VIIRPUU Viirpuu on maailma üks liigirohkemaid taimeperekondi. Tema liike arvatakse olevat üle tuhande, kuid neid tekib pidevalt juurde. Viirpuu erinevad liigid ristuvad omavahel kergesti ja annavad raskestimääratavaid kahe liigi vahepealsete tunnustega taimi. Ka Eestis on viirpuu sageli kohatav kõrge põõsas või harvem madal puu. Peamiselt näeme teda siiski parkides ja aedades, kus võib leida üle kuuekümne liigi. Looduslikult kasvab Eestis (peamiselt lääneosas) kümmekond liiki. Mõned neist on aga tekkinud Eestis ja levinud ka ainult siin pole kusagil mujal maailmas. Sellised on näiteks saaremaa viirpuu ja viidumäe viirpuu. Tavalisem on Eestis harilik viirpuu. Enamasti kasvavad kõik viirpuud kas valgusküllasel aasal või salumetsa serval.
Marjad u 1cm läbimõõduga mustad ja söödavad. Leheroots on karvane. Lehed on puhkedes alt siidkarvased. Kasvukoht: päikseline kuni varjuline, kuiv kuni niiske, talub ka haput pinnast. Lepalehine toompihlakas (Amelanchier) Põõsa kõrgus 2-4 m. Viljad 1-1,5 cm läbimõõduga purpurjad või peaaegu mustad. Kerged lubjarikkad mullad. Kasvavad paremini suurte puude all varjus, kuid viljakandvus suurem päikesepaistelisel kohal. Taluvad põuda. Tömbilehine viirpuu (Crataegus) 3-4m kõrgune põõsas. vartel on 0,5-1cm pikkused astlad, kuid neid on vähe. Õitseb juunis. Lehed on pealt läikivad. Võrsed on punakaspruunid. Harilik viirpuu (Crataegus) 4-8m kõrgune põõsas või puuke. Astlad 0,6-1,5cm, paiknevad harvalt. Lehed on pealt läikivad, alt pearoo nurkades karvatutid. Õitseb juunis. Üheemakane viirpuu (Crataegus) Kuni 5m kõrgune sügava juurestikuga ja valgete õitega põõsas. Õitseb mais juunis. Astlad kuni 1,5cm.
Samuti peab koha leidma treeningule: hästi sobivad aeroobika, sõjakunstid, kontaktsed spordialad ja jooksmine. A - veregrupiga inimesed peaksid sööma enamasti taimetoitu. Kasulikud on aedviljad, tofu ehk sojakohupiim, mereannid, teraviljatooted, kaun- ja puuviljad. Kaalust alla võtmiseks peaks vältima liha, piimatooteid, aedube, nisutooteid. Head teevad aedviljad, sojatoidud, ananass. Täiendavad lisandid, mida dieedipidaja võtma peaks, on vitamiinid C, E ja B12, foolhape, viirpuu, päevakübar ja piimohakas. A - veregrupiga inimesele sobivad hästi kehalised harjutused nagu jooga ja tai-chi. B - veregrupi omanikud võivad süüa liha (v.a kana), piima- ja teraviljatooteid, kaun-, aed- ja puuvilju. Kaalust alla võtmiseks peaks vältima maisi, läätsesid, maapähkleid, seesamiseemneid, tatart ja nisu. Head teevad lehtköögiviljad, munad, ulukiliha, maks, magusjuur, tee. Täiendavad lisandid, mida
8 Taraenelas Spiraea chamaedryfolia 9 Läikiv tuhkpuu Cotoneaster lucidus 10 Harilik pirnipuu Pyrus communis 11 Aedõunapuu Malus domestica 12 Harilik pihlakas Sorbus aucuparia 13 Pooppuu Sorbus intermedia 14 Must aroonia Aronia melanocarpa var. grandifolia 15 Jaapani ebaküdoonia Chaenomeles japonica 16 Harilik viirpuu Crataegus rhipidophylla 17 Karvane viirpuu Crataegus submollis 18 Kurdlehine kibuvits Rosa rugosa 19 Metskibuvits Rosa majalis 20 Näärelehine kibuvits Rosa pimpinellifolia 21 Põõsasmaran Potentilla fruticosa 22 Harilik ploomipuu Prunus domestica 23 Haraline ploomipuu Prunus cerasifera var. divaricata 24 Harilik kirsipuu Prunus cerasus
8 Taraenelas Spiraea chamaedryfolia 9 Läikiv tuhkpuu Cotoneaster lucidus 10 Harilik pirnipuu Pyrus communis 11 Aedõunapuu Malus domestica 12 Harilik pihlakas Sorbus aucuparia 13 Pooppuu Sorbus intermedia 14 Must aroonia Aronia melanocarpa var. grandifolia 15 Jaapani ebaküdoonia Chaenomeles japonica 16 Harilik viirpuu Crataegus rhipidophylla 17 Karvane viirpuu Crataegus submollis 18 Kurdlehine kibuvits Rosa rugosa 19 Metskibuvits Rosa majalis 20 Näärelehine kibuvits Rosa pimpinellifolia 21 Põõsasmaran Potentilla fruticosa 22 Harilik ploomipuu Prunus domestica 23 Haraline ploomipuu Prunus cerasifera var. divaricata 24 Harilik kirsipuu Prunus cerasus
Puud Venemaal (eesti vene tõlge) 1. Kuusk 2. Jalakas 3. Jugapuu 4. Kask , 5. Kadakas 6. Lepp 7. Remmelgas , 8. Pihlakas 9. Haab 10. Saar 11. Tamm 12. Pärn 13. Mänd , 14. Vaher 15. Pirnipuu - 16. Õunapuu 17. Viirpuu 18. Lodjapuu Tanel Talts 10b
Harilik saar (Fraxinus excelsior)..................................................................................23 5.13. Harilik tamm (Quercus robur)......................................................................................23 5.14. Toominga (Prunus padus).............................................................................................24 5.15. Harilik türnpuu(Rhamnus catharticus).........................................................................24 5.16. Harilik viirpuu. (Crataegus rhipidophylla)...................................................................24 3 5.17. Verev viirpuu(Crataegus sanguinea).............................................................................25 6. Pärismaised puud-põõsad mürgiks...............................................................................26 6.1. Jugapuu (Taxus baccata)......................................................
11. Malus domestica Aedõunapuu 11 12. Sorbus aucuparia Harilik pihlakas 12 13. Sorbus intermedia Pooppuu 13 14. Aronia melanocarpa var. Grandifolia Must aroonia 14 15. Chaenomeles japonica Jaapani ebaküdoonia 15 16. Crataegus rhipidophylla Harilik viirpuu 16 17. Cartaegus submollis Karvane viirpuu 17 18. Rosa rugosa Kurdlehine kibuvits 18 19. Rosa majalis Metskibuvits 19 20. Rosa pimpinellifolia Näärelehine kibuvits 20 21. Potentilla fruticosa Harilik põõsasmaran
· Ei sobi aiapiirdeks. · Liigid: harilik pukspuu, kanarbik, ligustrija lumimarja sordid. · Taimede vahekaugus 15...20cm. Madal hekk · Rajatakse teede äärde, muru piirdeks ja iluaeda. · Sobivad liigid: 1.läikiv tuhkpuu 2.harilik liguster 3.mage sõstar 4.taraenelas · Taimede vahekaugus 25...30cm. Madal hekk Kõrge hekk · Sobib piirdeks, kaitsehekiks, fooniks õitsvatele põõsastele. · Sobivad liigid · kuusk · elupuud · pärn · viirpuu · ungari sirel · Taimede vahekaugus 50...80cm. Kõrge hekk Elavmüür · Moodustab ruumilise piirde, millest inimene üle ei näe. · Rajatakse harva, kuna nende korrashoid on tülikas ja kallis. · Mujal maailmas kasutatakse neid tihti kõrgete plankude ja müüride asemel. · Sobivad liigid · kuusk · pärn · elupuu · Taimede vahekaugus 60...80cm. Topiaarhekk · Taimede virtuooslikku pügamiskunsti nimetatakse topiaarkunstiks ja sellest tuleb ka heki nimi.
Looduslikud meetaimed on taimed, mis kasvavad metsades, niitudel, soodes, karjamaadel. Nende taimede liigirikkus ja kasvukohad sõltuvad putukatest(tolmendajatest) ja tuule suundadest(isetolmnevad taimed). Head looduslikud meetaimed on pajud, remmelgad, vahtrad, paakspuu, türnpuu, ojamõõl, pajulilled, põdrakanep, äiatar, nõmm-liivatee, puned, kanarbik, võilill, pärn jpt. Metstaimed Metsades kasvavad meetaimed on valge lepp, sarapuu, paju, valge iminõges, tõrvalill, viirpuu, käbihein, ojamõõl, harilik pihlakas, harilik paakspuu, mustikas, harilik kukehari, naat, pohl, harilik mailane, mets-nõianõges, aas-kurereha, heinputk, harilik sealõuarohi, harilik ebajasmiin, ahtalehine põdrakanep, karvane pajulill, kanarbik, kuldvits. Põllukultuurid Põllukultuuride hulka kuuluvad paiseleht, harilik võilill, köömen, raps, harilik hiirehernes, lutsern, jumikas, aas-seahernes, aas-kurereha,harilik sealõuarohi,
Estonian native trees and shrubs Puud 1. Kuusk- spruce 2. Mänd – pine 3. Kadakas - juniper 4. Kask - birch 5. Tamm - oak 6. Haab - aspen 7. Sanglepp – black alder 8. Hall lepp – gray alder 9. Pärn - linden 10.Vaher - maple Põõsad 11.Saar – ash higher 12.Jalakas – elm 1. magesõstar – alpine currant 13.Künnapuu – soft-leaved elm 2. näsiniin - daphne 14.Sarapuu - hazel 3. kukerpuu - barberry 15.Türnpuu – common buckthorn 4. kibuvits - dog rose 16.Kuslapuu - honeysuckle 5. põõsasmaran – tundra rose 17.Toomingas – bird cherry 6. harilik porss – sweet gale 18.Paakspuu – alder buckthorn 7. tuhkpuu – cotoneaster 19.Pihlakas - rowan 20.Lodjapuu – guelder rose 21.Remmelgas - willow 22.Kikkapuu – spindle tree 23.Jugapuu - yew 24.Viirpuu - hawthorn
Alustaimestikus kasvab palju nõudlikke taimeliike, sealhulgas põõsastest harilik laialehised puuliigid: harilik tamm, sarapuu, mage sõstar, harilik kuslapuu. harilik pärn, valgepöök, harilik Veel leidub harilikku türnpuud, vaher, harilik saar, harilik jalakas. paakspuud, harilikku lodjapuud. Lisaks leidub Metsaservas kasvavad harilik toomingas , harilik pihlakas ja viirpuu. veel arukaske, harilikku haaba ja harilikku kuuske. Lõpp
asemele põldude, heinamaade rajamine. Rinded Puurinne-on liigirikas. Valitsevad laialehised puuliigid:haarilik tamm,harilik pärn, valgepöök,harilik vaher,harilik jalakas.Leidub veel ka arukaske, harilikku haaba ja harilikku kuuske. Põõsarinne-on samuti liigirikas. Alustaimestikus kasvab palju nõudlikke likke nagu harilik sarapuu,mages sõstar . Veel leidub harilik türnpuud,paakspuud ja harilikku lodjapuud. Metsade servades võivad kasvada harilik toomingas, harilik pihlakas ja viirpuu. Rohurinne -võib sisaldada mitukümmend õistaimeliiki. Suurema arvukusega on koldnõges,harilik kopsurohi, kollene ülane, võsaülane,harilik jänesekapsas, varjulill ja mets-harakputk. Samblarinne- on eriti iseloomulik kähar salusammal kuid leidub veel metsakäharikku, lehiksamblaid ja kaksiksamblaid. Loomastik Rikkaliku taimestiku tõttu kujuneb salumetsas ka mitmekesine loomastik. Kõige nähtavamad ja
lubjarikastel muldadel lopsakad saared, pärnad, tammed. Nende seas ka kuuski ja kaski. Põõsastest on levinum sarapuu, kuslapuu, näsiniin jt. Ühel hektaril, võib kasvada kuni 10 erinevat puuliiki. Puurinne on liigirikas. Põõsarinne on samuti liigirikas. Alustaimestikus kasvab palju nõudlikke taimeliike, sealhulgas põõsastest mage sõstar. Veel leidub harilikku türnpuud, paakspuud, harilikku lodjapuud. Metsaservas kasvavad harilik toomingas, harilik pihlakas ja viirpuu. Siin kasvavad kõrvuti kuusega mitmed lehtpuud. 6
2012 MANDZUURIA PÄHKLIPUU Juglans mandshurica Kasvab 20- 25 meetriseks Areaal: Kaug- Ida Introdutseeritud kuna tal on dekoratiivne välimus TATARI KUSLAPUU Lonicera tatarica Kasvab 3-4 meetriseks Areaal: Kagu- Euroopa, Lääne- ja Ida- Siber Introdutseeritud kuna Talub hästi kärpimist ja saastunud õhku, seetõttu levinud ka linnahaljastuses. DOUGLASE VIIRPUU Crataegus douglasii Kasvab 9- 12 meetriseks Areaal: USA lääneosa. Introdutseeritudud kuna ta paljuneb hästi vegetatiivselt ja kasutatakse ilupõõsana JAAPANI EBAKÜDOONIA Chaenomeles japonica Areaal: Jaapan Suurus: 0,6-1m Introdutseeritudud Kuna tegu on heitgaase taluva, põuakindla ja
Poegade toitmise ajal koosneb siidisabade toit eeskätt sääskedest. Siidisabad püüavad neid putukaid madalal maapinna kohal, oksalt-oksale või telefonipostidele lennates. Sügisel ja talvel koosneb siidisabade menüü puuviljadest ja marjadest. Siidisabad neelavad suurtes kogustes põldmarja, viirpuu, ligustri või musta leedri vilju, samuti söövad nad pihlakaid. Siidisaba on väliselt liikumatu, lühikeste jalgadega lind, ent toidu hankimisel näitab ta üles südikust. Sageli ripub ta oksal pea alaspidi, et maitsvate marjadeni jõuda.
pärn, valgepöök, harilik vaher, harilik saar, harilik jalakas. Lisaks leidub veel arukaske, harilikku haaba jaharilikku kuuske. Põõsarinne on samuti liigirikas. Alustaimestikus kasvab palju nõudlikke taimeliike, sealhulgas põõsastest harilik sarapuu, mage sõstar, harilik kuslapuu. Veel leidub harilikku türnpuud,paakspuud, harilikku lodjapuud. Metsaservas kasvavad harilik toomingas, harilik pihlakas ja viirpuu. Rohurinne võib sisaldada mitukümmend õistaimeliiki. Suurema arvukusega on koldnõges, sinilill, harilik kopsurohi, kollane ja võsaülane, harilik jänesekapsas, harilik kolmissõnajalg, varjulill, salu-siumari, naat ja mets-harakputk. Samblarindele on eriti iseloomulik kähar salusammal, kuid leidub veel metsakäharikku, lehiksamblaid, kaksikhambaid jt. 2. Loomad Salumetsa mullaloomade rohkus on võrreldav põllumullas elavate loomade
· Lehe roodumine-sulgroodne · Lehe tipp-teritunud · Lehe serv-kahelisaagjas · Lehelaba-lihtleht Harilik näsiniin Daphne mezereum L. · Lehelaba kuju-mõlajas · Lehe roodumine-sulgroodne · Lehe tipp-tömp · Lehe serv-terve · Lehelaba-lihtleht Harilik pukspuu Buxus sempervirens · Lehelaba kuju-ovaalne · Lehe roodumine-sulgroodne · Lehe tipp-tömp · Lehe serv-ümar · Lehelaba-lihtleht Harilik viirpuu Crataegus L. · Lehelaba kuju-jagune · Lehe roodumine-sulgroodne · Lehe tipp-terav · Lehe serv-kahelisaagjas · Lehelaba-lihtleht Harilik sirel Syringa vulgaris · Lehelaba kuju-munajas · Lehe roodumine-sulgroodne · Lehe tipp-terav · Lehe serv-terve · Lehelaba-lihtleht Väike läätspuu Caragana frutex · Lehelaba kuju-neljatine · Lehe roodumine-sõrmroodne · Lehe tipp-ümar
kanada tsuuga eastern hemlock 31. pukspuu box 30. harilik ebatsuuga Douglas fir 32. leedripuu elder 31. ameerika lehis tamarack 33. pähklipuu walnut 32. euroopa lehis European larch 34. sarapuu hazel 33. jaapani lehis - Japanese larch 35. kontpuu dogwood 34. värdlehis hybrid larch 36. viirpuu thornbush 35. Gmelini lehis Dahurian larch 37. paakspuu alder buckthorn 36. kirju kadakas flaky juniper 38. tulbipuu tulip tree 37. kaljukadakas Rocky Mountain juniper 39. türnpuu - buckthorn 38. sabiina kadakas savin 40. viigipuu fig tree 39. harilik elupuu northern white cedar 40. küpress cypress
Harilik orashein Seaohakas HarilikElupuu Eestis looduslikud võõramais Kibuvits Mürgised... Dauurialehis e Toomingas Ebatsuuga päritoluga Viirpuu Valgemänd Mage Harilik Kuusk sõstar Lepp Hõbe Lumemari Kask remmelga Harilik Jalakas s Kuslapuu Saar Hõbe Punane Leeder Harilik vaher Harilik
Toomingas Kõhulahtisuse ja paljude seedehäirete korral kasuks toomingamarjatee joomine. Toominga lehed sisaldavad palju askorbiinhapet ja sellepärast aitab nendest valmistatud tee palaviku vastu. Harilik türnpuu Kõhulahtistina võib tarvitada toorete marjade mahla. Rohkem kasutatakse kuivatatud marju, millest tehakse teed. Seegi mõjub kõhulahtistina, kuid võib mõnikord liiga tugevat toimet avaldada. Harilik- ja Verev viirpuu Viirpuuravimid laiendavad valikuliselt südame- ja peaajuveresooni, vähendavad erutuvust, paran-davad südame ja peaaju hapnikuvarustust ning ainevahetust, normaliseerivad südamerütmi ning alandavad vere kolesteroolisisaldust. Ravimina tarvitatakse lehti ja õisi, mida kogutakse õitsemise algul. Harilik viirpuu Pärismaised puud-põõsad mürgiks Jugapuu Mürgine on kogu taim. Talvel 3-4 korda murgisem.
TAIM JA INIMENE 1. Taimede nimetamine a) Kui vanad on taimede nimed - sama vana kui keel (aga missugune keel kas ainult sõnaline või ka mingi muu märgiline kas nt. simpansitel on olulisemate taimede jaoks märke??) - sõltuvalt taime(liigi) tähtsusest inimesele suured ja tavalised pedajas, kõiv, hong ~10 000 vanad nimed b) Kui täpsed on põlised taimenimed - üllatavalt hea kokkulangevus tänapäevase liigi käsitlusega oluliste taimeliikide puhul - olulistel silmapaistvatel taimeliikidel lisaks samaväärsed nime kategooriad ka erineva väärtusega erinevate eluvormide kohta (nt. mänd-pedajas-hong, kask-kõiv, pärn/lõhmus-niinepuu) c) Kuidas on tekkinud taimenimed - kõige silmatorkavamad põlised keele põhisõnavara sõnad levinud paljudel keelkonna keeltel (nt. kuusk-eesti, kuusi-soome, kus-pu-komi jt) - keskpärastel toimub kergesti "nimede triiv" - nii keele sees ühelt sarnase ...
TAIM JA INIMENE 1. Taimede nimetamine a) Kui vanad on taimede nimed - sama vana kui keel (aga missugune keel kas ainult sõnaline või ka mingi muu märgiline kas nt. simpansitel on olulisemate taimede jaoks märke??) - sõltuvalt taime(liigi) tähtsusest inimesele b) Kui täpsed on põlised taimenimed - üllatavalt hea kokkulangevus tänapäevase liigi käsitlusega oluliste taimeliikide puhul - olulistel silmapaistvatel taimeliikidel lisaks samaväärsed nime kategooriad ka erineva väärtusega erinevate eluvormide kohta (nt. mänd-pedajas-hong, kask-kõiv, pärn/lõhmus-niinepuu) c) Kuidas on tekkinud taimenimed - kõige silmatorkavamad põlised keele põhisõnavara sõnad levinud paljudel keelkonna keeltel (nt. kuusk-eesti, kuusi-soome, kus-pu-komi jt) - keskpärastel toimub kergesti "nimede triiv" - nii keele sees ühelt sarnase tunnusega liigilt teisele (viirpuu nii Crataegus kui ka Rhamnus ...
Eelistab värsket viljakat huumuse- ja lubjarikast mulda. Liigniiskes ei kasva. Üldiselt külmakindel, kuid karmimatel talvedel võivad kahjustuda viimase aasta võrsed. Inimesed kasutavad sarapuud tünnivitsade tegemiseks ning mööbli viimistlemiseks. Veel on salumetsade põõsarindes esindatud mage sõstar, harilik kuslapuu, harilik türnpuu, paakspuu ja harilik lodjapuu. Metsaservas kasvavad harilik toomingas, harilik pihlakas ja viirpuu. Rohurinne võib sisaldada mitukümmend õistaimeliiki. Koldnõges näiteks on mitmeaastane ühekojaline rohttaim, mille kõrgus on 15 kuni 50 cm. Õied asuvad enamasti 6-kaupa männases ülemiste lehtede kaenlas. Lehed on munajad, väheste karvadega või peaaegu paljad rootsulised vastakud lihtlehed. Maapealsed varred jagunevad õitsevateks ja mitteõitsevateks, viimased tekivad alles õitsemise lõpul. Maa alune osa on koldnõgesel risoom, mis on tal nöörjas ja harunenud
10. Väike mandlipuu kasvuga väike põõsas ↑ 1,5 m, püstiste 11. Kollane rododendron okstega põõsas ↑ 25 - 30 m, laia 12. Harilik hobukastan võraga puu ↑ 5 - 6 m, kõrge püstine põõsas või 13. Harilik sirel madal puu 14. Middendorffi veigela ↑ 1,2 m, põõsas Tömbilehine viirpuu ↑ 3 - 5 m, põõsas või 15. ´Paul`s Scarlet` väike puu 16. Harilik pihlakas ↑ 10 - 15 m, puu ↑ 1,5 - 2 m, tipust kaarduvate püstiste 17. Nipponi enelas okstega põõsas ↑ 3 - 4 m, tugevakasvuline 18. Ungari sirel põõsas Harilik lodjapuu ↑ 2 - 3 m, ümara 19. ´Roseum` kujuga põõsas
....................................................................... 72 Kukerpuu (Berberis) ................................................................................................................. 72 Tuhkpuu (Cotoneaster) ............................................................................................................. 74 Kontpuu (Cornus) ..................................................................................................................... 76 Viirpuu (Crataegus) .................................................................................................................. 78 Hortensia (Hydrangea) ............................................................................................................. 80 Põisenelas (Physocarpus) ......................................................................................................... 82 Ebajasmiin (Philadelphus) ..............................................................
Palumetsad Elly-Liis Kurg EV112 Millised on palumetsad? ● Palumetsad on kuivad ja valgusrikkad männikud ● Neid leidub parasniisketel kuni ajutiselt liigniisketel liivastel lubjavaestel muldadel ● Palumetsade nimetus on tulnud iseloomuliku taime paluka ehk pohla leviku järgi ● Palumetsad moodustavad umbes 9,3 % riigi metsadest ja levivad peamiselt Kagu- ja Lõuna-Eestis ● Sügisel meelitab sinna inimesi seenerohkus Taimekoosluus Puhmarinne ● Lausaline ● Koosneb pohlast, harilikust mustikast Puurinne ● Kõige rohkem on harilikku mändi ● Kasvab ka harilikku kuuske ja arukaske Põõsarinne ● Puudub ja alustaimestik on liigivaene kui puurinne on tihe ● Põõsarindes kasvavad harilik kadakas, vaarikas ja harilik pihlakas Taimekooslus Samblarinne ● Pidev ja tihe ● Levinumad liigid on harilik palusammal, harilik laanik, lainjas kaksikhammas ja harilik lehviks Rohurinne ● Kidur ja liigivaene ● Ha...
Paiseleht (Tussilago farfara) põletikuvastane. Kasutatakse köha, bronhiidi, larüngiidi korral. Vastunäidustused raseduse ja rinnaga toitmise korral. Mitte kasutada üle 4-6 nädala aastas. Teeleht (Plantago major) mähkiv, rögalahtistav, antibakteriaalne. Raseduse korral vastunäidustatud. Suurtes annustest põhjustab kõhulahtisust ja alandab vererõhku. 4. on samaaa. Loodustooted kt 2 1. Küllastumata rasvhapped 2. Toeshaiguste korral lokaalselt kasutatavad preparaadid 3. Humal, viirpuu, veistesüdamerohi (lad k, toimed organismis st kasutamine vms, hoiatused) 4. Hõlmikpuu, naistepuna (lad k, toimed organismis st kasutamine vms, hoiatused) 1. Lipiidide rasvhapped jagunevad küllastunud (kaksiksidemeteta) ja küllastumata (üks kaksikside) rasvhapeteks. küllastumata rasvhappeid (oomega-3 rasvhapped) omastatakse paremini. Nad avaldavad mõju rasvade ainevahetusele, soodustades organismi kudede vabanemist kolesteroolist. Pikaajaline polüküllastamata
Lihtlehed, munajas ovaalsed, madalate hõlmadega. Alt viltjalt karvased. 13) Aronia melanocarpa var. Grandifolia must aroonia Lehed laielliptilised. Serv peensaagjas. Värsked lehed läikivad. Alt hallkarvased. Sügisel punased. 14) Chaenomeles japonica jaapani ebaküdoonia Lehed ovaalsed/äraspidimunajad. Pealt tumerohelised, värsked läikivad. Nahksed. Serv täkilissaagjad. Esinevad ka abilehed (neeru kujulised)! 15) Crataegus rhipidophylla harilik viirpuu Lehed hõlmised. Hõlmapaare kuni 4, teravatipulised. Serv ebaühtlaselt peensaagjas. Esineb astlaid. 16) Crataegus submollis karvane viirpuu Lehed munajas kolmnurksed. Alus sirge/ümardunud/nõrgalt südajas. Nõrgalt hõlmine/kahelisaagjas. Alt ja roots karvane. Võrsed pikkade asteldega. 17) Rosa rugosa kurdleheline kibuvits Lehed paaritusulgjad (5-9). Tugevalt kortsus. Alt ja roots karvane. 18) Rosa majalis metskibuvits
mädarõigas, porgand, petersell, porrulauk, salat, spinat, võilill. Puuviljadest ja marjadest ananass, aprikoosid, greip, jõhvikad, kirss, murakad, mustikad, ploom, rosin, sidrun ja viigimarjad. Maitsetaimedest ingver, küüslauk, melissid, odralinnaseekstrakt, sojakaste. Vürtsidest ja lisanditest sinep. Taimeteedest aaloe, zhennzhenn, ingver, jalakas, kibuvits, kummel, nurmenukk, palderjan, päevakübar, roheline tee, takjas, viirpuu. Jookidest kohv ja punane vein. B veregrupp B veregrupiga inimesed peaksid sööma väga mitmekesiselt, igale veregrupile mõeldud toitudest varieeritud toitu, kaasaarvatud liha. Hästi sobivad punasekiulised lihad: talle-, lamba-, uluki ja küülikuliha. Vältima peaks aga kanaliha, kuna see sisaldab selle veretüübi vererakke aglutineerivat lektiini. See veregrupp on ainuke, mis saab hästi hakkama ka piimatoodetega. Vältima peaks ainult
Sammaspoolikulaadsete nahahaiguste korral on abi saadud vereurmarohu salvist searasvaga (1:10). Vereurmarohu vesilahus (1 peotäis liitri keeva vee kohta) sobib pealoputuseks kõõma, isegi soomussammaspoolikupsoriaasi puhul. Vereurmarohuga mitte liialdada, sest tegemist on tugevatoimelise ravimtaimega. On täheldatud mõnedel kasutajatel valusid maos, maksas ja iiveldustunnet ning isegi krambitaolisi nähtusi. Viirpuu õied ja viljad Meil kasvab mitmeid viirpuu liike, mille õisi ja vilju kasutatakse mitmesuguste südamehäirete korral, sest nad sisaldavad glükosiide, saponiine, rutiini ja C-vitamiini, mis aitavad virvendava arütmia neurootiliste vormide ja hüpertooniatõve korral. Viirpuuõisi võetakse 1 supilusikatäis klaasi keeva vee kohta, lastakse mõni minut tõmmata ja juuakse 1 klaas päevas lonkshaaval. Ka võib kasutada viirpuu valminud vilju toorelt või kuivatatult teeks. Väikeseõieline pajulill
grandifolia– must aroonia Lehed on laielliptilised või äraspidimunajad, peensaagja servaga, pealt läikivad, alt karvased, sügisvärv punane, 5...8 cm pikad ja 3...5 cm laiad. NB! lehe pealküljel on pearool tumepruunid näärmed. Chaenomeles japonica – jaapani ebaküdoonia Lehed on ovaalsed või äraspidimunajad, nahkjad, täkilissaagja servaga, 3...5 cm pikad, 1...1,5 cm pikkuse rootsuga. Pikkvõrsete lehtedel on suured neerjad abilehed. Crataegus rhipidophylla– harilik viirpuu Hariliku viirpuu lehed on munajad, lõhised kuni jagused, 5...7 (2...4 paari) teravatipulise horisontaalse kitsa hõlmaga, ebaühtlaselt teravsaagjad (peaaegu kogu hõlmade ulatuses). Õitsevatel okstel on lehed munajad kuni rombjad 3...5 madalama hõlmaga. Lehe pikkus on 3...6 cm. Crataegus submollis – karvane viirpuu Lehed on munajaskolmnurksed, sirge või nõrgalt südaja alusega, 5...7 paari, 11...15 nõrga
teisend(Toompuiestee ääres ja puud on mitemharulised), "leinasaared"(Shnelli tiigi kirdetipu juures vallil, "vihmavarjujalakas"(Pika Hermanni jalami juures), mägivahtrate rida vallist Patkuli trepi poole ja kolm künnapuud (üks paljuharuline ja kolmeharulised, Toompea nõlval). Okaspuudest on heas seisundis torkavate kuuskede rühm. Mõõtmetelt tähelepanuväärsed on lääne pärn (Ü=316 cm), harilik pärn (Ü=385 cm), tömbilehine viirpuu (Ü=104 cm). tänaseni säilinud kiviktaimlas võib kasvavatest taimedest esile tuua suurt hariliku jugapuu kultivari, rippuvate okstega arukaske, lähedal kasvavaid alpi ja harilikku kuldvihma, rohttaimedest on säilinud bergeeniad, iirised ja muud sibullilled. Endise 24.detsembri ülestõusumonumendi kohale on rajatud uus kiviktaimla, kus valitsevad madalad põõsad nagu näiteks põõsasmaranad , enelad, pinnakatte püsililled ja kõrrelised. HOOLDAMINE:
· Roheline tee · Vesi · Viirpuu NEUTRAALNE Piimatooted ja Õlid ja rasvad Pähklid ja Puu- ja Maitsetaimed ja Teed, taimeteed ja juustud seemned aedviljamahlad vürtsid teised joogid · Fetajuust · Kala- · Kastanid · Kapsa · Münt · Emajuur
Inimtegevuse mõju · salumetsadele Salumetsade pindala on aastasadade jooksul kahandanud inimeste viljakapinnaliste metsade asemele põldude, heinamaade rajamine. · Väärtusliku puiduga laialehiseid lehtpuid on raiutud tarbe- ja majapidamisesemete tarbeks. Taimestik Puurinne- valgepöök , arukask, harilik tamm, pärn, vaher, saar, jalakas , haab ja kuusk. Põõsarinne - paakspuu, mage sõstar,harilik sarapuu, kuslapuu, türnpuu, lodjapuu, toomingas, pihlakas ja viirpuu. Rohurinne :koldnõges, sinilill, harilik kopsurohi, kollane ja võsaülane, harilik jänesekapsas, harilik kolmsõnajalg, varjulill, salu-siumari, naat ja mets- hariputk. Samblarindele : kähar salusammal,metsakäherikku, lehiksamblaid, kaksikhambaid jt. Arukask (Betula pendula) arukõiv, maarjakask, raudkask, õmmik · Arukask on meie tavalisemaid lehtpuid. · Ta on kauni valge tüvega ja
Raudremmelgas Paju Pajulised Malpiigialaadsed Kaheidulehelised Katteseemnetaimed Taimed Põõsad Harilik sarapuu Sarapuu Sarapuulised Pöögilaadsed Kaheidulehelised Katteseemnetaimed Taimed Harilik lodjapuu Lodjapuu Muskuslillelised Uniohakalaadsed Kaheidulehelised Katteseemnetaimed Taimed Viirpuu Viirpuu Roosõielised Roosilaadsed Kaheidulehelised Katteseemnetaimed Taimed Verev kontpuu Swida Cornaceae Cornales Magnoliopsida Magnoliophyta Taimed Harilik astelpaju Astelpaju Hõbepuulised Mürdilaadsed Kaheidulehelised Katteseemnetaimed Taimed Puud Harilik tamm Tamm Pöögilised Pöögilaadsed Kaheidulehelised Katteseemnetaimed Taimed
Eestis tavaline läbirändaja kevadel ja sügisel, pesitsemas haruharva. Toitumine: Väga ablas lind. Kogu talvepäev kulub toiduotsinguile. Sööb hiiglahulgal marju ja mitmesuguseid teisi vilju, sageli tühjendavad täielikult kogu pihlaka, viirpuu, kadaka, kibuvitsa või mõne muu puu. Osa suurest marjade ja viljade kogusest väljub seedetraktist seedumata ja nii aitab neid levitada. Poegi toidetakse enamasti selgrootutega. Pesitsemine: Metsatundras, taiga okas- ja kasemetsades, alustab maikuus. Vanemad ehitavad koos pesa, enamasti 2...15 m kõrgusele kuuse otsa, sageli ka männile. Ehitusmaterjalina kasutab kuivi raagusid, samblikutorte ja sammalt, kasetohu kiude, see on kausjas ja massiivne, põhi vooderdatud sulgedega. Pesas 3..
3-5m kõrgused põõsad; Moodustavad tihedaid Pihlenelas Sorbaria kogumikke juurevõsudest. Oksad tugevad, püstised, kaarjad, võrsed ruljad. Erakordne põua- ja talvekindlus, saagikus, Pirnipuu Pyrus viljade kõrge vitamiinisisaldus. Viirpuu Crataegus Kõrged põõsad või madalad puud. Heitlehised, igihaljad madalad kuni keskmise Tuhkpuu Cotoneaster kõrgusega põõsad või väikesed puud. Võrsed peened, ruljad. Madalad heitlehised põõsad, võrsed peened, Ebaküdoonia Chaenomeles enamasti lühikeste asteldega.
Pealt läikiv tumeroheline, alt hallkarvane. Lehe keskrool tumedad näärmed · Must aroonia · Aronia melanocarpa var. grandifolia Ovaalsed, äraspidimunajad, täkilissaagja servaga, sageli esinevad neerjad abilehed · Jaapani ebaküdoonia · Chaenomeles japonica Varieeruvad Hõlmadega 5-7, terav tipp, alumine hõlmapaar horisontaalne, ebaühtlaselt saagjas Esinevad abilehed · Harilik viirpuu · Crataegus rhypidophylla Kolmnurk munaja kujuga, madalate hõlmadega või kahelisaagjas 5-7 paari Sirge või südaja alusega, karvane, tumeroheline · Karvane viirpuu · Crataegus submollis Paaritusulgjas liitlehed, 5-9 Ümarad kuni elliptilised, alt hallikad, karvased, liitleherootsul esinevad ogad · Kurdlehine kibuvist · Rosa rugosa 5-7 lehekest, alt tihekarvased, pealt hõredalt karvaed, lehe
Oksade kirjeldused VAHELDUV PUNGADE ASETUS OKSAL Astlad 1. Harilik kukerpuu kolm astelt. Pung tuleb astla pealt. Puit on kollane. 2. Tunbergi kukerpuu üks astel. Puit on punane. 3. Karvane viirpuu peenike ja hall oks, pikad astlad (astlad 0,5-14 cm) 4. Harilik robiinia pung on kahe astla vahel, kaks pikka astel x x x x 5. Äädikapuu heledad pungad, vars paks ja mõnusalt sametine ning pehme, punga alus on hobuseraua kujuline. 6. Must lepp pung musta värvi, jämedam palja koorega oks Pungaroots on pikk 3-5
islandi käökõrv, mänd, maajalg, pihlakas KÜLMETUS-astelpaju, kirss, must leeder, must sõstar,iisop, basiilik, haab, kadakas, kask, kuusk, mänd, lepp, paju, nurmenukk, pune, angervaks, vaarikas, kõrvenõges, pärn, murakas, sirel NOHU-saialill, küüslauk, liivatee, aedvaak, paiseleht PALAVIK-kirss, basiilik, iisop, meliss, angervaks, paju, vaarikas, pune, haab PEAVALU-basiilik, meliss, piparrohi, piparmünt, valgeristik, suur teeleht, sirel UNETUS-aedtill, viirpuu, liivatee, kurgiirohi, piparmünt, kalmus, humal, palderjan, nurmenukk, pune VALUVAIGISTI-meliss aedtill, liivatee, köömen, saialill, suur teeleht, hanijalg, varemerohi, kadakas, soopihl, tedremaran, palderjan RAVIMTAIMED: HARILIK PUNE Vahemeremaades katab harilik pune päikesepaistelisi mäenõlvu. Vanas Roomas võeti hariliku punega hambavalu ja raviti silmahaigusi. Eestlaste uskumuste kohaselt oli harilikul punel ka maagilist jõudu. Hariliku
MARJATAOLISED VILJAD · Pomerantsvili e hesperiid eksokarp eeterlike õlide mahutitega, mesokarp kuiv, valge, endokarp mahlakas, lihakas. APELSIN, SIDRUN, MANDARIIN · Mari viljakest, va õhuke eksokarp, mahlakas, lihakas VIINAPUU, KARTUL, BANAAN · Õunvili - moodustamises osaleb peale sigimiku ka tolmukate, kroon- ja tupplehtede alused ning õiepõhi. Rüüsvili. ÕUN, PIHLAKAS, VIIRPUU Liigitus levimisvahendi tüübi põhjal VILJADE JA SEEMNETE LEVIMINE Tuulega anemohooria · Tiibvili seemnis, mille viljakestal on nahkjad või kilejad tiibjad väljakasved SAAR, Jagutiibvili -VAHER KASK Lendkarvad PAPPEL, PUUVILL Veega hüdrohooria · Ujuvili Õhuruumid - LOOTOS Loomadega zoohooria NÕIAHAMMAS Konksjad lisemed VÄÄRTAKJAS Harjaskarvad RUSE Ogad TRIBULUS Lihakad viljad
....................................................... 92 Iseloomustus............................................................................................................................... 92 Kasvutingimused ja kasutamine.................................................................................................93 Hooldus.......................................................................................................................................93 ÜHEEMAKANE VIIRPUU...........................................................................................................94 7 Iseloomustus............................................................................................................................... 94 Hooldus.......................................................................................................................................95 PÕÕSASMARAN...
- peensaagja servaga - pealt tumerohelised ja läikivad - alt helerohelised ja karvased - lehe keskrood on tugevalt näärne? - sügisel punased * Chaenomeles japonica - Jaapani ebaküdoonia - astlad! - lehed nahkjad, tumerohelised läikivad - kujult ovaalne või äraspidimunajas - hõredalt täkilise servaga - esinevad abilehed mis neerjad - viljad rohekad kollased (Lusikjas, äraspidiselt ümar pall, alt heleroheline, väiksed kõrvallehed) * Crataegus rhipidophylla - harilik viirpuu - hõlmad teravatipulised - servad ebaühtlaselt teravate hammastega - suured sisselõiked (tumerohelised lehed, nagu väiksed kahtlased munnid) * Crataegus submollis - karvane viirpuu - munajas kolmnurkne leht! - madalate hõlmadega - lehe serv nõrgalt kiiljas või ümar - roodude kohalt karvane (suht tuhm, väiksed hõlmalaadsed hargnemised, teravad saed) * Rosa rugosa kurdlehine kibuvits - paaritusulgjad liitlehed (5-9 lehekest)
pihlakas, pajupuu, rohttaimede alla kuuluvad mustikas, samblikud, ussilakk, madarad, võsaülane, jänesesalat, laanelill, mailane, sinilill, nurmenukk. 4) Salumets muldadeks on leostunud mullad (viljakad, huumusrikkad, toitaineterikkad, hea veevarustusega), puudeks on tammed, pärnad, vahtrad, jalakad, arukased, haavad, kuused, põõsasteks on sarapuu, mage sõstar, kuslapuu, türnpuu, toomingas, viirpuu, pihlakas, rohttaimede alla kuuluvad putked, kuldnõges, sinilill, võsaülane, jänesekapsas, naat, kopsurohi. 5) Lammimets muldadeks on gleimullad ja lammimullad (huumusrikkad, mineraalaineterikkad, lämmastiku sisaldusega, puudeks on tammed, lepad, kuused, sookased, sanglepad, põõsasteks on toomingas, näsiniin, kuslapuu, lodjapuu, paakspuu, mage sõstar, rohttaimede alla kuuluvad kumal (õlu valmistamiseks), tarnad, naat,
TINGIMUSED muldadel. Annab hästi juurevõsu. KASUTAMINE Väga hinnatud viljad, talub kärpimist ja kasvab ka saastunud õhus, seetõttu kasutatakse ka haljastuses ja karjäärides metsastamisel, levinud marjapõõsas. Harilik astelpaju Hippophae rhamnoides Harilik astelpaju Hippophae rhamnoides Emasõied Isasõied Harilik astelpaju Hippophae rhamnoides Üheemakane viirpuu Crataegus monogyna AREAAL Kesk-Euroopa mägedes. SUURUS kuni 10 m. VÕRA kõrge põõsas või madal puu, vanemad oksad vahel rippuvad. KOOR, VÕRSED Tüvekoor pruunikas, vanas eas kestendav, noored võrsed rohelised, hiljem punakad. Okstel peened kuni 1,5 cm astlad. LEHED Vahelduvad hõlmised või lõhised liitlehed, munajad või rombjad, kuni 3,5 cm pikkused.
Sorbus aucuparia harilik pihlakas (paartitusulgjad lehed, saagjad lehed, sügisel lehed kolletuvad) Aronia melanocarpa var. grandifolia must aroonia( äraspidimunajas leht, alt kergelt karvased, keskkrool esinevad tumedad näärmed) Chaenomeles japonica jaapani ebaküdoonia (lehed on äraspidimunajad , täkilise servaga , on ka abilehed) Crataegus rhipidophylla harilik viirpuu (võrsetel on astlad, viljad punased, puit on raske ja tihe, lehed on hõlmadega, õitsvatel okstel on lehed munajad või rombja kujuga, hõlmad on teravatipulised, lehed on rohelised , alt heledamad, sügisel lehed kolletuvad) Crataegus submollis karvane viirpuu ( nõrkade hõlmadega, lehed on karvased, lehe ääred on kahelisaagjad , nagu narmendaks, viljad on oranzpunased)
Puurinne on liigirikas. Kasvavad laialehised puuliigid: harilik tamm, harilik pärn, harilik vaher, harilik saar, harilik jalakas. Lisaks leidub veel arukaske, harilikku haaba ja harilikku kuuske. Põõsarinne on samuti liigirikas. Alustaimestikus kasvab palju nõudlikke taimeliike, sealhulgas põõsastest harilik sarapuu, mage sõstar, harilik kuslapuu. Veel leidub harilikku türnpuud, paakspuud, harilikku lodjapuud. Metsaservas kasvavad harilik toomingas, harilik pihlakas ja viirpuu. Rohurinne võib sisaldada mitukümmend õistaimeliiki. Suurema arvukusega on koldnõges, sinilill, harilik kopsurohi, kollane ja võsaülane, harilik jänesekapsas, harilik kolmissõnajalg, varjulill, salu-siumari, naat ja mets-harakputk. Samblarindele on eriti iseloomulik kähar salusammal, kuid leidub veel metsakäharikku, lehiksamblaid, kaksikhambaid jt. Sarapuu Toomingas Pihlakas Vaarikas Lodjapuu Türnpuu
vererõhu korral. Ürti kogutakse suvel, et vältida küpsete kõdrakeste sattumist droogi. (Kahn 2013: 1). Teed ja leotised samuti kuuluvad ravimtaimedest valmistatud preparaatide alla. On olemas röga lahtistavad, söögiisu tõstvad, lahtistavad, kuseeritust soodustavad, rahustavad, südametöö parandavad teed ja leotised. Näiteks, südametegevuse korrastamiseks kergete südamevaevuste ja algava kõrgvererõhktõve korral kasutatakse viirpuu noori ja alles avanemata õisi ning täisküpsuse saavutanud vilju. Õitest ja viljadest valmistatakse 4 vesitõmmist, viljadest alkoholtõmmist. Rahustava ja und kaasa aitava toimega ravimtaimedest on enam kasutamist leidud palderjan, kilk, münt, köömen, viinalill, sidrunmeliss ja raudrohi. Palderjanijuured ja nende preparaadid alandavad kesknärvisüsteemi ärrituvust. Enamik aiamaitsetaimi, nagu koriander, seller, aed-
lennureisi tuleks neil inimestel kindlasti pöörduda arsti poole. Pilt . Süvaveeni tromboos. (http://1.bp.blogspot.com/_CpGUAmKD6rY/S66ykfZ3y6I/AAAAAAAAADg/5dWr2t_KsXM/s1600/DVT_art_v1.jpg) Lennukartusest tulenevaid vaevusi (südamepekslemine, higistamine, keskendumisraskused, maovaevused, reisieelne unetus jmt) saab leevendada samuti ravimitega (nt. kõrvetiste vastased preparaadid maovaevuste leevendamiseks, unetuse korral naistepunatabletid, südamepekslemise vaigistamiseks südametilgad viirpuu, palderjani ja veiste südamerohu tinktuuriga jne.), aga võimalik on ka eelnevalt kasutada psühholoogi/psühhoterapeudi abi. Ööpäevarütmi muutusest tekkinud ajavahestressi saab samuti pikemaaegsel uues ajavööndis viibimisel leevendada, muutes võimaluste piires järk-järgult valguse- pimeduse rütmi. Lühireisi ajal ei ole organism võimeline ajamuutusega kohanema ning siis tuleb leppida selliste nähtudega nagu väsimus, unetus, maovaevused,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
