haigusjuhul ning et mitte kunagi liiga väikestes doosides ja liiga lühikest aega, sest bakterid võivad kohastuda. Võivad tekkida resistentsed tüved. Kuid paljud on siiski neid hoiatusi eiranud ja tagajärjeks on see, et meil levivad ohtlikud bakterid, mida ei pidurda ükski kasutuselolev antibiootikum. 5. Miks saab antibiootikumide abil ravida bakterhaigusi, aga mitte viirushaigusi? Viirushaiguste puhul on antibiootikumid kasutud, sest viirused on rakutud ja kasutavad paljunemiseks peremeesraku struktuure ja ainevahetust, mida antibiootikumid enamasti ei kahjusta. 6. Miks peetakse penitsillini tootmist biotehnoloogiaks, aga piima tootmist lehma abil mitte? Sellepärast et piima tootmine on lehmal looduslik protsess, aga penitsillini tootmine on tahtlik ning seda on vaja eraldi ekstraheerida. 7. Kuidas saab roheline evolutsioon maailma muuta? Roheline evolutsioon saab leevendada näljahäda ja suurendada saagikust.
H5N1. Haiguste levikut soodustavad linnastumine ja sellega kaasnev tihe inimasustus, metsade maharaiumine , vee ja õhu saastumine , loomade tihe asustus suhteliselt väikesel pinnal. Globaliseerumine põhjustab juba tuntud ja uute patogeensete mikroorganismide poolt põhjustatud epideemiaid .Zoonooside (loomadelt inimestele levivaid haigused )laialdast levikutmaailmas soodustab turismiareng ,ärireiside intensiivistumine ,immigratsioon. Bioloogilised ohutegurid on bakterid, viirused, seened, rakukultuurid, inimese endoparasiidid ja muud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust. Bioloogiliseks ohuteguriks on haige loom või inimene, bakterkandja, parasiitide vaheperemees või ka verd hammustavad putukad. Bioloogilisteks ohuteguriteks on kõik kehaeritised, veri, lümf, koekultuurid, samuti rakuensüümid, hormoonid ja geneetiliselt muundatud mikroorganismid.
krooniline nohu ninapolüüpid 2) kahjustavad haistmisepiteeli ja selles olevaid haistmisrakke viirusinfektsioonid, õhus lenduvad toksiinid 3) kahjustavad kesknärvisüsteemi ja haistmisnärvi Kasvajad närvirakkude degeneratiivsed protsessid Ülemiste hingamisteede infektsioonid Kõige sagedasemaks lõhnataju nõrgenemise või kadumise põhjuseks. Arvatavasti kahjustavad viirused ja bakterid haistmisepiteeli > nina limaskestade turse, hüpereemia, hattude nekroos, rakkude hävinemine. Anosmia all kannatavatel patsientidel on viirushaiguste järgselt täheldatud haistmisretseptorite märgatavat vähenemist. Sagedaseks nähtuseks on ka haistmisepiteeli asendumine hingamisepiteeliga. Paljud viirused võivad tungida edasi kesknärvisüsteemi ning tekitada ka seal funktsioonihäireid. Peatraumad
Uus sigade gripi viirus, mis on tuvastatud Ühendriikides ja Mehhikos sisaldab sea-, linnu- ja inimese gripi geene. Sellist kombinatsiooni ei ole maailmas varem täheldatud. Lisaks viitavad juhtumid sellele, et viirus levib inimeselt inimesele, millest tulenevalt võib haiguse kulg kujuneda oluliselt raskemaks Kuida s viirus levib? H1N1-viirus levib inimeselt inimesele ja nakkab samuti kui tavalised sesoonsed viirused. Köhides või nuusates levitavad nakatunud inimesed viirust edasi. Nakkuse võib saada ka pindadelt, kuhu viirused on haigelt inimeselt sattunud. Inimene võib ühe hooaja jooksul nakatuda kahe eri viirusega: tavalise sesoonse ja H1N1- tüve gripiviirusega. Gripiviirust levitab nakatunud inimene 1 päev enne ja kuni 56 päeva pärast esimeste haigusnähtude ilmnemist. Seetõttu ei tohiks grippi haigestunud inimene isegi siis, kui ta
hääletoon. Naistel kõrgem hääletoon, kitsad õlad, laiad puusad 6. Naissportlased meessuguhormoonidega. Siis on nendel tugevam lihastik , pikemad toruluud. 7. Mehed naissuguhormoonidega. Nahaalune rasvkude, lühemad toruluud, laiad puusad. 8. Pärilik muutlikkus pärandub järglastele. Muutused on toimunud kas geenides või kromosoomides. Mittepärilik elujooksul toimunud muutused ei pärandu järglastele. 9. MUTAGEENID. Bioloogilised viirused, bakterite ja hallitusseente mürgid. Keemilised tugevatoimelised alused ja happed, olmekeemia tooted, paljud ravimid. Füüsikalised kiirgused, radioaktiivne kiirgus, UV 10. Ühemunakaksikud. Üks sperm viljastab ühe munaraku ja idulane jaguneb arengu algperioodil kaheks. Alati üht sugu. Pärilikult ühesugused. Välimuselt äravahetamiseni sarnased. Erimunakaksikud. Kaks munarakku viljastatakse eraldi, kumbki ühe spermiga. Võivad olla ühest
geenide kombinatsioon Milles on põhjus Fenotüübis Geneetilised materjalis Pärandumine Ei pärandu Võivad päranduda Mutageen – mutatsioone tekitav tegur Füüsikalised mutageenid – röntgenkiirgus, UV-kiirgus, radioaktiivsus Keemilised mutageenid – mürgid, ravimid, happed Bioloogilised mutageenid – bakterid, seened, viirused, algloomad Kantserogeen – mutageen, mille poolt tekitatud mutatsioon põhjustab vähi teket Reaktsiooninorm – ühe tunnuse modifikatsioonilise tunnuse muutlikkuse piirid Reaktsiooninormi üksikisikul määrab ära genotüüp Reaktsiooninormi liigil määrab ära geenifond Kitsas reaktsiooninorm Lai reaktsiooninorm Inimeste juuksevärvus, silmade Inimese kehakaal, intellekt, kanade
ribosoome (nt Ebola viirus). Neil 5 erinevat ehitustüüpi: keraviirus, silinderviirus, kristalliline viirus ehk tubaka mosaiigiviirus, kinnitusniitidega viirus ehk sabaga viirus, saabasviirus ehk kahekordse kapsiidiga viirus.NB! virion- viiruse rakuväline vorm, mis on ette nähtud levimiseks uuele peremehele. Erinevaid viiruste ehitustüüpe: ikosaeedriline, spiraalne, faagikujuline 34. Viiruste paljunemine. Kõik viirused on elusorganismide siseparasiidid. Nad sisenevad peremeesorganismi rakku, või sisestavad sinna oma nukleiinhappe. Viiruslik nukleiinhape (DNA) integreerub peremeesraku kromosoomi, või ka transleeritakse otse, mõnede RNA-viiruste RNA põhjal valmistatakse rakus sellele vastav DNA, mis kromosoomi integreerub (pöördtranskriptsioon; vt retroviirused). Nakatumise esimest staadiumit, kus viirus end nö. rakus "sisse seab" ja oluliselt viimase
Bhepatiit Hendrik Künnapuu 9a. kl Mis on Bhepatiit ? Bhepatiit ehk kollatõbi on maksapõletik, mida tekitavad maksarakkudes paljunevad viirused. Umbes 10%l nakatunutest muutub haigus eluaegseks krooniliseks maksapõletikuks, mis võib viia maksavähi tekkele. Mida noorem on nakatunud inimene, seda suurem on tõenäosus, et haigus muutub krooniliseks. Tekkepõhjused B ja C hepatiiti nakatutakse vere ja teiste kehavedelikega kokkupuutel. Kaitsmata sugulise kontakti või vereülekande kaudu. Haigus levib ka viirust kandvalt emalt sündivale lapsele. Näiteks Bhepatiidiga
RISKIANALÜÜS - KOKK Ohutegur Kes on ohus? 1. Kemikaalidega puhastamine Kõik töötajad 2. Libe põrand Kõik töötajad 3. Kuumad ahjud Kokk, teised töötajad 4. Noad Kokk, teised töötajad 5. Katkised pistikupesad Kõik töötajad 6. Raskuste tõstmine Kokk 7.Viirused töölised, kliendid 8.Kõrge õhutemperatuur töölised, kliendid 9. Seadmete teravad ja liikuvad osad kokk 10.Valgustuse puudumine töökohal kokk 11. Loomaliha töötlemine kokk 12.Külmas köögis töötamine töölised 13.Sundasendis olemine kokk 14. bakterid töölised Tervisekahjustus Riskitase...
molekulaarbioloogia - geen, mutatsioon, rakk, replikatsioon, transkriptsioon, translatsioon. rakubioloogia - rakkude ehitus ja talitus ehk elu avaldused. anatoomia - organismide ehitus. fsioloogia - bioloogilised protsessid ning nende phjuslikud seosed. geneetika - geenide vanematel jrglastele edasikandumine ja tunnuste moodustumise seadusprasus isendi arengu vltel. koloogia - taimede, loomade ja inimeste kooselu ja omavahelised suhted neid mbritsevas looduses. viroloogia - viirused mikrobioloogia - mikroobide mitmesugused omadused mkoloogia - seened biotehnoloogia - kasutab organismide elutegevusel tuginevaid protsesse inimesele vajalike ainete tootmiseks
· Aminoglükosiidid · Tetratsükliinid Mis võimaldab kasutamise? · Antibiootikumide kasutamist haiguste ravis võimaldab asjaolu, et bakterraku ehituses ja ainevahetuses on olulisi erinevusi eukarüootse inimese rakuga võrreldes, mistõttu inimese rakke antibiootikumid ei kahjusta. · Antibiootikumid ei toimi viiruste suhtes, mis põhjustavad näiteks grippi, külmetushaigusi ja ägedat bronhiiti. · Viirushaiguste puhul on antibiootikumid kasutud, sest viirused on rakutud olesed ja kasutavad paljunemiseks peremeesraku struktuure ja ainevahetust, mida antibiootikumid ei kahjusta. Kõrvaltoimed Mõlemat tüüpi antibiootikumid võivad põhjustada kõrvaltoimeid nagu : · allergiline reaktsioon, · kõhulahtisus, · Kõhuvalu. Avastamine · Antibiootikumi nimega penitsiliin avastas A. Fleming 1929. aastal. Mis on resistentsus? · See tähendab, et mikroobid on muutunud infektsioonide ravimiseks kasutatavate ravimite
Selle saavutamiseks on mitmeid viise. Üks võimalus on energia maksustada, muutes selle kallimaks. Vähendada tuleb kasvuhoonegaaside õhkupaiskamist, kohandada vanu tehnoloogiaid (või koguni päris uusi osta) ning siis veel üritada kohaneda kliima soojenemisega - see läheb päris kulukaks. 5) Kuidas probleem Sind puudutab? Hetkel see mind suuresti ei puuduta, aga mida rohkem aeg edasi, siis seda rohkem võib seda juhtuda. Näiteks levivad erinevad viirused ja bakterid soojas keskkonnas paremini, mis tähendab, et võin tihedamalt ja rohkem haigeks jääda. Teisest küljest elan Eestis, mis tähendab, et kui globaalne soojenemine jätkub, võib eesti oma madala maapinna ja maailmamere tõusu tõttu mitmed rannikualad enda alla matta.
pooride toimub aine- ja energiavahetus. 3. Rakkude jagunemine. Uued rakud tekivad olemasolevatest rakkudest. Rakud paljunevad jagunemise teel. Kõigepealt toimuvad muutused rakutuumas. Enne raku jaguneemist kahekordistuvad kromosoomid. Rakkude paljunemine tagab ainuraksete organismide puhul järglaste tekkimise, hulkrakstel organismidel ka nende kasvamise ja arenemise. Samuti paranevad või taastuvad hulkraksetel organismidel vigastused. 4. Viiruste ehitus ja paljunemine. Kuigi viirused võivad väliskujult olla erinevad, on neil ühesugune põhiehitus. Iga viirust koosneb pärilikkusainest, mida ümbritseb valguline kate. Mõnedel viirustel on väljaspool veel ümbris, nt gripiviirusel. Tuuma ja tsütoplasmat viirustel ei ole ja seega puudub neil ka rakuline ehitus. Kuna viirused iseseisvalt paljuneda ei saa, kasutavad nad paljunemiseks teiste organismide rakke (edaspidi nimetame neid peremeesrakkudeks). Järelikult on viirused rakusisesed parasiidid
– Ained – Segud Kemikaalide kahjuliku toime ennetamise üldpõhimõtted. • Asendamine. ohtlik kemikaal asendada ohutumaga. • Kõrvaldamine • Takistada kemikaalide levikut töökeskkonda • hermetiseeritud protsessid • ventilatsioon. • Tegevusjuhendid. • Isikukaitsevahendid. • Monitooring • töökeskkonna mõõtmised, • töötajate tervisekontroll. • Väljaõpe: kemikaalide kasutamine, eriolukorrad, esmaabi, seadusandlus 5) BIOLOOGILISED OHUTEGURID - viirused, bakterid, seened (pärmi- ja hallitusseened), parasiidid ja bioloogiliselt aktiivsed ained – ensüümid, hormoonid, koekultuurid. Ohurühmad, nende iseloomustus. I ohurühma ohutegurid: ei põhjusta inimese haigestumist. II ohurühma ohutegurid: • võivad põhjustada inimese haigestumist (haigestumine elukeskkonnas); • ohustavad töötaja tervist (haigestumine töökeskkonnas), kuid ei põhjusta ohtu elanikkonnale; • nende vastu on tõhusad ravi- ja ennetusmeetmed.
esine elu iseteket). 6.Missugust A.Flemingu hoiatust on arstipraktikas sageli eiratud ja mis on selle tulemuseks? Ta hoiatas, et bakterid võivad kohaneda antibiootikumidega ja seetõttu võivad tekkida resistentsed tüved (st nad ei allu enam antibiootikumide ravile). Tulemuseks ongi see, mille eest Fleming hoiatas ehk siis antibiootikumide suhtes immuunsed bakterid. 7.Miks saab antibiootikumide abil ravida bakterhaiguseid, mitte aga viirushaiguseid? Sest bakterid on rakulise ehitusega, viirused aga mitte. Viirused kasutavad paljunemiseks peremeesraku struktuure ja ainevahetust, mida antibiootikumid ei kahjusta. 8. Kas ja kuidas saab nn. Roheline revolutsioon maailma muuta? Roheline revolutsioon aitab leevendada näljahädast tingitud probleeme arengumaades (nt Mehhikos, Indias). Roheline revolutsiooni kandvaks osaks on lühikõrreliste teraviljasortide aretamist ja viljelemist. Vähemtähtsam roll ei ole ka agrotehnika uuendamine ja niisutussüsteemide kasutuselevõtt. 9
kogutud info, töökohariski tasemete hindamise ankeet ja tehtud fotod. 2. Ohutegurite iseloomustus Töökohal on korraldatud järgmiste ohutegurite hindamist: füüsikalised tegurid - sisekliima, valgustatus, ventilatsioon, müra keemilised tegurid - fenool, formaldehüüd, ammoniaak, tolm füsioloogilised (ergonoomilised) tegurid sundtööasend, töö kuvariga, silmanägemise pingulolek psühholoogilised tegurid - stressid, väsimus bioloogilised tegurid viirused, mikroorganismid, inimese endoparasiidid, hallitused 3. Riskianalüüsi metoodika ja riskitasemete kindlaksmääramine Käesolevas riskianalüüsis kasutatakse BS8800 viie astme riskihindamise maatriksit, mille järgi määratakse kindlaks riski tekkimise võimalust ja tagajärgede tõsidust. Riskid liigitatakse tasemete järgi: 1 kuni 5. Tase 1 vähim risk, mille puhul ei ole vajalikud kõrvaldamise abinõud, kuid arvestada neid tuleb.
suletud keskkonnas kasutamise lubade väljastamise eest. · Keskkonna riskid 1. Kui kasutada väetisi vms. võib see kanduda ühelt põllult teisele ja kui teisel põllul kasvatatakse midagi muud, siis võib see väetis halvasti mõjutada ja rikkuda suure osa saagist. 2. Teadlaste väitlustel on võimalik, et GMO's on viiruslikke aineid. Need on võimelised liituma vana viirusega ja pidid olema kahjulikumad kui vanad viirused. Kuid tänapäeval pole võimalik neid viiruseid peatada ning neid on piiramatutes liikides. 3. Liigne umbrohu teke, mis on Põhja-Ameerikas juba üpriski tavaline vaatepilt. Viis riiki, kus toodetakse enam kui 95% kommertskasutuses olevatest GMO-dest. :Ülejäänud riigid, kus toodetakse alla 5% kommertskasutuses olevatest GMO- dest. · Kokkuvõte Enamused Eesti kodanikud on geneetiliselt muundatud organismide vastu ning eelistavad pigem mahetoitu
nt. kassikisa sündroom. 3.geenimutatsioon-kromosoomide arv on vale. Nt:downi sündroom. Polüploidsus-kromosoomistiku kordistumine inimese Sugurakus-23kr=n, keharakus-46=2n,rakus-3n või 4n Mõju järgi-1.kahjulikud, neutraalsed,kasulikud. Tekkepõhjuse järgi-iseeneslikud-raku jagunemisel. Mutageenide toimel.Tekkekoha järgi-keharakkudes-elu jooksul tekkinud, Ei pärandu. Sugurakkudes-päranduvad. HAIGUSED. Mittepärilikud-põhjustab keskkond. *mürgitused, tarumad, arenguhäired, viirused. Pärilikud-vigased geenid.*värvipimedus, vere hüübimatus. Päriliku eelsoodumusega-tekivad geenide ja keskkonna mõjul. *maohaavad, vähk, kasvajad, suhkrutõbi, soonkonna haigused. Vähirakud erinevad normaalsetest rakkudest mitmeti: *kromosoomistikus on kõrvalkaldeid *suudavad tungida kudedesse *ei reageeri normaalselt siganaalidele *hakkavad kontrollimatult jagunema *jagunevad kiiremini, moodustavad kasvajaid. Mutatsioone põhjustavaid tegureid nim mutageenideks.
suureneb üleujutuste, erosiooni ja märgalade hävimise risk, liigid (sh inimene) ja elupaigad liiguvad põhja suunas, mägedes tõuseb lumepiir lõrgemale jne. Kuna Eesti on Põhja-Euroopas, siis siin metsa kasvutempo kiireneb, rannikualadel võivad olla suured üleujutused, tihti esineb tugevaid sademeid, samuti võivad olla meil lumevabad talved jms. Kui kliima nii edasi soojeneb, siis tekib ka rohkem haiguseid, sest bakterid ja viirused ei hävi talvel, nagu praegu. See nõrgendaks meie looduse, sh inimese tervist. Samas võib kliimamuutus Eesti asukatele ka kasuks tulla. Meie aladele tuleks rohkem liike elama ning oleks parem põllumajandusega tegeleda. Mina saan olukorra parandamiseks kasutada vähem energiat ning toota vähem süsihappegaasi, nt sõites vähem autoga või mõne teise mootorsõidukiga, mis toodab heitgaase. Veel on mitmeid tegevusi, kuidas saaks aidata kaasa sellele, et ei
Väetised (puuviljad) X puhtaks või mitte tuua ne Keemiline ruumi Lõhnaküünlad ja X Rääkida töökollektiiviga l viirukid nende kasutamine sobiks Bakterid, viirused, X Käsi tuleks hoolikalt pes seened puhastada niiskete lapp X Jälgida hoolikalt eg Bioloogiline Kirbud, täid töökollektiivis kellelgi neid GMO toit X Jälgida pakendite pe
Gripiviirused Gripiviiruse olemus Gripiviirused on ortomüksoviiruste sugukonda kuuluvad viirused, mis tekitavad inimestel ja loomadel grippi Kolm perekonda: A-, B- ja C-gripiviirus Virion ehk viirusosake on enamasti keraja kujuga Läbimõõt 80–120 nanomeetrit A-gripiviirused Nakatavad inimesi, linde ja loomi Võime kiiresti muutuda ja levida ning seega põhjustada massilisi haiguspuhanguid RNA paikneb 8 segmendina Genoomi segmendid sisaldavad kokku 13 588 nukleotiidi B-gripiviirused Vähemuutlikud ning põhjustavad inimeste seas lokaalseid puhanguid
Kursuse Aõ1 tasemetöö 1.Mis otstarve on kõvakettal? Arvuti andmete säilitamis seade, HDD 2.Milles seisneb EXE-faili eripära? EXE fail (inglise k. EXEcutable) on harilikult kasutatav täitefaili vorming (programmid) mida kasutatakse operatsiooni süsteemides. Peale programmi koodi enda sisaldavad paljud EXE failid veel teisigi komponente, nagu pildid & ikoonid, mida programm kasutab enda graafilisel kasutaja liidesel. 3.Milliste suurustega võib iseloomustada protsessori tööjõudlust? MIPS (Million Instructions Per Second) 4.Mis ülesanne on operatsioonisüsteemil? Peavad tagama üheaegselt mitme funktsiooni täitmist. 5.Selgitage faili mõistet? Fail on sarnaste andmete kogum, mis on salvestatud tavaliselt arvuti kõvakettale eraldiseisva üksusena, ning mida töödeldakse arvutis tervikuna. 6.Mida tähendavad kB ja GB? Kilobait ja gigabait 7.Kui suur on flopiketta maht? 32 mB (megabaiti) 8.Kui suur on tüüpiliselt ...
Need argumendid pidurdavad kultuurtaimede kasvu, vähendavad saaki ning rikuvad selle kvaliteeti. Et Kultuurtaimedele soodsaid kasvutingimusi seada ja neid hooldada agrotehnikanõuetele vastavalt, on vaja taimekaitsel selle ülesandega tegeleda. Tugevad ja elujõulised taimed suudavad konkureerida umbrohtudega ning ei nakatu kergesti haigustesse ja on vastupidavamad kahjuritele. Enamik taimehaigusi on nakkushaigused, mida tekitavad bakterid, mikroseened ja viirused. Kahjurid on kahjurputukad, kes paljunevad ja levivad nendele soodsates tingimustes kiiresti. Sama kehtib ka taimehaiguste kohta. Tõhusamal taimekaitsel on abiks teadmine haiguste ja kahjurite arengust, oskus prognoosida haiguste levikut ja kahjurite arvukust ning valida sobivate tõrjeomadustega taimekaitsevahend. Taimekaitsevahendi mõjusus oleneb kahjustaja arenemisjärgust,
1.Ökoloogia mõiste- Teadus organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest. (Teadus, mis uurib organismide hulka ja territoriaalset jaotumist ning reguleerivaid tegureid) 2.Organisatsioonitasemete järgi looduse liigitamine 1.biosfäär; 2.Bioom ehk ökosüsteem; 3.kooslus; Koosluse moodustavad populatsioonid. Populatsiooni moodustavad isendid. 3. Mõisted: biosfäär, ökosfäär, bioom, autökoloogia, demökoloogia, populatsioon, sünökoloogia Biosfäär- maa elukond; Ökosfäär- maakera kõik ökosüsteemid; Bioom ehk ökosüsteem- kliima või taimkattevööndi elukoosluste kogum. Kooslus- omavahelises seoses olevate liikide kogum teatud alal. Autökoloogia- uurib üksik organismi ja keskkonna suhteid. Demökoloogia- uurib populatsioonide ja keskkonna suhteid. Populatsioon- ühe liigi isendite vabalt ristuv rühm teatud kindlal maa-alal. Sünökoloogia- uurib elukoosluse ja isendirühmade ja keskkonna suhteid 4...
Vähirakud Rakke, mis piiramatult ja kontrollimatult kasvavad ja jagunevad, nimetatakse kasvaja rakkudeks. Nad on metastaatilised ja on võimelised läbi tungima kudedest ja kasvatama oma veresooni. Limiteeriv faktor - peab olema süüa. Tungivad ja koloniseeruvad tavaliselt teistele rakkudele mõeldud territooriumil. Vähiteke on seotud muutustega geneetilises materjalis. Tõendid vähi geneetilistele alustele on järgmised: 1) Vähirakkude fenotüüp ilmneb ka tütarrakkudel; 2) Vähiteket võivad indutseerida teatud viirused; 3) Vähki indutseerivad kartsinogeenid põhjustavad DNA-s mutatsioone; 4) Mõnedes suguvõsades on vähk päritav; 5) Teatud verevähi vormid (leukeemia, lümfooma) on seotud kindlate kromosoomide aberratsioonidega. Kasvaja teke ehk morfogenees algab reeglina kasvajaeelsetest muutustest. See tähendab, et kasvaja tekib koes, mis on ...
Kimäär - biol. erineva genotüübiga ja eri organismidest pärit rakkudest koosnev organism. Geeninokaut - geenitehnoloogiliselt rikutud (,,nokauti löödud") geeniseisund Transg. Org. Mikroorganismid, bakterid Uute omadustega organismide abil toodetakse bioloogiliselt aktiivseid aineid: raviühendeid,antikehi,verehüübimisfaktoreid,kasvufaktoreid Nende loomine põhineb rekombinantse DNA tehnoloogial. Esimesed rekombinantsed viirused ja plasmiidid loodi 1973.a Transg. Loomad Saab kasut. Mudelitena inimese pärilike haiguste uurimiseks ja uute ravimeetodite rakendamiseks. Et saavutada: putukaresistentsus Bt-toksiini määrav geen on viidud taimesse ja mürke polegi vaja (tomat, mais, puuvill, kartul), viirusresistentsus, (papaia) herbitsiidiresistentsus (peet, mais, puuvill, lina, raps, soja, riis) suurem saagikus, lamandumis- ja külmakindlus, viljade pikem säilivusaeg Transg. taimed
Eukarüootsete organismide genoomiprojektid (pärmid, eelloomad, hulkraksed) Pärmid: *Esimesena sekveneeritud eukarüoot Saccharomyces cerevisiae -pagaripärm (1996 a., 14 Mb, 16 kromosoomi, lisaks plasmiidid ja dsRNA viirused). Umbes 6340 geeni, 7% kodeerib mittetransleeritud RNA-d. Valke kodeerivaid ORF-e 5773 (25% nendest iseloomustamata). Geenide pikkus ca. 1.5 kb. Geenide kaugus ca 2 kb. Genoom väga kompaktne. Kromosoomides funktsionaalsed elemendid ARS, TEL, CEN. 2002 a. Schizosaccharomyces pombekäärituspärm, genoom. 13.8 Mb. 4940 valke kodeerivat geeni e. 57% genoomist. Sarrnasem kõrgemate eukarüootidega kui S.cerevisiae. *Erinevused intronite arvus (S.cerevisiae275 e. 5%, S.pombe43%), transposonite arvus (S.cerevisiaearvukalt, S.pombevaid mõned) Protozoa: *Esimene sekveneeritud eukarüootne parasiit Plasmodium falsiparum2002 a. (samal aastal P.yoelii yoelii, näriliste parasiit). Genoomi suurus 23 Mb, 14 kromosoomi, umbes 5300 ...
müra Füüsikaline vibratsioon ioniseeriv kiirgus plii või selle ühend Keemiline asbest kemikaaliseaduse kohaselt ohtlikud ained bakterid Bioloogiline viirused seened füüsilise töö raskus Füsioloogilised ja halb töökorraldus psühholoogilised pikaajaline üksinda töötamine alaealisi ei tohi rakendada loomi või linde tapma Muu lõhkematerjali tootmiseks
Spoorid on erilised mitme paksu kestaga kaetud rakud, veesisaldus on neis vähenenud ja ainevahetus aeglustunud. Nad taluvad edukalt äärmuslikke keskkonnatingimusi (kõrged ja madalad temperatuurid, kuivus, niiskus). Spooridega saavad bakterid ka ühest elupaigast teise levida. Kui keskkonnatingimused muutuvad soodsaks, areneb spoorist bakter, seega pole see bakterite paljunemisviis. Ühest rakust tekib üks spoor. 11. Viirused, bakteriofaagid ning nende paljunemine Viirused on üliväikesed elusorganismid. Väljaspool elusat rakku kasv puudub. Puudub ka rakuline ehitus, mis tähendab seda, et nad pole võimelised kasvama ja poolduma ning neil puudub isiklik ainevahetussüsteem. Oma valkude sünteesil kasutab virus peremeesraku ribosoome. Viiruseid jagatakse kolme suurde rühma: 1. zoopatogeensed ehk inimesel ja loomadel parasiteeruvad viirused; 2
Tallinna Humanitaargümnaasium Referaat Suguhaigused Tsõpov Vladislav 8a Üldiselt Seksuaalsel teel edasikanduvad haigused ehk suguhaigused (STD sexually transmitted diseases) kuuluvad gruppi ,,nakkushaigused". See hlmab rohkem kui 20 haigust, mida phjustavad bakterid, viirused, seened vi parasiidid. Üldteada on fakt, et kik STD-d levivad peamiselt läbi seksuaalsete kontaktide. Siiski on nende haiguste vahel erinevused, seda nii viirust phjustavate toimeainete hulgas, haiguse käigus, vimalikes teraapilistes vi ennetavates vahendites. Klassikalised suguhaigused (süüfilis, gonorröa jne) on kaotanud oma uduse alates ajast, mil nad said ravitavaks antibiootikumidega. Hepatiit B (haigus, mis arenedes osutub väga tsiseks), vastu
organismist, erütrotsüütidele parasiidid, vitamiin verejooksuoht. granulotsüütidele organismi toimivad välismõjud B12 imendumiskoha Geneetilised tegurid, sarnanevate rakkude rauavajaduse kahjustus, nende viirused, luuüdi ületootmist suurenemine ainete vajaduse tõus kahjustus Levik/Nakatumine Riskitegurid Ioniseeriv kiirgus, Meestel enamasti benseen, kemikaalid
GENITAALHERPES Genitaalherpes Sugulisel teel leviv viirusinfektsioon Tekitaja Herpes Simplex Virus tüüp 2, harvemini Herpes Simplex Virus 1 HSV 2 infektsioon omandatakse peamiselt pärast puberteediiga Pärast esmase nakkusprotsessi läbipõdemist säilib viirus latentsena närvisüsteemi ganglionides või lümfikoes Genitaalherpes viirused paljunevad sisenemiskohas, suuõõnes või siis genitaalide piirkonnas Viiruste paljunemise tagajärjel tekib sensoorsete närvilõpmete põletik Mida raskemal kujul avaldus esmasnakkus, seda sagedamini tekib taasägenemine Käivitavad jõud: hõõrdumine seksuaalvahekorra ajal, üldhaigus, stress, väsimus, depressioon, unepuudus, menstruatsioon, päikesekiirgus või immuunsüsteemi nõrgendavad faktorid Prodromaalnähud: kihelus- või sügelustunne haiguskoldes, palavik,
(ka loomade) haigestumine, suur suremus ja suur majanduslik kahju. Kodulindudest haigestuvad esmajoones kanad ja kalkunid, samuti faasanid, haned, pardid jne. Viirus levib ka metslindude seas. Linnugripi viiruse püsivaks koldeks looduses on veelinnud, kes ise seda taudi ägedas vormis ei põe. Eestis ei ole Veterinaar ja Toiduameti andmetel linnugrippi esinenu. Kui linnugripi viirus satub grippi põdeva inimese organismi, siis võivad viirused vahetada geneetilist materjali, mille tagajärjel võib moodustuda uus kõrgelt patogeenne viirus. Nakkus levib eelkõige haige linnu kaudu Inimeste nakatumine linnugrippi on seni valdavalt toimunud ainult kokkupuutel haigestunud linnuga . On selge, et linnugripi näol on ka inimese jaoks tegemist raskekujulise nakkusega, mis küllalt sageli võib lõppeda surmaga. Linnugripi haigusnähud inimesel:
........................................ b) ........................................................................................................ c) ........................................................................................................ d) ........................................................................................................ e) ........................................................................................................ 2. Viirused sarnanevad elutute objektidega, sest neil 3p a) ........................................................................................................ b) ........................................................................................................ c) ........................................................................................................ 3
Haigus Kopsupõletik on kopsukoe põletik ja kahjustab kopsude alveoole. Selle sagedasemaks põhjuseks on infektsioon. Haiguse sümptomiteks on tavaliselt köha, rinnas valu, palavik, rögaeritus ja hingamisraskused. Äge kopsupõletik kestab tavaliselt 3-4 nädalat. Seda esineb enim väikelastel ja vanurite, noored ja täiskasvanud on haiguse ravile vastuvõtlikumad. Kopsupõletikku suremus varieerub 5-15%,suurim protsent ligikaudu 75 aastastel. Kopsupõletiku tekkepõhjused on viirused, bakterid ja seened.Riskiteguriks on ka suitsetamine,vanus ja kopsu- ja neeruhaiguste põdemine. Viirustest põhjustavad kopsupõletikku sagedamini gripiviirus, paragripiviirus ja adenoviirus. Seentest põhjustatud kopsupõletiku esineb enamasti immuunpuudulikkusega haigetel. Kopsupõletik kujuneb kaitsemehhanismide häirumisel, mida võivad põhjustada: · Külmetus · Ülemiste hingamisteede viirusinfektsioonid · Südamepuudulikkus · Alkoholism · Kroonilised haigused
suurem kui keskmine, metaani tase 3 koda suurem ning lämmastikoksiidi tase 2,5 korda suurem. Peamisteks saastajateks arvatakse olevat autoliiklust. Kõik see jama muudab terve maailma keskmist õhutemperatuuri 2-6 kraadi võrra kõrgemaks, võib tõsta merepinda tervelt meetri jagu, mille tõttu tuhanded inimesed kaotavad oma kodu. Kasvuhooneefekti pärast surevad paljud haruldased looma- ja taimeliigid välja ning levima võivad hakata ka epideemiad, viirused ja muud haigused ( seda soojema kliima tõttu ). Ka eestlased võivad selle pärast haigestuda tundmatutesse haigustesse. Näiteks rannikualad, eelkõige Pärnu, võivad sattuda üleujutuste ohvriks.
Geen-DNA lõik,mis osaleb organismi või mitme tunnuse kujunemises Kromosoom-päristuumse organismi rakutuuma struktuurselt individuaalne element46 Sugukromosoom-kromosoom, mille olemasolu või arv on eri sugupooltel liigiomaselt erinev. DNA- enamikus elusorganismides pärilikku informatsiooni säilitav aine Alleel-sama geeni erinev esinemisvorm, Dominantne alleel alleel,mis valitseb teise üle ja mille poolt määratud tunnus organismil alati avaldubnt:põselohud, Retsessiivne alleel alleel, kui vastava geeni dominante alleel organismis puudub Nt:punane juuksevärv,pigmendi puudumine Genotüüp-indiviidi (sageli ka raku) kogu geneetiline informatsioon, mis koostoimes keskkonnatingimustega määrab tema fenotüübi. Fenotüüp-indiviidi füsioloogiliste, keemiliste, käitumiste, arenguliste, biokeemiliste ja ehituslike tunnuste vaadeldav kogum Geneetika -teadus pärilikkusest, selle funktsioonidest ja materiaalsetest alustest, päriliku muutlikkuse mehha...
Bioloogia kordamine 1.Millised süsteemid tagavad kehas vastupanu haigustekitajatele? -terve nahk ja limaskest takistavad patogeenide sissetungi. -kui haigustekitaja on kehas hakkavad tööle õgirakud ja valged verelibled. -vajadusel hakkavas lümfotsüüdid tootma antikehi. -kunstlik kaitse, melle puhul kasutame antibiootikume (bakterid, seened) ja vaktsiine (viirused). 2.Iseloomusta makrotoitaineid. Miks? Kust? Palju peaks tarbima? Need on valgud, süsivesikud, rasvad ja vesi (toitained mida inimene peab saama iga päev suuremates kogustes). Valgud on organismi n-ö peamine ehitusmaterjal. Süsivesikud on peamine energia allikas. Rasvad on energiarikkad ained ning energiavaruna väga tähtad. Vesi lahustab toitaineid ja kannab neid organismi laiali. 3.Mis on vitamiinid ja too näiteid olulisuse kohta? Vitamiinid on orgaanilised ühendid, mida inimene normaalseks elutegevuseks vajab tingimata. Kui mõna vitamiin...
Temperatuur Valgustatus Müra Vibratsioon Kiirgused Õhuga seotud Elektrivool Magnetväljad Üle-ja alarõhk Purunemised Kukkumised Masinad ja mehhanismid Kokkupuuted pindadega 04/23/17 3 Keemilised ohutegurid: Lämbumisoht Tule- ja plahvatusoht Toksilisus Lokaalne toime 04/23/17 4 Bioloogilised ohutegurid: Bakterid Viirused Seened Endoparasiidid 04/23/17 5 Füsioloogilised ohutegurid: Staatiline ülekoormus sundasend Dünaamiline ülekoormus 04/23/17 6 Psühholoogilised ohutegurid: Vaimne ülekoormus Emotsionaalne ülekoormus Töö monotoonsus Halvasti organiseeritud töö Analüsaatorite ülekoormus Tööalane kiusamine Tööalane ahistamine Tööga seotud vägivald
Mustuse tüübid 2 Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Ohtlik mustus 1 : Mikroobiline mustus Mikroobid pinnal või õhus olevad ohtlikud või kahjulikud väikesed osad: bakterid, hallitused, pärmid, viirused. Üksik mikroob ei ole palja silmaga nähtav, võib näha mikroobide kogumit (hallitus). Mikroobide elutegevust mõjutavad: Niiskus Mustus Temperatuur (ohtlik tsoon 36 38 kraadi) Happesus Soola sisaldus Õhu hapniku sisaldus Ohtlik mustus 2: Eritiste plekid (lima, väljaheide, okse, veri jms): - plekk eemaldatakse võimalikult kohe peale selle tekkimist; - kasutatakse ühekordseks kasutamiseks mõeldud kindaid; - suurem osa plekist imendatakse ühekordsesse lappi;
ehituses, kromosoomide arvu kombineerumine sugurakkudes muutused. ja viljastumisel. Mutatiivne muutlikkus Avaldub geenide ja kromosoomide ehituse muutustes või kromosoomide arvu muutumises. Mutatsioonid tekivad kas iseenesest või mutageenide mõju tagajärjel. Mutageenid Jaotatakse kolme põhirühma: bioloogilised, keemilised ja füüsikalised. Bioloogilised mutageenid - viirused, bakterid, alkaloidid, hallitusseente toksiinid Keemilised mutageenid - mõned ravimid, olmekeemia, orgaanilised ühendid, tugevatoimelised alused ja happed Füüsikalised mutageenid - kiirgused: radioaktiivne-, röntgen- ja UV - kiirgus Kombinatiivne muutlikkus ..tekib pärilikkusstruktuuride kombineerumisel sugurakkude valmimisprotsessis ja viljastumisel. Annab põhilise osa pärilikust muutlikkusest, mille tõttu paljud organismid üksteisest erinevad.
Bioloogia:immuunsus Imuunsüsteemi ülesanne on hävitada organismi tunginud haigustekitajaid(võõrvalke,viiruseid,baktereid, seeni, algloomi, kasvajarakke) Imuunsussüsteemi kuuluvad lümfotsüüdid, lümfisõlmed, põrn ja harkelund: 1)Lümfotsüüdid- imuunsüsteemi tähtsamad rakud on lümfotsüüdid, mis kuuluvad leukotsüütide(ehk valgete vererakkude) hulka. Nad valmistavad organismi tunginud viiruste, bakterite ja teiste kehavõõraste rakkude või ainetevastu kaitsevalke. Lümfotsüütide eluiga on lühike, mistõttu peab neid organismi pidevalt juurde moodustama. Lümfotsüüde toodavad lümfisõlmed, põrn ja harkelund. 2)Lümfisõlmed- ovaalsed 3-20mm läbimõõduga elundid, mis paiknevad lümfisoonte koondumiskohtades. Lümfisõlmedes rikastub veri lümfotsüütidega ning seal hävitatakse ka kehasse sattunud mikroobe. Põletiku korral suurenevad lümfisooned oluliselt. 3)Põrn- p...
pärilikkus - seaduspärasus mille järgi järglased sarnanevad vanematega pärilik muutlikus- järglaste sarnanemine vanematega kuid samas võime muutuda ning võime üksteisest erineda insuliini süntees-insuliini tootmine ehk veresuhrusisaldust reguleeriva hormooni tootmine somaatiline - kehaline struktuurimuutused- mingi keha ülesehituse muutus downi sündroom- kromosoomhaigus kromosoomi lõik-valkudega seotud DNA moodustab kromosoomi genotüüp-isendile omane geenide ja alleelide kogum alleel- ühe geeni erivorm-osaleb isendi tunnuste määramisel mutatiivne muutlikus-päriliku muutlikuse vorm mis tuleneb muutsusest kromosoomides või geenides mutatsioon- muutus kromosoomides või geenides punktmutatsioon - mutatsioon mis on tingitud kemikaalidest või heirest DNA replikatsioonis insertsioonid-mutatsioon kus DNA-sse lisatakse üks või mitu nukleotiidi mutant- päriliku muutuse kandja replikatsioon- DNA molekuli kahekordistamine geenmutatsioon-mutatsioo...
mikroobe klassifitseerida. Esimest korda tehti saksa bioloogide soovitusel jagamine eukarüootideks ja prokarüootideks. Prokarüootide hulka kuuluvqd bakterid ja sinivetikad. Eeltuumsed rakud, kus rakus olevad organismid ei ole eraldatud rakumembraaniga, vaid on vabad. DNA esineb tsütoplasmas vabalt. Eukarüoodid algloomad, vetikad ( ka sini- rohevetikad ), mikroskoopilised seened, taimed, loomad. Päristuumsed, kus rakud on ümbritsetud rakumembraaniga. Viirused tänapäevani klassifikatsioon võtab arvesse morfoloogilisi, füsioloogilisi ja bioloogilisi omadusi. Mikroorganisme peetakse vanimateks meie planeedil. Algselt püüti mikroobide klassifitseerimisel aluseks võtta morfoloogiat ( kuju, suurus jne ). Praegu võetakse aluseks nii morfoloogilisi, füsioloogilisi kui ka bioloogilisi tunnuseid. Morfoloogilised tunnused kuju ( pulgakujulised, ümarad, keerdunud, komakujulised mikroobid )
mikroobe klassifitseerida. Esimest korda tehti saksa bioloogide soovitusel jagamine eukarüootideks ja prokarüootideks. Prokarüootide hulka kuuluvqd bakterid ja sinivetikad. Eeltuumsed rakud, kus rakus olevad organismid ei ole eraldatud rakumembraaniga, vaid on vabad. DNA esineb tsütoplasmas vabalt. Eukarüoodid algloomad, vetikad ( ka sini- rohevetikad ), mikroskoopilised seened, taimed, loomad. Päristuumsed, kus rakud on ümbritsetud rakumembraaniga. Viirused tänapäevani klassifikatsioon võtab arvesse morfoloogilisi, füsioloogilisi ja bioloogilisi omadusi. Mikroorganisme peetakse vanimateks meie planeedil. Algselt püüti mikroobide klassifitseerimisel aluseks võtta morfoloogiat ( kuju, suurus jne ). Praegu võetakse aluseks nii morfoloogilisi, füsioloogilisi kui ka bioloogilisi tunnuseid. Morfoloogilised tunnused kuju ( pulgakujulised, ümarad, keerdunud, komakujulised mikroobid )
nakatumisest. Oskan ... * võrrelda selgrootute toitumisviise; * selgitada lõpuste, kopsude ja trahheedega hingamise eripära ja seoseid elupaigaga; * võrrelda sugulist ja mittesugulist paljunemist ning selgitada sugulise paljunemise eeliseid; * analüüsida liit- ja lahksugulisuse eeliseid erinevate selgrootute rühmade näitel; * võrrelda otsest, täis- ja vaegmoondelist arengut; * selgitada, miks osa parasiite vajab vaheperemeest. --- 62 Peatükk: 31. Viirused Peatükist saad teada * Kas viirused on elus või elutud? * Milline on viiruste ehitus? * Kuidas viirused paljunevad? * Milliseid haigusi põhjustavad viirused inimesel? Olulised mõisted * Viirus. * antikehad * vaktsiin * peiteaeg Juba XIX sajandi keskel eeldati, et lisaks senituntud haigustekitajatele (bakterid, seened, algloomad) on olemas veel mingid väiksemad tõvestajad. Et nad põhjustasid inimestel raskeid, sageli surmaga lõppevaid haigusi, nimetati neid viirusteks. Nimetus
Seetõttu tuleb adenoviirus süsteemi puhul teraapiat korrata. Adenoviirusvektorite puhul on probleemiks mõne adenoviiruse geeni ekspressioon (kuigi väga madalal tasemel), mille tõttu kujuneb välja immuunvastus ja vastavad rakud hävitatakse. Sellest on püütud erinevatel viisidel üle saada vähendades vektori koostises olevate viirusvalkude hulka.(2) AAV süsteem (Adeno-Associated Viruses) Pisikesed mittepatogeensed üheahelalised inimese DNA viirused, mis integreeruvad kromosoom 19 spetsiifilisse saiti. Produktiivne infektsioon sõltub teise viiruse (nagu adenoviiruse) valkudest. Võivad anda püsiva ja pikaajalise geeniekspressiooni. Herpes simplex viiruse süsteem Kuigi nii adeno- kui retroviiruste sihtmärk rakkude spektrit saab muuta, infitseerivad mõned viirused loomulikul teel teatud kindalt rakutüüpi. HSV-1 infitseerib mittejagunevaid närvirakke. HSV1 on tavaline inimese patogeen, mis põhjustab herpest
levivate viiruste korral võib programm viirust mitte märgata. Tasuta programmidest tasub proovida: - AntiVir Personal Edition (www.free-av.com) - Kaspersky (www.kaspersky.ee/est/proovi/) - proovida võib ka www.stallion.ee/scanners. Nii tasulise kui ka tasuta antiviirusprogrammi puhul peak programm end uuendama ehk Internetist uute viiruste kirjeldusfailide olemasolu kontrollima vähemalt kord päevas (seda eriti püsiühenduse korral). Pidage meeles, et moodsad viirused nakatavad ühe päevaga miljoneid arvuteid, ka selliseid, milledel on viirusetõrje. Viirusetõrje programm töötab enamasti operatsioonisüsteemi taustal ta kontrollib kõiki kõvakettal kopeeritavaid ja käivitatavaid faile viiruste suhtes. Lisaks sellele tasub seadistada antiviirus nii, et süsteemseid ja olulisemaid faile kontrollitaks juba enne Windowsi laadimist. Lisaks sellele tuleks lasta viirusetõrjel kõiki (ka dokumente ja pakitud failide sisu)
3. Missugust A.Flemingu hoiatust on arstipraktikas sageli eiratud ja mis on selle tulemuseks? Ta hoiatas, et bakterid võivad kohaneda antibiootikumidega ja seetõttu võivad tekkida resistentsed tüved (st nad ei allu enam antibiootikumide ravile). Tulemuseks ongi see, mille eest Fleming hoiatas ehk siis antibiootikumide suhtes immuunsed bakterid. 4. Miks saab antibiootikumide abil ravida bakterhaiguseid, mitte aga viirushaiguseid? Sest bakterid on rakulise ehitusega, viirused aga mitte. Viirused kasutavad paljunemiseks peremeesraku struktuure ja ainevahetust, mida antibiootikumid ei kahjusta. 5. Kas ja kuidas saab nn. Roheline revolutsioon maailma muuta? Roheline revolutsioon aitab leevendada näljahädast tingitud probleeme arengumaades (nt Mehhikos, Indias). Roheline revolutsiooni kandvaks osaks on lühikõrreliste teraviljasortide aretamist ja viljelemist. Vähemtähtsam roll ei ole ka agrotehnika uuendamine ja niisutussüsteemide kasutuselevõtt. Lk. 23 1
1.Mükoriisa on seenejuurte ja taimejuurte kooseluvorm ,mükoriisa seened aitavad taimedel hankida eluks vajalikku vett ja toitaineid ning kaitsevad neid juure parasiitide eest. Seen aga saab taimedelt kasuks vajalikke orgaanilisi ühendeid ning vitamiine. 2.Gripi tekitaja -Tekitajad on ortomüksoviiruste sugukonda kuuluvad gripiviirused.Tuntakse A, B ja C- tüve gripiviirust, millel on omakorda alltüved. 3.Spermatogenees on seemneraku areng spermatogoonist küpse spermini. 4.Ovogenees on munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni.Naisel lõpeb ovogoonide paljunemine looteeas. Viljastumis võimeline on üks suur munarakk 5.Autotroofsed organismid on organismid kes sünteesivad elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid ,väliskeskkonnast saadavatest anoorgaanilistest ainetest 6.Heterotroofsed organismid on organismid kes saavad elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil 7.Populatsioon- moodustavad ühel as...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
