Teemad, mida autor käsitles, olid väga põnevad. Itaalia on väga rikka ja kireva kultuuriga maa, aga väga rassistlik. Enamik probleemides süüdistatakse võõramaalasi. Itaallaste perekonnad on suured, elatakse suguvõsaga koos. Omavahelistes vestlustes on nad väga emotsionaalsed ja ülevoolavad. Samuti ei puudu peen huumor, mis sarnaneb brittidele. Itaalias on inimesed väga ülihoolitsetud ning kõrgmoelised, kunagi ei kanta samu riideid, mida kanti eelmine päev. Nad on ülimalt viisakad, kuid ei ütle kunagi otsesõnu välja, kui neile mingi asi ei meeldi. Kahepalgelisus on seal tavaline. Vestlustes on nad lärmakad ja temperamentsed, kuid väga hea väljendusoskusega. Nad ei jäta kunagi oma lauseid pooleli, ei alusta oma lauset pidevalt uuesti ega mhm-hmh-ita lausete vahel, nagu põhjamaalastel kombeks on. Sobivateks jututeemadeks on- toit, kliima, jalgpall, mood, kunst, muusika, arhitektuur, naised jne.
" , ja siis näeme, kuidas elu läheb ainult edasi. Inimene ja aeg on omavahel nii seotud, et vaevu märkamegi, millised olime ja millised oleme praegu. Aeg muudab meid isegi siis, kui soovime järjekindlalt iseendaks jääda. Eriti nooremas eas, kui me ei kontrolli ennast ja ei vastuta oma tegude eest, sest elame veel ainult hetkes. Siis aga ajapikku näeme, et me ei saa ainult iseendale mõelda, vaid ka teistele, kuna muidu võivad lähedased ja sõbrad haiget saada, kui me ei ole viisakad ja ei kohtle neid austusega. Peame laskma lahti oma egost ja õigustustest. Võime veel arvata, et ainult meil endil on õigus, aga aeg näitab, et kui me tõesti nii arvaks, peaks meist kõigist president saama. Hetkes elada, näitab ebaküpsust, seljuhul, inimesed, hingake sügavalt sisse ja mõelge, kas asi on väärt tõsta häält ja suruda oma tõekspidamisi peale. Elu võib vaadelda kui joonlauda ainult üks pikk joon, mis viib meid aina ligemale oma eesmärgi poole
Lisaks õigustele, huvidele ja vajadustele on lastel ka kohustused. Hoia meeles! Õigused ja kohustused käivad käsikäes. Sul on õigus haridusele, kuid samal ajal on sul kohustus koolis käia. Sul on õigus nõuda, et sinu õigusi austatakse, kuid oma õiguste nõudmisel tuleb sul austada ja arvestada teiste laste ning täiskasvanute õigustega. Inimesed peavad üksteisest lugu pidama ja teineteisega viisakalt suhtlema. Seega, sul on kohustus suhelda viisakalt. Viisakad peavad olema nii suured kui ka väikesed. Austada tuleb täiskasvanuid: oma ema ja isa, vanavanemaid, kasvatajaid, õpetajaid ja teisi suuri inimesi. Austada tuleb kõiki lapsi: lasteaia- ja kooli-, trenni- ja mängukaaslasi, naabripoissi ning -tüdrukut. Kui austad teisi ja oled viisakas, austatakse sind (http://lasteombudsman.ee/et/laps/lapse-oigused-ja-kohustused). Sinu vanematel on õigused ja kohustused, samuti nagu sinul on õigused ja kohustused.
Tallinn 2013 Analüüsitava kirjatöö eesmärgiks on autori sõnul lugejat informeerida ja panna mõtisklema tänapäeva noorte eluolu üle. Põhisõnumini jõuab analüüsitava kirjatöö autor essee lõpus, kus ütleb, et tõsi, lootus sureb viimasena, aga surema peab lõpuks ikkagi. Selle selgituseks on ta kirjutanud, et noorus on hukale igal juhul määratud ning et ainus, mida teha saame, on kasvatada omaenda lastest võimalikult viisakad ja toredad inimesed, andes sellega vähemalt mingigi panuse ühiskonnale. Analüüsitav kirjatöö algab annotatsiooniga ning teine lõik on sissejuhatus. Minu arvates on autor suutnud luua küll väga tabava nii-öelda esimese sammu oma esseele, kust kõik alata võiks, kuid leian, et antud sissejuhatus ei ole sobilik essee-tüüpi kirjatööle. Essee sissejuhatus eeldab probleemipüstitust ning peaks andma lühiülevaate autori eesmärkidest, mida selle essee sissejuhatus aga ei tee
taha istuti ka ,,kergelt" napsise peaga. Ainus vahe on selles, et sellisel ajal ei tehtud palju kära iga väiksema rikkumise kohta. Kuid tänapäeval on kohe kõigil teada, et kui istuda auto rooli juuatäis peaga. Ning see annab turul toimuvale vanurite mokalaadale õiguse vanduda nooruse üle parasjagu kui neil mõlgub meeles oma noorus, mis oli kordi hullem. Õnneks leidub inimesi, kes ei pea noorust hukka läinuks ning arvavad et tänapäeva noored on väga viisakad ja abivalmid. Sellised inimesed on paljumõistvad ning avara silmaringiga, kuna nad mõistavad ja mõtlevad, et millised nad ise olid kunagi. Nad ei hinda noort tema tegude järgi, sest välimus on tihtipeale petlik. Kui tänava peal tuleb vastu mõni noor, kes on ennast punkariks teinud või ära needistanud, siis ei saa kohe öelda, et tegemist on mõnda sorti kaabaka või pätiga. Äkki see noor käib hoopis laulukooris laulmas või
Meilietikett Referaat Juhendaja: HP Tallinn 2008 Käitumiskultuurist paistab välja inimese sisemine kultuur. Meil tuleb teada reegleid, et õigel ajal ja õiges kohas neid õigesti kasutada. Etikett ei ole ajast aega püsinud sama, kuid on siiski kindlad baasreeglid, mida endale käitumisel aluseks võtta. Me kõik oleme võimelised tegema paljusid asju, mis ei ole nö viisakad, kuid ometi üks osa meist teadvustab oma tegude tagajärgi ja mõju ühiskonnale ning temale enesele tervikult ja seetõttu lähtub oma tegutsemises üldtuntud normidest. Näiteks sellest, et ei ole ilus varastada. Etikett kujuneb välja teatud tegevuse käigus ja sisaldab endas praktilisest ja üldtuntud viisakusest läbipõimunud infot, mille ülestähendamisel ja levitamisel tekib teatud viisakusnorm. Suhtleme ju peagi igapäev internetti aktiivselt kasutades. Eelkõige meili
kasvatada ning teise klje pealt, kuidas kasvatada vanemaid, kes kasvataksid oma lapsi hsti. Eelkige mtlevad eestlased hea kasvatuse all seda, et laps oleks elus edukas ja kituks vastavalt hiskonna normidele. Nii vib siinkohal ra tuua mned tpilisemad nited: Kuidas kasvatada oma lastest eluga toimetulejaid? Mida teha selleks, et tsta lapsevanemate vastutust laste kasvatamisel? Kuidas teha nii, et Eesti lapsed oleksid tkad, kohusetundlikud, viisakad? Hariduse ja hariduse vrtustamise juures on talguliste arvates vga thtsal kohal petaja ja tema tehtava t tunnustamine. Meie oleme seisukohal, et petajad peavad ka ise ennast tunnustama, sest muidu ei tee seda ka teised. Muret teeb inimestele laste vhene huvi kooli vastu. Pti vlja pakkuda ideid, kuidas muuta kool inimestele atraktiivsemaks. ks vimalus oli seda teha lbi vanemate, teisalt lbi kaasakiskuva ja positiivse hkkonna ning tegevuse nii lasteaias kui koolis.
meeldib, mu amet ja kohvik mull nagu teine kodu. Ma lihtsalt panen silmad kinni teiste käitumise peale. 6. Mida sa tahaksid muuta töökeskonnas? Tahaks, et töökaslased oleksid sõbralikumad ja viisakamad. 7. Kas teil on ühisüritused? Ja sõidame kevadel teatrisse. Suvel käime vaatamisväärtusi vaatama. Töötajate sünnipäevadel natukene istume kõik koos. 12 8. Kas töötajad on viisakad üksteise suhtes? 100% Ei, ei ole kahjuks. On raske koos töötada. Isegi ei ütle hommikul "TERE" Aitäh, et olite nõus vastama minu küsimustele. 1. Kui kaua olete töötanud selles kohvikus? Töötan kohvikus 15aastad kokkana. 2. Iseloomustage üldiselt töökaaslasi. Nad on kõik head inimesed, kuigi meil tihti tekkivad konfliktid. Köögis keegi kunagi ei aita mind, isegi kui näevad, et ma millegiga ei jõua. Kõik teevad ainult oma ülesandeid
Aastal 1711 mais jäeti härra Lemuel Gulliver mereröövlite poolt tundmatule saarele. Kaasas vaid üksikud tarvilikud pisiasjad, alustas ta oma teekonda. Ta sattus rajale, millel oli palju inimjalgade, kuid kõige enam hobuste jalajälgi.. Hobused (ehk hiihnhm'id), kes valitsevad seda tavatut saart, suudavad rääkida, nad on mõistuspärased ja korralikud, terased ja taibukad, intelligentsed ja viisakad, neil on isegi oma keel ning selles keeles tähendab hiihnhm looduse täiuslikkust. Sõprus ja heatahtlikkus on hiihnhmide kaks peavoorust ning need on omased kogu tõule. Võõrast kaugeimast maanurgast koheldakse samuti nagu lähimat naabrit; kuhu iganes ta ka ei läheks, ikka tunneb ta end kodus olevat. Hiihnhmide kodudeks on maasse rammitud ja vitsega põimitud palkidest madalad hooned, millel on lame õlgedega kaetud katus ning savipõrand.
telefoni otsa liiga kauaks ootama jätmist, välimuse järgi kliendi hukkamõistmist, liigset pealetükkivust, personali vähest keeleoskust jne. neid vigu on veel mitmeid. Minu teeninduskeel Olen mitmel erineval alal töötanud, kuid peamiselt olen olnud baaridaam. Sellises keskkonnas on äärmiselt oluline säilitada külma närvi ja jääda rahulikuks. Kuna klientuur tarbib alkoholi ning alati ei olda just eriti viisakad ning kombekad, siis pean mina iga erineva meeleoluga kliendi probleemidele lahenduse leidma. Arvan, et minu teeninduskeel on eelkõige viisakas, positiivne ning professionaalne. Õnneks olen alati rõõmsameelne ning naeratav, mistõttu pole ka tööl olles raske klientidele naeratada ning igas olukorras positiivseks jääda. Kuna klientuur on nii kirev, siis ikka tuleb olukordi, ette kus ei ole kerge hakkama saada, sellisel juhul palun kolleegilt abi
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendõppe osakond CÉLESTIN FREINET Ettekanne Koostanud Tallinn 2009 Celestin Freinet, praktiline töökool Celestine Freinet sündis 16 oktoobril 1986 aastal Garsis, väikses prantsuse külas, Itaalia piiri lähedal. Ta sai raske haavata Esimeses maailmasõjas, sõda katkestas tema õpingut õpetajate seminaris ja kui ta pärast sõda õpetajana tööle hakkas, tuli tal otsida alternatiive traditsioonilisele õpetamisele, sest rääkimine tekitas talle haavatasaamise tõttu suuri raskusi. Nii sündiski Frinet`i kõige silmapaistvam idee oli vaja meetodeid, mis paneks õpilased ise tegutsema. Freinet pedagoogikal ei ole oma filosoofilist lähtealust, oma arusaamist lapse arengust (oma arenguteooriat),spetsiaalset õpetajate koolitust ega ka terviklikku üldharidust (kesk-haridust) andvat koolitust (Tuulik 2001). Fr...
Anna Karenina - Lev Tolstoi Anna Karenina Arkadjevna=A AA naine, hiljem Vronski. Poeg sergei ja tütar Ana/Any/Hanna Levin= Le- maamees, ohvitser Vronski- krahv, rikkur, hiljem võlgades, Anna mees, tegelt pidi Kittyga abielluma Kitty/ Katerina= Ky -Dolly õde, Levini naine Natalja- Kitty õde, elab mujal Dolly/ Darja Aleksandrovna- K õde, Stepani naine Vürst/vürstinna- Dolly ja Kitty vanemad Stepan Arkadjits Oblonski- Anna vend, Dolly mees Aleksei Aleksandrovits =AA- Anna mees, kuulus prominent Lvov- Kitty õe Natalja abikaasa, aadlik Nikolai-Levini vend, sureb ära, tibi Marja Nikolajevna Agafja Mihhailovna- Levini majapidajanna, ragistavad Ky-ga Betsy-Vronski nõbu ja usaldusisik Sergei Ivanovits- kirjanik, oli Varenka kavaler, Levini vend I OSA Levin tuleb linna, et Kitty kätt paluda; uisuväljak; küllakutse krahvinna poolt. Külas üritab tädi Levinit lolliks teha, alandada, vürst on Levini poolt- näeb tem...
Just, haridus on see, mis meid elus edasi viib, tavalised kombed nagu prügi sorteerimine, vanainimesele ühistranspordis istumiskoha pakkumine, viisakusreeglitele allumine ja muud pisiasjad näitavad inimese loomust, kes ta on ja kus ta on kasvanud. Ma ei taha öelda, et kõik trammis, bussis või rongis olevad reisijad ei paku vanematele istet, kuid siin on kurb tõsiasi- kui bussis on reisijaid 30, siis vanainimesele pakub istet neist vaid kolm, neli. Ja siis on eestlased viisakad ja abivalmis? Siis on peas mõtted ,,Pensionär saab niikui nii tasuta sõida, las seisab, mina ostsin kuupileti ja pean terve päev koolis olema, ma olen väsinud," aga vanainimese probleemidest saab noor alles siis teada, kui elab sama vanaks. Hariduse juurde tagasi tulles on hea, et gümnaasiumiharidus on kõigile kättesaadav aga, mis saab peale seda? Kõik ei ole geeniused- tarkurid, kes võiksid tasuta kohtadele saada. Kõik ei
Tänu sellele on klientidel mugavam soovitud pood ülesse leida ning ei pea seda küsima klienditeenindajalt. Olemas on ka infolett/infolaud. Infolauast on võimalik küsida abi mõne poe leidmisel, osta teatripileteid, kinkepakke ja ka lasta kingitusi pakkida. Infoletti võin pöörduda ka kauplusega seotud probleemidega. Kaubamajas on väga tähtsal kohal teenindus. Kliendile on väga tähtis see kuidas neid teenindatakse ja kas klienditeenindaja on sõbalik või vastupidi. Ettevõttes on viisakad ja abivalmis klienditeenindajad. Teenindajad ütlevad kliendile esimesena tere. Kui kliendil on abi vaja, siis nad ka aitavad. Klienditeenindajad annavad ka nõu ja konsultatsiooni erinevate toodete ja/või teenuste kohta, et inimesel oleks kergem teha ostu valikut ja jääda ostetud tootega rahule. Ettevõttele on tähtis, et oleks esitlusmüügikohal. Väljas peavad olema reklaamid. Olemas on igasugused plakatid ja sildid, reklaamikirjed esematel. Oluline on ka siseraadio.
igas lapses on midagi head, peab ainult oskama selleni jõuda." Vestluse käigus läheb jutt sinna, et palju inimesed kardavad noortega väljasõite ette võtta, sest kunagi ei või teada, kuidas see lõpeb või milliseid negatiivseid üllatusi see endaga kaasa võib tuua. Taimi peab seda naeruväärseks ja ütleb, et kui kartma hakata, siis ei saagi midagi teha. ,,Reeglina on Rakkes hästikasvatatud, viisakad ja distsiplineeritud noored," ütleb Taimi rõõmsalt, ,,olen tundnud nende üle uhkust, kui nad on meie noortekat edukalt esindanud." Öeldakse, et need inimesed, kes veedavad palju aega noorte ja laste seltsis, püsivalt hingelt noored. Ka Taimi tunneb, et on hingelt noor. Talle meeldib olla noorte seltsis ning eriti toredaks peab ta nendega vestlemist. ,,Noored on elurõõmsad ja teotahtelised ning see on nakkav," seletab ta.
Goriot armastas isegi seda valu, mida ta tütred talle tegid. Kummalgi neist oli oma tõld. Kõik, mida isa saab anda. Ta tegi neist inglid. Tänu tema rahale võisid nad endale abikaasa valida. Krahvi ja paruni.Goriot oli oma tütarde pärast arust ära, ta andis neile kogu oma vara, lootes luua endale kaks elu. Kaks kodu, kus ta on oodatud, hellitatud, armastatud. Tütred: nemad saavad oma päranduse kätte, abielluvad ja tunnevad ennast üliõnnelikena. Alguses on nad oma isaga viisakad ja lahked, et ainult raha saada, pärast nad põlgavad ja häbenevad teda. Goriot ise tõi ennast ohvriks. Tütred mitte ainult ei hüljanud isa, vaid vihkasid ka teineteist. Noorem õde Delphine de Nucigen ihkas üle kõige saada Proua de Beauseant´i salongi pääseda. Ta lakuks selle nimel tänavatelt pori. Ühel päeval sattus Proua Vauquer´i pansioni üks vaesunud aadlipere võsuja üliõpilane Eugene de Rastignac, kes hakkas tolles elus seal pansionaadis suurt rolli mängima
poleks tänapäeval nii majanduslik tugev riik. Mustanahalised orjad olid nii harjunud oma tööga ja mõttega, et neil on peremees, et ei suutnud isegi oma elu vaba inimesena ette kujutada. Orja elu sõltus ka sellest, kas ta oli maja- või põlluori ning millise peremehe juurde satuti. Majaorjade elu oli lihtsam kui põlluorjadel - nad töötasid peremehe majas. Orjad olid kokad, teenijad, ammed ja peremehe laste sõbrad. Majaorjad olid paremini riides kui ülejäänud orjad, sest nad pidid viisakad välja nägema. Peremehe perekond arvas sageli, et orjad kuuluvad nende perekonda, kuid mitte kunagi ei pidanud nad orjasid endaga võrdseteks. Erinevalt majaorjadest, oli põlluorjadel oli väga raske elu. Nende tööks oli suurte istanduste põldudel rügamine. Tavaliselt töötati puuvillapõldudel, mis lõunas väga tähtsaks sissetuleku allikaks olid. 18- tunnistel tööpäevadel pidid mehed ja naised sama kaua töötama. Ka rasedad orjad pidid kuni lapse sündimiseni põllul töötama
Tundes valdkonda leiavad nad kindlasti mõne ettevõtte, kus nendega ollakse viisakas, neile naeratakse ning tehakse kõik endast olenev, et ta saaks tunda end kliendina. Nii kaua kui neil pole hirmu kahjumisse jääda, ei hakka seal ka midagi muutuma. 8 Tegelikult on rõõm tõdeda, et Eestis on teeninduolukord paranenud. Varem käisid poes, siis ei öeldud isegi tere, nüüd leiab harva kohti, kus seda ei tehta. Klienditeenindajad on ikkagi enamjaolt viisakad. Kuid siiski on veel palju ära teha ning suurepärased klienditeenindajad on vaid käputäis. Suurepäraseks ei sünnita, selleks tuleb arendada ennast. Sa pead südamest armastama seda, mida teed ja siis meeldid sa ka neile, kellele teenust pakud. Tüüpilisemad vead Eesti teeninduskultuuris on klienditeenindaja enese õigustamine. Et tema ei tea sellest midagi või et tema pole seda sinna pannud või sealt võtnud. Väga
Kuid ei saa väita, et kunagi olid noorukid alati korralikud ja käitusid vastavalt ette määratud moraalsele tasandile. Olen kuulnud vanematelt inimestelt, et nende ajal polnud lubatud isegi bussiga ringisõitmine ning vanemad olid selle kategooriliselt ära keelanud. Kuid ega see siis ei heidutanud, sest nad sõitsid ikkagi, aga pidasid sealjuures silmas, et ei satuks tuttavate tähelepanu alla ja oleksid ühistranspordis viisakad. See asendas neile tänapäevalikku kaubamajandes aja veetmist. Nende üheks lõbustuseks oli ka koerte ärritamine. Iseenesest mõistetaavalt oli see aga vanemate poolt taunitav. Kui käidi võõraste aedades puuvilju näppamas, siis oli kogu plaani põhiliseks osaks eeskiri, et mitte midagi ei tohi lõhkuda.Tänapäeval on see juba eesmärgiks muutunud kõik ettejuhtuv tuleb lõhkuda. Siinkohal tuleb aga välja tõsiasi, et kunagi olid noored vahel küll ulakad, kuid
värvide tähendus eri riikides) · Reklaamisõnumi koostamisel (nt. meloodia reklaamiklipil) · Firma filiaali ehitamisel · Turunduse disaini koostamisel (nt. valgusreklaamid, kujundus jne) 7. Mis iseloomustab jaapanlast? Jaapani ärimaailmas peetakse kõrgema juhtkonna tasandil oluliuseks grupi arvamust ja hinnangut. Jaapanlased arvatakse reaktiivsete rahvuste rühma, neile ei sobi ameerikalik ründav stiil. Jaapanlased on meeldivad ja viisakad nad ei sega kunagi vahele, kuulavad oma lepingupartnerit ja jäävad igas situatsioonis viisakaks. Läbirääkimistel jaapani (aasia) ärimeestega tuleb silmas pidada, et nad ei satuks piinliku seisu. Jaapanlased peavad oma lubadustest kinni, ning lepingu sõlmimisel võid kindel olla, et tegu pole puhtalt sõlmitud dokumendiga, vaid pikaajaliste lubadustega. Jaapanlaste ei tohiks rünnata otse küsimusega ,,kas ostate?", tihti otsustavad nad alles väljaspool ametliku kohtumist
Võib mõelda ja mõelda aga minul vähemalt mingit head vastust ei tule. Iga inimene on erinev ja läbisaamine inimestega on tema teha. Aga mingi viisakus võiks ikkagi inimesel olla teise inimese vastu. Nagu Manley Halli ütles ,,Inimene ilma eetikata on maailma lahti lastud koletis", tuleb sellega nõustuda, sest nii see tegelikult ongi. Aga miks inimesed on ikkagi sellised? Kas tõesti on jäänud puudu vanemate kasvatusest lapsepõlves või enda laiskus mitte ära õppida viisakad kombed? Selline harimatus, mida me koguaeg tänapäeval kohtame, on maailmas ikkagi suureks probleemiks. Ja selle probleemi tagajärjeks on tihti igasugused rahutused, mässud ja sõjad. Teine valdkond on praktiline eetika. Praktiline eetika tegeleb, et kuidas elus ühte või teist küsimust lahendada. Nendeks küsimusteks võivad olla väga mitmed probleemid. Näiteks naiste võrdsuse küsimus, loomade kasutamine toiduks ja teadustööks, loomade
normatiivseks peetav, sekkuvad ka nendesse lugudesse vimule vastuhakkajaid. Niteks, kuigi kass suudab testada, et ta on juluvana, tuues pererahvale kinke, satub ta ikkagi ige juluvana ilmudes heks vimule allutatuks. Vim on siin kui tde, mida igaks peaks teada julukinke toobki juluvana, mitte kass vi kilpkonn. Miks Kivirhk rgib lasteraamatus puuksudest ja kakast ning miks ta on nii otsekohene? Miks ta rgib kigest sellest, millest viisakad ja hsti kasvatatud inimesed ei rgi? Miks tema raamatus on kik hoopis vastupidi, kui see peaks olema? Raamatus kasutatakse tihiti tegelaste kirjeldamiseks omadussnu , nagu paks, loll ja tdruku kohta isegi suur ja jme. Keegi hvardas isegi kellelegi peksa anda. Ma ei imesta, miks vanemad tdikesed tagajalgadele tusevad, kuuldes sellisest lasteraamatust. Nad tunnetavad selle raamatu vimu enda le, sest me kik teame, et inimesed puuksutavad, kuigi me ei rgi sellest igapevaselt. Kuid miks?
Juba oli raskekaalu tõstmise võitnud Josef Manger, jättes kolmandaks Arnold Luhaääre, kohe pidi Hornfischer veel kord tõestama aaria rassi üleolekut.Muidugi teadsid seda ka kohtunikud. Ja Hornfischergi uskus, et enam-vähem tasavägise maadluse korral kuulutatakse võitjaks tema. Sellepärast ta ei riskinud, vaid oli võrdlemisi passiivne. Algpüstimaadlus tunnistati võrdseks. Ka partermaadluses ei sündinud midagi kummagi kasuks. («Parteris olime teineteise vastu viisakad,» ütles Palusalu.)Palusalu kümnes mats oli lõppemas. Aga käed olid juba soojaks maadeldud ja valu kadunud. Ta haaras Hornfischeril ümbert, surus ta enda vastu, heitis ja sakslane oli sillas! Saal vakatas ja seda selgemini oli kuulda, kuidas eestlased karjusid: «Hurra, hurra! Palusalu, murra!» Kolm minutit murdis Palusalu vastast, siis sai too pea matilt välja ja seega püsti, kuid Palusalu virutas ta kohe matile tagasi. Ja siis oligi lõpp. Ei olnud
Kordamisküsimused 1. Mis on eetika? Eetika jagunemine Filosoofia haru, mis õpetab vahet tegema õige ja vale, hea ja halva vahel. Aristoteles Eetika jaguneb teoreetiliseks ja praktiliseks (eetika rakendamist praktiliste probleemide kästilemisel). Teoreetiline jaguneb meta- (uurib eetika mõisteid. Nt Mis sisaldab endas ,,Õige"?) ja normatiivne-eetika (teooria selle kohta, milline käitumine on moraalselt hea või halb). Praktiline eetika jaguneb kutse- (piirdub kindla elukutse eetikaga) ja rakenduseetikaks (erinevate ühiskondade probleemid). 2. Mis on korruptsioon (nimeta ja iseloomusta kolme korruptsiooni vormi) Korruptsioon ametiseisundi ärakasutamine omakasu eesmärgil. 1) Altkäemaks/pistis altkäemaksuna on vaadeldav nii rahaline kui muu hüve(kingitused, reisid, soodustused jms), mida ametiisik saab teenistusülesannete rikkumise eest. Eesmärgid on väga erinevad nt et kiirendada teatud protsesse, ku...
ka mitte kodustes tingimustes. On ka öeldud, et tööandja täidab oma kohustusi töötaja suhtes lojaalselt. Samuti on mõlemad pooled kohustatud: 1) täitma töö- ja kollektiivlepingu tingimusi. 2) täitma töösisekorra, töötervishoiu, tööohutuse ning tuleohutuse nõudeid. 3) hoiduma tegudest, mis kahjustavad teise poole vara, ning tegema endast sõltuva, et töös ei kahjustataks kolmandate isikute vara. 4) olema teineteise suhtes viisakad. 5) täitma seaduses ja haldusaktis ette nähtud muid vastastikuseid tööalaseid kohustusi. Kokkuvõtteks võib öelda, et nii tööandjal kui ka töötajal on palju töölepinguga kaasnevaid kohustusi mida täita. Ilma nendeta valitseks tööturul kaos ning ei saaks toimida koostöö töötaja ja tööandja vahel. Töölepingu seaduses välja kirjutatud kohustused ja õigused on selleks, et neid täita ning, et neist kinni pidada. KASUTATUD KIRJANDUS: Internet Töölepingu seadus 3
Näiteks kui sa enne Indiasse reisimist ei ole teadlik sealsest kohalikust räpasest elukultuurist tänavatel ja ka elukohtades, siis võib selle fakti avastamine kohapeal valmistada palju suuremat sokki, kuigi see sokk saabub nii või naa, aga seda saab siiski ennetades vähendada. Kultuurisokk on ka põhjustatud tuttavate märkide ja tähenduste kadumises sotsiaalses suhtluses. Näiteks teeninduses ja kauplemises. Inimesed võivad tunduda isegi liiga viisakad või siis liiga pealetükkivad ja sa tunned ennast nurkasurutuna, kuna sa ei taha ju midagi halvasti öelda ega teha, aga samas pole sul õrna aimugi kuidas sellest olukorrast viisakalt väljuda. Näiteks müügimehed. Meil Eestis on hästi kui mõni müüa enda abi üldse pakkuma suvatseb tulla, tavaliselt on nad kadunud kuskile riiulite taha, aga näiteks lõunamaades on kaupmees sul juba täna peal vastas ja teeb sulle juba varakult selgeks mida sul poest vaja
See on minu pere: ema, isa, vanaema ja minu kallis õde,ned inimesed saavad mind aru,aitavad alati.Ja veel minu väga tähtis inimene,see on minu noormees,ta tihti hoiab mind kõikides minu algustused ja sellest ma väga tänulik temale. Keda ma vihkan? See on ainukene inimene, minu sõbranne, kes kadestab mind. Mina on väga sõbralik inimene. Mulle meeldivad kõik loomad, aga mulle meeldivad need inimesed: auslikad inimesed, kes jagada arvamust, targad inimesed,sõpralikud inimesed ja viisakad inimesed. Kes ei meeldi? Mulle ei meeldi ämblikud ja madud,sest et ma kardan neid. Aga mulle ei meeldivad need inimesed, kes palju räägib rumala asju,ebaviisakad inimesed,kes tihti valetab. Ja mingi minu välimusest,ma ei ole nii suur, kui ka väike,ma arvan, et ma olen keskmine. Minu pikkus on 167 cm,ma ka on mitte paks ja mitte kõhn tüdruk, ma arvan et ma olin tark inimene,sest et ma lõpetasin 12 klassi ja praegu õppin ülikoolis. Ma tahaksin olla nii kui varen
rahagi. Kuid hiljem ei andnud ta endast märku ega midagi ja keegi ei teadnud mis temast on saanud. See ei ole normaalne, sest vanemad ja õed-vennad kodus muretsevad. Märku tuleks ikka alati endast anda. Noores eas, kui Hannes oli veel 15- aastane, siis oli tal silmarõõmuks Suureõue talu Niida. Kuna tüdruk käis linnas koolis, siis oli võimalus neil kohtuda ainult vaheaegadel. Kohtudes nad siiski üksteise vastu päris viisakad ei olnud. See oli tingitud mõlema uhkusest. Niidal sellepärast, et ta käis linnas koolis ja Hannes püüdis olla niisama uhke ja näidada tüdrukule, et ka tema on väikeses külas väga hästi hakkama saanud. Külas elas ka tüdruk Taali, kes oli väga hea ja tagasihoidliku iseloomuga. Ta ei meeldinud minule alguses. Just sellepärast, et ma lootsin ja ootasin, et Hannes ja Niida abielluvad ja hakkavad poisi unistuste kodus elama, milleks oli rannaäärne kollane maja.
4. Sisustus peaks olema meeldiv ja hubane. 1 2 3 4 5 5. Ruumid ja lauad peaks olema puhtad ja korras. 1 2 3 4 5 6. Ruumide temperatuur ja valgus peaks vastama aastaaegadele. 1 2 3 4 5 7. Teenindajad peaksid tahtma teenindada ja olema valmis klienti 1 2 3 4 5 teenindama 8. Teenindajad peaksid olema viisakad ja sõbralikud 1 2 3 4 5 9. Teenindajad peaksid oskama vastata klientide küsimustele ja vajadus 1 2 3 4 5 oskama ka soovitada 10. Teenindajad peaksid täitma tellimusi veatult ja arveldades 1 2 3 4 5 11. Teenindajad peaksid olema kiired ja täpsed 1 2 3 4 5 12. Ettevõttel peaks olema hea maine. 1 2 3 4 5 13
kui Riks ja Virve koos on, et siis neil midagi toimub. e) Õigest ja valest sai Jaak aru, Rootsis oli teise tüdrukuga kuna talle see meeldis, aga teadis, et see on täiesti vale. f) Jaak tegi ettepaneku Jussi aidata kooli tagasi saada, sest Juss oli ta hea sõber. See näitab, et ta hoolis oma sõpradest palju. g) Jaak oli õppinud mõnda aega rootsi keelt ja see tuli talle kasuks Rootsis. Ametilt oli ta Tartu kaubajaama rööpaseadja. h) Jaagu vanemad olid kohusetundlikud ja viisakad nagu Jaak. Jaagu isa oli vanlgas olnud mõnda aega ja Jaak oli ka, aga mitte mingisuguse suure kuriteo eest. i) Jaagul polnud raskusi suhtlemisel ja ta sai kõigiga hästi läbi. Jaak oli jutukas. 4. Olulisemate kõrvaltegelaste iseloomustus Virve, tema pärast oli Riksil ja Jaagul mõnikord probleeme ja Virve mängis Jaagu elus suurt rolli. a) Virvel oli väike pea, väike ümarik, pisut õhetav nägu, peenike kael. Juuksetoon oli vaskse kumaga heleblond ja lokkis
Future Forms Future Forms · 1) Future Simple will work · 2) Be going to am/is/are going to work · 3) Present Continuous am/is/are working · 4) Present Simple start(s) Future Forms · 5) Future Continuous will be working · 6) Future Perfect will have worked · 7) Future Perfect Continuous will have been working Future Simple · We do our morning exercises and think, "I think we will have a nice day " · Prediction (ennustused kõhutunde põhjal) · verbs think, believe, guess, expect, hope etc · expressions be sure, be afraid etc · adverbs probably, perhaps, certainly Future Simple · You see your little brother carrying a very heavy suitcase and you think, "I will help him carry the suitcase." · on-the-spot decision (hetkeotsused) Future Simple "Will you help me if I forget my moves?" "Don't worry! I will ta...
Ei puudunud päevased ülikonnad ja õhtused ülikonnad. Rikkamad suhtlesid rikastega ja vaesemad vaestega. Selliselt jaotus tollane ühiskond. Romaani tegelase, Eugene de Rastignaci, kohta võime öelda, et tema suhtles naistega ainult kasusaamise eesmärgil. Ta lasin vikontess de Beauseant'il end tutvustada Anastasie de Restaud'le ja Delphin de Nucingenile, et tänu nendele rikastuda ja kuulsaks saada. Ta oli valmis oma vaesunud vanematel küsima isegi raha selle nimel, et osta endale viisakad riided, millega kõrgseltskonnas läbi lüüa saaks. Nähes, milliste sihtidega on Rastignac, pakkus Vautrin talle välja plaani, tänu millele nad rikastuda saaksid. Plaaniks oli Victorine'i võrgutamine ning tema isalt raha saamine. Ka see annab märku selles, et Rastignac on lihtsalt kasuahne mängur. Härra Goriot armastas oma tütreid väga. Ta tegi nende lapsepõlve väga ilusaks ning võimaldas neile kõike, ka oma isiklikku tõlda. Tema ülesandeks oligi teha tütarde elu õnnelikuks
Iga dokumendil on oma koht paberimappil ja neit on terve kapp. Kui keegi ei tea kus on kaup, siis talmanid avavad oma mappid dokumentidega ja otsivad konkreetne dokument, mis oli seotud kaupadega, mis on kaotud sadamas . ÜLEVAADE PRAKTIKA KÄIGUST Ma olin hästi ettevalmistanud ja kiiresti sain aru mis ma pean tegema. Kõik tööd oli edukalt tehtud.. Nagu alati leian ühist keelt kõikidega. Juhatajad olid viisakad, sõbralikud ja koguaeg aitasid mulle. Nende juhtimise all mina sain heaks töötajaks. Minu praktika toimus varem,kui teistel tudengitel,siis ma teadsin natukene vahem,kui sellel aastal. Aga mõtlen,et jõudsin rohkem õppida,et praktika toimus terve suvi. Ma juba tean, et tahan edasi töötada sadamas, laeva agenti töö on väga huvitav ,aga see on vastutav amet. Mul oli ka 7
määramata tähtajaks, see tähendab, et töölepingu lõppemise hetk ei ole kindlaks määratud. (Raulpage, 2003) 3. KOHUSTUSED Tööandja ja töötaja on vastastikku kohustatud täitma töö- ja kollektiivlepingu tingimusi; täitma töösisekorra-, töötervishoiu-, tööohutus-, ning tuleohutusnõudeid; hoiduma tegevustest, mis kahjustavad teise poole vara ning tegema endast sõltuva, et töös ei kahjutataks kolmandate isikute vara. Mõlemad osapooled peavad olema teineteise suhtes viisakad ja täitma eaduses ja haldusaktis ette nähtud muid vastastikuseid tööalaseid kohustusi. (Kiris, 2003: 280) 3.1 Töötaja kohustused Töötaja kohustuseks on teha kokkulepitud tööd ning täita ilma erikorralduseta ülesandeid, mis tulenvad töö iseloomust või töö üldisest käigust. Tuleb täita töönorme ja kinni pidada ettenähtud tööajast ning tuleb õigeaegselt ja täpselt täita tööandja seaduslikke korraldusi.
võimaldanud isikliku arvamuse olemasolu, vaid kõik otsused võttis vastu perepea. Kuna lapsepõlves puudus Jacobil võimalus oma arvamust avaldada, siis täiskasvanuna puudub tal isiklik analüüsivõime ja samuti on tal ka madal enesehinnang. Selline olukord firmas on teistele töötajatele väga kurnav. Kolleegid või ülemus peavad alalõpmata ta töid kontrollima, see aga suurendab nende koormust ettevõttes. Alguses võivad kõik firmas viisakad ja lahked olla, aga kui Jacobi tülitused jätkuvad, siis tulevikus ei pruugi teda enam keegi aidata. MASLOW TEOORIA 5. Eneseteostusvajadus Minu arvates on see vajadus inseneril rahuldamata. 4. Austuse ja staatuse vajadus See vajadus ei ole mehel päris rahuldatud. Ta siiski tahab, et teda kiidetaks ning tunnustataks (tema enesehinnang ning -usk kasvaks). Ta vajab tunnustamist ja julgustamist, et oma tööga hästi hakkama saada. 3. Sotsiaalsed vajadused See vajadus on täidetud
olnud alati kõige olid värvikirevad, olid kombekad, soeng korras, nad olid väga õiglasemad, rohkete kaunistustega, nende peod olid naistel juuksed ahned ja otsisid kallitest kangastest väga uhked ning ilusasti sätitud, võimukad, vankumatult ning peenete viisakad. Kuid küüned lõigatud. soovisid kõiges võimalust saada lõigetega. Neil olid nad olid väga Nad olid puhtad parimad olla. parimaks ning veel uhked mõõgad jm edevad ning ja hoolitsetud Nende upsakus ja tunnustatumaks. sõjariistad. nende käitumine ning nad ilmselt võimuahnus võis
paeltega sussid. Enamus tüdrukud hoidsid oma juukseid patsis. Mõnel üksikul tüdrukul olid juuksed lühikeseks lõigatud. Tuli olla puhas, jalad ei tohtinud haiseda, riided pidid olema alati puhtad. Seda ei nõutud küll rangelt, kuid see oli iseenesest mõistetav, et tuleb olla puhas. Asi, mida nõuti rangelt, oli kaelarätik. Sel ajal ei saanud kosmeetikast unistadagi, kuna kosmeetikat ei olnud. Käitumine oli viisakas ja korralik, see ei olnud mõeldavgi, et lapsed poleks viisakad ja korralikud. Vanematele oli auasi, et lapsest korralik inimene kasvaks. Kuna vanaema isa oli ehitusmees, kolisid nad üsna palju ning kui vanaema oli teise klassi Käina koolis ära lõpetanud, läks ta Hellamaa Algkooli kolmandasse klassi, mis oli neljaklassiline. Ta käis seal koolis aastatel 1957-1959. Kui see kool läbi sai, tuli vanaema Suuremõisa kooli aastal 1959 mis oli sel ajal seitsmeklassiline. Teised läksid kõik Palade kooli. Ka seal pidi kaelas olema kaelarätik.
juba kasteist aastat, sõid Colomban ja Geneviéve. Möödunud aastal pidi Baudu nende abielu edasi lükkama. Geneviéve oli nõrgaks ja kõhnaks jäänud, ta teadis, et Colomban`ile meeldib Clara. Möödus mitu kuud. Daamide Õnn aina kasvas ja väikekaupmehed jäid pankrotti. Clara`st olevat saanud patrooni armuke. Saabus märts. Daamide Õnnes oli tehtud väga suured ümberpaigutused. Denise oli veebruari algul tööle tagasi tulnud. Kaasteenijad olid tema vastu viisakad, isa Jouve lasi pea häbeliku moega longu, Deloche oli veidralt kurb ning Pauline naeratas salapäraselt. Peagi tekkisid ka meelitajad, peamiselt uustulnukate hulgas. Üksnes Bourdoncle ei pannud relvi maha. Kõik naised jätsid Bourdoncle külmaks, ta kohtles neid kiretu mehe põlastusega, sest tema elukutseks oli neist elatuda, ta oli naiste suhtes kaotanud viimaseidki illusioonid, seepärast hakkas ta niipea, kui oli astunud üle koduläve, peksma oma armukesi
paremini kui ükski teine kahe- või neljajalgne, aga oma pikal eluajal on ta ära näinud, et inimene mõistab teist inimest sagedasti halvemini kui loom inimest. Inimesele on tema keelgi ainult nagu selleks jumalast antud, et enestevahelist arusaamist segada ja takistada. See on visitisti Paabeli torni ehitamisest saadik nõnda ja kestab ka pärast Andrese surma edasi. (lk. 322) Poisid on ikka nõnda, et kui on inetu tüdruk, siis on viisakad, aga niipea kui saavad ilusa tüdrukuga kokku, siis unustavad kohe viisakuse. (lk. 325) Ega siis pärast surma enam midagi tule, ei vänklemist ega leppimist. (lk. 335) Kui minul oleks mõni niisuke mees, siis läheks ma kas või ilmaotsa talle järele, läbi tule ja vee, sest kui tüdruk nõnda mehele järele läheb, siis ei hakka tema peale ei tuli ega vesi. Niisuke on armastus. Sest see on armastus, kui tüdruk mehele nõnda järele läheb, ja armastse vastu ei saa miski...(lk. 350)
osaliseks. Kuigi olen üritanud sõpradele selgeks teha rände positiivsetest mõjudest ja seletanud, et kõik immigrandid pole pahad, on siiski mu ideed ja arvamused tembeldatud idiootseks. Kui sellel sügisel Saksmaalt vahetusnädalalt naasin, küsisid sõbrad minu käest mitut neegrit ma nägin ja kas mõnele sisserännanule ka lõuga tõmbasin. Ehmunud sellisest küsimusest, selgitasin, et seda ei teinud. Lisasin, et sealsed sisserännanud, kellega tuttavaks sain on väga viisakad ja toredad inimesed. Sellise jutu peale muutusid lookuulajad vägagi tigedaks ja rassislikuks oma kommentaaridega, mis neil minu jutu peale tekkisid. Olen neilt samadelt inimestelt tihti kuulnud lauseid, et kui nad peaksid Pärnus nägema ühte sisserännanut, peksavad nad ta läbi. Loodan siiralt, et need laused jäävad vaid jutuks ja ei realiseeru tegudena. Sellisest ebatolerantsest käitumisviisist on raske inimesi võõrutada, kuid usun, et see pole võimatu. Üldjuhul levivad rassistliku
,,põhjakassa" ehk siis inimesed, kelle töö on lugeda hommikuti üle kõik laeva kassadest tulnud raha. Puudujäägi korral peab iga töötaja puudujäägi hüvitama ise. Kui kassa ei klappinud, helistati raha lugemise ruumist ja anti teada kas kõik on korras või mitte . 6.Praktika kokkuvõte Praktiliselt sain laeval olles juurde palju uusi kogemusi . Algul oli küll soome keelega raske , kuid paari päeva jooksul hakkasin juba aru saama . Soome kliendid on väga viisakad alati tänavad . Kui millestki aru ei saanud , siis küsisin , kui keegi töötajatest läheduses oli . Kollektiiv oli väga sõbralik , alati olid nõus aitama. Mulle väga meeldis laeva kaupluses sooritatud praktika. 7.Kasutatud material · http://www.tallinksilja.com/et/ · http://et.wikipedia.org/wiki/Silja_Europa · Tallinki peakontorist saadud materjal
Gandalf. Ta tahtis Bilbo seiklustesse saata, kääbikul polnud aga vähimatki tahtmist seiklema minna ja ta saatis Gandalfi minema. Järgmisel päeval helises täpselt enne teeaega uksekell, Bilbole tuli meelde, et ta oli eile kutsunud viisakusest Gandalfi teed jooma. Ta jooksis ust avama, kuid Gandalfi asemel seisis ukselävel päkapikk, kes koheselt sisse tulija oma mantli nagi otsa riputas. Kuna kääbikud on väga viisakad olevused, siis kutsus ta päkapikku teed jooma. Kuid hetke pärast helises jälle uksekell, ja jälle seisis seal päkapikk, kes toimis samamoodi nagu esimene ja samamoodi nagu ennegi kutsus Bilbo teda teed jooma. Kuid see kordus jälle ja jälle ning lõpuks kogunes Bilbo juurde kokku 13 päkkapikku Dwalin, Balin, Kili, Fili, Dori, Nori, Ori, Oin, Gloin, Bifur, Bofur, Bombur ja Thorin. Kõige lõpuks tuli sisse ka Gandalf.
VALIKLUULEKOGU EESTI LASTELUULEST Jessica Järvelt 20.10.17 Punamütsike Punamütsike pirtsutas: “Niisugust mütsi ma kandmas ei näe mitte ainsatki jütsi. Mis oli mu memmel küll mõttes ja arus, et mulle nii tobeda mütsi ta varus?” Punamütsike poes maksis eurosid sada ja kübara ostis, mis must nagu pada. Sel kübaral lint lehvis uhkelt kui plagu ja kunstlilli rippus seal peotäie jagu. Punamütsike hüüdis: “Siit hetkest kas teate, mind Kübaradaamiks nüüd kutsuma peate!” Hall hunt seda kuulis, ta kummardas maani ja kübaradaami viis reisile Taani. 1. Luuletus pärineb Urve Timmuri raamatust “Lumekuninganna märkas lehes…” 2. Valisin selle luuletuse, sest mind on alati köitnud muinasjutud ning oli tore näha, et keegi on neist ka, küll veidi teises võtmes ja sisuga, luuletusi moodustanud, kuid mis on siiski äratuntavad oma tunnusjoonte poolest. 3. Luuletuse idee on anda edasi Punamütsikese lugu uuendustega, seekord t...
sellegipoolest väga tore lasteraamat. Ja see ongi ju kõige tähtsam. Raamatut lugedes tekib korduvalt tunne, nagu suhtleks suur inimene väikesega. Vististi edukalt, sest lapse jaoks peitub raamatus nii mõndagi lohutavat ja julgustavat.” (B. Davidjants, 2005) „Ega siin mingit pikka juttu polegi – see on ilus vanamoodne ja korralik raamat. Vanamoodne ses mõttes, et keelekasutus on kaunis ja paigas, täislaused, viisakas kõnepruuk, ei mingit slängi, kõik tegelased on viksid ja viisakad. Lugu on huvitav ja lühike. Kaaned kõvad, paber kvaliteetne, pilte palju ja ilusaid. ... Henno on võtnud kirjeldava stiili, ta ei püüa siin lastele elutõdesid lahti seletada ega jää esitatu üle pikemalt juurdlema. Seletamine jäägu ettelugejatele.” (T.Veenre & M. Adorf, 2005) KASUTATUD KIRJANDUS T. Veenre & M. Adorf (2005) Sass Henno. „Mereröövlimäng” Kasutatud 2.12.2015, allikas http://ekspress.delfi.ee/areen/sass-henno-mereroovlimang?id=69053201 B
samad küsimused, mis teiselegi teenindajale. Kuigi need vastused mind eriti targemaks ei teinud, sest ma sellest valdkonnast midagi ei tea, siis ei venitanud tekefonikõnet enam pikemaks. Tänasin teda ning tema vastas samaga. Kõnest jäi positiivne kogemus, kuigi tundsin end tobedalt. Olin küsinud küsimusi valdkonnast, millest mul endal mingeid kogemusi ega teadmisi pole. Arvan, et see meesterahvas sai sellest aru. Nad olid viisakad ja väga abivalmid. Hiljem kodulehte uurides avastasin, et vastuse küsimusele kuidas täpselt foto neti teel tellida, oleksin saanud korduma kippuvate küsimste alt. Sellest hoolimata, et informatsioon kodulehel olemas on, võttis teenindaja aega , et seda mulle isikliult veel põhjalikult üle rääkida. Ettevõtte külastamine Külastan laupäeva hommikul, paar tundi peale poodide avamist, Viru Keskuse KLICK'i poodi
Ning veel midagi. Võitmatus. Puupüsti täis Deutschlandhalle. Reklaamimöll. Auloozis istus Adolf Hitler isiklikult. Juba oli raskekaalu tõstmise võitnud Josef Manger, jättes kolmandaks Arnold Luhaääre. Hornfischer uskus, et enam-vähem tasavägise maadluse korral kuulutatakse võitjaks tema. Sellepärast ta ei riskinud, vaid oli võrdlemisi passiivne. Algpüstimaadlus tunnistati võrdseks. Ka partermaadluses ei sündinud midagi kummagi kasuks. («Parteris olime teineteise vastu viisakad,» ütles Palusalu.) Palusalu kümnes mats oli lõppemas. Aga käed olid juba soojaks maadeldud ja valu kadunud. Ta haaras Hornfischeril ümbert, surus ta enda vastu, heitis ja sakslane oli sillas! Saal vakatas ja seda selgemini oli kuulda, kuidas eestlased karjusid: «Hurra, hurra! Palusalu, murra!» Kolm minutit murdis Palusalu vastast, siis sai too pea matilt välja ja seega püsti, kuid Palusalu virutas ta kohe matile tagasi. Ja siis oligi lõpp. Ei olnud kohtunikel pikka
Juba enne 25. veebruari keskpäeva tungisid Saksa väed Tallinna, tõstsid keiserliku lipu Pika Hermanni vardasse ja võtsid kogu võimu üle. 1.5 Saksa okupatsioon Algas saksa okupatsioon. Okupatsiooni ajal suuri rahutusi ei olnud. Okupatsioon algas talvisel ajal ja see muutis sõjategevuse natuke keeruliseks. Eesmärgiks oli sakslastel rajada Balti hertsogiriik. Eestlased suhtusid saksa okupatsiooni erapooletult. Okupatsiooni alguses olid sakslased viisakad, kuid hiljem saadeti okupatsioonivõimude käsul eesti väeosad laiali ja saksastamise eesmärgil määrati saksa keel asutuste ja kõrgemate õppeasutuste keeleks. Eesti seltsid pandi kinni, parteide tegevus keelati ja eestlastest ametnikke ja poliitikuid vangistati. Okupatsiooni lõppes 11. novembril 1918, mil Saksamaa alistus I maailmasõjas Lääneriikide ees. Peale seda hakkas Eestis tegutsema Ajutine Valitsus. Asustati Eesti Kaitseliit, mille eesotsas olid E. Põdder ja J. Pitka. 27
täpselt seal, kus tuli ette India koos Hinduismi ja India keelega. Nii suuri ja just erinevaid rahvaid ta koos ei suutnud hoida. Sama kehtib ka Euroopa puhul. Me religioonid erinevad nii väga, et me ei suudaks kõiki keeli ja traditsioone püsivana hoida. Kumbki rahvas tahab peale jääda, üks sõjakam ja vähem tolereeriv kui teine. Võibolla oleks võimalik, kui me laseks ainult rahulikud ja vähem Islami usku järgivad elanikud, kes on viisakad ja ei ürita murda riiki ja on täpselt samasugused sõbralikud ja toredad inimesed, kui enamus me Euroopa elanikke. Aga sorteerida igat individuaali korraga on võimatu, sest see võtaks lihtsalt nii palju aega hakata tundma igat inimest ja kindlaks teha, et ta ei valeta. Mina arvan, et oleks mõtekas aidata sõjapõgenikke koha peal, kus nende elukoht on ja jääb. Ja just neid, kes tõesti seda abi vajavad, mitte majanduspõgenikke Põhja- Aafrikast, kes on kadedad me elu peale ja tahavad
pühad" on tõene või väär? 58. Mida tähendab Püha Kolmainsus enamiku kristlaste arvates? Isa, Poeg ja Püha Vaim. 59. Kes on rooma-katoliku kiriku kõige kõrgem vaimulik? Paavst. 60. Mis on sakrament? Millised on luteri kiriku sakramendid? Püha armuand. 61. Mida tähendab Püha Õhtusöömaaeg? 62. Mida tähendab kristlastele ristimine? Läbi ristimise saadakse kristlaseks. 63. Kes annavad välja ajakirja ,,Vahitorn"? Kuidas selle usundi misjonäre ära tunda? Jehhoova tunnistajad. Viisakad, käivad uskelt uksele, rinnal on märk, mis näitab kes ta on. Ukselt uksele ja räägivad piiblist. 64. Mida usuvad Jehoova tunnistajad Jeesus Kristuse hukkamisviisi kohta? 65. Kes on teise ja levinuma nimega Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirik? Kuidas nende misjonäre tänaval ära tunda? Mormoonid. 2 noorhärrad, alati viisakalt riides. Räägivad usust. 66. Mis on korealase Mooni rajatud Ühenduskiriku tuntumaid avalikke riitusi? Massilaulatused staadionidel. 67
imelikuna tunduva vaatenurga alt. Rastignacile on ta alguses vastumeelne, kuid pärast saab ta aru, et Vautrin tahab talle ainult head. Vautrin käitub küll inimestega ebaviisakalt ja sõjakalt, aga ta näeb kohe, et Rastignacis on midagi erilist. Niisiis jagab ta oma tarkusi ja õpetusi noorele õpilasele igasuguste vihjete kaudu. Goriot tütred- Anastasie ja Delphine. Nemad saaavad oma päranduse kätte, abielluvad ja tunnevad ennast üleõnnelikena. Alguses nad on oma isaga viisakad ja lahked, et ainult raha saada, pärast nad põlgavad ja häbenevad teda. Tegelikult lõpuks tuleb ka see välja, et nad ei olnud loomulikult õnnelikud. Nende abikaasad võmutsevad ja kasutavad neid lõbuobjektidena, neil on häbi, mida nad on oma isaga teinud. Kõige parandamiseks on aga juba liiga hilja. Proua Vauquer - pansioniomanikust leskproua Proua Courure - vabariigiaegse sõjaväeleitnandi lesk
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
