Koodimuundur. Koodimuundur. (Code converters) - , . . Pooljuhtmälud Staatiline pooljuht suvapöördusmälu (Static RAM) - - Static Random Access Memory . . , . , , , . Dünaamiline pooljuht suvapöördusmälu (Dynamic RAM) DRAM - - Dinamic Random Access Memory- . : Fast Page Mode DRAM , 1 ; Extended Data Output DRAM- , . , ; Synchronous DRAM - , ; Rambus DRAM- , , , . Erineva pöördus viisiga mälud :FILO, FIFO, assotsiatiivmälu, kahe pordiga mälu Erinevate pöördus viisidega mälud ( pinumälu (Stack, LIFO), puhvermälu (FIFO), assotsiatiiv mälu ) , , , .. LIFO. - . , , . . ( , . n : 0 n-1. : ( ?) 4 : LRU-least recently used, LFU-least frequently used, FIFO, LIFO. Siirete (hargnemiste) ennustamine (Branch Prediction) (. Branch Prediction Unit) -- , , , (, , ) . , , , ,
aastal? A. Ostetud kommide hulk aastal 15-19 B. Variant a + ostetud kommide maksumsut a 15-19 C. Variant a + riigikassasse laekunud magusamaksu summa a 15-19 D. Variant a + uurimus toitumisharjumuste muutusest a 15-19 5. „Poliitikaporbleemi tõstatavad ametlikud osapooled, kes seejärel üritavad leida toetust mitteametlike osapoolte ning avalikkuse seas“ – millise poliitikaprobleemi päevakorda jõudmise viisiga on tegemist? A. Väline initsiatiiv B. Sisemine initsiatiiv C. Mobilisatsioon D. Konvergents 6. Grupiteooria puuduesk on A. Gruppide tähtsuse alahindamine B. Avalike teenistuajate, institusioonide ja lihtsate ideede rolli ülehindamine halduspoliitika kujundamisel C. Uskumus, et iga grupi mõju ja võimu kontrollivad teised grupid D. Paljude inimeste alaesindatus gruppides või üldse
detsembril 1949 aastal. Loomingu iseloomustus · Palju Valgre laule on esitanud Liisi Koikson, kellele minu arust väga sobib see stiil. Samuti on laulnud temaga koos Mart Sander laulu ,,Veel viivuks jää" , mis mulle väga meeldib. Laulu kuulates oleks ma nagu otsekui selles ajastus, millal laul loodi. Mõnus, mahe ja rahulik armastuslaul. · Liisi Koikson on laulnud veel laulu ,,See keda armastasin kuulub teisele". Samuti rahulik laul, suhteliselt lihtsa viisiga. Sellel laulul oli nagu kirsiks tordi peal klaverisoolo, mis ei kestnud küll palju üle paarikümne sekundi, kuid sobis sinna perfektselt. · ,,Peagi saabun tagasi su juurde" Tiit Borni esituses on tempokam laul. Teemaks on endiselt armastus. Esitus mulle nii palju ei meeldinud, kui eelnenud lauludel, mulle see laul ei tundunud Borni esituses kuidagi Valgrelik. · ,,Saaremaa valss" , Mart Sander. Laul ise on väga tuntud ning Mardi hea, kõlav hääl sobib
NT: marti, kaske jne. 6) Regilaul on väikese ulatusega, koosneb kolmest kuni kuuest helist. 7) Viisi nimetati tooniks või mõnuks. 8) Regilaul on valdavalt ühehäälne. 9) Lauldi ilma saateta. 10) Tavaliselt regilaulul on eeslaulja ja järellaulja(d). 11) Järellauljad tulevad sisse kahe värsirea viimase silbiga (leegajus) või refräänsõnaga, laul läheb kogu aeg edasi. Aitas tabada õiget viisi. 12) Vanemad regilaulud on üherealise viisiga, järellauljad kordavad samu sõnu ja sama viisi. 13) Hiljem tulid kasutusele kaherealised viisid, mis tähendas, et järellauljatel sõnad on samad, aga viis on erinev. 14) Regilaululiigid: a) Töölaulud aitas hoida töörütmi, NT: põlludtööde juures lauldi põllule, et põld aitaks kaasa b) Tavandilaulud seotud rahvausundiga, NT: kalendrirituaalid (kadri, mardi, vastla,
ning kättesaamatust või hoopis põlgust äratavast. Abstraktse mõtlemise tunnistamine tähendanuks seega inimesele enda naeruvääristamist või seltskonnast eraldamist, mida keegi ei soovi, kuna arvatakse, et abstraktselt mõtlevad vaid harimatud. · Autor toob näiteks erinevate inimeste arvamusi mõrtsuka hukkamisest. Lihtrahva jaoks on ta lihtsalt mõrtsukas ning siinpuhul on tegemist ühe abstraktse mõtlemise viisiga. Kuid nn inimesetundja näeb kurjategijas midagi rohkemat näeb ühiskonna ohvrit. Võiks öelda, et ta mõtleb konkreetselt, kuna süveneb kuriteo põhjustesse ning tunneb mõrtsukale kaasa. Kuid ka tema mõtleb üksnes abstraktselt: mõrtsukas jääb ikka mõrtsukaks ning tema teo õigustamine on ühekülgne suhtumine ehk abstraktne mõtlemine! Ei üks ega teine lähenemine ei arvesta kõiki aspekte, vaid suhtub olukorda talle omasest
määratakse värvi viskosimeetriga. Õhuvoolus pihustamise seade koosneb värvipihustist, kompressorist, ressiiverist ja õhupuhastist. Õhuvoolus pihustamise värvipihusteid on kahte tüüpi: madalrõhu (0,25...0,3 MPa) jakeskrõhu (0,3...0,6 MPa). Selle värvimisviisi puudusteks on suur värvikadu, lahustite vajadus, tuleohtlikus (lahustitest), ventilatsiooni vajadus, vesikardinate vajadus ja töötajal respiraatori kasutamine. Survepihustamine on üks paremaid värvimisviise, sest selle viisiga on võimalik peale kanda kõiki värve. Värvimisseade koosneb kõrgrõhukompressorist rõhupaagist, kõrgrõhupihustist, kõrgrõhuvoolikutest ja värvipaagist. Survepihustamisel on värvikadu väiksem kui õhuvoolus pihustamisel. Värv võib olla suurema viskoossusega. Osa lahustist lendub pihustamise käigus ja värv kuivab kiiremini. Kui siia lisada elektriväli väheneb värvi kadu veelgi. Elektriväljas värvimisel on ese miinusega ja pihusti plussiga ühenduses. Pinge on 10000..
Parameetrite reguleeritavus keevitusparameetrite toimub seadme seadistatavus häälestuskaardi järgi Keevitaja kvalifikatsioon Madal Väljaõpe lühike Tehtud tabeli põhjal selgub, et masstootmises oleva süsinikterasest I-tala, paksusega 25mm, keevitamiseks sobib paremini käsikaarkeevitus (21). Kuigi tegemist ei ole väga suure tootlikusega viisiga, siis otsustavaks sai see, et punktkontaktkeevitusega saab maksimaalselt keevitada materjali, mille paksus on kuni 6mm. 3. Käsikaarkeevituse tehnoloogia Elektrood kinnitatakse elektroodihoidikusse. Detail ühendatakse vooluringi maandusklemmi abil. Süüdatakse keevituskaar, mille temperatuuri 5000-6000 oC toimel sulab elektroodivarras, elektroodikate ja põhimetall. Tekib keevisvann, kuhu siirduvad elektroodimetalli tilgad
Osteoporoos luu hõrenemine, muutused tiheduses ja talitluses Füsioloogia on enim seotud anatoomiaga, biokeemiaga (uurib elusas organismis toimuvaid keemilisi protsesse ja nende iseärasusi), biofüüsikaga (uurib füüsikaliste protsesside omapära elusas organismis nt närvisüst talitlus, erutuse levik piki närve, levik kudede vahel, erutuvad kord närvi- ja lihaskude), farmakoloogiaga (uurib ravimite e mürkide toimet organismis, ebaõiges annuses või vale manust viisiga on kõik ravimid toksilised; õigesti kasut aitavadmuuta talitlust või asendad puuduva aine, nt hormooni, mediaatori mõju) Kortikoliberiin (CRH) tekib hüpotalamuse stimuleerimisel kortisooli väljutamiseks AKTH adrenokortikotroopne hormoon neerupealistele jõudes hakkavad neerupealised tootma kortisooli, kui seda on liiga palju, produts CRH-d vähem. Hormooni üle- j alatalitlus annab infi selle funkts ja tallit kohta Mediaatorid vahendavad erutuse ülekannet ühelt närvilt teisele
Valikut teha, et kumba keevitusviisi kasutada on raske, sest nii gaaskeevitus kui ka punkkontaktkeevitus mõkemaga saab keevitada väikese läbimõõduga detaile, Samas kui võrrelda temperatuuri, millega tehaks üks keevitus ja teine, siis valiksin selle põhjal gaaskeevituse, tema madalama temperatuuri pärast. Teisalt valiks punktkontaktkeevituse (PKK), kuna tal on suurem tootlikus, elektroode ning kaitsegaase ei ole vaja ning olen leidnud kindlalt et saab süsinikterast selle viisiga keevitada. Mõlemal puhul õmbluse kvaliteet sõltub reguleeritavusest ning selle kasutamise õigsusest. Samas punktkontakt keevituse puhul on väga spetsiifiline viis selle kasutamiseks, ning näen, et antud detaili puhul on otstarbekam kasutada gaaskeevitust. Lõpliku valikuna valin Gaaskeevituse Seadmete valik - Vooluallikad puuduvad Keevitamisel kasutatakse lisametallvardaid või keevitustraati, kasutatkse räbusteid ( nt pulber või pasta)
Viies ja viimane teos,mis jäi väga meelde on Händeli " Jahi kantaat". Selle teose esinemine oli eriline ja suurepärane. Teos algab kiire klavesiini mänguga ja lauluga,mis on väga kiir,laul ja ka klavesiini esitamine.Laulu rütm on erinev ja hüplev,siis esile tuleb ka trompet,mille mängu viis on ka rütmiline,kiir ja hüplev järsku jookseb Raivo saalist ära aga mängib edasi,kui Liina lõpetab salmi laulmist,mängib trompet sama viisiga,mis jätab mulje,et peale tema salmi tekkib kaja. Sellest kontserdist sai ka teada palju pillide, tantsude kui ka moe ajaloost. Kontsert oli väga huvitavalt üles ehitatud ning iga hetk sellest oli huvitav. Need lood, mis nad mängisid tõid väga huvitava tunde, sellise nagu oleksidki ise barokiajas. Kõige rohkem meeldis mulle pillidest klavessiin, kuna tal on nii huvitav ja erinev kõla.
1. Õppimine ,mille käigus lisatakse uusi teadmisi. Selline õppeviis käsitleb olemasolevate teadmiste ja uute seoste loomist. Toimub uute teadmiste lisandumine ja seostumine algteadmistega. Näiteks tooksin kordamise. 2. Õppimine ,mille käigus tuleb algteadmisi või nende struktuuri muuta. Õppemeetod ,mis on vähemalt osaliselt vastuolus ,kas olemasolevate teadmistega või olemasoleva teadmiste struktureerimise viisiga. Toimub vanade süsteemide lammutamine ja uute loomine. Juhul ,kus tuleb algteadmisi ja struktuuri muuta on näiteks konflikti sattumine. Õppimise ja mälu seotus Õppimisel omandatakse kindel teadmiste süsteem , mille moodustavad paljude inimpõlvkondade kogemused. Õppimisel on põhiliseks aktiivsuseks vaimne aktiivsus ,mis avaldub taju, tähelepanu, mälu ja mõtlemise , ka fantaasia osalemises selles. Mälu tööd puudutavad õppimisseadused on järgmised : 1
Türgist koos Jaan Krossiga. Ellen Niit on kirjutanud peamiselt luuletusi ja enamasti just lastele. Tema üks täiskasvanutele mõeldud luulekogu, "Paekivi laul", ilmus 1998. aastal kirjaniku 70. sünnipäevaks. Enne seda on täiskasvanutele ilmunud luulekogu "Maailma pidevus". Kogu sisaldab luuletusi aastaist 19461976. Ellen Niit tuli lastekirjandusse värsslooga "Kuidas leiti nääripuu" (1954), millele 1957. aastal järgnes "Rongisõit". "Rongisõit" koos Gustav Ernesaksa viisiga kujunes populaarseks laulumänguks ning on ilmunud mitmes trükis. 2 Lasteluulest väärib esiletõstmist 1979. aastal ilmunud kogu "Krõlliraamat". Raamatutegelase Krõlli autoriks on kunstnik Edgar Valter. Ellen Niidu esimene väikelaste proosaraamat ilmus 1963. aastal ning kandis pealkirja "Pille-Riini lood".
Ka muusikas tekib sageli justkui pisut udune kõlapilt, kui erinevad helid kokku sulavad. Heliloojad said sageli inspiratsiooni loodusest ja kirjutasid programmilist muusikat. Claude Debussy (1862 1918) oli prantsuse helilooja, impressionismi rajaja ning kõige kuulsam esindaja muusikas. Esimene ja ühtlasi üks helilooja kuulsam impressionistlikus stiilis teos oli sümfooniline prelüüd ,,Fauni pärast-lõuna", inspireeritud Mallarme luulest. Teos algab isepäiselt kulgeva viisiga, mida mängib Faun (mütoloogiline metsavaim) oma flöödil. Värelevad harfihelid loova mulje suvise pärast-lõuna kuumusest. Debussy`d inspireeris loodus oma salapära ja iluga ning sellele viitavad ka tema teoste peal- kirjad, näiteks klaveripalad ,,Kuuvalgus" Ekspressionism Ekspressionism 20. sajandi alguses ilmus Euroopa kunstiellu uus vool ekspressionism, mis sai alguse Saksa- maal ja Austrias. Selle ilmingud avaldusid juba 19. sajandi lõpus
korraldati neid aastast 1845. Kui algul toimusid nad iga aasta, siis nüüd toimuvad laulupeod iga nelja aasta tagant. Esimesel üritusel Tartus lõid kaasa ligi tuhat lauljat ja pillimeest ning paarkümmend tuhat pealtvaatajat kogu eestist. Oma tegevustel aitas Jannsenit kõvasti ka tema tütar Lydia Koidula, kes kirjutas ka isamaalisi luuletusi, mida loetakse ja hinnatakse ka tänapäeval. Märkimist väärib ka see, et Jannsen kirjutas Faelhmanni poolt viisiga Eesti hümnile sõnad. J.V. Jannsen suri 13. juulil 1890. a Tartus kümneaastase halvatuse tagajärjel. Peale esimest laulupidu jõudis rahvusliku liikumise eesotsa samuti rahumeelseid seisukohti pooldav folkrolist, keeleteadlane ja ühiskonnategelane Jakob Hurt. Ta sündis 22. 07. 1839. Vana- Koiolas. Kõrge hariduse poole püüeldes omandas ta Tartu ülikoolis teoloogiakraadi ja Helsingi ülikoolis filoloogia-doktorikraadi. Töötas üle Eesti nii kodu- kui ka gümnaasiumiõpetajana
Tegemist oli selle aja kohta õppinud ja pädeva arstiga, kes julges välja tulla ideega ravida looduslikult, taibates juba varakult sel ajal levinud ravimisviiside tobedust.Nõiad olid tuhandeid aastaid looduslikeeliksiiride ja eriti c-vitamiini sisaldavate produktidega inimesi tõhusalt ravinud, kuid nagu üldteada oli igasugune nõidumine surmaga karistatav.Arvatavasti abi saanud ja abivajavad inimesed mõistsid, et tegemist on mitte just kõige soosituma viisiga ravitseda ja hirmus oma superarst kaotada liigitati tema ravimismetoodika hoopis tema andeks.Möllavas katkuepideemias ja kriisiolukorras on ka suured rahvahulgad nõus abi eest hoidma avalikku saladust. Enam tuntakse seda ajaloo suurmeest kindlasti ennustajana.Ta viibis palju kuningas Henri teise naise Katariinaga koos, kes teda õukonda kutsus, kuna tal oli suur huvi okutilismi vastu.Kuningannal oli suur poliitiline mõjuvõim ning teda tunti kui korralikku ja truud roomakatoliiklast
riimiliseks rahvalauluks. Rahvalaul koosneb kolmest osast: tekst viis esitus Regilaulu ülesehitus Regilaulu teksti algühik on värss, mis koosneb kaheksast silbist. Sõnu seob värsis algriim ehk algushäälikute kordus. Regilaulu värsid on omakorda seotud mõtteriimi abil gruppideks, milles üht mõtet korratakse ja süvendatakse teiste sõnadega. Regilaulu esitamine Regilaulude viisid olid traditsioonilised. Paljusid laule lauldi ühe viisiga, see aitas laule paremini meelde jätta. Regilaulu esitasid eeslaulja ja koor vaheldumisi. Vanasti nimetati regilaulu leeloks ning laulmist leelotamiseks. KUULA! Riimiline rahvalaul 18 saj. kujunes kirikulaulu ja kunstluule mõjul välja uuem rahvalaul. Seda eristab regivärsist lõppriim ja värsside rühmitamine salmideks. Olulisemal kohal on nüüd soololaul ja pillisaade. oKUULA! MUINASJUTT Muinasjutt on väljamõeldud jutt.
Haiguse nagu ka kõige muu psühholoogiline seletamine on just tänapäeval eriti armastatud. Psühhologiseerimine näib andvat inimestele võimu kogemuste ja sündmuste üle, mida nad tegelikult vähesel määral valitsevad või ei valitse üldse. Psühholoogiline mõistmine vähendab haiguse ,,reaalsust". Psühholoogia populaarsus ja veenvus tulenebki suures osas sellest, et tegu on sublimeeritud spiritualismiga ilmaliku ja näilikult teadusliku viisiga kinnitatud ,,vaimu" ülimuslikkust mateeria üle. Möödapääsmatule materiaalsele reaalsusele, haigusele, saab anda psühholoogilise seletuse. Surma ennastki võib lõpuks pidada psühholoogiliseks nähtuseks. Haiguse psühholoogilised teooriad on võimas vahend süükoorma haigete inimeste õlule asetamiseks. Haiged, kellele tehakse selgeks, et nad on enda teadmata oma haiguse põhjustanud, pannakse uskuma, et nad on selle ära teeninud.
algas. Polonees f-moll op 71 nr 3 Algus jätab hästi kurva tunde, madal meloodia. Aeglane ja rahulik ja siis äkitselt läheb üle kiireks ja elavaks, hetke pärast jälle vastupidi tagasi. Siis tuleb lõbusam ja rõõmsam osa, mis on kiirem.Lõpp läheb jälle kurvaks ja rahulikuks.Mulle endale meeldib see teos väga. Ballaad g-moll op 23 Algus on korraks hästi tugev ja siis läheb vaiksemaks. Teose keskel läheb jälle meloodia elavaks ja kiireks. Väga hea ja kiire viisiga,äratab ülesse.Lõpp on teistest väga erinev, helistik läheb madalast järsult ülesse. Hällilaul Des-duur op 57 Väga aeglane ja rahulik ,täpselt nagu üks hällilaul on. Väga uinutav meloodia Koguaeg on samasugune , aga keskel läheb kiiremaks. Lõppeb pala väga-väga aeglaselt ja rahulikult. Fantaasia f-moll op 49 Algus aeglasem , viis on rahulik ja tekitab une. Vahepeal on järsud kohad, kus siis muusika läheb valjumaks ja süngemaks või siis hästi kiireks ja kõrgemaks
KESKAEG ...on väga pikk aeg antiigi ja renessansi vahel. Nimetus anti reness. ajastul, kui imetleti antiiki ja seda, mis ant. ja reness. vahele jäi, nimetati “keskmiseks ajaks” . Üldajaloos vaadeldakse keskaja algust seoses Lääne-Rooma riigi vallutamisega barbarite poolt 5.saj. Sisuliselt muutus inimeste maailmavaade peale antiiki seoses kristluse levimisega. Nii võibki öelda, et keskaeg algas seoses kristliku maailmavaate kujunemisega. Inimeste mõttemaailma muutis uus suhe Jumalasse. Antiikajal olid Jumalad justkui idealiseeritud inimesed, kes nautisid maiseid rõõme ning eksisid nagu inimesedki. Kristlik Jumal oli kõikvõimas ideaalkuju. Maapealset elu võeti kui ettevalmistust taevaseks paradiisiks. Ideaaliks sai paastumine ja palvetamine, maistest rõõmudest loobumine – ka kunstis kujunes askeetlik iluideaal. Kultuur koondus kirikute ja kloostrite juurde, kogu professionaalne kunst pühendati Jumalale. Keskaeg on väga pikk ja kunstis sti...
kirjeldab võnkumisi nii mehaanilistes kui elektrilistes võnkesüsteemides. Vastavalt diferentsiaalvõrrandite teooriale sõltub võrrandi (2) lahend β märgist ning β ja ω0 omavahelisest seosest. Kuna meie juhul siis on võimalikud kolm varianti: 1) β < ω0 , 2) β = ω0 3) ) β > ω0 1)Juhul kui β < ω0 on võrrandi (2) lahendiks kus qm (0) ja on määratud algtingimustega (võnkumiste tekitamise viisiga ahelas) ja Kuigi funktsioon (3) ei ole perioodiline, korduvad nii tema maksimumid kui miinimumid võrdsete ajavahemike järel. Seetõttu nim suurust T tinglikult perioodiks ja suurust tinglikult ringsageduseks. Arvestades ja avaldisi, võime T avaldada: Valem (3) kirjeldab perioodiga T (ringsagedusega ω) toimuvaid vabu sumbuvaid võnkumisi, kusjuures suurus q (t)= q (0)⋅e−β t iseloomustab laengu võnkeamplituudi vähenemist ajas.
liiga kerge. B. S. Bloomi järgi on õppimisel 6 erineva tasandi eesmärke: Õpieesmärkide loetelu on üles ehitatud hierarhiliselt, eeldades, et kõrgema astme võime saavutamiseks on vältimatu eelnevale kategooriale vastava arengutaseme saavutamine (s.t mõistmine pole võimalik ilma teadmiseta, rakendamine ilma mõistmiseta, analüüs ilma rakendamiseta jne). (Beljajev & Vanari, 2005, 30.) Uurimistulemused näitavad, et õppimise tulemused on seotud õppimise viisiga. Inimesed õpivad: 10% sellest, mida nad loevad; 20% sellest, mida nad kuulevad; 30% sellest, mida nad näevad; 50% sellest, mida nad näevad ja kuulevad; 70% sellest, mille üle nad koos teistega arutlevad; 80% sellest, mida nad kasutavad praktilises tegevuses; 90% selles, mida õpetavad kellelegi teisele (Beljajev & Vanari, 2005, 17). . Mis on meetod ja kuidas meetodit valida? Anglo-ameerika kultuuriruumis mõistetakse õppemeetodite all teatud suhete laadi, mis valitseb
pinge ja sellele vastava deformatsiooni suhet Score: 3/3 3. Kuidas mõjutab koormamise viis materjali plastsust? Student Response Feedback A. Tõmbeolukorras on võimalik terast enam plastselt deformeerida B. Olenemata, kas teras on surve- või tõmbeolukorras saab teda ühepalju deformeerida. C. Surveolukorras on võimalik terast enam plastselt deformeerida D. Survejõudude korral on tegu pehmema koormamise viisiga võrreldes tõmbejõududega, mistõttu materjal on enam deformeeritav Score: 3/3 4. Milliseid materjale katsetatakse enamasti survele? Student Response Feedback A. betoon, keraamika, klaas B. madalsüsinikteraseid C. Materjalid, millest valmistatud detailid töötavad konstruktsioonides surveolukorras. D. Survele katsetatakse materjale, millest valmistatud detailid on konstruktsioonides enamasti
C. Plastsel deformeerimisel tekkiva pinge ja sellele vastava deformatsiooni suhet D. Tõmbe- ja survediagrammil iseloomustab sirget osa (vt joonist) Score:3/3 3. Kuidas mõjutab koormamise viis materjali plastsust? Student ResponseFeedback A. Survejõudude korral on tegu pehmema koormamise viisiga võrreldes tõmbejõududega, mistõttu materjal on enam deformeeritav B. Olenemata, kas teras on surve- või tõmbeolukorras saab teda ühepalju deformeerida. C. Surveolukorras on võimalik terast enam plastselt deformeerida D. Tõmbeolukorras on võimalik terast enam plastselt deformeerida Score:3/3 4. Milliseid materjale katsetatakse enamasti survele?
1. Iga käetõmme (liigutus) muutub aeglaselt kiiremaks. Õppeprotsess peab seetõttu olema suunatud aeglaselt kiirele. Kui ujuja ei suuda liigutusi teha efektiivselt madalal kiirusel, siis ta ei suuda seda teha ka kõrgel kiirusel. 2. Sportlane peab õppima vett tunnetama, pigem peab ta kulutama aega veetunnetuse õppimiseks kui kiiresti ujumisele. Õppides seda, kuidas tunnetada vett valel moel võrreldes õige viisiga, aitab ujujal õppida õiget veetunnet. Treener võib paluda ujujal ujuda ühe otsa tõmmetega käed väljaspool kehaliini, seejärel ühe otsa käetõmbed keha all ning lõpuks sooritada üks ots käetõmmetega keha alt väga keha lähedalt. Sportlane õpib tõmbe tunnet erinevatel viisidel. Nad avastavad õige tunde, sooritades esmalt valel viisil. Teise näitena sellest õppimise meetodist võib kasutada voolujoonelisust. Treener laseb ujujal
rahvuslaste arvates liialt alalhoidlikuks ning võimudepoolseid piiranguid kartes sulges Jannsen oma leheveerud rahvusradikaalidele, eestkätt Carl Robert Jakobsonile, aga ka Jakob Hurdale. Mõni kuu enne esimest laulupidu (1869) ilmus Jannsenilt "Eestirahwa 50-aastase Jubelipiddo- Laulud". Tuntud on ka isamaalaulud: "Eesti vennad laulgem rõõmsast", "Minu kallis isamaja" ning "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm". Viimane laul koos soome helilooja Paciuse viisiga on Eesti hümniks. Esimese üldlaulupeo ajal nimetasid sakslased Jannsenit enda kõige kurjemaks vaenlaseks. Jannseni tegevuse tippajaks oligi rahvusliku ärkamisaja esimene pool ehk 1860. aastad ning 1870. aastate algus: 1865. aastal asutas ta Tartusse laulu- ja mänguseltsi "Vanemuine", kus lavastati ka esimesed eestikeelsed näidendid; 1869. aastal organiseeris esimese üldlaulupeo; 1870. aastal pani
SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................................1 1. SISSEJUHATUS..............................................................................................................................2 2. TURG...............................................................................................................................................3 2.1. Turu liikide jagunemine:................................................................................................................3 2.2. Nõudmise peamised tegurid:.........................................................................................................4 3. KONKURENTSILIIGID.................................................................................................................5 3.1. Täielik konkurents.............................................................
Muusik Elmar Liitmaa jätkab isamaaliste laulude abil rahva ühendamise traditsiooni. 07.mail 2007 jõudis raadiotesse tema laul "Vabadus valatud verest", mis on inspireeritud viimase aja ärevatest sündmustest Eestis. Laulu on üheskoos linti laulnud Elmar Liitmaa ja Lenna Kuurmaa. "See on selline veidi teistsugune isamaaline laul, kui need, millega inimesed minevikust tuttavad on. See on südamlikum ja hästi ilusa viisiga. Me loodame, et see ühendab inimesi," kommenteeris uut heliteost lauljatar Lenna Kuurmaa. 2007 aastal 20. sünnipäeva tähistav bänd rokib ikka veel! Laule nagu “Juulikuu lumi”, “Romula”, “Kaitseta”, Ingli puudutus”, “See ei ole saladus”, “Carmen”, “Ajateenija”, “Kui kuningas nutab”, “Vastasmaja aknad” ja “6 jalga niisket maad” on kõigi meie südamed vallutanud. 31.augustil 2007 esitles ansambel Terminaator klubis Hollywood plaati, millele
Juhindu põhimõttest KELLELE, MIDA ja KUIDAS Arvesta kindlasti hooajaga, sündmusega ja menüü koostamise põhimõtetega. Toitusid valima asudes kujuta endale ette see inimene, kes sinu roogasid sööma hakkab (vana, noor, sportlane, naine, mees, laps, meremees jne). On see inimene liikuva eluviisiga, millised on tema toidueelistused? Roa nime lugedes peaks olema arusaadav millise toorainega, millise töötlemise viisiga ja millise lisandiga on tegemist Pearoa juures peaksid olema kõik lisandid kuumad (kartulilisand, riisilisand, pasta, köögivili ja kaste) Väldi põhitooraine kordumist eri käikude juures (eelroog- seenesalat, pearoa juures lisandiks seened) Jälgi toitude valimise juures, et kasutaksid erinevaid külm- ja kuumtöötlemiseviise (näiteks: kala küpsetad, köögivilja aurutad, riisi keedad)
Seitsmendaks tehnikaks on lihtsad videod ja animeeritud taustad. Need lisavad veebilehele juurde nähtavust, kuid tuleks kasutada mõõdukalt, et see kasutajaid häirima ei hakkaks. Tänu nutiseadmetes interneti kasutamisele on viimastel aastatel saanud väga populaarseks trendiks responsiivne disain. Praegusel hetkel võib täie kindlusega öelda, et kohalduv disain ei kao niipea mitte kuhugi. Tegemist on ettevõtetele lihtsa ja odava viisiga ehitada endile mobiilisõbralik ja täisfunktsionaalne veebileht. Võib öelda, et responsiivsus ei ole enam nii palju trend, kui on hoopis hea tava. Pole kahtlustki, et responsiivne disain on väga kasulik ja mitmekülgne ning tänu disainerite heale tööle, on see muutumas ka üha kiiremaks. Flat disain e. lame disain ei kao veel niipea. See on olnud siin juba mõnda aega ning on kooskõlas teiste trendidega nagu minimalism, kohalduv disain ja material disain. Koos
sarnaseks. Kolmas reegel – ära usalda muudab lapsed kõige üksildasemaks olendiks siin maa peal. Laps kogeb, et ta ei saa usaldada oma vanemaid ja see kogemus laieneb tervele maailmale. Usaldus mõjutab lapse võimet vastu võtta teiste tundeid ja väljendada omi. Tunnete kaudu me suudame läheneda teistele inimestele. Kokkuvõte Võime öelda, et lähisõltuvus on see, kui inimene mugandub partneri käitumise ja reageeringutega, mis talle ei meeldi, ning viisiga, kuidas teda koheldakse. Ka siis, kui see haiget teeb või alandab.Tegelikult on lähisõltuv nii keskendunud teise inimese tunnetele, et ta ei pruugi isegi aru saada, et tolle käitumine ei sobi talle või solvab teda. Lähisõltuv elab oma elu kellegi teise reeglite järgi ja panustab teise inimese ellu.Lähisõltuvuse tunnused on usaldamatus, nõrk minatunnetus, sundtegutsemine ja haigestumised. Alkohoolikust vanem jätab kindlasti lapse hinge oma jälje mis mõjutab ka lapse edasist arengut
Koos "eesti rahva" nimetuse kasutuselevõtuga õhutas Jannsen ühtlasi ka vanade rahvalaulude ja -kommete põlistamist. 1863. aastal asus Jannsen elama Tartusse, kus hakkas välja andma uut ajalehte "Eesti Postimees". Mõni kuu enne esimest laulupidu (1869) ilmus Jannsenilt "Eestirahwa 50-aastase Jubelipiddo-Laulud". Tuntud on ka isamaalaulud: "Eesti vennad laulgem rõõmsast", "Minu kallis isamaja" ning "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm". Viimane laul koos soome helilooja Paciuse viisiga on Eesti hümniks. 1865. aastal asutas ta Tartusse laulu- ja mänguseltsi Vanemuine, kus lavastati ka esimesed eestikeelsed näidendid; 1869 aastal organiseeris esimese eesti üldlaulupeo; 1870 aastal pani aluse Tartu Eesti Põllumeeste Seltsile. 1880. aastal haigestus Jannsen afaasiasse, ta suri kümme aastat hiljem 13. juulil 1890 Tartus. Lydia Koidula (sünninimi Lydia Emilie Florentine Jannsen; 24. detsember 1843 Vana- Vändra 11
Aastatel 19451959 ja 19751982 juhatas Tubin Stockholmi Eesti Meeskoori. Rootsis kirjutas Tubin oma kuulsad ooperid "Reigi õpetaja" ja "Barbara von Tisenhusen" 1982. aastal valiti ta Rootsi Kuningliku Muusikaakadeemia liikmeks. EESTI OPERETT Operett on komöödialiku sisuga muusikaline lavateos, milles kõneldav tekst vaheldub laulu ja tantsuga. Operett on muusikaline näitemäng mis põhineb suures osas ainult sõnu. Opereti muusikas on pearõhk laulul, mis on lihtsa ning meeldejääva viisiga. Operetis tantsivad tavaliselt osalised ise. . Opereti zanri loojaks peetakse Jacques Offenbachi (1819-1880). Tema operetist "Orpheus põrgus" sai tuntuks kankaan. See oli Pariisi moetantsuks 19.saj. keskel ning seda esitatakse ka tänapäeval varieteedes ja kabareedes. Adalbert (August) Wirkhaus (17. mai 1880 19. detsember 1961) oli helilooja ja dirigent. Lõpetas 1908. aastal Leipzigi konservatooriumi (Artur Nikischi dirigeerimis- ja Max Regeri kompositsiooniklass). Tegutses 1908-1912
manipulatsiooni agressiivse ja altruistliku käitumise vahel, vaid uus mõõde, mis kasvab üles agressiooni ja alturismi lõimumise vahepunktis. Seega on enesekehtestamine pidevalt arendatav oskus. Kümneid erinevaid definitsioone kokku võttes võib järeldada, et enesekehtestamist käsitletakse kui suhtlemisoskust, mis võimaldab inimesel avaldada oma tundeid, mõtteid, uskumusi, arvamusi ja vajadusi sellise käitumise viisiga, mis ei kahjusta teiste inimeste õigusi ja heaolu tunnet. 2 ENESEKEHTESTAMIS STIILID 2.1. Alistuv stiil Alistuvalt suheldes ei väljenda te oma tundeid, mõtteid ja soove otse, vaid üritate neid edastada kaudselt, näiteks kulmukortsutuse, nutu või vaevakuuldava sosina abil. Võimalik, et hoiate oma tundeid ja soove sootuks tagasi. Alistavad käitumises kipute palju naeratama, vaikides kuulama ning teiste vajadusi enda omadest tähtsamaks pidama
Sellest kasvas välja uusaegse Euroopa muusikale iseloomulik harmooniakeel. Kuna kunstiinimeste taust oli kirju, ühendas renesanss jooni eri maade kultuurist 9. Uued žanrid - missa, reekviem, motett, ilmalik polüfooniline laul Missad: Esinduslikumaks žanriks sai missa ordinaariumiosade tsükkel ehk tsükliline kontsertmissa Kasvas välja keskaegse liturgilise missa ordinaariumi osadest Tüüpiliselt oli tegu cantus-firmus-missadega laenatud viisiga ehk põhimeloodia Paroodiamissa – terve teose laenamine. Missa aluseks ei ole mitte ühehäälne viis vaid terve varemkirjutatud teos. Kontsertmissa erivormina tekib reekviem – leinamissa (lad.k. puhkus, rahu) Motett: Tüüpiline selle ajastu motett on lihtsalt polüfooniline ladinakeelne vaimulik laul missa propriumi tekstile. Oli teine põhižanr 15. Saj Ilmalik polüfooniline laul Samade põhimõtete järgi, mis vaimulikke
Funktsionalismi kohaselt on üks ja seesama funktsionaalne seisund mitut moodi realiseeritav. Analoogselt võib öelda, et arvutid koosnesid kunagi kangidest ja hammasratastest, nüüd aga mikroskeemidest; arvutustehteid sooritavad aga nii ühed kui teised ( http://www.hot.ee/indrme/keha_vaim.htm ). Putnami arvates teoorial, mille järgi pole ei ajuseisund ega funktsionaalne seisund, vaid käitumiskalduvus, on üks näiline eelis: see paistab olevat kooskõlas selle viisiga, kuidas me valu esinemist organismidel kindlaks teeme. Oluline on mõista, et funktsionalism ei võta seisukohta küsimuses, kas vaimuseisundis saab samastada subjekti aju füüsikaliste seisunditega – ja seda loetakse sageli funktsionalismi eeliseks ( E. J. Lowe, lk 65). Samas on ka funktsionalismil vastaseid, kes väidavad, et viimane ei anna vaimuseisundite iseloomu kaugeltki adekvaatset käsitlust ning jätab välja kõige hämmastavama asja vaimuseisundite subjektide juures –
Kodukultuuri referaat Hingedepäev Järvamaa Kutsehariduskeskus Koostaja : Liina Visk I KB 25.09.2008 Hingedepäev - 2. november Katoliiklikus kirikukalendris kehtestati 1006. aaastal 2. november hingedepäeva ehk usklike surnute mälestuspäevana. Eestlastel jääb hingedepäev hingedeaja sisse. Hingedepäeva on nimetatud juba 14. sajandi allikates, kuid tema tähistamine (nagu ka 1. november ehk pühakutepäev) on jäänud omauskumustele tugineva hingedeaja varju. 1990. aastatel levis tava süüdata hingedepäeval koduakendel ja kalmistul sugulaste haudadel lahkunute mälestuseks küünlad. Hingedeaeg Sügisene periood eesti rahvakalendris, mil austati ja oodati koju surnud esivanemate hingi. Põhjarannikul on seda nimetatud ka jaguajaks. Hingedeaega on viimastel sajanditel tähistatud erineval ajal, kas siis oktoobris-novembris, eriti enne mardipäeva, mõnikord a...
1784. aastal rajas August Friedrich Kotzebue esimese asjaarmastajate teatri Tallinnas. Lisaks näidenditele esitati ka laulumänge ja ballette. 1804. aastal asustati Tallinnas proffessionaalne teatritrupp. 1860. aastal toimus esimene eesti publikule mõeldud ooperietendus. Baltisakslaste seas oli laialt levinud kodune musitseerimine. 18. sajandi teisel poolel tekkis tõsisem huvi Eesti rahvakultuuri vastu, levinud oli eesti keelsete laulude esitamine saksa viisiga. Viiul hakkas torupilli välja tõrjuma. Johann August Hagen (1786 1877) pani aluse Eesti laulukoorile, avaldas eesti keelseid muusikaõpikuid, laulukogumikke ja koraaliraamatuid. 19. sajandil asustati väga palju mitmehäälseid koore. Georg Julius Schuls-Betram oli baltisaksa ajaloolane, kes töötas Peterburis tsensorina, oli eesti kultuurist väga vaimustatud ja huvitatud. 1857 toimus Tallinnas I Baltisaksa Laulupidu. Asutama hakati pillikoore, tormas oli selle eestvedajaks Adam Jakobson
Tema seisukohti on küll hiljem modifitseeritud ja üritatud ümber lükata, kuid põhiliselt eristavad spetsialistid lapse arengus järgmisi etappe. 1. etapp kestab lapse sünnimomendist kuni 2-aastaseks saamiseni. Sel ajal ilmneb lapse oma vaimsete võimete areng kehalise tegevuse. Ta kasutab ka piiratud hulgal sümbolite abil suhtlemist, kõnelist suhtlust loevad spetsialistid samuti üheks kokkulepitud sümbolite süsteemi abil suhtlemiseks. Tegemist on ju meie endi poolt kokkulepitud viisiga, kuidas me sõnade abil üksteisest aru saame. Lapse arusaamine maailmast ja enda väljendamine põhineb sel ajal siiski enamasti kehakeelel ja oma isiklikel kogemustel. 2. etapp kestab lapse 3. eluaastast kuni 7. eluaastani. Sel ajal toimub muutus lapse eneseväljendamise viisis – nüüd väljendab ta oma vaimset arengut põhiliselt sümbolite keele abil, tema mälu ja kujutlusvõime muutuvad küpsemaks sedamööda, kuidas keeleline areng võimaldab
võrdsed, kõigil on võrdne ligipääs võimule (st puuduvad valimistsensused) ja inimeste põhiõigused ja vabadused on kaitstud põhiseadusega. Riigi korral on demokraatiale omane võimude lahusus, st valitsuse volitused on piiratud seadustega ja kohtumõistmisega tegelevad selleks loodud organid (http://et.wikipedia.org). Demokraatiat võib aga väga paljudel erinevatel alustel liigitada. Demokraatia põhiliigitus on seotud selle teostamise viisiga, kuid demokraatiat saab veel liigitada ideoloogiliste süsteemide alusel, osalejate järgi, teostamise ala järgi ja väga paljude muudel tunnuste, omaduste või muu järgi. 1. DEMOKRAATIA PÕHILIIGID 1.1. Otsene demokraatia Otsene demokraatia on demokraatia liik, kus rahvas osaleb vahetult otsustamisel. Selle vormideks on referendum ehk rahvahääletus ning rahva algatus, mille käigus saab rahvas osaleda
ookeaniline maakoor Los Angeles 4) Laamade liikumise viis nr 4 5) Laamade liikumise viis nr 5 Ookeaniline maakoor Ookeaniline maakoor Vali igale laamade liikumise joonisele õige pealkiri Vali loetelust välja iga laamade liikumise viisiga A. ookeanilaama sukeldumine mandrilaama alla kaasnevad protsessid ja kirjuta need joonistele õigesse B. mandrilaama sukeldumine ookeanilaama alla kohta. C. ookeanilaamade põrkumine A. vulkaaniliste saarte teke D. ookeanilaamade eemaldumine B. tugevad maavärinad E. mandrilaamade põrkumine C. kurdmäestike teke F
kammerkooriga (kandis siis veel nime Ruja-koor). Kui Ruja oleks sama kava kuskil kõrvalises, klubilisemas keskkonnas esitanud, poleks ilmselt nii hiiglaslikku skandaali puhkenud. Rannap pani kavalehte üsna teravaid teksti-katkeid (ärapanemise hasart oli ka), ajas asju pool-pühapäevadel, kui õigeid ülemusi polnud kohal ja püüdis kavalehe teksti osa hoida nii, et keegi seda õieti lugeda ei saaks, vähemalt luulekatkeid mitte. Mujal maailmas kirjutasid rokkarid ise endale koos viisiga ka sõnad. See poleks võimalik olnud toona ENSVs. Selleks, et saaks rääkida sellest, millest nad tahtsd rääkida, pidid tekstid olema keerukalt kodeeritud. Arvatavasti oli Ruja ainuke nähtus kogu kultuuripildis, mis inimeste kustuma hakkavat lootust veel üleval hoidis. Lootust õiglusele, teisitimõtlemise karistamatusele, rahvuslikule omaette olekule, informatsiooni levikule jne jne. Ruja oli kuulajatele lootus. Rannapile oli Ruja relv. Nad pidasid sõda läbi rockmuusika. Nad mitte
abiks tema tütar Lydia Koidula. Mõni kuu enne esimest laulupidu ilmus Jannsenilt "Eestirahwa 50- aastase Jubelipiddo- Laulud", mis muuhulgas sisaldas ka algupärast loomingut. Kuigi Postipapa armastas kirjutada ka loodusest ja armastusest, siis õnnestunumad on siiski tema isamaalaulud, millest tänini on tuntud "Eesti vennad laulgem rõõmsast", "Minu kallis isamaja" ning "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm". Viimane laul koos soome helilooja Paciuse viisiga on Eesti hümniks. Perekond Jannseni kodu Tartus, Tiigi tänaval, muutus tolleaegse haritlaskonna üheks peamiseks kooskäimise kohaks. Lisaks Jakobsonile ja Hurdale võis seal kohata ka eesti kultuuri huvilisi Soomest ja Ungarist. Siiski võib öelda, et Jannseni populaarsus rahva seas oli suurim Pärnu Postimehe päevil. Palju aitas tema langusele rahva silmis kaasa ka Carl Robert Jakobsoni eemaldamine "Eesti Postimehe"
1998.a. 13, 5%(H), 14, 6%(T) 1999.a. 13, 6%(H), 15, 4%(T) Allikas: Statistikaamet Kuritegevuses süüdistatavad 3 Aasta Naised(arv) 1999 1006 2000 1116 2001 1201 2002 947 2003 1042 2004 1446 Allikas: Statistikaamet 2. NAISTE KURITEGEVUSE ÜLDOMADUSED Naiste kuritegevus erineb meeste omast oma kuriteo laadiga, selle tagajärgiga, viisiga, vahenditega ja kannatanu valikuga, nagu ütles akadeemik N.V Kudrjavtsev. Naiste kuritegu on rohkem emotsionaalne ja mitte läbimõeldud.Naiste kuritegevus ei ole meeste omast erinev mitte ainult sageduse poolest, vaid ka sooritatud kuritegude vaatevinklust. Need on põhilised vargused, riisumised ja teiste varavastased teod. Tüüpiline ka lapsetapmine, viimasel ajal seda liiki kuritegu on märgatav eelkõige maal.
Toda ammust kirikulaulu olevat kirikupärimuse andmeil esimest korda laulnud kirikuisad Ambrosius ja Augustinus viimase ristimisel IV sajandil pKr. Oodina jumala suurust ja vägevust ülistav dialoogivormis «Ambroosiuse kiituslaul» on liturgilise lauluna tänaseni kirikumuusikasse püsima jäänud. Küla-Ambroosiuse laul olevat Aruküla kooliõpetaja Kristjan Abroi teateil loodud ühel 1860. aastate jõulupeol Torma postijaama kõrtsis. Arhiiviandmeil oligi «Ambroosiuse laul» oma algse viisiga tuntud peamiselt oma sünnikoha Torma ümbruses. Üleskirjutused sama viisi ja refrääniga mujalt on erandlikud. Laul levinud ka omal ajal rahva seas väga kiiresti. Olnud nii, et juba mõni päev pärast kolmekuningapäeva võetud Tartu sõitev Ambrosiuste abielupaar Kobratu kõrtsis sellesama lauluga vastu. Nii nagu paljude teistegi populaarsete laulude puhul, on ka selle loojaks ja peategelase prototüübiks peetud mitut erinevat inimest. 1920.-1930
N-ö ´´ klassikaline `` kala hingab vees lahustunud hapnikku, mida nimetatakse ka veeshingamiseks. On olemas aga rida liike, kes on võimelised hingama samasugust 21% hapnikusisaldusega õhku nagu inimenegi. Tõsi, neid liike on kõvasti rohkem troopikas kui meie koduses parasvöötmes, kuid ükskuid leidub ka meil- näiteks Emajõe sonnides ja Võrtsjärve kaldaservades elutsev vingerjas (lad k Misgurnus fossilis). Vingerjas on kuni 30 cm pikkune rulja kehaehitusega öise elu viisiga kala, kelle meeldivad madalad ja mudased sopid. Kalamehe õnge otsas satub ta harva ja kui satubki, tasub see piiksuvat häält tegev kala elusana tagasi lasta, seast tegemist on Eestis kaitsealuse liigiga. Õhuhingamine on evolutsiooniliselt tekkinud ilmselt mitmeid kordi ja olukordades, kus veekogudes esinevad kõrged temperatuurid ja hapnikupuudus. Kala tuleb veepinnale ´´ neelab ´´ sealt õhumulli, mis liigub edasi soolde. Hapniku imendumine
tagavara tegelisi ettekujutusi; kui ta pärast kooli läheb, siis võib ta Õpetaja
seletusest aru saada, kui see eemal olevatest asjadest kõneleb, sest
Rahvaluule peegeldab rahva elu, oma ajajärgu maailmapilti ning majanduslikke ja ühiskondlikke tingimusi. Eesti rahvaluules kajastuvad eestlaste kombed, lõbustused, eetilised tõekspidamised ja naljasoon, inimesele ürgomased hirmud ning põlised salajased soovid. Regilaulud Regilaulu vanust mõõdetakse 1000 aastatega. Regilaul koosneb tekstist, viisist ja sõnadest. Rahvalaulu viis oli traditsiooniline. Tegmist oli lühikese rühma viisiga, see tähendab paljusid laule lauldi ühel viisil. Lauldi hälli, mängu, töö, pulma, matuse, kiige, sõjalaule jt. Regivärsilise rahvaluule tunnused: -Algriim- see on sõnade algushäälikute kordus värsis. Näit: Kus need kuked kulda söövad. Rõhulise ja rõhuta silpide vaheldus nelja- jalaline trohheus Näit: Kus need kuked kulda söövad. Vanad sõnad, vanad muute vormid. noorte meesta noort meest, Mõtteriim ehk parallelism.
Selle teeb võimalikuks ühelt poolt interneti olemus ja teisalt autori või autoriõiguse omaja nõusolek. 15. Millised on kaks peamist viisi teaduskirjandusele avatud juurdepääsu võimaldamisel? on avatud juurdepääsu ajakirjad (open access journals) ja avatud juurdepääsu arhiivid ehk repositooriumid (open access archives or repositories). 16. Mis on avatud juurdepääsu kaudu avaldatud teaduskirjanduse põhierinevus võrreldes seni tavaks olnud, nn traditsioonilise viisiga? Põhierinevus on, et kulusid ei kanna lugejad ja nii ei eksisteeri juurdepääsu piiranguid. 17. Intellektuaalse vabaduse ja infole juurdepääsu õiguse toetamisega on kultuuripärandiasutused tõestanud oma tähtsat osa aktiivse kodanikkonna kujundamisel. Millisel kahel tasandil saavad nad siin aktiivselt kaasa lüüa? Tegutseda saab kahel tasandil: · avalike teenuste asutustena saavad nad oma teenuseid pakkuda elektrooniliselt;
(töötatakse koos, et jõuda tulemiseni, milleni üksi ei küündi) ja vaba suhtlemine ( laste koosmängimine, olulisim). Õppimise sisualad eelõpetuses: · Oluline on, et õppekavas oleks nähtaval kohal see, mida me peame laste jaoks väärtuslikuks ja oluliseks õppida ja omandada. · Üldine tervik ja õppimisprotsess on olulisemad kui üksikud ained/sisualad. · Sisualade omandamine tuleb siduda lapse eluga ja tema loomuliku viisiga õppida. · Õppimise sisualade eesmärke ei rakendata lapsele, vaid õppimise sisualade eesmärgid suunavad õpetaja mõtteid. · Pramling väidab, et lasteaiaõpetajate peamine õpetamisviis on teadmiste siirdamine lapsele. Eelõpetuses rõhutab ta aga mõistvat õppimist, mille eelduseks on, et lapsed saaksid õppimisest teadlikuks. · Õpetaja peaks toetama ja suunama last teadvustama oma õppimist ja avastama, et see võib omakorda mõjutada tema õpiedu.
Toila Gümnaasium Diana Zilstova Hingedepäev Referaat Juhendaja: Katrin Kivimeister 1 Toila 2012 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................3 Hingedepäev...............................................................................................................4 Tegevused...................................................................................................................5 Hingedeaeg.................................................................................................................7 Hing............................................................................................................................8 Hingesantide lauludest.....................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
