vesiikulisse kompleksis oma retseptoriga. Viiruste sisenemine rakku. Paljud viirused sisenevad rakku retseptor-vahendatud endotsütoosi abil. Paljudel loomaviirustel on fosfolipiidne kaksikkiht, mis ümbritseb viiruse geneetilist materjali ja valgulist katet. See fosfolipiidne kaksikkiht pärineb eelmise peremeesraku membraanist, kust viirus on pungunud. Viiruspartikkel läheneb plasmamembraanile väljastpoolt ning ühineb sellega. Sel moel pääseb viiruslik nukleiinhape tsütoplasmasse. Transtsütoos. Ainete ja võõrkehade liikumine läbi plasmamembraani kindla retseptori abil. Fagotsütoos. Neutrofiilid ja makofaagid. Algloomadel on fagotsütoos toitumisviis. Hulkraksetel pole enamik rakke võimelised fagotsüteerima, seda teevad selleks spetsialiseerunud rakud. Imetajatel on kaks põhilist klassi fagotsüüte: makrofaagid ja neutrofiilid (mõlemad ühisest eellasest). Et saada
pingutuse ajal või ühe tunni jooksul pärast pingutust. Sagedasemaks äkksurma põhjuseks on südame isheemiatõbi. Seda võib põhjustada aterosklerootiline pärgarterite ahenemine, kaasasündinud pärgarterite anomaaliad või pärgarterite spasm. Veel võivad äkksurmad spordis olla seotud järgmiste haiguste ja patoloogiliste seisunditega: · Südame mitraalklapi prolaps; · Kaasasündinud kardiomüopaatiad; · Südame rütmihäired; · Viiruslik südamelihase põletik; · Südamepiirkonna trauma; · Ajuveresoonte rebend. 3. VENITUSHARJUTUSED Painduvus Keha painduvust peetakse üheks tähtsaimaks kehalist tervist mõjutavaks teguriks. Arusaam keha painduvuse vajalikkusest on seotud vigastuste ennetamisega. Painduvuse halvenemine võib põhjustada funktsionaalseid muutusi, mis viivad lihas-kõõlussüsteemis ja liigeste struktuurides pingete tekkimiseni. Venitamist peetakse üheks olulisemaks
Viirus jääb latentselt närviganglionisse ja võib reaktiveeruda stressiga, poegimisega. Diagnoosimine: nõreproovid, vereproov, lahanguleiud; inklusioonid maksarakkudes, isoleerimiseks nakatada koera neerukultuur; ELISA, PCR, IFM Lahanguleid: verevalumid neeru korteksis, maosooletraktis Herpesviridae -> Alamsugukond – Alphaherpesvirinae -> Perekond – Varicellovirus -> Liik – kasside herpesviirus-1 (FeHV-1) (kasside rinotrahheiidi viirus) -> Kasside herpesviirusinfektsioon e. Kasside viiruslik rinotrahheiit Kõigil kaslastel. Haigust nimetatakse ka kasside gripiks ja kasside nohuks. Kasside respiratoorsetest haigustest ca 50% põhjustab kasside herpesviirus-1. Haigust esineb kogu maailmas, sagedamini kassikasvandustes ja varjupaikades. FeHV-1 antikehi esineb 70% kodututel kassidel ja 50% kodukassidel. Sagedamini haigestuvad kuni aastased kassid. Tavaliselt näeme silma või ülemiste hingamisteede põletikku. Lõvidel tekib entsefaliit.
Golgi kompleksist endosoomi. Antigeeni valk laguneb ja ka muutumatu ahel asendub antigeeni valguga. MHCII valgu kompleks transporditakse plasmamembraani T-helper rakkudele. Loomulike tapjarakkude (NK-rakud) funktsioonid ja toimemehhanism. Funktsioonid: normaalsete rakkude mitte lagudamine, stressis või vähirakkude lagundamine, viiruste poolt nakatunud rakkude hävitamine (perforiini ja gransüümi kaudu), anti viiruslik kaitse (IFN gamma) Antikehade osa bakteri toksiinide neutraliseerimises ning bakterite opsoniseerimises antikehade ja komplemendi abil. Opsoniseerimine – mikroorganismi katmine valkudega, mis teeb võimalikuks tema lagundamise fagotsüütide poolt. Opsoniseerimine toimub antikehadega või antikehade ja komplemendi koostoimel. Fagotsüütide pinnal olevate Fc retseptorite osa bakterite fagotsütoosis. Mikroob kaetakse antikehadega. AntikehaFc osajaraku pinnal olev Fc retseptor seonudvad,
Konspekt by Patrick Pihelgas, Sergei Rõbakov KIRURGIA - kordamisküsimused IV kursuse üliõpilastele Kõhuõõne ja kilpnäärme kirurgia 1. Söögitoru lahisongad. Klassifikatsioon. Diagnostika. Ravi. Söögitoru lahisong ehk hiatus hernia on mao ja gastroösofageaal-üleminekukoha osaline või täielik ulatumine läbi diafragma ava rindkereõõnde. Enamikul juhtudest see on asümptomaatiline, kuid võib tekitada pitsumist ja/või GERD sümptomaatikat: kõrvetised (ebamugavustunne või põletav valu rinnas ja ülakõhus), söömisjärgne puhitus ja iiveldus, düsfaagia, röhatised, respiratoorsed probleemid (häälekähedus, köha, astma), aneemia limaskesta erosioonist, hambaemaili kahjustus, halb lõhn suust. Tüsistustena võivad tekkida verejooks, Baretti söögitoru (söögitoru ca!) ning eeskätt paraösofageaalse songa korral ka pits...
Üldine osa Mikroorganismide ehitus ja elutegevus § Mikrobioloogia on teadus, mis uurib väikseimate elusorganismide mikroorganismide morfoloogiat, füsioloogiat, biokeemiat ja geneetikat, seega mikroobide mitmesuguseid omadusi. Kihn § Nimetatakse veel: glükokaaliks, limakiht, kihn. § Ei esine kõigil bakteritel, varieerub paksuses ja rigiidsuses. § Tagab bakteri adhesioonivõime, väldib fagotsütoosi. § Paljud bakterid kaotavad kunstlikel söötmetel kihnu. Bakterite rakusein § Mükoplasmad on ainukesed bakterid, kellel rakusein puudub. § Bakterite (v.a. klamüüdia) rakusein on poolrigiidne, sisaldades peptidoglükaani [PG] (mureiini). § PG tagab bakterite kuju ja takistab osmoosist tingitud lüüsi. Tsütoplasma membraan § Tegemist on permeaabelsusbarjääriga, määrates, mis liigub sisse ja mis välja. § Vesi, lahustuvad gaasid (CO2, O2), rasvlahustuvad molekulid difundeeruvad läbi membraani, vesilah...
Toorproteiini sisaldus 17,3% 4. variant kalajahuga kg/t Kaer 350 Oder 525 Kalajahu 100 Mineraal / vitamiinsööt 25 Toorproteiini sisaldus 16,1% Tallede surevuse põhjused: 1. Abort, surnult sünd- 40 % · Infektsioonhaigused (klamüüdia, salmonelloos, listerioos, toksoplasmoos, viiruslik borderi haigus · Ainevahetushaigused (kaksiktallehaigus) · Uttede mehhaanilised vigastused 34 · Loote mürgistused (taimed. antihelmintikud) 2. Tallede külmumine 30% 3. Bakteriaalsed haigused · Pastörelloos · Klostridioos · Tallede düsenteeria 4. Muud põhjused- 10% Tallede kunstlik üleskasvatamine
1.) Nakatumisviisid A.) piisknakkus gripp B.) sastunud toidu ja joogiga- kollatõve teatud vormid. 3.) siirutajate vahendusel, puugid- entsefaliit, marutaudis loomad. 4.) biovedelikega HIV, hepatiidi vormid. 5.) kontaktnakkus- otsesed kokkupuuted viirushaiustega- tuulerõuged, rõuged, 6.) emalt lootele- punetised, tsütomegaloviirus. Haigustekitajad kahjustavad: Nahka- papilloom, tuulerõuged; KNS- entsefalliit, marutaud; Hingamisteed- gripp, viiruslik kopsupõletik; Veresooned- Ebola viirus, Dengue palavik, kollapalavik; Seedekulgla- enteroviirused, reoviirused, adenoviirused. Suguelundid- herpesviiruse teatud vormid; Näärmed- maksas hepatiit, mumps. Immuunsüsteem- HIV. Lihased- gripp, sindbis viirus põhjapoolkeral. Viiruste elutegevus rakkudes. A.) Lüütiline tsükkel ja B.) Lüsogeenne tsükkel. Lüütilise puhul toimub nakatunud rakus uute viirusosakeste moodustumine ning lõppeb rakusurmaga
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
