Arutle, mille poolest erineb ainurakse organismi talitus hulkrakse organismi ühe raku talitusest. Viirused viirustel on selliseid tunuseid, mille alusel võib neid lugeda elusorganismideks, ja selliseid, mis välistavad nende kuulumise elusolendite hulka. viiruse tähtsamad elusorganismidega sarnased tunnused on pärilikkusaine olemasolu, võime muutuda ja aja jooksul areneda viirused sarnanevad elutute oblektidega, sest neil puudub rakuline ehitus, iseseisev ainevahetus ja iseseisev paljunemisvõime viirused koosnevad pärilikkusainest ja seda ümbritsevast valgulisest kattest mõõtmetelt on viirused väiksemad kui ükski senituntud organismidkõik viirused võivad nakatunud rakus: 1. püsida varjatult 2. põhjustada ägedalt kulgeva haiguse 3. esile kutsuda aeglaselt kulgeva viirushaiguse
VIIRUSED 12 klassile Triin Marandi 2002 Viirused... Viirused on mitterakulised ainult elusrakkudes paljunevad bioloogilised objektid. Viroloogia teadus, mis uurib viirusi. Elus või mitte elus? Pole ainevahetust Ehituses on olemas valgud ja Ei paljune iseseisvalt nukleiinhapped Pole rakulist ehitust Muteeruvad Ei kasva ega arene Evolutsioneeruvad Elusa ja elutu piirimail Viirused... Suurus: 0,01 ..
koodoniga. Ehk koodon vastavus. Initsiaatorkoodon- mRNA nukleotiidne järjestus AUG, millest algab translatsioon. Stoppkoodod- mRNA nukleotiidne järjestus (UGA, UAA või UAG), mis lõpetab translatsiooni. 8. Miks ühe isendi rakud on erinevad,kuigi kõikides on ühesugune DNA? Sest erinevatel rakkudel on erinevad ülesanded. 9. Kes/mis on viirus? Viirused on bioobjektid, mis paiknevad elus ja eluta looduse vahepeal. Viirused on rakust rakku rändavad parasiitgeenid. 10. Viiruse ehitus,osade ülesanded. Genoom- DNA või RNA. Kolm tüüpi geene: replikatsioonigeenid tagavad DNA või RNA paljunemise; regulaatorgeenid korraldavad ümber raku elutegevuse; struktuurgeenides moodustatakse viiruse valgud. Kapsiid ehk valguline kest. Mõndadel viirustel on ümbris, mille saavad rakult kus nad moodustati. 11. Kirjelda,kuidas toimub viiruse paljunemine rakus.(vihikus) 12. Võrdle lüütilist ja lüsogeenset tsüklit.
1. Miks saavad viirused paljuneda ainult elusrakkudes? Viiruste genoom ei sisalda selliseid geene, mis tagaksid viiruse ainevahetuse keskkonnaga või võimaldaksid neil sünteesida rakuväliselt valke. Seetõttu saavad viirused paljuneda ainult teiste organismide elusrakkudes, s.t nad on nende rakkude obligatoorsed parasiidid. 2. Kas viirused on elusorganismid? Põhjendage vastust. Kui elu diferentseerida deneetilise informatsiooni paljunemisena, siis on viirused kahtlemata elus, kui nad on peremeesorganismi rakus. Väljaspool rakku aga eksisteerivad viirused ainevahetuslikult inertsete viirusosakestena ega ole võimelised paljunema. Viirusosakesed on oma omadustelt kindla struktuuriga kõrgmolekulaarsete ühendite kompleksid, millele on iseloomulik kuju ja suurus ning kindlad füüsikalis-keemilised omadused sarnaselt teiste keemiliste ühenditega. 3. Kirjeldage viiruste elutsüklit. Millal on võimalik täheldada viirusosakesi?
Inimest nakatavad viirused herpesviirused RNA viiruste puhul ei saa olla väga pikka immuunsust. herpes simples viirus- epiteelkoe rakke nakatab, levib närvisüsteemis Tuulerõuge viirus- herpes viiruse alaliik. Tekivad rõugesarnased täpid, kui ära põdeda, peaks olema eluaegne immuunsus. Võimalik vaktsineerida. Herpes barri viirus- 90% inimestest on nakatunud sellesse, kandub üle süljega (nakkuslik suudeldes) võib põhjustada kasvajaid. Bapiloon viirused Bapiloon viirused paljunevad epiteel koe rakkudes. Onkovalk- rakuvohamist põhjustavad. Põhjustavad heakoelised kasvajad (soolatüükad, konnasilmad). Enam kui 90% emakaela vähkidest on põhjustatud bapiloon viiruste põhjustades. Võimalik vaktsineerida (suhteliselt kallis, mõistlik enne suguelu haigust). Muud viirused Rinoviirused- põhjustavad nina ja kõrguepiteeli probleeme. Marutõve viirus- viirus paljuneb inimese mõtmetest kudedes. Ohtilkus seisneb, et viirus on
19. Polüsoom on ühe mRNA molekuliga seotud ribosoomide kogum, mis sünteesivad sama aminohappelise järjestusega valke Viirused 1. Esimesed teated viirushaiguste kohta pärinevad Egiptusest ~3500a tagasi 2. Esimene vaktsineerimine 1796. Rõugete vastu 3. Viirushaiguste ennetamiseks viiakse organismi vaktsiini (nõrgestatud haigustekitajate kogum), selle tulemusena hakkab organism tootma antikehi. 4. Viirushaigustest on võimalik hoiduda vaktsineerides 5. Viirused on eluta ja elusa looduse piirimail olevad rakulise ehituseta ainult elusrakkudes paljunevad bioloogilised objektid. 6. Viirus ja viirushaigus – mille poolest erinevad? Viirus – bioloogiline objekt Viirushaigus – viiruse poolt põhjustatud haigus 7. Organismi immuunsussüsteem võitleb viirushaigustega. Taimi kaitseb viiruste eest vahakiht. 8. Viirushaigusi ei ravita antibiootikumidega 9
Viirused: *nukleiinhappest ja valkudest koosnevad objektid, puudub rakuline ehitus, paljunevad nakatades elusorganisme,üksik viirus-virion. Viirused: rakusisesed parasiidid, genoomiks DNA,RNA, pole võimelised tootma valke ilma peremeesorganismita. Herpesviirused: alfaviirused, beetaviirused, gammaviirused. Rotaviirus-alates 2014 aastast lisatus imuniseerimiskavva. Kuidas mitte nakatuda grippi: Väldi lähedast kontakti Kata nina ja suu Pese käsi Väldi silmade,nina,suu puudutamist Ela tervislikult Ebola palavik on põhjustatud viiruste poolt. Prioonid: Valguline infektsioon Prioonhaigused: sporaadiline vorm, pärilik vorm, infektsioosne vorm.
- kapsiid - ümbritseb genoomi, koosneb viirusvalkudest - (ümbris) - pärineb peremeesraku membraanist, ainult osadel viirustel 4. Kirjelda viiruste paljunemise etappe. 1.raku nakatamine 2. genoomi eraldumine kapsiidist 3. genoom hakkab ümber korraldama raku ainevahetust 4. viiruseosade süntees lüütiline 5. viiruste kokkupanek 6. raku surm ehk lüüs lüsogeenne 5. viirusega nakatunud rakk paljuneb 5. Nimeta, milliseid geene sisaldavad viirused. - replikatsiooni - regulaator - struktuur 6. Kuidas valivad viirused endale peremeesrakku? viirus kinnitub rakumembraani küljes olevatele retseptoritele tänu antiretseptoritele mis tunnevad õige raku ära 7. Kirjelda, kuidas erineva ehitusega viirused nakatavad rakku? - ilma ümbriseta -> otse läbi rakumembraani või endotsütoosi teel - ümbrisega -> sulandub raku sisse ümbrise abil 8. Võrdle viiruste lüütilist ja lüsogeennset paljunemist. Vt 4. 9
Kordamine Viirused ja bakterid 1. Millistest osadest viirus koosneb? Millised geenid viiruse genoomis peavad olema? Miks mõnel viirusel on ümbris? Vastus: Koosneb virioonidest. Genoomis peavad olema kolme tüüpi geenid: Replikatsioonigeenid: kindlustavad viiruse genoomi paljunemise/DNA replikatsiooni Regulaatorgeenid: panevad peremeesraku enda heaks tööle Struktuurgeenid: määravad viirusvalkude sünteesi Mõndedel on ümbris, mis on tekkinud peremeesraku membraanis 2
Sugurakud moodustuvad gametofüüdi keharakkudes. Munarakud tekivad keharakkudes, mida nimetatakse oogoonideks. Viburitega isassugurakud – spermatosoidid – tekivad isassuguorganites, mida nimetatakse anteriidideks. Oogoonid ning anteriidid on vetikate sugulise paljunemise organid. Viljastumisel ühinevad spermatosoid ja munarakk. Selle tulemusena moodustub sügoot. Viirused Viirus koosneb valgust ja nukleiinhappest. Viirused sisaldavad ainult üht tüüpi nukleiinhapet (kas DNA või RNA). Nukleiinhappemolekul võib olla rõngasjas, lineaarne või fragmentaarne ja struktuurilt üksik- või kaksikahel. Nukleiinhapet ümbritseb kas lihtsam või keerukam kapsiid. See sisaldab lipiide ja struktuurvalke. Nakatumise esimest staadiumit, kus viirus end nö rakus "sisse seab" ja oluliselt viimase normaalset talitlust ei mõjuta, nimetatakse lüsogeenseks faasiks. See võib sõltuvalt tingimustest ja viirusest
Viirused – mitterakulised parasiidid, Antikeha – kaitsevalk, organismi suudavad paljuneda vaid elusate sattunud võõraine kahjutuks rakkude sees. tegemiseks Viirushaigus – viiruse poolt põhjustatud Antigeen – kehavõõras aine, mis haigus põhjustab antikehade tekke Vaktsineerimine – antigeenide viimine Bakteriofaag – viirus, mis nakatab organismi baktereid Viiruste sarnasused elusorganismide ja eluta objektidega: ELUSORGANISMID ELUTA OBJEKTID Sisaldavad pärilikkusainet ja Puudub ainevahetus valke Evolutsioneerivad Puudub rakuline ehitus Muteeruvad Ei ole võimelised iseseisvalt paljunema Viiruse ehitus: Bakteriofaagi ehitus: Kapsiid – kaitseb viiruse ...
Mikroorganismid ja viirused Ketlin Linnas Mikroorganismid Ehk mikroobid on väikseimad organismid,mis on nähtaval ainult mikroskoobiga. Neid võib leida nii eeltuumselt kui ka päristuumselt. Bakterid Bakterid on ühe rakulised eeltuumsed ehk prokarüootsed organismid. Eri bakteriliikide bakterid on erisuurustega 0,5-3µm. Suurim seni leitud bakter on 0,75mm Bakterite kuju Bakterid jagunevad kuju järgi kuueks põhitüübiks: Kerabakterid ehk kokid Pulkbakterid ehk batsillid Spiraalsedbakterid ehk sprillid Keeritsbakterid ehk spiroheedid Jätketega bakterid ehk komajad Niitjad bakterid Kerabakterid ehk kokid Pulkbakterid ehk batsillid Spiraalsed bakterid ehk sprillid Keeritsbakterid ehk spiroheedid Jätketega bakterid ehk komajad Niitjad bakterid Bakterite ehitus Bakteri rakus puudub tuum Bakterite paljunemine Bakterid paljunevad pooldumise teel Mõnel bakteril on tähendatud omapärast sugulist paljunemist...
8)Otsastpeale Lüsogeenne: 1) Algab samuti nakatumisega. Viiruse DNA lülitub peremeesraku genoomi. Transkriptsiooni ei toimu, viirusosakesi ei teki. Kui rakk pooldub, replikeeritakse ka viiruse DNA. Võib üle minna lüütiliseks. 3. Vaktsiini kasulikkus ja selle toime: Teatud haiguste vastu tekkiv immuunsus. Vastupanuvõime nagu pärast nakkushaiguse läbipõdemist, kuid ilma haiguse enda ohtlike tagajärgedeta. Vaktsiin hävitab viirused ja bakterid organismis enne, kui need saavad hulgaliselt paljuneda. Nakkushaiguste levik takistatud teistele inimestele. Vaktsiinid hoiavad ära nakkushaiguste puhanguid. 4. Levinumad viirushaigused ja nendega nakatumisviisid. Gripiviirus-levib ühelt inimeselt teisele õhu kaudu või pesemata kätega Papilloomiviirus-levib sugulisel teel C-Hepatiidi viirus-nakatutakse verekontakti ja sugulise vahekorra teel Herpeseviirus-nakatumine on nahakontakti kaudu ja kokkupuutest
Bioloogia: Kordamine Viirus üliväikesed pisiobjektid, mis asuvad elusa ja eluta looduse piirimail. Viirused koosnevad valgulisest kattest ja selle sees paiknevast pärilikkusainest. Viirused on rakusisesed parasiidid. Siirutaja tõvestaja ( viiruse, bakteri) edasiandja teisele organismile. Vaktsiin ained, mis valmistatakse vastavalt haigust põhjustavatest haigusetekitajatest, mis on kas surmatud või nõrgestatud. Antikeha organismis moodustuvad erilised kaitsevalgud, mis haigusetekitajatega (nt viiruseosakestega, bakteritega) seostudes nõrgendavad nende toimet.
Enamik neist on keraja, silinderja või hulktahuka kujulised. Keerulisema ehitusega on bakteriofaagid. Vastavalt päriliku info kandjale saame eristada RNA ja DNA viiruseid. DNA viiruste koostises on vaid üks DNA molekul(lineaarne või rõngakujuline). RNA viiruses võib olla aga mitu RNA molekuli.Peremees rakust väljaspool ümbritseb iga viiruseosakese genoomi kapsiid, millest tuleneb ka viiruse kuju, mõnedel viirustel jääb sellest väljapoole ümbris. 2. Kuidas viirused paljunevad Viirused paljunevad lüütilise tsükliga(kaasneb peremeesraku hävimine) ja lüsogeense tsükliga(protsess, mille käigus peremeesraku kromosoomiga seostunud viiruse genoom koheselt ei avaldu) 3. Milline on viiruste lüütiline tsükkel Rakku sisestatakse viiruse DNA, mlle geenides on info viirusele vajalike valkude sünteesiks. Sünteesitakse regulaatorvalke, mis korraldavad ümber bakteri ainevahetuse
11. Kirjelda lühidalt valgu sünteesi käiku Translatsioon algab mRNA ühinemisest ribosoomiga. Iga tRNA molekul seostub tsütoplasmas kindla aminohappega. See toimub vastava ensüümi kaasabil ATP energia arvelt, initsiaatorkodoomiga AUG paadub rRNA antikodoon UAC, seejärel siseneb ribosoomi teine tRNA molekul tuues endaga kaasa järgmisele koodonile vastava aminohappe. 12. . 13. Viiruste ehitus ja jaotus Viirused on bioobjektid, mis paiknevad elus ja eluta looduse vahepeal. Viirused on rakkust rakku rändavad parasiitgeenid. Ehitus- Viiruste osakesed - virionid omavad mõningast ehituslikku sarnasust. Enamasti sisaldab virion valkudest koosnevas kestas ühe või mitu molekuli nukleiinhapet. Nukleokapsiid võib koosneda ühesugustest valgu molekulidest, või olla üsna keerulise ehitusega. Mõnikord ümbritseb nukleokapsiidi veel peremeesraku rakumembraanist lipiidkest. 14. Nimeta RNA ja DNA viiruseid.
Seda ümbritsevad valgud, mis moodustavad pärilikkusainet kaitsva kapsiidi. Mõnel viirusel on kapsiidi peal ka lipiididest ja valkudest ümbris. 1)pärilikkusaine (genoom) DNA- 2 ahelat, 1 ahel, rõngas RNA- 1 ahel, 2 ahelat Plussahelaline toimib kohe mRNA-na ---valk Miinuahelaline- teha uus RNA, mis on mRNA RNA---Mrna---valk On olemas kolme tüüpi geene: 1)struktuuri süntees 2)paljundavad genoomi 3)mõjutavad peremeesraku ainevahetust 1. Kas viirused on elusorganismid? Viirustel puudub iseseisev ainevahetus ja ilma elusrakkude abita nad paljuneda ei suuda. Seega on jõutud järeldusele, et viiruste puhul ei ole tegemist elusorganismidega. 2. Viiruste vs bakterite paljunemine. Viirused: · Viirus kinnitub märklaudraku pinnale · Viirus siseneb rakku · Viiruse kapsiidis olevad valgud ja nukleiinhapped vabanevad raku tsütoplasmasse
- (ümbris) - pärineb peremeesraku membraanist, ainult osadel viirustel 4. Kirjelda viiruse paljunemise etappe. 1. raku nakatamine 2. genoomi eraldumine kapsiidist 3. genoom hakkab ümber korraldama raku ainevahetust 4. viiruseosade süntees lüütiline 5. viiruste kokkupanek 6. raku surm ehk lüüs lüsogeenne 5. viirusega nakatunud rakk paljuneb 5. Nimeta, milliseid geene sisaldavad viirused?(3) - regulaatorgeenid (kindlustavad viiruse ja genoomi paljunemise) - retseptorgeenid (mõjutavad peremeesraku ainevahetust) - struktuurgeenid ( kindlustavad viirusvalkude sünteesi) 6. Kuidas valivad viirused endale peremeesraku? viirus kinnitub rakumembraani küljes olevatele retseptoritele tänu antiretseptoritele mis tunnevad õige raku ära. 7. Kirjelda, kuidas erineva ehitusega viirused nakatavad raku
KONTROLLTÖÖ BIOLOOGIA 12.KLASS Nimi: 1. Kus kasutati esimesi bioloogilisi relvi? Kasutati II maailmasõjas, kui jaapanlased katsetasid katku mõju hiinlaste peal. 2. Too näiteid kõige ohtlikkumadest bioloogilistest relvadest. Siberi katk, muud katku põhjustavad bakterid, rõuged, Ebola, Marburgi viirus. 3. Mis on biorelvade eelis teiste relvade ees? Neil on võime organismis paljuneda ja neid on raske märgata. 4. Mis on ensüümid? Valgud, mis katalüüsivad keemilisi reaktsioone rakus (muudavad reaktsiooni kiirust vi võimaldavad reaktsioonidel toimuda sobimatutes tingimustes, nt madalama temperatuuriga kui muidu). 5. Milleks kasutavad geneetikud viiruseid? Viiruste viimisega bakteri genoomi toodetakse ravimeid, nt insuliini ja interferooni ning paljusid tööstuses kasutatavaid valke. 6. Nimeta 5 suuremat valdkonda, kus kasutatakse g...
nakatumisvõimeline 3 kuud, 60`talub mitu tundi ja 85`C juures hävib 1 minutiga. Esmased tunnused võivad olla: isukaotus, iiveldus, oksendamine,väsimus. Kestab 3-7 päeva. Teises perioodis uriin muutub tumedaks ja väljaheide heledaks. Tekib maksa valulikkus ning limaskestade ja naha kollasus. Kestab 1-3 nädalat. Ei esine viiruse kandlust ega kroonilisi vorme. Haiguse läbipõdemisel tekib eluaegne immuunsus. Toidu termilisel töötlemisel viirused hävivad! B- hepatiit Raskem haigus. Esineb viiruse kandlust ning kroonilisi vorme. Nakatumine sugulisel teel, verega ning emalt lapsele. Haigustekitaja säilib väliskeskkonnas mitu kuud! Haige on nakkusohtlik mitu nädalat enne tunnuste teket! Vaktsineerimine hepatiidi vastu A-hepatiidi puhul on piisav 2 doosiline vaktsineerimiskuur - esimese doosi järel manustatakse 6-12 kuu pärast teine doos.
või kaob nende tundlikkus antibiootikumide vastu. Selle tulemusena jäävad bakterid ellu ja paljunevad edasi. 15.Mis põhjustab bakterite kiiret evolutsiooni? - bakterid on väga pisikesed, paljunevad ja levivad kiiresti. - Konjukatsioon- bakterid võivad pärilikku infot jagada omavahelise kontakti teel. - Transformatsioon- bakterid võivad keskkonnast surnud organismide DNA-d üles korjata. - Transduktsioon- viirused võivad geene üle kanda. 16.Biotehnoloogia? Geenitehnoloogia? GMO? Transgeenne organism? Geeninokaudiga organism? Biotehnoloogia- rakendusteadus, kus organisme kasutatakse põllumajanduses, teaduses või tööstuses. Geenitehnoloogia- teadusharu, milles DNA manipuleerimisega muudetakse rakkude, organismide ja viiruste geneetilist infot. GMO- organism või viirus, mille geene on geenitehnoloogiliste meetoditega muudetud või mille genoomi on siiratud uusi geene.
Viirused - Nimetatakse bioobjektideks - Viirusel puudub: 1. Rakuline ehitus 2. Ainevahetus keskkonnaga (hingamine, toitumine, jääkainete eritamine) 3. Iseseisev paljunemine - Viirusel on olemas: 1. Pärilikkus (võime toota sarnaseid olendeid) 2. Muutlikkus 3. Evolutsioonivõime - Ehitus: 1. Genoom (pärilikkus) - DNA/RNA (1. või 2. ahelalised) ↓ Geenid (min. 3 geeni, max. 20-30): 1) Regulaatorgeen (abil muutub peremeesraku ainevahetus ja muutub viirusele soodsaks) 2) Replikatioonigeen (tekivad vajalikud ensüümid viiruse genoomi paljundamiseks) ...
Viirused - Nimetatakse bioobjektideks - Viirusel puudub: 1. Rakuline ehitus 2. Ainevahetus keskkonnaga (hingamine, toitumine, jääkainete eritamine) 3. Iseseisev paljunemine - Viirusel on olemas: 1. Pärilikkus (võime toota sarnaseid olendeid) 2. Muutlikkus 3. Evolutsioonivõime - Ehitus: 1. Genoom (pärilikkus) - DNA/RNA (1. või 2. ahelalised) ↓ Geenid (min. 3 geeni, max. 20-30): 1) Regulaatorgeen (abil muutub peremeesraku ainevahetus ja muutub viirusele soodsaks) 2) Replikatioonigeen (tekivad vajalikud ensüümid viiruse genoomi paljundamiseks) ...
VIIRUSE EHITUS JA ELUTEGEVUS. Viirused on rakusisesed parasiidid, sest nad kasutavad paljunemiseks teisteorganismide rakke. Viirusi ei saa vaadelda valgusmikroskoobiga, sest selle suurendus on liiga väike. Viirustel on pärilikkusaine. Viirustel on võime aja jooksul muutuda. Viiruste oluliseks koostisosaks on valgud. viirushaigus :gripp, viiruslik nohu. Nakatumise viis:õhu kaudu tillukeste piiskadega. Kahjustatud elund/elundkond: hingamisteed. viirushaigus: aids, viiruslik hepatiit. Nakatumise viis:vere jt kehavedelikega. Kahjustatud elund/elundkond: immuunsussüsteem. viirushaigus: herpes, tuulerõuged, leetrid. Nakatumise viis:otseses kontaktis haigega. Kahjustatud elund/elundkond: nahk. viirushaigus:marutõbi, puukensefaliit,borrelioos. Nakatumise viis: siirutajatega. Kahjustatud elund/elundkond: organism, närvisüsteem. viirushaigus:viiruslik kõhulahtisus. Nakatumise viis: toidu ja joogiveega. Kahjustatud elund/elundkond: s...
loomse raku ehitus · tsütoplasma- sisaldab vett ja selles lahustunud aineid . Selles paiknevad organellid · rakutuum- suunab ja kontrollib raku elutegevust · ribosoomid - neis sünteesitakse valgud · tsütoplasmavõrgustik- mööda selle kanaleid liiguvad ained kanalite pinnal sünteesitakse mitmesuguseid ühendeid · mitokonder - varustab rakku energiaga · golgi kompleks- selles sorteeritakse rakus sünteesitud valgud · lüsosoomid- neis lagundatakse mittevajalikke orgaanilisi ühendeid · rakumembraan - katab ja kaitseb rakku , selle kaudu toimub aine-ja energiavahetus Viirused pole elus organismid . Viirustel on küll selliseid omadusi , mille järgi võiks arvata et ta on elus : · pärilikkusaine olemasolu · võime muutuda ja aja jooksul areneda ja omadused miks ta pole elus : · puudub rakuline ehitus · puudub ainevahetus · n...
Mikrobioloogia TEST 1 1) Stafülokokkide enterotoksiinid ON kuumutamisele vastupidavad. 2) Koagulaaspositiivsed stafükokokikd on inimesele OHTLIKUMAD kui koagulaasnegatiivsed stafülokoki. 3) S. aureus võib inimest koloniseerida haigust põhjustamata : TÕENE 4) Streptokokid moodustavad AHELAID 5) Nii stafülokokid kui ka streptokokid võivad põhjustada mädapõletikulisi infektsioone. TÕENE 6) Enterococcus faecalis KUUSETEEDE INFEKTSIOONID Streptococcus pyogenes SARLAKID Staphylococcus aureus ODRAIVA Streptococcus mutans HAMBAKATT Neisseria gonorrhoeae GONORRÖA Neisseria meningitidis MENINGIIT 7) Stafülokokid on väliskeskkonnas VASTUPIDAVAD 8) Streptokokkide hulgas on nii alfahemolüütilisi, beetahemolüütilisi kui ka hemolüüsita liike. TÕENE TEST 2 1) Mükoplasmad on happekindlad. VÄÄR 2) Enterobakterite põhiliseks looduslikuks esinemiskohak...
Süstemaatika- teadusharu, mis rühmitab organisme sarnasuse alusel. Süstemaatika üksused: Riik- loomad ( kalad, kahepaiksed, roomajad, linnud, imetajad), taimed ( kattseemnetaimed, paljasseemnetaimed, sõnajalgtaimed, sammaltaimed ), seened, bakterid, protistid(algloomad,vetikad, osad seened). Eluslooduse süsteem: Riik-loomad, Hõimkond-keelikloomad,Klass- imetajad,Selts- kiskjalised,Sugukond- kaslased,Liik- kodukass. Viirused Viiruse ehitus: valguline kate e kapsid, nukleiinhape (DNA) või RNA), ümbris- peremeesraku membraanis kapsid. Viiruse lüütiline elutsükkel- viiruse sisenemisel rakku järgneb kohe viiruse osakeste tootmine raku poolt ja järgneb raku surm. Viiruse lüsigeene elutsükkel- viirus siseneb rakku, liitub rakukromosoomidega ja püsib seal inaktiivses olekus, mõne ja mõneajapärast läheb üle lüütilisse ja muutub aktiivseks. Viiruse eluta tunnused- pole ainevahetust, ei paljune iseseisvalt, pole rakulist ehitust, ei kasva ega aren...
Viirused Viirused ei ole rakulise ehitusega Nad koosnevad ainult nukleiinhappest ja valkudest, moodustades kristalli. Neil puudub igasugune ainevahetus, nad ei reageeri väliskeskonna muutustele. Nad ei saa ise paljuneda. Endi paljundamiseks panevad tööle peremeesraku, mis seejärel hävib. Viiruste paljunemine: Lüütiline tsükkel ja lüsogeenne tsükkel Lüütlilise tsükli puhul peremeesrakk hävitatakse, see lüüsub. Lüsogeense tsükli puhul peitub viirus pikka aega organismis ja paljuneb, ning inimene haigestub järsult. Lüsogeenne tsükkel võib üle minna lüütiliseks. HIV - > AIDS Transduktsioon Ühe liigi pärilikkusaine üle kandumine teisele liigile. Geenitehnoloogid kasutavad transduktsiooni, et soovitud geene üle kanda. Viiruse DNA-le lisatakse geen, mille ta rakku viib. Sellist kandurviirust nimetatakse viirusvektoriks. Immuunsüsteem Kaitseb viiruste eest, mille moodustavad valged vererakud ehk lümfots...
Bakterhaiguste vastu on loodud vaktsiinid ja antibootikumid, mis kaitsevad meid. Bakterite abil valmivad ka mitmed toiduained. Piimhappebaktereid kasutatakse hapendatud piimatoodete valmistamiseks, bakterite abil toodetakse mitmeid ravimeid, vitamiine vaktsiine, tõvestavatest bakteritest valmistatakse bakterioloogilist relva, bakteritega valmistatakse silo, väetist ja tõrjutakse taimekahjureid. 17. Missuguseid organisme on viirused võimelised nakatama? Viirused on võimelised nakatama kõiki organisme, kellel on elutunnused. 18. Joonista bakter ja viita joonisel: vibur, rakukest, tuumaaine, ribosoomid. 19. Kes/mis on viirus? Viirus on üliväike bioobjekt, mis asub eluta ja elusa looduse piirimail. 20. Arutle, kuidas saad ennast kaitsta erinevate viirushaiguste ja bakteriaalsete haiguste eest. Ma saan vaktsineerida teatud haiguste vastu. Oluline on tugevdada organismi ja
Elektromikroskoopilised uuringud on näidanud, et enamik neist on keraja, silinderja või hulktahuka kujuga. Viiruste tähtsus Looduses: kahju-haigused Kasu-transduktsioon - see on üheks päriliku muutlikkuse allikaks. See on geenide ülekanne. Transduktsioon -Viirus siseneb rakku ja lülitub raku kromosoomi (lüsogeenne tsükkel) -Viirus läheb üle lüütilisse tsüklisse ja eraldub -Rakk valmistab uusi viiruseid, mis kõik sisaldavad raku enda DNA jupikest. -Kui viirused lähevad uutesse rakkudesse, viivad nad sinna eelmise raku DNA-d. Tähtsus inimesele: 1.Biotehnoloogias geenide siirdamine -valmistatakse viirusvektorid, kellest on kõrvaldatud halvad geenid ja siirdatud vajalik geen. -Inimeselt eraldatakse keharakke, mis nakatatakse viirusvektoriga. -Siirdatav DNA ühineb raku kromosoomiga -Lisatud geeniga rakud viidakse tagasi organismi ja avaldub vastav tunnus. Kasutamisvõimalused: 1.Ravi 2.Transgeensete mikroobide, taimede, loomade saamiseks. 3
Viiruste ehitus Viirus – mitterakuline paradiis, mis suudab paljuneda vaid elusate rakkude sees Viroloogia – teadusharu, mis uurib viirusi ja viirusesarnaseid objekte Viiruspartikkel – viirusosake, mis koosneb pärilikkusaine molekulist, seda ümbritsevatest valgumolekulidest ning mõnel juhul lipiidsest ümbrisest Viiruse kapsiid – viiruse pärilikkusainet ümbritsev ja kaitsev valkudest kate Viiruse ümbris – fosfolipiididest ja valkudest koosnev lisakiht viiruse kapsiidi ümber; kaitseb viirust ning aitab sellel peremeesrakku pääseda DNA-viirus – viirus, mille genoom on DNA RNA-viirus – viirus, mille genoom on RNA Plussaheline viiruse genoom – RNA-viiruse genoom, mida on võimalik kasutada otse mRNAna ja seeläbi sünteesida viiruse valk, mis viivad läbi viirusegenoomi paljundamise või lähevad uue viirusepartikli koosseisu Miinusaheline viiruse genoom – RNA-viiruse genoom, mille põhjal tuleb enne valkude sünteesi sünteesida komplentaar...
12.bioloogia küsimused Annemai Harak Viirused ja bakterid biotehnoloogias 1. Kuidas saab viirusi kasutada geeni siirdamisel märklaudrakku? Vastav viirus viiakse haigesse geeni, kus see hakkab paljunema. DNA-ga manipuleerimine. 2. Miks sobivad bakterid hästi ensüümide tootmiseks? Sest bakterid on lihtsa ehitusega ja paljunevad kergelt. 3. Milliste haiguste vastu on võimalik võidelda biotehnoloogiliste tervist tugevdavate toiduainete abil? · Allergiliste sümptomite leevendamine · Helicobacter pylori nakkuse vähendamine · Kasvajate preventsioon · Kolesterooli ja triatsüülglütserooli taseme langetamine vereplasmas · Konkurents patogeenidega toitainete ja kinnitumiskohtade pärast · Kõhukinnisuse vähendamine · Kõhulahtisuse vältimine või leevendamine · Lõhustavad laktoosi võimaldades tarbida piimatooteid ka neil, kes ei talu rõõska piim...
Antikoodon on tRNA molekulis olev kolmest nukleotiidist koosnev spetsiifiline järjestus, mis valgu biosünteesis võib mRNA komplementaarse koodoniga moodustada aluspaare. Fenotüüp---isendi vaadeldavate tunnuste kogum, mis tuleneb genotüübi ja keskkonnategurite koostoimest Geen---DNA lõik mis määrab ära ühe RNA molekuli sünteesi Geeniteraapia---geneetiliste haiguste ravimeetod Geneetika---teadusharu, mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusi Geneetiline kood---mRNA molekul 3 järjestikuse nukleotiidi vastavus ühele aminohappe jäägile valgu molekulis Genoom--- Liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal. Genotüüp--- Ühele isendile omased geenid ja nende erivormide kogum. Initsiaatorkoodon---mRNA nukleotiidide järjestus AUG, millest algab translatsioon Initsiaator tRNA-tRNA molekul, mis seostub initsiaalkoodoniga ja alustab valgusünteesi Kapsiid--- viiruse genoomi ümbritsev valguline kate K...
LIISI KINK 1 VIROLOOGIA Grupp III dsRNA viirused Ehkki kõik need viirused erinevad, lisaks erinevate peremeesorganismide kasutamisele, teineteisest oluliselt ka genoomide ning virionide organisatsiooni poolest, leidub nende elutsüklites küllalt palju ühiseid jooni. 1. SUGUKOND BIRNAVIRIDAE Birnaviirustel on kahest segmendist koosnev dsRNA genoom, mille ahelate 5'-otstes asub kovalentselt kinnitunud genoomiga seotud valk (VPg, terminaalne valk) ning seetõttu moodustab birnaviiruste genoomne RNA VPg kaudu iseloomulikke mittekovalentseid tsirkulaarseid struktuure
1. Mõisted: Viirus-üliväike biobjekt, mis asuvad eluta ja elusa looduse piirimail. Siirutaja-tõvestaja esindaja teisele organismile. N: Puuk Antikeha-organismis moodustuvad erilised kaitsevalgud, mis haigustekitajatega seostudes nõrgendavad nende toimet. Vaktsiin-aine, mis valmistatakse haigust põhjustavatest haigustekitajatest. Bakter-kõige väiksem üherakuline organism, kellel on kõik elu tunnused.+ elutunnused Spoor-bakteri eriline mitme paksu kestaga kaetud rakk, mille veesisaldus on vähenenud ja ainevahetus aeglustunud. Baktertoksiin-tugeva toimega mürgised ained, mis kahjustavad või surmavad rakke ja teisi organisme. Antibiootikumid-ained, mis pidurdavad bakterite elutegevust või surmavad neid. Tsüst-algloomadel tugeva kesta ja vähese veesisaldusega moodustis puhkeperioodil või ebasoodsa aja üleelamiseks. 2. Viiruste elusad tunnused:pärilikkusaine(DNA), valgud, suudam muutuda/reageerida keskkonnale, suudavad aja jooksul areneda. V...
Viirused 1. Viirused ei ole rakulise ehitusega. 2. Nad koosnevad ainult nukleiinhappest ja valkudest, moodustades kristalli. 3. Neil puudub igasugune ainevahetus, nad ei reageeri väliskeskkonna muutustele. 4. Nad ei saa ise paljuneda. Endi paljundamiseks panevad tööle peremeesraku, mis seejärel hävib. 5. Nad on ringi rändavad "halvad uudised" Nakatumisviisid 1. Piisknakkus 2. Toit ja jook 3. Siirutajate vahendusel 4. Biovedelike vahendusel 5. Kontaktnakkus 6. Emalt lootele Viirushaigused 1. Nahk papilloom, tuulerõuged, punetised, leetrid 2. Närvisüsteem - entsefaliit, marutõbi 3. Hingamisteed SARS, gripp, kopsupõletik 4. Veresooned ebola , Dengue palavik, kollapalavik 5. Seedekulgla enteroviirused, reoviirused, astroviirused 6. Suguelundid - Herpes 7. Näärmed hepatiit, Mumps 8. Immuunsussüste...
· Golgi kompleks glükoproteiinide ja muude membraanikomponentide lõplik valmimine · Mitokondrid tsitraaditsükkel, elektrontransport ja oksüdeeriv fosforüleerimine, rasvhapete ja püruvaadi oksüdatsioon, aminohapete katabolism · Lüsosoomid hüdrolaaside eraldamine · Ribosoomid valkude süntees · Peroksisoomid aminohapete oksüdeerimine · Tsütoskelett tagab raku kuju ja liikumisvõime · Kloroplast - fotosüntees 4. Viirused millest koosnevad, miks pole elusorganismid; viiruse elutsükkel. Supermolekulaarsed kompleksid, mis enamjaolt sisaldavad üht DNA või RNA molekuli(genoom) ja valkkatet(kapsiid). Komplitseeritumatel on valkkatte peal ümbris, mis sisaldab glükoproteiine ja membraanilipiide. Kuna puudub iseseisev ainevahetus ja reprodutseerimisvõime, siis viirusosakesed pole elusorganismid. Klassifikatsioon: bakteriviirused, loomaviirused ning taimeviirused.
VIIRUSED, BAKTERID KORDAMISKÜSIMUSED 1. Kes on viirused, põhjenda. 2. Kirjelda viiruste ehitust. 3. Kirjelda viiruste võimalikke elutsükleid. 4. Kus leidub baktereid, kirjelda nende kuju, suurust, värvust, liikumist. 5. Kirjelda ja joonista bakteri ehitust 6. Kuidas bakterid toituvad? 7. Kuidas bakterid hingavad? 8. Kuidas ja millistes tingimustes bakterid paljunevad? 9. Mis on spoorid, milles seisneb nende tähtsus? 10. Milles seisneb bakterite tähtsus looduses? 11. Kuidas inimesed kasutavad baktereid? 12
VIIRUSED Viirus on keemiliste ainete kogum, mis on võimeline tungima elusrakku. Viirused on palju väiksemad ja lihtsama ehitusega kui bakterid. Nad koosnevad nukleiinhappest, mida ümbritseb valguline kest (Joonis 1). Viirused jaotatakse nukleiinhappe alusel DNA-viirusteks ja RNA- viirusteks. Viirused on erineva korrapärase kujuga. Palja silmaga on nad täiesti nähtavad, kui neid on üheskoos küllaldasel hulgal- võib olla mõni miljon miljonit neid. Sel juhul liituvad viirused tihedalt kokku, moodustades seejuures korrapäraseid geomeetrilisi ruumikujundeid. (Joonis 2) Kui viirus nakatub raku, võtab tema nukleiinhape üle rakustoimuvate keemiliste protsesside juhtimise. Rakku sunnitakse viirust paljundama ning selle käigus rakk sageli ise hävib. Viirused esinevad väljaspool rakke nakkuslike viirusosakestena. Viirustel pole absoluutselt mingeid vahendeid liikumiseks, aga ikkagi on ta üks liikuvamaid olendeid või aineid maal
1. TAIMEHAIGUSTE MÕISTE JA TUNNUSED Taimehaiguseks nimetatakse keerulist patoloogilist protsessi, mis tekib taimes haigustekitaja mõjul või taimele ebasoodsate kasvutingimuste tõttu. Haigusega kaasnevad muutused taime elutegevuses (ainevahetuses, hingamises, fotosünteesis, transpiratsioonis, kasvus ja arengus) ehituses ja välimuses. Taimehaigusi saab klassifitseerida mitmeti. Tekkepõhjuste järgi jagatakse taimehaigused nakkushaigusteks, mida omakorda põhjustavad seened, bakterid ja viirused ning mittenakkushaigusteks, mida põhjustavad ebasoodsad keskkonnatingimused ja parasiittaimed. Tekkekohtade järgi jagatakse haigused juurehaigused, tüvehaigused, okste ja võrsete haigused, viljade ja seemnete haigused, lehtede ja okaste haigused jne. Peremeestaime järgi jagatakse kuuse-, männi, lehise jne haigusteks. Haiguste välistunnused on väga mitmekesised: · Taimede närbumine seen ummistab juhtsooned, vesi ei saa liikuda, okkad kollakad, lehed longus (ka põua tõttu);
T-A-C-G-C-T- A- C-C Met -- Ser -- Val -- Phe | | | | | | | | | A-U-G-C-G-A-U-G-G A-U-G-U-C-G-G-U-A-U-U-U | | | | | | | | | | | | Met -- Arg -- Trp T-A-C--A-G-C-C-A-T-A-A-A 1 Liis Viirused Viirused on bioloogilised objektid, mis omavad pärilikku infot ja on võimelised seda realiseerima ainult teiste organismide rakkudes. Nad on alati parasiidid. Viirus on keskkonnas viirusosakesena, mis koosneb kuni kolmest ehituslikust osast: 1) Genoom geenide kogumik, mis moodustub kas DNA või RNA molekulis. Koosneb vähemalt kolmest geenist, mis on vajalikud viiruse paljunemiseks. a
Viiruste avastamine Teated viirustebkohta Egiptusest 3500 a tagasi. 1796 esimene vaktsineerimine. ?Koch ja Pasteur 1880 esitasid haiguse "idu teooria ?Kas viirused on elus või eluta? Elus organismid: 1) ehituses on valgus ja nukleiinhapped 2) evolutsioneeruvad 3) muteeruvad Eluta organismid: 1) puudub iseseisev ainevahetus 2) ei pajune ilma peremeesrakuta 3) puudub rakuline ehitus Väljaspool rakku esineb viirus viirusosakesena ehk virioonina. Tal puuduvad elutunnused. Viirused on eluta ja elusa looduse piirimail olevad rakulise ehituseta ainult elusrakkudes paljunevad bioloogilised objektid. Viroloogia - teadus, mis uurib viiruseid.
Interneti ohud Sissejuhatus Internetiohud kasvavad tänapäeval suure kiirusega. Ohud pole ainult seotud viiruste ja pahavaraga vaid ka pettuste, petukirjade, identiteedivarguste jms. Viirused, ussviirused ja Troojalased Levivad elektronpostina ja lehekülgedega. Kahjustavad arvutis faile ja programme. Ussviirused levivad kiiremini kui viirused. Ussviirused võivad edasi saata viiruse aadressiraamatus olevale inimesele. Troojalasteks kutsutakse ohtlikke programme. Kahjustavad ka programme Häkkerid ja kräkkerid Häkker teab arvutist rohkem, kui keskmine arvutikasutaja. Kräkkerid on ka tugevate teadmistega arvutispetsialistid, aga nemad kasutavad oma teadmisi keelatud tegevusteks. Nad mõlemad võivad arvutisse interneti kaudu sisse murda ja seda kuritarvitada, samuti varastada või kopeerida faile ja kasutada neid
halvatus, sülje vool ja surm. Inimestel: 1)kuru e „ naerev surm“- Uus Guinea paapuad, tänu liigikaaslaste ja surnute söömisele. (näolihaste kramp) Kolmekümne aastaga suri seal u. 2500 inimest. 2) „perekondlik unetus“ - kesknärvisüsteemi selline kahjustus, kus häirub magamine. Dementsus -> tugevad vaimsed häired -> surm. Viirused *Viirused asuvad eluta ja eluslooduse piirimail. *Klassikaline bioloogia loeb viiruse elutuks, viroloogid aga elusaks. Tunnused, mille poolest viirused on elutud: 1. puudub rakuline ehitus. 2. puudub iseseisev paljunemisvõime. 3. üliväikesed mõõtmed (nanomeetrites). 4. puudub väljaspool rakku iseseisev ainevahetus. Tunnused, mille poolest viirused on elusorganismid: 1. viirustes on erinevad valgud ja osades ka lipiidid, süsivesikud. 2. viiruste koostises alati nukleiinhape: DNA või RNA. 3. evolutsioneeruvad. 4. omane suur muutlikus. Viirusosakese ehitus : * keskel on nukleiinhape (RNA või DNA) * siis tuleb valguline kate e
19. Polüsoom on ühe mRNA molekuliga seotud ribosoomide kogum, mis sünteesivad sama aminohappelise järjestusega valke Viirused 1. Esimesed teated viirushaiguste kohta pärinevad Egiptusest ~3500a tagasi 2. Esimene vaktsineerimine 1796. Rõugete vastu 3. Viirushaiguste ennetamiseks viiakse organismi vaktsiini (nõrgestatud haigustekitajate kogum), selle tulemusena hakkab organism tootma antikehi. 4. Viirushaigustest on võimalik hoiduda vaktsineerides 5. Viirused on eluta ja elusa looduse piirimail olevad rakulise ehituseta ainult elusrakkudes paljunevad bioloogilised objektid. 6. Viirus ja viirushaigus – mille poolest erinevad? Viirus – bioloogiline objekt Viirushaigus – viiruse poolt põhjustatud haigus 7. Organismi immuunsussüsteem võitleb viirushaigustega. Taimi kaitseb viiruste eest vahakiht. 8. Viirushaigusi ei ravita antibiootikumidega 9
Kordamisküsimuste põhjalikud vastused, hinnatud 5.
5. Homoloogia (näide) - struktuurne sarnasus. Linnu tiib ja hobuse jalg koosnevad samadest luudest. 6. Analoogia (näide) - t ähistab funktsionaalset sarnasust. Näiteks kiili ja nahkhiire tiivad on analoogsed 7. Viroloogia - T eadusharu, mis tegeleb viiruste uurimisega. 8. Viiruspartikkel - Viiruse osake, mis asub väljaspool peremees organismi. 9. Bakteriofaag - viirus, mis nakatab baktereid. Nad on enamasti oluliselt suuremad kui muud viirused. 10. Viiruse paljunemise etapid (6) 1. Viirus kinnitub peremeesraku pinnale 2. Viirus siseneb rakku 3. Viiruse kapsiidis olevad valgud vabanevad tsütoplasmasse 4. Toimub viiruse genoomi replikatsioon ning viirusvalkude süntees 5. Pannakse kokku uued viirusosakesed 6. Viirusosakesed väljuvad rakust 11. Vaktsineerimine - protsess, kus organismi viiakse nõrgestatud haigustekitajad, mille tulemusel tekivad organismi antikehad. 12
1. Bioloogia seos teiste teadustega (näited). Seoseid on kahesuguseid: a) Teoreetiline – kus bioloogiat kasutatakse mõne teise fundamentaalteaduse poolt avastatud nähtuse seletamiseks (bioloogia seos psühholoogia ja pedagoogiaga), et aidata selgitada ja teha mõistetavaks käitumise eri külgi. Nii tekivad piirteadused (biokeemia, biofüüsika – uurivad elusorganismis toimuvaid protsesse. N: rakuhingamine, fotosüntees. 2. Bioloogiaharud: nimetused, millega tegelevad. a) Botaanika - on teadusharu, mis tegeleb taimede uurimisega. b) Zooloogia - on bioloogia haru, mis uurib loomi c) Mükoloogia - on seeni uuriv teadusharu. d) Rakubioloogia - on bioloogia haru, milles mikroskoobi ja molekulaarbioloogiliste meetodite abil uuritakse rakkude ehitust ja elutegevust, et mõista bioloogilisi protsesse rakutasandil e) Anatoomia - on organismide väliskuju ja siseehitust ning nende elundite asendit, ku...
igapäevaelu lahutamatu osa. Siiski on ka praegu arvamusi, mis tekitavad paanikat ilma põhjuseta. Näiteks võib tuua Trooja hobuse, mida on väga suur hulk arvutikasutajaid peab kõige hullemaks viiruseks maailmas. Tegelikkus on aga see, et Trooja hobune ei ole viirus vaid nuhktarkvara. Ta võib sisaldada arvutit ja andmeid kahjustavaid ja/või hävitavaid koode, kuid reaalsem on võimalus, et viirus sisaldab Trooja hobust. Nii nagu arenevad arvutid, arenevad ka viirused. TUNTUMAD VIIRUSED Michelangelo Aktiveerub Michelangelo Bunarotti sünnipäeval hävitades kogu boot- ketta info. Interneti uss (worm) 2.nov 1988-USA Autoriks on Cornelli Ülikooli üliõpilane Robert Morris. Uss erineb viirustest selle poolest, et ei haaku mõne olemasoleva peremeesprogrammi külge, vaid levib ja paljuneb arvutivõrgus iseseisvalt. Internetiuss ,,Good Times" dets.1994 Asjatundlikult käimapandud kirjakett, kuid mitte viirus. Autor lasi ringlusesse e-mail teemareaga ,,Good Times"
ARVUTIVIIRUSTE TÜÜBID....................................................... 2 ,,SÜÜTUD" VIIRUSED............................................................... 2 ANDMEID HÄVITAVAD VIIRUSED...........................................3 PROGRAMMIFAILE NAKATAVAD VIIRUSED.......................3 SPAWING-TÜÜPI VIIRUSED....................................................4 PARASIITVIIRUSED.................................................................. 4 SÜSTEEMIVIIRUSED EHK BOOT-SEKTORI VIIRUSED........4 MAKROVIIRUSED.................................................................... 4 ,,ANTIVIIRUS" VIIRUSED.........................................................5 KAITSE ARVUTIVIIRUSTE EEST............................................. 5 MIDA TEHA ARVUTIVIIRUSTEST HOIDUMISEKS ?..............5 VIIRUSETÕRJE TARKVARA.................................................... 6 KASUTATUD KIRJANDUS....................................................... 7
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
