Viinhape ja õunhape Risto Rohtlaid Viinhape Ehk- 2,3-dihüdroksübutaandihape Orgaaniline hape Leidub veinides, viinamarjades jt puuvilja mahlades. Kasutatakse maitse tugevdamiseks, happesuse reguleerimiseks ja antioksüdandina. 25g viinhapet maksab 1,50€ (laos saadaval) Viinhape Välimuselton valge pulber. Molaarmass on 150-087 g/mol. Viinhape on ärritav ja hapu. Lahustub hästi vees. Viinhappe molekulis on kaks kristalsuskeset, mistõttu esinevad neli modifikatsiooni: D-(-)- ehk (R,R)- viinhape, L-(+)- ehk (S,S)-viinhape, kahe eelmise ratseemiline segu ja meso- ehk (R,S)-viinhape. Õunhape Nagu nimigi ütleb, on tegu happega, mida on palju õuntes. Kõrge sisaldus veinis veab maitsjal näo viltu ja sunnib nentima: Haaapu… Ehk hüdroksübutaanhape. HOOCCH(OH)CH2COOH
Lihaste valulikkus ongi osalt sellest tingitud, kuid pikkamooda kantakse see valja ja oksudeeritakse ning valulikkus kaob. Leiab kasutamist kupsetuspulbrite, ravimite ja tekstiilkiu varvide valmistamisel. 3) Sidrunhape - leidub sidrunites, apelsinides ja teistes tsitrustes, puuviljades, marjades. Ta on valge kristalne aine, mis on puhta ja meeldivalt hapu maitsega. Seeparast teda kasutatakse karastusjookide ja kondiitritoostuses toitude valmistamiseks. E330 4) Viinhape - Teda leidub paljudes puuviljades. On vees ja alkoholis hasti lahutuv kristalne aine. Tekib viinamarjamahla kaarimisel, kus ta settib kaaliumsooladena (kaaliumtartraadina) valja. Viinhapet ja tema sooli kasutatakse toiduainetoostuses, meditsiinis ja tekstiilitoostuses, samuti reaktiividena aldehuudide, suhkrute ja teiste ainete toestamisel. 5) Bensoehape - aromaatne karboksuulhape, mille molekulis esineb aromaatne benseeniring
Tekib lihastes suure koormuse korral. Piimhape moodustub ka piimhappelisel käärimisel mikroobide elutegevuse jääkainena(kapsaste hapentamisel, piima hapnemisel jne). Mõlemal juhul on tegemist glükoosi mittetäieliku ainevahetuse saadusega. Piimhape tekib ka kurkidehapendamisel ning juustu valmistamisel. Piimhappe ja kui ka sidrunhappe molekuli koostisse kuuluvad alkoholi OH-rühm ja happe COOH-rühm. 3.2 ÕUNHAPET EHK 2- HÜDROKSÜBUTAANDIHAPET Leidub puuviljades ja marjades. 3.3 VIINHAPE EHK 2,3DIHÜDROKSÜBUTAANDIHAPE Settib kaaliumvesiniksoolana veini laagerdamisel ning kannab aiia viinakivi nime. 3.4 SIDRUNIHAPE Ei esine mitte ainult sidrunites, vaid ka enamikes puuviljades ja marjades. Sidrunhapet kasutatakse toitude ja jookide hapustamiseks (lisand E330), kuid samahästi kõlbavad selleks õunhape, viinhape, merivaikhape jt toiduhapped, igaühel neist on aga pisut erinev maitse. 6 4.AMINOHAPPED
Karboksüülhapped igapäevaelus Kaisa Kask Marek Grencstein 11.E Karboksüülhapped Orgaanilised ained Sisaldavad üht või mitut karboksüülrühma R-COOH või HOOC-R Nimetused Tuletatakse süsivesinike nimetustest Lõppliide hape CH3CH3 (etaan) CH3COOH (etaanhape) Monohapped Dihapped Aromaatsed karboksüülhapped Küllastumata karboksüülhapped Hüdroksühapped Nimetused 4 20 süsiniku aatomit sisaldavaid karboksüülhappeid nimetatakse rasvhapeteks Üht või mitut aminorühma sisaldavaid karboksüülhappeid nimetatakse aminohapeteks Triviaalnimetused HCOOH metaanhape (sipelghape) CH3COOH etaanhape (äädikhape) CH3CH2CH2COOH butaanhape (võihape) C4H9COOH pentaanhape (palderjanhape) HOOC-COOH etaandihape (oblikhape) C2H4-(COOH)2 butaandihape (merevaikhape...
Suhkrud Suhkruasendaja Diamant Koostis: kunstlik magusaine tsüklamaat, naatrium- karbonaat, happesuse reguleerija viinhape, kunstlik magusaine sahhariin, laktoos Tootja:Krüger GmbH & CO. Tootjamaa: Saksamaa Puuviljasuhkur Namora Koostis: fruktoos ja dekstroos Tootja: Namora Tootjamaa: Iisrael Skaneja glükoos Koostis: glükoos Tootja: Skaneja Tootjamaa: Leedu Suhkur Optima Linja Koostis: suhkur Tootja: Optima Linja Tootjamaa: Leedu DanSukker Demerara Koostis: suhkruroost erikvaliteediga toorsuhkur Tootja: Nordic Sugar Tootjamaa: Taani
Dihapped tuntuim on etaandihape e. oblikhape (HOOCCOOH). Oblikhape on mürgine (sadestab organismis Ca 2+ ). Dihappeid leidub looduses palju. Bensoehape e. benseenkarboksüülhape kasutatakse keemiatööstuses, toiduainetööstuses säilitusainena E210. Asendatud karboksüülhapped: Piimhape e. 2hüdroksüpropaanhape tekib lihastes suure koormusega töötamisel, aga samuti ka mikroobide elutegevuse jääkainena. Õunhape e. hüdroksübutaandihape puuviljades, marjades. Viinhape e. 2,3dihüdroksübutaanhape tekib veini laagerdamisel. Sidrunhape esineb enamikes puuviljades ja marjades eriti tsitrusviljalistes (sidrun). Kasutatakse toitude ja jookide hapustamiseks.Nii õun, sidrun kui ka viinhape on tavalised puuviljahapped ning sisalduvad puuviljades. Aminohapped: Nad on asendatud karboksüülhapetest ühed olulisemad. Nad on kõige enam levinud orgaanilised lämmastiku ühendid. Esineb kõikides elusorganismides. Valgud tekivad aminohapetest.
leidumine · Kukerpuu, pihlaka ja tuhkpuu viljad (3%) · Õunad, hapukirsid (~1%) · Nektariinid, vaarikad, sõstrad(0,5%) · Apelsinid, maasikad, viinamarjad (alla 0,25%) omadused · Värvuseta, kristalne aine · Sooli ja estreid kutsutakse malaatideks Kasutamine · Toiduainetööstus- Maitseainena(E296), kui ka konserveerimiseks · Kosmeetikatööstus- hambapastad, suuvesi, kehakoorimiseks mõeldud kreemides Viinhape 2,3-dihüdroksübutaandihape HOOCCH(OH)CH(OH)COOH Leidumine · Leidub kõige rohkem banaanides ja viinamarjades · Tekib viinamarjamahla käärimisel · Veini laagerdamisel (viinakivi) Omadused · Valge kristalne aine · Vees ja alkoholis hästi lahustuv · Soolad on tartraadid kasutamine · Toiduainetööstuses (E334) · Meditsiinis · Tekstiilitööstuses- värvainena, naha parkimisel · Peeglitööstus- hõbedaga katmisel
Kristiine Kõiv 12AÕ E-ained Hapukooremaitselised kartulikrõpsud.(250g.) Koostisosad: kartulid, taimne õli, hapukoore lõhna- ja maitseained [lõhna- ja maitseained sisaldavad (sisaldavad odralinnaseekstrakti, sibulapulbrit, töödeldud juustu, hapukoorepulbrit), vadakupulbrit(toodetud piimast), suhkur, lõhna- ja maitsetugevdaja (naatriumvesinikglutamaat), happesuse regulaatorid(sidrunhape, naartiumatsetaat), piimavalgud], sool. Võib sisaldada maapähklit. Säilitada kuivas ja jahedas kohas. Toode on pakendatud gaasikeskkonda. Uncle Ben´s pruun riis keedukotikestes. (500g.) Toitumisalane teave 100g kohta: energia 1425kJ / 336kcal, valgud 0,8g, süsivesikud 71g, millest suhkrud 0,47g, rasvad 2,2g, millest küllastunud rasvhapped 0,44g, kiudaine 4,7g, naatrium 0,006g, vitamiin B1 0,25mg (17,8%*), fosfor 289mg (36%*), magneesium 102mg (34%*), *päevasest toitumissoovitusest...
jää-äädikhape veevaba äädikhape külmub +16°C juures ning moodustab jäätaolisi läbipaistvaid kristalle oblikhape (dih.) spinatis, hapuoblikas, rabarbaris; vähendab organismi kaltsiumivarusid, soodustab neerukivide tekkimist piimhape (hüdroksüh.) tekib lihastes pärast suure koormusega töötamist õunhape (hüdroksüh.) puuviljades ja marjades viinhape (hüdroksüh.) sidrunhape (hüdroksüh.) sidrunites; lisaks puuviljades, marjades rasvhapped sisaldavad -COOH-rühma, molekuli koostises on üle 10 süsiniku aminohapped org. ühendid, mis sisaldavad -NH2 ja COOH- rühmasid. Esinevad elusorganismides, valkude koostises. Liigitamine toimub süsivesinikahela ehituse ja asendusrühmade järgi.
atsetaat 3) - etaandihape e. oblikhape - etaandiaat e. oksalaat 4) - benseenkarboksüülhape - benseenkarboksüüloaat e. bensoehape e. bensoaat 5) - kloroetaanhape - kloroetanaat 6) - piimhape e. - laktaat 2-hüdroksüpropaanhape 7) - õunhape e. - malaat e. hüdroksübutaandihape hüdroksübutaandiaat 8) - viinhape e. 2,3- - tratraat e. 2,3- dihüdroksübutaandihape dihüdroksübutaandiaat 9) - sidrunhape e. 2-hüdroksü- - tsitraat 1,2,3-propaantrikarboksüülhape
Karboksüülhapete nimetused tuletatakse süsivesinike nimetustest ja lisatakse nimele lõppu lõppliide hape. Karboksüülhappeid: Metaanhape (sipelghape) Etaanhape (äädikhape) Propaanhape (propioonhape) Butaanhape (võihape) Pentaanhape (palderjanhape) Heksaanhape (kapronhape) Heptaanhape (önanthape) Piimhape (2hüdroksüpropaanhape) Õunhape (hüdroksübutaanhape) Viinhape (2,3dihüdroksübutaandihape) Sidrunhape (2hüdroksü1,2,3propaantrikarboksüülhape) Etaandihape (oksaalhape ehk oblikhape) (on kahealuseline karboksüülhape) Bensoehape (fenüülkarboksüülhape) Etaanhape ehk äädikhape on karboksüülhapete hulka kuuluv normaaltemperatuuril värvuseta, söövitav, teravalõhnaline vedelik. Etaanhapet tunti juba kauges minevikus. Nimelt pandi tähele, et kui vein õhu käes seisis, siis muutus see palju hapukamaks
o Hape + alus → sool + vesi 2CH3COOH + Ca(OH)2 →(CH3COO)2Ca + 2H2O o Hape + metallioksiid → sool + vesi 2HOOCCH2CH3 + MgO → Mg(OOCCH2CH3)2 + H2O o Hape + nõrgema happe sool → sool + hape 2CH3COOH + CaCO3 → (CH3COO)2Ca + H2CO3 (H2O + CO2↑) 10. Asendatud ja asendamata karb.hapete võrdlus, esindajad Asendatud karb.happed: o Asendusrühmaga, nt. aminohapped, OH-rühmaga karb.happed (piimhape, õunhape, viinhape, sidrunhape) CH3CH(NH2)COOH – 2-aminopropaanhape Asendamata karb.happed: o Ilma asendusrühmata karb.happed, nt. sipelghape, äädikhape, rasvhapped, dihapped, bensoehape 11. Eriti mürgised karb.happed Halogeenkarb.happed on eriti mürgised, mida lähemal on hal.rühm happe tuumale, seda mürgisem aine on. Kõige mürgisem on CH 2(F)COOH – 7mg/kg = surmav 12. Aminohapped – leidumine, reaktsioonid, nimetused Aminohapped on asendatud karb
KARBOKSÜÜLHAPPED Karboksüülhapped on orgaanilised aineid, mis sisaldavad üht või mitut karboksüülrühma (-COOH). Üldvalem R-COOH või HOOC-R Karboksüülhapete nimetused tuletatakse süsivesinike nimetustest ja lisatakse nimele lõppu lõppliide - hape. N: CH3CH3 (etaan) CH3COOH (etaanhape) Allpool toodud erinevad karboksüülhapped : HCOOH metaanhape (sipelghape) CH3COOH etaanhape (äädikhape) CH3CH2COOH propaanhape (propioonhape) CH3CH2CH2COOH butaanhape (võihape) C4H9COOH pentaanhape (palderjanhape) C5H11COOH heksaanhape (kapronhape) C6H13COOH ...
CH3COOH + CH3CH2OH = CH3COOCH2CH3 + H2O Karboksüülhappeid Metaanhape (sipelghape) HCOOH Etaanhape (äädikhape) CH3COOH Propaanhape (propioonhape) CH3CH2COOH Butaanhape (võihape) CH3CH2CH2COOH Pentaanhape (palderjanhape) C4H9COOH Heksaanhape (kapronhape) C5H11COOH Heptaanhape (önanthape) C6H13COOH Piimhape (2-hüdroksüpropaanhape) Õunhape (hüdroksübutaanhape) Viinhape (2,3-dihüdroksübutaandihape) Sidrunhape (2-hüdroksü-1,2,3-propaantrikarboksüülhape) Etaandihape (oksaalhape ehk oblikhape) HOOC-COOH ehk (COOH)2 (on kahealuseline karboksüülhape) Bensoehape (fenüülkarboksüülhape) C6H5COOH Ketoonid on orgaanilises keemias ühendid, milles karbonüülrühm (C=O) on seotud kahe süsiniku aatomiga. Ketooni saab üldiselt esitada valemiga R1(CO)R2. Karbonüülrühma süsiniku sidemed kahe süsiniku aatomiga eristavad
KARBOKSÜÜLHAPPED Karboksüülhapped on orgaanilised aineid, mis sisaldavad üht või mitut karboksüülrühma (-COOH). Üldvalem R-COOH või HOOC-R Karboksüülhapete nimetused tuletatakse süsivesinike nimetustest ja lisatakse nimele lõppu lõppliide - hape. N: CH3CH3 (etaan) CH3COOH (etaanhape) Sõltuvalt karboksüülrühmade arvust eristatakse monohappeid (metaanhape) ja dihappeid (oblik- ehk etaandihape). Lisaks on olemas ka aromaatseid karboksüülhappeid (bensoehape), küllastumata karboksüühappeid (süsivesinikahelas on mitmekordsed sidemed, näiteks propeenhape ehk akrüülhape) ja hüdroksühappeid (sisaldavad karboksüülrühmade kõrval hüdroksüülrühmi, näiteks 2-hüdroksüpropaanhape ehk piimhape). Kõrgemaid karboksüülhappeid, mis sisaldavad 4-20 süsiniku aatomit, nimetatakse rasvhapeteks. Üht või mitut aminorühma sisaldavaid karboksüülhappeid nimetatakse aminohapeteks. Paljudel karboksüülhapetel on kasutuses triviaalnim...
moodusta optiliste antipoodide paari. (4) Kui kaks diastereomeeri erinevad teineteisest vaid ühe kiraalsuskeskme konfiguratsiooni poolest, siis nimetatakse neid epimeerideks. (3) Optiliste isomeeride saamise meetodid 1. Süntees looduslikke optiliselt aktiivsete ühendite põhjal On kirjeldatud sadu, kui mitte tuhandeid sünteese, mille käigus on optiliselt aktiivsed lähteained tekitanud mitmesuguseid kiraalsetest kildudest koosnevaid mosaiike. Valguse tasandit paremale pöörav viinhape on kõige kättesaadavam ja kõige soodsam optiliselt aktiivne aine, mida saadakse viinakivist, kui too sadeneb viinatehaste tsisternide seintele. Kergesti kättesaadavad on ka piimhape, õunhape ja võihape. (4) 2. Ratsemaatide lahutamine optilisteks antipoodideks Molekulis asümmeetrilisi aatomeid sisaldavate ainete laboratoorsel sünteesil moodustub 2 tavatingimustes ratsemaat. Pasteur oli viinamarjahappe näitel andnud rida klassikalisi
KEEMIA KT o Karboksüülhappe (KH) struktuur KH funktsionaalrühm on karboksüülrühm. Karboksüülrühmas on kaks hapniku aatomit. Mõlemal on nukleofiilne (-) tsenter, kuid nende omavaheline vastastikmõju nihutab elektronid suuresti karbonüülsele hapnikule ning seetõttu on see tsenter nukleofiilsem ja aluselisem. Vt. elektrofiilide ja nukleofiilide paiknemist õpik lk 19 o KH keemilised omadused Kõige tähtsam keemiline omadus on happelisus. Kuigi nad on nõrgemad happed kui tuntumad mineraalhapped, nagu soolhape, lämmastikhape, väävelhape, ent nad on siiski tugevamad süsihappest ning palju tugevamad happed kui alkoholid. Nende tugevuse põhjuseks on karboksülaatiooni stabiliseerimine laengu delokalisatsiooni teel. Karboksülaatioon on nõrk nukleofiil. KHte üldisteks omadusteks: reageerimine metallide, aluste, aluseliste oksiidide ja nõrgemate hapete sooladega. Vt. happe tugevuse kasv õpik lk 21 o KH füüsikalised omadused Füüsikalise...
toitained kolme rühma 1827: rasvad, sahhariidid ja proteiinid ja 4.aine oli vesi ! Friedrich Wöhler (1800-1882), saksa keemik, Berzeliuse õpilane, uuris 1824 tsüanaate AgOCN jt ja Justus Liebig Fulmiaate AgCNO. Nad saatsid andmed avaldamiseks Gay-Lussac´ile, kes avastas, et esitatud ained on sama koostisega, kuid täiesti erinevate omadustega. Gay-Lussac saatis probleemi Berzeliusele, kes 1830 avastas, et viinhape ja viinamarihape on samasuguse koostisega C 4 H 6 O 6 , ta andis sellistele ühenditele nimetuse ISOMEERID (sama määr). Wöhler ja Liebig tegid hiljem tihetat koostööd. 1828 sai Wöhler ammooniumtsüanaadi NH 4 OCN kuumutamisel juhuslikult karbamiidi ehk uurea CO(NH 2 ) 2 . See oli 1.orgaanilise aine süntees lähtudes anorgaanilistest ainetest. Org ainetes on C-C ja C-H sidemed. Uureas seda ei olnud, oli segadus org aine mõistega. Uurea süntees oli 1
toitained kolme rühma 1827: rasvad, sahhariidid ja proteiinid ja 4.aine oli vesi ! Friedrich Wöhler (1800-1882), saksa keemik, Berzeliuse õpilane, uuris 1824 tsüanaate AgOCN jt ja Justus Liebig Fulmiaate AgCNO. Nad saatsid andmed avaldamiseks Gay-Lussac´ile, kes avastas, et esitatud ained on sama koostisega, kuid täiesti erinevate omadustega. Gay-Lussac saatis probleemi Berzeliusele, kes 1830 avastas, et viinhape ja viinamarihape on samasuguse koostisega C 4 H 6 O 6 , ta andis sellistele ühenditele nimetuse ISOMEERID (sama määr). Wöhler ja Liebig tegid hiljem tihetat koostööd. 1828 sai Wöhler ammooniumtsüanaadi NH 4 OCN kuumutamisel juhuslikult karbamiidi ehk uurea CO(NH 2 ) 2 . See oli 1.orgaanilise aine süntees lähtudes anorgaanilistest ainetest. Org ainetes on C-C ja C-H sidemed. Uureas seda ei olnud, oli segadus org aine mõistega. Uurea süntees oli 1
LISAAINE E-kood Kurkumiin (75 300)3 E 100 Riboflaviin, riboflaviin-5´-fosfaat E 101 Tartrasiin (19 140) E 102 Kinoliinkollane, Quinoline Yellow (47 005) E 104 Päikeseloojangukollane, Sunset Yellow FCF, oranzkollane S (15 985) E 110 Karmiin, karmiinhape, Cochineal (75 470) E 120 Asorubiin, karmoisiin (14 720) E 122 Amarant (16 185)4 E 123 Erkpunane 4R, Ponceau 4R, Cochineal Red A (16 255) E 124 Erütrosiin (45 430)4 E 127 Võlupunane AC, Allura Red AC(16 035) E 129 Patentsinine V, Patent Blue V (42 05...
(HOOCCOOH). Oblikhape on mürgine (sadestab organismis Ca 2+ ). Dihappeid leidub looduses palju. • Bensoehape e. benseenkarboksüülhape – kasutatakse keemiatööstuses, toiduainetööstuses säilitusainena E210. Asendatud karboksüülhapped • Piimhape e. 2hüdroksüpropaanhape • – tekib lihastes suure koormusega töötamisel, aga samuti ka mikroobide elutegevuse jääkainena. • Õunhape e. hüdroksübutaandihape – puuviljades, marjades. • Viinhape e. 2,3dihüdroksübutaanhape – tekib veini laagerdamisel. • Sidrunhape – esineb enamikes puuviljades ja marjades eriti tsitrusviljalistes (sidrun). Kasutatakse toitude ja jookide hapustamiseks. Aminohapped • Aminohapped on need happed, kus karboksüülhappe radikaalis on üks või mitu vesinikku aatomit asendatud aminorühmaga. • Karboksüülrühm annab aminohappele happelised omadused ja aminorühm aluselised omadused. Seepärast on
peensooles. 8. Mis on implanteeritav tablett? Kuidas manustatakse? Implanteeritavad tabletid on välispidised tabletid, mis viiakse kudedesse või lihasesse kirurgilisel teel. Neid väljastatakse tavaliselt ampullides või mõnes teises steriilses pakendis. 9. Mis on graanulid? Kuidas manustatakse? Graanulid (granula) on ümmargused, silinderjad või korrapäratud terakesed seespidiseks kasutamiseks. Nad koosnevad toimeainest ja abiainetest(suhkur, viinhape, tärklis, glükoos jne). Graanuleid doseeritakse tavaliselt teelusikaga või kapslites. Mõnikord lahustatakse graanulid enne tarvitamist vees. 10. Mis on drazee? Kuidas manustatakse? Drazee ( dragee) on tahke doseeritud ümmargune ravimvorm seespidiseks kasutamiseks. Drazeedes on raviained kaetud kattekihiga, mis maskeerib nende maitse või kaitseb neid maomahla toime eest 11. Mis on kapsel? Kuidas kapslid jagunevad ja kuidas neid manustatakse?
Karboksüülhapete tasakaaluasendi määrab nende osakeste stabiilsus, mida saab mõõta indikaatorpaberiga. (Ibid.: 20) Asendamata karboksüülhapete hulka kuuluvad metaanhape, etaanhape ja rasvhapped, eelkõige monohapped. Samuti on looduses laialt levinud dihapped, näiteks etaanhape ehk oblikhape. Tehnikas mängivad olulist rolli küllastumata happed, nendest oluilsemad küllastumata rasvhapped. Igapäeva elus on esindatud asendatud karboksüülhapped, mille alla kuulub piimhape, õunhape, viinhape ja sidrunhape. Neid leidub nii toidus kui ka jookides. Kõige tähtsamad on aminohaped, mis esinevad igas elusorganismis ja on asendamatud. (Ibid.: 24-25) 4 1.1. Etaanhape Etaanhape on üks vanimaid happeid, mida inimkond tunneb. Rahvakeeli tuntakse seda hapet kui äädikhapet. Oma olemuselt ei ole see hape mürgine ja on tuntud igapäevaelus. Etaanhape on terava lõhnaga ning läbipaistev vedelik. Ta lahustub hästi vees ning on kõrge
TALLINNA SAKSA GÜMNAASIUM SAKSA ETTEVÕTTED EESTIS UURIMISTÖÖ Kait Vahar XI B klass Juhendaja: Marge Toompalu Tallinn 2012 1 Sisukord 1 Saksamaa ettevõtted Eestis..............................................................................................................5 1.1 Madal pankrotioht Eestis.................................................................................................... 5 1.2 Eestimaa ja Saksamaa kaubandussuhted.............................................................................5 1.3 Euro kasutuselevõtu mõju...................................................................................................6 1.4 Majanduskoostöö...............................................................................................................
Oblikhape on mürgine (sadestab organismis Ca 2+ ). Dihappeid leidub looduses palju. Bensoehape e. benseenkarboksüülhape kasutatakse keemiatööstuses, toiduainetööstuses säilitusainena E210. · Asendatud karboksüülhapped: Piimhape e. 2hüdroksüpropaanhape tekib lihastes suure koormusega töötamisel, aga samuti ka mikroobide elutegevuse jääkainena. Õunhape e. hüdroksübutaandihape puuviljades, marjades. Viinhape e. 2,3dihüdroksübutaanhape tekib veini laagerdamisel. Sidrunhape esineb enamikes puuviljades ja marjades eriti tsitrusviljalistes (sidrun). Kasutatakse toitude ja jookide hapustamiseks. Nii õun, sidrun kui ka viinhape on tavalised puuviljahapped ning sisalduvad puuviljades. 5. Aminohapped · Nad on asendatud karboksüülhapetest ühed olulisemad. Nad on kõige enam levinud orgaanilised lämmastiku ühendid
Oblikhape on mürgine (sadestab organismis Ca 2+ ). Dihappeid leidub looduses palju. Bensoehape e. benseenkarboksüülhape kasutatakse keemiatööstuses, toiduainetööstuses säilitusainena E210. · Asendatud karboksüülhapped: Piimhape e. 2hüdroksüpropaanhape tekib lihastes suure koormusega töötamisel, aga samuti ka mikroobide elutegevuse jääkainena. Õunhape e. hüdroksübutaandihape puuviljades, marjades. Viinhape e. 2,3dihüdroksübutaanhape tekib veini laagerdamisel. Sidrunhape esineb enamikes puuviljades ja marjades eriti tsitrusviljalistes (sidrun). Kasutatakse toitude ja jookide hapustamiseks. Nii õun, sidrun kui ka viinhape on tavalised puuviljahapped ning sisalduvad puuviljades. 5. Aminohapped · Nad on asendatud karboksüülhapetest ühed olulisemad. Nad on kõige enam levinud orgaanilised lämmastiku ühendid
Oblikhape on mürgine (sadestab organismis Ca 2+ ). Dihappeid leidub looduses palju. Bensoehape e. benseenkarboksüülhape kasutatakse keemiatööstuses, toiduainetööstuses säilitusainena E210. · Asendatud karboksüülhapped: Piimhape e. 2hüdroksüpropaanhape tekib lihastes suure koormusega töötamisel, aga samuti ka mikroobide elutegevuse jääkainena. Õunhape e. hüdroksübutaandihape puuviljades, marjades. Viinhape e. 2,3dihüdroksübutaanhape tekib veini laagerdamisel. Sidrunhape esineb enamikes puuviljades ja marjades eriti tsitrusviljalistes (sidrun). Kasutatakse toitude ja jookide hapustamiseks. Nii õun, sidrun kui ka viinhape on tavalised puuviljahapped ning sisalduvad puuviljades. 5. Aminohapped · Nad on asendatud karboksüülhapetest ühed olulisemad. Nad on kõige enam levinud orgaanilised lämmastiku ühendid
a sai ta esimesena gaasi, mis on väga aktiivne. Vees lahustudes annab happelise keskkonna Cl2. Ta arvas, et see on hapniku ühend (happelisust seoti hapnikuga). Avastas, et see omab pleegitavat toimet. Metalliliste ühendite juures oli ta kõige enam seotud Mn, Mo, W avastamisega. Ühenditest veel: HCN, HF, H2S. Talle oli iseloomulik aineid kindlaks teha maitsmise teel. Arvatavasti mürgistusega ongi seotud tema lühike eluiga. Tema avastas õige palju orgaanilisi happeid: viinhape, sidrunhape, oblikhape, piimhape, bensoehape jpt. Ning mitmeid anorgaanilisi happeid: molubdeenhape, arseenhape. Oli üks esimesi, kes tõestas, et hõbedasoolad valguse käes lagunevad ja annavad musta värvuse (metalliline hõbe). Murrang keemia arengus 18.saj. lõpul, 19.saj. algul. Kõige suurem liikumapanev jõud oli arenev tööstus. Tehnika revolutsiooni ajastu. James Watt aurumasin, mis võimaldas saada suuremat energiat, metallurgia
Veinide ajalugu Veinide ajalugu Tõenäoliselt hakati veini kõige enne valmistama Kaukaasia mägede piirkonnas, umbkaudselt tänase Gruusia ja Kurdistani aladel. Ajaliselt tõenäoliselt 8000 aastat tagasi. Oletuste järgi pandi peotäis metsikuid viinamarju savipotti ja unustati sinna mitmeks päevaks. Unustatud viinamarjad hakkasid käärima ja nii valmiski esimene vein. Kui kiviaja ühiskond edasi arenes ja osati juba paremini põldu harida tekkisid esimesed saaduste ülejäägid, mis omakorda panid aluse kaubandusele. Esimene veinikaupmees võis elada mõnes Sumeri linnades, tänases Lõuna -Iraagis. Vein levis kiiresti kõigis Vahemereäärsetes maades. Seda valmistasid nii egiptlased, kes tegid seda rikkamatele. Samuti kreeklased, kes valmistasid veini kõigile ühiskonnakihtidele. Veini võtsid omaks roomlased. Antiikmaailmas joodud vein erines paljuski tänapäevasest veinist. Alkoholiprotsent oli arvatavasti väiksem kuid veinid ise ...
Toidu lisaained Toiduainete valik kauplustes on viimastel aastatel suurenenud. Eestlane tunneb üha rohkem huvi selle vastu, mida ta sööb. Paljud pakendatud toiduained sisaldavad lisaaineid, mis peavad olema ka pakendil toodud kas rühma- ja lisaaine nimetusega või Euroopa Liidus kehtiva E- koodi abil. Mis on lisaained? Toiduainete lisaained on ained, mida lisatakse toiduainetesse tahtlikult toiduainete töötlemisel eesmärgiga pidurdada riknemist, parandada välimust, struktuuri, maitset, aroomi või mõnda muud omadust. Lisaained on mitmesuguse päritoluga. Esimeses rühma moodustavad ained, mis on eraldatud toiduainetest või muust elusast ainest. Siia kuuluvad agar-agar /E 406/ ja karragenaan /E 407/ merevetikatest, letsitiin /E 322/ sojaubadest, pektiin /E 440/ puuviljadest, naatriumkaseinaat piimast jne. Teise rühma moodustavad ained, mis esinevad küll toiduainetes, kuid on saadud sünteesi teel. Neid aineid nimetatakse ka loodusidentsete...
Kordamisküsimused analüütilises keemias 2009/2010 õppeaasta 1. Analüütilise keemia tähtsus ja rakendused. Analüütiline keemia on keemia haru, mis tegeleb proovi komponentide eraldamise, identifitseerimise ja määramisega; Traditsiooniliselt kuulub analüütilise keemia valdkonda ka keemiline tasakaal ja andmete statistiline töötlus. Jagatakse 2 põhiklassi: · Kvalitatiivne analüüs- identifitseeritakse, mis komponendid on proovis · Kvantitatiivne analüüs- määratakse komponentide kogused (kontsentratsioonid) 2. Kvantitatiivse analüüsi meetodite klassifikatsioon. · Gravimeetria - meetodid põhinevad massi mõõtmisel; · Tiitrimeetria - põhinevad ruumala mõõtmisel; · Elektroanalüütilised meetodid- põhinevad potentsiaali, voolutugevuse, takistuse, laengu mõõtmisel; · Spektroskoopilised meetodid- põhinevad analüüdi reaktsioonil elektromagnetkiirgusega; · Ülejäänud meetodid- kromatograafia komponentide eraldamine tänu interaktsioonidele faaside vahe...
TOIDUAINETE KOOSTISE ANALÜÜS E-AINED HANNES JAAGO, BIANKA KARLSON JA JANNE KAARNEEM XII ÕA SISUKORD 1) FIZZ RASBERRY LK 3 2) KEELETARREND Atria LK 4 3) TÄISSUITSU PÕDRAVORST Linnamäe Lihatööstus LK 5 4) PANDA SOKOLAADIKOMMIDE SEGU 250G LK 6 5) FELIX LIHAPALLISUPP LK 8 6) FELIX KARTULIPUDER LK 9 7) FELIX KANA-KARRI RIISIROOG LK 10 8) FUN LIGHT VAARIKA LK 11 9) KÜÜSLAUGU MARINAAD Santa Maria LK 13 10) LU PIMS LK 15 11) LISAAINETE LOETELU LK 17 12) E-AINED MEIE TOIDULAUAL LK 32 2 FIZZ RASBERRY Koostis: Valmistatud õunaveinist ning vaarika-tähtvilja ...
➢ lisaks tahked peendisperssed ained (muda, savi, Fe(OH)3jt.) ja mikroorganismid 45. Katlakivi tekke reaktsioonid ja tema eemaldamise võimalused. 2+ Ca + 2 HCО3- CaCO3+ H2O + CO2 2+ Mg + 2 HCO3- Mg(OH)2+ 2CO2 Kasutatakse mitmesuguseid lahusteid eemaldamise jaoks ➢ NaOH või selle asemel Na2CO3, ➢ 2% HCl lahus ➢ Nõrgad orgaanilised happed – sidrunhape, oblikhape, äädikhape, viinhape. 46. Vee karedus: karbonaatne ja üldkaredus. (Жесткость) karedusega väljendatakse kaltsiumi, magneesiumi ja vesinikkarbonaatioonide sisaldust vees. ➢ Karedust, mida arvutatakse Ca2+ ja Mg2+ summaarse kontsentratsiooni järgi, nimetatakse üldkareduseks (ÜK) (NB ! — kui samas vees ei sisaldu ei HCO3 – ega CO32-, siis mitmete kirjandusallikate seisukohalt ei ole katlakivi tekke vaatenurgast ka üldkaredust !).
44. Keemiliste elementide perioodilisus seadus perioodilisustabel ja selle rakendus keemiliste elementide omaduste iseloomustamisel. keemiliste elementide ning neist moodustatud liht ja liitainete omadused on perioodiliselt sõltuvuses aatomnumbrist (aatomituuma langust, järjenumbrist). Elemendi sümboli ees on järjenumber (aatominumber) sulgudes aatomi mass. Elemendid järjestuvad tuumalaengu kasvu järjekorras. Perioodilisussüsteemi osadeks on perioodid rühmad ja lahtrid. Lahter. Iga element on paigutatud lahtrisse millesse on märgitud elemendi sümbol nimetus järjenumber ehk aatominumber(tuumalaeng) ja aatomimass. Periood. Periood on elementide rida mis algab leelismetalliga ja lõpeb väärisgaasiga. Süsteemis on 7 perioodi. Neist esimesed 3 perioodi on väikesed perioodid milles on 2 või 8 elementi. Järgimised 4 perioodi on suured perioodid, neis on 18 või 32 elementi. Viimane 7.periood on lõpetamata periood. Perioodi 32 el...
järelmaitse (hape, tanniinid, mõrusus, vürtsikus, alkohoolsus, mineraalsus), tasakaal. · Veini ehitus Veini mõistmiseks ja tema otstarbekohaseks nautimiseks ja sobitamiseks toiduga oleks tarvis mõista tegureid, mis mõjutavad veini põhiolemust. 1. Hape Annab veinile skeleti ja rühi ning toimib ka kui säilitusaine. Ilma happeta oleks vein lame, magus ja imal. Põhihapped veinis on: viinhape (pehme hape), õunhape (agressiivne hape), sidrunhape (hea selgroo üks alustalasid), äädikhape (vajalik, kuid mitte domineerivana), merevaiguhape (ebasoovitav ja põletav), piimhape (lisandub malolaktilisel fermentatsioonil). Noores veinis on rohkelt happeid. Küpsemisel happed vähenevad. Jahedas kliimas saadakse happelisemaid veine kui soojas. Happelisus sõltub ka viinamarjasordist. Soojas kliimas lisatakse veinile sageli viinhapet. 2. Parkhapped (tanniinid)
suur toite- ja bioloogiline väärtus, kuid nende tööstuslikul töötlemisel, mille käigus lisatakse rafineeritud suhkrut, kaotavad nad tihti oma tähtsad koostisained, mis on vajalikud organismi aktiivseks tegevuseks. Praktiliselt kõigis viljades ja marjades sisaldub orgaanilisi happeid, mis annavad neile loodusandidele meeldiva maitse, kustutavad janu ning aitavad kaasa ebasoovitavate setete lahustumisele. Kõige levinumad orgaanilised happed on õun-, sidrun- ja viinhape. (Kroom,G. 2004:5-9) Ananass Pärineb Lõuna-Ameerikast. Tänapäeval viljeldakse peaaegu kõikjal troopilistel ja subtroopilistel aladel kogu maailmas. Euroopasse toodi 1500.aastate paiku. Kõige enam kasvatatakse Havai saartel, kust tuleb umbes 1/3 maailma kogutoodangust. Suuremad viljelusalad on veel Austraalias, Malaisias, Tais, Hiinas, Mehhikos, Brasiilias, Jamaikal, Kuubas, Kolumbias, Lõuna-Aafrikas, Elevandiluurannikul, Keenias, Guineas. Euroopas
Õhus püsiv, üle (600ºC oksüdeerub → Sb2O3 Sb ei reageeri N2, C, Si, B-ga Reageerib aktiivselt Hal-dega (v.a. F2), peenestatuna põleb Cl2 atmosfääris Sulatamisel reageerib S, Se, Te-ga Enamike metallidega sulatamisel → antimoniidid (stibiidid) Ei reageeri: HCl, HF, lahj. H2SO4, leeliste lahustega Reageerib: konts. H2SO4 → Sb2(SO4)3 värvitu krist., väga hügroskoopne konts. HNO3 → H[Sb(OH)6] - antimonhape Lahustub kergesti kuningvees ja segus HNO3 + viinhape 3.17.4. Tähtsamad ühendid, nende kasutamine Sb ühendites: o.-a- taval. -III, III, V Oksiidid: Sb2O3, Sb2O4, Sb2O5 - valged tahked ained ei lahustu praktil. vees esinevad erin. kristallvormides leiduvad kõik ka looduses mineraalidena Sulfiidid: tähtsamad Sb2S3 (must), Sb2S5 (oranžpunane) tahked vees lahustumatud ained Paljud metallid (sh. Fe) tõrjuvad kuumutamisel Sb2S3-st Sb välja: Sb2S3 + 3Fe → 3FeS + 2Sb
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
