Viirus Viiruseid ei loeta elusorganismide hulka, kuna nad asuvad elus ja eluta looduse piiril. Elusorganismile iseloomulik on pärilikkusaine, võime muutuda ning aja jooksul areneda. Samas aga puudub viirusel rakuline ehitus ja ainevahetus ning nad pole võimelised iseseisvalt paljunema. Viiruseid näeb ainult elektronmikroskoobiga, mis võimaldab sajatuhande kordset suurendust. Viirused on korrapärase ehitusega ja kujult sarnanevad nad kristallide, kerade või pulkadega. Viirused koosnevad valgulisest kattest ja selle sees paiknevast pärilikkusainest. Tuuma ja tsütoplasmat viirustel ei ole ja seega puudub neil rakuline ehitus. Viirused on rakusisesed parasiidid kuna nad kasutavad paljunemiseks teiste organismide rakke.
* mälu vähenemine Arvutiviirused jagunevad: 1. failiviirused 2. süsteemiviirused 3. makroviirused Arvutiviirus on programm, mis pole orienteeritud arvuti kasutajale ja mille tegevus ei lähtu arvutikasutaja huvidest. Viirus on mõeldud häirima arvuti tööd, rikkuma kettale salvestatud andmeid, tekitama juurdepääsu õigusi teistele kasutajatele, koguma paroole ja saatma neid 4 edasi ning tegema muud sarnast. Samuti halvavad viirused arvutivõrgu tööd. Need, kes on natukenegi rohkem kui vähe kokku puutunud sellise imeriistaga nagu kompuuter, teavad, mis on arvutiviirused. Viiruseid mõeldakse välja selleks, et masina tööd aeglustada või üldse arvuti kasutamise võimatuks muuta. Kõige enam levib viiruseid arvutivõrkude, nt üldkasutatava interneti kaudu. 5 2.Arvutiviiruste ajalugu Arvutiviirus sai nime 1983
5. Histo- ja organogenees (toimuvad muutused) 6. 3mm loode (0,5g) on oma kolmandal nädalal juba kõik alged välja arendanud. Algab intensiivne arenemine ja 12. arengunädalaks loode juba liigutab jäsemeid. 7. Loode kasvab ja täiustub, 40. arengunädalal lõpeb looteline areng sünnitusega. Viiruste tähtsus (Erinevaid viiruste ehitustüüpe: ikosaeedriline, spiraalne, faagikujuline) Viirused kujutavad endast üht või mitut DNA või RNA molekuli, mida ümbritseb valkudest kapsiid, mõnel juhul sisaldavad ka lipiide. Seega erinevad nad "klassikalistest" elusorganismidest suuresti, ja nende elusolendiks pidamine või mittepidamine sõltub sellest, kuidas elu defineerida. Üks võimalikest definitsioonidest väidab, et elusorganismid on objektid, mis suudavad toota endasarnaseid järglasi, neile endas sisalduvat pärilikku informatsiooni edasi andes
P: IAi x IBi I: ii 0rühm II: IAIB AB rühm III : IAi IV : IBi Viirused Viiruse eluomadused, eluta objektid Elusorganismi omadused- arenemisvõime, pärilikkuse aine (DNA, RNA) Eluta objekti omadused- ei toitu, ei hinga, ei paljune iseseisvalt Viiruse ehitus Genoom- DNA, RNA. Ül: säilitab pärilikkuse ainet, kapsiid- ül kaitse, osaleb viiruse sisenemisel rakku, ümbris- peremeesraku membraan, ül kaitse, osaleb viiruse sisenemisel ja kinnitamisel rakku. Viiruste seltsid · DNA- viirused: herpesviiruste, adenoviiruste sugukond, papiloniviiruste perekond · DNA ja RNA viirused, mille replikatsioonis osaleb pöördtranskiptaas, nt. Retoviiruste sugukonna viirused, hepatiit b · RNA viirused: gripiviiruste perekond, leetri-, mumps- ja marutõveviirus · Viirustega sarnanevad nakkusliku elemendid: sateliitviirused, viroidid Viiruste paljunemine Kõige pealt toimub nakatumine, mille käigus kinnitub viirus raku pinnale ning liigub
Met Val Ser < valk 7. Geneetiline kood valgu süntees tugineb geneetilisele koodile. Koodon- koodonid on 3 järjestikust nukleotiidi RNA ahelas Antikoodon seostub valgusünteesi mRNA koodoniga. Intsiaatorkoodon- temaga algab alati valgu süntees (AUG) Stoppkoodon- lõpetab valgu sünteesi (UAA, UGA, UAG) 8. Mis on Viirus? Elusja eluta looduse vahepealne paikne bioobjekt. Viirused on rakust rakku rändavad parasiitgeenid. 9. Viiruse ehitus, nende ülesanded. a. Genoom (RNA või DNA) 3 tüüpi geene: info viiruse valkude kohta, millised 1. struktuurgeenid peavad olema 2. replikatsioongeenid viiruse RNA/DNA sünteesi info 3. regulaatorgeenid info raku mõjutamiseks b.Kapsiid valguline kate genoomi ümber, kaiseks c
Sisukord 1. Viiruste paljunemisest. 2. Kuidas viirused toimivad. 3. Viirustega nakatumise viisid. Organismi vastupanuvõime mikroorganismidele. 4. Nakkushaiguste liigid. 5. Viirustevastane ravi. Tuntumaid viirushaiguseid. 6. Tuntumaid viirushaiguseid. 7. Tuntumaid viirushaiguseid. 8. Kasutatud materjal. Viirustest Viiruse ehitus on korrapärane, ja enamasti sarnanevad nad kristallide, kerade või pulkadega.
võivad olla väga erinevad:erinevad mürgid mürgisedtaimed, nahale sattunud mille koostamises on kas hävitatatud või nõrgestatud mikroobid ja organism mürgid, sissehingatud mürgised aurud(ka puhas hapnik), toiduga/jooguda peab ise nende vastu antigeene hakkama tootma) PASSIIVNE KUNSTLIK organismi sattunud mürgised ained, keskkonnamürgid. Bakterid, viirused, IMMUUNSUS (kui kasutatakse valmis antikehi sisaldavaid mitmesugused parasiidid (täid, lutikad, kirbud, solkmed, laiussid. seerumpreparaate, näiteks siis kui inimene on juba haigestunud ja organismil Esimeseks kaitsebarjääriks organismi kaitseks haigusttekitavate bakterite, ei ole jõudu iseseisvalt antikehade tootmisega hakkama saada) viirustparasiitide eest on NAHK ja LIMASKESTAD, mis ei kaitse mitte
Bioloogia kordamine 1.Millised süsteemid tagavad kehas vastupanu haigustekitajatele? -terve nahk ja limaskest takistavad patogeenide sissetungi. -kui haigustekitaja on kehas hakkavad tööle õgirakud ja valged verelibled. -vajadusel hakkavas lümfotsüüdid tootma antikehi. -kunstlik kaitse, melle puhul kasutame antibiootikume (bakterid, seened) ja vaktsiine (viirused). 2.Iseloomusta makrotoitaineid. Miks? Kust? Palju peaks tarbima? Need on valgud, süsivesikud, rasvad ja vesi (toitained mida inimene peab saama iga päev suuremates kogustes). Valgud on organismi n-ö peamine ehitusmaterjal. Süsivesikud on peamine energia allikas. Rasvad on energiarikkad ained ning energiavaruna väga tähtad. Vesi lahustab toitaineid ja kannab neid organismi laiali. 3.Mis on vitamiinid ja too näiteid olulisuse kohta? Vitamiinid on orgaanilised ühendid, mida inimene normaalseks elutegevuseks vajab tingimata. Kui mõna vitamiin...
Hepatiit Hepatiit on maksapõletik, mille põhjuseks on nakatumine ühega viiest viirusetüübist: A, B-, C-, D- või E-hepatiidi viirusega. Kõik need viirused võivad põhjustada ägedat haiguse kulgu. Mõned viirused, nagu B-või C- hepatiidi viirused, võivad põhjustada ka kroonilist nakkust. B-hepatiit on viiruslikest hepatiitidest kõige tõsisem. A- ja B- viirushepatiiti saab vaktsineerimise teel ära hoida. Tüüpilised haigusnähud on naha kollasus, väsimus, kõhuvalu, iiveldus. Haigusel on pikk peiteaeg ning haiguse kulg võib olla sümptomiteta. Tüsistused ja surmaga lõppevad juhud on siiski harvad. Raskelt võib haigus kulgeda eeskätt immuunpuudulikkusega inimestel ja nendel, kellel on juba eelnevalt maksahaigused.
Segaseks aetud planeet Kliima soojenemine, sõjad, prostitutsioon, massimõrvad, haigused, viirused, sõjatehnika, maffia, korruptsioon, poliitika, nälg, narkootikumid, vihmametsade hävitamine, vargused, pettused Maa peal on kõik pahupidi paisatud ja kontrolli alt väljunud. Kolmanda riigi maades on suureks probleemiks näljahäda, samuti ka hariduse omandamine, mis on raskendatud tingimustes või puudub üldse. Ei leidu küla ega linna, kus poleks toimunud ühtki vargust või pettust. Inimesed ei kõhkle enam kaua, et teisele inimesele kuul pähe lasta
Antikoodon - tRNA molekuli pealingu kolm nukleotiidi, mis on komplementaarsed mRNA koodoniga. Stoppkoodon lõpetab valgu sünteesi (sinised täpid päikesel). Polüsoom ühe mRNA molekuliga seotud ribosoomide kogum, kus sünteesitakse ühesuguse aminohappelise järjestusega valgu molekule. VIIRUSED: Viroloogia teadus, mis uurib viirusi. Viirused on: 1)nukleiinhappe ja valkude kompleksid, 2)valgusmikroskoobis nähtamatud ainult elusrakkudest paljunevad parasiidid. Väljaspool rakke on viirused viirusosakesed - oma omadustelt kindla struktuuriga, kõrgmolekulaarsete ühendite kompleksid, millel on iseloomulik kuju ja suurus ning kindlad füüsikalised, keemilise domadused, sarnaselt teiste keemiliste ühenditega. B akteriofaag viirus, mille peremeesrakuks on bakterid. Viiruse ehitus: Viiruse kõige tähtsamaks komponendiks ja kõigi omaduste määrajaks on tema genoom (DNA või RNA). Viiruse genoom on tihedalt pakitud viirusvalkudest koosnevasse kindla struktuuriga kapsiidi
2. informatsiooni realiseerumine organismi elutsükli st. ontogeneesi kestel (fenogenees). Pärilikkuse tüübid on: 1. kromosoomiline pärilikkus, st. pärilikkus määratakse geenide ja kromosoomidega. Selle tüübi alusel toimubki enamiku tunnuste pärandamine. 2. tsütoplasma pärilikkus, mis esineb rakuorganellidel, kellel on olemas oma DNA - seega ka omad geenid. Näiteks mitokondrid ja plastiidid (paljunevadamitoosi teel). 3. Viirused 3.1 Viirused Viirused (Vira; ladina sõnast virus 'mürk') on nukleiinhappest ja valkudest koosnevad bioloogilised objektid, millel puudub rakuline ehitus ning mis paljunevad nakatades elusorganismide rakke. Üksikut viiruse rakuvälist vormi nimetatakse virioniks. Viirusi uurivat teadusharu nimetatakse viroloogiaks. Viiruste tekke kohta puudub ühtne seisukoht, ning on tõenäoline, et erinevad viiruste rühmad pole ka ühesuguse päritoluga
Annab värvuse taime õiele. Taimerakkudes esinevad: 1.Rakukest, mis annab taimerakkudele tugevuse. 2.Vakuoolid- vee ja paljude ainete mahuti. 3.Plastiidid (kloroplastid, kromoplastid, leukoplastid)- on vajalikud taime toitumiseks fotosünteesi teel. Rakkude jagunemine Rakkude jagunemine on vajalik kahel põhjusel. 1.Organismi kasvamisel peab suurenema rakkude arv. 2.Suured ja vigased rakud on vaja asendada uutega . Viirused Viirused ei ole rakulise ehitusega, kuid ,,elavad" elusates rakkudes. Viirused on üliväikesed haiguste tekitajad ja neid saab vaadelda vaid elektronmikroskoobiga. Viiruste olemasolu eeldati juba 19. sajandil ja alles 20. sajandil nad avastati. Esimene viirus, mis avastati oli tubakamosaiigiviirus (TMV). Viiruste ehitus: Viirustel pole rakulist ehitust, kuid nad koosnevad valgumolekulidest kestast ning pärilikkusainest selle sees.
.........................7 2.2. Viiruste eemaldamine programmiga AVG .................................................................7 2.3. Viiruste eemaldamine programmiga Avira ................................................................8 2.4. Viiruste eemaldamine programmiga Avast ................................................................9 2.5. Viiruste eemaldamine viirusetõrje abita ..................................................................10 3. TÜÜPILISEMAD VIIRUSED .....................................................................................12 3.1. Harilikumate viiruste kirjeldused ............................................................................12 Kokkuvõte............................................................................................................................13 Kasutatud kirjandus..............................................................................................................14 SISSEJUHATUS
Nad elavad maal, kus nad võivad lagunemine surnud orgaanilist materjali, ringlussevõtu väärtuslikke toitaineid. Paljud isegi elada teiste, suuremate organismide, et see võib aidata või takistada. Inimesed on mitmeid põhjusi olla huvitatud uuringus mikroorganismid. Paljud mikroorganismid põhjustavad inimestel haigusi. Bakterite ja seente saab parasiitide inimesele, põhjustades midagi toidumürgituse sportlastele suu malaaria. Kõik viirused on patogeenne või haigusetekitajad. Viiruste eest surmavaid haigusi nagu AIDS ja lastehalvatus, samuti kergemad vorme nagu nohu. Mõned viirused on isegi süüdistata vähktõppe haigestumise vahel. Meil on ka mitmeid positiivseid suhteid mikroorganismid. Mõned mulla bakterite kindlaks õhulämmastikku, teha see kättesaadavaks taimedele me süüa. Mõned seened kasvavad symbiotically koos taime juured, suurendades nende riikide võimet saada toitu ja niiskus mullas
Hepatiit Hepatiit Hepatiit on maksapõletik, mida võivad põhjustada viirused, alkohol, narkootikumid, ravimid ja mitmed muud tegurid. Hepatiiti võib põhjustada ka mitu tegurit Click to edit Master text styles korraga. Second level Tänapäeval teatakse mitmeid Third level viirushepatiitide tekitajaid
· Tekitama arvutile juurdepääsu häkkeritele · Rikkuma kettale salvestatud andmeid · Häirima arvutivõrgu tööd Arvutiviirused jagunevad · Failiviirused · Süsteemiviirused · Makroviirused Failiviirused e parasiitviirused Failiviirused e. parasiitviirused nakatavad: · Programmifaile · Seadmedraive · Ülekattefaile Ainus asi mis annab märku viiruse olemasolust on faili suurenemine viiruse koodi võrra ja neile omane sting faili lõpus Buutsektori viirused e. süsteemiviirused · Esimest tüüpi arvutiviirus · Ta saadab alglaadimisel tavalisi teateid · Levimiseks nakatavad kõik selle rühma viirused diskettide laadesektorit · Selliseid viirusi on 200 ringis, · Tuntuimad esindajad: Brain, Form, Michaelangelo, Stoned Makroviirused Makroviirused levivad ainult makrokeele kasutamist võimaldavates süsteemides (MS Word, MS Excel) · Tekitab kõige vähemkahju · Viirus hakkab toimima alates Exceli 5 versioonist
internetipõhiseid teenuseid. Mis on arvutiviirused ja millist kahju need arvutile tekitavad? Arvutiviirus on programm, mis pole orienteeritud arvuti kasutajale ja mille tegevus ei lähtu arvutikasutaja huvidest. Viirus on mõeldud häirima arvuti tööd, rikkuma kettale salvestatud andmeid, tekitama juurdepääsu õigusi teistele kasutajatele/häkkeritele, koguma paroole ja saatma neid edasi ning tegema muud sarnast. Samuti halvavad viirused arvutivõrgu tööd, tekitades üleliigset liiklust võrgus. Meili teel levivad viirused saadavad suvalisele aadressile suvalise saatjanimega viirusega nakatatud kirju. Levima on hakanud ka nn. MSN-i viirused, mis levivad kasutades suhtlustarkvara (Windows Live Messenger, MSN Messenger). Pahalane levitab ennast MSNi kaudu kontaktidele linke saates, jättes mulje, justkui tahaks sõber mõnda huvitavat linki või faili saata. Tegelikult
12 NADH2 + 6O2 12 NAD + 12 H2O +36 ATP Üleliigsed vee molekulid viiakse rakust välja NAD läheb uuele ringile glükolüüsi ja tsitraaditsüklisse 12 molekuli NADH2 lagundamisel hingamisahelas saadakse 36 ATP molekuli 36 ADP + 36P 36 ATP Summaarne: 2 ATP (glükolüüsist) + 36 ATP (hingamisahelast) 38 ATP molekuli saadakse ühe glükoosimolekuli lagundamisel VIIRUSED Kui me võtame 1 milliliitri merevett, siis seal on kuni sada korda rohkem viiruseid kui baktereid! · Viirused (ladina keeles - virus "mürk") on nukleiinhappest ja valkudest koosnevad bioloogilised objektid, millel puudub rakuline ehitus ning mis paljunevad nakatades elusorganismide rakke 13 Viirused on rakusisesed parasiidid. Viirused on elus molekulid või struktuuriüksused, päris elusorganismideks neid nimetada ei saa.
Ohud ja turvalisus Allar Org 2010 Interneti struktuur Arvuti Arvuti Arvuti Kohtvõrk Server Arvuti Server Server Server Server Server Server Arvuti ja ohud · Interneti ühendus · Viirused Lihtsad Pahatahtlikud Nuuskurid Viirused: Trooja hobused Tõugud (worms) Aja- ja loogikapommid Makroviirused Arvuti ja ohud · Suhtlemine · Otsingud webilehtedelt · Viirustõrjesüsteemid Tulemüür Filtrid Viirustõrjeprogrammid Tark kasutaja Tark kasutaja · Uuendab pidevalt viiruskaitse programme · Ei ava tundmatu saatja kirju, võõra inimese poolt saadetud linke, faile, pilte · Kasutab tugevaid paroole
KOPSUPÕLETIK EHK PNEUMOONIA Koostaja: KOPSUPÕLETIK? On kopsukoe põletik, mille sagedasemaks põhjuseks on infektsioon Kujuneb kaitsemehhanismide häirumisel Põhjustavad külmetus, ülemiste hingamisteede viirusinfektsioonid, südamepuudulikkus, kroonilised haigused, immuunsüsteemi nõrgestavad seisundid TEKITAJAD Bakterid, viirused, mükoplasmad, algloomad ja seened Vedeliku, ärritava gaasi või tolmu sattumine hingamisteedesse Teatud haigused SÜMPTOMID - PNEUMOKOKK Järsk algus külmavärinatega, palaviku, valutorgetega ühel rindkere poolel, tugev higistamine, rohekas või roostevärvi nõre ja kiirenenud pulss Küüned ja huuled võivad omandada sinaka varjundi Piinav kuiv köha, nõrkus ning peavalu Imikutel oksendamine, isutus, loidus SÜMPTOMID - VIIRUSED
Ühe sõnaga, neti teel saab kõike! Aga normaalsete inimeste jaoks on see siiski väga hea asi. 3. lõigus tahaks ma ära lugeda ülejäänud IT miinused. Copy-paste õppimissüsteemil on ka halbu külgi. Osad inimesed hakkavad teiste töid varastama, mis kaotab uurimustöö mõtte ära. Millegipärast tekivad inimetel arvuti taga istumise pärast psüühikahäired. Seda loomulikult ainult siis, kui istuda kaua. Põhiline ja vältimatu probleem on viirused, spioonid ja muud pahalased. Siis loomulikult ka häkkerid, kes võivad isegi su identiteedi ära varastada. Viirused tungivad su arvutisse interneti, tavaliselt allalaadimiste kaudu. Osad viirused tungivad sisse niisama mingisugust lehte külastades. Kõige tavalisemalt saadakse neid siiski e-maili kaudu, kui avatakse tundmatuid kirju. Sellepärast on igas arvutis kohustuslik (või pigem rangelt soovitatav) omada viirusetõrjet. Spioonid tulevad sisse kah niisama, tavaliselt hangivad salaja
Viirused Arvutiviirused Viiruseks nimetatakse programmi, mis on suuteline tegema endast koopiaid ja rakendada neid erinevasse arvutisüsteemi ja võrku. Seejuures säilitavad koopiad võime edasiseks paljunemiseks. Viirused Viirused Troojad Programmsed Makro- Posti- Spioonid Destruktiivsed Arvutiviirused Trojan.Pirlames W32.Aizu.G Trojan.Peacomm O97M.Darksnow Quiver MyDoom Trojan.Pirlames Riskitase 1: Väga madal Avastatud: 23. Veebruar 2007 Tüüp: Trooja Nakkuse suurus: 21,507,732 baiti Süsteemid, mis võivad nakatuda: Windows 2000, Windows 95, Windows 98, Windows Me, Windows NT, Windows XP. Leviku tase: Madal Nakkuste arv: 0 49 Geograafiline levik: Madal
Internetiohud paljudele inimestele meeldib aega viita internetis. Seal saab ajada äri, mängida mänge, kuulata muusikat ja lugeda uudiseid. Kuid internetiga kaasnevad ka ohud. Internetist võib tõmmata endale kogemata mingile failile vajutades viiruse. Viiruseid on mitmeid erinevaid, osad teevad ainult arvuti aeglaseks, osad viirused hakkavad sinu andmetega teistele inimestele kirju saatma ning mõned viirused mida on võimalik tõmmata võivad sinu andmetega midagi tellida interneti poest või teevad sinu pangakonto rahast tühjaks. Ka on välismaalasi kes hakkavad naistele kirju saatma ja mõjutavad neid endale raha saatma, kuid on ka perverte kes tahavad noori ära kasutada. Veel on internetis palju inimesi keda kiusatakse taga igasugustes jututubades. Paljud inimesed keda kiusatakse sellisel viisil ei räägi sellest teistele ja kardavad, et neid hakatakse mõnitama veel rohkem.
Samuti toodetakse mitmeid teisi proteiine, mis põhjustavad nakatunud rakkude apoptoosi. Samuti suurendatakse MHC I ekspressiooni – nii et viraalsed peptiidid esitatakse tsütotoksilistele T rakkudele. Ka MHC II ekspressiooni – suurendab viiruspeptiidide esitamist helper T rakkudele, mis omakorda vabastavad tsütokiine (sh veel inteferoone). Inteferoon-gamma suudab otseselt aktiveerida immunrakke: nt makrofaage ja NK rakke. Inteferoone toodetakse vastusena: viirused, bakterid, parasiidid, kasvajarakud, endotoksiinid. 40 kraadi juures toodetakse inteferoone palju. Kasutatakse immuunteraapias. 3. Immuunvastus (T ja B lümfotsüüdid, IgA, IgM, IgG) Kaasasündinud immuunsüsteem – nahk, limaskestad, epiteel, komplement, NK rakud (tapavad, kellel pole MHC I pinnal) T lümfotsüüdid – abistavad B rakke, tapavad organismi viirusnakatunud rakke, arenevad tüümuses. Tunnevad ära võõrpatogeene. Tunneb ära rakusisese antigeeni.
XY jne 16. Mis on geenide aheldumine? Ühes kromosoomis lähestikku paiknevad geenid on ahelduses ja päranduvad järglastele enamasti koos (nt tiiva värv/kuju) 17. Kuidas geenide aheldumine mõjutab Mendeli seaduste kehtimist? Milline protsess sugurakkude kujunemises rikub geenide aheldusmit? Lahknemissuhet (nt. Peaks olema 9:3:3:1 aga on 1:1) Seda rikub ristsiire 18. Dihübriidse ristamise skeem, Mendeli III seadus selle kohta käivad ülesanded. 9:3:3:1 19. Miks jäävad viirused elusa ja eluta looduse piirimaile? 20. Kuidas viirused paljunevad mida tähendab viiruse lüütiline ja lüsogeene tsükkel viirusega nakatunud organsimile (kuidas kulgeb haigus vastavates tsüklites) 21. Organismide muutlikkus mis on pärilik ja mittepärilik. Muutlikkus organismide ,,võime" üksteisest erineda Pärilik pärandub järglastele, kuna muutus on toimunud kas geenides v kromosoomides Mittepärilik muutused toimuvad geneetilise materjali ehituses (mutageenid) 22
| | | | | | | | | A-U-G-C-G-A-U-G-G A-U-G-U-C-G-G-U-A-U-U-U | | | | | | | | | | | | Met -- Arg -- Trp T-A-C--A-G-C-C-A-T-A-A-A 1 Sest nii on kombeks. Viljar Veidenberg Viirused Viirused on bioloogilised objektid, mis omavad pärilikku infot ja on võimelised seda realiseerima ainult teiste organismide rakkudes. Nad on alati parasiidid. Viirus on keskkonnas viirusosakesena, mis koosneb kuni kolmest ehituslikust osast: 1) Genoom geenide kogumik, mis moodustub kas DNA või RNA molekulis. Koosneb vähemalt kolmest geenist, mis on vajalikud viiruse paljunemiseks. a
Viirusosake väljaspool rakku olev viirus, millel on iseloomulik kuju, suurus ja kindlad keemilised ja füüsikalised omadused. Bakteriofaag viirus, mis nakatab baktereid. Vaktsineerimine antigeenide viimine organismi eesmärgiga kujundada organismis immuunmälu ja vastupidamisvõime kindlale haigustekitajale. Antibiootikum aine, mis pidurdavad bakteri elutähtsaid füsioloogilisi protsesse ja mida kasutatakse bakternakkuste raviks. 2 MILLISTE TUNNUSTE POOLEST KUULUVAD VIIRUSED: Elusa looduse hulka Ehituses on olemas valgud ja nukleiinhapped. Eluta looduse hulka Pole ainevahetust, ei paljune iseseisvalt, pole rakulist ehitust, ei kasva ega arene. 3 ISELOOMUSTA VIIRUSTE SUURUST, KUJU. OSKA ÄRA TUNDA Mõõt 20-300nm (valgusmikroskoobis nähtamatud) 4 KIRJELDA VIIRUSE EHITUST Viiruse südamiku moodustab pärilikkuseaine, nukleiinhape, DNA või RNA. Seda ümbritsevad valgud, mis moodustavad pärilikkusainet kaitsva kapsiidi
(mesikäpp, võsavillem). Liigi moodustavad sarnased isendid, kes on võimelised omavahel vabalt ristuma ja andma viljakalt järglasi. Liikide ühendamisel kõrgematesse taksonitesse on aluseks homoloogia ehk ehitusplaaniline sarnasus. Veel kasutatakse süstematiseerimisel analoogiat, mis on funktsionaalne sarnasus (inimese liht- ja putuka liitsilm). Viirused Teadusharu, mis uurib viiruseid nimetatakse viroloogiaks, teadlane on viroloog. Viirused on randitult kõik haigusi esilekutsuvad ehk patogeenid. Viirused ei kuulu elusorganismide hulka kuna neil puudub rakuline ehitus ja nad ei suuda eksisteerida peremeesorganismita. Vastavalt nukleiinhappe esinemisele eristatakse DNA ja RNA viirusi. Viirus koosneb ümbrisest, kapsiidist ja genoomist. Viiruste raviks kasutatakse kaitsevaktsiine. Viiruse omadused määrab ära tema genoom, milleks on DNA või RNA molekulid. Nukleiinhapped säilitavad viiruste pärilikku
Immuunvastus erinevatele antigeenidele Bakterite-, viiruste- ja parasiitidevastane immuunsus Kasvajate-vastane immuunsus. Transplantatsiooni-immuunsus. Transplantaat versus peremees reaktsioon Viirustevastane immuunsus Antikehad neutraliseerivad vabu viiruspartikleid ja hoiavad ära järgmise korduva nakatumise. Infitseerunud märklaud-rakud, mis ekspresseerivad oma pinnal viirusantigeene, lõhustatakse CTL poolt MHC klass I molekulide osalusel. Th1 sekreteerivad gamma-interferooni, mis pärsib viiruse RNA translatsiooni ja hoiab ära nakkuse edasikandumise. Polio viruse struktuur VIIRUSED Viirused võivad immuunsüsteemi toimet vältida Antigeensete omaduste muutmisega atigeeni triiv (drift) Geneetilise materjali vahetamisega teiste viiruste vahel (antigeeni vahetus shift). Transplantatsioon Transplantatsiooniimmuunsus Autotransplantaat - organismi enda kudede siirdamine; Isotransplantaat - pärinevad sama inbreed-liini isenditelt, n....
haigustekitaja (või toksiini) vastaseid antikehi. Immuunsus on organismi vastupanuvõime haigustekitajate vastu. Kaasasündinud immuunsus on organismi bioloogilisest eripärast tulenev vastupanuvõime haigustekitajatele, mis pärandub vanematelt järglastele. Omandatud immuunsus tekib elu vältel mingi nakkushaiguse põdemise või vaktsineerimise tagajärjel. Omandatud immuunsus võib kesta mõnest kuust elu lõpuni, kuid see ei pärandu vanematelt järglastele. Viirused on bioobjektid, mis asuvad elus ja eluta looduse piirimail. Viiruste ehitus on lihtne, nad koosnevad pärilikkusaine vedrutaoliselt kokkukeerdunud spiraalist ja valgulisest kattest. Viirused paljunevad peremeesrakkude abil. Inimorganismis elavad nii bakterid, kes ei too inimorganismile ei kasu ega kahju, bakterid, kes on organismi jaoks vajalikud ning ka bakterid, kes inimorganismi sattudes hakkavad kiiresti paljunema ja kutsuvad esile mitmeid bakterhaiguseid
Mikrobioloogia on mikroorganismide uurimisega tegelev teadusharu. Mikrobioloogia- teadus mikroobidest ja nende põhjustatud protsessidest. olulised on : - mikroorganismide omavahelised suhted - mikroorganismide ja teiste organismide suhted - mikroorganismide toime väliskeskkonnale 2.) Prokariootsed ja eukariootsed mikroorganisimid prokariootsed- ehk eeltuumsed (rakutuuma pole) a) prioomid (nende kaudu nakkuste otsene levik) b) viirused (saavad paljuneda ainult peremees rakus, säilida suudavad ka väliskeskkonnas) dna viirused ja rna viirused c) bakterid - klamuudiad, riketsiad, mikroplasmad, spirokeedid (paljunevad iseseisvalt) päristuumsed ehk eukariootsed (rakutuum olemas) seened, algloomad 3.) Bakterite kasvufaasid (joonis) Bakterite paljunemiskiirus sõltub mikroobi liigist, kultuuri vanusest, toitekeskkonnast, temperatuurist jne. Bakterite kasvufaasid on:
toksiini) vastaseid antikehi. Immuunsus on organismi vastupanuvõime haigustekitajate vastu. Kaasasündinud immuunsus on organismi bioloogilisest eripärast tulenev vastupanuvõime haigustekitajatele, mis pärandub vanematelt järglastele. Omandatud immuunsus tekib elu vältel mingi nakkushaiguse põdemise või vaktsineerimise tagajärjel. Omandatud immuunsus võib kesta mõnest kuust elu lõpuni, kuid see ei pärandu vanematelt järglastele. Viirused on bioobjektid, mis asuvad elus ja eluta looduse piirimail. Viiruste ehitus on lihtne, nad koosnevad pärilikkusaine vedrutaoliselt kokkukeerdunud spiraalist ja valgulisest kattest. Viirused paljunevad peremeesrakkude abil. Inimorganismis elavad nii bakterid, kes ei too inimorganismile ei kasu ega kahju, bakterid, kes on organismi jaoks vajalikud ning ka bakterid, kes inimorganismi sattudes hakkavad kiiresti paljunema ja kutsuvad esile mitmeid bakterhaiguseid. Inimese tervisele on ohtlikud
h) lüsosoom leukoplast - sisaldab varuaineid. 3. Taimse fotosünteesi lähteaineteks on süsihappegaas ja vesi. 4. Inimene on autotroofne organism. Väide on väär. Inimene on heterotroofne organism. 5. Fotosünteesil on vaja päikese energiat, et süsinikdioksiidist ja veest sünteesida glükoosi, millest sünteesitakse varuaine tärklis. 6. 1. prokarüootide hulka kuuluvad: 2. kloroplastid esinevad: a viirused a kõikides rakkudes b algloomad b prokarüootides c kõik üherakulised organismid c viirustes d bakterid d seenerakkudes e seened e taimerakkudes 7. Võrdle pro- ja eukarüootset rakku esitades kolm erinevuste paari. Prokarüoot Eukarüoot Paljunevad pooldumise teel
kinnine köha, valus kurk ja nohu. Gripiviirus levib kiiresti Gripiviirused on sfäärilise inimeselt inimesele õhu kaudu Gripiviirustest kujuga ja 200 nm läbimõõduga piisknakkusena, eriti köhimisel ja aevastamisel. Viirus siseneb Gripi viirused kuuluvad organismi nina või kurgu kaudu. Siis orthomyxoviridae perekonda. kulub päev kuni neli päeva, kuni Inimestel grippi põhjustavaid kujunevad välja haigusnähud. viirused on kahte tüüpi A- ja B- Nakkusohtlik teistele inimestele tüüp
............................................................................................4 1.2.1.Päästikumehhanism.............................................................................................5 1.3.1.Toimelaeng..........................................................................................................5 2.Arvutiviiruse liigid............................................................................................................6 1.2"Süütud" viirused........................................................................................................6 1.3Algkäivitusviirus ehk boot-sektori viirused................................................................6 1.4Failiviirused................................................................................................................6 1.5Residentsed failiviirused.............................................................................................6 1
...................................4 1.1.2.Päästikumehhanism...............................................................................................................5 1.1.3.Toimelaeng.............................................................................................................................5 1Arvutiviiruse liigid..............................................................................................................................6 1.1."Süütud" viirused.........................................................................................................................6 1.1.Algkäivitusviirus ehk boot-sektori viirused.................................................................................6 1.2.Failiviirused.................................................................................................................................6 1.3.Residentsed failiviirused..........................................................
õpilasandmete ajalugu, vaadata mis on inimõigused, saada teavet rahvusvahelistest organisatsioonidest, saab taotleda kodakondsust jne. Põhimõtteliselt on seal kõik olemas mida on hea teada. Olen kuulnud ka e-hääletamisest ning e-valimistest. Kuid kas see on ka turvaline? E- valimised ja e-hääletamine oleks küll tunduvalt mugavam, kui praegu aga sellel on ka suuremad riskid. Internetis levivad igasugused viirused, arvutid võivad kokku joosta ja häkkerid häkivad igalepoole sisse kuhu tahavad. Valimised on väga tähtsad ja halvasti oleks, kui mingi viirus kuskilt tuleks ja arvutid kokku jookseksid. Eesti on väga arenenud, kuna meil on e-riik, mida osades kohtades veel polegi. Kuid e-riigil on ka oma plussid ja miinused. Suur pluus on, et inimestel on palju mugavam kasutada e-riiki ja sealt saab ka palju informatsiooni. Miinuseks on ,et võivad tulla viirused ning häkkerid
· eri tasandite vahelisi suhteid, et mõista, kuidas kogu tervik töötab (süsteemibioloogia) Suuremaid organismide rühmi käsitlevad viroloogia (viirused), mikrobioloogia (bakterid, arhed ja protistid), botaanika (taimed), mükoloogia (seened) ja zooloogia (loomad) Bioloogia üldiste ja teoreetiliste aspektidega tegelevad üldbioloogia, teoreetiline bioloogia ja biosemiootika. Elusolendite tähtsamad rühmad Viirused · Viirused Viiruste loend · Prioonid, Viroidid Bakterid · Bakterid Bakterite loend Arhed ehk arhebakterid · Arhed Arhede loend Eukarüoodid ehk päristuumsed organismid Eukarüoodid Protistid · Protistid (Limakud, Juurjalgsed, Eosloomad, Ripsloomad) Taimed · Taimed, Taimede loend · Vetikad (Ränivetikad, rohevetikad, punavetikad, pruunvetikad) · Sammaltaimed · Sõnajalgtaimed · Paljasseemnetaimed · Õistaimed ehk katteseemnetaimed
Gripp Gripiviirus A,B,C Piisknakkus Hingamisteede põletikud Adeno- , rino-, korona-, piisknakkus paragripiviirused Soolestiku põletikud Entero-, rota-, kaliitsiviirused Saastunud vesi, toit Ajukelmepõletik Herpes Simplex viirus. Piisknakkus, saastunud vee, Tsütomegalo-, entero-, toiduga. Puukidega puukentsefaliidi viirused ülekantav Soolatüükad, papilloomviirused Kontakti teel kündüloomid AIDS HIV1, HIV2 Sugulisel teel, vere kaudu, rinnapiima kaudu 9. Lüütiline tsükkel viiruse paljunemisel Bakteriofaag kinnitub raku pinnale Sisestab oma DNA rakku Ensüümide abil sunnib rakku tootma viiruse DNAd Sunnib rakku tootma viirusrakke Rakus tekivad uued
ja siseelundeid. Välisskelett moodustub hüpodermise sekreedi nõristumise tulemusena. Enamasti on välisskelett mitmekihiline ja tema struktuur on kompleksne. Välisskeletiks on limuste kojad ja karbid jt organismide kehamoodustised. 45. Hermafrodiit on mõlemasooline olend. Hermafrodiitsed organismirühmad omavad nii emas- kui isassugurakke.Tuntumad hermafrodiidid on näiteks teod, kaanid, vihmaussid. Hermafroditismi esineb ka kaladel jt loomarühmadel. 47. Viirused on nukleiinhappest ja valkudest koosnevad bioloogilised objektid, millel puudub rakuline ehitus ning mis paljunevad nakatades elusorganismide rakke. Üksikut viiruse isendit nimetatakse virioniks. 48. Loomade keha sümmeetria. Bilateraalne sümmmeetria e. kahekülgne sümmeetria on sümmeetriatüüp, kus vaadeldava organismi kehaehitusplaani on võimalik kaheks jaotada vaid ühe sümmeetriatasandiga, mille tagajärjel saab kahte osa vaadelda üksteise peegelpiltidena.
Ribosoom Neis sünteesitakse valgud jah jah Tsütoplasmavõrgustik Mööda selle kanaleid liiguvad ained, kanalite pinnal jah jah sünteesitakse mitmesuguseid ühendeid Vakuool Vee ja selles lahustunud ainete mahuti jah ei Kloroplast Selles toimub fotosüntees jah ei Viirused 3. Ehitus:On üliväikesed rakulise ehituseta bioloogilised objektid, elus ja eluta looduse piirimail. Koosnevad valgulisest kattest ja pärilikkusainest. Paljunemine: Vajavad paljunemiseks teiste organismide rakke. 4. Nakatumine: 1)Piisknakkus:1)gripp 2)viiruslik nohu 3)punetised 4)mumps 2)Otsene kontakt:1)leetrid 2)punetised 3)tuulerõuged
kas soovite blokeerida või blokeeringu selle ühenduse jaoks tühistada (lubada). Kui otsustate blokeeringu tühistada, loob Windowsi tulemüür erandi, nii et tulemüür ei sega teid enam, kui kõnealune programm tulevikus teavet vastu võtma peab. Lisateavet leiate artiklist 4. Viirusetõrje kasutamine Viirused, uss-viirused ja trooja hobused on häkkerite poolt loodud programmid, mis kasutavad Internetti, et rünnata vastuvõtlikke arvuteid. Viirused ja uss-viirused saavad endid kopeerida arvutist arvutisse, samas kui trooja hobune siseneb arvutisse, peites end näilikult seaduslikku programmi nagu ekraanisäästja. Hävitavad viirused, ussviirused ja trooja hobused võivad kõvakettalt teavet kustutada või arvuti täielikult kasutuskõlbmatuks muuta. Teised ei põhjusta otsest kahju, aga halvendavad teie arvuti jõudlust ja stabiilsust. Viirusetõrjeprogrammid skannivad meile ja teisi arvutis olevaid faile viiruste, uss-viiruste ja
kas soovite blokeerida või blokeeringu selle ühenduse jaoks tühistada (lubada). Kui otsustate blokeeringu tühistada, loob Windowsi tulemüür erandi, nii et tulemüür ei sega teid enam, kui kõnealune programm tulevikus teavet vastu võtma peab. Lisateavet leiate artiklist 4. Viirusetõrje kasutamine Viirused, uss-viirused ja trooja hobused on häkkerite poolt loodud programmid, mis kasutavad Internetti, et rünnata vastuvõtlikke arvuteid. Viirused ja uss-viirused saavad endid kopeerida arvutist arvutisse, samas kui trooja hobune siseneb arvutisse, peites end näilikult seaduslikku programmi nagu ekraanisäästja. Hävitavad viirused, ussviirused ja trooja hobused võivad kõvakettalt teavet kustutada või arvuti täielikult kasutuskõlbmatuks muuta. Teised ei põhjusta otsest kahju, aga halvendavad teie arvuti jõudlust ja stabiilsust. Viirusetõrjeprogrammid skannivad meile ja teisi arvutis olevaid faile viiruste, uss-viiruste ja
............................................................................................3 Interneti leviku positiivsed küljed...............................................................................................5 Interneti kasulikkus ettevõtetele ja internet turunduses..........................................................5 Interneti leviku negatiivsed küljed..............................................................................................7 Viirused...................................................................................................................................7 Küberrünnakud........................................................................................................................8 Internet tulevikus.........................................................................................................................9 Kokkuvõte..........................................................................
teised külmetushaiguste tunnused. Valdav osa ägedatest bronhiitidest on viiruslikud ja hästi ravitavad. Krooniliste bronhiitide korral ja nõrgestatud immuunsusega inimestel võib bronhiit minna üle kopsupõletikuks. Krooniline bronhiit on Eestis üks sagedasemaid hingamiselundite haigusi, seda põeb ~20%täiskasvanutest. Meestel esineb kroonilist bronhiiti 3-4 korda sagedamini kui naistel. TEKKEPÕHJUSED- JA MEHHANISMID Ägeda bronhiidi tekitajateks on 20-50%-l juhtudest viirused, 5-15%-l mükoplasmad ning 5-25%-l klamüüdia. Varieeruvus on tingitud haiguspuhangutest. Mükoplasma esineb peamiselt kooliealistel lastel ja noorematel täiskasvanutel. Olulisemad viirused on A- ja B-gripi, paragripi- ning adenoviirus; väikelastel ka RS-viirus. Samuti võivad ägedat bronhiiti põhjustada pneumokokid, seened- ning mitmesugused hingamisteid ärritavad ained (gaasid, tolm). Bronhiit võib olla üheks vaevuseks ka laste nakkushaiguste puhul: leetrid, sarlakid, läkaköha.
TÖÖKESKONNA BIOLOOGILISED OHUTEGURID Bioloogilised ohutegurid on mikroorganismid, viirused, seened, koevedelikud, endoparasiidid, bakterid, hallitusseente spoorid jne. Bioloogiliste ohutegurite hulka kuuluvad ka inimesed, linnud, loomad, taimed jne Bioloogilised ohutegurid võivad põhjustada nakkushaigusi, mürgistusi, allergiat. Bioloogilised ohutegurid liigitatakse nende ohtlikkuse järgi (ohukriteeriumiks on inimese tervise kahjustumise tõsidusest). Ohtlikkuse järgi jaotatakse bioloogilised ohutegurid nelja rühma- esimene ohurühm on
Fifth level Kroonilise bronhiidi tunnusteks on pidev rohke röga eritumine, millega kaasnevad suured ja sageli väljakannatamatud köhahood. Röga võib olla limane, vahutav, mädane; värvus on sageli hallikas või mustjas; mis on tingitud suitsetamisest ja ka keskkonna saastatusest. TEKKEPÕHJUSED Ägeda bronhiidi tekitajateks on 2050%l juhtudest viirused, 515%l mükoplasmad ning 525%l klamüüdia. Samuti võivad ägedat bronhiiti põhjustada pneumokokid, seened ning mitmesugused hingamisteid ärritavad ained (gaasid, tolm). Kroonilise bronhiidi teket soodustavad: suitsetamine, saasteained õhus, klimaatilised tingimused (külm ja niiske õhk), hingamisteede nakkuslikud põletikud ning organismi kaitsesüsteemi teatud rakkude puudulikkus. RAVIVÕIMALUSED ÄGE BRONHIIT: Vajadusel palavikku alandavad ravimid aspiriin,
Kätele koguneb väga palju baktereid ja kui pesemata käsi suhu, ninale või silma toppida, siis võib sealt nii mõnegi viiruse endale saada. Kindlasti tuleks seda teha enne sööki. Selleks, et terve püsida, peame me ka korralikult toituma hommikul, lõunal ja õhtul. Eriti olulist rolli mängib hommikusöök, mis peaks olema korralik. Ka vitamiinide söömine, tee joomine ja rohelise söömine tuleb kasuks. Kui korralikult toituda, ei tule ka viirused nii kiiresti ligi. Keha peab saama ka igapäev piisavas koguses puhkust ja vedelikku. Vesi täidab kõhtu ja on kasulik, ning tuleks juua vähemalt paar klaasi vett päevas. Meie keha vajab ka palju puhkust, tuleks magada vähemalt 7 tundi ning pidada kinni kindlatest kellaaegadest, millal magama minna. Kui meie keha on harjunud mingi kellaajaga ja kui minna hiljem või varem, siis tõenäoliselt ei tule und ja järgmine päev oleme väsinud.
....................................................................................... 3 3.Näiteid bioloogilisest ohutegurist põhjustatud haigestumistest.............................................. 5 4.Kasutatud kirjandus:.............................................................................................................. 7 1 1. Mis on bioloogiline ohutegur? Bioloogilised ohutegurid on: · bakterid · viirused · seened · rakukultuurid · inimese endoparasiidid · muud bioloogiliselt aktiivsed ained mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust. Bioloogiliseks ohuteguriks on ka haige loom või inimene, bakterikandja, parasiitide vaheperemees või hammustavad putukad. Biologiliseks ohuteguriks on kõik kehaeritised, veri, lümf, koekultuurid, hormoonid, rakuensüümid ja geneetiliselt muundatud mikroorganismid. 1.1. Töökohtadest ja tööprotsessidest tulenev risk
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
