d) mõlemas astmes kasutatakse kaitselüliteid, rakendustunnusjoonte lõikumine ja kattumine on tõenäoline; selektiivsuse tingimus ei ole täidetud lühisvoolude juures, mis ületavad kriitilist I; kindluse mõttes võib kõrgemas astmes kasutada selektiivset kaitselülitit. ( madalamas astmes kasutatakse voolu piiravat kaitselülitit, ülemises aga viitega kaitselülitit e. reguleeritakse rakendusaega ).' Selektiivsuse tingimus on vaja täita selleks, et rikke korral rakenduks rikke kohale lähim kaitseaparaat. 15. 16
TEKSTIÕPETUS Suhtlemine ehk kommunikatsioon põhineb suulisel ja kirjalikul kõnel. Kommunikatsiooni protsess saab toimuda siis, kui on olemas kõneleja või kirjutaja ja kuulaja või lugeja. Sõnumi saatja vastuvõtja ehk retipient. Sõnumi ja tagasiside võivad olla sõnalised või sõnatud, tahtlikud või tahtmatud. Tagasiside võib-olla vahetu (st võib toimuda kohe) või võib toimuda ajaliselt hiljem. Kommunikatsiooni protsess ei ole täiuslik üldjuhul mitte kunagi. Kommunikatsioon ei ole täiuslik, sest enamasti teade muutub teel saatjalt vastuvõtjale. Teate liikumist mõjutavad kaks tegurit : 1. Välised asjaolud (segamine, müra, tegevus väljas); 2. Sisemised tegurid (köha, rääkimine(kuidas räägib)). Lisaks nende kahele tegurile võib kommunikatsioon mõjutada kella aeg või hiline moraalilugemine, võõras koht, hääldus, halb nähtavus, tausta müra jne. Kirjaliku...
•formaalsed suhted liikmete vahel; •alluvussuhted paigas, hierarhilisus märgatav; •täpsed ametikirjeldused, vastutus kitsa töölõigu eest; •tasustamise alus: ametikoht APOLLO KULTUUR •Hea ülemus on korrektne, ei muutu isiklikuks, nõuab seda mis on ametlikult ette nähtud •Hea alluv on kohusetundlik, ei tee tegusid, mis üllatavad ülemust •Prioriteet –oma rolliga seotud ülesannete täitmine •Kohusetruudus, lojaalsus •Konfliktid surutakse alla viitega reeglitele, vastutusvaldkondadele •Tööülesandeid jaotatakse vastavalt funktsioonidele ja ametlikule vastutusele ATHENA KULTUUR •Hea ülemus on tööülesannetes teistega võrdne •Hea alluv on motiveeritud, annab ideid, juhtimine olgu nende töö kelle võimekus ja kompetentsus suurem •Prioriteet –tööülesannetest tulenevad nõuded oskustele, võimetele jm •Kompetentsus, efektiivsus, töötahe •Konfliktid lahendatakse arutluste käigus
"Interneti"põhiosa, reeglina opsüsteemi sisse ehitatud (TCP,UDP,IP), Kohtvõrk,moodemvms, tüüpiliselt opsüsteemi laetavate kaardidraiveritega (Ethernet, SLIP) HTTP on omaette protokoll, mida kasutatakse veebilehtede, piltide, tekstifailide, zip failide jne jne saatmiseks veebiserveri ja brauseri vahel HTTP ei ole ehitatud "biti või baidi" tasemel, vaid teksti ridade kaupa: päis, tühi rida, tekstiread Rekursiivne millegi kordamine viitega iseendale või enesesarnaselt foo calls foo: * int foo(int x) { if (x>0) return 1+foo(x-1) else return 1} Salesman travel - 6 linna puhul 5*4*3*2*1=120 erinevat teed(N-1)! Reaalarvude hulk on suurem (võimsam) kui positiivsete täisarvude hulk. Reaalarvude hulk on suurem (võimsam) kui täisarvude hulk. N: 0 1 -1 2 -2 3 -3 4 -4 ... Z: 0 1 2 3 4 5 6 7 8 ... Tegelikult on murdarvud vs pos täisarvud üksküheses vastavuses Cantori teoreem ütleb
töösuhte lõpetamine Tööleping lõpeb: 1) poolte kokkuleppel (§ 76) 2) tähtaja möödumisel (§ 77) 3) töötaja algatusel (§-d 79, 80, 82, 85) 4) tööandja algatusel (§ 86) 5) kolmandate isikute nõudmisel (§110) 6) pooltest sõltumatutel asjaoludel (§-d 111-116) Töölepingu lõpetamise vormistamine Tööandja teeb töölepingu lõpetamise kohta lepingusse kande, milles näidatakse lepingu lõpetamise aluse formuleering viitega seaduse paragrahvile, lõikele ja punktile, samuti töölepingu lõpetamise päev, töötajale või tööandjale hüvituse maksmine ja lepingu järgi saadu tagastamine. Töölepingu lõpetamise päevaks on töötaja tööloleku viimane päev, kui käesolev seadus ei näe ette teisiti. Kui töötaja on enne töölepingu lõpetamist lahkunud töölt omavoliliselt, siis lõpetab tööandja töötajaga töölepingu päevast, mis järgnes päevale, mil töötaja töölt omavoliliselt lahkus
Moraal on normide süsteem normid on reeglid, mis ütlevad, mida inimene peab tegema või tegemata jätma. Normatiivsed süsteemid: mäng (male, jalka jms), õigus, religioon, moraal, etikett Õigusnormid - seadused siis. Tagatakse riiklike institutsioonidega, piiratud riigipiiridega, mittetäitmisel välised sanktsioonid ja annab küsida, kas nad on moraalsed. Religiooninormid kehtivad ühe religioosse grupi piires, põhjendatakse viitega jumalikule autoriteedile, ilmutusele või kirjasõnale. Täitmist tagatakse väliste sanktsioonide ähvardusega. Moraalinormid on mitteformaalsed, ega tagata riiklike institutsioonidega. Tagatakse väliste (teiste suhtumine) kui sisemiste sanktsioonidega (häbi). Mor.normid on universaalsed, ega ole piiratud riigipiiri, grupi või religiooniga. Kohustuslikkust ei põhjendata autoriteedile viitamisega vaid inimeste mõistusele või kokkuleppele või kasulikkusele.
- kg - tk taridetailid Mõõtmisreeglid: - sarrust mõõdetakse teoreetilise massina kg-s - sarruse arvutamisel arvestatakse mahtu vastavalt sarrustamise joonistele või spetsifikatsioonile - sarrusetööde hulka kuuluvaid distantsklotse, sidumistraati eraldi ei näidata - sarrusterase arvestamisel on määravaks arvestuslik mass (tootja profiilkataloog) - sarrustamise jooniste puudumisel või nende puudulikul esitamisel antakse sarruse mahud hinnanguliselt koos viitega arvestamise meetodile - sarrused rühmitatakse tüübi järgi; võrksarrus varbsarrus (kalasaba-, sile jne) - eraldi näidatakse monteeritavate elementide vuugitäite sarrust, erimõõtu sarrust (ülipikad ja liugraketise sarrus) jms. - sarruse eelpingestamistöid rühmitatakse ehitusprojekti seletuskirja alusel 83 Plaatimine Selgitus: Käsitleb Plaatimist keraamiliste ja looduskivist plaatidega koos paigaldussegude ja liimide, alusvõrkude jm
(Aasmäe 1999:159-160) Väljaspool linnu asuva tööstusliku ja kaubandusliku sihtotstarbega kinnisvara hindamiseks oli eraldi metoodika. Maksustamise eesmärgil hinnati säärane kinnisvara puhttulu alusel. (Aasmäe 1999:161) Linnades asuva kinnisvara hindamise õiguslikud alused pärinesid Vene riigi seadustest, mida viimati muudeti 1920.aasta 31. detsembril (RT 1921,3,20). Linnavolikogudele anti õigus korraldada linna piires asuva kinnisvara hindamist oma äranägemisel. Viitega linnade sissetulekute, väljaminekute, eelarvete ja aruannete seadusele kehtestas iga linn oma kinnisvara hindamise juhendi, mis arvestas kohalikku eripära. Mõni linn (Narva-Jõesuu) ei pidanud kinnisvaramaksu kehtestamist vajalikuks. (Aasmäe 1999:161) Linnades hinnati ehitised tulukuse või väärtuse alusel. Tulukuse määramiseks esitasid peremehed aruande ja üürnikud kviitungi. Kogutulust lahutati normatiivsed kulud ja saadi maksustamisele kuuluv puhastulu
viidet parandatava raamatupidamiskirjendi järjekorranumbrile. Kui parandus ei põhine algdokumendil, tuleb koostada parandust selgitav raamatupidamisõiend (parandusdokument). (2) Parandusdokument peab lisaks käesoleva seaduse § 7 lõigetes 1 ja 3 sätestatud rekvisiitidele, mis peavad olema raamatupidamisõiendis, sisaldama paranduse sisu. Varasemat algdokumenti ja raamatupidamiskirjendit tuleb täiendada viitega hilisemale parandusdokumendile ja -kirjendile. 4. Bilansikirjete sisu Raamatupidamiskohustuslane peab oma raamatupidamise aastaaruandes kasutama raamatupidamise seaduse lisas 1 toodud bilansiskeemi. Bilansikirjete nimetusi võib täpsustada, samuti võib lisada täiendavaid kirjeid või kirjete alaliigendusi, kui see tuleb kasuks bilansi informatiivsusele ja loetavusele. Bilansikirjete alaliigendusi võib bilansi asemel esitada lisades, kus need detailsemalt lahti kirjutatakse
Eesti erinevate väljaannete keele korrektsuse üle. Vaatluse all olid Eesti trükiväljaanded. Ajalehtedest Postimees (PM), Eesti Päevaleht (EPL), SL Õhtuleht (SLÕ), Eesti Ekspress (EE), Sakala ning nende väljaannete lisad: Arter, Versus, Areen, Hip. Ajakirjadest Muusika, Teater. Muusika. Kino (TMK), Kroonika, Stiina ja Eesti Naine. Uurimismaterjaliks said tekstides esinenud muusikateemalised võõrapärased sõnad ja sõnaühendid. Sõnad on kantud sedelitele koos viitega. Sedeleid sai kokku 164.Kõrvale jäid vanemad muusikaalased sõnad, mis on varasemast ajast kasutusel olnud, sest need on oma kindla koha ja väljakujunenud kirjapildiga stabiilselt keelekasutuses käibel (enamasti pärinevad need itaalia keelest). Uurimise aluseks said uuemad ingliskeelsed mõisted ja sõnad. Sedelid on jaotatud viide alagruppi (......järgneb gruppide kirjeldus). Nende alajaotuste põhjal on loodud ka töö osad
koostatud raamatupidamisõiend. 8 Raamatupidamise alg- ja koonddokumentidel olevat informatsiooni ei tohi kustutada ega teha neis õiendita parandusi. Kui parandus ei põhine algdokumendil, tuleb koostada parandust selgitav raamatupidamisõiend, kuupäevaga, millal parandus tehti, oma allkirjaga, tehingu majandusliku sisuga ja paranduse sisuga. Varasemat algdokumenti ja lausendit tuleb täiustada viitega hilisemale parandusdokumendile ja kirjendile. Jooksva aasta ja eelnevatest perioodidest vajalikud kaustad, välja arvatud personalikanded, on vastavate registrit pidavate töötajate juures riiulitel. Algdokumente peab raamatupidamiskohustuslane säilitama seitse aastat ja pikaajaliste kohustuste või õigustega seotud äridokumente tuleb säilitada seitse aastat pärast kehtimistähtaja möödumist. Raamatupidamise sise-eeskirja tuleb säilitada seitse aastat
9.Millised on eetika, õiguse ja religiooni erinevused : normide kehtivuse, formaliseerituse, normide sanktsioonide ja põhjendamisviiside osas ? Moraalinormid on mitteformaalsed, nende täitmist ei tagata riiklike institutsioonidega. Tagatakse nii väliste (teiste inimeste reaktsioonid, suhtumine) kui sisemiste sanktsioonidega (häbi). Moraalinormid on universaalsed, ei ole piiratud riigipiiride, grupi, religiooniga. Moraalinormide kohustuslikkust ei põhjendata viitega autoriteedile (jumalikule, ilmalikule) vaid inimeste mõistusele või kokkuleppele või kasulikkusele. Õigusnormid on seadused otseses tähenduses, seadusandja poolt kehtestatud, institutsioonide poolt kantud. õigusnormide täitmist tagatakse riiklike institutsioonidega: kohus, politsei, vanglad õigus on piiratud riigipiiridega: seadused kehtivad ühe riigi piires seaduse mittetäitmisel tuleb tegemist väliste sanktsioonidega (karistused)
ÜTE: on pöördumissõna, mis näitab, kelle või mille poole lauses pöördutakse. Üte eraldatakse muust lausest KOMA(DE)GA. Üte on alati nimetavas käändes! (Nt Kallis Pille, palun tule siia. Anna mulle vihik, Kaido. Kes teist, poisid, homme võistlema tuleb?) 7 TSITAADID JA TSITAATSÕNAD: tsitaadid on täpsed, tähttähelised väljavõtted mingist tekstist, esitatakse koos viitega autorile või allikale. Tsitaat vormistatakse otsekõnena. Nt ,,Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb armastus" (A. H. Tammsaare). Tsitaatsõnad on võõrkeelsed ja neid kirjutatakse ja hääldatakse nagu päritolukeeles. Muust tekstist eristamiseks tuleb nad kirjutada kursiivkirjas. Nt coca-cola, all right. LAUSELIIKMED: Lause tuum on ÖELDIS e tegusõna pöördeline vorm. Sellele tõmbame lauses alati KAKS joont alla. Nt Peeter laulis ja mängis trummi.
(1:306) 2.7 Töölepingu lõpetamine Tööleping võib lõppeda vaid seadusega ettenähtud alustel, seega kas poolte kokkuleppel, tähtaja möödumisel (ainult tähtajaline leping), töötaja algatusel, tööandja algatusel või pooltest sõltumatutel asjaoludel (töötaja surm, kutsumine kaitseväkke jms). Töölepingu lõpetamisest peab ette teatama kirjalikult. Töölepingu lõpetamise puhul tehakse töölepingusse kanne, kus näidatakse töölepingu lõpetamise aluse formuleering viitega töölepingu seadusele. Märgitakse üles ka kuupäev, hüvitise maksmise ja lepingu järgi materiaalse vara tagastamine. (3:§ 79-83) 10 Töötaja võib tähtajatu töölepingu igal ajal korraliselt üles öelda. Korralisest ülesütlemisest peab töötaja tööandjale ette teatama vähemalt 30 kalendripäeva. Tähtajalist lepingut töötaja korraliselt üles öelda ei või, välja arvatud töötaja asendamise ajaks sõlmitud töölepingut
kuid ei taba, relvas esines tõrge, relv osutus ekslikult mittelaetuks ja lasku päästikule vajutamise jägselt ei toimunud). Kui süütegu ei saadud toime panna süüteo toimepanemiseks kõlbmatu eseme, subjekti, toimepanemise vahendi, riista või viisi kõlbmatuse tõttu, nimetatakse seda kõlbmatuks katseks. Süüteo katse on karistatav karistusseadustike eriosa paragrahvi järgi, kuid viitega karistusseadustiku üldosale (nt § 25 lg 1 ja § 113 järgi). Samas ei ole ka süüteo katse õigusvastane ja karistatav, kui isik seda toime pannes kujutab endale ekslikult ette asjaolusid, mis välistaksid teo õigusvastasuse. Ja vastupidi: juhul kui esinevad objektiivselt teo õigusvastasust välistavad asjaolud, kuid isik ei saa sellest aru ning soovib saavutada süüteo koosseisus ettenähtud tagajärge, on tegemist
3.1. Viitamine Sõltuvalt töö iseloomust kasutatakse kas nimelise viitamise süsteemi (geoökoloogia, bioloogia, keskkonnakorraldus, keemia) või numbrilise viitamise süsteemi (füüsika, keemia). Viidatakse originaalsele mõttele, faktile või asjaolule. Lausaline otsene mahakirjutamine (näiteks lausete ja lõikude kaupa) on lubatud vaid tsiteeringuna, mis asetatakse jutumärkide vahele ja varustatakse viitega autorile, ilmumisaastale ja leheküljele, millelt tsiteering võetud. 3.1.1. Nimeline viitamine Nimelise viitamise puhul esitatakse tekstisisestes sulgudes autori nimi ja aasta, mis komaga eraldatakse: ... (Dale, 1998).... Viidatava autori nime ei korrata, kui see selgub tekstist: Dale (1998) väidab, et ... 4 Raamatus Tools to Aid Environmental Decision Making (1998) väidab Dale, et ...
telos- kreeka k "eesmärk". Tegu peab maksimeerima ühiskonna hüvet. Utilitas lad k. "kasu" Printsiip: "Tee seda, mis toob kõige rohkem kasu võimalikult suurele hulgale!" Aluse panid Hutcheson, David Hume, Adam Smith. Jeremy Bentham ja John Stuart Mill on utilitarismi klassikud. Bentham: Maksimeeri naudingut, minimeeri valu. Stuart Mill: Eudamonistlik utilitarism (eudaimonia "õnn"). Empirist uskus, et igasugune teadmine põhineb kogemusel. Moraali ei põhjendatud enam viitega Jumalale. Moraalsus seisneb inimeste õnne suurendamises maa peal. Meil on lubatud ja isegi kästud teha seda, mis toob kaasa õnne. Utilitarismi kolm põhijoont: Tegude üle tuleb otsustada nende tagajärgede alusel. Õiged on need teod, millel on parimad tagajärjed. (Konsekventsialistlik printsiip) 2.Tagajärgede hindamisel on määravaks tuleneva kasu hulk. (Kasulikkuse printsiip) 3
Tallinna Saksa Gümnaasium TALLINNA SAKSA GÜMNAASIUMI UURIMISTÖÖDE KOOSTAMISE JUHEND Õppematerjal Koostajad: Ivi Olev Harry Sepp Anu Tuulmets Tallinn 2012 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 1. MIS ON UURIMISTÖÖ?.......................................................................................................3 1.1. Mis on probleem?...........................................................................................................3 1.2. Kuidas seada eesmärki?................................................................................................. 3 2. UURIMISTÖÖ JUHENDAMINE JA KOOST...
ANDMED- inimesele või masinale arusaadaval kujul vormindatud info esitusviis, mida saab kasutada suhtlemiseks, tõlgendamiseks, säilitamiseks või töötlemiseks. (Info esitamise viis inimesele arusaadaval kujul) INFORMATSIOON- fakte, sündmusi, asju, protsesse, ideid, mõisteid või muid objekte puudutav teadmus, millel on teetud kontekstis eritähendus. (Andmed millel on teatud kontekstis tähendus minule. Inf. On tavaliselt kodeeritud kujul, kokkulepe saaja ja saatja vahel. Inf. on edasi antud teadmus.) TEADMUS- informatsioon ja oskused, mis on omandatud läbi kogemuse või hariduse. (Andmed>Informatsioon>Teadmus) DOKUMENT- on mis tahes teabekandjale jäädvustatud teave, mis on loodud või saadud asutuse või isiku tegevuse käigus ning mille sisu, vorm ja struktuur on küllaldane faktide või tegevuse tõendamiseks. (dok. On registreeritud teavik) DOKUMENT (record) organisatsiooni või üksikisiku poolt seadusest tulenevate ülesannete täitmise või äri...
Meeltega tajutavad omadused on redutseeritavad kehasid moodustavate aatomite erinevatele kujudele ja liikumisviisidele. Kõik eelpool kirjeldatu on Epikuros pärandanud varasematelt atomistidelt. Tema enda panuseks on siinjuures püüe anda igale teesile oma kanoonikast lähtuv tõestus, s.t. näidata iga väite puhul, et vastupidine eeldus viib vastuollu kas vaadeldavate, taju poolt tõendatud faktidega või mõtlemise võimalikkustega. Enamus väiteid on põhjendatud viitega tajule: et mitte miski ei teki eimiskist ega hävi eimiskiks; et on olemas kehad ja tühjus; et peavad olema aatomid, mis omavad palju erinevaid kujusid. Kõiksuse muutumatuse ja lõpmatuse tõestused toetuvad mõistele kõiksusest kui kõigi esemete kogust, väljaspool mida ei saa definitsiooni kohaselt midagi olla. Ontoloogiline tees, et kõik, mis on, on kas keha, tühjus või nende omadused, tuleneb Epikurose järgi sellest, et mingit teist laadi esemed ei ole mõeldavad.
1991. aasta kohtuotsuses Francovich jt arendas Euroopa Kohus välja ühe teise põhimõiste: liikmesriigi vastutus kahju eest, mille liikmesriik on füüsilistele või juriidilistele isikutele tekitanud liidu õiguse rikkumise tõttu. Alates 1991. aastast on Euroopa kodanikel seega võimalus esitada liidu õigusnormi rikkuva liikmesriigi vastu kahju hüvitamise hagi. Kaks Itaalia kodanikku, kellele pankrotistunud tööandjad võlgnesid töötasu, pöördusid kohtusse viitega Itaalia riigi tegevusetusele: Itaalia ei olnud üle võtnud liidu õigusnorme töötajate kaitsest tööandja maksejõuetuse korral. Vastuseks Itaalia kohtu küsimusele märkis Euroopa Kohus, et nimetatud direktiivi eesmärk oli anda füüsilistele ja juriidilistele isikutele õigusi, mis neilt oli ära võetud niisuguse liikmesriigi 17 tegevusetuse tõttu, kes ei olnud direktiivi üle võtnud, ja lõi seega võimaluse kahju
Karistusõiguse üldosa kordamisküsimused 1. Karistusseadustiku üldosa mõiste, tähendus ja struktuur Karistusõigus määrab, millised teod on käsitletavad süütegudena ja milliseid karistusi nende eest määratakse ehk karistusõigus määrab kindlaks nende ühiskondlike suhete ringi, mis on riigi kaitse all ja mille rikkumine toob kaasa karistuse. Alates 1. septembrist 2002 kehtib Eestis ühtne karistusõigus karistusseadustiku näol. Karistusseadustik jaguneb üld-ja eriosaks. Karistusseadustiku üldosa annab teo karistatavuse alused üldiselt ning jaguneb kolmeks põhiosaks: õpetus karistusseadusest, õpetus kuriteost ja õpetus karistusest. Üldosa koosneb seitsmest peatükist. Esimene peatükk käsitleb üldsätteid, teine peatükk süütegu ja peatükid kolmest seitsmeni karistusega seonduvat. Karistusõiguse ülesanne on kõige olulisemate õigushüvede (põhiväärtuste) kaitse õigusvastaste rünnete eest. Näiteks tapmine on suunatud elu, var...
praktikas raskesti hinnatav. Süüvõimelise isiku süü puudumine, kui isik ei saa aru teo ebaõiglusest või saab aru oma teo keelatusest aga loobub vabatahtlikult süüteo katsest- süüd välistavad asjaolud võivad välistada sellise isiku vastutuse, kes on küll pannud teo toime süüvõimelisena, kuid asjaoludel mille esinemisel rik on otsustanud näidata üles suuremeelsust ning vabastada isiku vastutusest viitega süü puudumisele. Esimesel juhul on tegu süü puudumises ettevaatamatuse korral. Antud juhul on tegu kahe keelueksimusega, nimelt ettevaatamatuse ja tahtlusega. Teatavasti vastutab isik ettevaatamatusest põhjustatud tagajärje eest siis, kui oht õigushüvele oli ettenähtav ning situatsioonis tuli tavapärasest kõrgema ohu fooni tõttu näidata üles hoolsuskohustust. Kars prg 38 (süü puudumine ettevaatamatuse tõttu) alusel on aga isiku süü välistatud, kui ta
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtlus ja majandusarvetuse õppetool II R SISE-EESKIRJA KOOSTAMINE Referaat Õppejõud:M. Kasearu Mõdriku 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Käesoleva referaadi teemaks on ,,Raamatupidamise sise-eeskirja koostamine". Sise-eeskirja eesmärgiks on määrata kindlaks raamatupidamise ja aruandluse korraldamise põhinõuded, et raamatupidamine ja finantaruandluses kajastuv info oleks ühiselt mõistetav kõigile asjaoludele omanikele, juhatusele, investoritele, võlausaldajatele, töötajatele, audiitoritele ja riiklikele struktuuridele. Referaat koosneb kümnest peatükist, milleks on üldsätted, kontoplaan, majandustehingute dokumenteerimine ja kirjendamine, dokumentide käive ja säilitamine, tulude ja kulude kajasta...
reguleerivad usuühingute korraldust ja funktsioone. Need normid kehtivad religioosse grupi piires. Religiooninormid on väga tihedalt seotud usulis-eetilise maailmavaatega ja nende normide süsteemid erinevad üksteisest sõltuvalt tunnustatavast maailmausundist, usulahust või kirikust. 19 Religiooninormide täitmist tagatakse väliste sanktsioonidega nagu näiteks viitega põrgule või paradiisile. Öeldakse, et inimene, kes ei täida religioosseid norme läheb pärast surma põrgusse ning vastupidi, kes täidab neid, paradiisi. 7.6. Välise kultuuri (ehk kombestiku) normid Välise kultuuri normid ehk kombestiku ehk konventsionaalsuse normid, reguleerivad indiviidi käitumise välimist külge. Need normid on diferentseerunud vastavalt sotsiaalsele ja kultuurikeskkonnale ning aegade jooksul on erinevad sotsiaalsed kihid väärtustanud neid küllaltki erinevalt.
Minimaalse säilimisaja esitamisel, mille jooksul selle määranud valmistaja või pakendaja tagab säilitamistingimuste järgimise korral toidu nõuetekohasuse, märgitakse kodeerimata kronoloogilises järjestuses vähemalt järgmine teave: 1) kuupäev ja kuu, kui toidu minimaalne säilimisaeg on kuni 3 kuud; 2) kuu ja aasta, kui toidu minimaalne säilimisaeg on üle 3 kuu, kuid mitte üle 18 kuu; 3) aasta, kui toidu minimaalne säilimisaeg on üle 18 kuu. Koos minimaalse säilimisajaga või viitega nimetatud tähtaja asukohale müügipakendil märgitakse vastavalt järgmine tekst: 1) «parim enne ...», kui tähtajas on näidatud kuupäev; 2) «parim enne ... lõppu» muudel juhtudel. (3) Minimaalse säilimisaja viimane päev, kuu või aasta arvatakse säilimisaja sisse. . Minimaalset säilimisaega ei pea märkima: 1) värskel puuviljal, kaasa arvatud marjadel, ja köögiviljal, kaasa arvatud kartulil, kui need ei
VÕIM - võime teatud sotsiaalses suhtes enda tahet läbi suruda (M. Weber) VÕIM - võime teatud sotsiaalses suhtes enda tahet läbi suruda (M. Weber) o Võim kellegi üle: võim kui sotsiaalne suhe, mille puhul ühe tegutseja käitumist saab selgitada vaid o Võim kellegi üle: võim kui sotsiaalne suhe, mille puhul ühe tegutseja käitumist saab selgitada vaid viitega teisele tegutsejale; viitega teisele tegutsejale; o Võim millekski: individuaalne võime midagi teha, mh rakendada võimu kellegi üle (latentne võim), o Võim millekski: individuaalne võime midagi teha, mh rakendada võimu kellegi üle (latentne võim),
EDF algoritm Multiprotsessorsüsteemid, kus viia madala energiaga ooteasendisse (sleeping) hetkel täidetav ülesanne katkestatakse. kommunikatsiooniinfrastruktuur on ennustatava Lihtne lähenemine sorteeritud järjekordadega (iga viitega Võimsustarbe vähendamine on oluline: saabuvat ülesannet võrreldakse kõigi ülesannetega) (nagu näieks CAN, TDMA protokollid jne.) Toiteallika disainil Dünaamiline pinge muutmine (DVS) nõuab tööaega O(n2); (väiksem kahendotsingu Pingeregulaatorite disainil CMOSi energiatarve puhul)
teguritest, sagedus varieerub 3-4 kuni 50/1000 sünni kohta. 6. erijuhud Siiami kaksikud ehk Kaksikud, kellel on erinevad mittetäielikult lahknenud isad, selle aluseks on ajalise kaksikud. viitega polüovulatsioon Mitmikute sünni sagedust mõjutavad tegurid 1. pärilikkus. eeskätt naisepoolsest pärilikkusest, teatud juhtudel toimib ka mehepoolne eelsoodumus. 2. Ajalooline suhtumine eri rahvustel. Ajalooliselt kõige negatiivsem läbi ajaloo olnud aasia rahvustel > negatiivne kunstlik valik -> tänapäeval sünnib Aasias kõige vähem mitmikuid. Euroopas ükskõikne suhtumine, Aafrikas teatud hõimudel äärmisel positiivne suhtumine
tehnoloogia, aeg, raha); · inimkapital vastand füüsilisele kapitalile; · personal viitab personalijuhtimise administratiivsele iseloomule; · tööjõud enamasti oskustöölised, kelle hulka ei arvata juhtkonda; ka kogu töötajaskond, kes on töö teostamiseks saadaval; ka abstraktne mõiste inimpingutuse kohta (kui vastand loomadele ja masinatele); mistahes töö, eeskätt viitega füüsilisele pingutusele ja oskuste vahetamisele raha vastu; · kaader viitab nõukogudeaegsele perfokaartidel ja paberimajandusel põhinevale kaadri inspekteerimisele; ka mõiste filmindusest. 3.1. Personalijuhtimisalane tegevus ettevõtte ärieesmärkide elluviimiseks . Kohviku juhtataja, samas ka personaalijuht suudab inimesi mõõta kulude ja ressursside seisukohast, kuid peab alati meeles et, ,,Töötajad on meie kõige tähtsam vara"
sai järgmisena mehele). Sellised rituaalid käivad rahval lainetena. Toit · On praegugi levinud ja aktuaalne ja kasutuses teema. Nt hingedepäeval on väga oluline süüa verikäkki jne. ) Varasemaid andmeid rahvakalendri kohta H. Göseken 1660: kuude nimetused tähtpäevade järgi (nääri-, küünla-, vastla jürikuu jne.), looduse järgi (heinakuu, lõikusekuu) 17.saj II poolest teateid Läänemaa nn puukalendritest, viitega Thomas Hjärne (1638?-1678?) kroonikale. Trükikalender rahvakalender 18. saj trükikalender ei kajastanud rahvakalendri tähtpäevi ja rahvakalender omakorda ei võtnud kuigi oluliselt trükikalendri tähtpäevi. Lauri Vahtre (eestlase aeg, 1991) peab trükikaldendrite tähenduseks rahvakalendri suhtes seda, et trükikalendrid aitasid hoida rahvakalendri tähtpäevi meeles. Teaduslik antoloogia " Eesti rahvakalender" Selma Lätt ( 1. osa) Mall Hiiemäe (2.-7. osa) Rahvakalender
John Stuart Mill (1806-1873) · Tegi vahet õnnel ja puhtmeelelisel naudingul. · Eristas madalamat ja kõrgemat järku naudinguid. · Eudamonistlik utilitarism (eudaimonia "õnn") · Empirist uskus, et igasugune teadmine põhineb kogemusel. Utilitarismi revolutsioonilisus Benthami ja Milli kasulikkuse printsiibi toomine moraali oli sama radikaalne kui Marxi ja Darwini tegevus 19. sajandil. Moraali ei põhjendatud enam viitega Jumalale või jumalikele käskudele. Moraalsus seisneb inimeste õnne suurendamises maa peal. Meil on lubatud ja isegi kästud teha seda, mis toob kaasa õnne. Utilitarismi kolm põhijoont 1. Tegude üle tuleb otsustada nende tagajärgede alusel. Õiged on need teod, millel on parimad tagajärjed. (Konsekventsialistlik printsiip) 2. Tagajärgedehindamisel on määravaks tuleneva kasu hulk. (Kasulikkuse printsiip) 3
faktiliselt nii andja kui vahendaja (annab üle nii enda eseme kui ka teistele kuuluvad esemed). Sel juhul on tegemist andmise ja vahendamise reaalkogumiga, kui andjad ei moodusta gruppi ühe altkäemaksu raames. Sama ahela võib konstrueerida ka võtja poolt vaadatuna. On võimalik, et lisaks vahenduslikule tegevusele võtab isik veel osa muudest tegudest seoses altkäemaksuga (kihutab kedagi, organiseerib), siis vastutab ta vastava osavõtuvormi eest (nt viitega § 22 lõigetele 2 või 3) ning tema tegevust ei kvalifitseerita vahendusena. Altkäemaksu vahendus kujutab endast sisuliselt altkäemaksu andmisele ja võtmisele kaasaaitamise erijuhtumit ning tuleb vastava erinormi järgi (§ 296) kvalifitseerida ainult siis, kui tõepoolest on tegemist vahendusega selle sõna kitsas mõttes. Vahendust ei tohi ära segada näiliku vahendusega, kui vahendajana esinev isik teeb teisele
Tavaliselt on standardtingimused dokumendi tagaküljel enamasti kohtud arvestavad Üldtingimused peenes kirjas, liiga detailsed antud dokumendi funktsiooni jaoks kohtud on keeldunud tingimusi arvestamast Trükkida kommertsdokumendile olulised väljavõtted üldtingimustest Kaaskirjaga igaaastased tingimuste väljastamised ei aita uute klientide puhul. Veel võimalusi Üldtingimuste esitamine vormil, millele peab klient alla kirjutama Viitega kaasamine In Common Law jurisdiction, this is known as incorporation by reference. Tingimused, millele viidatakse lepingus, on kaasatud nagu täielikult väljakirjutatud. Näiteid Konossemendi lühikeses vormis on tehtud viide pika vormi tingimustele, mis lubavad vedada dekil kohus arvestas. Vastupidine konossomendi pikk vorm andis saatjale õiguse deklareerida kauba väärtust kohus ei arvestanud
saatja andmed, mis trükitakse kirjapeavälja parempoolses osas: o nimi ja perekonnanimi (suurtähtedega); o aadress; o telefon; o faks; o e-post; adressaat; dokumendi liiginimetus AVALDUS; tekst mida rohkem infot pakkuja kohta on, seda lihtsam on põhjendada oma valikut ja enda sobivust. Tekstis tuleb esile tuua kõik see, mis põhjendab kandidaadi kasulikkust firmale. Võiks alustada viitega, kust pärineb info pakutava töö kohta, mille poolest kuulutus huvi pakkus ja mida antud firmast teada on. Järgnevalt tuleb selgelt teatada oma soov kandideerimiseks koos põhjendusega, argumenteerida oma kasulikkust (omadused ja oskused, mis vastavad antud 65 Lidia Feklistova ametikohale). Edasi peaks selgitama eelmiselt töökohalt lahkumise põhjusi.
8.10. näide 16) eristatakse need tähtedega. Näide 22: (Alas 2001a: 56-61) (Alas 2001b: 32-42) Õigusaktile viitamisel kirjutada akti nimetus (nimetuse kaks esimest sõna ja kolm punkti), ilmumisaasta, koolon ja paragrahvi number. Näide 23: (Tervishoiuteenuste korraldamise... 2001: § 284). Ühe või mitme allika põhjal mitmest lausest koosneva refereeritud teksti lõigule viitamine. Mitmest lausest koosneva teksti viitamisel paikneb viide pärast viimase lause lõpupunkti või alustatakse viitega allikale. Näide 24: Kvalitatiivse analüüsimeetodi aluseks on sõnad ning andmete analüüsimisel on vajalik hea analüüsioskus. Analüüs toimub reeglina samaaegselt andmete kogumisega, aga mitte andmete kogumise järel, nagu on iseloomulik kvantitatiivsele analüüsile. Uurija püüab samaaegselt toime tulla andmete kogumisega, korrastamisega, süstematiseerimisega ja andmete tähenduse tõlgendamisega. (Burns jt 1993: 563). või
oht tule kustutamisel kõrvaldatud. Tähelepanu tuleb pöörata asjaolule, et kohalikud puhvertoiteallikad võtavad välise toitevoolu väljalülitamise järgselt üle vooluga varustamise ning ühendatud seadmed jäävad pinge alla. Seepärast tuleb avariilüliti installeerimisel jälgida, et ka puhvertoiteallikas lülitataks välja ning mitte ainult ei lahutataks välisest toiteallikast. Avariilüliti tuleks paigaldada ruumi sisse ukse kõrvale (soovitavalt viitega asukohale ukse juures väljaspool ruumi) või ukse kõrvale väljaspool ruumi. Seejuures on aga võimalik, et avariilüliti aktiveerimine võib toimuda ka ekslikult või tahtlikult ilma ohuolukorrata. Seepärast tuleb avariilülitile paigaldada kate, et kaitsta seda eksliku aktiveerimise eest. Negatiivne näide: Keskmise suurusega ametiasutuse serveriruumi paigaldati umbes 10 serverit, 5 laserprinterit ja teisi seadmeid. Ruum oli sissemurdmiskaitse tagamiseks varustatud
Mitmed neist on geenregulaatorid Nende oksüdatsiooni energeetiline väljund on väiksem ja oksüdatsioon nõuab lisakulutusi Küllastamata rasvahappeid lõhustatakse vajadusel. Rasvhapete süntees toimub maksas ja lakteerivad piimanäärmes. Inimkeha rasvhapete süntaas on multiensüümkompleks. Rasvhapete oksüdatsiooni regulatsioon: ATP Piisav vitamiinide tase rakkudes Lühikese ja pika viitega regulatsioon. Beeta-oksüdatsioon on metaboolne tsükkel, täidab olulist energeetilist rolli. Tsükli iga ringiga lühendatakse rasvhappe ahelat 2-süsinikulise atsetüüljäägi võrra. Atsetüüljääk väljub B-OX-st atsetüül-CoA vormis ja lülitub TKT-sse lõplikuks lõhustumiseks, tsükli iga ring toodab ühe FADH2 ja ühe NADH, mis reoksüdeeritakse hingamisahelas tootmaks ATP-d. 44. Rasvhapete ja triglütseriidide biosüntees, ketoosid
Neid vajatakse regulaatormolekulide sünteesiks Mitmed neist on geenregulaatorid Nende oksüdatsiooni energeetiline väljund on väiksem ja oksüdatsioon nõuab lisakulutusi Küllastamata rasvahappeid lõhustatakse vajadusel. Rasvhapete süntees toimub maksas ja lakteerivad piimanäärmes. Inimkeha rasvhapete süntaas on multiensüümkompleks. Rasvhapete oksüdatsiooni regulatsioon: ATP Piisav vitamiinide tase rakkudes Lühikese ja pika viitega regulatsioon. Beeta-oksüdatsioon on metaboolne tsükkel, täidab olulist energeetilist rolli. Tsükli iga ringiga lühendatakse rasvhappe ahelat 2-süsinikulise atsetüüljäägi võrra. Atsetüüljääk väljub B-OX-st atsetüül-CoA vormis ja lülitub TKT-sse lõplikuks lõhustumiseks, tsükli iga ring toodab ühe FADH 2 ja ühe NADH, mis reoksüdeeritakse hingamisahelas tootmaks ATP-d. 44. Rasvhapete ja triglütseriidide biosüntees, ketoosid
väga praktiline väljendus, sest sellest ripub nii küsimus, millist seadust konkreetsel juhul kohaldada, kui ka küsimus, millisele kohtule alluvad võimalikud vaidlused (maakohtule või halduskohtule). Haldusõiguse valdkonnas sõltub avaliku ja eraõiguse eristamisest küsimus, kas mingit haldusorgani otsust tuleb käsitleda haldusaktina ja seega järgida selle vastuvõtmisel haldusmenetluse seadust ja vormistamisel haldusaktidele kehtestatud vorminõudeid (nt lisada vaidlustamisviide koos viitega halduskohtule). Samuti on avaliku õiguse ja eraõiguse vaheline piiri tõmbamine määravaks, kas haldusorgani sõlmitud lepingut käsitleda tsiviilõigusliku lepinguna või halduslepinguna. Eesti kohtusüsteemi taasloomisel tehti selge valik selles suunas, et haldustegevust hakkab kontrollima iseseisev kohtusüsteemi haru – halduskohtud. Antud põhimõtet kajastab ka PS § 148 lg 1 p 1, mille kohaselt on esimese astme kohtuteks maa- ja linnakohtud 1 ning 1
Milleks kasutatakse mobiilset IP'd? Mobiilse seadme uitühenduse võimaldamiseks Kuidas saab energiat positiivne RFID? Elektromagnetiliste lainete abil Mis on võrguhalduse funktsioon? Võrgu turvamine Mis on tõrkehalduse puhul kõige olulisem? Saada kiirelt teada probleemne seade Jõudlushalduse funktsioon on teadustamiskünnise määramine Mida teeb MIB? MIB on andmebaas, mis sisaldab komponente jälgitavate agentide kogutud infot Mida mõõdetakse viitega? Summaarset paketi viivitust teekonnal Läbilase näitab andmehulka, mida võrk reaalselt kannab üle ajaühikus OID on punktidega eraldatud nimi Milline SNMPv2 sõnumi tüüp ei vaja vastust vastuvõtjalt? Trap Milline on SNMPv2 erinevus algversioonist? SNMPv2 toetab nii tsentraliseeritud kui jagatud võrguhaldust Milline on SNMPv3 erinevus teistest versioonidest? Krüpteerimise toetus. Millise rakendusega saab tuvastada pakettide kadu seadmete vahel? PING
5.3. Arvud Ühekohalised arvud kirjutatakse tekstis sõnadega. Suuremad arvud ja murrud kirjutatakse numbritega. Järgarvu järele pannakse punkt. Protsentide esitamisel on soovitav piirduda ühe kuni kahe komakohaga. 5.4. Valemid Valemid esitatakse omaette real soovitavalt lehe keskele paigutatuna. Kõigi töös esitatud valemite ja matemaatiliste avaldiste saamist tuleb selgitada. Kirjandusest võetud valemite selgitus piirdub viitega allikale. Kasutatavate tähistuste seletused paigutatakse valemite järele, kusjuures igas uues valemis selgitatakse ainult esmakordselt esinevaid tähiseid. Kui töös on mitu valemit, nummerdatakse nad üldnumeratsiooniga (valem 2) või peatükkide lõikes (valem 1.3 kus üks tähistab peatüki-, kolm valemi järjekorranumbrit). Valemi number kirjutatakse ümarsulgudes all valemist paremal. Viidates tekstis valemile, paigutatakse selle numeratsioon sulgudesse. 5.5. Tabelid
võimalust: Documents - klõpsutades sellel valikul, ilmub nimekiri viimati kasutatud dokumentidest. Klõpsutades edasi dokumendi nimel käivitatakse programm, milles dokument on tehtud ja avatakse see dokument käivitatud programmis. Programs - klõpsutades sellel valikul, avaneb nimekiri alammenüüdest ja programmidest. Alammenüü nime taga on pisike nooleke. Liikudes sellisele valikule, avaneb uus alammenüü. Kui valiku taga pole noolekest, on tegu viitega programmile ja tehes nüüd sellisel valikul hiirega ühe klõpsu käivitataksegi see programm. Töö lõpetamine Mingi programmiga töö lõpetamiseks tuleb valida töö lõpetamise käsk. Programmis MS Word on olemas menüüvalik File ja seal käsk Exit või Close vms. See käsk on File menüü lõpus. Peale selle saab programmi töö lõpetada selle programmi akna sulgemisega akna parempoolsest ülaservast. Kui avatud dokumendi muudatused on salvestamata, annab programm sellest märku
ÕIGUSSUHE Õigussuhted on üks ühiskondlike suhete alaliik. Õigussuhte spetsiifilised tunnused: 1.Õigussuhe on niisugune inimestevaheline seos, mis tekib õigusnormi alusel. See on ka tema peamine spetsiifika. Õigussuhe on õigusnormi realiseerimise üheks vahendiks. 2.Õigussuhe on niisugune inimestevaheline seos, mis tekib inimeste subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustuste kaudu (õigused ja kohustused realiseeruvad..... 3.Õigussuhe on niisugune inimestevaheline seos, mille säilimise tagab riik. 4.Õigussuhe on niisugune inimestevaheline seos, mis kannab individualiseeritud, määratletud iseloomu. TSIVIILÕIGUSSUHE üks mahukamaid õiguse harusid. Reg. varalisi suhteid ühiskonnas, sältumata subjektidest (üksikisik, organisatsioon, riik). Neid varalisi suhteid reg. autonoomse meetodi abil. Seadused, mis kuuluvad tsiviilõiguse harusse: Eesti Vabariigi omandireformi aluste seadus (20. jun. 1991. a.) TSIVIILÕIGUSSUHTE MÕISE JA OBJEKTID ja SIS...
Teadlikult heidab ta kõrvale moraali, kultiveerides niiviisi eetikavaba isiksust. Romaani lõpus juhitakse traagiliselt alanud lugu satiiri. Jääb lahtiseks, kas selline järsk pööre vastassuunda tahab olla ka eksistentsialismi parodeerimine või vähemalt kriitiline hinnang sellele filosoofilisele voolule. Kuid võibolla on taas tegemist juba varem tuntud autoripoolse skepsisega, mis kannab omamoodi nõutuse, lahendamatuse märki, igal juhul on aga tegu vaatepunkti vahetamisega, viitega teisele võimalusele. Reflektiivne sisekõne on seega autorile ühest küljest tänuväärseks võtteks, mille abil ta oma väikestes romaanides käsitleb sotsiaaleetilist ja eksistentsiaalset problemaatikat, teisest küljest aga arendab tegelase eneseanalüüsi absurdi piirini. Vetemaa tegelased jälgivad end aina kõrvalt, teoretiseerivad oma hoiakute ning käitumisviiside üle kuni sinnamaani, et nende elusisuks saab mitte enam elamine ise, vaid oma hingeseisundite jälgimine
Teistele autoritele kuuluvaid seisukohti või andmeid võib uurimistöös esitada tsitaatidena või refereeringutena. Tsitaat on sõnasõnaline väljavõte viidatava kirjatüki tekstist. Tsitaatidena tuuakse välja eriti ilmekad või huvitavad mõtted või näited. Tsitaate võib lühendada või katkestada, aga seejuures tuleb väljajäetav koht kindlasti tähistada (...) märgiga. Lühendus ei tohi muuta ka originaalteksti mõtet. Tsitaat peab olema jutumärkides ning lõppema viitega. Näiteks: ,,Ebaturvalises ja raskesti ennustatava tulevikuga ühiskonnas võivad küll tekkida ühekordsed protestiaktsioonid (...), aga mitte kodanikeühiskonda, mis oleks võimeline kaitsma turvalisust kui ühishüve" (Lagerpetz, 2005: 4). Peamine viis kirjanduse allikatele viidata on refereeringuna. Sellisel juhul võetakse teise autori mõte kokku või jutustatakse ümber. Refereeringu puhul ei kasutata jutumärke, kuid
turumajanduslike suhetega ühiskonda, kus üha suuremat rolli mängib elutähtsate asjade otsustamine ühiskondliku avalikkuse poolt avaliku debati kaudu. Ühiskondlik olemine kujutab sofistide sõnul endast mitte staatilisena etteantud, vaid “inimmõõduliselt” kujundatavat, muutlikku olemist. (156a-157b) Samal ajal on sellel positsioonil omad epistemoloogilised implikatsioonid. See paistab argumenteerivat selle poolt, et üldkehtiv tõde on saavutamatu, viitega sellele, et teadmine on alati perspektiivne ning et alati on võimalik, et kerkivad esile uued vaatekohad. Kas sellest ka järeldub see, et üldkehtiv teadmine pole inimesele saavutatav, on omaette küsimus. Igal juhul on selline tunnetuse-käsitlus vastandlik Parmenidese käsitlusele noesis`est kui vahetust ning eksimusevabast teadmisesaavutamise viisist. Ja seab sellisena filosoofilise mõtlemise edasise kujunemise uue probleemsituatsiooni ette.
iga vastusevarianti saatma kommentaar, miks just see variant antud vastuste alusel valiti. 1.2.4 Tõhusus · Süsteemi korraga kasutatavate inimeste hulk jääb hinnanguliselt suhteliselt väikeseks (<10 inimese) ning süsteem pole väga ajakriitiline. Seega piisab, kui tagada, et ressursikasutus ja viide ei ületaks hea tava piire (jääks serverarvuti võimsuse ning kaasaegse internetiühenduse kasutatava ribalaiuse juures kättesaadavaks viitega suurusjärgus mõni sekund). 1.2.5 Hooldatavus · Süsteemi lõppversioon peab evima võimalust administreerida vastuseks näidatavate valdkondade/erialade andmebaasi ning iga valdkonna/eriala parameetreid. · Süsteemi reeglibaas ei pea olema esimeses lõppversioonis administreerimisliidesest muudetav. · Süsteemi reeglibaas peaks olema üles ehitatud nii, et kolme funktsionaalsetes nõudmistes esitatud alamosa reeglid oleksid loogiliselt
nov), tähtpäev saabub 29. november 2014. (tähtpäev võib olla ka 2. jaanuar, ei saanud aru kuidas) Kaasus (eelmise aasta eksamis) Korteriühistu Gonsiori 1 üldkoosolek otsustas, et ei pea korterielamu hoolduse üle andmist AS Hooldus vajalikuks, ega majanduslikult otstarbekaks. Vaatamata sellele, sõlmis korteriühistu juhatuse esimees AS Hooldus lepingu elamu hooldamiseks. Pärast esimest hoolduskuud nõudis AS Hooldus koteriühistult raha tasumist. Korteriühistu sellest keeldus viitega üldkoosoleku otsusele ja juhatuse tegevuse õigus tühistusele. Kas on õigus raha nõuda? 1. Korteriühistu ja AS Hooldus 2. Raha ja teenus 3. Subjektid olemas (korteriühistu on eraõiguslik juriidiline isik) 4. Teenus osutatud, raha maksmata. Ei ole piirangut, et kui üldkoosolek ei ole nõus, ei või lepingut sõlmida. Ühine esindusõigus ainult siis, kui registrisse kantud. § 138. Riigikohtu näide, milline käitumine on hea usuga vastuolus.
Kuna aga DGT kell seda näitab, siis kaotaks A (see pole ju kiir- või välkmale; seal oleks viik). Loomulikult peaks kohtunik partiisse sekkuma ja ajaületuse fikseerima, kui ta seda näeb. Muidu satuks ta vastuollu artikliga 13.1. Art. 6.11 vihjab sellele, et kõigele vaatamata võime ikkagi keset vooru avastada (mida varem, seda parem), et mingi kell ei käi või käib halvasti. Kell tuleks nüüd asendada ja näidud korrigeerida, kuidas aga seda teha, piirdub koodeks viitega “paremale äranägemisele”. Olgu siis järgnevad lõigud teatud orientiiriks selle äranägemise kujundamisel. Garkunov ja Zrazevski (1959) soovitavad orienteeruda mängijale, kes esimesena teatas kella defektist. Kui taotluse kontrollimisel saab kinnituse selle õigsus, tuleb vastase ajale liita see, mis kellad seisnud on. Vastaselt polevat mõtet küsida, sest tema pole ju midagi taotlenud. Enne kellade korrrigeerimist tuleks muidugi öelda, mis ajendas kohtunikku nii toimima
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
