Koosneb algallikatele Annab ka kirjutaja tuginevast oma arvamuse referatiivsest osast EI OLE allikmaterjali ja autori loodud sõnasõnaline uurimuslikust osast ümberkirjutus Analüüs, järeldused VIITAMINE Viide: 1) võimaldab hoiduda plagiaadi süüdistusest, mis on peamine oht teiste autorite ideede või uurimuste kasutamisel ilma vastava osutuseta 2) lisab kirjutisele autoriteeti ning näitab, et kirjutaja on tuttav teiste samal teemal tehtud uurimustega 3) võimaldab lugejal leida üles algallika, sest kirjanduse loetelus esitatakse viite kohta kõik olulisemad detailid. (Uibu,2009) VIITAMINE
Uurimistöö koostamine Annika Allik Uurimistöö Annab teadusliku töö kogemusi; Annab võimaluse süveneda põhjalikumalt mõnesse probleemi või ainevaldkonda; Annab oskuse aega planeerida; Võib asendada ainekursuse eksamit või arvestuslikku tööd. Uurimistöö on... uurimusliku protsessi konkreetne tulemus - kirjalik aruanne sellest, mida uuriti, kuidas uuriti ning millised on järeldused ja tulemused, milleni töö käigus jõuti. Uurimistöö on... protsess ja töömeetod, mille käigus analüüsitakse uuritavat probleemi süstematiseeritud ja asjakohaselt struktureeritud viisil. kirjutatud lugejale, see vahendab teadmisi, mida on töö käigus omandatud ja mida nüüd tahetakse teistele teatavaks teha. Teema valik Uurimistöö idee tuleb mahutada ühte lausesse. Sobiva teema leidmiseks ja sõnastamiseks pea nõu juhendajaga. Tööd alustades võib teema olla sõnastatud laiemalt, töö käigus seda järk- ...
loogikast. Tahtlik demagoogia võib neid kolme teeselda. Demagoogiavõtted jagunevad järgmistesse gruppidesse: · Puuduliku loogika peale mängimine · Puudulike teadmiste peale mängimine · Emotsionaalsete reaktsioonide peale mängimine Demagoogiavõtteid Järgmiste võtete puhul oodatakse emotsionaalset reaktsiooni tingimusteta nõustumise kujul: Argumentum ad hominem (inimesest lähtuv argument): viitamine inimese isiklikele omadustele. Teine variant: viidatakse autoriteetsele isikule või tekstidele, kelle/mille arvamuses ei tohi kahelda. Argumentum ad populum (enamusele viitamine): viitamine enamuse arvamusele, üldistele hoiakutele, eelarvamustele, stereotüüpidele. Järgmiste võtete puhul oodatakse emotsionaalset reaktsiooni, mille puhul inimene leiab, et tal on meeldivam ja lihtsam uskuda seda, mida räägitakse, isegi, kui see tõde ei ole:
Uurimustöö alused Eesmärk: Selgitada, millisel lambatõul on eestis perspektiivi. Probleem: peab hakkama pihta kaugemalt ja jõuab tuumani välja. Nt. Eesti eu liikmesmaana peab konkureerima teiste maadega toiduainete turul. Estis on aastasadu kasvatatud lambaid. On vaja teada, milline majanduslik perspektiiv on kasvatamiseks kõige parem. Millised tõud ja maaalad. (5-6 lauset) *Küsimused, mida püstitad iseendale, et uurimustöös järjel püsida. Millist lambaliha eelistab eu riikide tarbija? Jnejne. 3 usaldusväärset allikat (MITTE VIKIPEEDIA) Hüpotees- väide (nt. see lammas sobib eestis kasvatamiseks) II Viitamine- kui kasutad teise sõnu, siis sulgudes panna ta nimi.
Kindlasti peavad andmed olema tagant järgi kontrollitavad!! Andmete kogumis viisid: Ajakirjad Interneti allikad Dokumendid Fotod Jutlustused, vaatlus, küsitlused Raamatud Kui hakkan uurimistöö kirja panema.. Tuleb lähtuda uurimistöö struktuurist Jaotamine peatükkidesse Töös esitatud seisukohad peavad olema põhjendatud ja argumenteeritud Püstitatud hüpoteesi vaidlustamine või tõestamine Viitamine Kui kasutad allikat, mis ei ole sinu, siis tuleb sellele viidata Järgi viitamisreegleid hoolikalt! Viitamata jätmist karistatakse kriminaalselt, kuna see on autoriõiguse vargus! Viitamine interneti allikale Kui internetist leitud autorit ja ilmumisaastat ei ole võimalik, siis pannakse interneti aadress viitesse koos kuupäevaga Kasutatud allikates vastab sellele täpselt sama kirje Uurimistöö vormistamine Ühepoolne A4- leht
mõjutada. Põhilised demagoogiavõtted on järgmised. 1. Emotsionaalne mõjutamine 1. Hirmutamine 2. Rahvustunde rõhutamine (Eestlane on pühiline töömees, ta ei hakka streikima.) 3. Meelitamine 4. Kaastunde tekitamine 5. Kuulajate kasu rõhutamine 2. Argumentum ad hominem(mõjutamine isiku abil) 1. Vastaste sildistamine (Ise on vallaline ja võtab sõna abieluseaduse teemal) 2. Enesekiitus 3. Autoriteetidele viitamine (Kassid ostaksid Whiskasit) 3. Vassimine 1. Arvudega manipuleerimine( 88% hambaarste soovitab Colgate'i) 2. Pooltõdete esitamine (Tuumaenergia pidurdab kliima soojenemist) 3. Lihtsustamine (Madalatest maksudest võidavad kõik)
Otsinguviis FALSE otsitakse täpset väärtust. HLOOKUP horisontaalne vastavustabel CHOOSE (indeks;väärtused) indeksile vastav väärtus MATCH(otsinguväärtus;lahtrivahemik;otsinguviis) otsitava väärtuse asukoht vahemikus (otsinguviis 0 on täpne otsing) INDEX(lahtrivahemik;indeks) indeksiga määratud reas oleva lahtri väärtus Viitamine: ADDRESS lahtri aadress tekstina ROW, COLUMN lahtri rea ja veeru järjenumber INDIRECT kahekordne viitamine lahtrile Loogikafunktsioonid IF(tingimus;valem1;valem2) valem valitakse sõltuvalt tingimuse täidetusest AND, OR, NOT keerulisemate tingimuste kirjapanekuks IFERROR(valem;veaväärtus) valemi väärtus või veaväärtus IFNA(valem;veaväärtus) valemi väärtus või #N/A korral veaväärtus Infofunktsioonid TYPE(lahter) lahtri sisu tüüp ISBLANK(lahter) tõene, kui lahter on tühi ISNUMBER(lahter) tõene, kui lahtris on arvväärtus
HLOOKUP – horisontaalne vastavustabel CHOOSE – (indeks;väärtused) – indeksile vastav väärtus MATCH(otsinguväärtus;lahtrivahemik;otsinguviis) - otsitava väärtuse asukoht vahemikus (otsinguviis 0 on täpne otsing) INDEX(lahtrivahemik;indeks) – indeksiga määratud reas oleva lahtri väärtus Viitamine: ADDRESS – lahtri aadress tekstina ROW, COLUMN – lahtri rea ja veeru järjenumber INDIRECT – kahekordne viitamine lahtrile Loogikafunktsioonid IF(tingimus;valem1;valem2) – valem valitakse sõltuvalt tingimuse täidetusest AND, OR, NOT keerulisemate tingimuste kirjapanekuks IFERROR(valem;veaväärtus) – valemi väärtus või veaväärtus IFNA(valem;veaväärtus) – valemi väärtus või #N/A korral veaväärtus Infofunktsioonid TYPE(lahter) – lahtri sisu tüüp ISBLANK(lahter) – tõene, kui lahter on tühi ISNUMBER(lahter) – tõene, kui lahtris on arvväärtus
Otsinguviis FALSE otsitakse täpset väärtust. HLOOKUP horisontaalne vastavustabel CHOOSE (indeks;väärtused) indeksile vastav väärtus MATCH(otsinguväärtus;lahtrivahemik;otsinguviis) - otsitava väärtuse asukoht vahemikus (otsinguviis 0 on täpne otsing) INDEX(lahtrivahemik;indeks) indeksiga määratud reas oleva lahtri väärtus Viitamine: ADDRESS lahtri aadress tekstina ROW, COLUMN lahtri rea ja veeru järjenumber INDIRECT kahekordne viitamine lahtrile Loogikafunktsioonid IF(tingimus;valem1;valem2) valem valitakse sõltuvalt tingimuse täidetusest AND, OR, NOT keerulisemate tingimuste kirjapanekuks IFERROR(valem;veaväärtus) valemi väärtus või veaväärtus IFNA(valem;veaväärtus) valemi väärtus või #N/A korral veaväärtus Infofunktsioonid TYPE(lahter) lahtri sisu tüüp ISBLANK(lahter) tõene, kui lahter on tühi ISNUMBER(lahter) tõene, kui lahtris on arvväärtus
Siia võib paigutada ka tabelid, joonised, skeemid, diagrammid, kaardid jne 2 Viitamine Kõik töös esitatavad seisukohad ja andmed, mis pärinevad kasutatud materjalidest, tuleb siduda viidetega vastavatele allikatele (näidatakse koht, kust andmed pärinevad) ehk teisisõnu – igal laenatud mõttel peab olema viide selle autorile. Viidata ei ole vaja üldtuntud seisukohtadele. Viitamine on vajalik ka selleks, et lugeja saaks vajaduse korral kirjapandut allikate järgi kontrollida. Viitamissüsteem peab kogu uurimistöö ulatuses olema ühtne. Teksti sees märgitakse sulgudes töö autor ja ilmumisaasta ning leheküljenumber. Andrus Kivirähk alustab romaani “Rehepapp”esimest peatükki novembrikuu esimese päeva lörtsise ilma kirjeldusega (Kivirähk 2000: 3), teise peatüki esimene lõik kirjeldab 2. novembri haruldaselt koledat ilma (Kivirähk 2000: 8).
Minu arvates oleks veidi põhjalikumalt võinud kirjutada Kaljujärve lapsepõlvest, kohe on hakatud rääkima rollidest, seal peatükis on räägitud ka Kaljujärve ning tema isa suhtest. Teises peatükis on kirjutatud üsnagi põhjalikult ning täpselt Kaljujärve näitlejakarjäärist. See on pikk ja seda on hea lugeda. Kokkuvõte tööl puudub. Referaadi tehniline vormistus oli üpriski korrektne, üks peatükk ei alanud uuelt lehelt, kuid kirjasuurus ning numbrid olid õigesti. Viitamine ning joondamine olid kohati valed. Mõlemad peatükid olid üpriski põhjalikud ning andsid mulle, kui retsenseerijale hea ülevaate Kaljujärvest. Referaat oli eakohane ning huvitav. Retsensent xxx
1) - saaja 2) - saatja 3) - akt 4) - ankeet 5) - dokumendiplank 6) - viisa 7) asutuse sisene dokument 8) väljuv dokument 9) - töögraafik 10) kuupäev(päev, kuu, aasta) 11) - toimik 12) - volitused 13) - leping 14) - dokument 15) - dublikaat 16) - avaldus 17) - viit 18) väljaminev kiri 19) dokumendi säilitamine 20) - leping 21) - limiit 22) raamatupidamis dokument 23) isiklik toimik 24) asjaajamis kord 25) -seletuskiri 26) - 27) ligipääsu märge 28) - aruanne 29) - ametikiri 30) - kiri 31) - kutse 32) originaal dokument 33) - allkiri 34) koostöö pakkumine/vastu võtmine 35) 36) - käskiri 37) dokumendi mustand 38) - protokoll 39) tunniplaan, päevaplaan 40) käsk, käskkiri 41) registreerimise tempel 42) dokumendi registreerimise number 43) - dokumendiregister 44) koosoleku otsus 45) dokumendi tähtaeg 46) - rekvisiit 47) lühi aruanne...
Click vajutame ja avaneb uus See link avaneb NETI . lehekülg. Kõige tavalisem hüpertekstilink on samas tekstis teise kohta viitamine. Sellisel juhul esitatakse hüpertekst ankru kujul: .... Kohale, kuhu viidatakse, tuleb anda nimi koodiga: ... Näiteks kui mingi tekstiosa algusele on antud nimi: , siis saab sinna viidata ankruga ... Näide 1.
Kas Eesti on õigusriik ? Õigusriik on definitsiooni kohaselt riik, kus inimese üle ei valitse mitte teised inimesed, vaid seadused. Kehtivale õiguskorrale kui õigusriigile viitamine sisaldab endas väidet, et tegu on õiglase ja hea valitsemisega riigiga. Õigusriigis peaksid kokku langema õigus ja ühiskonna ettekujutus õiglusest. Õigusriigi teostamise elemendid on näiteks võimude lahusus ning inimõigused. Õigusriigi tunnused: · Riigivõimu piirav põhiseaduslik alusdokument - ametlikult sätestab valitsuse kohustused, tegevuspiirangud, protsetuurid ja institutsioonid põhiseadus.
Meeldimine kui poolehoiu võitmine D. Carnegie (1936) alusel K.Kullasepp enda suhtumise muutmine teise inimesse teise inimese käitumise muutus Osata tunda ära enda käitumises ilmnevaid signaale, mis vähendavad mõju teisele inimesele Carnegie (1936) Meeldimist suurendavad: teistest huvitatud olemine naeratamine nime mäletamine inimese olulisusele, tähtsusele viitamine teise inimese kuulamine, julgustada teisi rääkima Carnegie (1936) Vältida vaidlemist Lugupidamise väljendamine teise arvamuste suhtes Enda eksimuse tunnistamine Vestluse alustamine teemadega, mis toovad välja sarnasuse, nõustumine (“jah” ütlemine) Lase teisel rääkida (palju) Teise seisukohast asjade nägemine (“Mida sa teeksid?”) Teise isiku soovidesse ja arvamustesse heatahtlikult suhtumine Enne positiivne info, siis negatiivne
selgitab mingeid nähtusi omab terminoloogiat; kirjandusteaduses kasutatakse keelt teatud viisil ja termineid teatud tähenduses; ehk saab midagi uut teada ; Humanitaarteadustes tõestatatakse uurimisel oma tulemusi teisiti kui nt loodusteadustes. Samuti on küsitav tulemuste kontrollitavus. "Üldiselt näikse valitsevat mõtteviis, et välditakse ilukirjanduslike tekstide niisugust tõlgendamist, mida ei toeta viitamine uurimisobjektile (tekstile). Niisugune mõtteviis on võrdlemisi noor. Alles mõnikümmend aastat tagasi tõlgendati ja selgitati sõnakunsti sel viisi, et juhiti tähelepanu kirjaniku elutingimustele, tema karakterile ja meeleolule." (Ihonen 1996: 21) Kirjandusuurimus on loomu poolest osalt kauduurimus, neid nähtusi, mida uurimus tõeliselt puudutab, ei saa enamasti vahetult kontrollida ega mõõta. Kirjandusteaduse allharudena võib nimetada ka a) bibliograafiat;
omanduses on originaal jms. Lisadele tuleb põhitekstis viidata. LISA 1 Tallinna Nõmme Põhikool KUIDAS VORMISTADA LOOVTÖÖD? Loovtöö Koostas: Karl Kalkun, Teet Vainupea 8.b klass Juhendaja: Mari Vall Tallinn 2014 3. VIITAMINE EHK ALLIKATE NÄITAMINE Kõik töös esitatavad seisukohad ja andmed, mis pärinevad kasutatud materjalidest, tuleb siduda viidetega vastavatele allikatele (näidatakse koht, kust andmed pärinevad) ehk igal laenatud mõttel peab olema viide selle autorile. Viidata ei ole vaja üldtuntud seisukohtadele. Viitamine on vajalik ka selleks, et lugeja saaks vajaduse korral kirjapandut allikate järgi kontrollida.
omanduses on originaal jms. Lisadele tuleb põhitekstis viidata. LISA 1 Tallinna Nõmme Põhikool KUIDAS VORMISTADA LOOVTÖÖD? Loovtöö Koostas: Karl Kalkun, Teet Vainupea 8.b klass Juhendaja: Mari Vall Tallinn 2014 3. VIITAMINE EHK ALLIKATE NÄITAMINE Kõik töös esitatavad seisukohad ja andmed, mis pärinevad kasutatud materjalidest, tuleb siduda viidetega vastavatele allikatele (näidatakse koht, kust andmed pärinevad) ehk igal laenatud mõttel peab olema viide selle autorile. Viidata ei ole vaja üldtuntud seisukohtadele. Viitamine on vajalik ka selleks, et lugeja saaks vajaduse korral kirjapandut allikate järgi kontrollida.
omad muinajuttu tegelased ja kirjastiil. Peab olema rööpjoondus. Kirja stiil VALE: Muinasjuttud aitavad väikestel lastel eluks ette valmistada, mis on halb ja mis on hea. ÕIGE: Muinasjuttud aitavad väikestel lastel eluks ette valmistada, mis on halb ja mis on hea. Kirja stiil peab olema Times New Roman. Peatükkide pealkirjad Peatükkide pealkirjad peavad olema Heading 1. Alapeatükkide pealkirjad Alapeatükkide pealkirjad peavad olema Heading 2. Joonealune viitamine Joonealune kirja stiil peab olema Times New Roman ning kirja suurus 12. Kirja suurus VALE: Muinasjuttud õpetavad lapsi, et kõik on erinevad ja laps peaks sellest aru saama. ÕIGE: Muinasjuttud õpetavad lapsi, et kõik on erinevad ja laps peaks sellest aru saama. Kirja suurus peab olema 12. Reavahe VALE: Erinevalt müüdist on muinasjutt teadlikult väljamõeldisele rajatud või meelelahutuslik jutustus.
. , . , . . , , . , . . 6.2 Tekstist välja - , , , : , , . . , . , , , 7 Sümbolid ®TM - , , , : , , . . , . , , , - , , , : , , . . , . , , , - , , , : , , . . , . , , , - , , , : , , . . , . , , , 8 Skeemid 9 Viitamine ; . (, 1924) , , (, 2000) 10 3Osho , . - . - , , . , . . , . , , , , - . - . , , , . . -, . , , , , . , . , . , . , . "" . , , . , . - , - , - , . - ? - , - . . . : - , , , . , . . . : " , ; , ". "" -- ; -- -.
sisalda ebavajalikke detaile. Töö tekitab selge pildi saadud tulemuste seosest omavahel. Analüüsi tulemused vastavad töö eesmärkidele ning on esitatud loogilises järjekorras. Illustratsioonid aitavad paremini teksti mõista, on välja toodud veenvad rakendusideed töö tulemustele. Töö keelekasutus vastab teadustekstile, asi on kirjutatud stiilselt. Kirjavead praktiliselt puuduvad. Töö vastab täielikult lõputöö nõuetele, viitamine on kooskõlas nõuetega. Resümee annab rahuldava ülevaate töö ülesehitusest, on üldistav ja veenev. Kokkuvõte annab tööst põhjaliku ülevaate. Resümee on kahes keeles. Uku Luhari, 10. reaal
Lühidal õeldes tähendab demagoogia hämamist, vahend poliitilise võimu saamiseks, rõhutades ebaloogilistele faktidele ja kuulajaskonna emotsioonidele. Demagoogia üks osa on retoorika, hea demagoog oskab väga ilmekalt ja veenvalt kõneleda, huvitavalt, et teda kuulataks.Ameerika sotisiaal kriitik Mencken on õelnud, et demagoog on isik, kes jutustab õpetusi mida teab valeks isikule, keda ta teab, et on idioot. Demagoogia enim levinud võtted on : inimesest lähtuv argument: viitamine inimese isiklikele omadustele. Teine variant: viidatakse autoriteetsele isikule või tekstidele, kelle/mille arvamuses ei tohi kahelda. enamusele viitamine:viitamine enamuse arvamusele, üldistele hoiakutele, eelarvamustele, stereotüüpidele, Väga palju arvavad nii, väga paljud teevad nii. Seda kasutavad tihti vanemad nt. Siltide kõlge kleepimine: on levinud arusaam, et kui inimest milleski süüdistatakse, ju ta ss milleski on ka
Soolad Koostaja: Sirle Oja Gustav Adolfi Gümnaasium Avaldatud Creative Commonsi litsentsi ,,Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0)" alusel, vt http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/ Sisukord 1) Soolade koostis 2) Valemite koostamine 3) Nimetuste andmine 4) Ülesanne 5) Videod Soolade koostis Soolad on kristalsed ained, mis koosnevad metallioonist ja happejääkioonist. Nt. NaCl Soolad Pildi lisamiseks klõpsakePildi ikooni
Pealkiri on teema võimalikult täpne sõnastus, hõlmab kogu sisu, pole liiga laialivalguv, ei ole lause vaid fraas. 1 Sissejuhatus Eesmärk, hüpotees, uurimisküsimused, uurimisprobleem 2 Teooria Kasutada erinevaid otsinguallikaid: raamatukogudes riksweb, ester Internetist scholar.google.com Täpne otsing ,," Välistamine Kindlasti otsib teist fraasi + 2.1 Viitamine Viitamissüsteem Tekstisisene viide (Kask, 2012) (Uurimistöö koostamise juhend, 2016) Joonealune viide 1 Perekonnanimi, lk 159. (Uurimistöö koostamise juhend, 2016) Numberviide Tamm [1] 3 Meetod Kuidas uurin? Lugemine, katsetamine, arutlemine, internetist otsimine, küsitlus, mõõtmine, intervjuu, vaatlus Kirjelda võimalikult täpselt kuidas uuringu läbi viisin, nii et seda oleks võimalik teisel isikul korrata. Kuidas valisin uuritavad? Küsimustik: Väldi suunavaid küsimusi.
või väljendit. Tsitaat peab olema muust tekstist selgelt eraldatud koos allika äranäitamisega. Juhul kui originaaltekstis jäetakse vahele mingid sõnad või ebaolulised osad, siis seda märgitakse kolme punktiga (...). Kui tsitaati soovitakse täiendada mingite selgitavate sõnadega, siis seda tehakse nurksulgudega [ ]. Näide: Tartu Ülikooli Sotsiaalteaduskonna viitamisjuhendis ,,Allikate kasutamine ja nendele viitamine üliõpilastöödes" (Kinnitatud sotsiaalteaduskonna nõukogus 22.03.2004)
Tiitelleht, sisukord ja sissejuhatuse esimene lehekülg võetakse nummerdamisel arvesse, kuid leheküljenumbreid neile ei märgita. Leheküljenumbrid kirjutatakse alla keskele või paremasse nurka (Referaadi vormistamine ... 2005; Kirjalike tööde koostamise ja vormistamise juhend ... 2002; Roomets 2005, lk.5). ESSEE Essee on vabas vormis loov mõttearendus teatud teemal. Essees ei nõuta oma väidete tõestamist. Kirjanduse kasutamine ja sellele viitamine ei ole kohustuslik. TIITELLEHT Tiitellehele tuleb märkida: kooli nimetus; autori ees- ja perekonnanimi; klass; töö pealkiri; töö liik (referaat); töö juhendaja eesnimi ja perekonnanimi; töö valmimise koht ja aasta. Tallinna Rahumäe Põhikool Suitsetamise kahjulikkus REFERAAT Juhendaja: Ees- ja perekonnanimi Koostas: Ees- ja perekonnanimi
pealkirjades • Kokkusurutud lause, lauseühendite rohke kasutamine – eesmärgiks esitada võimalikult palju infot ühes lauses • Omakeelsete uudissõnade eelistamine varem kasutusel olnud võõrsõnadele • Selge ja viimistletud sõnastus • Teksti liigendamine alapealkirjadega, oluliste nimede esiletõstmine – eesmärgiga teha info kergemini haaratavaks • Keeruliste nähtuste ja teooriate lihtsustamine • Rohke refereerimine, allikale viitamine kindlate vormelitega (peaministri sõnul) • Kirjakeele normide arvestamine Ilukirjandusstiil • Värvikas sõnastus ja lausestus • Eriline, vähetuntud, arhailine, harva kasutatav või slängisõnavara • Telegrammistiilis ülilühikesed või väga pikad ja rohkete kõrvallausetega laused • Sõna- või lausekordus kunstilistel eesmärkidel • Alg- ja lõppriimid • Rohked kõnekujundid: epiteedid, võrdlused, metafoorid
Mitteverbaalne tasand suhtlemisel Allikad: McKay, Davis ja Fanning “Suhtlemisoskused” Hargie, O. ja Dickson, D. (2004). Skilled Interpersonal Communication. Research, Theory and Practice. 4th Ed. NY: Routledge Mitteverbaalsed infokandjad Mitteverbaalsed infokandjad, sh kehakeel - zestid, poosid, miimika, silmside, kõnega kaasnevad helid, hääletoon, kõne tempo, pausid. Kujundatav füüsiline külg (nt. riided, riietumise stiil). Müüt: iga liigutus tähendab midagi. Kehakeele mitmeti tõlgendamise võimalus. Varasemad kogemused (kategooriate olemasolu) Valikuline tõlgendamine Konteksti olulisus Mitteverbaalse kommunikatsiooni eesmärke • Asendada verbaalset kommunikatsiooni (kui VK on võimatu) • Täiendada verbaalset kommunikatsiooni (nt. sõnumi mõju tõstmiseks) • Kujundada/modifitseerida öeldud sõnu (nt mõne sõna rõhutamine) • Vestluse reguleerimine (nt pausid) • Emotsioonide ja hoiakute väljendamine • Perso...
(eesmärgiks saada lugeja endaga nõusse) Kirjandi retoorilised võtted: Võtted, millega saavutatakse teksti veenvus Argumentatsioon eesmärgiks veenda teisi öeldu tõesuses või paikapidavuses, mingi vaatepunkti õigustamine või ümberlükkamine, antakse hinnanguid. Argumentide liigitus 1. Faktipõhised argumendid: Toetumine faktidele Toetumine üldtuntud tõsiasjadele (nt Kõik me teame... On tavaline ...) Toetumine autoriteetidele: a) viitamine teistele tekstidele (nt kirjandusklassika, Piibel, muinasjutt, vanasõna, sententsid) b) tsiteerimine tsitaat peab tekstiga seostuma c) refereerimine lause või lõik, mis refereerib teise autori teksti, kirjutajal on selgitaja roll, refereeringu abil tõestatakse oma väite paikapidavust või näidatakse teiste väärhoiakuid d) nimetamine nimetada saab isikut, väljaannet, mingit dokumenti, seisukohta (eeldatakse, et lugeja on allikaga tuttav ja teab, mida seal öeldakse)
väljendamiseks Fusioon: tähendusüksuste esinemine üksteisesse sulandunult (morfeemide piirid on hajusad, vahel morfeeme raske eristada) Genealoogiline liigitus: jagab keeled sugulus- ja põlvnemissuhete alusel. Glossimine: morfoloogilise info lisamine igale morfeemile Grammatika: Grammatika all võib mõista keele ehituse süsteemipärast esitust, reeglite kogu või keele süsteemi. Grammatiline isik: deiktiline viitamine kõnesituatsioonis osalejatele, nt kõnelejale, kuulajale ja teistele Grammatiline kategooria: koosneb hulgast üksteisele vastanduvatest üht tüüpi grammatilistest tähendustest, mida süstemaatiliselt väljendavad mingid vormiüksused (nt kääne, aeg, isik). Grammatiseerumine: keele leksikaalsete üksuste arenemine grammatilisteks üksusteks ja grammatiliste üksuste arenemine veelgi grammatilisemateks üksusteks Häälik: on väikseim kuuldeliselt eristatav inimkõne üksus.
vahendid sama funktsiooni väljendamiseks Fusioon - tähendusüksuste esinemine üksteisesse sulandunult (morfeemide piirid on hajusad, vahel morfeeme raske eristada) Genealoogiline liigitus - jagab keeled sugulus- ja põlvnemissuhete alusel. Glossimine - morfoloogilise info lisamine igale morfeemile Grammatika - Grammatika all võib mõista keele ehituse süsteemipärast esitust, reeglite kogu või keele süsteemi. Grammatiline isik - deiktiline viitamine kõnesituatsioonis osalejatele, nt kõnelejale, kuulajale ja teistele Grammatiline kategooria - koosneb hulgast üksteisele vastanduvatest üht tüüpi grammatilistest tähendustest, mida süstemaatiliselt väljendavad mingid vormiüksused (nt kääne, aeg, isik). Grammatiseerumine - keele leksikaalsete üksuste arenemine grammatilisteks üksusteks ja grammatiliste üksuste arenemine veelgi grammatilisemateks üksusteks. Häälik on väikseim kuuldeliselt eristatav inimkõne üksus.
Akadeemilise kirjutise tüübid Diana Toomla Referaat Referaat on probleemi lahendusel põhinev uurimusliku sisuga lühike kirjalik ülevaade, mille koostamisel tuginetakse eelkõige kirjandusallikatele (Tallinna Tervishoiu Kõrgkool, 2006). Peamised tunnused on täpsus, teksti tihedus, selgitav põhilaad, vastavus alusteksti väitevõrgustikule, korrektne tsiteerimine ja viitamine, hea lausestus, korrektne keel (Teksti ja kõneõpetus, 2003). Referaadi eesmärk on õpetada kirjaliku väljendusoskuse kaudu tõstatama probleeme ja kirjandusallikatele toetudes otsima lahendusvõimalusi (Tallinna Tervishoiu Kõrgkool, 2006). Essee Essee definitsioon: Essee (pr essai katse, ingl essay), lühem üldarusaadav teadusliku või kirjandusliku sisuga kirjutis kunstipärases vormis ja vaimukas sõnastuses (Tallinna Tervishoiu Kõrgkool, 2006).
" 4.2. Pööra tähelepanu keelekasutusele: · Igas lauses on üldjuhul vähemalt üks tegusõna. · Kasuta ühesugust ajavormi soovitavalt minevikku. · Väldi liigseid kordusi. · Otsene kõne on selgem kui kaudne. · Mina-vormi võib kasutada, kuid sellega ei maksa liialdada. · Ära kasuta liiga pikki lauseid. · Kasuta arvuti õigekirjakontrolli vahendeid. · Lauset ei alustata numbriga, vaid sõnaga. 5. Viitamine ja kasutatud kirjandus Viitamise põhireegel: viitamissüsteem peab kogu uurimistöö ulatuses olema ühtne. Töö põhiosas tuuakse teema loogilise arenduse seisukohalt olulised materjalid, siia hulka kuuluvad ka tsitaadid ja refereeringud ning töö autori kommentaarid nende juurde. Tsitaat peab olema täpne ja vastama originaalile. Tsitaadi algusest, keskelt või lõpust ärajäetud sõnade asemele pannakse mõttepunktid. Refereerimine on teise autori või allika sisu
. Ühinetakse jaotamaks töökoormust ja/või litsentsimiskulusid. Konsortsium võib olla: * üleriiklik, *kohalik, *teatud infoasutuse tüüpi ühendav (n. teadusraamatukogud) 7. Millist tulevikku ennustatakse bibliograafilisele informatsioonile lähiajal? Mida võimaldab täistekstidele viitamine? Bibliograafilise informatsioon üksi saab olema haruldus. Mida enam andmebaaside kasutus laieneb, seda suuremat tähtsust omab bibliograafilise info juurest viitamine täistekstidele, nendele juurdepääsu võimaldamine. Firmad, kes turul tahavad olla, on sõlminud viitamise jaoks kokkulepped k.a andmebaaside koostajad. Neil on standard, selleks on CrossRef. Viitamine bibliograafilise info ja täistekstide vahel kaasab
vastab teadusteksti nõuetele. Õigekirjutus on enamasti nõuete kohane. Sissejuhatuses on kasutatud sõna koolijüts, mis pole kohane ametlikule tekstile. Vastavus vormistusnõuetele 4 töö vastab vormistusnõuetele, on üksikuid tähevigu. Sissejuhatuses on koolijütsi asemel kirjutatud koolijuts ja leheküljel 11 on esimese ja teise lõigu vahe liiga pikk. Vastavus viitamisnõuetele 2 Viitamisnõuetest ei ole kinni peetud. Viitamine puudub 6 lk ning on puudulik 7 ja 8 lk. Kasutatud kirjandus pole tähestikulises järjekorras. Teemakäsitluse struktuuri loogilisus 4 töö struktuur on sisuliselt põhjendatud, töö erinevate osade vahel on piisavalt hea sisuline seos. Marta Liisa Suitslepp 11L
REFERAADI KOOSTAMINE MILLISTEST OSADEST REFERAAT KOOSNEB? Referaadil on mitu kohustuslikku ja mõni soovituslik osa. * Tiitelleht peab kindlasti olema. Sellele märgitakse kooli nimi, autori nimi, töö pealkiri, koostamise aasta. Kui õpetaja juhendab ja aitab õpilast, siis ka tema nimi (vt NÄIDIS 1). * Sisukord pannakse sel juhul, kui referaadil on mitu peatükki. Sealt saab vaadata, millisel leheküljel üks või teine neist paikneb. Kui referaadil peatükke ei ole, siis ei ole vaja ka sisukorda teha. * Sissejuhatus on lühema referaadi korral lõik töö alguses ja pikema puhul eraldi lehel. Sisse- juhatusest saab lugeja teada, millest referaat on kirjutatud ning miks seda on tehtud. * Referaadi põhiosa võib jaotada teemakohasteks peatükkideks. * Kokkuvõte on sama suur kui sissejuhatus. Sinna kirjutatakse, mida tööd tehes ise uut teada saadi ja milline on õpilase arvamus sellest. * Kasutatud kirjandus on viimasel lehel ja seal on tähes...
Plagiaadiks nimetatakse ka kirjaniku teose trükis avaldamist ilma tema nõusolekuta. Mistahes teost saab pidada plagiaadiks vaid juhul kui on täidetud kolm tingimust. Esiteks: esineb äratuntav sarnasus antud teose ja mõne varasema teose vahel. Teiseks: teoste vahel esinevat sarnasust ei ole võimalik seletada juhusega. Kolmandaks: teose autor ei ole viitamisega, tänusõnadega või muul viisil tunnistanud varasema teose kasutamist. Digitaalse kirjaoskuse juurde käib ka oskus viidata. Viitamine on imelihtne. Viitamise puhul märgime mistahes töös, kust kohast me oleme materjali võtnud. Paljud noored kasutavad palju interneti lehti, kuhu laevad näiteks enda pilte ja videosid. Kui keegi on teinud näiteks pahandust ja seda üles ei tunnistata, võib õpetaja selles teada saada näiteks selle kohta tehtud videoga mis võibolla sinna interneti lehtedele üles laetakse. Kui noortel on aeg tööle minna, ei ole hea kui internetis on neist pilte mis tööandjatele ei meeldiks
Aatomi ehitus Koostaja: Helen Kaljurand Tallinna Kristiine Gümnaasium Avaldatud Creative Commonsi litsentsi ,,Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0)" alusel, vt http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/ Sisukord · Planetaarne aatomimudel · Aatomi ehitus (Tabel) · Aatomi ehitus (Video) · Aatomi tuum · Massiarvu leidmise valem · Tuumalaengu leidmine perioodilisustabalist · Isotoobid animatsiooni vaatamiseks on vajalik internetiühendus! · Vesiniku isotoobid Sisukord 2 · Elektronkate · Elektronide arv elektronkihtidel · Elektronide paiknemine · Aatomi ehituse õppemudel · Video aatomi ehitusest vaatamiseks on vajalik internetiühendus! · Seotud lingid · Kasutatud allikad Planetaarne aatomimudel - TUUM + + NEUTRON PROOTON ELEKTRONKATE - ...
võimeline formuleerima ülesandeid ning neid lahendama. 2.1.1. Sissejuhatus Sissejuhatuses tutvustatakse lühidalt uurimisvaldkonda ja selle aktuaalsust, formuleeritakse töö eesmärgid ja püstitatakse uurimisülesanded ning võimalusel sõnastatakse loodetavad tulemused. Sissejuhatuses püstitatud eesmärgid/küsimused/hüpoteesid täpsustavad pealkirjas esitatut. Tuuakse välja teema valiku põhjendus, iseloomustatakse kasutatud andmeid. Sissejuhatuses üldjuhul ei viidata, viitamine on asjakohane, kui töö põhineb suures osas mingil kindlal väljatöötatud metoodikal või olemasolevatel andmetel. Sissejuhatuses ei pea autor andma ülevaadet töö ülesehitusest. Töö autor valib, kas juhendajaid ning teisi töö valmimisele oluliselt kaasa aidanud isikuid tänada sissejuhatuses, kokkuvõttes või eraldi lõigus peale kokkuvõtet. 2.1.2. Teoreetiline taust (kirjanduses esitatu ülevaade)
................................................................ 13 4.1. Üldnõuded....................................................................................................................13 4.2. Tiitelleht.......................................................................................................................14 4.3. Sisukord........................................................................................................................16 4.4. Viitamine ehk allikate näitamine................................................................................. 17 4.4.1. Viitamise põhireeglid........................................................................................ 17 4.4.2. Viitesüsteemid................................................................................................... 18 4.5. Allikakirjete koostamine........................................................................................
Ökoloogiline ehk mahepõllumajandus Kovesnikova Darja 11 klass Mahepõllumajandus ehk ökoloogiline põllumajandus on loodushoidlik tootmisviis, mis põhineb tasakaalustatud aineringlusel. MAHEPÕLLUMAJANDUSE PÕHIMÕTE ON TOIMIDA KOOS LOODUSEGA, MITTE TEMA ARVEL. Mahepõllumajanduse reeglid kehtivad nii taime- ja loomakasvatuses kui ka töötlemisel, toitlustamisel ja turustamisel. Mahetootmine: -Mullaviljakust säilitatakse ja parandatakse orgaaniliste väetiste ja liblikõielisi sisaldava külvikorra abil. - Kahjurite, haiguste ja umbrohu tõrjeks ei kasutata sünteetilisi taimekaitsevahendeid. - Maheloomakasvatuses pannakse suurt rõhku heaolule. Loomad saavad rahuldada oma loomulikke vajadusi, viibida väljas ja süüa mahesööta. See annab neile hea tervise - Eesmärk ei ole loomade võimalikult kiire juurdekasv ega maksimaalne piimaand. - Ho...
Avaldatud Creative Commons litsensi ,,Autorile viitamine+ jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0) alusel vt http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee Maailma metsatööstus Koostaja: Ülle Liiber Avaldatud Creative Commonsi litsentsi ,,Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0)" alusel, vt http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/ Ü. Liiberi foto 2011 - rahvusvaheline metsa-aasta Mida on kujutatud rahvusvahelise metsa-aasta logol? Miks üldse on kuulutatud üks aasta "metsa- aastaks"? http://ecojesuit.com/accelerated-loss-rates-and-a-few-success-stories-2011-is-the-international-year-of-forests/719/ Kui poleks metsa, poleks ka
5.5. Kokkuvõte.................................................................................................................. 10 5.6. Kasutatud kirjandus ................................................................................................... 10 6. UURIMISTÖÖ SÕNASTUSE PÕHINÕUDED .................................................................. 12 7. REFEREERIMINE JA TSITEERIMINE .............................................................................. 13 8. VIITAMINE .......................................................................................................................... 13 9. TABELID,JOONISED,VALEMID jms ................................................................................ 14 10. UURIMISTÖÖ VORMISTAMINE JA ÜLESEHITUS ................................................... 15 KOKKUVÕTE .............................................................................................................................. 17
REFERAAT.. .. lühikokkuvõte teose sisust või mingi valdkonna senistest uurimistulemustest; eri allikate põhjal tehtud kokkuvõtlik ülevaade. Referaadis on oluline · informatsiooni kogumine · läbitöötamine · valimine · esitamine Kuidas koostada referaati? 1. Kui sulle on ette antud laiem valdkond (nt loomad), mitte konkreetne teema, tuleb esmalt teema piiritleda ja teha endale selgeks, millest täpselt referaati koostad (nt Eesti kaslased). Liiga laia teema puhul võib materjali koguneda väga palju ning töö laiali valguda. 2. Seejärel kogu teemakohast materjali ja tööta see läbi: loe teemakohane materjal läbi ning kirjuta sellest välja olulised mõtted ja tsitaadid. Lisa kõigile mõtetele täpsed viited (autor, teos, lehekülje number, internetiaadress, lehe külastamise kuupäev), kust need leidsid. Otstarbekas on leitud ...
Sisenõrenäärmed ehk endokriinnäärmed ehk sisesekretsiooninäärmed 9.klass bioloogia Karl Pütsepp 2013 Avaldatud Creative Commonsi litsentsi ,,Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti CC BY-SA 3.0" alusel. Ainevahetuse regulatsioon Ülesandeks kudede, organite töö mõjutamine ja kooskõlastamine. Kahte tüüpi: 1. Neuraalne regulatsioon e närvisüsteemi poolt 2. Humoraalne r. ehk hormoonide poolt Hormoonid Koosta õpiku abil mõistekaart hormoonidest. Abiks järgmised küsimused: Mis nad on? Kus neid toodetakse? Mis on nende üldine ülesanne?
· Sissejuhatuses püstitas asjakohase küsimuse ning rääkis piisavalt lühidalt ka töötajate motiveerimise taustast. · Autor struktureeris teemat küllaltki hästi ning tõi välja inimeste motiveerituse erinevad tasemed Maslow teooria näitel. Samuti pakkus Paul Glen'i teooria baasil välja soovitused vähimatest tingimustest töötajate motiveerimiseks, kuid jätis need sisulise poole pealt läbi analüüsimata. Miinuspooled · Allikatele viitamine on teostatud puudulikult, sest lugedes tekkis soov rohkem teada saada Maslow teooriatest ning nende rakendamisest praktikas, kuid konkreetset viita ei ole töös välja toodud. · Ei ole käsitletud probleemi kõiki tahke ega kirjeldanud miks tõi välja just sellise valimi. Näiteks võiks antud teemas käsitleda veel ülekoormust, töötaja isikuomadusi ja kõrvalisi teisi mõjutegureid (näiteks elamistingimused, situatsioon kodus jne), mis
.................14 2.7.4 Aruande, dokumendi jms viide.......................................................................14 2.7.5 Arhiivmaterjali kirje.......................................................................................15 2.7.6 Intervjuu kirje.................................................................................................15 2.8 Tabelid, lisad, joonised, valemid ja loetelud.........................................................15 3 VIITAMINE..................................................................................................................18 4 UURIMISTÖÖ RETSENSEERIMINE JA KAITSMINE...........................................19 Lisa 1 Tiitellehe vormistamine.......................................................................................20 Lisa 2 Sisukorra vormistamine.......................................................................................21 1 UURIMISTÖÖDE KOOSTAMISEST
Meedia: teabelevivahend: trükiväljaanded, raadio, tv ja internet. Meedia roll ühiskonnas: pakkuda uudislikku ja praktilist teavet, vahendada eri inimrühmade arvamusi ja seisukohti, kujundada ühiseid arusaamu ning käitumisviise, avalikku arvamust, pakkuda meelelahutust, vahendada teadmisi. Tsensuur avaldatavate materjalide kontroll, kommunikatsioon suhtlemine, fiktsioon väljamõeldis, kujutlus. Meedia taga: omanike mõju mida ja kuidas kajastada, ajakirjanike mõju, allikate mõju, reklaamiandjate mõju, meediatarbijate mõju. Fakt on tõsiasi, arvamus aga mõte, seisukoht või hinnang, millegi kohta. Meedia kanalid: elektrooniline meedia ja trükimeedia. Meeida zanrid: sisu järgi saab liigitada zanrideks, pidades silmas teksti loomise eesmärki. Tõsiasju rõhutavad: uudis, reportaaz, olemuslugu, intervjuu. Arvamust rõhutavad: juhtkiri, kolumn, repliik, essee. Fantaasiat rõhutavad: teleseriaal, telemäng, kuuldemäng, koomiks. Uudisväärtuste p...
5 Viimistlus); 3. Kokkuvõte; Kasutatud kirjandus (Siia paned need interneti leheküljed millelt leidsid materjali puidu ja tõrva kohta jne koos kuupäevaga), siin tood ära ka selle, et sina oled nende piltide autor. f) Kokkuvõte Siin kirjutad kogu loovtööst (nii sellest, mida uurisid internetist kui ka sellest mida andmete analüüsimisest said). See on lühike ja kokkuvõtlik, mis ütleb kohe ära, milles sinu töö seisnes ja mida teada said. g) Vaata üle vormistus, viitamine. Kindlasti peab olema erinevatest allikatest saadud andmed viidatud. Artikkel, raamat (Näiteks: (Padar, 2002) kasutatud kirjandusse paned täpsemad andmed). Interneti allikad, kus töö autorit ei ole, võid viidata lingina (https://et.wikipedia.org/wiki/Kanaliha) kui on kindel pealkiri internetiallikal siis selle pealkiti ja aasta. h) Kindlasti vaata üle kirjakeel igas lauses on üldjuhul vähemalt üks tegusõna; · kasuta ühesugust ajavormi;
SAMMALTAIMED (Bryophyta) Sammaltaimede ehitus, elutsükkel ja mitmekesisus Karl Pütsepp 2013 Avaldatud Creative Commonsi litsentsi ,,Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti CC BY-SA 3.0” alusel. 1. Sissejuhatus • Maailmas kasvab ~18 000 liiki, Eestis ~530. • Samblaid uuriv haruteadus on brüoloogia. • Madalad (kasvavad kuni paarikümne cm pikkuseks). SAMBLAD ON • Ürgne KASVAVAD taimerühm. LÜHIKESED NING ENAMASTI TIHEDALT KOOS. 2. Süstemaatika SAMMALTAIME D LEHTSAMBL MAKSASAMBL KÕDERSAMBL
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
