OSA I Töötervishoiu ja tööohutuse seadus Mis on töövahend? Töövahend on masin, seade, paigaldis, transpordivahend, tööriist või muu tööks kasutatav vahend. Ohutegurite jaotus (nimetada grupid ning 3 näidet igaühe kohta)? Füüsikaline- müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus Keemiline- looduslik või tootmismenetluse teel saadud keemiline element või keemiline ühend Bioloogiline- bakterid, viirused, seened Füsioloogilised ja psühholoogilised füüsilise töö raskus, halb töökorraldus, pikaajaline üksinda töötamine Millised nõuded on puhkeruumile? Puhkeruum peab olema küllaldase suurusega ning sisustatud laudade ja seljatoega istmetega. Puhkeruumis ei tohi suitsetada. Millal peab korraldama töökeskkonna riskianalüüsi? Aru sain, seda korraldatakse siis kui vaja, ala kui on riski oht. Töökeskkonnavolinik valitakse ...kuni neljaks...... aastaks.
mitteaktiivne X-kromosoom. Meestel nt XXY- Kleinefelter. 2. Pööratud soolisusega individid- XX-mehed. 3. Kõrgenenud meessuguhormooni tasemega naised. 1) juba maast madalast sünteesitakse palju. 2) Rakkudel vähe retseptoreid, mis meessuguhormoone seovad. 13. Mutageen- tegur, mis põhjustab mutatsioone- kvalitatiivse toimega- ka väga väike kogus võib põhjustada mutatsiooni. bioloogilised, keemilised ja füüsikalised. viirused, toksiinid, alkaloidid, iseeneslikud. Osoon, asbest, teatud ravimid, tugevad happed/alused. radoon, UV, laserkiirgus, tugev elektromagnetkiirgus. 15. Geenmutatsioon- muutused DNA tasandil, mis tavaliselt haarab vaid ühte nukleotiidipaari. Nukleotiidipaar võib: ära kaduda, ümber paikneda, asenduda, kahekordistuda. Võimalikud jaotused: -Avaldumise alusel fenotüübis-tunnusena või varjatud kujul.
Viirusosakese nukleiinhape koos kapsiidiga siseneb rakku Viirusosake vabaned kapasiidist · Lüütiline elutsükkel Viiruse nukleiinhape mitmekordistub rakutuumas või tsütoplasmas Moodustuvad uued viirusosakesed Sünteesitakse ümber kapsiidid Rakumembraan laguneb Rakk hukkub ja viirused väljuvad Peremeesraku membraanist võetakse osake kaasa ümbriseks · Lüsogeenne elutsükkel Viiruse nukleiinhape seostub peremeesraku kromosoomi Nukleiinhape on mõni aeg inaktiivses olekus Viirus paljuneb koos peremeesraku paljunemisega (võib järgneda lüütiline elutsükkel) 9) Heterotroofid ja autotroofid. Näited.
Eraldab rakku teda ümbritsevast keskkonnast ning reguleerib molekulide voolu rakust välja ja raku sisse. 2.Bakterite ehitus, kuju, ainevahetus, paljunemine. * Bakterid on värvusetud, sinised või punakad, erineva kujuga, üksikud või ahelatena. Bakterite keskmine pikkus on mõni mikromeeter (erandlikult kuni 100 m = 0,1 mm). Bakterirakk on ehituselt lihtsam eukarüootsest rakust, ega sisalda viimasele omaseid membraanseid organelle. Kuigi bakterirakud on keerukama ehitusega kui viirused, on nad siiski väga lihtsad. Nende ehitus on kindlaks tehtud enam kui tuhandekordse suurendusega optiliste mikroskoopide ja saja tuhande kordse suurendusega elektronmikroskoopide abil. Kõiki bakterirakke ümbritseb tihe rakukest, mistõttu toit saab rakku siseneda ainult lahustunud kujul · Bakterid paljunevad põhiliselt pooldumisega, esineb aga teisigi mooduseid. · Bakterid omastavad väliskeskkonnast vees lahustunud toitaineid kogu raku pinnaga (osmoosselt)
· Mutatsioon- muutus raku geneetilises materjalis · Hugo de Vries(1848-1935)- Hollandii botaanik ja geneetik. Pärilike muutustega isendid = mutandid · Mutageenid- tegurid(pole geen), mis põhjustavad geneetilisi muutusi. Mutageenid, mis põhjustavad kasvajaid on kantserogeenid! o Füüsikalised mutageenid: röntgeni- ja kammakiirgus, UV kiirgus o Keemilised mutageenid: ravimid, happed, lahustid, bensiin, värvid o Bioloogilised mutageenid: mikroorganismid, viirused, hallitusseente toksiinid · Mutatsioone võivad põhjustada ka organismisisesed vead(mille põhjuseks omakorda võivad olla mutageenid): · Replikatsioon, transkriptsioon, translatsioon 1. Geenmutatsioonid: o Väikesed muudatused DNA nukleotiidses järjestuses o Hõlmavad geenis ühte või mõnda nukleotiidi Nukleotiidipaari lisandumine Nukleotiidipaari kadumine Nukleotiidipaari ümbervahetumine
Uurimuse tulemused on sellised: klooritud vee tarvitamine mõjutab eriti tugevalt naisi - peaaegu kaks korda suureneb tõenäosus haigestuda söögitoru vähki, 1,5 korda kusepõie ja peensoole vähki, 1,1 korda piimanäärmete vähki. Meeste seas kutsub klooritud vee tarvitamine kopsuvähki haigestumise suurenemise tõenäosust. Ja kõikidele ühine tagajärg on vananemise kiirenemine 30%.robleemi lahendamine vee keetmise ja setitamisega on väheefektiivsed. Keetmisel hukkuvad viirused ja parasiithaiguste tekitajaid, kuid bakteriaalsete eoste hävitamiseks pea vett keetma vähemalt 5 minutit. Kuid näiteks viirusliku hepatiidi tekitaja hukkub palju kõrgemate kraadide juures kui on vee keemistemperatuur. Keetmisega ei ole võimalik kõrvaldada kõiki sooli, rauda, kaadiumit, elavhõbedat ja nitraate. Kloor ja selle ühendid hakkavad pikaajalisel keetmisel reageerima teadmata koguse orgaaniliste ühenditega, moodustades vähkitekitavaid soolaühendeid. Seega võib vee
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtlus- ja majandusarvestuse õppetool VE13 Heili Vellema KODUS KUVARIGA TÖÖTAMISE RISKIANALÜÜS Õppejõud: Kaie Kranich Mõdriku 2013 SISUKORD 1TÖÖKESKKONNA ISELOOMUSTUS......................................................................3 1.1TÖÖÜLESANNETE KIRJELDUS......................................................................3 2RISKIMAATRIKS.......................................................................................................4 3OHUTEGURID............................................................................................................6 4KONTROLL- LOEND: KONTORITÖÖ....................................................................8 5KOKKUVÕTE/ LÕPPHINNANG............................................................................10 1 TÖÖKESKKON...
Pika eluaja ja toodangu aluseks on terve kari. Põllumajandusloomade karja alla kuulub grupp ühte liiki loomi näiteks veised, sigu, lambaid ja muud loomad. Kari ei pruugi alati olla ühte liiki isenditega vaid võib ka olla segakarju. Üldiselt peetakse karja all silmas just veisekarja, kus on ühte liiki, sugu ja vanusega loomad, kes jagavad teatud maaala. Bioohutus on nakkushaiguste leviku tõkestamine. Nakkajateks võivad olla kas bakterid, parasiidid, ainurakse, viirused jm. Üsna tihti hakatakse sellele mõtlema alles siis, kui juba haigus/probleem on käes aga selle tõttu ongi oluline, et oleks olemas hügieeninõuded ja neid täidetaks nii nagu ettenähtud. Selle kursusetöö koostaja valis töö teemaks,, karja bioohutus ja hügieenimeetmed", kuna õpib loomakasvatuse teisel kursusel ja sooviks täpsemalt teada, kuidas peab hoolitsema puhtuse ja muude oluliste asjade eest, et kari oleks terve ja vähem arstiabi nõudev. Selle töö eesmärk on
Üheahelaline DNA-esiteks sünteesitakse komplementaarne ahel ja tekkinud kaheahelalisest DNAst mRNA, mis hakkab kodeerima viirusvalke. Bakteriofaag-baktereid nakatav viirus 2.2Viiruste paljunemine 1. Viirus kinnitub märklauaraku pinnale 2. Siseneb rakku 3. Kapsiidis sisalduv nukleiinhape vabaneb raku tsütoplasmasse 4. Viiruse genoomi paljunemine ja viirusele vajalike valkude süntees 5. (Pannakse kokku uusi viirusosakesi, mis väljuvad rakust.) Viirused võivad ka vaikivas olekus rakus püsida DNA- ja RNA viiruste paljunemine Genoomiks on DNA. Viirus siseneb nakatanud raku tuuma, kus toimub mRNA süntees. mRNA väljub sütoplasmasse, kus hakatakse sünteesima viirusvalke. Viirusegenoom paljuneb tuumas, seejärel pakitakse genoomid koos kapsiidvalkudega viiruspartikliteks ja see järel see väljub rakust. Genoomiks on RNA. Siis võib jäädagi nukleiinhape raku tsütoplasmasse. Plussahelaline viiruse genoom toimib
ravimeid või teostada ülehõõrumist. Palaviku krampide puhul valikravimiks diasepaam 5- 10 mg i/v või per rectum pro-dosi. Krampidega patsiendid on soovitav viia haiglasse. Palavikuga 38°C, pole küll põhjust kiirabi kutsuda, võib ka telefoni teel nõu anda. Palaviku alandamine 1-1,5 kraadi võrra on optimaalne organismile, mitme kraadi võrra jahutamist ei soovita. Palavik kombineerituna kõhuvaluga Kõhuvalu põhjuseid võib olla mitmeid: viirused, bakteriaalsed põletikud, traumad, kõhukinnisus, verejooksud, pimesoolepõletik - pimesoole põletiku puhul on valu pidev, näriv, sunnib patsienti ühte asendisse, aga viiruslikud ja bakteriaalsed põletikud annavad hooti valu. Iga kõhuvaluga võib kaasneda palavik ja oksendamine. Enamasti on nad siis viiruslikud või bakteriaalsed. Seda kõhuvalu saab leevendada ravimitega: No-spa, aktiivsüsi, espumisan, enterool, smekta. Kiirabi töös kasutatakse intramuskulaarselt No-spa-d: 1 - 6 a
otsese päikesekiirguse ja UV-kiirguse vähenemises. 5. Hüdrosfääri saaste Hüdrosfääri võivad tehnosfäärist looduslike komponentide kõrval sattuda hulgaliselt saasteaineid ning saastena käsitlevat jääksoojust. Majapidamistest ja tööstustest veekogudesse sattuvad ained ja ühendid ohustavad inimese tervist ja mõjutavad ökosüsteemi. Päritolu, omaduste ja mõju poolest jagunevad nimetatud ained: · haigusi tekitavad mikroobid ja viirused · hapnikku kulutavad, oksüdeeruvad ained · taimede toitekomponendid · raskelt lagunevad sünteetilised ühendid · soolad ja mineraalid (Se, Ni, Cu, Fe) · radioaktiivsed elemendid, pinnase erosiooni sedimendid, muld · jääksoojus Merevete saaste on tavaliselt seotud : 1. dampinguga ("dumping"), 2. naftasaastega 3. saastumisega õhu ning jõgede äravoolu kaudu; 4. puhastamata olme- ning tööstusreovete heidetega; 5
· Meditsiiniline (ajuop, mitmekordsete süsteemide kasutamine) · Elukutse risk (talunikud, lihunikud, neurokirurgid) Priionhaigused: · Hullulehmatõbi · "Naerev surm" Viirused ...bioobjektid, mis paiknevad elusa ja eluta looduse piirimail. Ei ole elus organismid Elusorganismidega seob: 1) Valkude ja nukleiinhappe olemasolu 2) Võime muteeruda (eriti kiire võime RNA-viirustel gripp, HIV) 3) Viirused evolutsioneeruvad (uute omadustega viirustüvede teke sars, linnugripp) 4) Viirustel parasiteeruvad viirused Elutuga seob: 1) Puudub rakuline ehitus 2) Puudub iseseisev paljunemine 3) Puudub iseseisev ainevahetus 4) Neil on kriitiliselt väiksed mõõtmed Viiruste ehitus ja elutegevus: Viiruse geenid esinevad DNA/RNA kujul. Mõlemad nukleiinhapped üksik- või kaksikahelas. Väikseim geenide arv 3, suurim üle 1000. Toimelt jagatakse viiruse geenid:
Maa kiirgusbilanss- maale saabunud ja maalt lahkunud kiirguste vahe peamiselt SO4--ioonidena (30-50%), lämmastik (kuni 30%) mis peamiselt esineb Aurumine on vedeliku osakeste väljumine vedelikust läbi tema vaba pinna. ammoniumioonidena, ja kuni 20% orgaanilisi ühendeid (taimede jäägid, õietolm, Aurumisega väljuvad need vedeliku pinnakihis olevad osakesed, mille bakterid, viirused, põlemisel tekkiv orgaanika) Atmosfääri vertikaalne soojusliikumise kiirus on keskmisest suurem. struktuur on kihiline. Põhilised kihid on troposfäär (maapinnast 8-18 km Kondenseerumine on õhu küllastumine veeauruga õhutemperatuuri langemise tõttu. kõrgusel, sõltuvalt geograafilisest laiusest), stratosfäär (kuni 50 km), mesosfäär
3. Kõldkst ja emakasein kasvavad kokku ja moodustub platsenta ehk emakook. Platsenta kaudu on emaorgenism ühenduses areneva lootega. Platsenta veresooned varustavad loodet hapniku, toitainete, hormoonide ja antikehadega ning transpordivad ära jääkained. Platsenta toodab ka hormoone, mis takistavad uute munarakkude küpsemist. Loote ja ema veri ei segune. Platsenta kaitseb haigustekitajate ja mürkide eest, barjäärist lähevad läbi aga viirused, bakterid, algloomad. 4. Kariklootes on 3 lootelehte : välimine, keskmine ja sisemine looteleht. Kõikidel loomaliikidel moodustuvad samadest lootelehtedest samad elundid ja elundkonnad. Biogeneetiline reegel: Embrüogeneesi alguses läbitakse liigi ajaloose arengu ehk fülogeneesi etapid. (E. Haeckel (XIX saj.)). Fülogenees liigi evolutsiooniline areng. Seda iseloomustab: lõpusepilud, sabad, jäsemete puudumine, piklik keha. Esimesed 3 kuud: esmane organite moodustumine: 9cm ja 15g
O ja K faktorid jagunevad nelja rühma: 1- FÜÜSILISED: liikuvad masinad, masinaosad ja mehanismid, trans- port, tõsteseadmed, treilaast, lõikeriistad, tolm, temp., elekter, kiiritus. 2- KEEMILISED: erinevad grupid- üldtoksilised ärritavad, toksilised (kasvajate teke), sensibiliaarsed (allergia teke), mutageensed (sugurak- kudele mõjuvad). Kahjulikud aurud ja gaasid, toksiline tolm ning agressi- ivsed vedelikud (happed ja leelised). 3- BIOLOOGILISED: mikro (bakterid, viirused, pisilased)- ja makroor- ganismid (taimed, linnud, loomad, kalad). 4- PSÜHHOFÜSIOLOOGILISED: so ERILINE rühm kahjulikke ja oht- likke tootmisfaktoreid. Siia kuuluvad: · füüsilised ülekoormused (dünaamilised või staatilised) · närvisüsteemi mõjutavad psüühilised ülekoormused 23 TOOTMISTRAUMATISM JA H. KUTSEHAIGUSTESSE · vaimne ülepinge · kuulmis, nägemis ja teiste analüsaatorite ülepinge
BIOLOOGIA I PT. Tähtsad isikud Karl Ernst von Baer Eesti päritolu Tartu ülikooli teadlane avastas imetaja munaraku (järeldas, et loomorganismi areng saab alguse munarakust), oli loomade embrüoloogia rajaja. Matthias Schleiden uuris taimi ja avastas nende rakulise ehituse. Theodor Schwann uuris loomkudesid ja avastas nende rakulise ehituse. kõik organismid on rakulise ehitusega Rakuteooria põhiseisukohad: · kõik organismid on rakulise ehitusega · iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust selle jagunemise teel (rakud tekivad ainult olemasolevatest rakkudest mitterakulisest ainest uusi rakke ei moodustu; uued rakud tekivad üksnes jagunemise teel; organismide kasv ja areng põhinevad rakkude jagunemisel) · rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas (teatava talitlusega organite ja kudede rakkudel on neile iseloomulik kuju ja ehitus) Embrüol...
hea tervislik seisukord ka aasta või isegi aastakümnete pärast alates päevast, mil ta tööle asus. Millised on aga minu eriala, ärijuhtimise, ohutegurid? Töökeskkonnas hinnatakse füüsikalisi, keemilisi, bioloogilisi ja füsioloogilis-psühholoogilisi ohutegureid. Füüsikaliste ohutegurite grupp on enim levinud, kuna iga tööline puutub kokku nende ohuteguritega tahtes seda või mitte. Bioloogilistest ohuteguritest ohtlikuimad on bakterid, viirused, seened, endoparasiidid. Tihtipeale ongi märgata esimesena vaid nende kahe grupi ohutegureid, sest need puudutavad kõiki töötajaid, kas eraettevõttes üksi töötades või siis suures firmas mitmekümnekesi töötades. Tihtipeale aga jäävad märkamatuks ühed mitte kindlasti vähem olulisemad ohud, mis on seotud füsioloogilis-psühholoogiliste probleemidega. See grupp puudutab pigem väiksemat osa inimesi. Füsioloogilised ohutegurid on pigem suurte niinimetatud
! - Tõhus ventilatsioon!! - Isikukaitsevahendid!! - Igal töötajal 2 kappi ja pesemisvõimalus Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise nõuded kehtestab Vabariigi Valitsus. -Tööandja peab töötajatele tagama väljaõppe ohutust tagavate töövõtete rakendamise kohta -õnnetusest/reostuses koheselt päästekeskust teavitama! 3.. Bioloogilised ohutegurid Bioloogilised ohutegurid on mikroorganismid (bakterid, viirused, seened jm), sealhulgas geneetiliselt muundatud mikroorganismid, rakukultuurid ja inimese endoparasiidid ning muud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust *Tööandja peaks! -märgistama nakkusohtlikud kohad -viia mäörgistatud kphas töötajate arvu miinimumini -vaksineerida tööandja kulul (konsulteerima töötervishoiuarstiga) -õhuseire ohupiirkonnas
Prantsuse-Kanada mikrobioloog Felix d’Herelle. d’Herelle alustas faagide uurimist juba 1910. aastal, kui tal tuli ravida Mehhikos haigeks jäänud sõdureid. Ta valmistas haigete väljaheidetest filtreeritud bakterivabad proovid, segas need patsientidest isoleeritud bakteri Shigella tüvedega ning pani segu agari plaadile kasvama. Mõne aja möödudes võis plaadil näha selgeid lüüsilaike. Edasisel uurimisel veendus d’Herell, et sellise nähtuse põhjuseks on viirused, mis nakatavad baktereid. Ta hakkas nimetama sellised viiruseid „bakteriofaagideks“, tuletades selle kreeka keelsetest sõnadest bakterion ja phagein (Sulakvelidze et al., 2001). Bakterion tähendab väikest pulgakest ja phagein sööma või alla neelama (Onions et al., 1966). Bakteriofaagide avastamine aitas palju kaasa mitmete teadusvaldkondade arengule, eriti mikrobioloogia ja bakterite geneetika arengule. Kuigi oli tõestatud, et faagidel on antimikroobne
ekraanil ringi jooksma hakkavad. Ning selleks, et oma tööd edasi teha pead selle kinni panema. Tähelepanelik tuleb olla ka oma eposti aadressi levitamisega internetis. Näiteks üks väike linnuke kusagil vales lahtris võib tähendada seda, et sinu postkasti hakatakse üle ujutama igasuguste reklaamide ja rämpspostiga. Pahandust võivad teha ka häkkerid, kes võivad su arvutisse või kodulehehe muukida. Halba teevad ka kõiksugused viirused, mis on programmeerimisfanaatikute poolt välja mõeldud, et kahjustada teiste arvuteid. Eriti on häkkerite ja viiruste poolt ohustatud just firmad, mis internetis tegutsevad või on sinna lihtsalt ühendatud. Näiteks mingi viirus võib kõik arvutit firmas rivist välja lüüa ning seisata töö, mis põhjustab suuri kahjumeid. Inimese aju on ahvatlustele väga vastuvõtlik ning neti kaudu on inimestel kergem
1. Rakuteooria kujunemine Rakuõpetus e. tsütoloogia uurib rakkude ehitust ja talitlust. Rakud on üli väikesed, neid saab vaadelda mikroskoobiga , üksikuid suuremaid saab vaadelda ka luubiga (näiteks amööb). Inimese suurim rakk on munarakk ja väikseim inimese punaverelible. Tänapäevane valgumikroskoop suurendab 1300x, kasutatakse valgust eseme nähtavaks tegemisel. Elektronmikroskoop suurendab sadu tuhandeid kordi, kasutatakse elektronvoogu, mida juhitakse elektronmagnetiga. On koostatud 1931.a. sakslaste poolt.Ühe raku kihiline preparaat saadakse mikrotoobiga. Esimesed mikroskoobid valmisid 15 saj. keskel (vennad Jannsenid). Robert Hooke vaatles taimset korgilõiku ja võttis kasutusele mõiste rakk. 2 Tartu ülikooliteadlast jõudsid järeldusele aga, et organismid on rakulise ehitusega. 1858 aastal ilmus esimene rakuteooria, milles on 3 põhiseisukohta: a) kõik organismid on rakulise ehitusega. b)iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast ...
aevastades tuleks suu katta pigem varruka kui peopesaga. Sealiha söömine seagrippi haigestumist ei põhjusta. [3] Eestis on tervisekaitseinspektsiooni nakkushaiguste laboris registreeritud 774 uue gripi haigusjuhtu. Kokku on Eestis uude grippi surnud 21 inimest. [5] Joonis 1. Näeme elektronmikroskoobi pilti H1N1 gripi viirusest, mis on pildistatud CDC Gripi Laboris. Viirused on 80-120 nanomeetrise läbimõõduga. [17] Joonis 1. H1N1 gripiviirus. [17] Seagripi viirus on levinud kõikidesse sigade populatsioonidesse üle terve maailma. Viirus levik sigadelt inimesele ei ole alati üldine ja ei vii alati inimese haigestumiseni grippi (sellel juhul piisab ainult antikehade tootmisest verre ). Kui see ei põhjusta inimese haigestumist, nimetatakse seda zoonootiliseks sigade katkuks. Inimeste regulaarsel kokkupuutel sigadega on suurem oht haigestuda seagrippi. [7] 20
SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................................................... 1. MIS ON DIABEET?....................................................................................................... 2. DIABEEDI TÜÜBID........................................................................................................ 2.1. I tüüp ehk insuliinisõltuv diabeet.............................................................................. 5 2.2. II tüüp ehk insuliinisõltumatu diabeet........................................................................ 2.3. Ravi eesmärk ja põhiprintsiibid .............................................................7 3. TOITUMINE................................................................................................................. 8 4. FÜÜSILINE KOORMUS........................................................
Õppeaine TLM 320 „Tööõigus, tööohutus ja töötervishoid“. Võimalikud küsimused hindelise arvestuse jaoks. 1. Töötajate töövõime säilitamise eesmärk riigi ja ettevõtte tasandil; 2. Tööandja ennetustegevus tööõnnetuste ja kutsehaiguste ärahoidmiseks; 3. Tööandja kohustused, õigused ja vastutus; 4. Töötaja kohustused, õigused ja vastutus; 5. Töökeskkonnavolinik: kes ta on, valimise kord. Kohustused ja õigused; 6. Töökeskkonnanõukogu: millal peab ettevõttes olema, tema koosseis ja tegevused; 7. Töökeskkonna riskianalüüsi eesmärgid, millised tööandja tegevused järgnevad peale riskianalüüsi töötajate suhtes; 8. Töötajate tervisekontrolli suunamise alused. Kes teostab tervisekontrolli ja tervisekontrolli teostamise sagedus. 9. Töökeskkonna ohutegurid, peab oskama lahti seletada. 10. Töökeskkonna füüsikaliste ohutegurite piirnormid (nende kohta, mis toodi loengus ära); 11.Töötajate tööoh...
Teguri intensiivsus, mille toime on organismi arengule kõige soodsam, nimetatakse ö koloogilise teguri optimumiks. 3. Mis on parasitism, too näiteid parasiitsetest organsimidest? Parasitism on eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele kasulik ja teisele kahjulik. Parasiitsed organismid on nt sääsk, paeluss, puuk, viirused jne. 4. Too sümbioosi näiteid erinevatest organismidest. Taimede sümbioos seentega — seened moodustavad taime juurerakkude vahel mükoriisa, mis aitab taimedel asustada kasvukohti, kus nad seente abita elada ei saaks. Õistaimed ja mesilased — mesilased toituvad õitel leiduvast nektarist ja õietolmust ning seda edasi kandes aitavad kaasa taimede seemnelevikule. Meriroos ja erakvähk — erakvähk elab tavaliselt tühja teokoja sees, millele võib kinnituda meriroos, kelle
Molekulaarseid meetodeid kasutatakse, kui: • Haigust põhjustab üks või kaks tuntud patogeeni (Chalmydia trachomatis, Neisseria gonorrhoeae – sagedased suguhaiguste põhjustajad). • Puudub vajadus haigustekitaja täpsemaks iseloomustamiseks, näiteks pole vaja määrata isoleeritud haigustekitaja ravimitundlikkust (viirused). • Puuduvad teised reaalsed diagnostika meetodid või nad on selgelt ebapiisavad (mitmed bakterid, parasiidid, viirused ja seened). • Olemas on diagnostilised meetodid, kuid need nõuavad aega (Mycobacterium spp.). • Vaja on määrata patogeeni hulka, kuna see mõjutab ravi (HIV – virus load). NB! PCR reaktsioon ei võimalda teha vahet elusa ja surnud raku vahel, seetõttu ei sobi näiteks ravijärgses kontrollis. Mikroorganismide täpsem iseloomustamine mingi omaduse (geeni) tasemel ANTIBIOOTIKUMRESISTENTSUSE MÄÄRAMINE. Ravimiresistentsus on determineeritud geenide poolt.
koostises on vaid üks DNA molekul, lineaarne või rõngas) või siis RNA (RNA viiruste ehituses võib olla mitu RNA molekuli) Peremeesrakust väljaspool ümbritseb iga viirusosakese genoomi valguline kapsiid, selle korrapärane kuju annab viirusele kuju. Mõnedel viirustel jääb sellest väljapoole lipiididest koosnev ümbris, mis enamasti moodustunud peremeesraku ümbritsevast membraanist, kuid sisaldab ka viirusele omaseid valke. 33. Viiruste paljunemine. DNA viirused: (näide bakteriofaag T2 näol) 1)Viirus kinnitub rakule(kinnitusfiibrite abil) 2)Sabandi koostises olevad valgukestad lagundavad rakukesta ja membraani. 3)Bakterirakku sisestatakse faagi DNA, mille geenides paikneb info viirusele vajalike valkude sünteesiks. Seejärel sünteesitakse viiruse DNA alusel regulaatorvalke, mis korraldab ümber bakteri ainevahetuse. 4)Bakteriofaagi paljunemisperioodil toimub viiruse genoomi korduv replikatsioon ja kapsiidivalkude süntees
Viiruskandlus: - sümptomiteta - krooniline (> 6 kuud) persisteeriv hepatiit (hea) - krooniline aktiivne hepatiit (halb) (C-hepatiit) Tsirroos ja primaarne maksarakuline vähk (C-hepatiit), mida soodustavad alkohol, toksiinid Diagnoosimine ja ravi Laboratoorne: ASAT, ALAT, bilirubiin (ka uriinis), -GT, AFOS, lisaks albumiin, protrombiin - veres Viirusseroloogia: spetsiifilised Ak ja Ag Diferentsida infektsioonidest: - teised viirused (herpes, Coxsackie, kollapalavik jt) - bakteriaalsed (brutselloos, leptospiroosid) - parasiidid (malaaria, amöbiaas, ehinokokoos) - medikamendid ja alkohol Ravi: - sümptomaatiline, voodireziim, lõpetada alkohol ja maksatoksilised ravimid - C-hepatiidi paranemine <50%, interferoon Profülaktika: - hügieen (A-hepatiit) - vereülekanded, ohustatud meditsiinipersonal ja i/v süstijad narkomaanid (B, C, D-hepatiit)
seetõttu väikseks või hukkuvad hoopis 6. Keskkonna reostumine seda võivad põhjustada nii autode heitgaasid kui ka tööstus. Selle tagajärjel võivad taimede lehed kolletuda või variseda, puudel oksad kuivada 7. Kiiritus kiirguse tagajärjel taimed muteeruvad, moodustades ebaloomulikke vorme või on ebaloomulikult suured Infektsioonilised taimehaigused: Neid põhjustavad taimi nakatavad seened, ainuraksed, bakterid, viirused, mükoplasmad ja viroidid. Vastavalt haigustekitajale nimetatakse haigusi seen-, bakter-, viirus- jne. haigusteks. Osad haigustekitajad toituvad surnud orgaanilisest ainest ja neid nimetatakse saprobiontideks. Osad toituvad aga elusast orgaanilisest ainest ja neid nimetatakse parasiitideks. Osad haigustekitajad võivad oma elu jooksul kasutada aga nii elusat kui surnud orgaanilist ainet. 2. Taimehaiguste põhitüübid välistunnuste alusel
Kordamisküsimused Geenitehnoloogia I 1. Millised molekulid on polümeerid? Polümeerid on väga suured molekulid, mis koosnevad tuhandetest väiksematest omavahel ühendatud molekulidest ehk monomeeridest. DNA, puit ja valk on kõik polümeerid http://miksike.ee/docs/referaadid2005/polumeerid_evelin.htm 2. Nukleotiidide lühiiseloomustus. Nukleiinhappe monomeer, mis on moodustunud lämmastikaluse, 5 süsinikulise suhkru (riboosi või desoksüriboosi) ja fosfaatrühma liitumisel. 3. Nukleiinhapete lühiiseloomustus. Biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Nukleiinhappeid on kahte tüüpi: ·Deoksüribonukleiinhape (DNA) - leidub raku tuumas, mitokondris ja kloroplastis ·Ribonukleiinhape (RNA) - leidub kogu rakus Nukleiinhapped on polünukleotiidid. Iga nukleotiid koosneb kolmest osast: Fosfaatgrupp, 5-süsinikuline suhkur ehk pentoos (DNA-s on selleks 2- desoksüriboos; RNA-s riboos), lämmastikalus 4. ...
füsioloogiast, saavad teadlased järeldada geeni tõenäolist funktsiooni. GMO-de kasutamine põllumajanduses. GMOd kasutatakse põllumajanduses, sest see tagab suurema saagikuse, taimed on vastupidavamad kahjuritele ning külmale. Kõige enam on geneetiliselt muudetud sojauba, maisi, riisi, kartulit jne. Eestis on lubatud müüa GMO taimi, kuid põldudel ei kasva GMO taimi. Eesmärgid (näiteks): haigus- ja kahjurikindlus: putukad, viirused jne. resistentsus umbrohutõrjevahenditele (herbitsiididele) säilivusaeg toiteväärtus (vitamiinid, rasvhapped, jne.) Kuidas konstrueerida üht putukkahjuritele resistentset transgeenset taime? Transgeensete taimede tegemise puhul kasutatakse agro baktereid, mis viivad looduslikul teel ühe osa oma plasmiidsest DNA-st taimele. Seega saame agro bakteri geenid asendada meid huvitavate geenidega ja viia need taime rakku. Ja kasvatada sellest transgeenne taim.
3. RAKU EHITUS JA TALITLUS 3.1. Leidke igale tabelis esitatud rühmale üks sobiv näide loetelust. Vastusena märkige tabelisse vastav täht. Kõiki tähti ei pea kasutama. 3 punkti Mitterakulised A) loomad struktuurid B) bakterid C) viirused Eeltuumsed D) seened E) taimed Päristuumsed 3.2. Rakuteooria üks põhiseisukoht on- rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. Kinnitage seda seisukohta inimese organismi rakkude näitel. Tooge selle kohta kaks näidet. 2 punkti 1) ............................................................................................
peritoniit, haavandi penetratsioon ehk tungimine läbi mao (kaksteistsõrmiksoole) seina kõrvalolevasse elundisse ning mao tühjenemist takistav mao ja kaksteistsõrmiku ülemineku koha ahenemine ehk pülorostenoos. Hepatiit on maksapõletik. Maks on elutähtis organ, mis muu hulgas osaleb ainevahetuses, toodab seedimiseks vajalikku sappi ning aitab organismil vabaneda jääkainetest. Hepatiit ka Hepatiiti põhjustavad mitmesugused viirused, alkohol, uimastid, ravimid ja muud tegurid. Seda võib põhjustada ka mitu tegurit korraga Kõik need viirused võivad põhjustada ägedat haiguse kulgu. Mõned viirused, nagu B-või C- hepatiidi viirused, võivad põhjustada ka kroonilist nakkust.hjustab neid maksa funktsioone. On olemas A, B, C, E ja D hepatiit, tuntumad neist on A,B ja C hepatiit. Hepatiidid erinevad levikuteede, raskuse ning kulu poolest. Hepatiitide sümptonid on sarnased.
1. 2. RNA ehk ribonukleiinhape ............ RNA ........................... ........................... ............ RNA ........................... ........................... ............ RNA ........................... ........................... 11 3. RAKU EHITUS JA TALITLUS 3.1. Leidke igale tabelis esitatud rühmale üks sobiv näide loetelust. Vastusena märkige tabelisse vastav täht. Kõiki tähti ei pea kasutama. 3 punkti Mitterakulised struktuurid Eeltuumsed A) loomad B) bakterid C) viirused D) seened E) taimed Päristuumsed 3.2. Rakuteooria üks põhiseisukoht on- rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. Kinnitage seda seisukohta inimese organismi rakkude näitel. Tooge selle kohta kaks näidet. 2 punkti 1) ................................................................................................................................................. ..........................................................................................................................
Kusekott e allantois ja kõldkest e koorion. 3. koorion ja emakasein kasvavad kokku ja moodustavad platsenta, mille kaudu on emaorganism ühenduses lootega. Platsenta veresooned varustavad loodet hapniku, toitainete, hormoonide ja antikehadega ning transpordivad ära jääkaineid. Platsenta toodetud hormoonid takistavad uute munarakkude küpsemist. Blatsenta on kaitsebarjäär, kuid sellest lähevad siiski läbi viirused (HIV, punetised), bakterid (süüfilis), algloomad (toksoplasma). 4. Gastrula e karikloote moodustavad algselt 2 rakukihti, hiljem moodustub nende vahele kolmas: Väline looteleht e ektoderm närvisüsteem, meeleelundid, naha ja suu epiteelkoed, küüned, karvad, hammaste vaap. Keskmine looteleht e mesoderm tugi-, liikumis-, vereringe-, eritus- ja sigimiselundkond Sisemine looteleht e entoderm seede- ja hingamiselundkond.
Mõned hakkavad tarbetult asju kokku ostma: tegu on lohutustegevusega ehk iseenda premeerimisega. Siia alla kuulub ka lohutussöömine ehk õgardlus, mille tulemusel inimene võib ennast väga paksuks süüa. Selles staadiumis pole tarvis veel paanikasse minna, kuid tuleb endale teadvustada, et on probleeme. · Kroonilised sümptomid ägenevad kroonilised haigused ja korjatakse üles kõik viirused. Hommikul ei ärgata enam puhanuna. Tekkida võib ülitugev emotsioon viha. Hakatakse otsima süüdlast, kelle vastu see suunata. Hakatakse kahtlema nii teistes kui ka iseendas ja arvatakse, et ei tule enam millegagi toime. Need protsessid kipuvad süvenema, seega ei saa enam oodata, sest asi võib lõppeda väga raskete tagajärgedega. · Peaga vastu seina jooksmine viimane staadium, mida iseloomustab
ohutuse osas, kemikaalide nahka kuivamise, ärrituse ja allergia ohutuskaardid puuduvad. tekkimise eest. Puhastuskeemia hoida eraldi kapis. 4. Bioloogilisi ohutegurid on bakterid, viirused, seened, rakukultuurid ja inimese endoparasiidid ning muud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistusi Nakkusoht Klienditeenindajad Kliendi- Töötajate III Selgitada töötajatele gripivastase suhtlevad otse verbaalselt teenindajad haigestumine vaktsineerimise võimalikkust ja
lisatakse alati ka geneetilist materjali, mis pärineb patogeensetest viirustest või teistest parasiitidest, ning bakteritest ja teistest organismidest. Nende hulgas on ka bakteri antibiootikumi resistentsuse geen, mis teeb baktereid mittetundlikuks antibiootikumi suhtes. Sellise geneetilise materjali ülekande tagajärjel võib antibiootikumi resistentsuse geen levida haigustekitavatele pisikutele, võivad tekkida uued patogeensed viirused ja bakterid. See võib esile kutsuda ka mutatsioone, mis põhjustavad vähi arengut imetajate rakkudes. Ka inimese suuõõnes ja hingamisteedes on baktereid, mis on võimelised lisama oma päriliku aine juurde keskkonnas olevaid DNA fragmente, mis sisaldavad antibiootikumi resistentsuse geene. Seoses sellega on Briti Meditsiini Ühing 1999.a üles kutsunud kehtestama moratooriumi GM organismide keskkonda viimisele seniks, kuni pole läbi viidud uurimistööd uute allergeenide,
Töökeskkonna ohutegurid Füüsikalised ohutegurid Füüsikalised ohutegurid on: 1) müra, vibratsioon, laserkiirgus, infrapunane kiirgus ja elektromagnetväli; 2) õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge või madal õhurõhk; 3) masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid... Neid on veel mitu liiki .Bioloogilised ohutegurid on bakterid, viirused, seened ning muud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust. Füsioloogilised ohutegurid on füüsilise töö raskus, sama tüüpi liigutuste kordumine ning üleväsimust põhjustavad sundasendid mis võivad viia tervisekahjustuseni . Veel on psühholoogilised ohutegurid ja keemilised ohutegurid. Müra Müra on soovimatu heli ja selle valjust mõõdetakse detsibellides. Kõrge müratase töökohal
kasvajaid. Uurimuse tulemused on sellised: klooritud vee tarvitamine mõjutab eriti tugevalt naisi peaaegu kaks korda suureneb tõenäosus haigestuda söögitoru vähki, 1,5 korda kusepõie ja peensoole vähki, 1,1 korda piimanäärmete vähki. Meeste seas kutsub klooritud vee tarvitamine kopsuvähki haigestumise suurenemise tõenäosust. Ja kõikidele ühine tagajärg on vananemise kiirenemine 30%.robleemi lahendamine vee keetmise ja setitamisega on väheefektiivsed. Keetmisel hukkuvad viirused ja parasiithaiguste tekitajaid, kuid bakteriaalsete eoste hävitamiseks pea vett keetma vähemalt 5 minutit. Kuid näiteks viirusliku hepatiidi tekitaja hukkub palju kõrgemate kraadide juures kui on vee keemistemperatuur. Keetmisega ei ole võimalik kõrvaldada kõiki sooli, rauda, kaadiumit, elavhõbedat ja nitraate. Kloor ja selle ühendid hakkavad pikaajalisel keetmisel reageerima teadmata koguse orgaaniliste ühenditega, moodustades vähkitekitavaid soolaühendeid
Kasvajate põhjuste kohta on esitatud palju teooriaid ja nende modifikatsioone. Enamasti peavad need silmas pahaloomuliste kasvajate , esmajoones vähi teket. Põhilisi seisukohti on võimalik klassifitseerida. 1. Füüsikalis-keemilise teooria järgi põhjustavad kasvajate teket füüsikalised või keemilised tegurid, kusjuures viimased võivad olla ka endogeense päritoluga. 2. Viirusliku teooria järgi põhjustavad kasvajaid erilised viirused. See teooria on saanud kinnitust peamiselt mõningate kasvajavormide puhul eksperimendis ja veterinaarias, kuid inimesel ainult üksikute healoomuliste kasvajate puhul. 3. Düsonotgeneetilise teooria järgi on kasvajate tekke põhjuseks mõningate rakkude ebaõigesse kohta sattumine embrüonaalse arengu jooksul. Hiljeb võib sellistest madalalt diferentseerunud rakkudest tekida kasvaja. Selle teooria pooldajate arv on
trummikilele. Võnkuma hakanud trummikile paneb üksteise järel võnkuma kuulmeluukesed, mis annavad võnkumise edasi sisekõrva teole. Sisekõrva kadunud helivõnked panevad tigu täitva vedeliku võnkuma. Vedeliku võnked ärritavad kuulmisrakke ning tekitavad närviimpulsse. Piki kuulmisnärvi liiguvad närviimpulsid peaaju kuulmiskeskusesse. 43. Mis võib kuulmist kahjustada? Kõrvaosade kahjustused, kuulmekäigu ummistumine, mitmesugused viirused ja bakterhaigused, tugev müra ja osad ravimid. 44. Kuidas säilitab keha tasakaalu? Tasakaalu aitavad hoida sisekõrva osad. Tasakaaluelundi moodustavad poolringkanalid koos kahe kotikesega, milles paiknevad karvakestega tunderakud e retseptorid. Pea asendist sõltuvalt tekib erutus erinevates retseptorites, mis saadavad impulsid peaaju tasakaalupiirkonda. Väikeaju analüüsib neid, nii et inimene tunnetab omapea asendit ja liikumist. Kui
Ekstrakromosomaalne DNA – Plasmiidid: DNA rõngasmolekulid, pole elutähts bakterile, määravad bakteriraku omadusi. Bakteri kromosoom on üldjuhul tsirkulaarne. Transformatsioon – doonori DNA molekul satub retsipientrakku väliskeskkonnast. Transduktsioon – bakteri DNA kandub ühest rakust teise bakteriofaagide abil. Konjugatsioon – bakteri DNA vahetu ülekanne doonorist retsipienti, mis eeldab rakkudevahelist kontakti. Peamisteks kanaliteks on F-rakud. 4. Bakteriofaagid e. bakteri viirused. Bakteriofaag - on bakteri viirus, mis võib kindlat liiki bakterit rünnata ja selle tappa (lüüsida). Bakteriofaagid, kes suudavad hävitada ühte bakteri liiki, on täiesti toimetud teiste bakterite suhtes. Igale bakterile vastab sama liiki bakteriofaag. Virulentsed – põhjustavad rakkude lüüsumise. Mõõdukad (tempereeritud) – säilivad bakteri genoomis „vaikivana“ ja aktveeruvad hiljem. 5. Kuidas jaotatakse prokarüootseid mikroorganisme meditsiinilises mikrobioloogias:
erinevaid molekule ja vallandavad seejärel mitmesuguseid rakusiseseid biokeemilisi reaktsioone. 5. Passiivse transpordi puhul ei ole energiat vaja. Mõned ained liiguvad läbi membraani difusiooni või osmoosi teel. 6. Aktiivseks ainete transpordiks kulutab rakk energiat, passiivseks seda vaja ei ole. 7. Inimese veres leiduvad õgirakud on fagotsütoosivõimelised. Need muudavad fagotsütoosi käigus kahjutuks organismi sattunud bakterid ja viirused. Sellega täidavad nad kaitsefunktsiooni. 8. Kui aineosake jõuab rakumembraanile, sopistub see siise ja omastatav aine liigub membraaniga ümbritsetus põiekeses raku tsütoplasmasse. Järgnevalt lisanduvad põiekesse ensüümid, mis lagundavad fagotsüteeritud ained. Fagotsütoosi teel viiakse rakku suuremad aineosakesed ja makromolekulid. Sel teel toituvad näiteks mõned üherakulised organismid. lk 61 1. Eristatakse kareda- ja siledapinnalist tsütoplasmavõrgustikku
harimisele tehtud kulutused arvutiturvalisuses olla küsitava väärtusega. Nagu ülalpool osutatud on internetiturvalisuse ahela nõrgim lüli klaviatuurikulutajate sageli põhjendamatu enesekindlus ning kui lubate niisugust väljendit, siis tegutsemislust. Koolitus peaks käima käsikäes turvalisuse parandamiseks mõeldud riistvarale ning tarkvarale tehtavate kulutustega. 3.2. Ründe ennetamine Kuna viirused kasutavad levimiseks erinevaid võtteid, vajab arvutikasutaja erinevaid võtteid enda kaitsmiseks. Kui varem levisid arvutiviirused põhiliselt diskettide abil, siis interneti ja e-maili näol on tekkinud uued ja palju tõhusamad viiruskandjad. Seetõttu on oluline teada, kuidas vähendada oma arvuti nakatumise ohtu. Oma arvutit saab viiruste sissetungi eest tõhusalt kaitsta või vähemalt nendesse nakatumise ohtu märgatavalt vähendada!
Hingamisel osalevad roietevahelised lihased. Perkussioon: emfüseemist karbikõla ja kopsupiiride madalseis. Hingamisel kopsupiirid liiguvad vähe. Auskultatsioon: kuivad kiuned, viled, urinad. Rohke sekreedi korral ka märgi mullilisi räginaid. Röga: algul limane, hiljem limajas-mädane või mädane. Rögakülv: tavaliselt Haemophilus influenzae, sageli koos pneumokokkidega, harvemini teised bakterid. Ägenemistel ka viirused, mükoplasmad. Röntgen: Tüsistumata bronhiidi korral leiuta. Väikesed laik- ja vöötvarjustused on põletikulise infiltratsiooni tunnuseks. Veri: ägenemisel SR kiirenemine, mõõdukas leukotsütoos. Kopsupõletiku määratlus, tekkepõhjused ja kaks peamist avaldumisvormi (lobaarne ja koldeline kopsupõletik). Kopsupõletik on kopsukoe nakkuslikku päritolu põletik. Etioloogia: Streptococcus pneumoniae (sagedasim)
kahju. 2. Transgeense taime tolmuvahetus lähedase loodusliku liigiga -> hübriidi sünd ja ellujäämine -> hübriidi paljunemine -> võõrgeenide introgressioon looduslikku liiki -> potentsiaalne kahju. 2. Horisontaalne geeniülekanne patogeenidele, mullabakteritele või viirustele. Bt insektitsiidile resistentsete putukate teke. AB resistentsus kandub üle patogeensetele bakteritele. 3. Otsesed mõjud looduslikele sihtgruppi mittekuuluvatele liikidele. 4. Uued viirushaigused. Uued viirused võivad tekkida transgeensete viirus-resistentsete taimede vahendusel läbi rekombinatsiooni. Lähedalt seotud viirused võivad omavahel vahetada kattevalke. 5. Geneetiliselt homogeenne põld. Seal ei teki ka erinevaid kasvukohti erinevatele putukatele või muudele eluvormidele. 6. Kasutatakse palju glüfosaadil põhinevaid herbitsiide. Glüfosaat aga on väga laia spektriga herbitsiid, mis on inimestele ja loomadele samuti mürgine. Glüfosaadi poolestusaeg on varieerub
Rahvastiku kasvuga kaasnevad probleemid: Säästva arengu eeldused: *poliitliline süst, mis suudab *Toidupuudus (500 milj. alatoidetud) *Keskkonna tagada elanike aktiivse osalem keskk.alaste otsuste reostuse kiire kasv *Loodusvarade üha kiirenev tegemisel *säästlikul alusel toim maj *sost süst, mis lah kasutamine *Looma- ja taimeliikide hävimine sots ebavõrdsust *innovatiivne keskk.sõbralik tehnol *Ökosüsteemide hävimine *Linnastumine *Energia *säästva arengu põhimõtteid tunnistav rahv.vah puudus. suhtlemine *paindlik ja isearenguks võimel haldussüst Loodust ja inimest ähvardavad ohud: *Fossiilsete *teadlikkuse tõus *muutused tarbimises kütuste põletamisest tingitud glob. muutused Maa Säästva arengu instrumendid: *seadusandlikud atmosfääris *Radioaktiivne saastumine ja sellest t...
Atmosfääri aerosool. Aerosool - õhus olevad tahked ja vedela aine osakesed Atmosfääri aerosooli keemiline koostis varieerub tugevasti sõltuvalt kohast. Atmosfääri aerosooli peamisteks komponentideks on pinnasetolm (20-45%), elementaarne süsinik (4-18%), mis tekib põlemisprotsesside tagajärjel, väävel mis esineb peamiselt SO4--ioonidena (30-50%), lämmastik (kuni 30%) mis peamiselt esineb ammoniumioonidena, ja kuni 20% orgaanilisi ühendeid (taimede jäägid, õietolm, bakterid, viirused, põlemisel tekkiv orgaanika). 15. Atmosfääri vertikaalne struktuur. Atmosfääri vertikaalne struktuur on kihiline. Põhilised kihid on troposfäär (maapinnast 8-18 km kõrgusel, sõltuvalt geograafilisest laiusest), stratosfäär (kuni 50 km), mesosfäär (50-80 km), termosfäär (80-800 km) ja eksosfäär ( üle 800 km). Troposfäär sisaldab kogu atmosfääris leiduva veeauru ja hõlmab 4/5 atmosfääri massist, selles kihis toimuvad põhilised ilmastikunähtused
Ohtlike kemikaalidega töötamise aja lühendamine. Ohlike kemikaalide koguste vähendamine töökohal. Isiklikud kaitsevahendid ( respiraatorid). Operatsioon teostamine tömbekapis (keemiline puhastus) . Liimipressde kohale tömbekappide paigaldamine . Viia operatsioonid, mis põhjustavad kahjulike aurude/ gaaside tekkimist teise ruumi või eraldada üksteisest. Paigaldada kohtventilatsioon. Bioloogiliste ohutegurite hulka loetakse mikroorganismid, viirused, seened, rakukultuurid, koevedelikud, enoparasiidid, inimesed, loomad organismis elutsev mikrofloora,bakterite ja hallitusseente spoorid ja muud bioloogiliselt aktiivsed ained. Bioloogilised ohutegurid võivad põhjustada nakkushaigusi, mürgitusi ,allergiat. Tegevusvaldkonnad : 1)toiduaninetööstus 2)põllumajanduse ettevõttetes ja metsatöödes 3)töö mille ajal puututakse kokku loomadega 4)töö tervishoiuasutuses 5)töö hooldekodus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
