Kordamisküsimused KT-ks "Viirused ja bakterid" 1. Mõisted: prioon, antikeha, viroloogia, vaktsiin, virioon, generatsiooniaeg, viirushaigus, virusoid, bakteriofaag, biotehnoloogia, geenitehnoloogia, GMO, kloonimine. 2. Viiruste paljunemine, osata pildi järgi määrata protsessi..... LTILINE ELUTSKKEL LSOGEENNE ELUTSKKEL 1. Bakteriofaagi 1. Bakteriofaagi kinnitumine kinnitumine 5. Viirusosakesed 2. Nukleiinhappe vljuvad, rakk sisenemine rakku 2. Nukleiinhappe hukub 4. Bakteriraku paljunemi...
bakterite sademes ~ 1012 rakku/g. § Rakutuuma puudumine; § Monokromosomaalsus ja haploidsus; § DNA on kogu oma pikkuses funktsionaalne; § Prokarüootsed rakud poolduvad mitoosita Nukleiinhapped DNA info kandja, säilitaja ja vahendaja; (bakterites, seentes, algloomades, viirustes). DNA jaguneb: § kromosomaalne DNA obligatoorne; § ekstrakromosomaalne DNA pole obligatoorne. RNA info kandja ja säilitaja mõnes viiruses ja bakteriofaagis (onkogeensed viirused, HIV), universaalne info vahendaja (mRNA). Baketerite genoom § DNA kompaktne kogum - nukleoid § Üks kromosoom § Tsirkulaarne kaheahelaline helikaalne DNA § Kahesuunaline § Binaarne pooldumine § Geenid paiknevad üksteise lähedal § Funktsionaalselt seotud geenid grupeeritud operoni Kromosomaalne DNA Nimetatakse ka bakteri kromosoomiks. E. coli, genoom 4700 kbp pikk (umbes 1400 µm), mass on 4.4×10-15 g., sisaldab 3...6 × 106
Toiduahel 8 klass 2007 Toiduahela tüübid (1) · Kiskahel eelmise astme organismi sööb ära järgmise astme tarbija. Toiduahela tüübid (2) · Laguahel surnud orgaanilise aine lagundamine lagundajate poolt. Toiduahela tüübid (3) · Nugiahel parasiittoiduahel iga järgmine lüli parasiteerib toiduahela eelneval lülil. Nt. puuleht lehetäi seened viirused Toiduvõrgustik · Toiduahelad moodustavad toiduvõrgu, mis annab täpsema pildi sellest, kuidas organismid üksteisest "elatuvad". Populatsioon · Populatsioon on rühm üht liiki isendeid, kes elab koos samal ajal samas elupaigas. · Igal liigil on oma levila, milles saab eristada palju üksikuid populatsioone. · Näiteks niidul elavad lepatriinud; tammikus kasvavad tammed. Kooslus · Kooslus on eri liikide populatsioonide
Palavik on üle 38 ja kestnud üle kolme päeva Nahavärvus on ebatavaline Esinevad sümptomid mis teevad muret Hingamisteede probleemid lastel Hingamisteede haigused on sagedaseim haigestumise ja hospitaliseerimise põhjus lapseeas. Mida noorem on laps, seda raskemini ta põeb ja seisund halveneb kiiremini. Haigus kujuneb tavaliselt välja 12 tunni kuni 2 päeva jooksul peale nakatumist (harvem kuni 7 päeva) Külmetushaigust ei ole olemas, selle põhjuseks on erinevad viirused (enam kui 200), mis satuvad organismi ülemiste hingamisteede kaudu. Ülemised hingamisteed: ninaneel, suu, suuneel, nina kõrvalkoopad (põskkoopad, otsmikukoopad, kiilluu urge, eesmised ja tagumised sõelrakud), kuulmetõri ja keskkõrv, kõri ja häälepaelad. Alumised hingamisteed: trahhea e. hingetoru, bronhid e. kopsutorud, bronhioolid e. kopsutorukesed, alveoolid. Infektsioonhaiguste leviku teed KONTAKTNAKKUS (saastunud käed ja esemed) PIISKNAKKUS (aevastamine, köhimine)
immuunsüsteem võitleb põletiku tekitajaga. DIAGNOOSIMINE Põhiline diagnoosimise meetod on vaatlus, mille käigus vaadeldakse neelu, surudes spaatliga keel kergelt alla. Kurgulima külv näitab, millised mikroobid kasvavad neelus. See uuring võidakse teha sellisel juhul, kui tekib kahtlus, et põletiku tekitajaks on hoopis bakter. RAVI Kuna põhiliselt on põletiku tekitajateks viirused, on vajalik vaid üldine toetav ja sümptomaatiline ravi: piisav puhkamine ja palaviku alandamine (Paracetamol). Neelu valu leevendavad paikselt kasutatavad aerosoolid (Hexoral spray, Taruvaigu ja saialille aerosool) ja soojad joogid. Tablettravi antibiootikumidega osutub vajalikuks sellisel juhul, kui tegemist on bakteriaalse põletikuga. Esmavaliku ravimiks on penitsilliin või amoksitsilliin. Ravikuuri kestuseks on 7-10 päeva.
tekitab neis närviimpulsse Tasakaaluelund Kuulmisnärv Tigu Vedelik Tasakaaluelund Moodustavad poolringkanalid kahe kotikesega Ülesandeks tasakaalu hoidmine Saadab närviimpulsid peaajju Kahjutuse korral tekivad tasakaaluhäired Kuulmishäired Kõrvaosade vigastused; kuulmekäigus ummistumine; viirused ja bakterhaigused. Peamine sisekõrva kahjustaja on müra (vali muusika, plahvatus) kahjustada saavad kuulmisrakkude karvakesed ja kuulmisnärv. https://youtu.be/VxcbppCX6Rk https://www.youtube.com/watch?v=HMXoHKwWmU8&feature=youtu.be
Optometristi töökeskkonna ohutegurid- optometrist, kui klienditeenindaja Lota Aadla Tallinna Tervishoiu Kõrgkool OP1 Optometristi töö ülesanded Prillide, kontaktläätsede jt optiliste abivahendite sobitamine, pisiremont. Optikavahendite (kauba) vastuvõtmine, müügiks ettevalmistamine, arveldused Kliendi nõustamine. Üldised ohutegurid Füsioloogilised; Füüsikalised; Bioloogilised; Keemilised; Psühholoogilised; Füsioloogilised Sundasendid; Silmade ülekoormus; Töö on vahelduva iseloomuga. Isteasend vaheldub püstasendis töötamise ja liikumisega tööruumi ja tööruumide piirkonnas. Füüsikalised Valgustuse puudused; õhutemperatuur; Müra – inimeste sumin, arvutid, ventilatsioon; Bioloogilised Klientidega kokkupuutel: viirused; bakterid; haigused; Bioloogiliste ohutegurite puhul on põhilisemad ennetusmeetme...
Kontrolltöö ,,Rakud, viirused, bakterid ja algloomad" 1. rühm Hindamine:"2022"=5; ,,1519"=4; ,,1014"=3; ,,59"=2; ,,04"=1 1. Otsusta, kas väide on tõene või väär! Paranda väärad väited õigeks eitust kasutamata! 5p 1. Algloomade keha on kaitstud õhukese rakukestaga. _________________________________________________________________________________ 2. Kingloom elab tavaliselt merevees. ___________________________________________________ 3. Amööbi kehas on kloroplastid._______________________________________________________ 4. Silmviburlasi elab ka toas kapi peal ja riiulitel. _________________________________________________________________________________ 5. Ürgsete algloomade lubikestadest on moodustunud lubjakivi- ja kriidilademed. _________________________________________________________________________________ 2. Keda on joonisel kujutatud? Nimeta kolm talle omast tunnust! 4p 1) ...
SUHTLEMINE INTERNETIS Taivo Kutter AV12b Rakvere Ametikool Miks see teema on oluline? Internet ja arvutimaailm on kahtlemata üks populaarsemaid vaba aja veetmise ja infootsimise kanaleid noorte seas Enamus inimesi on hakanud suhtleb omavahel internetis. Internet võib parandada suhtlemisoskust. Internetis suhtlemisel on omad ohud ja eelised Interneti ohud Perverdid Petturid Häkkerid Viirused (mille võid saada sõpradelt) Interneti eelised Saab suhelda millal on vajadus Korraga saab suhelda mitme inimesega Saab suhelda inimesga kes elab kuskil teises maailma otsas. Suhtlemiskanalid MSN Skype Facebook Twitter Kuidas jääda internetis viisakaks? Tuleb olla salliv teiste inimeste vastu Hoida oma teravad emotsioonid kontrolli all Ei tohi inimesi ähvardada ega solvata. ...
pärilikkusainet. Rakutuuma ümber on poolvedel tsüntoplasma. Tsüntoplasmas paiknevad raku osad, organellid. Tähtsamad organellid- tsüntoplasmavõrgustik (seda mõõda liiguvad rakus ained), mitokondrid (varustavad rakku energiaga), ribosoomid (neis sünteesitakse valgud), lüsosoomid (sisalduvad selliseid valke,mille toimel ained lagunevad rakus mittevajalikud orgaanilised ühendid) ja Golgi kompleks (selles sorteeritakse valke ja suunatakse neid edasi). 2.Kes on viirused, kuidas seotud inimestega ? Viirused on üliväikesed bioobjektid. Nad sarnanevad elutute objektidega, sest neil puudub rakuline ehitus iseseisev ainevahetus ja iseseisev paljunemisvõime. Vaatamata väikestele mõõtmetele ja lihtsale ehitusele põhjustavad viirused inimestele palju ohtlikke rakuhaigusi. Inimene nakatub viirustesse piisknakkuse või otsese kontakti tagajärjel. Mõned viirushaigused levivad toidu ja joogiveega või vere ja teiste kehavedelike kaudu
põisloode, gartreela e. kariloode. Eksodermis kujunevad: närvisüsteem, Meeleelundid, Nahk, küüned, karvad, hammaste vaap. Entodermis kujunevad: seede- ja hingamiselundkond. Mesodermis kujunevad: luud ja lihased, Vereringeelundkond, eritus ja sigimiselundkond. EMBRÜOAALSE INDUKTSIOONI PRINTSIIP: Ühtede rakkude eristumine tingib teiste rakkude eristumise, kudede teke teiste kudede tekke jne. Teratogeenid erinevad mõjurid, mis põhjustavad loote väärmuundumisi. a) Bioloogilised: viirused (punetised ja gripp), toksoplasma, süüfilise bakter, hallitusseened,toitainete vaegused. b) Keemilised: olmekemikaalid, kosmeetikavahendid (juukselakk), ravimid (antibiootikumid), narkootilised ained. c) Füüsikalised: põrutused, kitsad riided, vibratsioon, erinevad kiirgused BIOGENEETILINE REEGEL: lootelise arengu käigus läbitakse liigi ajaloolise arengu järgud. Lootejärgse arengu etapid: I Juveniilne staadium e. noorjärk (kasv, talitluse täiustumine), II Generatiivne staadium e
ohuteguritega, mis põhjustavad haigusi inimestele. Selle töö eesmärgiks on tuua esile bioloogiliste ohutegurite kahjulikkus, et neid tulevikus vältida. 3 Elizabeth Heinsar Bioloogilised ohutegurid 1.MIS ON BIOLOOGILINE OHUTEGUR? Bioloogilised ohutegurid on bakterid, viirused, seened, rakukultuurid, inimese, endoparasiidid, muud bioloogiliselt aktiivsed ained. Bioloogiliseks ohuteguriks võib ka olla haige loom või inimene, bakterikandja, parasiitide vaheperemees ning ka hammustavad putukad(puuk). Samuti ka kõik kehaeritised(piim, sülg, uriin, väljaheited), veri, lümf, koekultuurid, samuti rakuensüümid, hormoonid ja geneetiliselt muundatud mikroorganismid. 1.1 Mõju inimesele
molekulaarbioloogia laborites HeLa rakke * nakatatakse viirustega * katsetakse uusi ravimeid * õpitakse tundma raku jagunemist, geeni ekspressiooni, valgusünteesi * uuritakse mutageenide toimet * katsetatakse vähi ravi Vähirakke võimalik saada normaalsetest rakkudest töötlemisel kartsinogeenidega (kantserogeenidega, mutageenidega): * mutageensed ained aflatoksiin, bensopüreen, nitrosoamiinid * kiirgused UV-, röntgen-, gammakiirgus * teatud viirused papilloomiviirus Geenid, mille mutatsioonidest saab alguse vähi teke, jaotatakse kahte suurde klassi: Tuumor supressorgeenid Normaalsed produktid hoiavad ära rakutsükli jätkumise ilma teistelt rakkudelt tuleva signaalita Mutantse geeni puhul kaob kontroll rakutsükli üle produkt ei hoia ära raku jagunemist ilma signaalita Onkogeenid Normaalsete proto-onkogeenide mutantsed alleelid Proto-onkogeenid stimuleerivad rakutsükli iga faasi algust
Patoloogia test/rühm /üliõpilase nimi /kpv. 1. Loetlege põletiku tunnused, miks tekib (6+6) Tunnused: · punetus · turse · temperatuuri tõus · valu · funktsioonihäire · põletikuline eksudaat Põhjused: · viirused · bakterid · seened · parasiidid · füüsikalised ja keemikalised mõjud · endogeensed ained 2. Hüperergiline põletik tähendab, et... (1) toimub ülitugev põletiku reaktsioon organismi kõrgenenud tundlikkuse tingimustes. 3. Loetlege 3 olulist muutust kudedes põletiku puhul (3) · alteratsioon · eksudatsioon · proliferatsioon 4. Põletiku puhul tekkivad ained põhjustavad (vali õige): a. veresoonte laienemist/ahenemist b. vähendavad/suurendavad veresoonte läbilaskvust c
Rakk 1. Eukarüootse raku ja prokarüoodse raku võrdlus: Tunnus Eukarüoot - Prokarüoot eeltuumne päristuumne (bakterid) Kromosoom Palju 1 rõngas kromosoom Tuum Memraaniga piiritletud Puudub Limakapsel Üldjuhul ei ole On olemas Mõlemal on rakumembraan Pärilikkusaine Ribosoomid 2. Taime- ja loomaraku võrdlus: · Erinevus: loomarakku katab vaid rakumembraan, taimel aga rakumembraan ja rakukest; taimerakul on kloroplastid, loomarakul need aga puuduvad; taimerakus esineb vakuool, loomarakul aga mitte. · Sarnasus: Tuum, tsütoplasma, Golgi kompleks, ribosoomid, tsütoplasmavõrgustik, rakumembraan, mitokondrid. 3. Organismide jagunem...
Entsefaliit Elisabeth Laanemets Doris Remmet 10.B Mis see on? Entsefaliit ehk ajupõletik on ajuaine põletikuline haigus, mida põhjustab kas viiruste otsene tungimine ajju või viirusest põhjustatud ülitundlikkusreaktsioon. Tekkepõhjused Entsefaliiti põhjustab sagedamini ajukoesse levinud viirus, enamasti herpes-, arbo(putukatega levivad viirused)- ning samuti ka leetrite ning mumpsi viirus. Näiteks herpesviirusesse nakatutakse hingamisteede kaudu, viirus tungib tavaliselt kolmiknärvi ganglionisse ning teatud tingimustel aktiveerub ja põhjustab haiguse (nn. huuleohatis), viiruse levimisel gangilonist väljapoole (ajukoesse) võib tekkida entsefaliit. Nakatumine Sümptoomid palavik; peavalu; krambid ning teadvuse häire, mis võib süveneda koomani; kõnehäired; ühe kehapoole halvatus; tasakaaluhäired; tundlikkuse häired; süljenäärme turse (mumpsi korral); nahalööve (leetrite korral); lihasvalud (arboviiruste korral). Ra...
Bioloogilised ohutegurid Mis on bioloogilised ohutegurid? · Bakterid · Seened · Viirused · Rakukultuurid · Inimese endoparasiidid · Muud bioloogiliselt aktiivsed ained · Tagajärg: allergiad, nakkushaigused, mürgistused Veel bioloogilisi ohutegureid · Haige loom või inimene · Bakterikandja · Parasiitide vaheperemees · Hammustavad putukad · Kehaeritised(sülg, uriin) · Veri · Lümf · Koekultuurid Seotud töövaldkonnad · Meditsiin · Tervishoid · Kalandus, metsandus, põllumajandus, jahindus · Laborid · Teenindus
Iseseisev töö Füüsikalised ohutegurid: *kuumus masinatel, mis teeb õhkkonna väga kuumaks ja võib end ära kõrvetada *temperatuur on väga kõrge, eriti suvel *õhkkond on aurune või lämbe *raske hingata *kliimaseadmeid ei olnud *seadmed ei näinud just kõige ohtumad välja, seega võib töötaja end kergelt vigastada *töötajatel ei ole kõrvakaitsmeid aga müra on väga vali Bioloogilised ohutegurid: *viirused levivad kiiresti, kuna inimesi on väga palju *levivad bakterid *haigused levivad kiiresti Keemilised ohutegurid: *kuna seadmeid ilmselt ei puhastata, siis on nende peal palju tolmu *mürgised lõhnad *ei olnud näha, et keegi seal koristaks, seega mustus on igalpool Füsioloogilised ohutegurid: *kõrge kuumus, mis ajab higistama *pidev sundasend *töötajad ei saa puhata *töötajad teevad ületunde *töötajad magavad ebamugavas asendis seal samas, kus töötavad *liiga pikad tööpäevad *pikka aega seismine või istumine ...
· Liigi isendid on vaatlusaja jooksul püsivate ja sarnaste tunnustega; · Liigi isendid ristuvad omavahel ja annavad elujõulisi järglasi; · Liik omab levilat ja kohastumusi teatud keskkonnas elamiseks Binaarne nomenklatuur Kasutuselevõtjaks Karl Linné (1753.a.) kaheosaline nimi: perekonnanimi+eesnimi Picea abies (kuusk, harilik) Cirsium oleraceum (ohakas, -sea) Cirsium acaule (ohakas, varretu) Elu kui sümbioos vastastikku kasulik · Viirused said eluvormina püsima jääda siis, kui tekkisid rakulised eluvormid, mille kaudu end replitseerida; ' · Taime- ja loomarakkude mitmed organellid pärinevad varastest bakteritest; · Samblik kui seene ja vetika kooselu; · Mükoriisa ehk seenjuur osad taimed ja seened eraldi pole kuigi eluvõimelised; · Loomad ja väga paljud taimed sisaldavad/kasutavad oma organismis erinevate ülesannetega baktereid; · Tolmlemine, seemnete levitamine, jne
varuained (glükogeen) glükoosi molekulid süsihappegaas ja vesi energia Tsitraaditsükkel (toimub mitokondri sisemuses) Koosneb omavahel tsükli moodustavatest reaktsioonidest · Igat reaktsiooni katalüüsib spetsiifiline ensüüm Hingamisahela reaktsioonid Hingamisahela reaktsioonides saadakse 36 ATP molekuli 12 NADH2 + 6 O2 12 NAD + 12 H2O 36 ADP + 36 P 36 ATP Viirused rakusisesed parasiidid. Viirused on väga väiksed geneetilised elemendid, mis paljunevad teise organismi raku. Viirused on nukleiinhappest ja valkudest koosnevad bioloogilised objektid, millel puudub rakuline ehitus ning mis paljunevad nakatades elusorganismide rakke Viirused kujutavad endast üht või mitut DNA või RNA molekuli, mida ümbritseb valkudest ja lipiididest kest
varuained (glükogeen) glükoosi molekulid süsihappegaas ja vesi energia Tsitraaditsükkel (toimub mitokondri sisemuses) Koosneb omavahel tsükli moodustavatest reaktsioonidest · Igat reaktsiooni katalüüsib spetsiifiline ensüüm Hingamisahela reaktsioonid Hingamisahela reaktsioonides saadakse 36 ATP molekuli 12 NADH2 + 6 O2 12 NAD + 12 H2O 36 ADP + 36 P 36 ATP Viirused rakusisesed parasiidid. Viirused on väga väiksed geneetilised elemendid, mis paljunevad teise organismi raku. Viirused on nukleiinhappest ja valkudest koosnevad bioloogilised objektid, millel puudub rakuline ehitus ning mis paljunevad nakatades elusorganismide rakke Viirused kujutavad endast üht või mitut DNA või RNA molekuli, mida ümbritseb valkudest ja lipiididest kest
B-HEPATIIT OTTO KARL NÄRSKA KUIDAS LEVIB? • B-HEPATIITI PÕHJUSTAV VIIRUS (HBV) ON NAKKUSOHTLIKUM KUI A- HEPATIIDI JA C-HEPATIIDI VIIRUSED. SEE LEVIB EELKÕIGE KAITSMATA SEKSUAALVAHEKORRA AJAL SPERMA JA TUPEVEDELIKU KAUDU, AGA KA OTSESEL KONTAKTIL NAKATUNUD VEREGA (PIISAB KONTAKTIST 0,00004 ML NAKATUNUD VEREGA). B-HEPATIIT VÕIB LEVIDA KA VEREÜLEKANDE JA NÕELATORKE KAUDU KUID KA SÜNNI JOOKSUL EMALT LAPSELE SÜMPTOIMID • ISELOOMULIKUKS TUNNUSEKS ON NAHA, LIMASKESTADE JA SILMAVALGETE KOLLAKAKS VÄRVUMINE. NAHA VÄRVUMINE TOIMUB 25% HAIGESTUNUTEST, ENAMIKUL JUHTUDEL KAASNEVAD HAIGESTUMISEGA
Pärilikkus-organismide omadus säilitada ja järglastele edasi anda infot tunnuste kujunemise kohta. Kromosoom - tuumas olev kehake, pärilikkuse kandja, materjaliks on DNA. Alleel-geeni vorm (emalt ja isalt) Dominantne alleel määrab dominantsed tunnused. Retresiivne tunnus varjatud tunnus. Mutageen mutatsioone esile kutsuv aine v tegur. Nt. viirused, bakterite mürgid, taimsed alkaloidid *inimese igas keharakus on 23 paari kromoseeme *naise sugukromosoomide paar on xx *inimese sugu määratakse viljastumise hetkel *inimese geenid kokku moodustavad genotüübi *geenmutatsiooni korral on muutused DNA molek. Pärilik muutlikus *muutlikus tingitud geenide v kromosoomide ehituse muutusest. *pärandub järglastele Mittepärilik muutlikus *muutlikus tingitud keskkonnateguritest ja pärilikkusest. *muutused ei pärandu järglastele.
Kuidas kaitsta ja hooldada oma arvutit? Kaitse · Arvuti kaitseks peaks internetile peale panema tulemüüri ja tuleks osta korralik viirusetõrjeprogramm. · Mitte klikkida hiirega igale poole ega linkidele, mis tunduvad kahtlased. Nendes võivad olla viirused, mis su arvutit või faile rikuvad. · Messengeris ega mailboxis ei tohiks avada imelikke või kahtlaseid kirju vms, sest ka need võivad viiruseid sisaldada. · Ei tohiks igasuguseid asju internetist alla laadida lehekülgedelt, milles ei saa kindel olla, et sa ei tõmba programmi asemel mingit viirust omale arvutisse · Arvutis võiks olemas olla üks või mitu nuhkvara tõrjujat ning prahieemaldajat. Hooldus
B-hepatiit Oliver,Lasse Mis on B-hepatiit B-hepatiit on kollatõbi ehk maksapõletik,mida tekitavad maksarakkudes paljunevad viirused Umbes 10%-l nakatunutest muutub haigus eluaegseks krooniliseks maksapõletikuks mis võib viia maksavähi tekkele Mida noorem on nakatunud inimene,seda suurem on tõenäosus et haigus muutub krooniliseks Tekkepõhjused B-hepatiiti nakatutakse vere ja teiste kehavedelikega kokkupuutel Kaitsmata sugulise kontakti või vereülekande kaudu Haigus levib ka viirust kandvalt emalt lapsele.Näiteks B-hepatiidiga vastsündinutest
Loomulikult saab parandada rohkemate akendega, kui on probleemiks. Keemilised omadused: a. Ained b. Tuleoht Keemilised omadused , kuidas saab paremaks muuta? Tuleks vähem kasutada sellised ained mis on tervisele kahjulikud. Koolis peaks olema kindel suitsuandur , mis ei teeks vale häireid ja õpilased ei peaks igakord klassiruumist lahkuma kui selline olukord on . Bioloogilised omadused: a. Bakterid b. Hallitus c. Viirused Bioloogilised omadused, kuidas saab paremaks muuta? Tuleks teha kindlaks ja kõrvaldada kõik niiskuseallikad. Tuleks eemaldada ja hävitada hallitusega kahjustatud materjalid. Tuleks teha korralik remont et hallitused ja bakterid ei saaks selles ruumis tekkida. Füsioloogilised omadused: a. Sundasend b. Rasked käekotid / seljakotid. c. Üleväsimus Füsioloogilised omadused, kuidas saab paremaks muuta? Tuleks leida sobiv asend endale , vähem asju kotis kanda
Millest koosneb sperma? Sperma ehk seemnevedelik ehk ejakulaat ehk seeme on paljude suguliselt paljunevate hermafrodiitide ja isaste organismide orgaaniline kehavedelik, mis väljutatakse looduslikult suguti kaudu valdavalt seemnepurske ajal. Seemnevedeliku moodustumine, seotud elundid, morfoloogia, bakterid, viirused, hormoonid ja histoloogia, käivitatavad protsessid ning patoloogia võivad erineda nii liigiti kui ka indiviiditi. Sperma koosneb ~5% osas spermatosoididest, ~30% osas eesnäärme sekreedist ja ~70% osas seemnepõiekeste sekreedist. Hormoone ja teisi bioloogiliselt aktiivseid aineid on spermas tõesti märksa enam kui teistes organismi sekreetides. Sperma sisaldab palju kilokaloreid. Üks seemnepurskekogus sisaldab ainult 5- 7 kilokalorit.
• Juhul, ravitava haiguse infektsioonidevastane aineid nagu metronidasool, kusjuures täielik kõrvaldamine teiste antibiootikumidega. Staphylococcus aureus • globulaarne kujul grampositiivsed bakterid Staphylococcus. Ligikaudu 25-40% elanikkonnast on alalised kandjaid Bakterite mida saab hoida nahal ja limaskestadel ülemiste hingamisteede Ravi • Raviks staph stafülokoki bakteriofaagi kasutatud - ravim on vedelas keskkonnas, kus faagid on viirused, mis hävitavad stafülokokk. Lisaks raviks Staphylococcus aureus kasutades stafülokoki toksoid Escherichia coli • Gramnegatiivsete kepikujulisi bakterite vaated, laialt levinud alumises soolest soojavereliste loomade Ravi • vaktsiin Clostridium botulinum • anaeroobse grampositiivsed bakterid perekonnast Clostridium , haigustekitaja botulism - raske toidumürgituse põhjustatud botuliintoksiin, ja mida iseloomustab
MENINGI IT Kätriin Männiste MIS ON MENINGIIT? Meningiit on põletikuline protsess ajukelmetel Eestis on meningiidi esinemissagedus 0,2-7,3 haigusjuhtu 100 000 inimese kohta. Kõige sagedamini esineb viiruslikku meningiiti Haigus lõpeb ligikaudu 10%-l juhtudest surmaga TEKKEPÕHJUSED Meningiidi tekitajateks võivad olla bakterid, viirused, seened ja algloomad. Haigustekitajad satuvad organismi: piisknakkusena, vere kaudu või otsesel kontaktil Kui haigustekitajad on sattunud ajukelmetele, kujuneb välja põletik SÜMPTOMID EHK AVALDUMINE Meningiidi algus võib olla äkiline Bakteriaalse meningiidi sümptomiteks on: kõrge palavik, peavalu, kuklakangestus ja teadvuse hämardumine. Viiruslik meningiidil ilmnevad peavalu, iiveldus ja oksendamine ning väsimus, esineb ka kuklakangestus.
kala salamander kilpkonn lind siga vasikas jänes inimene *Embrüonaalne induktsioon • Loote arengus teatud rakkude eristumine kutsub esile naaberrakkude eristumise sobivad suunas (tagatakse kudede-elundite õige paiknemine üksteise suhtes). • Rakud vahetavad üksteisega informatsiooni (teatud keemilised ühendid, hilisemas arengus nt hormoonid) Teratogeenid – tegurid, mis põhjustavad lootelisi väärarenguid Bioloogilised • Viirused (punetised), bakterid (süüfilise tekitaja), algloomad (toksoplasmoos) • Toitainete puudus • Toksiinid (mükotoksiinid) • Ema haiguslikud seisundid (diabeet, kilpnäärme üle-või alatalitlus) Keemilised • Alkohol • Ravimid, vitamiinpreparaadid (A ja D vitam. üledoos, foolhappe vähesus) • Olmekemikaalid (lakid, taimekaitsevahendid) • Polükloreeritud bifenoolid (PCB) jt Füüsikalised • Kiirgused (radioaktiivne, röntgenkiirgus) • Mehhaaniline surve
suhkrutõbi jne), keskkonnategurid seejuures kas kiirendavad või pidurdavad päriliku eelsoodumusega haiguse teket. Tervislike eluviiside abil saab päriliku eelsoodumusega haigust ennetada. 3) Keskkonnateguritest tulenevad haigused ei ole seotud pärilikkusega. Nt olmetraumad, nakatumine. 2.Viirus-koosneb nukleiinhapetest ja valkudest, paljunevad elusorganismi arvel , viirused kujutavad endast üht või mitut DNA või RNA molekuli, mida ümbritseb valkudest kapsiid, mõnel juhul sisaldavad ka lipiide. Viirused on bioloogilised objektid, mis omavad pärilikku infot ja on võimelised seda realiseerima ainult teiste organismide rakkudes. Nad on alati parasiidid. Viirus on keskkonnas viirusosakesena, mis koosneb kuni kolmest ehituslikust osast: 1) Genoom geenide kogumik, mis moodustub kas DNA või RNA molekulis. Koosneb vähemalt kolmest geenist,
Mutatiivne muutlikkus Kombinatiivne muutlikkus Muutus geenide ja Olemasolevate geenide ja kromosoomi ehituses alleelide kombineerumine või kromosoomide sugulisel paljunemisel arvus Sugurakkude küpsemisel ja 8. Mutatsioone kutsub esile mutageen. Mutatsioonid võivad toimuda nii keha- kui ka sugurakkudes. 9. Mutageenid on mutatsioone põhjustavad tegurid. Bioloogilised mutageenid – viirused, bakterid, toksiinid Keemilised mutageenid – alused, happed, ravimid, tubakas, narkootikum Füüsikalised mutageenid – radioaktiivsed kiirgused, UV-kiirgus, röntgenkiirgus 10. Mutatsioonide kasulikkus – võivad anda eelise, et muutunud tingimustes paremini hakkama saada nt putukad, kes on mürkidele vastupidavad, osal bakteritel võime lagundada antibiootikume jms.
Tänapäeva maailmas arvatakse olevat 350 miljonit kroonilist B-hepatiidi viiruse kandjat, igal aastal sureb umbes 500000 inimest sellega seotud haigustesse. Referaat on ülesehitatud järgnevalt: alguses tutvustades hepatiitviirust, siis selle levikut, erinevate viiruste sümptomeid ning kuidas kaitsta ennast. 3 1. Mis on hepatiit? Hepatiit ehk kollatõbi on maksapõletik. Haigust põhjustavad erinevad viirused – A, B, C, D ja E hepatiidid. Need erinevad levikuteede, raskuse ning kulu poolest. Kõik need viirused võivad põhjustada ägedat haiguse kulgu. Kergeks peetakse sellist vormi, kus esinevad ainult üks või mõned haigusnähud ja organism paraneb kiiresti. Raskete juhtude korral võtab paranemine aega paar kuud. Krooniline haigus aga kestab elu lõpuni, haigusnähud tekivad ning kaovad hooti. (http://vaktsiin.ee/hepatiit/) 1.1 Kuidas hepatiidid levivad?
2. Õpetus, mis uurib haiguse põhjuseid on etioloogia (1). 3. Õpetus, mis uurib kahjustuste tekkega seotud probleeme on lesiogenees (1). 4. Kahjustusi, mille järel haige võib tervistuda, nimetatakse pöörduvateks kahjustusteks (1). 5. Missugused füüsikalised tegurid võivad patoloogiaid põhjustada? (3). elekter, rõhk, radiatsioon. 6. Missugused bioloogilised faktorid võivad haigusi põhjustada? (2). mikroobid, viirused. 7. Selgitage mõistet eksogeensed etioloogilised faktorid ja tooge näide (2). 8. Haige on nakatunud tuulerõugetesse; patsiendi aktuaalsed probleemid on palavik, peavalu, kurguvalu, halb enesetunne, töövõime langus; see on haiguse eelnähtude e. prodromaalperiood. (1). 9. Krooniline haigus on remissioonis, st. et haigusnähud taanduvad. (1). 10. Mida tähendab haiguse etioloogia? Õpetus haiguste põhjustest või konkreetse haiguse põhjustest. Patogenees
kontaktil haigega või piisknakkusena. Haigusnähtude taandumisel jääb viirus püsima , kust ta võib aastate või aastakümnete pärast uuesti aktiveeruda vöötohatisena. ajukelmepõletik · Ajukelmepõletik ehk ajukestapõletik ehk meningiit on äge või krooniline pea- või seljaajukelmete haigus. · Meningiit on kas mädane või mittemädane ehk aseptiline. Mädase meningiidi tekitajateks on bakterid, seened või algloomad, aseptilist põletikku põhjustavad viirused, mükobakterid, borreeliad, ajukelmetele sattunud kasvajarakud ning ka mõned ravimid. borrelioos · Borrelioos ehk Lyme'i tõbi on puukide poolt levitatav nakkushaigus. Looduslikuks tekitajaks on pisiimetajad hiired, linnud, kodu- ja metsloomad, kelle organismis haigustekitaja. · Puugid on loomade välisparasiidid, kes vajavad oma elutegevuse jätkamiseks verd. Nad imevad loomadelt verd, ja kui nad seejärel inimest hammustavad, saab inimene nakkuse.
Bakterite avastus 1676.a - Antony van Leeuwenhoek (1632-1732) Antony van Leeuwenhoek Desinfitseerimine Joseph Lister (1827-1912) Louis Pasteur teooria 1865. a. haigused seotud bakteritega Haavapuhastus karboolhape, jooditinktuur Haavasidemete steriliseerimine Steriliseeritud kummikindad Kirurgi näomask Louis Pasteur Meditsiin Viirused marutõbi, tuberkuloos 1882. a. Kochi kepike Robert Koch Röntgeniaparaat Katoodkiired Wilhelm Conrad Röntgen - katsetused katoodkiirtega Wilhelm Conrad Röntgen Bioloogia Gregor Johann Mendel (1822-1884) Gregor Mendel -Avastas geenid -Teadusliku geneetika rajaja Charles Darwin (1809-1882) - ,,Liikide tekkimisest loodusliku valiku teel" (1859)
Bio ; Rakk on organismide ehituslik ja talituslik üksus . Rakud erinevad kujult ja suuruselt , samuti ehituselt ja talituselt . Eeltuumsed rakud on bakteritel . Päristuumsed rakud on " taimed , looma , seene , vetikarakkudes ja algloomades " Rakutuum suunab ja kontrollib raku elutegevust . Rakutuumas on kromosoomid , mis sisaldavad pärilikkusainet . LOOMARAKK ; Rakumembraan kaitseb ja katab rakku . Rakutuum suunab ja kontrollib raku elutegevust Tsütoplasma sisaldab vett ja vees lahustunud aineid. Lüsosoomid neis lagundatakse mittevajalikke orgaanilisi ühendeid . Golgi kompleks selles sorteeritakse rakus sünteesitud valgud . Ribosoomid neis sünteesitakse valgud . Mitokonder varustab rakku energiaga . Tsütoplasmavõrgustik mööda selle kanaleid liiguvad ained . Poorid - TAIMERAKK ; Rakukest annab taimerakule tugevuse ja kuju . Kloroplast selles toimub fotosüntees . Vakuool vee ja selles lahustunud ainete mahuti . ...
2. Nimeta vähemalt kolm tunnust, mille poolest taimerakk erineb loomarakust. loomarakk ei saa fotosünteesida, loomarakul pole kloroplasti ja pole ka rakukesta. 3. Mis tähtsus on rakutuumal, mitokondril, kloroplastil, rakukestal, ribosoomil? rakutuum: juhib raku elutegevust, mitokonder: varustab rakku energiaga, kloroplast: selles sisalduv klorofülll annab rohelise värvuse, rakukest: kaitseb rakku, ribosoom: seal toimub valgu süntees. 4. Viirused- mõiste. Viirused on eluta ja elusa piirimail olevad objektid. 5. Viiruste sarnasus elusorganismidega ja erinevus elusorganismidest. Sarnasus elusorganismidega: pärilikkusaine ja valkude olemasolu, võime muutuda, võime pika aja jooksul areneda. Erinevus elusorganismidest: pole rakulist ehitust, puudub iseseisev ainevahetus ja paljunemisvõime, üliväikesed mõõtmed. 6. Viiruste ehitus. Joonis. 7. Bakterite ja viiruste erinevused.
H5N1. Haiguste levikut soodustavad linnastumine ja sellega kaasnev tihe inimasustus, metsade maharaiumine , vee ja õhu saastumine , loomade tihe asustus suhteliselt väikesel pinnal. Globaliseerumine põhjustab juba tuntud ja uute patogeensete mikroorganismide poolt põhjustatud epideemiaid .Zoonooside (loomadelt inimestele levivaid haigused )laialdast levikutmaailmas soodustab turismiareng ,ärireiside intensiivistumine ,immigratsioon. Bioloogilised ohutegurid on bakterid, viirused, seened, rakukultuurid, inimese endoparasiidid ja muud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust. Bioloogiliseks ohuteguriks on haige loom või inimene, bakterkandja, parasiitide vaheperemees või ka verd hammustavad putukad. Bioloogilisteks ohuteguriteks on kõik kehaeritised, veri, lümf, koekultuurid, samuti rakuensüümid, hormoonid ja geneetiliselt muundatud mikroorganismid.
Miks vesipiipu suitsetatakse? Gruppi kuulumise tunne Populaarsusejanu Teiste eeskuju Arvamine, et see pole tervisele kahjulik See on uus ja näiliselt huvitav Vesipiibu ohtlikkus Vesipiibus kasutatakse tubakat, milles sisalduv nikotiin tekitab kergesti sõltuvust. Vesipiibu jagamine mitme suitsetaja vahel sisaldab riski haigestuda mõnda raskesse nakkushaigusesse, nagu näiteks C-hepatiit, herpes (ohatis), hingamisteede viirused, tuberkuloos, maksapõletik. Vesipiibu suitsetamine suurendab igemehaiguste ja hammaste lagunemise riski. Vesipiibu suitsetamine tõstab riski haigestuda rasketesse haigustesse, nagu näiteks vähkkasvajad, kroonilised kopsuhaigused ning südame-veresoonkonna haigused. Fakte vesipiibust Vesipiibu suits tundub küll mahe, kuid siiski on vesipiibu suits kahjulik kopsudele ja kogu organismile, nagu sigaretisuits.
sõltuvusprobleemid ja kasvatusmeetodid), eakaaslaste mõju ja ebasoodsad grupinormid ning narkootikumide suure kättesaadavuse. Kuidas on narkomaania seotud turismiga ? *Lennujaamas sokutatakse narkootikum teise inimese kotti või taskusse et ,see inimene selle ülepiiri trantspordiks . *Klubides või pubides pannakse narkootikum joogi sisse ja pärast kasutatakse see inimene ära . Suguhaigused Suguhaigused on sugulisel teel levivad bakterid ja viirused, mis põhjustavad suguteede põletikke. Haigusi, mis levivad suguliste kontaktide kaudu nimetakse STLH-ks. Mõned STLH-d võivad kahjustada inimese suguorganeid. Teised, nagu HIV-nakkus, B- hepatiit ja süüfilis, võivad põhjustada muutusi terves organismis. Varem nimetati STLH-d veneroloogilisteks haigusteks. Kuidas on suguhaigused seotud turismiga? *Turistid teistest riikidest võivad olla nakatunud AIDS-i ja seda Eestisse tulles eestastega vahekorda astudes
Noroviirus Gerli Jušin Katre Nõmme Miina Härma Gümnaasium 2015 Mis on noroviirused? pisikesed ümarad viirused 3-4 korda väiksemad kui gripiviirused läbimõõduga 27-32 nanomeetrit nakatavad vaid inimesi neli erinevat noroviiruste genotüüpi- 20 geneetiliseks klastriks Mis on noroviirus? • Noroviirus ehk Norwalk-viirus • Eriti levinud sügis-talvisel hooajal • Ei lähe külmetushaiguste alla • Kutsutakse vääralt kõhugripiks •
Tehnogeneetiliselt muundatud organismid Organismid, kelle genoomi on siirdatud mõne võõrliigi geene. Avalduvad uued tunnused, mis päranduvad ka järglastele. Ilmneb mingi uus, mõnele teisele liigile omane tunnus. Näiteks: sebrakalad Transgeensed mikroorganismid Siiratav geen tuleb ühendada niisugusesse DNAvõi RNA kompleksi, mis saab siseneda rakku ja integreeruda selle genoomi. Geenivektorid ehk siirdajad. Esimesed rekombinantsed viirused ja plasmiidid loodi 1973. aastal Transgeensed loomad Geenivektorite ülekandeks kasutatakse viirusi või siirdatakse vajalik geen mikropipeti abil otse viljastatud munarakku. Esimene transgeenne hiir saadi 1981.a. roti kasvuhormooniga kasvas 2 X suuremaks. Transgenees inimesel on nii teaduslikust kui ka eetilisest küljest vastunäidustatud. Transgeensed taimed Peamiselt põllumajanduslikel eesmärkidel.
vara. Kemikaali ohtlikkuse alammäär on kemikaali kogus, millest alates see kemikaal võib kahjustada tervist, keskkonda või vara. · Kemikaali käitlemine on kemikaali valmistamine, töötlemine, pakendamine, hoidmine, vedamine, turustamine, kasutamine ja kemikaaliga seonduv muu tegevus. · Tervishoiuamet, Tervisekaitseinspektsioon ja Kemikaalide teabekeskus on liid Bioloogilised ohutegurid · Bioloogilised ohutegurid on bakterid, viirused, seened, rakukultuurid ja inimese endoparasiidid ning muud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust. Füsioloogilised ohutegurid · Füsioloogilised ohutegurid on füüsilise töö raskus, sama tüüpi liigutuste kordumine ning üleväsimust põhjustavad sundasendid ja -liigutused töös ning muud
Uus sigade gripi viirus, mis on tuvastatud Ühendriikides ja Mehhikos sisaldab sea-, linnu- ja inimese gripi geene. Sellist kombinatsiooni ei ole maailmas varem täheldatud. Lisaks viitavad juhtumid sellele, et viirus levib inimeselt inimesele, millest tulenevalt võib haiguse kulg kujuneda oluliselt raskemaks Kuida s viirus levib? H1N1-viirus levib inimeselt inimesele ja nakkab samuti kui tavalised sesoonsed viirused. Köhides või nuusates levitavad nakatunud inimesed viirust edasi. Nakkuse võib saada ka pindadelt, kuhu viirused on haigelt inimeselt sattunud. Inimene võib ühe hooaja jooksul nakatuda kahe eri viirusega: tavalise sesoonse ja H1N1- tüve gripiviirusega. Gripiviirust levitab nakatunud inimene 1 päev enne ja kuni 56 päeva pärast esimeste haigusnähtude ilmnemist. Seetõttu ei tohiks grippi haigestunud inimene isegi siis, kui ta
krooniline nohu ninapolüüpid 2) kahjustavad haistmisepiteeli ja selles olevaid haistmisrakke viirusinfektsioonid, õhus lenduvad toksiinid 3) kahjustavad kesknärvisüsteemi ja haistmisnärvi Kasvajad närvirakkude degeneratiivsed protsessid Ülemiste hingamisteede infektsioonid Kõige sagedasemaks lõhnataju nõrgenemise või kadumise põhjuseks. Arvatavasti kahjustavad viirused ja bakterid haistmisepiteeli > nina limaskestade turse, hüpereemia, hattude nekroos, rakkude hävinemine. Anosmia all kannatavatel patsientidel on viirushaiguste järgselt täheldatud haistmisretseptorite märgatavat vähenemist. Sagedaseks nähtuseks on ka haistmisepiteeli asendumine hingamisepiteeliga. Paljud viirused võivad tungida edasi kesknärvisüsteemi ning tekitada ka seal funktsioonihäireid. Peatraumad
http://www.abiks.pri.ee
Muutlikkus on organismide võime muutuda, omandada uusi tunnuseid, mis avalduvad erinevustena
liigi piires
Liigid: mittepärilik e modifikatsiooniline (tekkivad keskkonna mõjul), pärilik e geneetiline [kombinatiivne
(suguline paljunemine: ristsiire, viljastumine), mutatiivne (mutageenid)]
Mittepärilik muutlikkus
Reaktsiooninorm fenotüübiliste tunnuste modifikatsioonilise muutlikuse piir Fenotüüp ühe
organismi tunnuste kogum Genotüüp ühe organismi geenide kogum Geenifond grupi geenide
kogumGenotüüp>fenotüüp
haigusjuhul ning et mitte kunagi liiga väikestes doosides ja liiga lühikest aega, sest bakterid võivad kohastuda. Võivad tekkida resistentsed tüved. Kuid paljud on siiski neid hoiatusi eiranud ja tagajärjeks on see, et meil levivad ohtlikud bakterid, mida ei pidurda ükski kasutuselolev antibiootikum. 5. Miks saab antibiootikumide abil ravida bakterhaigusi, aga mitte viirushaigusi? Viirushaiguste puhul on antibiootikumid kasutud, sest viirused on rakutud ja kasutavad paljunemiseks peremeesraku struktuure ja ainevahetust, mida antibiootikumid enamasti ei kahjusta. 6. Miks peetakse penitsillini tootmist biotehnoloogiaks, aga piima tootmist lehma abil mitte? Sellepärast et piima tootmine on lehmal looduslik protsess, aga penitsillini tootmine on tahtlik ning seda on vaja eraldi ekstraheerida. 7. Kuidas saab roheline evolutsioon maailma muuta? Roheline evolutsioon saab leevendada näljahäda ja suurendada saagikust.
Üherakulised ja hulkrakulised organismid. Üherakulistel organismidel toimub kogu aine-, energia ja infovahetus ümbritseva keskkonnaga rakumembraani vahetusel. Bakterid on kerakujulised, pulkjad, niitjad ning kruvikujulised. Loomarakuehitus : Tsentrioom koosneb tsentrioolidest, torutaoline, ülesanne: osalevad paljunemises Mitokonder membraan sile, sisemine moodustab harjakesi. Ülesanne: varustab rakku energiaga. Rakumembraan: 2kihti fosfolipiide. Põhikoostisaine fosfolipiid. Ülesanne: läbi membraani transport. Ribosoomid : RNA ja valgud on koostises. Ülesanne valgu süntees, pannakse kokku rakutuumas olevates tuumaketest. Golgi kompleks membraanist. Sisternikujuline, ülesanne: ainete sorteerimine. Lüsosoom koosneb membraanikihist. Toimub ainete säilitamine ja lagundamine. Tsütoplasma raku sisemus. Peamiseks koostisaineks vesi, seob kõik rakuorganellid ühtseks tervikuks. Päristuumne rakk e. Eukariioodi. Jaotatakse prostisti...
1.Ülemiste hingamisteede põletiku peamisteks tekitajaks on: (õige tõmba joon alla) Viirused Bakterid 2.Viirusinfektsioonide peamiseks raviks on(õigele tõmba joon alla) Antibiootikumid Sümptomile vastav ravi 3.Allergilise- ja viirusliku rinofarüngiidi diferentseerimine kliinilise pildi alusel Neelu limaskesta punetus, tersed, nohu, palavik, väsimus. Allergilise on kogu aeg vesine nohu ja silmad, võib silmapõletik. 4.Nimeta alumiste hingamisteede ägedad põletikud Äge pneumoonia Äge bronhiit Äge obstruktiivse brinhiit 5.Angiini tüsistused Intokatsiooni nähud: kahvatus, iiveldus, peavalu, palavik Streptokkok teeb süda kahjustused 6. Miks on akuutne nohu imikutel häiriv haigus? Imikud hingavad ninaga ja nad ei oska suu kaudu hingavad. 7. Larüngiidile iseloomulik sümptomaatika Valulik neelamine, subfebrilne temperatuur tõus, neelu punetus, haukuv ja kuiv köha, raske sisehingamine, afoonia/düsfoonia. 8.Angiinile iseloomulik kliiniline pil...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
