HPV-DNA test e genotüpeerimine ja PAP test. DNA test on palju tundlikum, PAP test hästi natuke spetsiifilisem ning risk viie aasta jooksul vähki haigestuda on pap-testiga uurituil 44x suurem kui HPV testiga. Tekitab emakakaelavähki, levib sugulisel teel. Seega võib vähk olla nakkushaigus. Kusjuures 100% emakakaelavähi juhtudest on viraalse tekkega. HPV kapsiidi valgud on L1 ja L2 geenidelt transleeritavad (late1, late2). Ta on DNA viirus, üks väiksemaid. Episomaalne tema genoom ei lülitu kromosoomi. HPV on hästi levinud ka loomadel, aga siiski liigispetsiifiline. Inglismaal on hästi palju koertel. Lisaks koespetsiifilised (ainult epiteeli, aga erinevad viirused nakatavad erinevat epiteeli). Madala riskiga HPVd vähkkasvajaid ei anna tekitavad kondüloome, tüükaid. P53 ja veel mõned hoiavad rakkude paljunemise kontrolli all. Vähkkasvaja tekib kui viirus integreerub kromosoomi
hüpoteesiks. 48) Organismis sünteesitud orgaanilisi aineid nimetatakse biomolekulideks. 49) Glükoos kuulub polüsahhariidide tärklis ja tselluloos koostisesse. 50) Inimese siseerektsiooninäärmetes moodustunud regulatoorse funktsiooniga bioaktiivseid aineid nimetatakse hormoonideks. 51) Lipiidid täidavad organismis põhiliselt energiaallika ja keha talitluste regulaatori funktsiooni. 52) AIDS-i põhjustab HIV viirus. 53) Kõik valgud on moodustunud aminohapetest, mis polüpeptiidahelas on omavahel ühendatud radikaalidega. 54) Iga nukleotiid koosneb lämmastikalusest, monosahhariidist ja fosfaatrühmast. 55) DNA monomeerid erinevad üksteisest vaid lämmastikaluse poolest. · Elule omased tunnused 56)Kõik elusorganismid on rakulise ehitusega. 57)Elusorganismid on võimelised iseendale vajalikke orgaanilisi ühendeid sünteesima (ehk viima läbi biokeemilisi reaktsioone).
KT1 1. Galenos 2. Ravimi mõiste, traditsioonilise taimse ravimi mõiste 3. Immuunsust tugevdavad loodustooted 4. Toidulisandi ja ravimi sarnasused ja erinevused: järelvalvet teostavad asutused; toote määratlemine ravimiks või toidulisandiks, nõuded uuringute läbiviimisele, pakendile, väljastamisele, registreerimisele turuletoomisel 1. Galenos vana-Rooma (129-199 pKr). Arendas Hippokratese õpetust. Arvas, et taim sisaldab kahjulikke ja väärtuseta aineid, eraldas taimedest kasulikke aineid (nn elujõu kandjaid), võttis kasutusele mehhaanilised (pressimine) ja ekstrahheerivad (leotamine, keetmine) meetodid, kujundas arusaamise toimeainest. 2. Ravim igasugune keemiline aine või ainete kombinatsioon, mis on mõeldud haiguse või haigussümptomi vältimiseks, diagnoosimiseks, ravimiseks või haigusseisundi kergendamiseks inimesel või loomal, inimese või looma elutalitluse taastamiseks või muutmiseks farmakoloogilise, immunoloogilis...
Sõltuvused Alkohol Alkoholist räägitakse Eestis väga palju, kuna selle tarvitamine on muutunud enesehävituslikuks. Kas oled vahel neid jutte kuuldes mõelnud, et mis selles alkoholis siis nii halba on? Võib tunduda uskumatuna, mida kõike alkohol mõjutab- tervist, suhteid, kuritegevust, varajast suremust, vara hävimist jne. Alkoholi poolt tekitatud kahju on kordades suurem kui alkoholiaktsiisist saadav riigitulu. Miks alkohol nii ohtlik on? Enamik noori ei usu, et joomine on neile kuidagi ohtlik. Kui alkoholi tarbida targalt ja mõõdukalt, siis võib see nii olla, kuid enamasti ununeb mõõdukus peo käigus. On leitud, et tervelt 47% inimestest, kes alustasid joomisega enne 14. eluaastat, saavad hilisemas elus alkoholisõltlased. Võrdluseks võib tuua, et peale 21. eluaastat alkoholi tarbimist alustanutest saavad sõltlased vaid 9%. Niisiis tegelikkuses võib alkohol meie igapäevaelu tõsiselt mõjutada. N...
b) polüsahhariidiks c) biheeliksiks d) polüpeptiidiks Täida lünk sobiva sõnaga! 17. Organismis sünteesitud orgaanilisi aineid nimetatakse biomolekulides . 18. Glükoos kuulub polüsahhariidide tärklise ja tselluloosi koostisse. 19. Inimese sisesekretsiooninäärmetes moodustunud regulatoorse funktsiooniga bioaktiivseid aineid nimetatakse ensüümid . 20. Lipiidid täidavad organismis põhiliselt ehituslik ja energeetiline funktsiooni 21. AIDS-i põhjustab HI viirus 22. Kõik valgud on moodustunud aminohapetest , mis polüpeptiidahelas on omavahel ühendatud peptiidsidemega . 23. Iga nukleotiid koosneb lämmastikalusest , monosahhariidist ja fosfaatrühmast. 24. DNA monomeerid erinevad üksteisest vaid lämmastikaluse poolest Selgitage pikemalt ja tooge näiteid! 25. Miks on organismide koostises keemilistest elementidest kõige enam hapnikku, süsinikku ja vesinikku? Sest süsinikust, vesinikust ja hapnikust
Aminohape on valgu polümeer. DNA kuulub kromosoomide ehitusse, molekul on kaheahelaline biheeliks. Organismis sünteesitud orgaanilisi aineid nimetatakse biomolekulideks. Glükoos kuulub polüsahhariidide tärklis ja tselluloos koostisesse. Inimese siseerektsiooninäärmetes moodustunud regulatoorse funktsiooniga bioaktiivseid aineid nimetatakse hormoonideks. Lipiidid täidavad organismis põhiliselt energiaallika ja kaitse funktsiooni. AIDS-i põhjustab HIV viirus. Kõik valgud on moodustunud aminohapetest, mis polüpeptiidahelas on omavahel ühendatud peptiidsidemega Iga nukleotiid koosneb lämmastikalusest, monosahhariidist ja fosfaatrühmast. DNA monomeerid erinevad üksteisest vaid lämmastikaluse poolest. 3 RAKU EHITUS JA TALITUS Robert Hook võttis kasutusele raku (cellular) mõiste. Tegi 1. valgusmikroskoopi. Rakud jaotatakse prokarüoodid e eeltuumsed puududb piiritletud tuum (bakteril) ja
Kontoritöötaja riskianalüüs Sissejuhatus Käesoleva riskianalüüsi eesmärgiks on selgitada välja telefonimüügiga tegeleva ettevõtte Puudel AS kontoris esineda võivad terviseohtlikud ohuolukorrad ja neid põhjustavad faktorid ning hinnata ohuolukorra tagajärgi ja toimumise tõenäosust. Ettevõtte kontoriruumid asuvad uues büroohoones seistmendal korrusel. Tegemist on avatud tüüpi kontoriga ja seal töötab kokku 12 inimest. Mõisted ja terminid Riskianalüüs on protsess, mis hõlmab piirväärtuste ja piirnormide määramist, ohtude väljaselgitamist ja riski suuruse hindamist. Riski suurust hinnatakse tagajärje raskuse ja kahju tekkimise tõenäosuse suhtes. Riskianalüüsil tuleb hinnata nii iga üksiku riski suurust kui ka summaarse riski (erinevate riskide) suurust. Tagajärg hädaolukorra põhjustanud sündmuse või sündmuste ahela poolt tekitatud kahju inimeste elule ja tervisele, varale ning keskkonnale....
Kuressaare Gümnaasium Kuulmine ja selle mõjutused Uurimistöö Koostaja: Kärt Hansen Klass: 6.c Juhendaja: Sirje Kereme Kuressaare 2013 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1.Mis on kuulmine................................................................................................... 4 1.2 Kuulamine........................................................................................................ 4 1.3 Kuulmise nõrgenemine.................................................................................... 5 1.4 Beebide kuulmine............................................................................................. 6 1.4.1 Beebid armastavad muusikat...................................................................
Maardu Gümnaasium Elisabeth Rüütel PÄRILIKKUS Referaat Maardu 2014 1. Organismide looteline ja lootejärgne areng 1.1Organismide looteline areng Embrüogenees ehk organismi looteline areng on ontogeneesi esimene staadium. Algab munaraku viljastumisegaja lõpeb munast koorumisega (lindudel ja enamikul muudel loomadel), sünnimomendiga (imetajatel ja muudel elussünnitajatel loomadel) või idu moodustumisega seemnes (taimedel). Embrüogeneesi võib jaotada varaseks ja hiliseks embrüogeneesiks ja inimese puhul lõpeb varajane embrüogees siis, kui embrüo on arenenud looteks. Eri liikide loodete omavaheline võrdlus näitab, et imetaja embrüo sarnaneb algselt kala lootega, seejärel kahepaikseja roomaja omaga ning alles lõpuks omandab imetajale omased tun...
Rakk Kromosoom - Geen 5. Millised sugukromosoomid määravad meessoo ja naissoo? X naine Y mees 6. Mis on mutatsioon? Muutus pärilikkuse üksustes 7. Mis on mutageenid ja too näiteid? Tegurid, mis põhjustavad mutatsione ( UV kiirgus, ravimid jne) 8. Millest on tingitud downi sündroom? 21 paaris on 3 kromosoomi 9. Mis peale geenide mõjutab veel tunnuste avaldumist? Keskkond 10. Kui palju on inimesel erinevad geene? 32.000 Viirus Eluta 1. Puudub rakk 2. Puudub ainevahetus 3. Puudub iseseisev paljunemisvõime Elus 1. Paljuneb raku abil 2. Sisaldab DNA-d või RNA-d 3. Kiire muutumisvõimega (nt gripp) Tuntuimad viirushaigused on gripp, hingamisteede põletikud, soolestiku põletikud, marutõbi, ajukelme põletik. Kuidas on inimene õppinud viiruseid kasutama? Viiruste abil viiakse inimese sisse võõraid geene et saavutada teatud tulevust. 1. Nähtavad elektronmikroskoobi abil 2. + 3
17. Organismis sünteesitud ogaanilisi aineid nimetatakse biomolekulideks. 18. Glükoos kuulub polüsahhariidide tselluloosi ja kitiini koostisse. 19. Inimese sisesekretsiooninäärmetes moodustunud regulatoorse funktsiooniga bioaktiivseid aineid nimetatakse hormoonideks (adrenaliin, suguhormoonid). 20. Lipiidid täidavad organismis põhiliselt energeetilist ja kaitse funktsiooni. 21. AIDSi põhjustab HI viirus. 22. Kõik valgud on moodustunud aminohappejääkidest , mis polüpeptiidahelas on omavahel ühendatud peptiidsidemetega. 23. Iga nukleotiid koosneb lämmastikalusest , monosahhariidist ja fosfaatrühmast. 24. DNA monomeerid erinevad üksteisest vaid lämmastikaluse poolest. 25. Miks on organismide koostises keemilistest elementidest kõige enam hapnikku, süsinikku ja vesinikku
liikumist. 8. Kiirendusega liikuva keha kaal. - Kui alus liigub kirendusega üles on keha kaal raskusjõust suurem. Kiirendusega alla liikumisel on keha kaal raskusjõust väiksem. P=m(g±a) ; P- keha kaal [1N], m- kehamass [1kg], g- raskuskiirendus [9,8 m/s2], a- kiirendus [1m/s2]. 9. Impulss - keha võime vastastikmõju korral teist keha mõjutada (sõltub kehade kiirusest ja massist). p=mv ; p- impulss [1kg*m/s], m- keha mass [1kg],v- keha viirus [1 m/s]. 10.Sõnastada IJS. - Suletud süsteemi kuuluvate kehade impulsside geomeetriline summa on nende kehade igasugusel vastasmõjul jääv. m1v1 + m2v2=m1u1 + m2 u2 ; m1,m2- kehade massid, u1,u2- kehade kiirus pärast vastasmõju , v1,v2- kiirused enne vastasmõju. 11.Mida nimetatakse suletud süsteemiks? - Suletud süsteemi moodustavad kehad, mis mõjutavad ainult üksteist ja mida ei mõjuta välised kehad. 12.Millistel tingimustel teeb keha tööd
Väike RNA molekul, mis on homoloogne viiruse RNA-ga on olemas nii inokuleeritud lehtedes kui ka uutes lehtedes. Väikseid RNA molekule ei ole kontroll-lehtedes (platseebo Viiruse infektsioon tekitab süsteemset siRNA kogunemist. Taime rakkude vahel on poorid, miskaudu toimub reguleeritud ainete transport. Vaigistamine levib süsteemselt niinerakkude (floeem) kaudu. Viirustel on valgud, mis suruvad alla RNA vaigistamise. RNA vaigistamise häirimisega saab viirus häirida taime viiruskaitse mehhanismi. Häirijad-valgud võivad olla aktiivsed igas faasis. Transgeenide vaigistamine Taime viidud transgeenid on sageli siRNA poolt vaigistatud Vaigistamise lülitab sisse: Väga kõrge ekspressiooni tase dsRNA, mis tekib transgeenilt Hälvik RNA-d, mida transgeen kodeerib Transgeene vaigistatakse post-transkriptsionaalselt ja ka transkriptsiooni ajal. 1980-tel lõid teadlased meetodi, et viia geene taime genoomi, kasutades taime patogeeni
__________________ Taastuvad energiaallikad on sellised energiaallikad, mis ei saa kunagi otsa. Need on näiteks päikeseenergia, tuuleenergia ja hüdroenergia. Ka biomass on taastuv energiaallikas. ______________________________________________________________________ _____ 4. Viiruste ehitus ja paljunemine; Putukate tähtsus looduses ja inimese elus Viirused on korrapärase ehitusega ja kujult sarnanevad nad kristallide, kerade või pulkadega. Iga viirus koosneb pärilikkusainest (kus on info uute viiruste moodustamiseks), mis on ümbritsetud valgulise kattega. Tuuma ja tsütoplasmat neil pole, seega neil puudub rakuline ehitus. Viirused on rakusisesed parasiidid, mis tungivad peremeesrakku, lasevad välja pärilikkusaine ja panevad raku tootma massiliselt uusi viiruseid. ______________ Putukad on taimekahjurid Putukad on toiduks paljudele loomadele ja lindudele Putukad on lagundajad (nt. termiidid) Putukad tolmendavad taimi (nt
a. Äge haigus areneb, kulgeb kiirelt. Kaks väljundit: organism kas terveneb või sureb (gripp, entsefaliit, marutõbi) b. Krooniline Organismis pidevalt hukkub viirusnakkusega rakke, kuid uute rakkude teke suudab seda kompenseerida (AIDS) 2) Lüsogeenne tsükkel Viiruse nukleiinhape on peremeesraku kromosoomides vaikivas olekus paljude rakupõlvkondade vältel. Koos rakkude paljunemisega levib ka viirus. Mingi sise- või välismuutuse korral viirus aktiveerub, läheb lüütilisse tsüklisse ja tekib haigus (I tüüpi herpes, papilloomi viirus) Inimese viirushaigused Nakatumine: 1) Piisknakkus (gripp) 2) Otsene kontakt (tuulerõuged, leetrid) 3) Biovedelikega (veri, sperma) 4) Toidu ja joogiga (reoviirused, adenoviirused) 5) Siirutajate vahendusel (puugid, marutõbised loomad) 6) Emalt lootele läbi platsenta (punetised) Organsüsteem:
Immuunsüsteem koosneb erinevatest rakkudest ,mida üldiselt tuntakse kui valgeid verelibleisd.Kõige olulisemad neist on B- ja T- rakud.B-rakud toodavad antikehi ja spetsiaalseid valke mis kaitsevad keharakke viiruste eest ja aitavad baktereid kahjutuks teha. T- rakud on abistaja rakud kes vastutavad immuuunsüsteemi kaitsetaktika valmise eest ja annavad b-rakkudele korralduse anitkehade tootmiseks. Alanenud immuunsuse peamised märgid on: suurenenud vastuvõtlikkus viirus snakkustele,krooniline väsimus,vähktbi,allergilised seisundid nagu heinapalavik ja astma. Teatud osas sõltub immuunsüsteem nö. Kütusest ehk toidust millega me seda varustame.Teatud toiduainetel on küllaltki suur ja stimuleeriv toime ,mis võimaldab aidata tõsta inimese vastupanuvõimet nakkuste suhtes ja võidelda vähiga. Kui organismis on ebapiisavalt toitaineid ,on esimeseks häiresignaaliks vastupanuvõime alanemine viirusnakkuste nagu külmetushaigused ja gripp suhtes
Geenitehnoloogia kas lihtsalt uus sordiaretus? Geneetiliselt muundatud organism ehk GMO on elusolend (bakter, taim, loom), kelle pärilikkuse ainet (DNA-d) on geenitehnoloogilisi võtteid kasutades kunstlikult muudetud. Võrreldes tavapäraste sordi- ja tõuaretusmeetoditega on geneetilise muundamise suureks erinevuseks võimalus kombineerida väga kaugete liikide geene (nt. siirdada geene kalalt tomatitaimele) või sisestada organismi tehisgeene. Muundamisel on tegu looduse poolt seatud liigipiiride ületamisega. Geenitehnoloogia on tänapäevane uus tehnoloogiavaldkond, mille eesmärk on geneetilise info kasutamine rakenduslikel eesmärkidel. geenitehnoloogia molekulaargeneetika haru, rakkude ja organismide geneetilise informatsiooni muutmine DNA molekuli osade siirdamisega. Geenitehnoloogia eesmärgiks on geneetilise informatsiooni kasutamine kõige erinevamatel rakenduslikel eesmärkidel põllumajanduses, toiduainete tootmises, inimeste ja l...
1. adapter- seade või detail, mis teeb võimalikuks muude seadmete või komponentide omavahelise ühendamise. 2. analoogarvuti- arvuti, mis analoogsignaalide manipuleerimise teel modelleerib uuritava süsteemi või võrrandi käitumist. Analoogarvutis toimuvad kõik operatsioonid mingi kindla signaaliga praktiliselt paralleelselt. 3. andmed- informatsiooni esitus kujul, mis võimaldab edastamist, tõlgendamist ja töötlemist. 4. andmekandja- ehk teabekandja ehk infokandja on vahend andmete ehk informatsiooni salvestamiseks, säilitamiseks ja taaskasutamiseks. 5. arvuti arhitektuur- arvuti struktuuri ja tööviisi kirjeldus, millega on määratud andmete tüübid, käsustik, andmete ja käskude esitus - ja adresserimisviisid ning töötluse juhtimise üldpõhimõtted. 6. arvuti- mehhaaniline või elektrooniline seade, mis suudab hõivata, töödelda ja väljastada andmeid vastavalt etteantud reeglitele. 7. atapi- CD ROM drive ühendatakse arvut...
RISKIANALÜÜS Õppejõud: 2015 SISSEJUHATUS Käesoleva riskianalüüsi eesmärgiks on selgitada välja ........................ ametikohal esineda võivad terviseohtlikud ohuolukorrad ja neid põhjustavad faktorid ning hinnata ohuolukorra tagajärgi ja toimumise tõenäosust. Riskianalüüsis on arvesse võetud töökohtade ja töövahendite kasutamisega seotud tervisriske. Analüüsi põhjal koostatakse tegevuskava riskide vähendamiseks töökeskkonnas. Lähtutud Töötervishoiu ja tööohutuse seadusest ja sellest tulenevatest määrustest. Käesolevas riskianalüüsis kasutatakse BS 8800 viie astme riskihindamise maatriksit (vt Tabel 1, 3 lk). 3 1 OHUTEGURITE KIRJELDUS Füüsikalised tegurid- valgustatus, õhutemperatuur ja -niiskus, ventilatsioon, müra. Keemilised tegurid- tolm, fenool. Bioloogilised tegurid- viirused, mikroorganismid, inimese endoparasiidid, hallitused...
üks väike linnuke kusagil vales lahtris võib tähendada seda, et sinu postkasti hakatakse üle ujutama igasuguste reklaamide ja rämpspostiga. Pahandust võivad teha ka häkkerid, kes võivad su arvutisse või kodulehehe muukida. Halba teevad ka kõiksugused viirused, mis on programmeerimisfanaatikute poolt välja mõeldud, et kahjustada teiste arvuteid. Eriti on häkkerite ja viiruste poolt ohustatud just firmad, mis internetis tegutsevad või on sinna lihtsalt ühendatud. Näiteks mingi viirus võib kõik arvutit firmas rivist välja lüüa ning seisata töö, mis põhjustab suuri kahjumeid. Inimese aju on ahvatlustele väga vastuvõtlik ning neti kaudu on inimestel kergem neile vastu panna, nagu näiteks internetikasiinodes mängimine, spordiennustused ja muud hasartmängud. Esiteks kuna see on mugavam, selleks ei tule isegi kodust lahkuda ja teiseks, neti kaudu on kõik palju lihtsam, kuna see ei tundu olevat päris. Näiteks olen ise
.. 0,3 µm. Enamik neist on keraja, silinderja või hulktahuka kujuga. DNA-viiruste koostises on vaid üks DNA molekul - see on kas lineaarne või rõngakujuline. RNA-viiruste ehituses võib aga olla üks või mitu RNA molekuli. Peremeesrakust välaspool ümbritseb iga viiruseosakese genoomi valguline kapsiid. Mõnedel viirustel jääb sellest väljapoole valkudest ja lipiididest koosnev ümbris. 24. Kuidas toimub viiruste paljunemine lüütilises ja lüsogeenses tsüklis? Lüütilises: Viirus kinnitub rakule, viiruse koostises olevad valgud lagundavad rakukesta ja membraani viiruse kinnituskohas. Bakterirakku sisestatakse faagi DNA, mille geenides paikneb info viirusele vajalike valkude sünteesiks.Sünteesitakse viiruse DNA alusel regulaatorvalke, mis korraldavad ümber bakteri ainevahetuse. Bakteriofaagi paljunemisperioodil toimub viiruse genoomi korduv replikatsioon ja kapsiidivalkude süntees. Neist moodustuvad uued viirusosakesed, mis lagundavad bakteri
Bioloogia KT 1. Evolutsioon – mingi süsteemi pöördumatut ajaloolist arengut, tema järkjärgulist mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumist. Evolutsioonivormid: • füüsikaline evolutsioon • keemiline evolutsioon • bioloogiline evolutsioon • sotsiaalne evolutsioon Cuvier’i katastroofiteooria: • Esimene teadlane, kes väitis, et ürgsed organismid on välja surnud. • Samuti arvas, et paljude loomade väljasuremine on põhjustatud olnud looduskatastroofidest. • Avastas, et mida sügavamatest kivimikihtidest leiud tulevad seda enam erinevad need tänapäeval elavatest organismidest. Lamarck elu evolutsioon: • Elu jooksul omandatud tunnused, mis esinevad mõlemal vanemal päranduvad järglastele. Darwini teooria põhiseisukohad: • Muutlikkus Muutlikkus sõltub organismi olemusest, elutingimustest ja elukeskkonnast. • Olelusvõitlus Oleste ellujäämise ja paljunemise sõltuvus s...
Bioloogia KT 1. Evolutsioon mingi süsteemi pöördumatut ajaloolist arengut, tema järkjärgulist mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumist. Evolutsioonivormid: · füüsikaline evolutsioon · keemiline evolutsioon · bioloogiline evolutsioon · sotsiaalne evolutsioon Cuvier'i katastroofiteooria: · Esimene teadlane, kes väitis, et ürgsed organismid on välja surnud. · Samuti arvas, et paljude loomade väljasuremine on põhjustatud olnud looduskatastroofidest. · Avastas, et mida sügavamatest kivimikihtidest leiud tulevad seda enam erinevad need tänapäeval elavatest organismidest. Lamarck elu evolutsioon: · Elu jooksul omandatud tunnused, mis esinevad mõlemal vanemal päranduvad järglastele. Darwini teooria põhiseisukohad: · Muutlikkus Muutlikkus sõltub organismi olemusest, elutingimustest ja elukeskkonnast. · Olelusvõitlus Oleste ellujäämise ja paljunemise sõltuvus s...
3. Bakterid bakteritest põhjustatud taimehaiguseid nim. bakterioosiks. Eestis on bakterioose seenhaigustega võrreldes tunduvalt vähem. Puudub klorofüll ja elavad ainutl valmis orgaanilise aine arvel. 4. Viirused ehk viroosid on võikjal laialt levinud ja tekitavad põllumajanduskultuuridele suurt kahju. Üliväikesed rakulise ehituseta bioloogilised objektid, mida nüüdisajal ei peeta organismideks. 5. Viroid teadaolevalt kõige väiksem taimehaiguste tekitaja. Väiksem kui viirus ja on uus omaette rühm. On kerajad väiksed ribonukleiinhappe molekul, mis olelevad taimerakus ja rikuvad selle normaaselt elutegevust. 6. Mükoplasmad on lähedased viroosidele. Nad on rakulise ehitusega organismid. Neil puudub raku tuum. 4. Põhimõisted üldentomoloogiast ja taimekahjuritest 1. Nematoodid ehk ümarussid nad on lülistumata kehaga ja kaetud kolmekihilise nahklihasmõiguga. Mõnel liigil on nii isased kui ka emased usja kehaga (nt
teema ja taandub sellele, kas ja kes peaks sellest teadma. Enamik lastest ei tahaks nendega ühes klassis käia. Arvestades HIV-viirusega laste arvu (neil, kel juba sündides HIV), on neid nii koolides kui lasteaedades. Enamik tõenäoliselt Tallinnas ja Kirde Eestis. Neile, kes veel ei tea: HIV levib vaid kehavedelikega ja prenataalselt (sünnieelselt), perinataalselt (sünni ajal), rinnapiimaga, sugulisel teel, süstalde, vereülekandega. Viirus peab jõudma vereringesse. Ei ole leitud, et see saaks levida muul viisil. Väikestest lastest saab selle üle 80% emaihust, sünnil või rinnapiimaga. HIVkandjal emal võib sündida ka terve laps, kui ta on arstide järelevalve all ja saab vastavat ravi kohe raseduse algusest. Palju lihtsam on saada selliseid ebameeldivaid haigusi nagu b-hepatiit, mida on rohkem ja mis nakkab kergemini kui HIV, ja tuberkuloosi. USA-s on aastaid HIV-i levimist uuritud, sh koolides ja peredes nakatunud ja
tehniline atmosfäär at = kgf/cm2 1 at = 9,80665·104 Pa normaalatmosfäär atm = 760 mm Hg 1 atm = 1,01325·105 Pa MÕNEDE FÜÜSIKALISTE PARAMEETRITE SUURUSJÄRGUD Parameeter Pikkus (m) Prooton 10 15 Vesiniku aatom 10 10 Gripi viirus 10 7 Vihmapiisk 10 3 Inimese pikkus 10 0 Miil 10 3 Maa läbimõõt 10 7 Maa ja kuu vaheline kaugus 10 9 Maa ja päikese vaheline kaugus 10 11
Haiguse arenguks soodne 20-26 kraadi. Tõrje: taimejäänuste hävitamine, kasvuhoone puhastus. o Tomati-fusarioos seen säilib taimejäänustel ja mullas aastaid. Tõrje: haigestunud taimed koos mullaga eemaldada, kogu kasvuhoone puhastamine, haiguskindlad sordid. o Tomati bakterpõletik bakter säilib seemnes. Saagikadu 40-70%. o Tomati juuremädanik o Tomatimosaiik viiiirus! Säilib taimejäänustel, tööriistadel. Levib kontaktselt. o Kärbumishaigus viirus o Sibula-ebajahukaste seeeen. Areneb niiske ilmaga. Tõrje: agrotehinilised võtted, õigeaegne koristamine. o Sibula-hahkhallitus o Sibularooste o Kapsas ja kaalikas. Ristõieliste tõusmepõletik seened levivad saastunud mullaga. Tõrje: seemnete puhtimine. o Märgmädanik kapsal levib eriti niiskel suvel, säilib kapsapeas, nakatunud taimejäänustel, kapsajuurikates. Tõrje: kapsa õige asetus külvikorras. Hoidlad puhastada.
Bioloogia kordamine kontrolltööks Peatükid 6-9 Peatükk 6. Süda paneb vere liikuma. NB! Õpi südame osad lk 30 + test moodles Inimese süda on nelja osaline. Südame arterid varustavad südame rakke hapniku ja toitainetega. Vasakus südame pooles on venoosne veri ja paremas pooles on arteriaalne veri. Südameklapid kinglustavad vere ühesuunalise liikumise südame kodadest vatsakestesse ja vatsakestest edasi veresoontesse (arteritesse). Kui koda tõmbub kokku, siis on hõlmased klapid avatud ha veri liigub vatsakesse. Vatsakeste kokkutõmme sulgeb hõlmased klapid ning juhib vere arteritesse. Poolkuuklapid lasevad verel liikuda ainult ühes suunas. Kodade lihaskude on õhem kui vatsakestel, sest kodade töö on lihtne. Kõige paksemad on südamelihased vasakus vatsakeses, kust veri pumbatakse üle organismi laiali. Südamelihaste kokkutõmmet nimetame...
bakterile, määravad bakteriraku omadusi. Bakteri kromosoom on üldjuhul tsirkulaarne. Transformatsioon – doonori DNA molekul satub retsipientrakku väliskeskkonnast. Transduktsioon – bakteri DNA kandub ühest rakust teise bakteriofaagide abil. Konjugatsioon – bakteri DNA vahetu ülekanne doonorist retsipienti, mis eeldab rakkudevahelist kontakti. Peamisteks kanaliteks on F-rakud. 4. Bakteriofaagid e. bakteri viirused. Bakteriofaag - on bakteri viirus, mis võib kindlat liiki bakterit rünnata ja selle tappa (lüüsida). Bakteriofaagid, kes suudavad hävitada ühte bakteri liiki, on täiesti toimetud teiste bakterite suhtes. Igale bakterile vastab sama liiki bakteriofaag. Virulentsed – põhjustavad rakkude lüüsumise. Mõõdukad (tempereeritud) – säilivad bakteri genoomis „vaikivana“ ja aktveeruvad hiljem. 5. Kuidas jaotatakse prokarüootseid mikroorganisme meditsiinilises mikrobioloogias:
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool optomeetria õppetool OP08 Näonärvi kahjustus Referaat närvihaigustes Tallinn 2009 Contents 1 Näonärv..............................................................................................................................3 1.1 Sensoorsed komponendid.............................................................................................3 1.2 Motoorsed komponendid..............................................................................................3 2 Perifeerne näonärvihalvatus............................................................................................5 2.1 Belli halvatus................................................................................................................5 2.2 Lagoftalmus..................................................................................................................7 2.3 Ramsay-Hun...
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Vana - Kreeka Uurimustöö Tartu 2008 Sisukord Sissejuhatus................................................................. 3 Ülevaade Vana Kreeka perioodidest.............................. 4 Elust olust ....................................................................... 5 Kunst 1) Arhitektuur.............................................................. 6 2) Skulptuur................................................................7 3) Vaasimaal...............................................................9 Tänapäevast leitud sarnasused.......................................10 Tänapäevast leitud sarnasuste analüüs.............................11 Kasutatud kirjandus......................................................12 ...
docstxt/122214849315084.txt
patogeeni peptiididega, muutes seega lülisamba antigeensed struktuurid immuunreaktsiooni märklauaks. (9.seminar alates slaidist10) Teisi häireid: MHC I defitsiit on seotud TAP-geeni mutatsiooniga, mille tagajärjel puuduvad immuunsüsteemis Tc- rakud. Selle tagajärjel suureneb vastuvõtlikkus kroonilisele kopsu- ja nahapõletikule. MHC I-ga on seotud näiteks herpesviirus, mis infitseerib epiteeli ja levib sensoorse neuronini, kus persisteerub latentselt. Latentne viirus toodab vähe proteiine ja neid presenteeritakse MHC I kaudu minimaalselt. Kuna neuronite pinnal on MHC I molekule liiga vähe, siis tunnevad Tc-rakud neid halvasti ära. Seega võib madal MHC tase olla neuronitele kasulik vältimaks nende destruktsiooni, kuid muudab nad samas ka vastuvõtlikuks infektsioonidele. Tsütomegaloviiruse (TCV) korral on vähenenud MHC I ekspressioon ja viirusvalgud "nüristavad" immuunvastuse. (loeng 10, slaid 26,28)
Tuuma ja tsütoplasmat viirustel ei ole ja seega puudub neil ka rakuline ehitus. Kuna viirused iseseisvalt paljuneda ei saa, kasutavad nad paljunemiseks teiste organismide rakke (edaspidi nimetame neid peremeesrakkudeks). Järelikult on viirused rakusisesed parasiidid. Viiruste pärilikusaine paneb enda info põhjal peremeesraku uusi viirusi moodustama. Viirused nakatavad väga erinevaid orgaisme: baktereid, seeni, taimi, loomi ja inimesi. Paljunemiseks peab viirus tungima mõne organismi rakku. Erinevad viirused nakatavad erinevaid (vaid üht tüüpi) peremeesrakke, näiteks gripiviirus limaskestarakke. Rakku tunginud viirus paneb peremeesraku kas kohe või kunagi hiljem tootma uusi viiruseid. 5. Viirushaigused. Nakatumise viisid ja haigustest hoidumine. Paljud viirused põhjustavad inimesel nakkushaigusi, millest osa võib lõppeda isegi surmaga. Inimene võib viiruseda nakatuda mitmel viisil. Siirutajatega : Puukentsefaliit, marutõbi.
töötades. Miks? (siin vastus. A-tüüpilised sallmonelloosid. Kuid miks, uuri ise). on mets- ja koduloomade nakkushaigused, mis võivad nakatada inimest, või ka vastupidi: inimesed võivad nakatada loomi. Katseloomadelt võib neid saada (tuleb kasutada kaitsevahendeid) 3. Millised on olulisemad infektsioonid, mis ohustavad töötamisel inimorganismi kudede ja kehavedelikega? (siin vastus: B-hepatiit, HIV-viirus) 4. Kui kaua säilib B-hepatiidi viirus toatemperatuuril nakkusohtlikuna? 5. Äärmiselt resistentne välistingimustele: 30°C juures säilib 6 kuud, -20°C juures aga 15 aastat. 6. Millised kehavedelikud on B-hepatiidi viirust kandval patsiendil nakkusohtlikud? Veri, suguelundite piirkonnas olevad kehavedelikud (levib sugulisel teel). 7. Kui suur on nakatumise risk torkevigastusel a) B-hepatiidi korral ja b) HIV- infektsiooni korral?
Chlamydia pneumonia tekitatud ägedaid haigusi: 1. Hingamisteede infektsioonid- kopsupõletik - bronhiit - sinusiit- keskkõrvapõletikud 2. Teised haigused (tüsistused) - südamelihasepõletik- reaktiivne artriit 3. Haigused, mida seostatakse Chlamydia pneumonia infektsiooniga- astma- ateroskleroos- südame pärgarterite skleroos- müokardi infarkt jt spetsiifised analüüsid –antikehade olemasolu veres – IgA IgG IgM. Infektsioosne mononukleoos. Tekitajaks Epstein – Barr’i viirus. Haiguspilt: kõrge palavik- kurgumandlite ja neelu äge põletik- lümfisõlmede suurenemine kaelal, kubeme ja kaenlaaluses piirkondades- põrna, maksa suurenemine. Oht põrna rebendiks! Diagnoosi kinnitavad spetsiifilised vereanalüüsid + haiguspilt Raviks ei kasutata antibiootikume, tegemist viirusinfektsiooniga. Sagedasemad tüsistused: südamelihase põletik- neerukahjustused- liigespõletikud jt Ületreening ja ülekoormus spordis.
Teemad 1. Produktsioonibioloogia ja ökoenergeetika 2. Aineringed (C & N); kliimamuutused 3. Keskkonna saastatus 4. Transgeensed taimed 5. Toit ookeanist 6. Põllumajanduse ökoloogia 7. Metsaökoloogia Eksamil tuleb 6 küsimust + ülesanne, kokku on võimalik saada 100 p, 4 küsimust a 10 punkti, 2 küsimust a 25 punkti, 1 ülesanne a 10 punkti. Kordamisküsimused 1. Kui suur proportsionaalne osa Maale langevast energiavoost seotakse fotosünteesi käigus? Millised on peamised limiteerivad tegurid? 1-1,5 % on fotosünteesi efektiivsus. Taimed on võimelised siduma kuni 3% päikesekiirgusest. Limiteerivad tegurid ehk fotosünteesi kadu. Vaid osa kiirgusest on fotosünteetiliselt aktiivne kiirgus (400-700 nm). Toimub mittetäielik kiirguse neeldumine lehes, osa kiirgusest läheb kaotsi. Päikeselt tulenev kiirgus ei neeldu ainult taime lehes, vaid ka vees, ookeanis, mullas. Lumi ...
Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia (13.09.2013) (Lihase kestev ehk tetaaniline kontraktsioon, hambuline teetanus: meenutab saehambaid Sile teetanus: lihas ühtlaselt kokku tõmmanud, platoo on sile) Ainevahetusprotsessid lihastes töö ajal Lihas vajab tööks energiat. Energiat mõõdetakse soojusühikutes, kilokalonites. Energiat tööks saadakse glükoosi lõhustamisel. Glükoosi lõhustamine võib toimuda: a) hapniku juuresolekul – aeroobne glükolüüs b) hapnikuta – anaeroobne glükolüüs Neil kahel on energeetiliselt suur erienevus. Anaeroobsel tekib ainult kaks adenosiintrifosfaati (2ATP molekuli), millest saadakse energiat. Aeroobsel tekib 32 ATP molekuli. Aeroobne on 19 korda efektiivsem. Aeroobne on tavaliselt energia vabastamise viis kestva töö puhul. Anaeroobne on ainult intensiivse ja lühiajalise töö korral kasutatav. Anaeroobselt ei lähe glükoosi oksüdatsioon lõpuni: piimhappe laktaadini. Piimhappe laktaat tekitab väsimu...
1. Bioloogia seos teiste teadustega (näited). Seoseid on kahesuguseid: a) Teoreetiline – kus bioloogiat kasutatakse mõne teise fundamentaalteaduse poolt avastatud nähtuse seletamiseks (bioloogia seos psühholoogia ja pedagoogiaga), et aidata selgitada ja teha mõistetavaks käitumise eri külgi. Nii tekivad piirteadused (biokeemia, biofüüsika – uurivad elusorganismis toimuvaid protsesse. N: rakuhingamine, fotosüntees. 2. Bioloogiaharud: nimetused, millega tegelevad. a) Botaanika - on teadusharu, mis tegeleb taimede uurimisega. b) Zooloogia - on bioloogia haru, mis uurib loomi c) Mükoloogia - on seeni uuriv teadusharu. d) Rakubioloogia - on bioloogia haru, milles mikroskoobi ja molekulaarbioloogiliste meetodite abil uuritakse rakkude ehitust ja elutegevust, et mõista bioloogilisi protsesse rakutasandil e) Anatoomia - on organismide väliskuju ja siseehitust ning nende elundite asendit, ku...
Mehe sugurakkude ehk spermide a reng toimub munandites asuvates seemnetorukestes. Sperma on spermid + seemnevedelik. Suguküpsuse saabudes hakkavad spermide eellasrakud mitootiliselt jagunema ja moodustub kahte tüüpi eellasrakke. - ühed ei arene enam edasi - teised jagunevad meioosi teel edasi ning moodustavad haploidsed semnerakud spermid. Spermide tootmine toimub stabiilselt murdeeast vanaduseni. Spremide küpsemine kestab u 10 nädalat. Lõpuks irduvad spremid tugirakkudest ning liiguvad munandimanustesse. Seal nad on u 2-3 nädalat, kus nad küpsevad viljastamisvõimeliseks Munandimanuse juha lõpeb seemnejuhas, kus seemnepurske ajal liiguvad spermid mööda seemnejuha kusitisse. Spermide valmimine pole kehatemperatuuril võimalik, mistõttu asuvad munandid munandikottides väljaspool keha, kus temperatuur on madalam. Naise sugurakkude ehk munarakkude küpsemine toimub munasarjades, kus asuvad munarakkude eellasrakud. Ellasrakkud...
Geeniteraapias jagatakse vektorid kaheks: viirusvektorid ja mitteviiruslikud vektorid. Viirusvektorid on levinuimad, kuna viirustel on võime eri rakke nakatada ning oma geneetiline materjal rakkudesse viia. Samuti integreerivad mõningad viirused oma DNA peremeesorganismi raku genoomi. Geeniteraapias kasutatavatelt viirustelt on eemaldatud haigusi põhjustavad geenid, et nad oleksid võimalikult ohutud. Samas peavad alles jääma geenid, mille abil viirus sisestab oma genoomi peremeesorganismi raku genoomi. Viiruse genoomi sisestatakse geen, millega soovitakse raviefekti saavutada näiteks insuliini tootev geen diabeedi korral. Rakkude nakatamisel sisestab viirus oma genoomi koos uue geeniga sihtmärk- rakku, kus hakatakse tootma normaalset funktsioneerivat valku, mis aitab haigusega võidelda ja selle tulemusena haigus peatub või isegi taandareneb. Paljud geeniteraapia kliinilised uuringud kasutavad vektorina peamiselt adenoviirusi.
· Aurustumine. See on aine muutumine vedelast olekust tahkeks. · Soojuskiirgus. Soojuskadu soojuskiirgusena tähendab soojuskadu infrapunase kiirguse näol. Termoneutraalne tsoon- temperatuur vahemikus 25-30ºC ei kuluta püsiva kehatemperatuuri hoidmiseks energiat. Hüpotremiks nimetatakse kehatemperatuuri langust alla 35 ºC. Kaitse haiguste eest Patogeen- väliskeskkonnast organismi tunginud haigustekitaja, tavaliselt viirus, mikroob või parasiit. Organism suudab enamike patogeenidega toime tulla tänu kaasasündinud või omandatud kaitsemehhanismidele. Kaasasündinud kaitsemehhanismid Omandatud immuunsus Kaitse katete poolt Immuunsussüsteem · nahk · fagotsüüdid · humoraalne reaktsioon (antikehad)
TALLINNA TEENINDUSKOOL Käroli Linder 011KM Bioloogilised ohutegurid töökeskkonnas referaat juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2009 Käroli Linder Bioloogilised ohutegurid töökeskkonnas SISUKORD SISSEJUHATUS..............................................................................3 Mis on bioloogiline ohutegur?..................................................................................4 1.2 Ainest tulenev oht ........................................................................4 2.Nakatumine ja ohurü...
Amööbid ja makrofaagid toituvad fagotsütoosi teel. Fagotsütoos on õgirakkude (fagotsüütide) toimimine organismi kaitsjana. Fagotsütoos üks kahest endotsütoosi tüübist (teine on pinotsütoos), kus rakk "imeb" membraani sisse võrreldes pinotsütoosiga suhteliselt suuremaid partikleid (näiteks baktereid). Organismi seisukohalt võib fagotsütoos olla kaitsereaktsioon, mille puhul fagotsüüdid ehk õgirakud kapseldavad endasse kehavõõraid osakesi (milleks võib olla bakter, viirus või kahjustatud kude) ja hävitavad need lagundamise teel. Mõned pisielurid (näiteks algloomad) toituvad fagotsütoosi teel. PINOTSÜTOOS (ka nn raku joomine) on üks endotsütoosi tüüpidest, kus väikesed osakesed (partiklid), mis on lahustunud vesiikulites, tuuakse rakumembraani sopistumisel raku tsütoplasmasse. Seal need tavaliselt lagundatakse lüsosoomides. Pinotsütoosi omapära seisneb selles, et sel viisil ühineb vesiikul rakuga ilma rakumemembraani läbimata
1961 Ameerika teadlane Walter P. Vljend sai tuntuks voodoo surmana. Notseebo on Platseebo el kaksik. Psitiivne lootus anna raviva toime. Gonnora ehk tripper, tunnused ilmenvad 3-5peva prast prast haigestumist. Naistel ja meestel on erinevad nhud. Meestel rohekas kollakas eritis peenisest ja naistel samamoodi rohekaskollakas eritis tupest ja valulikus urineerimisel. Tavaliselt kaasneb lisatud kohustus ravida klamdioosi. Hepatiit B - vga nakkav viirus, mis phjustab maksa pletiku ja edasi kroonilisi maksakahjustusi. Ilmnevad peale 2-6ndalat peale nakatumist. Tunnused - peavalud, palavik, iiveldus, oksendamine. uriin on tume. Vljaheide on hele ja vib kaasneda khuvalu. Sfilis - tekitajaks on bakter kuni 4ndalat prast nakatumist, tekib 1 vi mitu valutut roosakaspunast haavandit. Mne aja prast suurenevad selle piirkonna lmfislmed, mis on samuti valutud. peale selle vivad esineda
Taimede kõrgus 40 - 60 cm, sibulate vahekaugus istutamisel 5 cm. Tuntumad sordid on: Artist, Golden Artist, Greenland, Spring Green, Esperanto, Pimpernel jt. Rembrandt tulbid - selle rühma tulbid on kõik kõik kirjud sordid (põhivärvuse taustal teist värvi triibud või laigud). 17. - 18. sajandi Euroopas olid rembrandt rühma tulbid oma kirjude õite tõttu väga kõrgelt hinnatud. Nüüdisajal on teada, et sellist värvilaiksust põhjustab üks kindel viirus, mida tollal veel ei teatud. Tuntumad sordid on: Cordell Hull, Olympic Flame, Prince Cornaval, Sorbet jmt. Papagoitulbid on saadud hiliste lihtõieliste tulpide ristamisel triumf grupi tulpidega. Tulemuseks ongi ebahariliku väljanägemisega kahe - kolme - värviliste pooltäidisõitega kroogitud ja lõhestatud servaga kroonlehtedega lilled. Papagoitulpide vars on reeglina küllaltki tugev ja võimaldab kasvatamist lõikelilleks. Taimede keskmine kõrgus on 35 - 50 cm
poliisahhariidiks, c) bilmeeliksiks, a) poliipeptiidiks. Täitke lünk sobiva sõnaga! 17. Organismis sünteesitud orgaanilisi aineid nimetatakse biomolekulideks. 18. Glükoos kuulub polüsahhariididel tselluloosi ja glükokeeni koostisse 19. Inimese sisesekretsiooninäärmetes moodustunud regulatoorse funktsiooniga bioaktiivseid aineid nimetatakse hormoonideks 20. Lipiidid täidavad organismis põhiliselt energeetilist ja kaitse funktsiooni. 21. AIDS-i põhjustab HIV viirus. 22. Kõik valgud on moodustunud amiinohappe jääkidest ,mis polüpeptiidahelas on omavahel ühendatud peptiidsidemega 23. Iga nukleotiid koosneb lämmastikalusest, monosahhariidist ja fosfaatrühmas 24, DNA monomeerid erinevad üksteisest vaid lämmastikaluse poolest. Seened elavad kõikjal, kus nad leiavad elutegevuseks vajalikke orgaanilisi ühendeid – toitu. Neile sobivad toiduks nii teiste organismide elusatest rakkudest saadavad ained, kui ja nende jääkproduktid
o seostub ainult selle antigeeniga, mille vastu ta on valmistatud o ANTIGEEN - võõras aine organismis, nt bakterite või viiruste valgud. organismi sattunud võõrained, mis kutsuvad esile antikeha tekke o Nahavalk kollageen, passiivne kaitsevalk ja annab elastsuse. o elastiin - valk, mis annab kududele elastsuse o AIDS - omandatud immuunpuudulikkuse sündroom (väljakujunenud HIV nakkuse lõppstaadium) o HIV - viirus, mis mõjutab lümfotsüütide tööd. selle mõjul lakkab organismis antikehade teke ning inimesel langeb immuunsus, inimene haigestub järjest enam nakkushaigustesse. o HIV-ga nakatumine: *tupe või sperma vedelike kaudu *vere kaudu *rinnapiima kaudu LIIKUMIS o lihasvalgud. lihasraku valgud (aktiin, müusiin) muudavad kuju, muutuvad valkude mõõtmed, selleks kulutatakse energiat
Imendumata piimasuhkur liigub jämesoolde, kus bakterid lõhustavad laktoosi gaasideks ja hapeteks. Haavandiline koliit - krooniline soole limaskesta haigus, mille puhul soole limaskest haavandub. Vähirisk. Pankreatiit - pankrease e. kõhunäärme põletik. Pankrease poolt toodetav ensüüm on liigselt aktiivne, tekib pankrease koe kahjustus. Ensüüm aktiveerub juba pankreases. Maksapõletikud viirushepatiidid. Fekaaloraalsel teel leviv viirus. Tüsistused - maksatsirroos ja primaarne maksarakuline vähk. Maksatsirroos - krooniliste maksahaiguste hilistüsistus, kui maksarakud on täielikult hävinud ja asendunud sidekoega. Veri ei läbi enam maksarakke. Tekib nt liigse alkoholi või hepatiidi tagajärjel. Toitumine tihedamani, aga vähem korraga. Vältida liigrasvaseid, praetud toite. Kofeiini, vürtse, alkoholi. TUGI- JA LIIKUMISELUNDITE HAIGUSED
kasvanud austria, tsehhi ja saksa rahvatantsudest. 19. sajandi teisel poolel lisandusid neile polka, reinlender, galopp, masurka, krakovjakk. Tantsudele on iseloomulik nn suletud vorm, kus on kindlaks määratud tantsijate arv, paigutus ning liikumisjoonis. Kontratantsud kujunesid inglise rahvatantsude põhjal ning said 17. -18. sajandil väga armastatuks ka Euroopa kõrgemas seltskonnas. Eestis hästi tuntud kontratantsude rühm on ingliskad, kus tantsijad paiknevad kahes vastamisi viirus, mis liiguvad teineteise poole ja tagasi. Mõnikord tantsijad põimuvad ja kätlevad, vahetavad kohti ning pöörlevad käevangus. Kadrill (hisp k cuadrillo väike väljak) oli 18.-19. sajandi Euroopas üks populaarsemaid tantse. Tantsu idee kasvas välja sõjaväeparaadidest, kus neli ratsanikku esitasid nelinurkseid liikumiskujundeid. Prantsusmaa ballisaalidest levis kadrill naabermaadesse. Kadrillile lähedase vormiga on eesti rahvatants ,,Kaerajaan". 3.1. Rahvatantsuliikumine 1920
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
