Üldiselt Seksuaalsel teel edasikanduvad haigused ehk suguhaigused (STD sexually transmitted diseases) kuuluvad gruppi ,,nakkushaigused". See hlmab rohkem kui 20 haigust, mida phjustavad bakterid, viirused, seened vi parasiidid. Üldteada on fakt, et kik STD-d levivad peamiselt läbi seksuaalsete kontaktide. Siiski on nende haiguste vahel erinevused, seda nii viirust phjustavate toimeainete hulgas, haiguse käigus, vimalikes teraapilistes vi ennetavates vahendites. Klassikalised suguhaigused (süüfilis, gonorröa jne) on kaotanud oma uduse alates ajast, mil nad said ravitavaks antibiootikumidega. Hepatiit B (haigus, mis arenedes osutub väga
Tallinn 2007 SISUKORD SISUKORD.........................................................................................................................2 SISSEJUHATUS................................................................................................................ 2 1 ORGANISMI VASTUPANUVÕIME TUGEVDAMINE...............................................4 1.1 Viirused......................................................................................................................4 1.1.1 Vaktsineerimine.................................................................................................. 4 1.2 Külmetushaigused......................................................................................................4 2 ELUJÕU TAASTAMINE................................................................................................ 5 2
joonislehtede komplektis, on markeeritud roheliseks (lihtsustab õpetaja tööd failiga). --- 3 SISUKORD Tiitelleht 1 Kuidas seda töövihikut kasutada? 2a Sisukord 3 20. Selgrootute tunnused. Käsnad 4 21. Ainuõõssed ja okasnahksed 6 22. Ussid 8 23. Limused 10 24. Vähid 12 25. Ämblikulaadsed ja putukad 14 26. Putukate mitmekesisus 16 27. Kuidas selgrootud toituvad? 18 28. Kuidas selgrootud hingavad? 20 29. Kuidas selgrootud paljunevad? 30. Parasiitusside areng 22 31. Viirused 24 32. Bakterid. 33. Bakterite tähtsus 26 34. Algloomad 28 35. Liik, populatsioon, kooslus, ökosüsteem, biosfäär 30 36. Ökoloogilised tegurid 32 37. Toiduahelad. Ökoloogiline püramiid 34 38. Miks on elurikkus tähtis? 39. Mis ohustab elurikkust ja kuidas seda kaitsta? 36 Õpiku ülesanded 38 Lisa 42 --- 4 Peatükk 20. Selgrootute tunnused. Käsnad Ülesanne 1. Millised on selgroogsete ja selgrootute sarnased ja millised erinevad tunnused?
Antropogeene saaste on seotud erinevate kütuste põletamise ning metalluriga ja keemiatööstusega. 5. Hüdrosfääri saaste Veekogud saavad majapidamistelt ja töstustel tuhandeid ained ja ühendeid, mis haaratakse ringetesse. Need ained ohustavad inimese tervist ja mõjutavad ökosüsteeme. Päritolu, omaduste ja mõjui poolest jagunevad nimetatud ained: Haigusi tekitavad mikroobid ja viirused Hapnikku kulutavad, oksüdeeruvad ained Taimede toitekomponendid Raskelt lagunevad sünteetilised ühendid Soolad ja mineraalid (Se, Ni, Cu, Fe) Radioaktiivsed elemendid, pinnase erosiooni sedimendid, muld Jääksoojus Merevete saaste: Damping (dumping) erinevate jäätmete heitmine merre või ookeani. Naftasaastega Saastumisega õhu ning jõgede äravoolu kaudu
Reegel: · esimesel kahel arengu nädalal tundlikus teratogeenide suhtes puudub · 2. nädalast kuni 2. kuuni on tagajärjeks struktuursed muutused mingi kehaosa silmaganähtavad muutused (jänesemokk, varbad-sõrmed kokku kasvanud) · Alates 2. kuust - talitluslikud ehk füsioloogilised kõrvalekalded (agressiivsed, hüperaktiivsed, keskendumisraskused) Teratogeenide 3 rühma: 6. Bioloogilised teratogeenid a) Haigusetekitajad: viirused (punetised), bakterid (süüfilis), algloomad (toksoplasma) kui haigestumine on toimunud enne rasestumist siis ei rasestugi raseduse ajal rasedus katkeb; pimeda, nõrgamõistusliku või surnud lapse sündimine 7. Vaegused: · Fe vaegus · Asendamatute aminohapete vaegus · Asendamatute rasvhapete vaegus · Vitamiinide vaegus c) Ema haiguslikud seisundid: · Diabeet (I tüüpi) · Kilpnäärme üle- või alatalitlus · Epilepsia
Suguhaigused Nakatutakse peamiselt sugulisel teel, kuid viirus võib edasi kanduda emalt sündimata lapsele. Tekitajad: bakterid, viirused, parasiidid. Aeg nakatumise ja haiguse vahelvõib ulatuda mõnest päevast paariteise aastani. levinumad suguhaigused on nt süüfilis- tekitajaks on bakterid. Tundemärgiks on kõva, valutu kühmuke suguelundil(naisel vagiinal, meestel peenisel ). Enamasti paraneb see ilma ravita kuid kui ravimata jätta levib bakter üle keha(umbes kuue nädalaga)põhjustab löövet ja palaviku. Need kaovad aja jooksul kuid ilmnevad hiljem uuesti. Kuid pikema aja väletal hakvad nakatuma
See on juba põhjustanud herbitsiididele vastupidavate umbrohtude tekkimist hübridisatsiooni tulemusel. Taimede muundamisel geenitehnoloogia abil koos soovitud tunnust kodeeriva geeniga lisatakse alati ka geneetilist materjali, mis pärineb patogeensetest viirustest või teistest parasiitidest, ning bakteritest ja teistest organismidest. Nende hulgas on ka bakteri antibiootikumi resistentsuse geen, mis teeb baktereid mittetundlikuks antibiootikumi suhtes. Tänu millele võivad tekkida uued viirused ja bakterid.See võib esile kutsuda ka mutatsioone, mis põhjustavad vähi arengut imetajate rakkudes. Ka inimese suuõõnes ja hingamisteedes on baktereid, mis on võimelised lisama oma päriliku aine juurde keskkonnas olevaid DNA fragmente, mis sisaldavad antibiootikumi resistentsuse geene. Põhjused, miks looduskaitsjad ja põllumehed on vastu seisnud geneetiliselt muundatud taimedele on nii looduskaitselised, majanduslikud kui poliitilised.
näitab kehatemperatuuri väga kiiresti ja purunemisrisk on madal, kuid soovitatakse kasutada sinise ainega kraadiklaasid, kuna need on täpsemad. 1.2 Palavikualandajad Juba vanematele lastele või täiskasvanutele sobivad kenasti paratsetamool ja ibuprofeen, mis aitavad ka erinevate valude korral. Imikute jaoks peaks olemas olema vastavad ravimid siirupi või küünalde kujul. 1.3 Külmetusevastased ravimid Külmade ilmade saabudes sagenevad ülemiste hingamisteede viirused ja nii väikseid kui suuri kimbutavad nohu, köha ja kurguvalu. Oluline on varuda kodusesse apteeki ravimeid, mis aitavad viiruslike sümptomite ilmnemisel koheselt esmast ravi alustada. Kergemate sümptomitega võib proovida iseseisvalt kodus ravida. Selleks sobivad hästi kuuma joogi pulbrid ja lihtsamad köha-nohu leevendavad vahendid, nagu Coldrex HotRem, Flavamed tablettid, Theraflu pulber ja teised gripiteed. 1.4 Haavahooldusvahendid
alleeelid mitte (punane juukssevärv, kõrvanibu). Retsessiivse geeni tunnus saab avalduda vaid siis, kui vasatva geeni dominantne alleel organismis puudub 5. Mis on mutatiivne muutlikkus, selle põhjused, näited. Juhuslikult, tavaliselt väliskeskkonna mõjul toimuvad muutused geenide või kromosoomide ehituses või kromosoomide arvus. Muutust nimetatkse mutatsiooniks, neid tegureid nimetatkse mutageenideks. Bioloogilised mutangeenid: Viirused, baktereite, hallitusseente mürgid. Keemilised mutageenid: tugevatoimelised alused ja happed, paljud ravimid Füüsikalised mutageenid: kiirgused 6. Kuidas kujuneb kombinatiivne muutlikkus? Geenide ja kromosoomide ümberkombineerumine sugurakkudes ja viljastumisel. Esineb seetõttu et kui emas ja isas sugurakk ühinevad tekib alati erinev pärilikkuse kombinatsioon, milles üks pool tuleb emalt teine isalt. Seetõttu erinevad kõik organismid teineteisest, kuigi jääb ka mitmeid sarnasusi
Immuunsüsteemil on ka võime olla salliv, mis tähendab, et ta ei ründa oma keha. Immuunsüsteem ei vaeva ennast rünnakuga kõige vastu, millega kokku puutub. 4. Peatükk Nakkushaigusi põhjustavad nähtamatud mikroorganismid, mis tungivad kehasse ja paljunevad seal. Neid mikroorganisme nimetatakse patogeenideks ehk pisikuteks. Haigustekitajate hulka kuuluvad bakterid ja viirused. Bakterid põhjustavad haigusi nii, et nad toodvad toksiine, mis hävitavad või halvavad rakke. Nende rakuseinas leidub ka toksiine, mis võivad põhjustada palavikku, kõhulahtisust või vererõhu langust. Maailmas on palju erinevaid haigusi, mida on raske kontrolli alla saada. Eriti halvad on zoonoosid, ehk haiguse, mille tekitajad nakatavad nii inimesi kui loomi
Kordamine Haigused 1. Kombinatiivse muutlikkuse tõttu tekkinud haigused. Fenüülketonuuria. Sirprakne aneemia. Vastus: Kombinatiivne muutlikkus tähendab vanematelt pärit geenide ümberpaigutumist sugurakkude valmimisel ja viljastumisel. Kurtus, lühinägelikkus, hemofiilia, daltonism. Fenüülketonuuria- sagedasim kaasasündinud ainevahetushaigus, mille korral organismis kuhjub aminohape fenüülalaniin, mis viib raskekujulise vaimse arengu häireni Sirprakne aneemia- pärilik haigus. Ebanormaalse hemoglobiini tõttu on punaliblede kuju moondunud, mis lühendab punaliblede eluiga. Tekib immuunsus malaaria vastu. 2. Mutatsiooniline muutlikkuse; mutageenid. Spontaansed ja indutseeritud mutatsioonid. Vastus: Mutatsiooniline muutlikkus on väline muutus (fenotüübiline), mis tuleneb keskkonnast (geene mõjutamata). Mutageen on mutatsioone esilekutsuv tegur. Muta...
........................................................ ............jalakäijate tee......................................................... Esmaabiduss .................................................................. 1. Joonista ohutusmärk vastavalt antud olukorrale! Tööline peab mürarikkas töökeskkonnas Selles ruumis töötatakse bioloogiliste kandma kõrvaklappe. ainetega nagu bakterid, viirused jms. Radioaktiivsete ainetega kokkupuude! Kanna kiivrit! Kui juhtub õnnetus, siis siin asub Süttimise korral leiad siit tulekustuti! esmaabikapp! 6 TMT 0060 Riski- ja ohutusõpetus logistikas 4. 5. 4............ laserkiirgus....................................................
Lihaskude pikk väljavenitatud struktuur liikumise funktsioon Sidekude rakud paiknevad hajuslt transpordib Närvikude kiirjas (keha ja jätked, meenutab "tähte")- võtab vastu infot Kuidas võib jagada kogu eluslooduse ehitusplaani alusel? Nimeta üks väiksemaid ainurakseid organisme! Kui väike ta on? Millised on suurimad rakud? Kui suur on suurim? Miks ei näe vöötlihasrakku palja silmaga? Mitterakulise struktuurid - viirused Eeltuumsed - bakterid Päristuumsed loomad, seened, taimed Sinna on koondunud peaaegu kogu rakus olev DNA rakutuum juhib rakuelutegevust X-valk Y-fosfolipiid
kõik muud tehnikaimed. See on tihedalt seotud arvutite kasutuselevõtmisega ja nende levikuga, pealegi on see kiirendanud leiutiste rakendamist tunduvalt. Kõik see poleks aga olnud midagi ilma elektroonika arenguta, kuna juba mõni aeg hiljem oli võimalik toota professonaalarvuteid. Veidi halb ongi asja juures see, et tänapäeva elu pole võimalik enam ette kujutada ilma arvutiteta. Levivad viirused ning muud tüssamised läbi interneti. See on kindlasti negatiivne kuid on olemas tõrjevahendid, millega on võimalik kaitsta oma arvuteid häkkijate eest. Peale edulist arengut arvutite seas hakati ka laialdaselt kasutama lasereid, radareid ning teisi leiutisi. Neljas, ning üks enim kõneainet pakkuvaid teadusearengu koha pealt on keemiatööstus. Selle eesmärgiks on luua uusi materjale, mida vajatakse sõjanduses ning ka paljudes tööstusharudes
Märkimisväärseks faktiks on kindlasti küberneetika, mille alla kuuluvad arvutid ning kõik muud tehnikaimed. See on tihedalt seotud arvutite kasutusele võtmisega ja nende levikuga, pealegi on see kiirendanud leiutiste rakendamist tunduvalt. Kõik see poleks, aga olnud midagi ilma elektroonika arenguta, kuna juba mõni aeg hiljem oli võimalik toota professonaalarvuteid. Veidi halb ongi asja juures see, et tänapäeva elu pole võimalik enam ette kujutada ilma arvutiteta. Levivad viirused ning muud tüssamised läbi interneti. See on kindlasti negatiivne kuid on olemas tõrjevahendid, millega on võimalik kaitsta oma arvuteid häkkijate eest. Kooli keskonnas on selgelt näha küberneetika arengut,Me kõik oleme kindalsti kokku puutunud e-riigiga. Tänapäeval ka lapsed, kes käivad juba esimeses klassis ning kasutavad süsteemi, mida kutsutakse e-kooliks. Kuna ma õpin gümnaasiumis siis puutun ka mina kõige sagedasemini kokku just e-kooliga.
Internet ja meie põlvkond Koostasid: Raimond Ilves Kille Porroson Raivo Läänemets Kerly Klemm Mis on Internet? Internet on ülemaailmne väiksemate kohtvõrkude ühendus, kus infovahetus toimub vastava standardse protokolli alusel (alates aastast 1983 kasutatakse TCP/IP protokolli). Igal Internetti ühendatud arvutil on oma kindel ja ainulaadne aadress, mille kaudu see arvuti on leitav. Seda aadressi kutsutakse IP-aadressiks, näiteks 193.40.25.160. Enamkasutatavatel arvutitel on peale IP-aadressi ka nimi, kuna seda on lihtsam meeles pidada. Nagu IP-aadresski koosneb nimi kolmest või enamast sõnast, näiteks tehnika.eau.ee. Neist esimene sõna on arvuti enda nimi, järgmine määrab alamvõrgu ja ee tähendab riiki, kus arvuti asub. Kuna tegelikult käib võrgus arvutite leidmine siiski IP-aadressi järgi, siis peab igale nimele vastama mingi kindel IP-aadress. Selle-eest hoolitseb nime...
Sugulisel teel levivad haigused, HIV ja kaitsevahendid aprill 2014 Mis on STLH? • - Need on nakkushaigused, mis levivad sugulisel teel, st vahekorral nakatunud partneriga. Mis on AIDS? • - AIDS (omandatud immuunpuudulikkuse sündroom) on haigus, mis tekib, kui kaob inimorganismi võime kaitsta end nakkuste ja kasvajate eest. Mis on AIDSi ja STLH tekitajateks? • - bakterid või viirused - AIDS on HIV-nakkuse lõppstaadium, nakatumine HIViga tähendab, et organismi on tunginud inimese immuunpuudulikkuse viirus (HIV). Sugulisel teel levivad haigused: - HIV/AIDS - hepatiidid B, C ja D - süüfilis - gonorröa - klamüdioos - trihhomonoos - herpesviirus-nakkus - inimese papilloomiviiruse nakkus - kubemetäid - jne Herpes • Tekitajaks viirus. • Herpesesse nakatumisel tekivad suguelundite piirkonda punetavad, tihti valulikud villikesed, mis mõne
muutumine sarnastes tingimustes. Veeloomade kehakuju on sarnane. Nt: Delfiinil on tunnusd, mis sarnanevad imetajatega: imetamine, poegade sünnitamine Evolutsiooniline regress ehk tagasiminek* Toob kaasa: a) Taandarenemine: a. Osaline – puudutab mingit kindlat kehaosa (rudimendid – elundi embrüonaalne alge). Nt inimeste karvkate. b. Täielik – parasiitne eluviis (siseparasiidid) Nt paeluss, solkmed, viirused i. Neil pole liikumiselundeid, vereringet, närvisüsteemi, meeleelundeid. ii. Aga on hästi arenenud paljunemiselundid Kordamine 1. Evolutsiooni geneetilised alused (mutatsiooniline – ja kombinatiivne muutlikkus) 2. Olelusvõitlus 3. Looduslik valik (kol vormi, joonised) 4. Kohastumused 5. Liigi teke (ristumist takistavad tegurid, liigi tekke järjestus) 6. Makroevolutsioon (Evolutsiooniline progress ja regress, näited)
Jekaterina Dudina Kursus: 3.kursus Praktikum Psühhosotsiaalsed probleemid töökohtadel 1.1 Psühholoogilised ohutegurid on (Palun vali 1 õige vastus) : 1. müra, vibratsioon, õhu liikumiskiirus 2. füüsilise töö raskus, sama tüüpi liigutuste kordumine, sundasendid 3. rakukultuurid, viirused, seened, 4. töötaja võimetele mittevastav töö, pikaajaline töötamine üksinda, koostöökonflikt, vägivald 1.2 Kuidas on suhted seotud tööstressi ja heaoluga? Personali ja juhtkonna vahelised halvad suhted tekitavad tööstressi, ning kui töötajal on head ja sõbralikud suhted kolleegidega heaolu kasvab. Kui töötaja on tööstressis, siis kannatab tema heaolu ja langevad töötulemused, töötaja ei ole enam huvitatud isiklikus arengu. 1.3. Mis on tööstress?
Kuidas organism reguleerib ensüümide toimet : 1. Reguleerib ensüümide hulka. (kulub palju aega) 2. Muudetakse ensüümide aktiivsust. (võtmeensüümid) kiire protsess. 3. Ensüümide toimet saab reguleerida lähteainete hulga kaudu. ------------------------------------------------------------------------------------------------ II tsükkel : Rakubioloogia. Mitterakulised struktuurid : Priionid(ainult valguline) ja viirused. 1. normaalseid priioneid esineb kõigil imetajatel. 2. esinevad vaid kesknärvisüsteemis. 3. on evolutsiooniliselt vanad.(eri imetajate liikidel on need valgud väga sarnased. 4. normaalsed priionid reguleerivad ööpäevaseid rütme. 5. Imetajad saavad ka ilma nendeta elada. Tõvestavad priionvalgud : - tekitavad priionhaigusi (lammaste kratsimine -> hullulehmatõbi -> C-J haigus) 1) Priionhaigustele pole ravi ning nad lõpevad surmaga. 2) Tõvestavad priionvalgud on erilised :
eeleluline, hulkuma läinud geenirühm, redutseerunud bakter?; Olelusvormid ja peremeesorganismid; Ülekanded ja siirutajad viirused- on nukleiinhappest ja valkudest koosnevad bioloogilised objektid, millel puudub rakuline ehitus ning mis paljunevad nakatades elusorganismide rakke. Üksikut viiruse isendit nimetatakse virioniks. Viiruste tekke kohta puudub ühtne seisukoht, ning on tõenäoline, et erinevad viiruste rühmad pole ka ühesuguse päritoluga. Kuna viirused pole ilmselt ühisest "alg-viirusest" põlvnevad olendid, samuti mitte suguluses teiste elusolenditega, on kaheldud viiruste jaoks klassikalise bioloogilise taksonoomia reeglite kasutamise võimalikkuses ja mõttekuses. Enamasti sisaldab virion valkudest koosnevas kestas (nukleokapsiidis) ühe või mitu molekuli nukleiinhapet. Kõik viirused on elusorganismide siseparasiidid. Nad sisenevad peremeesorganismi rakku, või sisestavad sinna oma nukleiinhappe.
Liik bakteritel, eukaruootidel, apomiktilistel organismidel. Võimalikud raskused liigi (mõiste) piiritlemisel. 26. Eluslooduse riikideks jaotamise võimalused. Ülejäägi-, eluvormi ja evolutsiooniline meetod. 27. Eluslooduse põhilised eluvormid. 28. Taime, looma ja seene kui eluvormi omavahelised erinevused. 29. Eukarüootse raku sümbiogeneetiline kujunemine. 30. Elusorganismi teoreetiline "täiuslik" arengutsükkel - elusorganismi võimalik paljunemine erinevatel arengustaadiumitel. 31. Viirused. 32. Bakterid. Autotroofsed ja heterotroofsed bakterid. Arhe- ja eubakterid. Bakterite osa evolutsioonis, bakterid teiste organismide osana (s.h. organellidena). 33. Seente himkonnad. Nende himkonnasisene mitmekesisus, tähtsus ja kasutamine. Seened kui polüfüleetiline organismirühm. 34. Hk. Limaseened 35. Hk. Nuuterseened 36. Riik Esiviburlased: Hk. Munasseened 37. Hk. Seigseened 38. Hk. Kottseened 39. Hk. Kandseened 40. Vetikate himkonnad. Nende himkonnasisene mitmekesisus ja kasutamine
antigeeni sissepääsuvärat; b) endogeensed: geneetilised faktorid, HLA-tüüp; hormonaalne staatus. Päritolu põhjal jagunevad allergeenid: väliskeskkonnast pärinevad allergeenid ehk eksoallergeenid; organismis tekkinud allergeenid ehk endoallergeenid. Eksoallergeend jagunevad omakorda: Mittenakkuslikud elamutolm (Iestad) õietolmud (puud, taimed) karvad, juuksed, kõõm, toiduained, keemilised ained, ravimid. Nakkuslikud: bakterid, viirused, seened 23. Autoimmuunhaigused. Autoimmuunhaigused: Patogeneetiliseks mehhanismiks on immuunreaktsioon organismi enda kudede vastu. Esinemissagedus: 1- 2% populatsioonist. Autoantikehad = keha enda rakustruktuuride/valkude vastased antikehad; - leidub vähesel hulgal seerumis vanematel inimestel; - moodustuvad pärast kudede kahjustust füsioloogiliselt; - moodustuvad patoloogilistes tingimustes
endal aimugi, et tema arvuti saadab teistele arvutitele nakatatud faile. Kui olete viirust sisaldava faili salvestanud oma arvuti kõvakettale, siis on ta tavaliselt mõnda aega latentne, s.t. ei anna endast millegagi märku. Alles teatud kuupäeval või mingi tegevuse käivitamisel asub viirus tegutsema. Osa viirustest on suhteliselt kahjutud ja mõeldud naljategemiseks, näiteks ilmub ühel hommikul teie arvuti ekraanile mingi naljakas tekst või pilt ja muud ei juhtu midagi. Õelamad viirused võivad kustutada kõvakettal asuvaid faile või rikkuda failistruktuuri nii, et kõvaketas tuleb ümber vormindada ning hävib kogu kõvakettal olnud informatsioon. Viirused võib jaotada kolme klassi: · Failiviirused. Need viirused haakuvad programmifailide, enamasti .COM ja .EXE laiendiga failide külge. Mõned võivad nakatada kõiki täidetavaid programme, kaasa arvatud .SYS, .OVL, .PRG ja .MNU failid. Koos programmi installeerimisega installeeritakse ka viirus
varieerumine, võib olla ka konstantne Hinnatakse populatsiooni tasandil Väliskeskkonna toime näited: Organismi vanus, millal tunnus avalduma hakkab (meeste kiilaspäisus ja selle vormid) BB mõlemast soost KP, Bb ainult mehed, bb mõlemad juustega Sugu (jälle kiilaspäisus) Temperatuur (mõjutab ensüümide aktiivsust ja sellega näiteks värvust Siiami kassidel või soo määramine reptiilidel Kemikaalid või viirused, mis mimikeerivad haruldaste ja harvaesinevate mutatsioonidega isendite fenotüüpe (fenokoopia) Näit: Leetrid esimesel 12 rasedusnädala põhjustavad fetaalset katarakti, kurtust, südame arenguhäireid. Thalidomide (1959-1961), ravim rasedustoksikoosi korral pärssis luude ja liigeste arengut lootel . Kiilaspäisus: Autosoomne, Dominantne meestel, Retsessiivne naistel, Mõjutab testosterooni tase
BAKTERID Mario Mäeots 2007 NB! Materjal on tehtud õppeeesmärgil. Bakterid ... · Bakterid on kõige väiksemad üherakulised organismid, kellel on kõik elutunnused. · Bakterite levikut soodustavad väikesed mõõtmed ja kiire paljunemine. · Bakterid on vastupidavad paljude välis- keskkonna mõjutuste suhtes (madalad ja kõrged temperatuurid, kuivus, niiskus, kõrge rõhk, keskkonna happelisus jms). · Energiat saavad bakterid mitmesugustest ühenditest, näiteks mineraalainetest või teistest elusorganismidest. Bakterite ehitus · Bakterid on eeltuumsed organismid puudub selgelt väljakujunenud tuum, pärilikkuse aine on neil rõngakujulises kromosoomis. · Baktereid katab väljast limakapsel säilitab niiskust ning võimaldab siduda üksikud rakud kolooniaks. · Limakapsli all paikneb jäik rakukest, mis annab bakterile kuju. · Rakukest kaitseb bakterirakku välis-tingimust...
Nakatuda on võimalik ka vaktsineerimise kaudu, kas siis otseselt (OPV vaktsiin sisaldab elavat viirust, mis võib põhjustada haigestumist) või kaudselt (kokkupuutumine äsjavaktsineeritud lapse roojaga). Kusjuues enamus lastehalvatuse juhtumeid arenenud riikides viimastel aastakümnetel on põhjustatud vaktsineerimisest. Etioloogia Haigustekitaja esmane paljunemine toimub sooletraktis ja regionaalsetes lümfisõlmedes, seejärel tungivad viirused verre ja satuvad lisaks ka kesknärvisüsteemi, eriti just seljaaju eesmistesse sarvedesse. Viirus läbib hematoentsefaalbarjääri, jõuab kesknärvisüsteemi ja hävitab paljunedes osa motoorsetest närvirakkudest. Hävinud rakkude poolt juhitavad lihased kaotavad funktsioonivõime. Mittevaktsineeritud nakatunutel tekivad halvatussümptomid 0,1- 4 1% (nendest sureb aastas 5-10 %). Ülejäänud patsientidel kujuneb aparalüütiline (mitte
1.Informatsioon ehk teave (information) teadmine, mis puudutab objekte, näiteks fakte, sündmusi, asju, protsesse või ideid ja millel on teatavas kontekstis eritähendus 1.1.Andmed (data) informatsiooni taastõlgendatav esitus formaliseeritud kujul, mis sobib edastuseks, tõlgenduseks või töötluseks 1.2.Andmed on informatsiooni esitus, st tema kirjapanek mingis eelnevalt kokkulepitud kujul (mis võimaldab andmetele vastavat teavet edasi anda subjektilt subjektile) 2.Infoturve ehk andmeturve tegeleb andmete (informatsiooni) omaduste ja seeläbi ka väärtuste tagamisega 3.Infoturbe (information security) ehk andmeturbe (data security) all mõeldakse sümbioosi järgmisest kolmest omadusest: · käideldavus · terviklus · Konfidentsiaalsus 4.Andmete käideldavus (availability) on teabe õigeaegne ning mugav kättesaadavus ning kasutatavus selleks volitatud isikutele ning subjektidele 5.Andmete terviklus (integrity) on an...
meditsiiniline(meditsiinivahendite mitme kordne kasutamine, silma sarvkesta siirdamine, rituaalne kannibalism(süüakse värsket inimest) ja nekrofaagia(süüakse surnud inimest) epideemia, kus 20.aastaga suri 2400 in. ja see toimus Uus Guineal, mida nimetasid KURU (haigus). Priion haigustesse surnud loomad ja inimesed tuleb tuvastada. Viirused on: a) Rakusisene parasiit b) ,,rändavad geenid" 8% geenitest pärinevad viirustest. c) Molekulkompleksid: lihtsamad on valgud+NH ja vel on +SV+ lipiidid d) Dioobjekt Viirused on elutu ja elusa piirimail. Sarnanevad elusorganismidega: · Kõikides viirustes nukleiinhape ja valgud · Muteerumine · Evolutsioneerumine: 1. alatasa teatud loomade viirused hakkavad avalduma inimestel. 2
Ajusisese verevalumi tekkimise oht, mille tagajärjed võivad olla eriti rasked 6 Vähkkasvajad · Ka mõned vähkkasvajad on päriliku eelsoodumusega. · Vähkkasvajaid põhjustavad geeniregulatsioonihäired normaalne rakk muutub vähirakuks ja hakkab kiiresti paljunema. · Vähki võivad esile kutsuda kantserogeenid aga ka mõned viirused nt papilloomviirus Abi · Asendusravi - näiteks suhkrutõve puhul insuliini süstimine verre · Dieetravi - näiteks fenüülketoonia puhul fenüüalaniinivaba toit · Kirurgiline ravi - näiteks liigsõrmsuse korral · Eriõpetus - näiteks Down'i sündroomiga laste puhul · Geeniteraapia - haige geen asendatakse tervega - ravikloonimine, mõjustatakse sugurakke või varast embrüot.
Igast 100st sügoodist sünnib Euroopas tänapäeval 25%. Ülejäänud koristab valik väärarengute tõttu varem ära (enamasti esimesel 2 nädalal). Igast 100 lapsest on lootekahjustuslike väärarengutega (selgelt ilmnevad) 3-5%. Väärarengute põhjused 1. 25% otsene pärilikkuse mõju 2. 10% otsene keskkonna mõju 3. 65% pärilik eelsoodumus + keskkondlik mõju Teratogeenid 1. Bioloogilised a) haigustekitajad - viirused - kõik viirused läbivad platsenta, aga eriti ohtlikud on punetised ja tsütomegaloviirus b) bakterid nt süüfilise tekitaja (kaasasündinud süüfilis) c) algloomad (toksoplasma - peremeheks kodukass. Üle poolte inimeste Eestis on nakkuskandjad, kuid nakkus on tavaliselt immuunsüsteemi kontrolli all. Naistele ohtlik - haigestumine toksoplasmoosi enne rasestumist - tagajärjeks
tonni). Lisaks vee fluoriühendeid, CO, elavhõbedat (ning teisi raskmetalle), fenoole ning teisi toksilisi aineid ning aerosoole (tolm, tahm, lendtuhk jne). · Hüdrosfääri saaste Veekogud saavad majapidamistelt ja tööstuselt tuhandeid aineid ja ühendeid, mis haaratakse ringetesse. Need ained ohustavad inimese tervist ja mõjutavad ökosüsteemi. Päritolu, omaduste ja mõju poolest jagunevad nimetatud ained: · haigusi tekitavad mikroobid ja viirused · hapnikku kulutavad, oksüdeeruvad ained · taimede toitekomponendid · raskelt lagunevad sünteetilised ühendid · soolad ja mineraalid (Se, Ni, Cu, Fe) · radioaktiivsed elemendid, pinnase erosiooni sedimendid, muld · jääksoojus Merevete saaste on tavaliselt seotud : 1. dampinguga ("dumping"), 2. naftasaastega 3. saastumisega õhu ning jõgede äravoolu kaudu; 4
Otsingumootorina on vaieldavalt kõige populaarsem Google. Ilmselt sellepärast, et andmebaas on väga mahukas ja sealt leiab peaaegu kõike. Valdav enamus 5ndate klasside õpilastest ei kasuta nutitelefoni internetis surfamiseks. Vastusevariandina pakuti kohati ka rohkem kui üks probleem, sellepärast on vastuseid üle vastajate arvu aga 13 õpilast ei teadnud ühtegi internetiga kaasnevat probleemi. Vaid 5 õpilast oli varem kokku puutunud interneti probleemidega nagu näiteks viirused ja soovimatud või tundmatud inimesed. Hüpotees nr1 Internetti kasutatakse keskmiselt 2h päevas Keila Kooli 5-ndate klasside õpilaste jaotus internetis veedetud aja järgi. Arvutades välja keskmise aja, saan vastuseks 1,525 tundi päevas, mis on umbes pool tundi vähem kui arvasin. Hüpotees nr 2 Kõige enam kasutatakse internetti suhtlemiseks. Keila Kooli 5-ndate klasside õpilaste põhiline tegevus internetis. (Tabel)
iseloomulikud - plastiidid, vakuool, rakukest organellid rakukest tsütoskelett olemas olemas - rakkude piiratud piiramatu piiramatu jagunemisvõime raku läbimõõt 0,02-0,04mm 0,02-0,04mm 0,02-0,04mm 20. Viiruste olemus, peamised ehituslikud komponendid ja toimimine rakus Viirused on rakusisesed parasiidid. Nad on täielikult sõltuvad peremeesrakust nad ei suuda ennast üksi paljundada Neil on ainult ühte tüüpi nukleiinhape, kas DNA või RNA EHITUS 1. Valguline kate e kapsiid Sellele võib lisanduda ümbris, mis koosneb kas valkudest, lipiididest või süsivesikutest. 2. Nukleiinhape kodeerib viirusspetsiifilisi valke. pärilikkuse kandjaks võivad olla kaheahelalised või üheahelalised DNA- või RNA- viirused
Tervis- organismi loomulik seisund, mis avaldub kehalise ja vaimse heaoluna. Haigus- organismi elutegevuse häire. Sümptom- haigusnähud, nende põhjal on võimalik haigust kindlaks teha ehk diagnoosida. Diagnoos- lühike otsus haiguse olemuse ja haige seisundi kohta. Haiguste põhjused: Liigitatakse mitmel viisil. 1)Organismivälised ja organismisisesed . Organismivälised jagunevad füüsikalisteks(kiirgused, mehaanilised tegurid), keemilisteks(keemilised ühendid) ja bioloogilisteks (bakterid, viirused). Organismisisesed on näiteks pärilik soodumus. 2)Nakkushaigused ja mittenakkushaigused. Nakkushaigused (katk, rõuged, koolera). Mittenakkushaigus (kopsuvähk). Tekkeviisilt : Elu ajal kujunenud haigused ja kaasasündinud haigused. Haiguse järgud: Peitejärk, eeljärk, välja kujunenud haiguse järk, lõppjärk. Epiteemia- nakkushaiguse laiaulatuslik puhang. Tüsistus- põhihaigusele võib lisanduda organismi nõrgenemise tõttu mingi uus haigus e. tüsistu...
Retsessiivse geeni tunnus saab avalduda vaid siis, kui järglasel on ühe geeni mõlemad alleelid retsessiivsed, ehk vastava geeni dominantne alleel organismis puudub 6.Mis on mutatiivne muutlikkus, selle põhjused, näited. Juhuslikult, tavaliselt väliskeskkonna mõjul toimuvad muutused geenide või kromosoomide ehituses või kromosoomide arvus. Muutust nimetatakse mutatsiooniks, neid põhjustavad tegureid nimetatakse mutageenideks. Bioloogilised mutageenid: viirused, bakterite ja hallitusseente mürgid ja toksiinid, taimsed alkaloidid jms. Keemilised mutageenid: tugevatoimelised alused ja happed, osa olmekeemia tooted, paljud ravimid. Füüsikalised mutageenid: kiirgused. 7.Kuidas kujuneb kombinatiivne muutlikkus? Geenide ja kromosoomide ümberkombineerumine sugurakkudes ja viljastumisel. Esineb seetõttu et kui emas ja isas sugurakk ühinevad tekib alati erinev pärilikkuse kombinatsioon, milles üks pool tuleb emalt teine isalt
KÕIK SUGUHAIGUSTEST. Seksuaalsel teel levivaid haigusi nimetatakse suguhaigusteks ja need kuuluvad "nakkushaiguste" gruppi. See hõlmab umbes 20 haigust, mida tekitavad bakterid, viirused, seened, parasiidid. Üldteada on fakt, et suguhaigused levivad peamiselt läbi seksuaalsete kontaktide. Siiski on nende haiguste vahel erinevused, mis ilmnevad nii viirust põhjustavate toimeainete hulgas, haiguse käigus, võimalikus teraapilistes või ennetavates vahendites. Klassikalised suguhaigused (gonorröa, süüfilis) on kaotanud oma õudsuse alates ajast, mil nad said ravitavaks antibiootikumidega. Hepatiit B vastu on juba kaua aega olemas ka kaitsev vaktsiin. Tänapäeval kardetuim suguhaigus on AIDS, kuna selle suhtes puudub ennetav vaktsiin ning pole suudetud leiutada ravi. Igal aastal nakatub suguhaigustesse 300mln inimest. Levinuimad on 1)trihhomonoos (120 mln nakatunud) 2) klamüüdia (50mln nakatunud) 3) gonorröa (25 ...
Peremehe homeostaatilised protsessid varustavad parasiiti energia ja toitainetega. Aeroobseks hingamiseks kasutakse ära lahustunud gaasid.(4) Siseparasiidid elutsevad hingamisteedes, soolestikus, veres ja kudedes.(5) 2.1. Mikroparasiidid Mikroparasiidid on väikesed parasiidid, keda pole palja silmaga võimalik näha. Nad paljunevad peremehe sees ( tavaliselt kudedes). Mikroparasiidid veedavad enamasti terve oma elutsükli vaid ühes peremeesorganismis. Enamiku neist moodustavad viirused ning pakterid, näiteks salmonella ja HIV. (2) 2.2Makroparasiidid Erinevalt mikroparasiitidest on makroparasiidid selgelt silmaga nähtvad. Nad kasvavad peremeesorganismis, kuid paljunevad tekitades nakatuslike etappe peremehes, mille käigus suudab parasiit levida järgmistesse peremeestesse. Kõige laialdasemalt levinud makroparasiidid inimeste sees on ümarussid (Ascaris lumbricoides).Pilt 1. (3) Pilt 1.Ümaruss (Ascaris lumbricoides) 3. Sümbiontsed bakterid
Rakendusbioloogia lähtekohad Rakendusbioloogia lähtekohaks oli maaviljelus ja loomakasvatuse teke ning vanaaja meditsiin. Nt: juustude valmistamisel osalevad hallitusseened. Pärmseente abil toodetakse alkoholi. Baktereid ja seeni kasutatakse biotõrjeks. Feromoonid biotõrjes. Bakteritoksiin putukate vastu. Reovete puhastamine jne. Kordamisküsimused: 1. Miks saab antibiootikumide abil ravida bakterhaigusi, mitte aga viirushaigusi? Viirushaiguste puhul on antibiootikumid kasutud, sest viirused on rakutud olesed ja kasutavad paljunemiseks peremeesraku struktuure, mida antibiootikum enamasti ei kahjusta. MÕISTED Roheline revolutsioon Taime massiline tootmine 1960/70. Näljahäda vähenes Mehhikos, Pakistanis. Antibiootikum - Hallitusseente ja bakterite poolt sünteesitavad ainedl mis pärsivad teiste bakterite elutegevust. Selle avastas A. Fleming (penitsilliin) Biotõrje Taimekahjurite hävitamine teiste organismidega. Feromoon putukate hormoonisarnased ained.
peale mängida hasartmänge. Samuti on väga hea ka see, et üritatakse takistada rämpsmeili levikut. Rämpsmeili saanud kasutaja ei pruugi alati arugi saada, et see on spam, kuna nende levitajad on kavalad ning välja mõelnud erinevaid tekste ja lugusid, kuidas kasutajat suunata mõnda kirjas sisalduvat linki vajutama ning tema arvuti viirusega nakatada. Nakatumise tagajärjed võivad olla kurvad, näiteks varastavad mõned viirused paroole, kaasaarvatud panga omi, kasutajatunnuseid jne. Samuti võib olla väga tülikas pahavarast lahti saada, kuna see võib halvata kogu süsteemi ja viia arvuti pideva kokkujooksmiseni. Neljandaks plussiks internetitsensuuris tooks välja selle, et üritatakse takistada hasartmängurlust. Ka Eesti Maksu ja Tolliamet on ära blokeerinud sadu välismaiseid hasartmängu lehekülgi. 13. Juuni 2012 aasta seisuga on Eestis ära blokeeritud 628 panustamissaiti
I rida 1. Selgita mõisted Mükotoksiin-mõnede seente poolt sünteesitav mürkaine Plastiid-membraanidest koosnev taimerakule omane organell. Pigmentide alusel eristatakse kloro-, kroom-, ja leukoplaste Rõngaskromosoom-bakteriraku kromosoom, mis koosneb rõngakujulistest DNA molekulist Biotõrje-üht liiki isendite arvukuse piiramine teist liiki organismide abil Kloroplast-membraanidest koosnev taimeraku organell, milles toimub fotosüntees Hüüf-ühest või mitmest rakust koosnev seeneniit 2. Millest koosnevad plasmiidid ja mis tähtsus on neil bakteriraku jaoks? Nendes sisalduvad geenid on vajalikud kasvukeskkonna eripäraga seotud ensüümide sünteesiks 3. Seente kahjulikkus inimestele (2 valdkonda) Seened kahjustavad tarbepuitu. Samuti põhjustavad mitmesuguseid nahahaigusi. Sisaldavad mürgitust tekitavaid mükotoksiine. Rikuvad toitu (käärimine, hallitamine). Tekitavad haigusi (seenehaigus = mükoos), nt jalaseened. Kahjulikud kõrrelistele taimedele...
TÖÖOHUTUS JA TÖÖTERVISHOID Koostaja Juhendaja Tartu 2015 Raamatupidaja töökeskkonna ja töökorralduse analüüs: Elektri ohutus- Kasutades elektriseadmeid, peab veenduma, et pikendusjuhtmed on terved. Kui avastad mingi rikke ei tohiks neid seadmeid kasutada. Häiriv müra-Arvutist või teistest elektroonilistest masinatest tingitud müra, mis on töötajale häiriv tuleks viia madalale tasemele, mis ei häiriks edaspidist tööd. Töö kuvariga- Pidev töö kuvariga väsitab ning tuleks teha rohkem pause, et saaks silmi puhata. Tööruumi sisekliima- Erinevad ained, mis sisalduvad õhus peavad vastama normidele. Halb valgustus- Valgustus peaks olema tööruumides selline, mis ei tekita silmadele lisapingutust ja erinevad sundasendid, mis võib olla tingitud valgusest ( kuna siis peame rohkem olema ninaga vastu lauda ja see võib tekitada seljale pinget) Õhu ringlus- Tööruumides...
TRANSGEENSED MIKROORGANISMID - transgeensete organismide loomine põhineb rekombinantse DNA tehnoloogial. Siiratav geen tuleb ühendada niisugusesse DNA- või RNA-kompleksi, mis saab siseneda rakku või integreeruda sele genoomi. Selliseid DNA- konstrukte nim. geenivektoriteks ehk -siirdajates. Eesimesed rekombinantsed viirused ja plasmiidid loodu 1973. aasta. BAKTERITEL ei ole tuuma; seda asendab tumapirkond, milles paikenb üks rõngasjas kromosoom. Lisaks leidub bakterirakus väiksemaid DNA rõngaid- plasmiide, mida kasutatase geenivektorite loomisel. Rakendusbioloogilises suunas hakati otsima võimalusi kasutada transgeenseid baktereid meditsiiniliselt oluliste inimese valkude tootmiseks. Inimese rakkudest eraldatakse huvipakkuva geeni mRNA ja
ja 2. kategooria kantserogeenide või mutageenide hulka vastavalt sotsiaalministri määrusele Ohtlike ainete loetelu; anorgaanilise ja mineraalse päritoluga tolmud, nt asbesti-, kvartsi-, tsemendi-, põlevkivi- ja metallitolm, tahm; orgaanilise päritoluga tolmud, nt puidu-, jahu-, puuvilla- ja linatolm, loomade epiteelitolm; biotsiidid; vähiravimid, anesteesiagaasid ja antibiootikumid lahusena plii ja selle ühendid. Bioloogilised ohutegurid: mikroorganismid (bakterid, viirused, seened jm), sealhulgas geneetiliselt muundatud mikroorganismid; rakukultuurid ja inimese endoparasiidid; muud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust. Nimetatud ohutegurid võivad reaalselt mõjutada tervist juhul, kui nad kuuluvad 2., 3. või 4. ohurühma vastavalt määrusele Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded. Füsioloogilised ohutegurid:
teisi molekule (näiteks hapnikku), pakuvad mehaanilist tuge ja immuunkaitset, vastutavad rakuliikumise eest, kannavad üle närviimpulsse, kontrollivad kasvu ja rakkude diferentseerumist. biokatalüütiline roll (ensüümid ja fermendid) - juhtida ainevahetust; regulatoorne roll (hormoonid) ehk ainevahetuse korraldamine ja kontrollimine 6) Antikehad, verehüübimisvalgud, kattevalgud, valged verelibled. Nt: valged verelibled õgivad viirused, võõrkehad ära. Antigeen on selgroogsete organismi sattunud potentsiaalselt kahjustav kehavõõras aine. Antikehad hävitavad antigeene. 7) 7) Hemoglobiin transpordib hapnikku kudedesse, on veres. Transportvalgud transpordivad aineid rakumembraani sisse ja välja. Ioonpump on rakumembraanis asuvad transtportvalk. 8) Lihasvalgud aitavad meil liigutada, aktiin ja müosiin tõmbuvad kokku. Raku sees liigutavad organelle valgulised torukesed
väljakoolitamine. Tööõnnetuste ennetamine on võimalik tänu koolitustele ja väljaõpetele, mida peab korraldama tööandja töötajale. Referaadis kirjeldan enda erialaga seotud ohte ja nende ohtude mõju vähendamise võimalusi. Ohutegurid Töökeskkonna ohutegurid võivad olla: · Füüsikalised · Keemilised · Bioloogilised · Füsioloogilised · Psühholoogilised Bioloogilised ohutegurid on mikroorganismid (bakterid, viirused, seened), sealhulgas geneetiliselt muundatud mikroorganismid, rakukultuurid ja inimese endoparasiidid ning muud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust. Soodsates tingimustes võivad mikroorganismid hulgaliselt paljuneda ja nende sissehingamisel või allaneelamisel kahjustub inimese organism. Füsioloogilised ohutegurid on füüsilise töö raskus, sama tüüpi liigutuste kordumine ning
plastiidides, mitokondrites, leidumiskoht rakus organoidides (rRNA), eeltuumsetes rakkudes ka plastiidies, mitokondriaalsed tsütoplasmas, ka viirustes viirused molekulmass ...10 nukleotiidi Sõltuvalt RNA tüübist 10 -10 Vastupidavus denaturatsioonile On vastupidavam võrreldes On vähem vastupidavam (pH, tº) RNA-ga võrreldes DNA-ga Pärilikkussaine säilitamine ja Pärilikkusinfo realiseerimine
tingimuslikuks vorminguks, diagrammide koostamiseks jne mõeldud tarkvara. Esitlustarkvara - programmid, mis lubavad edastastada infot (tekst, pilt, video, heli jne) kuulajatele projektori kaudu. Andmebaaside haldamise programmid - tarkvara, mille abil saab luua, täiendada, muuta loodud andmebaasi. Pahatahtlikud programmid Tänapäeval arvutimaailmas eksisteerivad mitte ainult kasulikud programmid. On olemas nn. pahatahtlikud programmid - viirused, trooja hobused, ussid jt. Nemad häirivad arvuti tööd, rikkuvad salvestatud andmeid, nakatavad teisi arvuteid jne. 1971 a. oli kirjutatud esimene viirus - Creeper. Peamisteks levimise teedeks on: · piraattarkvara installimine enda arvutisse; · kahtlaste veebilehekülgede külastamine; · võõraste inimeste poolt e-mailiga saadetud failide avamine. Pikemalt arvutiviirustest võib lugeda siit ja siit. Soovi korral võib tutvuda lisamaterjaliga trooja hobusest ja ussidest.
Bioloogia kordamine kontrolltööks 18.10.11 ÖKOLOOGILISED TEGURID (LIIGITUS + NÄITED) KESKKONNATEGURID: 1) abiootilised - Kliima (temperatuur, niiskus, valgus, O2 sisaldus) - Elukeskkond (õhk, muld, vesi) 2) Bioloogilised- nt liigikaaslased, teised liigid - Antropogeensed (kuidas inimesed mõjutavad organismide elu) VALGUSE JA TEMPERATUURI MÕJU ORGANISMIDELE Nähtav valgus on vajalik rohelistele taimedele fotosünteesiks. Infravalgus- pikalainelisem infrapunakiirgus ( 760 nm...1mm) Ultravalgus- lühilainelisem ultraviolettkiirgus (vahemikus 380 kuni 10 nm) Infra- ja ultravalguse toime: Infravalgus ehk soojuskiirus võimaldab kõigusoojastel organismidel end valguse käes soojendada (tõsta oma kehatemperatuuri). Valguse intensiivsuse suurenemisel organismi jaoks, võib tekkida ülekuumenemisoht ning siis püüab organism varjuda. Taimedel on selle jaoks aga kaitsekohastumised. Nt õistaimed pöörava...
saagikust, samas saastavad need aga pinnast ja vett ning paljude taime ja loomaliikide arvukus langeb. Globaalne soojenemine - ookeanipinna veetempertuuri tõus Loodusressursside ületarbimine - mitmete teede rajamine sinna, kus varem ei saanud, jahipidamine, loomade ja taimedega kauplemine, rahvameditsiin (loomade arvelt). Võõrliigid - tänu rahvusvahelise kaubanduse ja turismi tõttu satuvad paljud taime ja loomaliigid, mikroorganismid ja viirused üha sagedamini alale, kuhu nad inimese kaasabita ilmselgelt ei satuks. Võõrliikide sissetoomise eesmärk on suuremalt jaolt ikka selleks et arendada põllumajandust ja iluaiandust. Teiseks et suurendada jahiloomade liigirikkust ning samas satuvad võõrliigid erinevatesse kohtadesse ka juhuslikult. Haigused - suurenenud inimeste liikuvus, inimasutuste laienemine ja võõrliikide loodusesse asustamine on haiguste levikule oluliselt kaasa aidanud.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
