Sortimendi jagunemine on järgmine: 1 Toidukaubad 1.1 Värsked 1.1.1 Liha- ja kalatooted 1.1.1.1 Liha 1.1.1.1.1 Sealiha, linnuliha, veiseliha, vasikaliha, lambaliha, ulukiliha, hakkliha, subtooted. 1.1.1.2 Lihatooted 1.1.1.2.1 Keeduvorstid, pool- ja täissuitsuvorstid, viinerid ja sardellid, grillvorstid, verivorstid, singid ja rulaadid, suitsutatud lihatooted, kuivatatud liha, lihakonservid, muud lihatooted. 1.1.1.3 Värske kala 1.1.1.3.1 Punane kala, valge kala, mereannid. 1.1.1.4 Kalatooted 1.1.1.4.1 Soolatud kala, suitsutatud kala, kuivatatud kala,
SISUKORD 1. Sissejuhatus 2. Ainevahetusest ehk metabolismist 2.1 Ainevahetuse tüübid 3. Orgamismide energiaallikad 4. Ainevahetuse protsessid 5. Süsivesikud 6. Kiudained 7. Aminohapetest 8. Valkude tarbimine 9. Lipiididest 10. Vitamiinide tähtsusest toidus 11. Kasutatud kirjandus 1 .SISSEJUHATUS Söömine on inimesele tavaliselt peamine energiaallikas. Ei saa seega öelda, et ta väga tähtis ei ole, kuigi mitte nii tähtis, et kulutada sellele suur osa oma ajast. Samas oled see, mida sööd. Et kvaliteetse energiaga ennast laadida ja säilitada hea enesetunne, peab toidus valikuid tegema. Igas asjas on alati äärmusi ja need on head selleks, et näha, kuhu pole vaja jõuda. Kui korra endale peamised toitumise põhitõed selgeks teha, ei pea toitumisele mõtlemiseks kulutama päeva jooksul kuigi palju aega! 2 2. AINEVAHETUSEST e. METAB...
tossude moodi asju , mida mujal kui Eestis ei olnud ja nende vastu sai asju 2 vahetada . Ka kanti Hiina kets , põhilised olid siiski Vene ketsid , millel tuli tald alt ja loperdasid . Kommunaari kingi kanti , mis olid ebamugavad . Toit tuli kõik loomadelt ja poest ei tulnud midagi osta . Lihast ega piimast polnud nende peres kunagi puudust . Poeletil oli harulduseks viinerid ja sardellid . põhisöögiks olid supid ja pudrud . Tavaliselt oli punane soolaliha , mida supi seest välja õngitseti . Kompotid ja muu tehti kõik ise , keldris olid riiulid lookas . Olmetehnikaks oli pesumasin . Kui pesupäev oli , kisuti hommikul linad alt ära ning kõik olid vihased kui emamesilased , sest terve köök oli loputusvanne ja muud selle sarnast täis kuna pesu pesti umbes üle kolme nädala ja kaks päeva järjest . Teiseks oli tolmuimeja ning mikser .
lisama. · harjuta maitsmismeelt pikkamööda magedama toiduga. 3 EELISTA NAATRIUMIVAESEID VÄLDI NAATRIUMIRIKKAID TOIDUAINEID TOIDUAINEID sink, suitsuvorst, pasteedid, peekon, keeduvorst, sardellid, viinerid, suit- kartul, kaalikas, kapsas, porgand, sibul, sutatud või grillitud broiler, soolaseened, oliivid, hapukapsas, pool- redis, kurk, arbuus, kõrvits, paprka, pirn, tooted, valmissalatid, soolalõhe, soolaheeringas, soolakala, kalakonser- ploomid, maasikad, mustad sõstrad, vid, rukki-nisuleib, sai, juust, ketsup, puljongikuubikud, soolapähklid, kar-
Diabeet Diabeet ehk suhkruhaigus on levinud ainevahetushaigus, mille puhul organismis on tekkinud insuliini puudulikkus või insuliin ei toimi ja seoses sellega tõuseb veresuhkrutase liiga kõrgele. Insuliin on kõhunäärmes toodetav hormoon, mis aitab kaasa veresuhkru ehk glükoosi imendumisele veresoonte rakkudesse. Mis juhtub kui insuliini ei jätku? Süsivesikud lagunevad seedimise käigus glükoosiks. Selleks, et glükoos pääseks rakkudesse ja temast saaks igapäevaseks eluks vajalikku energiat, peab kõhunääre eritama küllaldase koguse insuliini, mida on vaja toitainete omastamiseks ja mis normaliseerib veresuhkrutaseme. Kui insuliini ei jätku, siis veresuhkur rakkudesse ei pääse ja selle tase veres tõuseb. Hoolimata veresuhkru kõrgest tasemest inimese organism tegelikult nälgib. Diabeedi põhjused Haigestumise peamised põhjused: Pärilik eelsoodumus Vähene füüsiline koormus Vale toitumine Viirushaigused Sageli põetud kül...
Toidusüsivesikud: 1. Mitu kcal energiat annab 1 g glükoosi? 4,1 kcal 2. Millist toidusüsivesikut saab palju kartulist? tärklis 3. Mitu % päevasest energiast peaks andma toidusüsivesikud (vahemik)? 55-60% 4. Miks muutub leib kaua suus mäludes magusaks? amülaas lõhustab tärklist ja saadusteks on maltoos 5. Tärklis on a) monosahhariid b) disahhariid c) polüsahhariid 6. Milline hormoon on vajalik glükoosi transpordiks läbi rakumembraanide? insuliin 7. Mitu g kiudaineid peaks inimene päevas toiduga saama, miks? Päevas peab täiskasvanud inimene saama 2535 g kiudaineid. suurendavad toidukördi mahtu, tekitades sellega täiskõhutunde, kiirendavad toidumassi edasiliikumist peensooles, aitavad vältida kõhukinnisust ja võivad enne...
Kordamisküsimused inimese toitumisõpetuses (VL.0336) Toidusüsivesikud: 1. Mitu kcal energiat annab 1 g glükoosi? 4,1 kcal 2. Millist toidusüsivesikut saab palju kartulist? Kartul annab palju tärklist 3. Mitu % päevasest energiast peaks andma toidusüsivesikud (vahemik)? 55-60% 4. Miks muutub leib kaua suus mäludes magusaks? Süljes leiduv ensüüm amülaaas lõhustab leivas leiduva tärklise suus maltoosiks ning see on magusa maitsega. 5. Tärklis on a) monosahhariid b) disahhariid c) polüsahhariid 6. Milline hormoon on vajalik glükoosi transpordiks läbi rakumembraanide? Insuliin 7. Mitu g kiudaineid peaks inimene päevas toiduga saama, miks? Täiskasvanud inimene peaks toiduga saama päevas 25-35g kiudaineid, sest need suurendavad toidukördi mahtu ja tekitavad sellega täiskõhu tunde. Lisaks eeltoodule Kiirendavad toidumassi edasiliikumist peensooles ...
makaronid 70,9-75,5 kapsas 2,1-7,1 kartul 18,6-20,9 aedhernes 10,5-13,9 apelsin 9,2-11,4 banaan 21,8-23,5 mustsõstar 9,8-13,6 pähklid 11,1-23,5 piim 4,5-5,1 loomamaks 3,5-5,1 kanamuna 0,4-0,5 viinerid 0,4-2,7 Funktsioon organismis 1. Energeetiline Organismi põhiline energiaallikas - ~ 60 % kogu ööpäevasest energiast saadakse süsivesikute arvelt (süsivesikud - glükoos, fruktoos - on kõigi heterotroofsete organismide energiaallikaks). 1 g süsivesikute lagunemisel eraldub 4,1 kcal (17,1 kJ) energiat. 2. Plastiline ehk ehituslik Kõikides kudedes ja organites on süsivesikuid. Nad on rakukestades, rakkude sisemuses.
Diabeet Referaat 2006 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS............................................................................................................................ 2. MIS ON DIABEET?...................................................................................................................... 2.1 I-TÜÜPI DIABEET.................................................................................................................... 2.1.1 RAVI..................................................................................................................................... 2.1.2 RISKIFAKTORID................................................................................................................ 2.2 II-TÜÜPI DIABEET.................................................................................................................... 2.2.1 TEIST TÜÜPI DIABEEDI RAVI...............................................
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool IK KAUBAMÄRGID JA TOIDUAINETÖÖSTUSED EESTIS Referaat Õppejõud: Liina Maasik Mõdriku 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Teema "Kaubamärgid ja toiduainetööstused Eestis" on tänapäeval väga aktuaalne. Praegu on palju erinevaid organisatsioone, mis pakuvad teenuseid ning tooteid, peaaegu kõigil on olemas oma käubamärk. Kaubamärke kasutatakse äriisukute toodetud kaubade ja teenuste individualiseerimiseks, st kaubamärk eristab üht firmat, kaupa või teenust teistest, ja on olemas praegusel turul. Kaasaegse konkurentsi tingimustes kaitseb kaubamärgi registreerimine ebaseadusliku kasutamise ja kopeerimise vastu. Kaubamärk on omandiõigus ja ettevõtte mittemateriaalne vara. Kaubamärgi omanik võib lubada või takista...
Kasutatav tooraine võib olenevalt kutrist olla jahutatud, külmutatud või ka kõrgemal temperatuuril (maksavorst). Kutris toimub vorstimassi täielik valmistamine, s.o. peenestamine, segamine ja vorstimassi moodustumine. Seadmesse sisestatakse eelnevalt peenestatud liha, millele lisatakse järgemööda kõik üksikud komponendid. Kutrikauss pöörleb ja seal asuvad noad peenestavad ja segavad toorainet. Kuterdamise lõpuks saadakse homogeenne vorstisegu - viinerid, sardellid, keeduvorstid. Olenevalt kutrist võib see töötada vaakumis või atmosfäärirõhul. Kuterdamine toimub kahefaasilise protsessina: 1) peenpeenestamine (1/3 kogu protsessist); 2) vorstisegu moodustumine (2/3 kogu protsessist). Tooraine lisamise järjekord: 1) esmalt kõige taisem tooraine, 2) seejärel soolamislisandid (keedusool, fosfaadid), jäävesi, 3) rasvane tooraine ja 4) maitseained Kuterdamise põhireeglid: 1
Supid köögiviljasupid hapukoorega Kõik väheserasvasisaldusega Vähese taimeõliga praetud Loomse rasvaga praetud Kala keedetud ja hautatud kalad kalad kalad Kana- ja kalkuniliha (ilma Liha, Pasteedid, viinerid, vorst, nahata), vasika-, küüliku- Maks, rasvata loomaliha lihatooted rasvane liha lamba- ja linnuliha Rasvane piim ja kõrge Rasvata piim, vähese Keskmise rasvasisaldusega rasvasisaldusega juustud, Piimatooted rasvasisaldusega juustud,
arvestades praegusi saastumismäärasid LASTELE: Eelistada valget, magevee kala Nitritid (E249 ja E250) lihatoodetes säilitusainetena, värvus ja maitse. PLUSSID -mikroorganismide kasvu pärssiv mõju, hoitakse ära toidumürgitusi tekitavate mikroorganismide arvu, eelkõige Clostridium botulinumi, kasv. Ületarbimine- hapniku sidumisvõime, nitroosoõhendid ja vähirisk. Nitritiooni päevane ohutu kogus ADI 0,07 mg kehakaalu kg kohta päevas. Lapsed saavad; viinerid sardellid, keeduvorst, lihatooted. ADI arvust enam nitriteid 3% uuritud lastest. Rohkem oli ületamisi 1-2aastaste vanusegrupis (4,4%) ning vähem 3-10aastaste vanusegrupis (2,7%). NITRITEID SISALDAVAID LIHATOOTEID 1-3 aastane laps kuni 55 grammi nädalas 4-6 aastane laps kuni 90 grammi nädalas 7-10 aastane laps kuni 155 grammi nädalas. Gluteen toidus Diagnoositud tsöliaakia või soovimatus gluteeni toidus kasutada, ebaselge põhjusega sümptomid
Pop corn 43 Margariin (r 40%), salaami 40 Oliiv, must, konserv, kartulikrõpsud, vahukoor 35 Shokolaad, suitsuvorst, kookospähkel, angerjas 35 Sprotid, sealihakonserv, sinihallitusjuust, munakollane 30 Emmental, valgehallitusjuust, halvaa, suitsuangerjas 30 Veisemaksapasteet, martsipan, juust, lihakonserv 25 Piparkook, kakaopulber, kana, viinerid, keeduvorst 20 Kreeker, hapukoor, avokaado, soolaheeringas 20 Sealiha, glasuurkohuke, kringel, segahakkliha, sardiin 15 tomatis Orgaanilised ühendid Orgaanilised ühendid 5. NUKLEIINHAPPED 5.1. Sissejuhatus Ehitusüksusteks on nukleotiidid. Igas nukleotiidid 3 komponenti:
Pop corn 43 Margariin (r 40%), salaami 40 Oliiv, must, konserv, kartulikrõpsud, vahukoor 35 Shokolaad, suitsuvorst, kookospähkel, angerjas 35 Sprotid, sealihakonserv, sinihallitusjuust, munakollane 30 Emmental, valgehallitusjuust, halvaa, suitsuangerjas 30 Veisemaksapasteet, martsipan, juust, lihakonserv 25 Piparkook, kakaopulber, kana, viinerid, keeduvorst 20 Kreeker, hapukoor, avokaado, soolaheeringas 20 Sealiha, glasuurkohuke, kringel, segahakkliha, sardiin 15 tomatis Orgaanilised ühendid Orgaanilised ühendid 5. NUKLEIINHAPPED 5.1. Sissejuhatus Ehitusüksusteks on nukleotiidid. Igas nukleotiidid 3 komponenti:
Pop corn 43 Margariin (r 40%), salaami 40 Oliiv, must, konserv, kartulikrõpsud, vahukoor 35 Shokolaad, suitsuvorst, kookospähkel, angerjas 35 Sprotid, sealihakonserv, sinihallitusjuust, munakollane 30 Emmental, valgehallitusjuust, halvaa, suitsuangerjas 30 Veisemaksapasteet, martsipan, juust, lihakonserv 25 Piparkook, kakaopulber, kana, viinerid, keeduvorst 20 Kreeker, hapukoor, avokaado, soolaheeringas 20 Sealiha, glasuurkohuke, kringel, segahakkliha, sardiin 15 tomatis Orgaanilised ühendid Orgaanilised ühendid 5. NUKLEIINHAPPED 5.1. Sissejuhatus Ehitusüksusteks on nukleotiidid. Igas nukleotiidid 3 komponenti:
Köögiviljade söömine suures koguses annab alati täiskõhutunde. Võib süüa näiteks kapsast (lillkapsas, brüsseli kapsas, valge või lilla peakapsas jt), porgandit, kaalikat, peeti, tomatit, kurki, redist, paprikat, peterselli, tilli, lehtsalatit, samuti seeni. Erandiks on vaid kartul ja mais, mis tõstavad vere suhkrusisaldust. Oluliselt ei tõsta vere suhkrusisaldust ka liha, kala, linnuliha, keeduvorst, viinerid, munad, kohupiim, 31 samuti pähklid, sest nende koostises olev rasv pidurdab suhkru kiiret imendumist. Suhteliselt vähe suurendavad vere suhkrusisaldust türgi- ja põldoad, herned, kui süüa neid mõõdukates kogustes. Kiudained alandavad vere suhkrusisaldust. Kiudained on soolestikus mitteseeduvad toitained, mis
Selline süntees on küllalt keeruline ja energiatnõudev ning erinevate rasvhapete sisaldus rinnapiimas sõltub pisut ema toiduvalikust Küllastumata rasvhapete leidumine raseda ja imetava ema toidus on väga oluline. Laktatsiooni ajal on emapiim imikule küllastumata rasvhapete allikaks ta vajab neid kesknärvisüsteemi ja aju funktsioonide arenguks. Toitumise planeerimisel on oluline vältida rasvarikkaid toiduaineid: viinerid, margariin, rasvased saiakesed ja küpsised, friikartulid ja kartulikrõpsud, keeduvorstid jm. Kindlasti tuleks eelistada kergelt omastatavat võid, taimeõli ja koort. Rasvadest loobuda ei tohiks, sest neis on rasvlahustund vitamiinid A, E, ja D. Sarnaselt üldpopulatsioonile on soovitatav ka rasedal tarvitada vähemalt kahel korral nädalas kala, üks neist õlirikas kala, mis on oomega-3 rasvhapete adekvaatseks allikaks. Süsivesikute vajadus
62 Margariin, rasva 60% 60 Mandlid 54 Päevalilleseemned 50 Maapähklid, soolased 49 Juust, kõrge rasvasusega; maapähkel 47 India pähkel 46 Pop corn 43 Margariin (r 40%), salaami 40 Oliiv, must, konserv, kartulikrõpsud, vahukoor 35 Shokolaad, suitsuvorst, kookospähkel, angerjas 35 Sprotid, sealihakonserv, sinihallitusjuust, munakollane 30 Emmental, valgehallitusjuust, halvaa, suitsuangerjas 30 Veisemaksapasteet, martsipan, juust, lihakonserv 25 Piparkook, kakaopulber, kana, viinerid, keeduvorst 20 Kreeker, hapukoor, avokaado, soolaheeringas 20 Sealiha, glasuurkohuke, kringel, segahakkliha, sardiin tomatis 15 5. NUKLEIINHAPPED 5.1. Sissejuhatus Ehitusüksusteks on nukleotiidid. Igas nukleotiidid 3 komponenti: a) N-alus · puriin n.ö suuremad lämmistikalused koosnedes 2.st heterotsüklist. Molekulmass suurem. adeniin A guaniin G · pürimidiin tsütosiin C tümiin T uratsiil U Chargaffi kriteerium: G+T A+C b) Pentoos 2 tüüpi:
En. Valk Rasv. C18:3 KOLESTER. mg Lakt. Kiuda Ret.ekv Vit.D Vit.E Vit.B1 Vit.B2 NIATS.EKV Vit.B6 Vit.B PANT.HAPE Vit.C TUHK Na K Ca Mg P RÄNI Fe kcal g g G mg g g g g g mg mg mg Mg mg 12 g Mg mg G mg mg mg mg mg Mg mg Teraviljatooted. Nisujahu 328 9,9 1,7 0,07 0 67,1 0 3,5 0 0 0,32 0,43 0,05 5 0,08 0 0,5 0 0,44 0,4 150 13 21 100 2 5,2 Rukkijahu 328 10 2,3 0,14 0 65,6 0 13,6 1,1 0 1,63 0,3 0,13 2,7 0,35 0 1,34 0 1,7 1 500 30 110 ...
1 riigiti erinev - mis ühes riigis lubatud, see teises riigis keelatud - see omakorda näitab ohumärki, kui mingit lisaainet kusagil inimtoiduks sobilikuks ei peeta. Pealegi on lisaainete koguste taluvus arvestatud nö keskmise inimese järgi. Võite vaid mõelda, kui ca 70 kg kaaluv inimene tohiks ohutult süüa päevas mõned viinerid, siis pakkudes sellist toitu 15 kg kaaluvale lapsele, on tagajärjed teistsugused. Alati ei pruugi kõik koheselt silmaga nähtav või käegakatsutav olla, terviserisk on igal juhul kujundatud ning raskemad haigused võivad jääda tulevikku. On tehtud sadu uuringuid ning ära tõestatud, et mitmed haigused inimestel on tingitud valest toitumisest ja vähesest liikumisest. Southamptoni ülikooli teadurid uurisid eelnevalt
KTUD.RH. küllastatud rasvhapped Toitainete sisaldus tabelis tähendab... C16 palmitiinhape 0 C18 steariinhape MKTA.RH. monoküllastamata rasvhapped PKTA.RH. polüküllastamata rasvhapped C18:2 linoolhape C18:3 linoleenhape VL.KIUDAINED vees lahustuvad kiudained RET.EKV. retinooli ekvivalent NIATS.EKV. niatsiini ekvivalent PANT.HAPE pantoteenhape R% sisaldab x% rasva KLASS E tailiha sisaldus üle 55% KLASS O tailiha sisaldus 40-45% (0.9) söödav osa 90% Sul. sulatatud Rasvas. rasvasusega Toitainete sisaldus tabelis tähendab... vastava toitaine sisaldus antud toiduaines on 0 või minimaalne andmed toitaine sisalduse kohta antud toiduaines puuduvad ENERGIA (kcal) ENERGIA (kJ) ...
· 1953 Karl Hovland's model Exposure Attention Comprehension Acceptance Retention (talletamine, mäletamine) (Behavioral) Change (Communication and Persuasion, 1953) Hovland: "uinumisefekt" 1949, sõnumi "allika usaldusväärsus" kui olulisim tegur Hoiaku muutmisel/muutumisel 1951 · 1961 R. J. Lavidge, G. A. Steiner'i mudel: teadlik/tahtlik mõtlemine (conscious thinking) emotsioonid/tunded hoiaku muutus otsus · 1957 Festinger'i kognitiivse dissonantsi teooria: Inimene püüdleb/taotleb tunnetuslikku kooskõla/järjepidevust (cognitive consistency) ja satub segadusse, kui ebakõlad ilmnevad tema uskumuste/tõekspidamiste ja reaalstelt kogetu/tajutu vahel. Kui inimene sooritab ostu ja hiljem saab teada, et see kaubamärk on kahtlase väärtusega, siis ta kas on õnnetu v silub dissonantsi suhtumise muutmisega: hakkab ostu õigus...
Vorstide abitooraineteks on loomade sooled, põied, seamagu, kunstkestad ja sidumisnöör. Liigid. Liigitamise aluseks on valmistamise iseärasused. Toored vorstid on kuumtöötlemata. Jagunevad omakorda praevorstideks (kesta pritsitud toores vorstimass), toorsuitsuvorstideks (külmsuitsu salaamivorst) ja kuivvorstideks (suitsutamata, pikaajaliselt kuivatatud). Roavalmistamisvorstid on termiliselt töödeldud vähemalt 72° sisetemperatuurini. Need on viinerid (batooni läbimõõt 14...28 mm), sardellid (28...36 mm) ja grillvorstid (suitsuga kuumutatud). Keeduvorstid kuumutakse algul suitsuga ja seejärel keedetakse tootesisese temperatuurini 71°. Niiskusesisaldus ei tohi ületada 75%. Lihaleivad sarnanevad retseptuurilt keeduvorstidele. Vorstimass küpsetatakse vormides tootesisese temperatuurini 71°. Suitsuvorstid on kuuma suitsuga suitsutatud. Jagunevad omakorda kuumsuitsuvorstideks (suitsutatud tootesisese temperatuurini 70.
(kuus korda), samuti pannakse klient enamasti sundvaliku ette (seitse korda). Pereturist ootab toitlustuse osas suuremat paindlikkust ja laste vajadustega arvestamist. Kaks vastajat soovisid võimalust valida toidu kogust, kaks vastajat aga mitmekesistada valikut. Kõik soovisid kohvikute lastemenüüs näha tervislikumaid toite. Üks vastaja nentis, et vaatamata toidukoha stiilile pakutakse lastele ainult viinerit-friikartulit; teine vastaja lisas, et miskipärast on viinerid fritüüritud ja pakkus, et laste jaoks võiks viine- reid keeta. Üksmeelselt arvati, et suvine ja talvine teenindus on erinevad. Suvel on kiirem ja teenindatakse halvasti; talvel on söögikohad tühjad ja toidu saab meeldivamalt kätte. Näiteks teenindajad naeratavad talvel rohkem ja ooteaeg on tunduvalt lühem. Majutusasutustena on spaahotellid Eesti pereturisti jaoks liiga suured, puudub perso- naalne tähelepanu ja süsteem toimib konveierina. Suvel lisandub vastajate arvates üle-
5 3,18 NIKKEL, µg 3 3 7 1,86 KROOM, µg 2 2 20 26,8 FLUOR, µg 10 10 2,5 44,45 JOOD, µg 2,5 2,5 13,6 16,55 SELEEN, µg 27,6 27,6 0,3 0,36 ALUMIINIUM, mg 0,3 0,3 Teevorst Laupäeva- vorst Viinerid Grillvorst Poolsuitsuvorst "Tallinn" 258,1 228,5 245,1 ENERGIA, kcal 262,9 376,4 1080 956 1025,5 ENERGIA, KJ 1100,1 1575,1 61 64,5 63 VESI, g 61,4 44,8 9,6 9,3 12 VALGUD, g 11,6 17,1
toimub glükolüüsi, tsitraaditsükli ja hingamisahela koostoimes. Riigieksami küsimused. Võrrelge anaeroobset ja aeroobset glükolüüsi. Tsitraaditsükli sisend ja väljund. Nimetage kolm viisi, kuidas organism tõstab veresuhkru taste. Nimetage kolm võimalust, milleks verest leiduvat glükoosi kasutatakse. Selgitage, miks on lihased pärast intensiivset pingutust järgmisel päeval kanged ja valusad. Teie sober läbib maratoni ja tunneb väsimust ja jõuab toitlustuspunkti, kus on viinerid, mustikakisell ja kuklid (mida peaks ta sööma, et võimalikult kiiresti energiat saada ja miks). Nimetage kaks eriviisi, kuidas organismid saavad ATP-d sünteesida ja kaks eriviisi, milleks nad seda kasutavad. Kääritamisel pärmirakud toodavad ATP-d, tänu ensüümidele, mis asuvad (tsütoplasmas, käärimine on ju anaeroobne protsess). VIII. MOLEKULAARBIOLOOIGA Teadusharu, mis uurib elu avaldusi molekulaarsel tasandil.
Võib süüa Toidus peab vältima 38 Riis, tatar, hirss Nisu-, odra-, rukki- ja kaeratooted: ja neist valmistatud tooted sai, leib, riivsai, -leib, pirukad, koogid, küpsised, ja toidud vahvlid, kaerahelbed, müsli, manna, pasta, tangud, kruubid, pelmeenid, keeduvorst, viinerid, sardellid, kali, koduõlu, pudrud, paksendatud kastmed, viljakohv jne Diabeedi ehk suhkruhaiguse all kannatavad kliendid. Sel puhul on tegemist süsivesikute omastamise häirega. Tuleb vähendada magusa hulka toitudes. Selle kaudu vähendatakse ka toiduenergia hulka toidus. ----------------------------------------------------------------------------------------------------- KORDAMISEKS 1
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
