1905- Pennsylvania Ülikool alustas loenguid ¨toodete turundamisest¨ 1922- saab alguse raadio teel reklaami tegemine 1941- esimene TV reklaam 1970- leiutati Internetiturundus/elektrooniline turundus 1980ndad- suhteturunduse tekkimine 1980ndad- arvutitele orienteeritud SPAM-i tekkimine 1984- Guerilla turunduse tutvustamine 1991- integreeritud turunduskommunikatsioon omandab akadeemilise staatuse 1996- viiruslik turundus 2000ndad- integreeritud turundus saavutab akadeemilise tunnustuse Turundust võib periodiseerika ka sedamoodi: · tootmisele orienteeritud ajajärk · produktile orienteeritud ajajärk · müügile orienteeritud ajajärk · turule orienteeritud ajajärk · kliendile orienteritud ajajärk (en.wikipedia.org- ´´History of marketing´´ ) (¨MARKETING - turg,toode,tarbija¨- Ann Vihalem) (¨Turunduse alused I¨ Tõnu Mauring) (Kotler, ´´P
Seened loovad talluse struktuuri. Puudel kasvavad samblikud saavad eluks vajalikud toitained ja vee õhust ning koos nendega satuvad samblikesse ka saasteained. sellepärast on nad õhusaaste suhtes tundlikud. VIIRUSED Ehitus- pärilikkusaine ja valgust kest. Mõnedel on väljaspool veel ümbris. Viirushaigused ja levimine: siirutajatega- puukentsefaliit, marutõbi. Raseduse ajal haigelt emalt lootele- punetised. Õhu kaudu tillukeste piiskadega- viiruslik nohu, gripp. Otseses kontaktis haigega, toidunõudega jt asjadega-tuulerõuged, leetrid, gripp, ohatis. Vere jt kehavedelikega-aids, viiruslik maksapõletik (hepatiit). Toidu ja joogiveega- viiruslik kõhulahtisus, lastehalvatus. Oska tunda joonistel viirust. ÖKOLOOGIA 1.Kooslus-eri liikide populatsioonide kogum ühes elupaigas. Populatsioon-rühm üht liiki isendeid, kes elab koos samal ajal samas elupaigas.
Bioloogia eksami vastused 1. Elu tunnused: 1)toimub ainevahetus 2)koosnevad rakkudest 3)paljunevad 4)kasvavad ja arenevad 5)reageerivad keskkonna muutustele 2. Raku osa Ülesanne Taim Loom Rakukest Annab taimerakule tugevuse ja kuju Jah ei Tsütoplasma Seal paiknevad organellid jah jah Rakumembraan Katab ja kaitseb rakku. Selle kaudu toimub aine- ja jah jah energiavahetus Tuum Suunab ja kontrollib raku elutegevust jah jah Mitokonder Varusteb rakku energiaga jah jah Ribosoom Neis sünteesitakse valgud jah jah Tsütoplasmavõrgustik ...
ilmuvad saprofüütsed seened ja bakterid, mis tüsistavad haiguse kulgu. Stomatopapillomatoosihaigete angerjate kasv aeglustub järsult,nad kõhnuvad,nende rasvasisaldus võib mitmekordselt langeda ja lõpuks nad surevad. Lahangul leitakse fibroepiteliaalse koe vohandeid ka siseorganitest, eelkõige maksast ja soolestikust. Stomatopapillomotoosi etioloogia on viiruslik. Kuidas toimub nakatumine, pole selge. Et nakkuse levikut mitte soodustada , on soovitatav väljapüütud haiget angerjat vette tagasi mitte visata. Angerjate stomatopapillomotoosiviirust loetakse inimesele ja lihatoidulistele loomadele ohutuks. 3) Ihtüoftirioos Ihtüoftirioos on naha, uimede ja lõpuste kahjustusega kulgev mageveekalade, eriti tiigikalade invasioonihaigus, millesse kõige sagedamini haigestuvad karpkalad ja vikerforellid
RINIIT SÜMPTOMID Väsimus, peavalu, külmavärinad Ninakinnisus, ninaeritis, aevastamine, köha Valutundlikkus nina piirkonnas Kestvus 5 – 7 päeva Üle poolte võib kaasneda köha, mis võib kesta 10 – 25 päeva. RAVI: Inhalatsioonid NaCl 0,9% Ninna pihustatavad soolalahused ÄGE LARÜNGIIT EHK AKUUTNE KÕRIPÕLETIK Larüngiit on äge viiruslik kõripõletik, mis on põhjustatud viirusinfektsiooni poolt, harilik haigestumisiga 6 kuud kuni 3 eluaastani. SÜMPTOMID Kerge: Kuiv, kähe, HAUKUV köha Kerge inspiratoorne düspnoe, vaevused suurenevad öösel Keskmise raskusega: Jätkuv kuiv, kähe, haukuv köha Inspiratoorne düspnoe, vilinad lamavas asendis Hingamise abilihaste kasutamine Raske: Jätkuv kuiv, haukuv kõha
Muutused geeniregulatsioonis toimuvad enne põletikuliste muutuste teket. Need asjaolud kõik kokku, mida spontaanselt indutseerib viirus, võimaldab leukotsüütidel läbida katkenud aju-vere barjääri. (Lempp jt., 2014). Koerte katku nakkuspuhangute vastu aitab kõige efektiivsemalt vaktsineerimine. Tavaliselt näeb vaktsineerimisskeem ette iga-aastast kordusvaktsineerimist tuumikvaktsiiniga (marutaud, koerte katk, parvoviirus, viiruslik hepatiit), kuid uuringud on näidanud, et vaktsineerimine tagab kauemaks kui aasta immuunsuse (Twark ja Dodds, 2000). Kui seerumi antikehi leitakse adekvaatses koguses, ei oleks kordusvaktsiineerimine õigustatud. Nimelt on leitud, et 93,3% koertest oli piisavalt antikehi koerte katku vastu, kuigi vaktsineerimisest oli möödas rohkem kui 2 aastat (Twark ja Dodds, 2000).
täisväärtuslikum. Ka naaritsa söödas on võimalik kasutada nii liha- kui kalatööstuse jäätmeid, jahu, lisama peab energiarikkaid komponente ja mineraale ning vitamiine. Kõikide karusloomade puhul on oluline, et sööt vastaks oma koostiselt nende arenguperioodile: ainult sellisel juhul saab kõrgeväärtusliku karusnaha ja sellest tulenevalt maksimaalset kasumit. Naaritsad on vastuvõtlikud mõningatele viirushaigustele: plasmotsütoos, viiruslik enteriit. Viimase vastu on vajalik vaktsineerimine. Plasmotsütoosi kindlakstegemiseks tuleb võtta kõigilt tõuloomadelt vereproovid ja saata laboratooriumi uurimiseks. Nakatunud loomad tuleb tappa, sest vaktsiini ei ole. Ka naaritsanaha tootmisel tuleb kattetuluks 1,30 krooni iga investeeritud krooni kohta. Eeltingimuseks on siiski kõrgeväärtuslik tõuloom ja taluniku algteadmised. Kuna karusnaha turusituatsioon on üsnagi kõikuv, on riski hajutamise mõttes hea alustada
Infektsioonhaigusi põhjustavad viirused, seened ja bakterid. Parasitaarhaigusi põhjustavad aga parasiitide tungimine mesilase organismi ning nende seal arenemine. (Kulbin, Raudsepp, Vahenõmm, 1989). 3.2. Nakkavad haigused ja mittenakkavad haigused Infektsioonhaigused (Lisa 2): · ameerika haudmemädanik; · euroopa haudmemädanik; · kotthaue; · askosferoos; · melanoos; · aspergilloos ehk kivihaue; · viiruslik halvatustõbi ehk paralüüs; · suirahallitus. Parasitaarhaigused (Lisa 2): · akarapidoos ehk lesttaud; · amöboos; · brauloos; · nosematoos; · varroatoos. Mittenakkavad haigused (Lisa 2): · haudme jahtumine; · mesilaste kõhulahtisus; 9 · mesilaste mürgistus; · mesilaste nälgimine. 3.3. Mesilaste kahjurid ja vaenlased
Verejooksu peatumise hõlbustamiseks võib samal ajal hoida ninajuurel või kuklal jääkotti. Peale verejooksu peatumist võib limaskestale ettevaatlikult määrida veidi kuivamist vältivat vaseliini. Soovitav on olla paari tunni jooksul rahulikult, vältida tugevat nuuskamist ja kehalist pingutamist. 13.Mida tuleb teha allergilise ja bakteriaalse konjunktiviidi ennetamiseks lapsel? Allergilise konjunktiviidi korral vältida kokkupuudet allergeeniga. Viiruslik ja bakteriaalne konjunktiviit on väga nakkavad, teise silma ja teiste inimeste nakatumise vältimiseks pesta käsi, mitte katsuda haiget silma, vahetada sageli padjapüüre ja käterätikuid, mitte kasutada teiste inimeste kosmeetikavahendeid. 14.Kuidas ennetada võõrkeha sattumist hingamisteedesse? Mitte anda alla 3 aastastele lastele potentsiaalselt ohtlikke sööke nagu pähklid, kõvad kommid, terved viinamarjad, popcorn.· Jälgida, et pisikesed esemed ja mänguasjad ei
Kivide jaotus: kristalloidsed kivid, kolloidsed kivid, kombineeritud Kivide hulk, suurus ja kuju võib suuresti varieeuda KASVAJAD Onkoloogia tegeleb kasvajaliste protsessidega. Kasvaja on rakulis-koeline moodustis, mis tekib omapärase patoloogilise vohangu tagajärjel. KAsvaja kasb on eesmägitu ja piiramatu. Kahjustabtihti organismi rakke ja võib osutadaeluohtlikuks. Etiloogia ehk tekkepõhjused: ● füüsikalis-:keemiline teooria: kiirgus, suitsetamine ● viiruslik teooria: papiloomiviirus-> emakakaelavähk ● Närvisüsteemi arenguhäired (düsontogenees) ● polüetioloogiline teooria Morfogenees ehk kuidas tekib: ● etioloogilise teguri toimel omandab rakk või rakurühm võime kasvaliseks vohamiseks ● kasvaja alge on mikroskoopiline Kasvajaeelsed protsessid ehk prekantseroosid ● kudede paranemishäired ● healoomulised kasvajad
Nad kujunevad posttranslatsioonsete modifikatsioonide tulemusel. GGT CK LDH AST ALT Amülaas Lipaas ALP ACP PchE Akuutne müokardiinfarkt 3+ 3+ 2+ (+) Lihaskahjustused 3+ 2+ + (+) Maksahaigused · üldjuhul + 2+ (+) · viiruslik hepatiit + + 3+ 3+ + 2- · vähk 2+ 3+ 2+ + 2+ Sapisulgus 3+ + + + 3+ (-) Luude haigused · kasvajad (+) 3+ (+)
Otsene kontakt - tuulerõuged, rõuged, leetrid Biovedelikega (veri, sperma) - HIV ja hepatiidi teatud vormid Toidu ja joogiga - reoviirused (kõhugripid), adenoviirused (kõhugripid), hepatiidi teatud vormid Siirutajate vahendusel - nt puugid levitavad entsefaliiti, marutõbised loomad marutaudi Emalt lootele läbi platsenta - punetised (püsiva immuunmäluga) Inimese organsüsteeme kahjustavad haigused Närvisüsteem - entsefaliit, marutõbi, lastehalvatus, viiruslik meningiit Nahk - tuulerõuged, punetised, rõuged, leetrid Hingamisteed - gripp, paragripp, viiruslik nohu, viiruslik kopsupõletik Veresooned - ebola (veritsustõbi - vereringe läheb avatuks), kollapalavik, denguepalavik Seedeelundkond - reoviirused, adenoviirused, norwalki viirus (austritelt), astroviirus Suguelundid - herpes (II tüüpi), mumps Näärmed - hepatiit (maksale kahjulik), mumps (kahjustab süljenäärmeid), lihaseid kahjustav sindbis viirus,
b. lintprogrammtehnika c. võrkplaneerimise tehnika d. nooldiagrammtehnika Küsimus 8 Õige Hinne 6 / 6 Küsimuse tekst Kas teadusliku juhtimise teooriale pandi alus Vali üks: a. 1900 b. 1920 c. 1940 d. 1960 Küsimus 9 Õige Hinne 6 / 6 Küsimuse tekst Kas stressiseisund on: Vali üks: a. vaimuhaigus, mis vajab psühhiaatrilist ravi b. tavaline neuroloogiline haigus c. vajalik organismi emotsionaalne seisund muutustega toimetulekuks d. viiruslik nakkushaigus Küsimus 10 Õige Hinne 6 / 6 Küsimuse tekst Kas kirjeldus...liikuv, märkab, mis toimub, küsib nutikaid küsimusi, takistab meeskonnal laisaks muutuda kuulub meeskonna rollides: Vali üks: a. Ideede Genereerijale b. Võimaluste Leidjale c. Teostajale d. Muudatuste Tekitajale Küsimus 11 Õige Hinne 6 / 6 Küsimuse tekst Mis ei kuulu projekti elluviimisel analüüsitavate probleemide hulka? Vali üks: a. kuidas hinnata projekti seisu b
Tänaseks on teada üle 1000 erineva taimeviiruse. Inimestel on leitud: üle 70 erineva pappilloomiviiruse alltüübi, rohkem kui 200 teadaolevat viirust, mis põhjustavad külmetushaigusi, üle 67 etnoviiruse tüübi, 2 retroviirust ja 3 gripi tüüpi. (Alamäe jt 2000: 24,25) 5 4. VIIRUSHAIGUSED 4.1. GRIPP Gripp on piisk- ja kontaktnakkus. Viirus paljuneb hingamisteedes ja selle limaskesta. Gripi tagajärjel võib tekkida bakteriaalne või viiruslik kopsupõletik, lastel keskkõrvapõletik, põskkoopapõletik, dehüdratsioon, krooniliste haiguste nagu südamepuudulikkus, astma või diabeedi ägenemine. Gripp võib põhjustada ka surma (nt HIV-positiivsetel inimestel ja vanuritel). Kõige suuremad gripi hooajad on kevadel ja sügisel. Gripi peiteaeg on 1-4 päeva. (Gripp) Grippi sümptomiteks on haiguse äkiline algus, kõrge palavik (38°C ja rohkem), lisaks veel
KOERTE TERVIS Kutsikas – kas ema oli vaktsineeritud, kus on elanud, kuidas hooldatud, antud ravimid/vaktsiinid? Kutsikad peavad saama ussirohtu alates 4. elunädalast – kuni 6 kuu vanustele 1 kord kuus, edaspidi 2-4 korda aastas, kindlasti ka 10 päeva enne vaktsineerimist. Vahetada võiks toimeainet, et vältida resistentsuse tekkimist. Samuti anda pigem veidi rohkem kui vähem. Ussirohu kohta võib küsida! Vaktsineerimine – marutaud, koerte katk, koerte parvoriirus, viiruslik hepatiit, paragripp, leptospiroos. Varajast vaktsineerimist võib teha parvoviiruse vastu 6-nädalaselt (peensoole limaskesta probleemid). Lisaks kui kutsikad pole saanud ternespiima, ema polnud vaktsineeritud või puudub info, muud suurenenud riskitegurid. Klassikaliselt vaktsineeritakse 8 nädala vanuselt (parvo, katk, hepatiit), 12 nädala vanuselt (parvo, kark, hepatiit, marutaud) ja 16 nädala vanuselt (parvo, katk, hepatiit – marutaudi pole vaja, kui 12 nädalaselt sai).
Emane sääsk, kes kord on verd imenud, võib saadud nakkuse uuele ohvrile edasi kanda. 8 Sääsed ei kanna edasi HIV nakkust. Ometi on sääsed ühed levinumad haiguste edasikandjad. «Targemad» parasiidid ja viirused on leiutanud hulgaliselt nippe, kuidas nn. seedimisest kõrvale hiilida ja sääse sülge jõuda. Tuntumateks sääskedelt levivateks haigusteks on malaaria ning viiruslik kollapalavik. Neid haigusi põeb troopilistes maades aastas ligi 270 miljonit inimest. Paraku pole meiegi sääsed haiguskandjatest priid. Kliiniliselt tuntuim sääseviirus Põhjamaades on Sindbis, mida levitavad laulusääsed (Culex). Sindbis-viiruste põhjustatud haigust nimetatakse eri maades erinevalt - ockelbo Rootsis, pogosta Soomes või karjala palavik Venemaal. Viirus satub kehasse nakatunud sääse torkega, paljuneb ning põhjustab grippi meenutava
23) muud respiratoorsed haigused ja kasvajad, mida põhjustavad töökeskkonna keemilised, füüsikalised või bioloogilised ohutegurid. Kutsenakkushaigused ja kutseparasiithaigused on: 1) loomadelt või loomsetelt jäätmetelt ülekandunud infektsioon- ja parasiithaigused; 2) teetanus(bakteri põhjustatud äge nakkushaigus, kaasneb lihaskangestus); 3) brutselloos(peamiselt lammastelt inimesele leviv haigus, mis kahjustab liigeseid ja närvisüsteemi); 4) viiruslik hepatiit; 5) tuberkuloos; 6) amöbiaas(algloomade poolt põhjustatud äge kõhulahtisus); 7) muud nakkus- ja parasiithaigused, mida põhjustavad töökeskkonna bioloogilised ohutegurid. Töökeskkonna füüsikalistest ja füsioloogilistest ohuteguritest põhjustatud kutsehaigused on: 1) soojuskiirgusest põhjustatud kataraktid(silma läätses olevad valgud klombistuvad ja ei lase enam valgust läbi, lõppeb pimedaks jäämisega);
Milline tegevustest ei kuulu juhtimisülesannete tippneliku hulka? Vali üks: a. planeerimine b. organiseerimine c. usaldussuhete loomine d. eestvedamine Küsimus 6 Õige Hinne 6,00 / 6,00 Flag question Küsimuse tekst Kas stressiseisund on: Vali üks: a. vaimuhaigus, mis vajab psühhiaatrilist ravi b. tavaline neuroloogiline haigus c. vajalik organismi emotsionaalne seisund muutustega toimetulekuks d. viiruslik nakkushaigus Küsimus 7 Õige Hinne 6,00 / 6,00 Flag question Küsimuse tekst Kas ühik Nxs/m jalgratta esikahvli amortisaatori juures iseloomustab: Vali üks: a. löögi sumbuvust b. vedru eelpinget c. summutusteguri reguleerimispiirkonda d. külgjäikust esikahvli otsa juures Küsimus 8 Õige Hinne 6,00 / 6,00 Flag question Küsimuse tekst Kas kirjeldus..
1) Geenid, mis kontrollivad peremees raku ainevahetust. Kasutatakse ka tänapäeval laialdaselt biotehnoloogias. 2) Viiruse nukleiinhape sünteesi tagavad geenid. 3) Geenid, mis sünteesivad valke. Viiruste elutsüklid rakkudes: 1. Lüütiline · Massiline viirusasakeste tootmine, millele järgneb raku surm. Jaguneb: a)ÄGE surtevate rakkude arv suur. b)KROONILINE rakud surevad, lüüsuvad. Näiteks AIDS, hepatiit C 2. Lüsogeene · Viiruslik nukleiinhape on DNA-kujul peremees rakus. Iga raku jagunemisega laseb ta end paljundada. Välisteguritest: stress/haigus, valgus ja see läheb lüütilisse tsüklisse, milles viiruslik DNA säilub elu lõpuni. Näiteks herpes, papiloom. Nakatumise viisid viirushaigustesse: 1. Aerosoolne ehk piisnakkus. Näiteks gripp, mumps. 2. Kontaktnakkus: Näiteks tuulerõuged, leetrid, punetised. a) otse (teretatud) b) vahendatult 3
vajalikud aeratsiooniseadmed, vahetiigid või basseinid, kus vee gaasireziim normaliseeruks. INFEKTSIOONHAIGUSED e NAKKUSHAIGUSED Kala nakatumise teed , septitseemia mõiste. Infektsioon ehk nakkushaigusteks kitsamas tähenduses loetakse haigusi, mille tekitajaiks on viirused, bakterid ja seened. Esineb aga ka viirushaigusi, kus sekundaar sete haigustekitajatena osalevad bakterid, muutes haiguse komplitseeritumaks. Viirushaigused · Viiruslik hemorraagiline septitseemia (VHS) Lõhelaste viiruslik hemorraagiline septitseemia (VHS) VHS on tiigikalakasvandustes üks ohtlikumaid vikerforellide haigusi. Kalade vedudega on haigus levinud paljudesse riikidesse nii Euroopas kui ka Ameerikas. VHSi virionid on 180240 nm pikad, sõrmja või kuulja kujuga ja sisaldavad RNAd. 2
Viirused mõmm :) 05/06 Tsütomegaloviirus (hhv 5) Struktuur. Kaheahelaline lineaarne DNA, ümbris. Nukleokapsiid 105 nm, 162 kapsomeeri. Beetaherpesviirus. Herpesviirustest suurima genoomiga. NB! Sisaldab ka mRNA-d, mille partiklis infektsiooni tekitamiseks kaasa võtab. Replitseerub ainult inimese rakkudes. Epidemioloogia. Sagedaseim kongenitaalsete defektide viiruslik põhjus. Tavaline inimese patogeen, infitseeritud 0,5…2,5% vastsündinutest, 40% STD-kliinikute naispatsientidest. Tavaliselt kerge või asümptomaatiline haigus lastel ja täiskasvanutel, oluline oportunistlik patogeen immuunkompromiteeritutel. Viirus põhjustab eluaegset infektsiooni. Taasteke on nakkuse allikas, võib põhjustada asümptomaatilist levikut. Ülekanne vere kaudu, organsiirdamisel, kõigi sekreetidega (uriin, sülg, sperma, emakakaela sekreedid, rinnapiim, pisarad). Levib
(immuunpuudulikkus) intensiivistumine, antigeenide immuunsupressioon (liigse kogunemine ravimite tarbimise tagajärjel), teatud mürkide toimel infektsioonid hüübimissüsteemi otsene ja kaudne Gripp, viiruslik hepatiit, kahjustus. pneumoonia (kopsupõletik), sepsis (veremürgitus), soolestiku infektsioonid, mida põhjustavad ekso- ja endotoksiinid.
Kuidas ja millised viirused inimest nakatavad? Paljud viirused põhjustavad inimesel nakkushaigusi, millest osa võib lõppeda isegi surmaga. Kui palju viirus inimest kahjustab, sõltub sellest, kui kiiresti immuunsüsteem sissetunginud viirusega võitlema hakkab ja ka sellest, milline on kahjustunud koe paranemisvõime. Näiteks hingamisteede limaskestad taastuvad pärast haigust kiiresti. Närvirakkude kahjustused on aga püsivad ning seetõttu on näiteks viiruslik lastehalvatus väga ohtlik haigus. Kõige sagedamini levivad viirused kas otseselt haigega kokku puutudes või haige köhimisel ning aevastamisel õhku sattunud piiskadega. Raseduse ajal viirushaigelt emalt lootele kanduvad viirused (nt punetiste tekitajad) võivad põhjustada lootel arengukahjustusi. Harvem toimub nakatumine siirutajate vahendusel. Siirutajaks nimetatakse tõvestaja (viiruse, bakteri) edasiandjat teisele organismile. Eestis on tuntumad viirushaiguste
päritoluga tolmud (kvartsitolm, asbestitolm, tsemenditolm); 22) respiratoorsed haigused, mida põhjustavad söetolm ja tahm; 23) muud respiratoorsed haigused ja kasvajad, mida põhjustavad töökeskkonna keemilised, füüsikalised või bioloogilised ohutegurid. Kutsenakkushaigused ja kutseparasiithaigused : Kutsenakkushaigused ja kutseparasiithaigused on: 1) loomadelt või loomsetelt jäätmetelt ülekandunud infektsioon- ja parasiithaigused; 2) teetanus; 3) brutselloos; 4) viiruslik hepatiit; 5) tuberkuloos; 6) amöbiaas; 7) muud nakkus- ja parasiithaigused, mida põhjustavad töökeskkonna bioloogilised ohutegurid. Töökeskkonna füüsikalistest ja füsioloogilistest ohuteguritest põhjustatud kutsehaigused : Töökeskkonna füüsikalistest ja füsioloogilistest ohuteguritest põhjustatud kutsehaigused on: 1) soojuskiirgusest põhjustatud kataraktid; 2) ultraviolettkiirgusest põhjustatud silma sidekesta haigused; 3) ioniseeriva kiirguse poolt põhjustatud haigused;
Sümptomid Meningiidi algus võib olla äkiline - haigusilmingud kujunevad välja 24 tunni jooksul. Paljudel juhtudel algab haigus mingi ülemiste hingamisteede infektsiooni meenutava seisundina ning meningiidile iseloomulikud ilmingud tekivad hiljem, kuid mõnikord võib see aeg olla pikenenud kuni 7 päevani.[5] Bakteriaalse meningiidi sümptomiteks on äkki tekkinud kõrge palavik, peavalu, kuklakangestus ning teadvuse hämardumine. Viiruslik meningiit areneb bakteriaalsest meningiidist aeglasemalt, ilmnevad peavalu, iiveldus ja oksendamine ning väsimus. Enamasti esineb ka kuklakangestus. 17 LÄÄNE-NIILUSE VIIRUSPALAVIK Lääne-Niiluse viiruspalavikku põhjustab Lääne-Niiluse viirus, mis kuulub flaviviiruste hulka. Viiruse kandjateks ehk pärisperemeesteks on linnud ja hobused, kellelt kannavad viiruseid edasi inimestele Culex´i perekonda kuuluvad sääsed.[5]
kui herpeshaigel puudub lööve. Nakatumise järel jääbki viirus organismi immuunsüs- teemi ning püsib varjatud kujul kogu elu. Organismi imuunsüsteemi ajutisel nõrgene- misel, liigub viirus tundenärve kaudu nahale või limaskestadele. Huuleohatisele on iseloomulik sügelus, torkimistunne, valu. Sellele järgneb vesivillide teke. Suguelundite ohatise puhul tekib esmalt sügelus, valulikkus suguelundite piir- konnas, seejärel tekivad haavanduvad vesivillid. Soolatüügas on samuti viiruslik, pealisnaha healoomuline nahamoodustis. Tüükad tekiad viiruse poolt põhjustatud epiteeli vihamisest ja papillomatoosist. Soolatüügas on nööpnõela suurune või suurem nahavärvi sõlmeke, mille pind muutub ebatasaseks, võib lõheneda, sarvestuda ja isegi sisaldada verd. Tüükad võivad olenevalt asukohast välja näha väga erinevad. Viirusnakkus põhjustab ka vöötohatise teket. Tekitajaks on Varicella-zoster virus (
Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkool Hotellimajandus HM34 Meelis Magus HAIGUSPUHANGUD Referaat toiduhügieeni õpetusest Õpetaja: Aune Põldma Tallinn 2010 Sisukord 1 Sissejuhatus..............................................................................................................................4 2 Haiguspuhangud .................................................................................................................... 5 Olmeliste haiguspuhangute iseloomustus .............................................................................5 Etioloogiline struktuur: ..................................................................................................... 5 Esinemise kohad: .............................................................................................................. 5 Piisklevi haiguspuhangute i...
ringliikumine, kerghalvatus. Koer võib esialgu terveks saada, kuid vanemas eas võib tekkida entsefaliit (pärast akuutset faas), sest viirus jäi närvirakkudesse. Kui vanemas eas toodetakse vigast viirust, siis tekibki fataalne entsefaliit. Akuutses faasis ei ole närvinähte. Vaid akuutses faasis levitatakse viirust, närvivormi puhul enam mitte. 10. Hingamiselundite kahjustusi põhjustavate viirusnakkuste patogenees (gripp, transpordipalavik) Gripiviirus Põhjustab grippi – äge viiruslik haigus. Tekib palavik, nohu, köha, lihase- ja liigesevalud. Satub hingamisteedesse, tekitab ülemiste hingamisteede haigusi. Gripiviirusi on 3 perekonda (A, B, C): A – kõrgeim tõvestusvõime - nakatavad loomi, linde, inimesi. Muutub kiirelt, muteerub, eri gripitüved vahetavad gen. materjali, tekitab pandeemiaid. Valgulised struktuurid: hemaglutiniin – seondub raku retseptoritega, fusioonivalk (saab tungida rakku). neuraminidaas – nakatunud rakust vabanemine ja edasikandumine
1. Nakkushaigused ( entsefaliit, lastehalvatus) 2. Elustiilihaigused ( insult) 3. Vanadusega seotud haigused ( Alzheimer, Parkinson9 Piirdenärvisüsteemi haigused sõltuvad keskkonnast ja geneetikast. Entsefaliit- ajupõletik, mida põhjustab puukide levitatav haigus Epilepsia- hooti tekkiv aju üle aktiivsus Dementsus- ajurakkude hävimise tulemusel kujunev vaimsete võimete vähenemine Insult- aju verevarustuse häire, mis põhjustab rakkude hävimise Poliomüeliit- viiruslik haigus, mis kahjustab motoorseid neuroneid ja põhjustab halvatust ja lihasnõrkust 3.8 Inimkeha kolm kaitseliini 1. Kaitseliin- nahk ja limaskestad 2. Kaitseliin- valgelibled Valged verelibled*- immuunvastust teostavad veres rinflevad rakud Nemad alustavad kohe lahingut, algatavad verhüübimis protsessi Valgelibled on õgirakkud ja tapjarakkud. Õgirakud haaravad sissetunfija enda sisse ning hävitavas selle raku sees olevate ainete abil. Tapjarakud vabastavad
heade vastu võidelda) keha kaitsemehhanismid Patogeenid Haigust põhjustavad mikroroganismis (bakterid, seened, viirused (DNA või RNA kandjad)) Toiduahela madalaim lüli Bakter on elus, seda saab tappa (ravida). Viirused pole elus, neid ei saa tappa(ravida), küll aga saab viiruslikku protsessi pidurdada, kuid see pidurdab ka valgusünteesi ja on organismile ohtlik. Viirus inimesse -> osaks valgusünteesist -> viiruslik protsess -> mingi rakk hakkab viirust tootma Haigused ja muu: Mikroorganismid ei põhjusta ainult haiguseid Seedetraktis aitavad mikroorganismid toitaineid omastada - MOde tasakaalu muutust peetakse võimaliku ülekaalulisuse põhjustajana kuna mõned neist ammutavad meile toidust oluliselt palju toitaineid - mõned mikroobid elulevad KNSis ja mõjutavad kandja käitumist (Nt: Toxoplasma gondiit muudab hiire kassi suhtes julgeks) Viirused:
Üldfarmakoloogia 1. Mis on ravim (WHO definitsioon)? Milleks ravim lähtuvalt definitsioonist mõeldud on? Iga valmistatud, turustatud või turustamiseks määratud aine, mis on ette nähtud haigete ravimiseks, haigusseisundi kergendamiseks, haiguste ärahoidmiseks või diagnoosimiseks inimesel või loomal, inimese või looma elutalitluse taastamiseks, korrigeerimiseks või muutmiseks. 2. Mis on ravimi kõrvaltoime (WHO definitsioon)? Milliste annuste manustamisel räägime ravimi kõrvaltoimest? Kahjulik ning soovimatu reaktsioon ravimile, mis tekib haiguse diagnoosimise, profülaktika või ravi käigus ravimi tavaliste annuste kasutamisel. 3. Millest ravim koosneb? Toimeaine - teaduslike meetoditega määratav aine, mida kasutatakse ravimina või ravimi koostisainena ja mis on mõeldud kasutamiseks ravimi mõiste seletuses nimetatud eesmärkidel Abiaine - ravimi iga koostisaine, mis pole toimeain...
sissehingamisest tekkinud pneumoonia (algselt keemiline kahjustus) Pneumonia interstitialis pneumoniit, kopsupõletik, millele on omased väikesed laialtlevinud põletikukolded kopsukoes. Pneumonia lobaris sagarapneumoonia, põletikulised muutused jäävad kopsusagara piiridesse. Krupoosne pneumoonia, hobuste kontagioosne pneumoonia Pneumonia lobularis koldeline kopsupõletik, kahjustatud üksikud sagarikud. Pneumonia bacterica bakteriaalne kopsupõletik Pneumonia viralis viiruslik kopsupõletik Metastaatiline pneumoonia siirdeline, kasvaja mõnes teises organis Hüpostaatiline pneumoonia kestvast lamamisest. Lamamisel ventileeritakse allpool asetsevaid kopsuosi halvemini, sinna koguneb ka eksudaat. 30. Diureesi renaalsed probleemid- 1. Nefriit 2. Nefroos 3. Nefroskleroos. NEFRIIT Neerupõletik (nephritis)- neerukoe põletiku üldnimetus. Difuusse nefriidi korral on haaratud kõik neeruparenhüümi osad.
Kui vedelik on kleepuv ja muutub õhu käes kõvaks, nimetatakse seda kummivooluseks ehk gummoosiks, kui aga erituv vedelik sisaldab suhkruid, nimetatakse seda mesikasteks (nt. kõrreliste tungaltera) Deformatsioon mõni taimeosa või kogu taim võib muutuda ebanormaalseks. Muutused võivad tekkida kas lehtede või viljade kujus (kartuli viirushaigustel lehtede rullumine) või kogu taim kääbustub (nt. odra viiruslik kääbustumine) Uusmoodustised haigestunud taimeosade rakud võivad haigustekitaja toimel kiirestipaljuneda, mille tagajärjel moodustuvad mitmesuguse kuju ja suurusega pahad (nt. nuuter) või ülirikkalt võrseid (nt. kirsipuu-nõialuudsus). Samuti võivad mõne organi asemel kasvada parasiidi paljunemisorganid (nt. teraviljade nõgipead) Mumifitseerumine haigestunud taimeosad kuivavad muumiataolisteks ja säilivad pikemat aega näiteks viljapuude külge rippuma jäädes (nt
eriti oluline on see tõuloomade müügi puhul, sest sageli soovitakse tõuloomi osta juba augustist alates. Talvise poegimise eelduseks on aga soojustatud lautade olemasolu. Talvise poegimise puuduseks on aga suurem jõusöötade kulu ning suuremad kulud lautade ehitamisel, sest siis tuleb laudad ehitada soojapidavateks. Tallede surevuse põhjused: 1. Abort, surnult sünd- 40 % · Infektsioonhaigused (klamüüdia, salmonelloos, listerioos, oksoplasmoos, viiruslik borderi haigus · Ainevahetushaigused (kaksiktallehaigus) · Uttede mehhaanilised vigastused · Loote mürgistused (taimed, antihelmintikud) 2. Tallede külmumine 30% 3. Bakteriaalsed haigused · Pastorelloos · Klostridioos · Tallede düsenteeria 4. Muud pohjused- 10% 7. Tallede võõrutamine, võõrdetallede nuumamine Tallede võõrutamine ja võõrdetallede pidamine · Traditsiooniline 3-4 kuu vanuses
6-ndast elukuust kuni 2. aastani. Umbes 40 % juhtudest on kõrvapõletik kahepoolne, mida väiksem on laps, seda suurem on tõenäosus, et põletik on kahepoolne. Inimese kõrv koosneb kolmest osast: väliskõrv, mille moodustab kõrvalest ja väliskuulmekäik, keskkõrv, mis asub kuulmekile taga ja kus paiknevad kolm kuulmeluukest ning sisekõrv, kus asub kuulmisnärv. Ägedat keskkõrvapõletikku etioloogia on tavaliselt bakteriaalne, mõnikord viiruslik. Põletiku tekitajad satuvad keskkõrva ülemiste hingamisteede kaudu, nimelt on ninaneel ühenduses keskkõrvaga kuulmetõrve kaudu. Lisaks soodustavad haigestumist viibimine lastekollektiivis, kokkupuude tubakasuitsuga (vähendab limaskestade vastupanuvõimet) ja suurenenud adenoid (paikneb ninaneelus ja häirib kuulmetõrve funktsiooni, milleks on keskkõrva õhutamine). Kaebused: Esinevad üldsümptomid nagu palavik, peavalu, lihasvalud, väsimus ja isutus, mis on
Sporaadiline e harvade üksikjuhtudena Epideemiline e rändava levikuga, haigestumise puhangud liiguvad eri piirkondade vahel Enzootiline e teatava piirkonna loomadel esinev Epizootiline e rändab eri piirkondades loomadelt loomadele. Viirushaigused: · Kõik viirused on elusorganismide siseparasiidid · Nad sisenevad peremeesorganismi rakku või sisestavad sinna oma nukleiinhappe · Viiruslik nukleiinhape (DNA) integreerub peremeesraku kromosoomi, mõnede RNA-viiruste RNA põhjal valmistatakse rakus sellele vastav DNA, mis kromosoomi integreerub · Viirushaigusi esineb kõikidel rakulise ehitusega olenditel · Inimesel tuntakse umbes viissada levinumat viirushaigust, kuid nende arv on tegelikult arvatavasti märksa suurem (inimeselt isoleeritud viiruste liike on kokku üle tuhande)
1. Pandeemiline - ülemaailme; 2. Endeemiline - teatud piirkonnas esinev; 3. Sporaadiline - harvade üksikjuhtudena; 4. Epideemiline - rändava levikuga, haigestumise puhangud levivad eri piirkondade vahel; 5. Enzootiline - teatava piirkonna loomadel esinev; 6. Epizootiline - rändab eri piirkondades loomadelt loomadele. Viirushaigused: 1. Kõik viirused on elusorganismide siseparasiidid. 2. Nad sisenevad peremeesorganismi rakku või sisestavad sinna oma nukleiinhappe. 3. Viiruslik nukleiinhape (DNA) integreerub peremeesraku kromosoomi, mõnede RNA-viiruste RNA põjhal valmistatakse rakus sellele vastav DNA, mis kromosoomi integreerub. 4. Viirushaigusi esineb kõikidel rakulise ehitusega olenditel. 5. Inimesel tuntakse umbes 500 levinumat viirushaigust, kuid nende arv on tegelikult arvatavasti märksa suurem. 6. Viirusnakkuste ravi on äärmiselt komplitseeritud ja sisuliselt ainus võimalus, mis annab mingi kaitse viirusnakkuste vastu, on vaktsineerimine. 7
1 a hiljem – 33% surnud. Ajuverevalandus, selle ravi. Oluline kiire diagnoos! Kiire hospitaliseerimine neurokirurgia osakonda – angiograafia. Ravi – * operatiivne ravi – aneürismi klipseerimine, koilimine. * lamamisrežiim * valuvaigistid * rahustid *spasmi profülaktika Enne klipseerimist vältida vererõhu äkilist tõusu – korduva ruptuuri oht! Neuroinfektsioonid. Bakteriaalne meningiit, selle diagnoosimine ja ravi. Meningiit – ajukelmepõletik (aseptilised viiruslik, purulentsed e bakteriaalsed, sroossed – tuberkuloosne, borrelia). Meningiidi patogenees – võimalikud infektsiooniallikad (keskkõrvapõletik, mastoidiit, sinusiit, nasofarüngiit, nahainfektsioon jne), algus kiire, palavik, peavalu,kuklakangestus, teadvusehäire, kooma,kramp oksendamine, uimasus, kaelavalu, seljavalu, neuroloogiline koldeleid. Ülemised hingamisteed →vereringe→ajukelme kapillaarid→hemato-entsefaalne barjäär→kesknärvissteem.
Raviks on operatiivne ravi, kus klipseeritakse aneurüsm või viiakse läbi koilism (aneurüsmi sisse viiakse väikesed traadist kerakesed). Patsient jäetakse lamamisreziimile, manustatakse valuvaigisteid ja rahusteid, spasmi profülaktika. Enne klipseerimist vältida vererõhu äkilist tõusu korduva ruptuuri oht. NEUROINFEKTSIOONID Meningiidid (ajukelmepõletikud): aseptlised-viiruslikud; bakteriaalsed, seroossed. Entsefaaliidid (ajukoepõletikud): viiruslik, bakteriaalne, algloomadest, seenpõletik. Müeliidid (seljaajupõletik): polomüeliit, transversaalne müeliit. Bakteriaalne meningiit, selle diagnoosimine ja ravi Meningiidi võimalik infektsiooniallikas: keskkõrvapõletik, sinusiist, hambapõletik, kopsupõletik, koljupõhimikumurs, nahainfektsioonid. Meningiit on põletikuline protsess ajukelmetel, mis kahjustab ajukelmete ja kesknärvisüsteemi funktsiooni. Meningiidile on iseloomulik äkki tekkinud kuklakangestus, peavalu, palavik,
elementi! 3. Superkapsiid sisaldab endas nakatunud ja hävitatud raku membraani elemente. 4. Superkapsiidist väljaulatuvad valgud ja ensüümid. Viiruste pärilikus aines saab esile tuua 3 tüüpi geene: 1. Peremeesraku elutegevust mõjutavad geenid. 2. Viiruse nukleiinhappe kordistumist mõjutavad geenid. 3. Geenid, mis määravad viiruse struktuurvalkude sünteesi. Rakus võib viirus käituda 3. erineval viisil: 1. Kõigepealt peab viiruslik NH tungima rakku ja seostuma peremeesraku kromosoomidega. RNA viiruste puhultuleb RNA eelnevalt muuta DNA-ks. 2. Kui on seostunud, siis: b) käivitub äge lüütiline tsükkel rakus algab intensiivne viirusosakeste moodustumine. Mõne aja pärast rakk hukkub lüüsub ehk laguneb. Vabanenud viirusosakesed nakatavad uusi rakke. N: viirulik nohu, gripp, punetised, rõuged jne.
ESMAABI KÜSIMUSED, millele peaks vastuseid teadma arvestustöös 1. Missugused päästeahela osad on suure tähtsusega esmaabi andja seisukohalt? (päästmine otsesest ohust ja sündmuskoha märgistamine, kannatanu seisundi hindamine, elupäästev esmaabi, abikutse 112, jätkuv esmaabi, kiirabi, haigla). Esmaabi on üks osa päästeahelast, mille osad on: • päästmine otsesest ohust, sündmuskoha märgistamine • kannatanu seisundi hindamine • elupäästev esmaabi • 112 – abikutse • jätkuv esmaabi • kiirabi • haigla 2. Seleta lahti eespool toodud mõisted. Mõtle – missugustel juhtudel tuleb kannatanu autost välja tõsta? Kuidas päästa uppujat? Kuidas päästa elektrilöögi saanud inimest, kes on vooluahela osa? jne 3. Kuidas hinnatakse kannatanu seisundit? Missugune on õige järjekord? (kõige kiiremini on tarvis välja selgitada ...
viirus ehk tubaka mosaiigiviirus, kinnitusniitidega viirus ehk sabaga viirus, saabasviirus ehk kahekordse kapsiidiga viirus.NB! virion- viiruse rakuväline vorm, mis on ette nähtud levimiseks uuele peremehele. Erinevaid viiruste ehitustüüpe: ikosaeedriline, spiraalne, faagikujuline 34. Viiruste paljunemine. Kõik viirused on elusorganismide siseparasiidid. Nad sisenevad peremeesorganismi rakku, või sisestavad sinna oma nukleiinhappe. Viiruslik nukleiinhape (DNA) integreerub peremeesraku kromosoomi, või ka transleeritakse otse, mõnede RNA-viiruste RNA põhjal valmistatakse rakus sellele vastav DNA, mis kromosoomi integreerub (pöördtranskriptsioon; vt retroviirused). Nakatumise esimest staadiumit, kus viirus end nö. rakus "sisse seab" ja oluliselt viimase normaalset talitlust ei mõjuta, nimetatakse lüsogeenseks faasiks. See võib sõltuvalt tingimustest ja viirusest kesta mõnest minutist paljude aastateni.
HAIGUSÕPETUS Hüpertoonia ohtlikkus ning tunnused? HÜPERTOONIA: Ehk kõrgevererõhk. Laastav kahjustav toime kogu organismis vaikselt salaja. Võib kaasneda neerupatoloogiaga ja vastupidi. Krooniline O2 def viitab kudede patoloogiateni, koed ja organid ei saa piisavalt verd. Süda püüab tugevamalt tõugata kudedesse verd, veres seintele langeb suurem rõhk ja kaotavad elastsust. Sümptomid: peavalu, eriti kuklas, hommikul ärgates ühtlane valu otsimikul, südames, pearinglus uimasus, silmade ees tume, täpid, ringid. Tursed õhupuudus, kuumus, higistamine. Kiire väsimine, unetus, meeleolu langus. Hilises st neerupuudulikkus, südamel ajuinsult. Ateroskleroosiga seotud vererõhu tõusu ära tundmine? (ülemine rõhk tõuseb) ATEROSKLEROOS: ehk veresoonte lupjumine: arterite tihknemine üldnimetus tähistab arterite seina tihknemist ja elastsuse kadumist. Arteriaal lubjastus on haigus, mille korral suurte ja keskmiste arterite sisekestal ladestuvad rasvaine...
eksanteem; sigade klassikaline katk, sigade aafrika katk. Infektsioonid, mille tõrje on riigi poolt reguleeritud: aujeszky haigus, sigade brutselloos, salmonelloos, leptospiroos. 30 . Olulisemad infektsioonhaigused lindudel (ülevaade) newcastle'i tõbi ja mareki haigus. 1) lindude nakkav larüngotrahheiit; 2) lindude rõuged; 3) lindude tüüfus (Salmonella gallinarum); 4) partide viirusenteriit; 5) partide viiruslik hepatiit; 6) pulloroos (Salmonella pullorum). 31. Suu- ja sõrataud Vastuvõtlikud liigid: kodu ja uluksõralised (aga ka kaamel, elevant, siil). Väga nakkav ja kergesti leviv viirusinfektsioon. Põhjustab suurt majanduslikku kahju. Veistel: pikaajaline piimatoodangu langus, kaaluiibe vähenemine, kehakonditsiooni halvenemine, suremus noorloomade hulgas, abordid. Sigadel: kaaluiibe kaod. Lammastel, kitsedel: kaod väiksed või märkamatud.
Võib kesta kuni 1 kuu või isegi kauem. · Palavik - taandub enamasti 3 4 päeva jooksul. · Lihasvalu. · SÜMPTOMAATILINE RAVI! · Väikelastel võib viirusnakkusega kaasneda ka hingamisraskus. Kui laps hingab raskelt või häälekalt, on vaja kiiresti pöörduda arsti vastuvõttu!!! 16. Milliseid ravimeid ,,külmetushaiguse" sümptomite leevendamiseks kasutatakse? KURGUSÜMPTOMITE RAVIMID: · VIIRUSLIK! Sümptomaatiline ravi! *Lokaalsed anesteetikumid: · Trachilid losengid (lidokaiin) - tuimestav, · Trachitol losengid (lidokaiin + propüülparahüdroksübensoaat) - tuimestav ja antibakteriaalne. Ei sobi lastele ja rasedatele. · Septolete (tsetüülpüridiin) antibakteriaalne (+seened, mõned viirused). · Septolete Plus (bensokaiin + tsetüülpüridiin) sprei/losengid tuimestav ja antibakteriaalne (+seened, mõned viirused). Lastele alates 6
--- 1 Tiitelleht Autor: Külli Relve, Edith Maasik, Helle Järvalt, Merike Kilk, Evi Piirsalu, Anu Parts, Anne Kivinukk Pealkiri: Bioloogia töövihik 8. klassile, 2. osa Klass: 8. klass Elektroonne materjal: lk 1-43 Kohandatud reljeefsete joonislehtede komplekt: 1 köide Tekstitoimetaja: Elge Leiten Kohandatud materjali väljaandev asutus ja aasta: Tartu Emajõe Kool 2013 --- 2 Originaalteose koondinfo Väljaandja kinnitab: töövihik vastab kehtivale põhikooli riiklikule õppekavale ja haridus- ja teadusministri poolt õppekirjandusele kehtestatud nõuetele. Bioloogia töövihik 8. klassile 2. osa Autorid: Külli Relve Pt 25 ül 2, pt 26, 28, 29-30, pt 34 ül 6, pt 36, 37, 38-39; Helle Järvalt Pt 31, 32-33. Aiki Jõgeva Pt 21 ül 2-5, pt 23 ül 2-4, pt 35 ül 1, 4; Merike Kilk Pt 24, 27. Edith Maasik Pt 20, 22. Evi Piirsalu Pt 25 ül 1, 3-6, pt 34 ül 1-3, 5, 7; Anu Parts Pt 22 ül 4, pt 21 ül 1, pt 23 ül 1, 3; Anne Kivinukk P...
(DNA tungib kohe peremeesraku DNA sse. RNA muundub esmalt DNA ks. 3. Viiruse geenid hakkavad kontrollima peremeesraku ainevahetust. 4. a) Kävitub lüütiline tsükkel. Rakus tekib massiliselt viirusosakesi ja rakk sureb. Sellised haigused kulgevad kiirelt ja ägedalt (Gripp, leetrid, entsefaliit) b) Käivitub lüsogeenne tsükkel. Viiruse nukleiinhape tungib rakku ja seostub raku DNA ga. Püsib seal muutumatus olekus. Kui nakatunud rakk jaguneb siis on viiruslik DNA ka tema tütarrakkudes. Viirus võib nii varjatult peituda aastaid. Organismi nõrgen. muutub viirus-DNA aktiivseks. (herpes, HIV) Viiruste jaotus : II. jaotus : a) DNA viirused. (rõuged, herpes, hepatiidiviirused) b) RNA viirused. (Gripp, HIV) II. jaotus : Lähtub organismist, keda nakatatakse. 1)Bakterviirused(faagid) - tapavad näiteks "jogurtibaktereid". 2)Seenteviirused. 3)Taimede viirused nakatumine : läbi siirutajate(mutukad) N: Lehetäi nematoodid(ümaruss).
Inimese viirushaigused Nakatumine: 1) Piisknakkus (gripp) 2) Otsene kontakt (tuulerõuged, leetrid) 3) Biovedelikega (veri, sperma) 4) Toidu ja joogiga (reoviirused, adenoviirused) 5) Siirutajate vahendusel (puugid, marutõbised loomad) 6) Emalt lootele läbi platsenta (punetised) Organsüsteem: · Närvisüsteemi kahjustavad (entsefaliit) · Nahka kahjustavad (rõuged, punetised, tuulerõuged) · Hingamisteed (gripp, paragripp, viiruslik nohu) · Veresooned (ebolaviirus, kollapalavik) · Seedeelundkond (reoviirused, adenoviirused) · Suguelundid (II tüüpi herpes, mumps) · Näärmeid kahjustavad (hepatiit, mumps) Inimorganismi kaitse viirushaiguste eest: 1) Terviklikud biobarjäärid (nahk, limaskestad) 2) Palavik (viirusvalkude denaturatsioon) 3) Agressiivne keskkond (happeline maosisu, happeline nahk, sapp) 4) Viirusosakeste aktiivne väljutamine kehast (kõhulahtisus)
Ravipõhimõtted: glügosiidid, diureetikumid. NB! Väga väike defekt võib sulguda iseeneseslikult. Suure defekti korral on näidustatud operatiivne ravi enne 3 elukuud või esimese eluaasta jooksul. Millest oleneb ks südamerikkega lapse seisundi prognoos. südamerikke anatoomiast ... Mida nimetatakse müokardiidiks? Müokardiit e südamelihase põletik. Miks võib tekkida lapsel müokardiit? 1. infektsioosne ja infektsioos-allergiline, 2. viiruslik (polio-, Coxackie, echo-, gripi-, punetiste viirus), 3. bakteriaalne (sarlakid), 4. seentest põhjustatud 5. allergiline, 6. autoimmuunne - põhjuseks ravimid, 7. vaktsiinid, 8. sidekoehaigustega kaasnev Millised on müokardiidi avaldumistunnused imikul? Kongenitaalse müokardiidi puhul esinevad haigustunnused juba sünnil või tekivad esimestel elunädalatel. Suremus kuni 30%. 1
retseptoriga. Viiruste sisenemine rakku. Paljud viirused sisenevad rakku retseptor- vahendatud endotsütoosi abil. Paljudel loomaviirustel on fosfolipiidne kaksikkiht, mis ümbritseb viiruse geneetilist materjali ja valgulist katet. See fosfolipiidne kaksikkiht pärineb eelmise peremeesraku membraanist, kust viirus on pungunud. Viiruspartikkel läheneb plasmamembraanile väljastpoolt ning ühineb sellega. Sel moel pääseb viiruslik nukleiinhape tsütoplasmasse. Transtsütoos. Ainete ja võõrkehade liikumine läbi plasmamembraani kindla retseptori abil. Fagotsütoos. Neutrofiilid ja makofaagid. Algloomadel on fagotsütoos toitumisviis. Hulkraksetel pole enamik rakke võimelised fagotsüteerima, seda teevad selleks spetsialiseerunud rakud. Imetajatel on kaks põhilist klassi fagotsüüte: makrofaagid ja neutrofiilid (mõlemad ühisest eellasest). Et saada fagotsüteeritud, peab osake seostuma raku pinnale
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
