1.Viirused:Rakuline ehitus puudub.koosnevad pärilikuseainest(DNA, RNA) ja valgu molekulidest.Ei toitu, ei hinga, ei paljune.Elavad teiste organismide rakkudes rakuparasiitidena.Peremeesrakk paljundab viirust.Sarnasus elusloodusele:sisaldab pärilikkuse ainet.neil esineb muutlikkusSarnasus eluta loodusele:rakuline ehitus puudub.ei toitu, hinga ega paljune.Viirused on haiguste põhjustajad(näiteks gripp, tuulerõuged, mumps, HIV)Bakterid: 1.Limakapsel2.Rakukest3.4.ribosoomid(seal samas ka tsütoplasma)5.rõngaskromosoon6.viburidToit:org.ained ->saproobid(surnud org.ainetest) ja parasiidid(toitub elus org. ainetest)Hapniku kasutamine järgi-aeroobid(->hapniku tarbivad) ja anaeroobid(ei tarbi hapniku)Paljunevad lihtpooldumise teel.ebasoodsates tingimustes muutuvad spoorideks(vms)Osa looduses:a)orgaaniliste ainete lagundajadb)mügar bakterid on sümbioosis liblikõieliste taimedegatoodavad õhu lämmastikust lämmastiku ühendeid.c)bakter haigusedInimese...
Viirused Viirused on: ● Üliväikesed ● Rakulise ehituseta ● Mõned elus, mõned eluta objektid ● Rakusisesed parasiidid Viiruste omadused, mis näitavad, et on elus: ● Sisaldavad pärilikkusainet (DNA; RNA) ● Sisaldavad valke ● On võimelised muutuma ja arenema Viiruste omadused, mis näitavad, et pole elus: ● Puudub iseseisev ainevahetus ● Puudub rakuline ehitus ● Puudub iseseisev paljunemisvõime Viirused koosnevad pärilikkusainest ning pärilikkusainet ümbritsevast valgulisest kattest. Nad vajavad paljunemiseks teiste organismide rakke. Viirushaigused ning nakatumisviis Nakatumisviis Viirus Piisknakkus Gripp, viiruslik nohu, punetised, mumps Viirushaigega otsene kontakt Tuulerõuged, lee...
Põltsamaa Ametikool Inimese viljastumine ja embrüonaalne sünnijärgne areng. Viiruste tähtsus. 2009 Inimese viljastumine Viljastumiseks nimetatakse munaraku ja seemneraku ühinemist munajuhas. Suguühtel vabaneb miljoneid spermatosoide, mis peavad läbima naise suguteed. Naise tupes on happeline keskkond ja suur hulk spermatosoide hukkub. Edasi suudavad liikuda vaid tugevamad ja elujõulisemad spermid ehk spermatosoidid. Läbinud ka emaka, jõuavad spermid munajuhas oleva munarakuni. Mitusada spermi ümbriseb munarakku ja hakkavad munaraku kestasid lagundama. Tekib viljastumiskühmuke, üks spermatosoid siseneb munarakku ja viljastab selle. Pärast seda muutuvad munaraku kestad teistele spermidele läbimatuks. Nii tagatakse, et ainult ühe spermatosoidi tuum ühineb munaraku tuumaga....
andmeid ei saa enam taastada või käitub arvuti kuidagi kummaliselt ega lase igapäevast tööd jätkata. Tihti on selliste olukordade põhjustajaks arvutiviirused. 4. Paigalda arvutisse viirusetõrje programm. See on esimene abimees arvutiviirustega võitlemiseks. Viirusetõrje programmi paigaldamine ja värskena hoidmine võib aidata sinu arvutit kaitsta pahavara/viiruste eest. Antiviiruse programmid otsivad viiruseid, mis proovivad pääseda sinu arvutisse läbi Interneti, CD'dest jms kohtadest. Uusi viiruseid ilmub iga päev, seega on vajalik uuendada viirusetõrje definitsioone pidevalt. Üldjuhul toimub see automaatselt. Kindlasti peaks silma peal hoidma ka kasutatava viirusetõrje versiooninumbril. Vana ja kulunud versioon viirusetõrjest vähendab oluliselt viirusetõrje suutlikkust tuvastada ja eemaldada uuemaid viiruseid! Sellepärast võiks kord paari kuu tagant otsida
Viirus Viiruseid ei loeta elusorganismide hulka, kuna nad asuvad elus ja eluta looduse piiril. Elusorganismile iseloomulik on pärilikkusaine, võime muutuda ning aja jooksul areneda. Samas aga puudub viirusel rakuline ehitus ja ainevahetus ning nad pole võimelised iseseisvalt paljunema. Viiruseid näeb ainult elektronmikroskoobiga, mis võimaldab sajatuhande kordset suurendust. Viirused on korrapärase ehitusega ja kujult sarnanevad nad kristallide, kerade või pulkadega. Viirused koosnevad valgulisest kattest ja selle sees paiknevast pärilikkusainest. Tuuma ja tsütoplasmat viirustel ei ole ja seega puudub neil rakuline ehitus. Viirused on rakusisesed parasiidid kuna nad kasutavad paljunemiseks teiste organismide rakke.
VIIRUSED Koostas: VIIRUSTE AVASTAMINE · Teated viirushaiguste kohta Egiptusest 3500 a. tagasi. · 1796 esimene vaktsineerimine. Edward Jenner (1749 - 1823) rõuged KOCH ja PASTEUR · 1880-ndad R. Koch & L. Pasteur esitasid haiguse "idu teooria". Robert Koch (1843-1910) Louis Pasteur (1822-1895) Louis Pasteur: marutaudi põhjustab viirus. Inimeste vaktsineerimine marutõve vastu 1885. VAKTSINEERIMINE Organism toodab viiruste vastu antikehi Viirushaiguste vastu vaktsineeritakse Vaktsiin surmatud või nõrgestatud viirused. Viirushaigusi ei ravita antibiootikumidega! http://www.teachersdomain.org/resources/tdc02/sci/life/stru/immune/index.html Kas viirused on elus või eluta? ELUS ORGANISMID ELUTA OBJEKTID Ehituses on valgud ja Puudub ainevahetus nukleiinhapped E...
VIIRUSED Koostas: Kristel Mäekask VIIRUSTE AVASTAMINE · Teated viirushaiguste kohta Egiptusest 3500 a. tagasi. · 1796 esimene vaktsineerimine. Edward Jenner (1749 - 1823) rõuged KOCH ja PASTEUR · 1880-ndad R. Koch & L. Pasteur esitasid haiguse "idu teooria". Robert Koch (1843-1910) Louis Pasteur (1822-1895) Louis Pasteur: marutaudi põhjustab viirus. Inimeste vaktsineerimine marutõve vastu 1885. VAKTSINEERIMINE Organism toodab viiruste vastu antikehi Viirushaiguste vastu vaktsineeritakse Vaktsiin surmatud või nõrgestatud viirused. Viirushaigusi ei ravita antibiootikumidega! http://www.teachersdomain.org/resources/tdc02/sci/life/stru/immune/index.html Kas viirused on elus või eluta? ELUS ORGANISMID ELUTA OBJEKTID Ehituses on valgud ja Puudub ainevahetus nukleiinhapped Evolutsioneeruvad Ei paljune...
Kuidas kaitsta ja hooldada oma arvutit? Kaitse · Arvuti kaitseks peaks internetile peale panema tulemüüri ja tuleks osta korralik viirusetõrjeprogramm. · Mitte klikkida hiirega igale poole ega linkidele, mis tunduvad kahtlased. Nendes võivad olla viirused, mis su arvutit või faile rikuvad. · Messengeris ega mailboxis ei tohiks avada imelikke või kahtlaseid kirju vms, sest ka need võivad viiruseid sisaldada. · Ei tohiks igasuguseid asju internetist alla laadida lehekülgedelt, milles ei saa kindel olla, et sa ei tõmba programmi asemel mingit viirust omale arvutisse · Arvutis võiks olemas olla üks või mitu nuhkvara tõrjujat ning prahieemaldajat. Hooldus · Failisüsteem arvuti kõvakettal vajab optimaalse ja kiire töö tagamiseks korralist hooldust iga paari nädala tagant.
Siberi katk, muud katku põhjustavad bakterid, rõuged, Ebola, Marburgi viirus. 3. Mis on biorelvade eelis teiste relvade ees? Neil on võime organismis paljuneda ja neid on raske märgata. 4. Mis on ensüümid? Valgud, mis katalüüsivad keemilisi reaktsioone rakus (muudavad reaktsiooni kiirust vi võimaldavad reaktsioonidel toimuda sobimatutes tingimustes, nt madalama temperatuuriga kui muidu). 5. Milleks kasutavad geneetikud viiruseid? Viiruste viimisega bakteri genoomi toodetakse ravimeid, nt insuliini ja interferooni ning paljusid tööstuses kasutatavaid valke. 6. Nimeta 5 suuremat valdkonda, kus kasutatakse geenitehnoloogiat. a. Keskkonnauuringud b. Kohtumeditsiin c. Ravimitööstus d. Põllumajandus ja toiduainetööstus e. Energeetika 7. Miks võib pidada ajakirjanduses sageli kasutatavat terminit ,,geenitoit" ebaõigeks? Mis on selle õige nimetus? Mis endast kujutab?
andmeid. Oma kohalolekust annavad nad teada animatsioonide, helide, meloodiate, ekraanile ilmuvate teadete ja muude selliste tegevustega. Seda tüüpi viirused on programmeeritud aktiveeruma mingil kindlal tingimusel. Näitena võib välja tuua aktiveerumise mingi kindla kuupäeva, kellaaja, kõvaketta vaba ruumi või klaviatuurivajutuste arvu korral, aga ka mingi kindla programmi käivitamisel. 1.2 Andmeid hävitavad viirused Andmeid hävitavaid viiruseid liigitatakse kaheks: · Korraga hävitavad viirused, mis kirjutavad üle terve kõvaketta või osa sellest. · Astmeliselt hävitavad viirused, mis kustutavad või rikuvad kõvakettal paiknevaid andmeid aegamööda. Mõlemal juhul tavaliselt hävitatakse või rikutakse operatsioonisüsteemi failid ning arvuti ei suuda kas osaliselt või siis täielikult korralikult töötada. Tulemuseks on arvuti operatsioonisüsteemi uuesti installimine. 1.3 Programmifaile nakatavad viirused
Nuhkvara on tarkvara, mis kogub arvuti kasutaja kohta isiklikku infot ilma sellest kasutajat selgesõnaliselt teavitamata. Nuhkvara võib isiklikku laadi infot koguda talletades kasutaja klahvivajutusi (key-loggerid), salvestades infot külastatud veebilehtede kohta või otsides seda kõvakettal olevatest dokumendifailidest. Antiviirustarkvara ja teised kaitsemeetmed Paljud kasutajad paigaldavad arvutisse antiviirustarkvara, mis on võimeline viiruseid tuvastama ja eemaldama. Enamlevinud lisaks signatuuride võrdlemisele on veel heuristilise algorütmi kasutamine, mis otsib pahavarale omaseid käitumismudeleid. Selline tehnika on võimeline leidma viiruseid, mille baidimustrid veel andmebaasides puuduvad. Kasutatud kirjandus http://www.skamid.com/technology/free-online-antivirus-tools-scanning-software/ http://et.wikipedia.org/wiki/Uss_%28programm%29 http://et.wikipedia
kahjuks on nende hulgas ka palju erinevaid miinuseid.All on toodud Windowsi tugevused ja nõrkused puntkidena: Windows operatsioonisüsteemi tugevused: ● Ühilduvus – tohutul hulgal rakendusprogrammide ja mängude olemasolu. ● Kasutusmugavus - kerge on selgeks õppida ja üleüldse on kerge kasutada Nõrkused: ● Turvalisus – Kuna windows on kõige populaarsem operatsioonisüsteem maailmas siis paratamatult on selle ka kõige rohkem viiruseid ja pahavara ● Aeglane – Windows (eriti selline versioon nagu Vista) ja Windowsise kasutab üleüldse palju arvuti sisemist ressursi mis teeb arvuti aeglaseks ● Hind: Litsentseeritud tarkvara lahenduse versioon maksab üsna kopsakalt. All on toodud kõik Microsoft Windows versioonid ja nende põhilised uuendused ja täiendused läbi aastate. ● Windows 1.0 - avaldati 20.november1985 ● Windows 2.0 - avaldati 1987
Muutusi-märkav tarkvara teeb kindlaks, kas programmi, faili või süsteemi on muudetud, võrreldes varem kindlaks tehtud andmetega. Kui programmil on piisavalt suur ülevaade süsteemist, siis avastab see 100% viirustest, kuid selle probleemiks on sagedased valehäired. Mõlemad ülaltoodud tarkvaratüübid sisaldavad residentset skannerit, mis püsib arvuti mälus. Kõige populaarsemad viiruste vastases võitluses on skannerid, peamiselt tänu nende võimele identifitseerida viiruseid. Enamik skanner-takvara suudab avastada kahjulikke mitte- viiruslikke programme (Trooja hobuseid, usse, nuhkvara). Kõige tuntum (ja laiemalt levinum) skaneeriv programm on McAfee Associates SCAN, mis on loonud sellele ka probleemi - see on ainuke antiviirusprogramm, mille vastu on loodud seda hävitav viirus. Antiviirustarkvara ja teised kaitsemeetmed Paljud kasutajad paigaldavad arvutisse antiviirustarkvara, mis on võimeline viiruseid tuvastama ja eemaldama
sisemusse, kus ta vabaneb kapsiidist ning liigub tuuma või tsütoplasmasse. Edasi toimub viiruse paljunemine. Kas varajane(toodetakse regulatoorgeenide järgi valke, mis mõjutavad raku elutegevust) või hiline(toimub viiruse DNA replikatsioon- tehakse koopiaid, valke, millest saab moodustada kapsiidi siis pakitakse kokku ja viirus väljub rakust · Kaitse Viirushaiguseid ei saa ravida antibiootikumidega. Keha ise kaitseb: nahk- ei lase viiruseid kehasse; T-lümfotsüüdid- vererakud, mis hävitavad viiruseid; antikehad- valgud, mis tähistavad ära haigustekitajad vererakkude jaoks; vaktsineerimine · Viirushaigused Toidu-ja joogiveega: ajukelme põletik, lastehalvatustõbi, maksapõletik, kõhulahtisus Piisknakkus: gripp, hingamisteede põletik, tuulerõuged, mumps, punetised, leetrid, Kontaktnakkus: punetised Kehavedelike kaudu: AIDS, maksapõletik(hepatiit) Siirutajate kaudu: marutaud · Viiruste kasutamine
nimetada ei saa. On väga väikesed geneetilised elemendid, mis paljunevad teise organismi rakus. Viirused on nukleiinhappest ja valkudest koosnevad bioloogilised objektid. Puudub rakuline ehitus. Paljunevad nakatades elusorganismide rakke. Kujutavad endas DNA vei RNA molekuli, mida ümbritseb valkudest ja lipiididest kest. EHITUS Valkudest koosnev kest ehk nukleiinkapsiid olev DNA või RNA. Mõnikord ümbritseb nukleokapsiidi veel peremeesraku rakumembraanist lipiidikest. On olemas ka viiruseid mis rake tungimisel vajalikke ensüüme ja ribosomen omavad paljunemiseks. ELUTEGEVUS 2 olulist etappi: Peremeesrakus, mida ta nakatab ja väljaspool peremeesrakku, kus ta eksisteerib sisuliselt koi keemiline ühend. Viiruste eluviisid rakkudes: Produktiivne e lüütiline e tsütolüütiline kasv - tav aline nakkuse käik, mis lõppeb viirusosakeste tootmise ja rakkude surmaga. Persistent kasv - aeglane virus kasv, mis rakke ja organeid ei kahjusta.
Kokkuvõte. Arvutiviiruste suhtes kõige tundlikumaks on osutunud IBM PC-ühilduvad arvutid. Nendel arvutitel on avastatud praktiliselt kümme korda rohkem viiruseid kui teistel. Seni on viiruste suhtes kõige töökindlamaks osutunud Macintosh tüüpi arvutid. Üldiselt võib IBM tüüpi arvuti viirused jagada kahte suurde gruppi. Esimeseks oleksid viirused, mis kasutavad oma levikuks faile (nakatades neid). Enamasti osutuvad nakatunuteks *.EXE ja *.COM failid, aga on olemas viiruseid, mis suudavad nakatada ka teistsuguste laienditega (*.SYS, *.OVL, *.PRG) faile. Faile nakatavad viirused võib omakorda jaotada kaheks: a)viirused, mis loevad end residentselt mällu b)viirused, mis ei loe end residentselt mällu Teiseks viiruste rühmaks oleksid süsteemi või buut-sektori viirused. Siia gruppi kuuluvad viirused, mis kirjutavad oma koodi ketta buut-sektorisse. Seega tehes algkäivituse nakatunud kettalt aktiviseeritakse ka viirus. Sellised viirused on
Lüsogeenne elutsükkel- . Viiruse nukleiinhape seostub bakteriraku kromosoomi; Viiruse nukleiinhape on mõni aeg inaktiivses olekus; Bakterirakk paljuneb; Järgneb lüütiline tsükkel. 13. Virulentsus ehk tõvestusvõimelisus on viiruste ja bakterite tõvestamisvõime; ka nende organismide mürgisus. 14.Vaktsiin on haigustekitaja antigeene sisaldav segu, mis haigestumist ei põhjusta, kuid tekitab immuunsuse antud haigustekitaja vastu 17.Viroloogia on teadus mis uurib viiruseid 19. 21. Plasmiid on rõngakujuline kaheahelaline DNA molekul, mis sisaldab autonoomset paljunemist võimaldavaid geneetilisi elemente. 22. Bakterid paljunevad põhiliselt pooldumisega 23. Generatsiooniaeg aeg, mis kulub ühe bakteriraku pooldumiseks ehk kahekordistumiseks bakteri populatsioonis (samal ajal ühisel territooriumil elavad sama liiki isendid). See võib olla suhteliselt lühike, nt. 20-30 minutit. Keskmiselt on see soodsates tingimustes 1-3 tundi. 24
heterotroof, autotroof, saproob, parasiit, mügarbakter, vaktsiin, antikeha, antibiootikum, steriilimine, pastöörimine, toksiin. Õpik lk. 17 - 31 VIIRUSED, BAKTERID 1. Nimeta 4 tunnust, mis tõestavad, et viirused pole organismid. ................. ................ ............... ................. 2. Täida lüngad: a) Viiruseid ümbritseb…………………………………………………………………….. b) Viiruse sees on ………………………………………………………………………… c) Kujult on viirused ......................................................................................................... d) Viirused saavad elada vaid …………………………………………………………… e) Viirused saavad paljuneda vaid ...........................
Sissejuhatus Internet on saanud meie elu üheks väga tähtsaks ja mugavaks osaks. Ta on väga lihtsasti kätte saadav, mugav, mitte sugugi kallis. Kaasajal saab internetis lugeda uudiseid, tellida toitu koju, vaadata filme,arveid maksta, mängida mänge jne. Internet on meie jaoks nagu teisugune koht, maailm, kus saab lõõgastuda, uudiseid lugedes või oma lemmik mänge mängides, kuid nüüdisajal ei ole see enam sugugi mugav. Kuna internet on täis viiruseid ja muid pahatahtlikke programme mis teevad internetis surfamise ebameeldivaks ja lausa ohtlikuks. Näiteks olles oma lemmik veebilehel, lugedes seal uudiseid ja ilmagi et tavakasutaja aru saab tungib pahtahtilk programm läbi veebibrausei tavakasutaja arvutisse ja hakkab seal igasugust pahndust tegema. Tehtes arvuti aeglaseks, visates igasuguseid uusi ,,aknaid" veebibrauseris sisse, kui ka kasutaja klahve lugema mis viib välja lõpuks mingi sugusete paroolide salvestamiseni.
ka surma. Viirused võivad kanda ka ühe organismi geene teistele organismidele. Viiruse genoomi lülitunud nn võõrad geenid viiakse viirusosakese koostises järgmisesse rakku, kus need peremeesraku kromosoomidega ühinevad. Seda nimetatakse transduktsiooniks. Ja seda võib pidada üheks päriliku muutlikkuse allikaks. Viiruste esinemine: *Taimeviirus *Loomaviirus *Inimeseviirus *Putukaviirus *Seeneviirus *Bakterviirus NB!Haruldastel ja ohustatud liikidel viiruseid tavaliselt ei esine. Viirused inimeste elus: Suur osa viirusi kandub edasi õhu kaudu, ning nakatumine toimub piisknakkuse kaudu. Väike osa levib toiduga. Ka loomade kaudu levivad viirushaigused. Viirushaigustest tervenemiseks peavad organismis moodustuma antikehad. Viirusi saab edukalt ära kasutada geeniteaduses. Üheks geneetilise haiguse raviks on normaalse geeni viimine haige organismi. Seda nimetatakse geeniteraapiaks. Viirushaigused:
Näiteks DPT (diphteria, pertussis, tetanus difteeriateetanusläkaköha) vaktsiin. Siis ka MMR (measles, mumps, rubella leetridmumpspunetised). Samas ka mõne vaktsiini teatud partiid on tunduvalt ohtlikumad kui sama vaktsiini teised partiid. Vaktsiinide poot esile kutsutud haigused.Vaktsiinide ohtlikkust ei ole võimalik eitada. Leetrite, mumpsi, punetiste ja polüomüeliidi vastased vaktsiinid sisaldavad kõik elus, kuigi nõrgestatud viiruseid. Ja kuigi arstid kinnitavad, et polüomüeliiti ei ole Ameerikas esinenud alates 1979. aastast, jätavad nad sageli mainimata, et kõik pärast seda aastat registreeritud juhtumid on põhjustatud vaktsiini poolt.president Barbara Lee Fisher väidab, et just vaktsiinid põhjustavad immuunsussüsteemi ja neuroloogilisi haigusi lastel ja täiskasvanutel, hüperaktiivsust, õppimisraskusi, astmat, kroonilist nõrkust, nahahaigusi, reumaatilist artriiti, krampe.
andmeid. Oma kohalolekust annavad nad teada animatsioonide, helide, meloodiate, ekraanile ilmuvate teadete ja muude selliste tegevustega. Seda tüüpi viirused on programmeeritud aktiveeruma mingil kindlal tingimusel. Näitena võib välja tuua aktiveerumise mingi kindla kuupäeva, kellaaja, kõvaketta vaba ruumi või klaviatuurivajutuste arvu korral, aga ka mingi kindla programmi käivitamisel Andmeid hävitavad viirused Andmeid hävitavaid viiruseid liigitatakse kaheks: · Korraga hävitavad viirused, mis kirjutavad üle terve kõvaketta või osa sellest. · Astmeliselt hävitavad viirused, mis kustutavad või rikuvad kõvakettal paiknevaid andmeid aegamööda. Mõlemal juhul tavaliselt hävitatakse või rikutakse operatsioonisüsteemi failid ning arvuti ei suuda kas osaliselt või siis täielikult korralikult töötada. Tulemuseks on arvuti operatsioonisüsteemi uuesti installimine. Programmifaile nakatavad viirused
Viirused on rakkust rakku rändavad parasiitgeenid. Ehitus- Viiruste osakesed - virionid omavad mõningast ehituslikku sarnasust. Enamasti sisaldab virion valkudest koosnevas kestas ühe või mitu molekuli nukleiinhapet. Nukleokapsiid võib koosneda ühesugustest valgu molekulidest, või olla üsna keerulise ehitusega. Mõnikord ümbritseb nukleokapsiidi veel peremeesraku rakumembraanist lipiidkest. 14. Nimeta RNA ja DNA viiruseid. DNA viirused klassifitseeritakse enamasti neis sisalduva DNA koostise järgi üksikahelaga DNA viirusteks ja kaksikahelaga DNA viirusteks (herpesviirus, papiloomviirus). RNA-viirused on viirused, mille genoomiks on RNA. Mõnede viiruste genoom on üheahelaline RNA (ssRNA), teistel kaheahelaline RNA (dsRNA). Üheahelaline RNA on kas pluss-ahelaline või miinus-ahelaline. Leidub ka viiruseid, mille genoom on osaliselt pluss- ahelaline ja osaliselt miinus-ahelaline
Avalikes kohtades ei tohi oma kontosid sisse unustada. Näiteks raamatukogudes, koolis, kohvikutes, samuti ka tuttavate juures. Facebook, messenger, discord ja instagram kogub kõigi seas palju populaarsust, kuid neid kasutades tuleb olla ettevaatlik, sest ka seal võivad hackerid olla! Raamatukogus pead jälgima, et seal oleks kindlasti viirusetõrje peal ja mis ei oleks aegunud või mis ei oleks nii vana, et enam viiruseid ei tuvastaks. Hackeritest on võimalik eemale hoida, kui inimene oma arvutis kasutab võimsat ja tänapäevast viirusetõrjet ning samuti ka siis, kui ei vajuta tundmatutele teadetele ja ei jaga oma andmeid. Paroole ei tohi jagada isegi neile, keda usaldad, seda seepärast, et kui see inimene saab teise inimese Gmaili parooli teada kuhu tal on kõik ülejäänud kasutajad ühendatud siis on käes ka kõik muud andmed, näiteks facebooki
arvutikasutaja huvidest. Viirus on mõeldud häirima arvuti tööd, rikkuma kettale salvestatud andmeid, tekitama juurdepääsu õigusi teistele kasutajatele, koguma paroole ja saatma neid 4 edasi ning tegema muud sarnast. Samuti halvavad viirused arvutivõrgu tööd. Need, kes on natukenegi rohkem kui vähe kokku puutunud sellise imeriistaga nagu kompuuter, teavad, mis on arvutiviirused. Viiruseid mõeldakse välja selleks, et masina tööd aeglustada või üldse arvuti kasutamise võimatuks muuta. Kõige enam levib viiruseid arvutivõrkude, nt üldkasutatava interneti kaudu. 5 2.Arvutiviiruste ajalugu Arvutiviirus sai nime 1983. aastal, arvutiviiruse nime mõtles välja Fred Cohen, üliõpilasena viis ta läbi rea kontrolli all toimunud eksperimente programmi loomiseks, mis on võimeline ise paljunema ja võrkudes levima
o Ehituses on valgud ja nukleiinhapped o puudub rakuline ehitus o Evolutsioneeruvad o puudub ainevahetus o muteeruvad o ei paljune ilma peremeesrakuta o ei kasva ega arene 10. Viiruste uurimise tegi võimalikuks elektronmikroskoobi leiutamine 1931. Aastal 11. Viiruste suurus jääb vahemikku 0,01 ... 0,3 μm. Viiruseid on erineva korrapärase kujuga (kera, pulk, bakteriofaag). 12. Tubaka mosaiigiviirus HI-viirus bakteriofaag 13.Genoom – nukleiinhapped säilitavad pärilikku infot. Kapsiid – kaitseb genoomi keskkonnamõjutuste eest ja aitab viiruse genoomi peremeesrakku. Ümbris – tavaliselt peremeesraku membraanist. 14. Iga viiruse genoomis on kolme tüüpi geene: o Replikatsioonigeenid – kindlustavad viiruse genoomi paljunemise
o Ehituses on valgud ja nukleiinhapped o puudub rakuline ehitus o Evolutsioneeruvad o puudub ainevahetus o muteeruvad o ei paljune ilma peremeesrakuta o ei kasva ega arene 10. Viiruste uurimise tegi võimalikuks elektronmikroskoobi leiutamine 1931. Aastal 11. Viiruste suurus jääb vahemikku 0,01 ... 0,3 μm. Viiruseid on erineva korrapärase kujuga (kera, pulk, bakteriofaag). 12. Tubaka mosaiigiviirus HI-viirus bakteriofaag 13.Genoom – nukleiinhapped säilitavad pärilikku infot. Kapsiid – kaitseb genoomi keskkonnamõjutuste eest ja aitab viiruse genoomi peremeesrakku. Ümbris – tavaliselt peremeesraku membraanist. 14. Iga viiruse genoomis on kolme tüüpi geene: o Replikatsioonigeenid – kindlustavad viiruse genoomi paljunemise
tegevusest ja levimisest. Ülevaatlikult on välja toodud ka põhitõed, kuidas end ja oma arvutit viiruste eest kaitsta ning mida teha, kui viirus on juba arvutis. 1.Mis on arvutiviirus? 1.1.Lühike ajalugu Esimene laialt esinenud "metsik" (mitte teaduslikel eesmärkidel loodud) arvutiviirus oli Pakistanist pärit Brian Virus, mis sai avalikuks 1986. aastal. Aasta hiljem tekitati viirus Stoned, mis levib tänaseni ning on üks raskesti tõrjutavaid viiruseid. Sellest ajast muutusid viiruste nakkusjuhud üha sagedamateks. Tuli ette esimesi suurkahjustusi, kui viiruse ohvriks langes suur hulk arvuteid või suured terviksüsteemid. Juba 1991. aastal sai USA-s viirusnakkuse keskmiselt neli personaalarvutit tuhandest ning see arv kasvab kogu aeg. 1993.aasta lõpuks oli identifitseeritud juba 2300 viirust ja nende modifikatsiooni. Aastal 2004 ületas tuntud arvutiviiruste arv 100 000 piiri. 1.2.Viiruse olemus
valgusmikroskoobid, tulenevalt elektronide väikesest lainepikkusest. Tänu sellele on võimalik sellega uurida isegi aatomite paiknemist aines, mis oleks valgusmikroskoobiga mõeldamatu. See on muutnud elektronmikroskoobi üheks vägagi oluliseks analüüsivahendiks nii bioloogias kui ka materjalide uurimisega tegelevates füüsika harudes, kuna selle poolt pakutavate suurenduste abil on võimalik ühtviisi edukalt näha nii viiruseid kui ka materjalide peenstruktuure. Esimese elektronmikroskoobi konstrueerisid Max Knoll ja Ernst Ruska 1931. aastal. Elektronmikroskoobi pilt HIV-ist, kus on näha väikeseid piirkondi valge verelible pealispinnast.
..................................................................................................................................................7 2 ARVUTIVIIRUSTEST Arvutiviirus on fail või faili külge haagitud programmijupp, mille loomisel võib olla mitmeid eesmärke. Enamik viiruseid pole arvutile otseselt kahjulikud nad püüavad end haakida aegamööda võimalikult paljude failide külge, mille tulemusel arvuti muutub üha aeglasemaks ja kõvaketas täitub "mitte millegi arvelt". Kuid on ka väga kahjulikke viiruseid, mille tööalgoritmi on lisatud kindlad protseduurid, mis võivad viia programmide kaotuseni, hävitada andmed, kustutada arvuti tööks vajalikku infot. Pärast seda tuleb uuesti installeerida operatsioonisüsteem.
Viiruse neutraliseeris Berndt Fix. Hiljem ta kirjutas ka raamatu pealkirjaga ,,Computer Viruses: The Disease of High Technology". Seal oli infot, kuidas viirused toimivad ning levinumad viirused ning nende tööpõhimõte. Raamatus oli ka koode paljude viiruste kõrvaldamiseks. Kuid seda raamatut kasutasid ka paljud viirusekirjutajad, nii nad teadsid, millele pööratakse tähelepanu ning kuidas paremini enda loodut varjata ja kuidas üldse viiruseid kirjutada. 1987. tulnud Lehigh viirus on kõige paremini tuntud oma suure kahju tekitamise poolest, kirjutas kettal olevad failid üle. Kui viirus kirjutati kettale, kontrolliti mitu nakatunud faili on, kui neid oli neli siis kirjutati ketas üle. Koos sellega hävis ka ise. Samal aastal ilmunud Win32.Worm.Suriv.A(tuntud ka nime all Jerusalem ja BlackBox) oli rohkem kurb kokkusattumus, kui plaan teha suurt kahju. Nimelt üks Israeli programeerija püüdis muuta
põhikeskkonnas 5 2. VIIRUSTE EEMALDAMINE 2.1 Katsete kirjeldus Kasutades Windows Virtual PC turvalist keskkonda veendumaks, et kõik testimis tingimused oleks samad ning põhioperatsioonisüsteem pahavara töö tulemusena ei kahjustuks, võeti internetikeskkonnast http://www.malwaredomainlist.com/mdl.php joonisel väljatoodud viirused. Joonis 2.1. Viiruste domeenlist 6 Edasi hakati viiruseid erinevate viirusetõrjeprogrammidega eemaldama ning kahjustunud faile ravima. Eksperimendi käigus võeti arvesse viirusetõrjeprogrammide efektiivsust ning nende puhastusprotsessi kiirust. Proovikivina eemaldati mõned viirused kasutamata selleks ettenähtud programme. 2.2 Viiruste eemaldamine programmiga AVG Avasime eelmises joonises antud veebilehed ning nakatasime virtuaalarvuti kuue viirusega. Pahavara efekte ei olnud märgata, kuid AVG tundis kohe ära, et arvuti on
VIIRUSED, BAKTERID 1. Nimeta 4 tunnust, mis tõestavad, et viirused pole organismid. · Ei suuda paljuneda peremeesrakuta · Puudub rakuline ehitus · Puudub ainevahetus · Ei suuda sünteesida rakuväliselt valke 2. Täida lüngad: a) Viiruseid ümbritseb ümbris, mis on tavaliselt peremeesraku genoomist. b) Viiruse sees on genoom (DNA, nt. herpes, tuulerõuged või RNA nt. gripp, marutõbi), mis on ümbritsetud kapsiidiga. Kapsiid kaitseb genoomi keskkonnamõjutuste eest ja aitab viiruse genoomi peremeesrakku viia. Viiruse genoomis on kolme tüüpi geene: regulaator (raku ainevahetust reguleerivad geenid), replikatsiooni (viiruse genoomi paljundamiseks vajalike
Arvutiviiruste ajalugu Arvutiviirused on inimesi kohutanud juba aastakümneid ja koos arvutitega arenesid ka arvutiviirused. Esimene teadaolev viirus avastati 1970-ndatel aastatel ja selle loojaks oli Bob Thomas, kes leiutas selle viiruse läbi oma eksperimentaalse isepaljuneva programmi abil. See viirus kandis nime ,,Creeper`` mille tunnuslauseks oli :,,I am the creeper, catch me if you can`` . Selle eemaldamiseks loodi programm nimega ,,Reaper``. Teadlased täiustasid viiruseid, ja leiutasid neid juurde, aga see oli arvutite täiustamiseks ja heaks eesmärgiks. Leiutatud viiruseid hakkas aga kahjuks uus põlvkond kurjasti ära kasutama. Arvutiviiruste levik Viirused levivad koos failidega USB pulkadel ja CD-del, samuti arvutivõrgu kaudu e-posti teel või viirusesse nakatunud veebilehti külastades.. Viiruste levimiskiirus võib olla väga suur ja nende likvideerimine vägagi tüütu. Arvutiviirustest hoidumine
Biofilmi tekke etapid: 1.Esialgne kinnitumine 2.Pöördumatu kinnitumine 3.Kasv 4.Küpsemine 5.Eraldumine BIOFILMIDE KASUTAMINE · Reoveepuhastid · Keefiri tootmine · Teeseen · Taimede kasvu soodustamine Viirused · Viirused (Vira; ladina sõnast virus 'mürk') on nukleiinhappest ja valkudest koosnevad bioloogilised objektid · Neil puudub rakuline ehitus · Paljunevad nakatades elusorganismide rakke · Kõik viirused on elusorganismide siseparasiidid. Viiruseid on leitud bakteritel, seentel, taimedel, loomadel ja inimestel Genoom nukleiinhapped säilitavad pärilikku infot. Kapsiid kaitseb genoomi keskkonnamõjutuste eest ja aitab viiruse genoomi peremeesrakku VIIRUSTE KLASSIFIKATSIOON Viiruseid jaotatakse nukleiinhappe alusel: · DNA-viirused näiteks herpes, adeno, papilloom RNA-viirused - punetised, puukentsefaliit, lastehalvatus jt Viiruste paljunemine
Aga kuidas suhtuda tulevastesse modifikatsioonidessse, mis sisaldavad juba destruktiivset (hävitavat) koodi? Kas see on juba uus viirus? Aga mida teha juhul, kui keegi võtab ühe segmendi Brian viirusest ja kasutab seda uue viiruse loomise baasina? Samasugused raskused on ka viiruste klassifitseerimisega. Paljud viirused sisaldavad mitmeid eri viiruseklassidele iseloomulikke jooni. Seega on üsna raske neid mingi kindla tüübi alla paigutada. Üldiselt võib viiruseid klassifitseerida nelja eri moodi: 1.Kahjustuste järgi. (kas viirus sisaldab destruktiivset koodi või mitte) 2.Tõrjutavuse järgi. 3.Töökeskkonna järgi. 4.Viiruste (nakatamise) käitumise järgi. Käesolevas töös on põhiliselt vaadeldud DOS-keskkonna viiruseid iseloomulike nakatamisviiside järgi. 1. Esimesed arvutiviirused. Esimene laialt esinenud "metsik" (mitte teaduslikel eesmärkidel loodud) arvutiviirus oli Pakistanist pärit Brian Virus, mis sai avalikuks 1986. aastal
UNIX operatsioonisüsteem Darwin graafiline kasutajaliides Aqua ja failihaldur Finder. BSD-l põhinev operatsioonisüsteem, mis on läbinud UNIX 03 sertifitseerimise Miks valida leopard? Apple reageerib võimalikele turbeohtudele kiiresti, pakkudes tarkvaravärskendusi ja turbetäiustusi. Kontrollib kõik failid üle mis tulevad internetist. Saab fotode, filmide ja muusikaga hämmastavaid asju teha. Plussid On lihtsam kui windows. Pole viiruseid. Väga ilus disain. Ei jookse kokku. Sündides valmis Miinused On mõeldud põhiliselt Mac arvutile. Osad mängud ei hakka tööle. Eestis on kallis. Aja lugu Idee tavakasutajale mõeldud personaalarvutist tekkis 1970ndate lõpus. 1979. aastal asutati Apple'is selle arendusmeeskond Macintosh 128K, tuli müüki 24. jaanuaril 1984 ja see oli esimene laiatarbearvuti, millel oli hiir ja graafiline kasutajaliides.
demokraatiaga,toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale. (eesti taasiseseisvus 1980ndate lõpus)Föderatsioon-e liitriik (Saksamaa,USA)Sots. Heaoluriigi tunnused-Pakub teenuseid millest turg pole huvitatud,Pehmendab turukonkurentsist ja inimese elukaarest tulenevaid riske(pension,lastetoetus,vanemapalk jne)Küberterrorism -e küberrünnakud.1.Otsitakse, ja n-ö häkitakse sisse E-mailidesse, Internetipankadesse või mujale sellisesse kohta, et saada infi või saadetakse viiruseid, et arvuti süsteemi kahjustada.(informatsiooni kiire levimine, E-riik,E-kool,E-valimised)2.Jah,kuna tõesti,terroristid võivad kätte saadavat inf. Kasutada terroristlikeaktide toime panekuks. Koskoseriik-Teadmusõhiskond, tarbijana-Gps,Ilmateated,julgeolek Jätkusuutlik areng-Arengutee,mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused,seadmata ohtu tuevaste põlvkondade samasuguseid hüve.Agenda21.Säästev Eesti21
4. Missuguseid viirushaigusi tead? Mil viisil nendesse haigustesse nakatutakse? Viiruslik kõhulahtisus satutakse toidu ja joogiveega, Marutõbi siirutajatega, Tuulerõuged, leetrid, gripp, ohatis otseses kontaktis haigega 5. Kuidas kaitseb inimese organism end viiruste eest? Organsim hakkab moodustama antikehi ja õgirakke. 6. Mis ülesanne on inimese organismis tekkivatel antikehadel? Need on kaitsevalgud, nad hakkavad hävitama viiruseid inimese organismist 7. Miks on vaja lasta ennast vaktsineerida? Siis hakkavad antikehad hävitama viiruseid, inimene ei või haigusesse üldse haigestuda või põeb haigust kergelt. 8. Missuguste haiguste vastu oled sina vaktsineeritud? Puukentsefaliidi, mumps, leetrid, kollatõbi, lastehalvatus 9. Missuguseid viirushaigusi oled põdenud? Gripp, tuulerõuged 10. Kuidas saad hoiduda nakatumast puukentsefaliiti?
Bioloogia mõisted Histoloogia- uurimisvaldkond, mis uurib kudede ehitust jne. Süstemaatika- uurib elusolendite rühmitamist taksonitesse Viroloogia- uurib viiruseid Mikrobioloogia- uurib baktereid Mükoloogia- uurib seeni Lihhenoloogia- uurib samblikke Anatoomia- bioloogiateadus, mis uurib organismide ehitust Bioloogia- teadus, mis uurib elu kõiki ilminguid Biosfäär- Maad ümbritsev elu sisaldv kiht Etoloogia- loomade käitumist uuriv bioloogiline teadus Füsioloogia- bioloogiateadus, mis uurib organismide talitlusi ja nende regulatsiooni
Internetiohud paljudele inimestele meeldib aega viita internetis. Seal saab ajada äri, mängida mänge, kuulata muusikat ja lugeda uudiseid. Kuid internetiga kaasnevad ka ohud. Internetist võib tõmmata endale kogemata mingile failile vajutades viiruse. Viiruseid on mitmeid erinevaid, osad teevad ainult arvuti aeglaseks, osad viirused hakkavad sinu andmetega teistele inimestele kirju saatma ning mõned viirused mida on võimalik tõmmata võivad sinu andmetega midagi tellida interneti poest või teevad sinu pangakonto rahast tühjaks. Ka on välismaalasi kes hakkavad naistele kirju saatma ja mõjutavad neid endale raha saatma, kuid on ka perverte kes tahavad noori ära kasutada. Veel on internetis palju inimesi keda kiusatakse taga igasugustes jututubades. Paljud inimesed keda kiusatakse sellisel viisil ei räägi sellest teistele ja kardavad, et neid hakatakse mõnitama veel rohkem. Arvuti tekitab ka paljudel inimest...
ventilatsioon Keemilised ohutegurid Puhastusvahendid - Puhastusvahendid peavad olema omakohapeal , kus on selleks ettenähtud koht , ei tohi jätta teda kuskile laua peale vedelema , eriti veel pliidi peale Mürgid - Kindlasti ei tohi katsuda palja käega, köögis on mõned mürgised vahendid , aga need peavad olema omal kohal Bioloogilised Ohutegurid Närilised -Köök peab olema koguaeg puhas , köik toidupakendid , asjad peavad kinni olema , närilised kannavad viiruseid kaasas Mikroobid - Toit peab olema üle 75 kraadi juures , kui see on alla , on võimalik mikroobidel kiiresti paljunema hakkata, kui on üle 75kraadi , ei saa mikroobid paljuneda Füsioloogilised Ohutegurid Raske füüsiline töö köögis - Alati pead kätesse laskma jõu , ei tohi kõvera seljaga tõsta Pidev ühesugune liigutus sundasendis liigesevalud ,proovida olla võimalikult sirge Psüholoogilised Ohutegurid
⦿ Pärilikud – geenidega kanduvad ⦿ Mittepärilikud – nakkusega levivad Patogeensed bakterid ⦿ Elavad parasiitidena taimedes ja loomades ⦿ Põhjustavad mitmesuguseid haigusi ⦿ Inimesel parasiteerivad bakterid põhjustavad: difteeriat, kõhutüüfust, leeprat (pidalitõbi). Leepra - nakkushaigus Nakkushaigused ⦿ Palju ohtlikumad kui pärilikud haigused ⦿ Õhu, vee, bakterite ja loomade poolt edasi kantud viiruseid on võimalik ennetada Levik ⦿ Sõltub piirkonnast ja elukeskkonnast ⦿ Arengumaades levivad peamiselt nakkushaigused – soodne keskkond ⦿ Arenenud maades on levikut piiratud – vaktsineerimine ja meditsiin Huvitavat ⦿ Üks gramm mulda sisaldab kuni miljard bakterit ⦿ Aevastus liigub edasi kiiremini kui arvata oskad. Kiirusega kuni 160 km/h ⦿ Vanim elusorganism - 250 miljoni aastane Kasutatud materjal: ⦿ Lepik, I. (2017)
Viirused Darja Davõdova, 11b klass Viirused on nukleiinhappest ja valkudest koosnevad bioloogi lised objektid, millel puudub rakuline ehitus ning mis paljunevad nakatades elusorganismide rakke. Viirusi uurivat teadusharu nimetatakse viroloogiaks. Viiruste esinemine Taimeviirus Loomaviirus Inimeseviirus Putukaviirus Seeneviirus Bakteriviirus Viiruseviirus Viirused kui elus ja eluta looduse vahevormid Elusorganismide Eluta looduse tunnused tunnused Koosnevad valkudest ja Puudub rakuline ehitus nukleiinhapetest Paljunevad peremeesorganismi Puudub rakuline ehitus kaasabil Muteeruvad Evolutsioneeruvad Viiruste suurus ja kuju Viiruste suurus jääb vahemikku 0,01 ... 0,3 m m. Viiruseid on erineva korrapärase kujuga (kera, pulk, bakteriofaag). rotaviirus bakteri...
piima ja piimasaaduste tarbimisel Vältimiseks: • Tarbida pastöriseeritud piima • Hoiduda võõrastest loomadest • Vaktsineerimine nt puukentsefaliit, marutaud • Metsa minnes kanda heledaid riideid, kasuta putukatõrjevahendeid, pärast kontrollida kogu keha Kokkuvõtteks • Kõige tõhusama kaitse annab vaktsineerimine • Vältida kontakti haigetega • Hoida puhtust ja hügieeni • Kasutada kaitsevahendeid • Kui oled haige, ära ise viiruseid levita • Vajadusel konsulteerida arsti või apteekriga Tänan kuulamast!
Paleontoloogia teadus, mis uurib taimede ja loomade jäänuseid ning kivistisi. Rakendusbioloogia teadus, mis tegeleb uute bioloogiliste seaduspärasuste kasutuseie võtmisega inimkonna huvides. Rakubioloogia teadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust. Süstemaatika teadusharu, mis tegeleb elusorganismide rühmitamisega taksonitesse. Tsütoloogia teadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust Viroloogia teadus, mis uurib viiruseid. Zooloogia teadus, mis uurib oom Ökoloogia teadus, mis uurib elusa ja eiuta looduse organismide vahelisi suhteid.
viiruseks maailmas. Tegelikkus on aga see, et Trooja hobune ei ole viirus vaid on nuhktarkvara. Ta võib sisaldada arvutit ja andmeid kahjustavaid ja/või hävitavaid koode, kuid reaalsem on võimalus, et viirus sisaldab Trooja hobust. Masin, mida peetakse tänapäeva arvutite eelkäijaks, loomist alustati 1812. aastal. Aastal 1883 alustati selle masina tootmist. Nimeks oli tal Diferentsiaal mootor ja loojaks Charles Babbage. On teada, et sellele masinale viiruseid ei leidunud. Jälgides arvutiviiruste arengut on oluline pidada silmas ka arvuti enda arengut. Tähelepanu peaks väärima järgmised aasta arvud: · 1896 sellel aastal asutas Herman Hollerith firma, millest peale mitmeid ühinemisi teiste firmadega, sai 1924. aastal IBM. · 1970 IBM valmistas esimese ,,floppy" seadme. · 1976 ehitati esimene Apple arvuti. Valmistajateks olid Steve Jobs ja Steve Wozniak.
Taimedel asuvad totipotentsed rakud, kõikide pungade kasvupuhikuks, juuretipu kasvupuhikutes lambiumis,kalluses. Meristeemkude e algkude. Meristeemkoest lõigatakse väike rakkude kogum,pannakse kasvama söötmele,rakud hakkavad paljunema,moodustuvad taimele iseloomulikud koes,kasvab väike taim. Milleks kasutatakse:1) raskesti paljundatavate taimede istutusmaterjali kiireks tootmiseks. 2)loodusekaitses ühe meetodina hävimisohus taimeliikide kaitses.3) et ei oleks viiruseid. EMBRÜOSIIRDAMINE: seisneb arengu algusjärgus oleva embrüo ülekandes indleva emaslooma/rasestumisvalmis naise emakasse. IMETAJATE KLOONIMINE:1)Embrüonaalkloonimine-on loomuliku protsessi tehnoloogiline teisend. Mitu isendit tehakse embrüost. 2)Somaatiline e diferentseerunud keharaku tuuma siirdamises munarakku. Lühidalt tuumakloonimine. Imetaja tuumakloonimise Dolly- meetod:1)Tuumadoonori udararakud.2)Munarakudoonor.3)Rakud liidetakse elektriimpulsiga
· Keskkonna riskid 1. Kui kasutada väetisi vms. võib see kanduda ühelt põllult teisele ja kui teisel põllul kasvatatakse midagi muud, siis võib see väetis halvasti mõjutada ja rikkuda suure osa saagist. 2. Teadlaste väitlustel on võimalik, et GMO's on viiruslikke aineid. Need on võimelised liituma vana viirusega ja pidid olema kahjulikumad kui vanad viirused. Kuid tänapäeval pole võimalik neid viiruseid peatada ning neid on piiramatutes liikides. 3. Liigne umbrohu teke, mis on Põhja-Ameerikas juba üpriski tavaline vaatepilt. Viis riiki, kus toodetakse enam kui 95% kommertskasutuses olevatest GMO-dest. :Ülejäänud riigid, kus toodetakse alla 5% kommertskasutuses olevatest GMO- dest. · Kokkuvõte Enamused Eesti kodanikud on geneetiliselt muundatud organismide vastu ning eelistavad pigem mahetoitu. Ka nende kasvatamisel eeldatakse ranget
(antibiotikumid, arseen, tsüaniid, närvigaasid). 2)Regulatoorne (hormoonid) kõhunääre e pankras H: insuliin neerupealsed H: adrenaliin ajuriptas e, hüpufüüs H: somatotrpiin 3)Kaitsefunktsioon Antikehad- valgumolekulid, mis tekivad valgetes vererakkudes organismi tunginud viiruste tunginud võõra vere ja teiste võraste rakkude vastu. Immuunreaktsioon e immuunvastus valged verelibled: antikehad sõõvad lihtviisiliselt baktereid or viiruseid. Üks tüüp valgeid vererakke ehk leukotsüüte sünteesivad spetsiaalseid kaitsevalke e antikehad. HIV- bakterm viiruse nimi AIDS- haiguse nimi Vaktsineermise puhul viiakse antikehi või nõrgestatud haigusetekitajaid või nende mürke. 4)Liikumisfunktsioon lihasvalgud 5)Transportfunktsioon Hemoglobiin- veab hapniku organismis ringi 7)Ehituslik funktsioon Rakumembraan annab luudele elastsuse. (valgud, liipidid) Tavaliselt organism ei kasuta valke energia saamiseks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
