud ajal ei olnud näha neile iseloomulikke ning haruldasi taimi, näiteks saaremaa robirohtu või käpalisi.
ulatuses moodustama loogilise järjekindlusega ülesehitatud mõistuspärase tervikliku süsteemi. Seda nõuame igalt seaduselt. Seda nõuame suurimal määral riigi põhiseaduselt, mis on aluseks kõigile teistele seadustele.“ Seega mõistete tähenduse kindlakstegemisel võetakse arvesse kõiki asjassepuutuvaid õigusakte, mitte ainult seda, mida tõlgendatakse. Ajalooline tõlgendamine Ajaloolises tõlgendamises kasutatakse viiteid õigusinstituudi ajaloole. Ajalooline tõlgendamine selgitab välja õigusakti väljaandmise ajal valitsenud ning õigusakti loomiseni viinud tingimused, olukorrad ja põhjused. Siin saab kasutada õigusakti ettevalmistusmaterjale (nn travaux preparatoires, näiteks seaduseelnõude seletuskirjad, parlamendiarutelude stenogrammid). Näide ajaloolisest tõlgendamisest: RKÜKo 23.02.2009, 3-4-1-18-08, p 14 - „Üldkogu
elemendid · Juba 1950.a. Algusest oli Dali püüdnud oma maalimistehnikat kindlatele traditsioonilistele reeglitele allutada. Hilised eksperimendid: 1970.aastatel ei maalinud Dali enam kuigi palju · 1982.a suri Gala. Hoolimata nende võõrandumisest viimastel aastatel, oli Dali sügavalt sokeeritud ja tõmbus avalikkusest tagasi Figueres: Oma muuseumi rajamiseks valis ta väljavana linnateatri hoone oma koduinnas · Kuna muuseum on täis viiteid Dali elule , võib seda vaadelda ka omalaadse autobiograafina Kolmemõõtmelised eksperimended: 1970. aastate keskel valmistas Dali erinevaid hologramme, kuna teda vaimustas võimalus luu ehtsaid kolmemõõtmelisi pilte Surematus ja surm: 1983.aasta algul Dali tervis halvenes, kuna ta keeldus söömast ning lõpuks tuli teda sondi kaudu toita . · Tema enda soovi järgi laip balsameeriti ja asetati hüvastijätuks nädalaks Figueresi muuseumi ning on ka maetud sinna
Autor polnud temale jätnud mitte mingit teist teed, kui see mis tal oli. Rätsep Taar oli nimelt arvamusel, et seni, kui inimene pole varanduslikult kindlustatud, ei või temal tõsist arusaamist isamaaarmastusest olla... Nõnda oli siis tema tuhanderublane ideaal ühtlasi ka isamaaline ideaal. Ja "Mis teeb vaene mees tõe ja õigusega" arvas Rava Kustas lõõpivalt "Seda on rikastele vaja" Üldiselt selles raamatus viiteid poliitikale ei ole. Siin on ka välja öeldud miks. Pärast Andrese avastust, et tõe ja õiguse vahel on väiksem seos, kui arvatud, on sellega tõenäoliselt tahetud öelda, et tõde ja õigus on kasulikud ainult väljenditena. Neid on võib-olla advokaadil hea kasutada; töömehe jaoks on nad kasutud. "Igaühel oma patud" arvas Mari " Kes teise hinge näeb; igaüks tunneb ainult iseenda südant"
Tiit Kõrvits, suupilli mängija Tõnu Toom, pianist Rein Härma ja Sven Grünberg, lauljad Ener Vaks, Andres Leht, Heiki Johannson ja Tiit Soodla, klahvpilli ja viiuli mängija Rein Vaik, löökriista mängijad Harry Kõrvits, Gunnar Graps ja trummar Aart Priimägi. 2. Grapsi saavutused Gunnar Graps 1976. aastal pani aluse ansamblile Magneti Band ja GGG ehk Gunnar Grapsi Grupp. Sel ajal vahetas ta muusika suunda, hakkas mängima jazzrocki, milles oli viiteid ka reggae´le ja funk-soul´ile. Gunnar Graps lõpetas Tallinna Muusikakooli löökpillide eriala 1977. aastal. 1970. aastad olid Grapsi muusikaline kuldaeg, 1980. aastad aga publikumenu tippperiood. 2.1 Magnetic Band Alustas tegevuse 1976. aastal. Nende mängimisstiil oli heavy-rock ja jazzrock. Ansambel oli asustatud Gunnar Grapsi poolt. Magnetic Bandist sai kiiresti üks Nõukoguse Liidu populaarsemaid raskemuusika bände. Esimese auhinna said nad Tbilisi festivalil. 1983. aastal
lühidalt sellele küsimusele vastata? Selles referaadis üritangi vastust saada küsimusele, millele on nii palju erinevaid vastuseid. Mis on siis jätkusuutlik areng? Lisaks toon esile Eesti jätkusuutliku arengu strateegia ja Euroopa Liidu jätkusuutliku strateegia. Jätkusuutliku arengu mõiste ja kasutuselevõtmise aeg Enamasti tunnistatakse mõiste esmakasutajaks Brundtlandi komisjoni oma 1987. aasta aruandega "Meie ühine tulevik" ("Our Common Future"). Leidub siiski ka viiteid, et esmakordselt kasutas antud mõistet hoopis briti keskkonnategelane Barbara Ward juba 1968. aastal. Jätkusuutliku arengu (ka säästev areng) all mõistetakse sihipärast arengut, mis tagab inimeste elukvaliteedi parandamise kooskõlas loodusvaradega ja keskkonna talumisvõimega. Jätkusuutliku arenguga taotletakse tasakaalu sotsiaalsfääri, majanduse- ja keskkonnavaldkonna vahel ning täisväärtusliku ühiskonnaelu pikaajalist jätkumist praegustele ja järeltulevatele põlvedele.
öötaevas kuu ette, ekraan tumeneb ja nähtavale ilmub noore naise silm, mis habemenoaga läbi lõigatakse, on kindlasti üks legendaarsemaid ja kuulsamaid stseene filmiajaloos. 1929.aasta juunis toimunud mitteavalikul seansil viibisid arhitekt Le Corbuiser, Pablo Picasso ja André Breton. 1945.aastal võttis Dali vastu Alfred Hitchocki tellimuse filmile ,,Nõiutud" loomiseks. Dali ülesandeks oli illustreerida patsiendi unenägusid, mis pidid sisaldama viiteid nii tema identiteedile kui ka võimalikule mõrvale. Hitchock soovis, et Dali looks heledad ja teravate kontuuridega unenäo situatsioonid, mitte ähmased ja piiritlemata nagu tol ajal kombeks oli. Dali hilisem elu 1970.aastatel ei maalinud Dali enam kuigi palju ja oli väga hõivatud oma kodullinna rajatava muuseumi hoone ja selle sisustamise projektiga. Esinemised meedias ja suured näitused tähtsates muuseumites tagasid talle ülemaailmse kuulsuse. Sel ajal maalis ta kolmemõõtmelisi
lumeroos 13.nov 13.nov 2012 2009 3. Hübriid 4. Purpur lumeroos lumeroos Liisa Lukin 11.apr 2010 9 6. Kaukaasia lumeroos Liisa Lukin 15.mai 2010 Piltide viiteid saab vaadata kasutatud allikast numbrid 1-5 . Kasutatud allikad 1http://carolynsshadegardens.com/tag/helleborus-niger-jacob/ 03.06.12 2. http://lauknaraamatukogu.blogspot.com/2009/11/lumeroosid-oitsevad-novembrist.html 03.06.12 3.http://www.calmia.ee/Taimed/Pysilill/lumeroos.htm 03.06.12 4. http://herbarium.maddog.ee/ilutaimed/content/20100411_140410_0234_large.html 03.06.12 5. http://herbarium.maddog.ee/ilutaimed/content/20100515_132315_0119_large.html 03.06.12 6. http://www.gardena
1.2 Infosüsteemi varad Turvaprobleemid tekivad kõikjal, kus kellegi omanduses või käsutuses on varasid -- materiaalseid või intellektuaalseid ressursse, millel on mingi, enamasti rahas väljendatav väärtus. Infosüsteem on standardi ISO 2382 määratluses informatsiooni andev ja jaotav infotöötlussüsteem koos juurdekuuluvate organisatsiooniliste ressurssidega, sealhulgas inim-, tehniliste ja rahaliste ressurssidega. Infosüsteemide peamised varad on · andmed, · infotehniline aparatuur (arvutisüsteemide riistvara, bürootehnika, sideseadmed), · andmesidekanalid, · baas-ja rakendustarkvara. Süsteemiga seotud ressursside hulka kuuluvad veel · organisatsioon (selle struktuur ja talitlus), · personal, · andmekandjad, · dokumendid, · infrastruktuur (territoorium, rajatised ja kommunikatsioonid). Nende turvalisusega seotud küsimused ei ole ainult infotöötlusspetsiifilised. Muude kaitstavate varade, näiteks pangaseifi või relvalaoga võrre...
eeldasin muidugi lugedes, et tegevuskohaks on siiski Tallinn. Autor kirjeldab vaid üldsõnaliselt või vastanduste kaudu, näiteks minu linn, tema linn, kusagil linnas. Samuti ei saa siin kohal paremaid üldistusi teha. Kohati jääb mulje, et tegu on justkui postmodernse maailmaga, sest tegelaste elus (domineerib vaikimisi postmodernismile omane või lugesin mina selles valguses) valitseb tehnika, ootusärevus e-kirjade saamisest või saatmisest, samuti viiteid popkultuurile ja muusikale, nii et põgusalt oleks justkui postmoderne maailm siiski olemas. Kuigi on novelle, mille tegevusaeg jääb sotsialismiperioodi, ilmselt 50ndate nõukogudeperioodi ning kus tegevus leiab aset Peterburi-Tallinna rongil, sõjajärgne periood, valitseb siiski kommunism. Mainitakse raadiovestlusi ühiskondlik- poliitilistel teemadel. Detailsed ühiskonna kirjeldused puuduvad, kapitalistliku läänelikku ühiskonda tajuda ei saa. Kosmopliitsus, tollid, piirivalve
Postimees, 18. aprill. Kasutatud 07.12.2016 http://kultuur.postimees.ee/251086/mats-traat-taeitsin- aastakuemneid-tagasi-voetud-kohustuse. Palu, T. (2016). Põlenud mägi. Tallinn. Lisaks Tahaksin pisut analüüsida seda, kuidas Indrek etenduse jooksul muutus, mis pani teda aru saama sellest, et ei ole oluline pojekt vaid protsess. Minu jaoks on põhineb üks lavastuse peaideedest sellel, kuidas Indrek muutus. Miks? Lavastus ise on läbi ja lõhki täis viiteid protsessi armastusele. Isegi Mats Traat, kes on „Minge üles mägedele“ (mida saab siinkohal seostada hästi lavastuse pealkirjaga) autor, kus jutustatakse Palanumäest, on oma sõnavõttudes teose kohta visanund sisse paljugi olevikulist: „/…/Aastatega, kui olin kirjutanud lühemaid romaane, seda kogemust mõnevõrra ka tuli. See, kuidas kujutada inimest. Sest sündmused sündmusteks ja elulood elulugudeks. Aga põhiobjekt on ikkagi inimene. Seda tuleb rõhutada
kunstiharidusesüsteem. Ka Köler sai alustada oma kunstilist tegevust tänu talurahva pärisorjusest vabastamisele, millega tekkisid eeldused eesti rahvusliku kultuuri sünniks. Köler omandas hariduse küll Peterburis, ning veetis seal ka suurema osa oma elust, kuid Eestis käies sai ta talurahva olukorrast tohutult inspiratsiooni ning see kajastus ka tema loomingus. Köler oli ka suur ärkamisaegsete rahvuslike ürituste toetajana. Kumu kollektsioonis leiduvatel teostel võib leida palju viiteid Eesti maastikele ja kunstniku päritolule. Juba see, et Köler oli esimene eestlasest kunstnik, muudab tema teosed Kumu ühtedeks väärtuslikemateks ja tähelepanuväärsemateks taiesteks. Muuseumi üks funktsioon on illustreerida kunstiajalugu, ning ilma Köleri teosteta jääks see ülesanne täitmata. Kumust võib leida juba postkaartidelt tuntud Köleri ema- ja isa portree. Mind sümpatiseeris pigem monumentaalne kristliku sisuga õlimaal. Köler oli hinnatud portretist
Sarnaselt Romeo ja Julia loole oleks võinud kõik hästi minna, kuid saatus tuli ja vahele ja ei lasknud. Hans Magnus Enzenberger "Titanicu põhjaminek" "Titanicu põhjaminek" on vägagi omanäoline luuleteos. Tavaliselt pole poeemid nii sotsiaal- ja ühiskonnakriitilised. "Titanicu põhjaminek" vaatleb maailma lõppu ja inimesi selles. Kohati oli mul raske mõista, mis autor mõne reaga on öelda soovinud või mõista metafoore ja viiteid. Katsungi anda ülevaadet sellest, mida mõistsin. Teose suur teema on katastroof ja maailma lõpp. Autor vaatlebki erinevaid inimtüüpe kaose keskel. Mulle tundub, et autor püüab öelda, et kui tühised inimesed end ei muuda, siis polegi lõpp kaugel. Jäämägi triivib üha lähemale, kui rahvas ikka tegeleb oma väiklaste probleemide ja mõtetega. Samas on luuletaja ka enda suhtes kriitiline "toona oli mul õigus.
Kuid Kristeva jaoks kaovad ära kultuurilised momendid kuidas teksti kasutatakse. Intertekstuaalsus kirjandusteoses viitamine teistele kirjandusteostele, ühe teksti(osa) sisaldumine teises; märgiliste elementide ühest märgisüsteemist teise kandmine, millega kaasneb nende tähenduse muutmine Kogu keele ja keelekasutuse, märgisüsteemide eksisteerimise viis. Kõik tekstid on dialoogis teiste tekstidega ja ka ise dialoogilised. Uuritakse allikaid, mõjutusi, vihjeid ja viiteid. Nt Dostojevski on Tammsaaret mõjutanud kuidas? 22. nov. 05. a. Intertekstuaalsus uurib kuidas tekstid on üksteise sees vastuolus. Kristeva väidab, et kõik tekstid on intertekstuaalsed. Erinevad tekstiosad on intertekstuaalsed erineval viisil. Vastuolu: kirjandustekst markeerib oma piire vs. tekst on midagi lõputut ja piiritut. Tava intuitsioon ütleks pigem, et tekstid on eraldi me süveneme korraga ühte teksti, raske on ette
meie keskkonna oma ettevõttesse häid töötajaid. Teostame pidevaid uuringuid valdkonnas toimuva kohta ja vajadusel on ettevõttel võimalik tellida meie käest palgauuring, mis puudutab just laomajandust. Muu Lisaks leidub portaalis... laondusalased terminid ja valdkonna ABC teadmised presentatsioonid ja kasulikud materjalid lugemiseks lugemismaterjali Eestist ja mujalt maailmast viiteid ja linke erinevatele interneti saitidele logistikaalaseid termineid koolitused ja seminarid uued arengusuunad Karmen Lillepõld Lm08 Ladude tüübid: Lao tüübi kirjeldus Lao tüüp Üldotstarbeline kaubandusladu Külmutusladu Puistekaupade ladu Jaotuskeskus
ta 14- aastaselt soolokitarristina. 1967. aasta sügisel liitus ta bändiga Mikronid, kuhu ta 6. aastaks mängima jäi. 1960 ndel aastatel oli Grapsi iidoliks Mick Jagger ning ansambel The Rolling Stones. Peale seda, kui ta oli lahkunud ansamblist Mikronid, liitus ta 1973. aastal ansambliga Ornament, millest sai üks hard rocki pioneere Eestis. 1976. aastal pani Graps kokku Magnetic Bandi ja vahetas muusikalist suunda, hakates mängima dzassrocki, milles oli viiteid ka reggae'le ja funk-soul'le. Hiljem hakkas ta Magnetic Bandi nime all mängima metal-rocki. Magnetic Band oli Nõukogude Liidu populaarsemaid raskemuusika bände. 1970.ndad olid Grapsile kuldaastad. 1980-ndad olid tema publikamenu tipp-periood. 1983. aasta sai Magnetic Band esinemiskeelu, mis pani Grapsi moodustama bändi GGG. Selle bändiga esines ta menukalt aastakümnete lõpuni nii Nõukogude Liidus ja Eestis. 1989. aasta kolis Graps Ameerika Ühendriikidesse.
Käsurealt: #nano /etc/asterisk/modules.conf Tuleb käsitsi failisse juurde kirjutada: #noload => chan_zap.so #CTRL+O #CTRL+X Siis muudame ka teise faili sisu: #nano /etc/asterisk/zapata.conf Siit tuleb leida ja eemaldada kirje: #channels => 1-8 Samuti salvestame faili ning väljume: #CTRL+O #CTRL+X Siis tuleb asteriski portaalile restardi teha: #amportal restart Miks me seda teeme: 1.) Me ei loo kanaleid mitteoleva riistvara jaoks, muidu tekib konflikt. 2.) Ei tee viiteid riistvara tüübile (FXO/FXI interface) 3.) Ei käivita mooduli, mis vastab Zapteli draiverite eest - neid ei saa konfigureerida, kuna meil ei ole vastavat riistvara, mille peal neid kasutatakse. Ja siis peale restardi kõik peaks töötama. Logides sisse uuesti root süsteem viskab ette IP-aadressi, mille küljes on meie IP PBX. Kõik mida me ennem seda tegime, on ettevalmistustöö. Veebilehitsejast kirjutades selle aadressi avaneb aken:
Lisaks jäid vanadest väravatest alles Veevärav ja Uus värav (hiljem Pimevärav). Tänaseni on bastionidest paremini säilinud just jõepoolses küljes asuvad bastionid Pax (tegelikult siis Wrangel), Victoria ja Honor, lisaks Vestervalli tänava lõpuosas asuv Gloria bastion, linnuse edelanurka jääv Fortuna bastion ning Peetri platsi lähedusse jääv Triumph'i bastioni lõunapoolne sein. Bastionit Fama pole säilinud, ehkki hoolikas vaatleja võib märgata linnamaastikus viiteid sellele kadunud bastionile. Honori, Victoria ja Gloria bastionide välisseintel on ka täna näha sissekäike kasemattidesse. Need on praegu varisemisohtlikud. ...kuni tänase päevani Ehkki rootslased Põhjasõja esimeses kokkupõrkes 1700. aastal Narva lähistel venelasi võitsid, ei piisanud sellest sõja võitmiseks. 1704. aastal oli Peeter I Narva all tagasi ja alusta läbimurde ettevalmistamiseks jõe idakaldalt linna kindlustuste pommitamist
autoreid (1, 349). Samuel Beckett tõuseb esile kui autor, kelle looming on olnud kõige püsivamalt seotud oma keskse teemaga: teksti vähendamisega kunstiteoses eesmärgiga luua midagi väärtuslikku asjaolust, et kuigi elul puudub mõte, tuleb seda siiski elada (4, 121). Becketti näidendite maailm on sisustatud ülimalt napilt (1, 349). Tegevusaja kindlakstegemiseks ei anna autor mingeid viiteid. Määramatus ajas ja ruumis rullub lahti situatsioon, milles näidendi vältel ei toimu märkimisväärseid muutusi. Becketti draamade sisu moodustab aeglane liikumine lõpu suunas vaikuse ja liikumatuse kui olemise piiri poole, mida ometi kunagi ei saavutata. Tegelaste liikumis- ja kõnevõime on sageli piiratud. Surm kummitab kogu aeg läheduses, ent ei saabu siiski. Tegelased on võimetud sooritama tegusid, mis nende seisundisse muutusi tooksid (1, 350)
kasutati ka tuleviku ennustamisel. Ruunide osa ohutiste ja loitsude mõjujõuga varustamisel on paremini tõestatud. Mõnedel viikingite amulettidel olid ruunimärkidega kirja pandud sõnumid, mis ilmselt suurendasid nende võluvõimet, Rootsis on aga ühel Björketorpi sõõri kividest raidkiri ,,väega ruunidest", mis saadavad needuse kaela igaühele, kes peaks selle megaliidi kallale minema. Kirjanduses leidub selgeid viiteid ka sellele maagilisele rollile, mida ruunid etendasid argielus. Islandi saagades kasutatakse neid sünnitusabis, tervise või tõbede toomiseks, sõdalaste võidu andmiseks, tormide vaigistamiseks ja koguni surnute kõnelema panemiseks. Ühes kolmeteistkümnendast sajandist pärineva ,,Egili saaga" loos kirjeldatakse, kuidas kangelan selgitas välja, et neiu ootamatu haigestumise põhjus on tema asemesse peidetud ruunikirjaga vaalakiuses
positiivne ja negatiivne külg. Tootmiskonseptsiooni puhul on oluline võimalikult palu toota. Täna suurele tootmismahule saavutatakse madalad kulud ning sellest sõltuvalt ka madal omahind. Arvatakse, et madal hind tekitab nõudluse. Positiivne külg- tootmiskulud madalad, sellest ka tootel müügihind madalam, tarbijal odavam osta Negatiivne külg- rõhku pööratakse suurele tootmismahule, mitte aga kvaliteedile. Ei mõelda, kas tarbija üldse vaja nii palju. d) Tooge juhtumist viiteid, mille alusel Te kontseptsiooni valikul lähtusite. Müügprognoosi koostamisel on lähtutud suurest tootmismahust ning uutest seadmetest. Pole uuritud turgu ning tarbijate vajadusi. 2. (4) Ettevõtte turundusjuht planeerib, kuidas tooteid turustada (jaotus)/ planeerib müügikäibe prognoosi jägmiseks aastaks. Tooge välja vähemalt neli/ kolm olulist küsimust, millele ta peaks vastuseid otsima. Iga küsimuse korral kirjeldage, kust ja millisel viisil oleks võimalik informatsiooni saada.
Loksa Gümnaasium Arvuti ja interneti kasutamine 8.a klassis III. kooliastme loovtöö ...
Tartu: Lohkva. Nõges, V. (1930). Balti Eraseaduse tekstidest : normitehniline arutelu. Tartu : Mattiesen, K. Mark, J. (1946). Eesti kodanlike natsionalistide viimne põhiseadus. Tallinn. 10.4. Leidke vähemalt 3 raamatut Teie uurimistöö (referaadi) või mõnel muul huvipalkkuval teemal. Vastus peaks sisaldama : teemat, võtmesõnu ja/või märksõnu, mille alusel otsingut sooritate ja nõuetekohaselt vormistatud viiteid. Teema: Töölepingu ülesütlemise tühisus ja vaidlustamine. Märksõnad töölepingu lõpetamine, tööõigus. Tööinspektsioon.(2012). Töölepingu lõpetamine. Tallinn : Tööinspektsioon. Töölepingu seadus 2013. (2013). Tallinn : Teataja Kirjastus. Vanatalu, M.M., Pavel, N. (2014). Töölepingu lõppemine. Tallinn: Tööinspektsioon. 10.5.Kas kataloog võimaldab otsida eraldi ainult elektroonilisi teavikuid (e-ressursid
Küsimus ei tohi nõuda liialt suurt eristusvõimet probleemi hindamine — probleemi lahendustingimuste ja meetodite analüüs ja hindamine. Küsimus ei tohi kallutada st. küsimuses ei tohi olla viiteid prežtiisile, edukusele jne. 5. Mis on teadsuliku ja sotsiaalse probleemi erinevus? 23. Loetle vastusevariantide sõnastamise üldised reeglid. Sotsiaalne probleem võib jaguneda sotsiaalseks reaalseks situatsiooniks ja sotsiaalseks Üks variant korraga; soovitavaks situatsiooniks
Sel eesmärgil peab niisiis koguma kokku rühma inimesi. Kasulik on jagada rühm paarideks, et inimesed saaksid oma arusaami arutada ja mõtetele kinnitust otsida. 2. Tarbijate ütluste ülesmärkimine. Vestlustest, vaatlustest või tarbijauuringutest kogutud tarbijate ütlused kirjutatakse eraldi märkmepaberitele. Tuleb meeles pidada, et neid võib palju tekkida. Sel etapil kasutatakse ainult üht värvi märkmepaberit. Märkmed tuleb nummerdada või kasutada muid viiteid, et oleks võimalik kindlaks teha iga märkuse päritolu. 3. Ütluste grupeerimine. Märkmepaberitel esitatud ütlused tuleks grupeerida. Pole olemas kindlaid reegleid, kuidas seda peaks tegema, kuid kasulik oleks, kui kellelgi on protsessi alguses mõned eelnevalt määratletud pealkirjad igale huvigrupile. Pealkirjad ei tohiks sisaldada sõnu, millega meeskond tuttav on, nagu "kvaliteet", "kiirus", "hind", jne. Protsessi lõpuks peaks igas grupis tüüpiliselt olema 5 kuni 6 ütlust. 4
aastal, pärast kirjaniku surma. *Faust (ka dr Faustus) on klassikalise saksa muistendi tegelane, kes sõlmib lepingu Kuradiga. Seda ainest on kasutanud erinevad kirjanikud, kunstnikud ja heliloojad. On arvatud, et muistendikangelase protoüübiks on 15.-16. sajandi paiku Saksamaal elanud kahtlase kuulsusega alkeemik ja maag Johan Georg Faust. Vanim kirjanduslik töötlus pärineb 16. sajandi teisest poolest. Goethe teos laiendab ja arendab oluliselt algset motiivi, sisaldades ühtlasi viiteid kristlikule, keskaja, antiigi ja Idamaa kirjandusele ning filosoofiale. *Faust on romantismiajastu rahutu kangelane, teadlane, kes otsib meeleheitlikult kõiksuse sisimat olemust, kuid on masenduses oma mõistuse inimliku piiratuse tajumisest. Ta on õppinud mitmeid teadusi ja saanud doktoriks, kuid leiab, et ei tea endiselt midagi, mis suudaks näidata inimsoole teed parema suunas. Taevas sõlmivad Jumal ja Kurat (kuri deemon
midagi, mis teda sellises ühiskonnas kinni hoiaks ja et sõltumata sellest, kas tema juured kuuluvad paikkondlikult rohkem Läänemaale, Võrumaale, Liivimaale või hoopiski Kesk- Eestisse, "oled tähtkujult ikkagi karu ja mina laanepüü." Ta on tavaline luust ja lihast naine. Sellest luuletusest avaneb ühtlasi raamatu teine keskse tähtsusega teema oma juurte leidmine ja nende mõistmine. "Luigeluulinn" viitab juba oma pealkirjaga eestlaste rahvuseeposele ning rahvaluulelikkust ja viiteid meie pärimusele leidub ka kaante vahelt. Poleks ilmselt liialdus öelda, et see raamat räägib muuhulgas rahvuslusest. Ometigi mitte oma rahvale vaid majandusliku heaolu ihkamise või poliitilist identiteeti säilitama kutsuvate plakatite paatoslikus laadis. Kristiina Ehin on vist üks väheseid, kes on eestluse teema enda jaoks palju sügavamalt lahti mõtestanud. Tema räägib rahvuslusest, mis on päris elu pärisosa,
,,Kuidas 30 sekundiga mõjule pääseda" Milo O.Frank ,,Suhtlemispsühholoogia" Anti Kidron Tagasiside Mulle meeldis neid raamatuid uurida kuna psühholoogia ja inimeste vahelised suhted on mulle alati huvitavad ja põnevad tundunud. See on nagu pilguheit varalaekasse. Meis on niipalju kasutamata ressursse. Oleme kõik nagu lihvimata pärlid. Kuidas kuulata inimest see teema on neis raamatuis küll suhteliselt napilt esindatud ent ühte-teist siiski leiab. Otsisin ka netist viiteid ja vanasõna läks täide: Kes otsib, see leiab. Minujaoks oli aga huvitavam just enesekehtesitamise pool ja mina-lausete esitamine. Selle teema selgitamiseks oli enim kasu raamatust: ,,Kuidas 30 sekundiga mõjule pääseda". Esinemist ei tohi karta ning väga huvitavaks näiteks oli see, et võime kasu lõigata ka totaalsetest läbikukkumistest, kuna need jäävad inimestele meelde. Ka hoiak on tähtis, seda nii kuulamisel kui enese maksma panemisel. Kui silmad nutavad anektooti
Sootihane on pisike pruunikashall linnuke valkja alapoole ja musta lagipeaga. Väliselt sugupooled teineteisest ei erine. Ta on nagu teisedki tihased väga liikuv lind. Tema lend on kiire ja lainjas, toiduotsingul ripub ta tihti oksal, pea allapoole. Sageli hakkab sootihane lindude toidulauda külastama ja on inimese suhtes väga julge, nii et visa harjutamisega võib teda peagi õpetada inimese peopesalt toitu võtma. Kirjanduses leidub tihti viiteid sootihaste suurele ühtekuuluvustundele. Sageli tegutsevad nad kahe- või kolmekaupa, mis jätab mulje, nagu hoiduksid paarid kokku aastaringi. Sootihase laul on ühetooniline hele "dip-dip-dip...". Sootihaseid võib meil kohata nii suvel kui ka talvel. Sügisel rändab osa sootihaseid (arvatavasti peamiselt samasuvised noorlinnud) meilt ära, kuid on teadmata, kui kaugele nad siirduvad. Paarilise leidmisel annab isaslind emaslinnule seemnekese või mõne muu toiduiva. Kui
>> Laias laastus on pilt tuttav: spordivõistluse pealtvaatajad tunnevad sümpaatiat väikese mehe ja allajääja vastu ning see sümpaatia kajastub selgesti kohtuniku otsustes. Kuid selles mõttes leidub palju veidraid detaile. Miks poksib või maadleb väike mees suurega? Miks pole mingeid kaalukategooriaid? Eelkõige aga kõlab meie kõrvadele võõralt see, et reeglite rikkumist spordivõistlustel karistatakse piitsutamisega. Niisugused viiteid atleetikale leidub Kreeka kirjanduses sadu ja peaaegu kõik need jätavad meile samasuguse vastuolulise mulje. Tegemist on maailmaga, kus organiseeritud spordi positsioon oli ligikaudu võrdne selle tänase seisundiga, kuid paljud üksikasjad hämmastavad nüüdisaegset lugejat. Kui ta püüab nende suhtes oma uudishimu rahuldada ja saada täielikku pilti sellest, mis toimuskreeka staadionil atleetikavõistluste ajal, siis leiab ta varsti, et tema ees seisab väga
väärtushinnangute ja hoiakute kogum, mis omandatakse õppides ja vastaval alal töötades (nt iluteenindajad). Mis on tegevusala? Tegevusala tähistab laiemat majandustegevuse valdkonda (nt teenindus, töötlev tööstus) Karjäärispetsialistile: Andmebaasi käsitlemine eeldab arvuti kasutamise võimalust ja internetiühenduse olemasolu. Tutvusta portaalis Rajaleidja asuvat ametite ja kutsealade andmebaasi. Lisaks ülalkirjeldatud punktidele on andmebaasis välja toodud ka viiteid ametiga seotud artiklitele, kutsestandarditele ning kodulehtedele. Vt lisaks: Rajaleidja ametite andmebaas rajaleidja.ee/akab/ 9
näitamisega, traagika farsiga, popkultuuri märgid klassikaga jne. Üheks uhkemaks näiteks on Von Krahli Teatri trupiga tehtud ,,Stiil ehk Mis on maailma nimi". Unt võttis aluseks Peet Vallaku külarealistliku novelli ,,Maanaine" ning kirjutas ja lavastas selle ümber arvukate stilistiliste variatsioonidena. Undi suhe lavastatavate kirjandustekstidega oli eesti teatri kohta üldse tavatult aktiivne: ta töötles neid, liitis ja lahutas sündmusi ning tegelasi, tõi sisse tsitaate ja viiteid paljudele teistele kultuuritekstidele, asetades teose uutesse seostesse. Näiteks teisendas ta ,,Hamleti tragöödia" värssteksti proosaks. Undi teatritekstid on kõrgel määral intertekstuaalsed, seda oli ka lavastuse poeetika. Kirjaniku lavastustele oli omane kummastav iroonia ja rõhutatud teatraalsus. Sisulisest küljest olid Undi lavastused mitmetähenduslikud ning avatud erinevatele tõlgendustele üsna laias ulatuses; nende sõnumit ei saa lihtsalt ja lühidalt formuleerida.
1) Planeeri konspekti lehele ruumi märkmete ja täienduste jaoks; soovitav on kuni ¼ igast lehest konspekteerimise ajal tühjaks jätta; 2) Tee tunni ajal märkmeid, kasuta selleks kindlaid sümboleid, näiteks: ? ei saanud aru, segane ! hea, huvitav !!! eriti hea, üllatav ?! kahtlane, vaieldav NB! pane tähele 3) Materjali hilisema lugemise ajal on konspekti kasutamata ossa võimalik välja tuua tähtsamad nimed, sündmused, mõisted ja daatumid ning lisada viiteid teistele materjalidele; 4) Konspekteerimise käigus kasuta võimalikult palju materjali süstematiseerimist ja jaotamist alaosadeks; leia sobivaim süsteem alajaotuste tähistamisel; 5) Loetelude puhul saab parema ülevaate, kui iga nimetus kirjutatakse eraldi reale; 6) Allakriipsutuste tegemiseks kasuta mitut värvi kirjutusvahendeid, nii saad olulise kohe (teise käega) esile tuua; enamus allakriipsutusi tee aga alles konspekti läbilugemise järel;
Update table Uuendab sisukorda. Footnotes- Insert Footnote Lisab lehe alla äärde eraldatud koha, kuhu saad kirjutada märkmeid. Insert endnote Lisab dokumendi lõppu joonega eraldatud koha, kuhu saab kirjutada märkmeid. Next footnote Liigub ühe allmärkme juurest teise juurde. Show notes Kerib dokumenti sinna, kus on märkmed kirjas. Citations & Bibliography- Insert citation Saab lisada järjehoidjat või viidet. Manage sources Näitab kõiki viiteid dokumendis. Style Saab valida järjehoidja stiili. Bibliography Järjestab kõik viited dokumendis. Captions- Insert caption Lisab seletava teksti. Insert table of figures Lisab midagi seletava tabeli. Update Table Uuendab midagi seletavat tabelit. Index- Mark entry Saab teha tähist. Insert index Lisab indeksi. Update index Uuendab indeksit. Table of Authorities- Mark citation Lisab teksti põhjal viite. Insert table of authorities Teeb märgete põhjal tabeli.
tehnoloogiaid. Leiti, et tavainimesed ei pea sellega tegelema. Inimesed aga ei aktsepteerinud seda seisukohta ning 1970ndatel liituti üha enam keskkonnakaitseorganisatsioonide ja survegruppidega. Tavainimesed muutusid aktiivsemateks ja nõudsid poliitikutelt tegutsemist. 2)Kes esitas esimesena jätkusuutliku arengu mõiste? Enamjaolt antakse see au Brundtlandi komisjonile, kes defineeris jätkusuutliku arengu oma 1987. aasta ÜRO-le esitatavas raportis ,,Meie ühine tulevik". Siiski leidub viiteid, et esmakordselt kasutas antud mõistet briti keskkonnategelane Barbara Ward juba 1968. aastal. Brundtlandi komisjoni raportis on jätkusuutlikku arengut määratletud alljärgnevalt: jätkusuutlik areng on arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. 3)1983.a tähtsus säästva arengu ajaloos? 1983.a pani ÜRO tööle rahvusvahelise komisjoni, kelle ülesandeks sai ülemaailmse säästva
põhinõuded kehtestatakse raamatupidamise seadusega ning mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna juhendid. Juhend RTJ 4 lähtub SME IFRSi peatükkidest 13 ,,Varud" (,,Inventories"), 25 ,,Laenukasutuse kulutused" (,,Borrowing Costs") ja 27 ,,Varade väärtuse langus" (,,Impairment of Assets") ning peatükis 2 ,,Põhimõtted ja alusprintsiibid" (,,Concepts and Pervasive Principles") sätestatud mõistetest. Juhend sisaldab viiteid konkreetsetele SME IFRSi paragrahvidele, millele juhendi nõuded tuginevad. RTJ 4 võrdlus SME IFRSiga on toodud paragrahvis 27. Valdkondades, kus RTJ 4 ei täpsusta mingit spetsiifilist arvestuspõhimõtet, kuid see on reguleeritud SME IFRSis, on soovitatav lähtuda SME IFRSis kirjeldatud arvestuspõhimõttest. Raamatupidamise aruannete koostamisel tuleb lähtuda olulisuse printsiibist. Väheolulisi objekte võib arvestada ja aruannetes kajastada lihtsustatud viisil. 2.2. Rakendusala
........................................................5 2.2 Fakte.........................................................................................................................5 2.3 Geoloogilisi andmeid................................................................................................6 2.4 Leiud.........................................................................................................................7 2.5 Viiteid Kaali meteoriidile vanades legendides.........................................................8 3. Ilumetsa meteoriidikraatrid............................................................................................9 4. Neugrundi meteoriidikraater........................................................................................11 5. Kärdla ehk Paluküla meteoriidikraater.........................................................................12 5
Oratooriumi osade vahel oli tal tavaks esitada samal orelil ja oma orelikontserte. Eriline koht on ta loomingus oratooriumil ,,Messias" (1741 kolme nädala jooksul loodud, esiettekanne 1742 Dublinis). See on oratooriumitest ainud vaimulik teos. Libreto autor Charles Jennens. ,,Messia" teksti omapäraks on oratooriumile iseloomuliku jutustuse täielik puudumine. Domineerivad prohvetite ennustused Messia tulekust ja mõtisklused tema missioonist. Kordagi esine Jeesuse nime ja vähe on otseseid viiteid tema isikule. Oratoorium esitab Jeesuse-lugu kõige laiemas ja sügavamas tähenduses. ,,Messias" on kolmeosaline. Esimese osa tekstis on ettekuulutused Messia tulekust, osa lõpus aga pastoraalne jõulustseen karjastega väljal ja ingli kuulutusega neile lõik mis meenutab pisut saksa jõuluoratooriume. Teine osa on pühendatud Jeesuse kannatustele, surmale ja ülestõusmisele. Kolmanda, lühima osa teemaks on lunastus ja igavene elu.
Kõige loetavamaks neist on jäänud tema filosoofilised jutustused. ,,Zadig ehk Saatus" on üks neist. Kuid enne veel, kui me vaatame täpsemalt millest ta selles teoses kirjutas, võiks vaadata ka seda, miks ta selle üldse kirjutas? Meelelahutuseks? Kindlasti mitte. Pigem oli Voltaire otsustanud kritiseerida Euroopa seaduseid ja õiglust, eriti Prantsusmaa oma. ,,Zadig" ise on idamaine filosoofiline jutt, mis sisaldab endas viiteid tolleaegsele Euroopale. Nagu Moliere ja paljud teised, kasutas ka Voltaire ainsat võimalust oma hetkeühiskonna kritiseerimiseks ta kirjutas sellest n-ö ümbernurgajutte, sest sel juhul ei saanud kuningas midagi halba öelda. Voltaire ei kirjutanud otse sellest, mida ta kritiseerida tahtis, kuna sel juhul oleks teda taas oodanud vangla või riigist välja saatmine ning tema raamatud oleksid taas põletatud. Voltaire oli eelnevast kogemusest õppust võtnud. Ta kirjutas oma
olemust, kuid on masenduses oma mõistuse inimliku piiratuse tajumisest. Ta on õppinud mitmeid teadusi ja saanud doktoriks, kuid leiab, et ei tea endiselt midagi, mis suudaks näidata inimsoole teed parema suunas. Taevas sõlmivad Jumal ja Kurat (kuri deemon Mefistofeles) kihlveo, et Kurat ei suuda Fausti hinge õigelt teelt eksitada. (Goethe teos laiendab ja arendab oluliselt algset motiivi, sisaldades ühtlasi viiteid kristlikule, keskaja, antiigi ja Idamaa kirjandusele ning filosoofiale. ) "Jevgeni Onegin" Puskin Romaani tegvus toimub 1819-1825. kus vastandatakse suurlinn ja küla Peategelane on noor haritud rikas ja ilus, kuid ta ei ole rahul iseendaga ning ta ei ole õnnelik. Talle tundub, et kõik see, mis ta teeb ei ole huvitav. Kõik nagu korduks(võlts). Ta lahkub suurlinnast maale, kus ta sai päraduseks mõisa. Seal ta kohtuv kahe noore neiuga-Olga ja Tatjana.
erinevate nuppude ja hoobadega. Erinevateks sisendfunktsioonideks on saadaval lai valik baasjaotiga kombineeritavaid elemente. Pneumaatiliste jõuelementide tööd juhivad kontrollelementidena toimivad pneumojaotid. Nende ehitus peab tagama täiturite kiire antud signaali peale reageerimise. Seega peab jõuelemendina toimiv pneumojaoti olema täiturile nii lähedal, kui võimalik. Muidu hakkavad voolikutest moodustatud pikad ühendused tekitama viiteid. Ideaalis peaks asi olema nii, et jaoti on täiturisse sisse ehitatud. Sellise kooste eelis oleks lihtsam ja kiirem paigaldus ning ühenduskomponentide väiksem kulu. Juhtahela töökindel toimimine on tugevas sõltuvuses lõpulülititena kasutatavate pneumojaotite õige paigaldusega. Nende paigaldusel tuleb arvestada edaspidise seadistamise võimalikkust ja lihtsust, et oleks tagatud õigeaegne lülitumine, olenevalt silindri liikumisest. KOKKUVÕTE
Irving Penn on üks meie aja hinnatuimaid fotograafe, koos Richard Avedoniga oli ta üks juhtiv moefotograafe, kelle looming mängis olulist rolli moefotode konventsioonide väljakujunemisel. 1943.aastal avaldati esmakordselt tema foto Vogue´i kaanel, tema kõige viimane kaanefoto avaldati aastal 2014. Peaaegu kogu oma karjääri vältel töötas Penn ajakirjale Vogue.. Penn oli kunstiharidusega ning tundis hästi nii kaasaegset kui ka vanemat kunsti. Tema vaikeludest leiab viiteid kunstiajaloo suurkujudele, eriti torkab silma huvi 17. sajandi alguse ja 18. sajandi Euroopa vaikelude vastu, nagu tema esimesest Vogue´i kaanefotost näha saab. See oli kompositsioon hinnalistest moeaksessuaaridest, mille hulgas oli ka pilt sidrunitega (Lisa 4). Kuigi Penni vaikeludes on alati tunda kunstiajaloo mõjutusi, kasutab ta fotomeediumi võimalusi ka täiesti uut laadi kujutiste loomiseks, mis valgustavad neid inimeksistentsi tahke, mida ajaloolistel maalidel ei kohta.
Üheks näiteks on elektrooniliste registrite pidamine, mis ühest küljest võimaldab teha laiahaardelisi uuringuid kiiremini kui ei kunagi varem, kuid teisest küljest lubab registrites sisalduvat delikaatset infot inimeste vastu ka märksa tõhusamalt ära kasutada. Paraku tuleb registris sisalduvaid andmeid registri ülesannete täitmiseks väga sageli konkreetsete isikutega siduda. Isegi juhul, kui andmekogu pidamise ainus eesmärk on tugevasti umbisikustatud statistika, läheb viiteid andmesubjektidele vaja andmete uuendamisel ja teiste registritega linkimisel. Sellega seoses peab alati kusagil eksisteerima osapool, kes suudab registrisse kuulujaid kindlaks teha. Küsimus seisneb ai- nult selles, kui kergesti ründaja andmeid sellelt osapoolelt kätte saab ning kui palju kahju ta seejärel teha võib. Kokkuvõtlikult võib öelda, et volitatud töötleja poolsete rünnete ohtu polegi
linnas üle maailma, rääkides 302 erinevat keelt. Sellel, nagu ka eelnevalt välja toodud platvormidel, on samuti olemas oma mobiilirakendus. Platvormi peamiseks kasutusalaks on leida endale tasuta koht majutuseks, millele lisanduvad veel erinevad teenused. Nendeks teenusteks on kohtumised kohalike inimestega, erinevate informatsioonide vahetamine ning kultuurivahetuse pakkumine. CouchSurfingul on ka sõprussidemete funktsioon, kus liikmed ühendavad end teistega ning võivad koguda sedasi viiteid ja soovitusi teistelt. Need funktsioonid on olulised usaldusväärsuse tagamisel, kuna sellel platvormil toimub majutuse pakkumine ja vastu võtmine kõik usalduse alusel. (Hendrickson, B. Lafontaine, P. Rosen, 2011) Kokkuvõte Jagamismajanduse platvormid on viimastel aastatel tekitanud nii hotellidele kui ka muudele traditsioonilistele majutusettevõtetele suurt konkurentsi, röövides üsna arvestava osa nende käibest. Samas saavad platvormid nendega hästi läbi, kuna pakuvad
kõige üldisem ning pole tarvus niipalju spetsiifilist sõnavara, kui teistes õigustloovates aktides. 6.1 Õigusloovate aktide problemaatilisus Autori hinnangul kõige problemaatiliem õigustloov akt tema poolt loetud aktide hulgast on riigieelarve seadus, kuid arvamus on subjektiivne, kuna autori jaoks on finantsterminid ja finantsmaailm kauge, siis on sealsete mõistete arusaamine raskendatud. Lisaks on seaduses palju viiteid teistele seadustele, mis raskendab ühes ja samas kohas küsimustele vastuse saamise. 7. Olulisemate märksõnade loend Avalik õigus Eesti Vabariigi põhiseadus Eraõigus Euroopa Parlamendi valimise seadus Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri Karistusseadustik Objektiivne õigus Riigieelarve seadus Riigikogu kodu- ja töökorra seadus Vabariigi Valitsuse seadus Õiguslik ideoloogia Õigusnormid Õigusnormide liigid Õigusnormide struktuur
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
