Kuidas vähendada alkoholismitarbimist? Mida saab teha riik, mida inimesed ise? Alkoholitarbimise traditsioon on pärit kaugest ajast. Kreekas ja Roomas jõid lahjendatud veini vaid targad ja haritud mehed. Juba siis teati, et alkoholi tuleb arukalt ning mõõdukalt tarbida. Veini joomine kultuuriline tava. Kui veini hakkas tarbima lihtrahvas, kadusid traditsioonid alkohol muutus igapäevasemaks ning üha kangemaks. Tänapäeval on alkoholism paljude inimeste jaoks suur mure ning minu arust süveneb aasta-aastalt see probleem igas riigis. Georg Cristoph Lichtenberg on öelnud : ,,Veini vastu tuuakse välja ainult halvad teod, millele ta on inimesi ahvatlenud, aga ta ahvatleb tegema ka sadu häid, mis mitte nii tuntud ei ole. Vein virgutab tegudele: häid inimesi headele, halbu halbadele". Alkohol muudab inimesed avatumaks, julgemaks ja melanhoolsemaks, sellepärast on alkoholi t...
peaks tagasi lükatama. Kindla nõusoleku tagamiseks tuli teha pisut eeltööd, korraldada eelkosjad. 1.1.2 Kuulamine Ülemaailmselt on ehk tuntuim ning levinuim eelkosjade komme kuulamine, mis hakkas taanduma alles möödunud sajandi kolmandal veerandil. Kuulamas käis vanem naisterahvas, sageli isamehe naine, hilisematel aegadel ka peiu ema. See oli nn kuulueit. Kuulamas käidi neljapäeva õhtuti. Kuulueidel oli kaasas viinapudel (kuuluviin). Kuuluviina vastuvõtmine oli märk, et kosjad võivad tulla. Pudeli tagasiandmine näitas, et kosilast ei soovita. Kosjad Eesti pulmakombestikus oli peategelastele, peigmehele ja mõrsjale, omane passiivsus. Tähtsamat rolli mängis hoopiski isamees, kes pidi olema abielus ning sõnaosav. Muidugi oli oluline ka see, et isamees teaks, kuidas pulmi läbi tuleb viia. Üldjuhul oli isameheks mõni sugulane, kuid hilisemal ajal võis selleks olla ka hea naaber
Saades eitava vastuse, võis ema seitsme kuu möödudes uuesti õnne proovima minna, kuid kui kolm korda oli juba ära öeldud, pidi noormees uue mõrsja leidma. 1.1.3. Kuulamine Ülemaailmselt on ehk tuntuim ning levinuim eelkosjade komme kuulamine, mis hakkas taanduma alles möödunud sajandi kolmandal veerandil. Kuulamas käis vanem naisterahvas, sageli isamehe naine, hilisematel aegadel ka peiu ema. See oli nn kuulueit. Kuulamas käidi neljapäeva õhtuti. Kuulueidel oli kaasas viinapudel (kuuluviin). Kuuluviina vastuvõtmine oli märk, et kosjad võivad tulla. Pudeli tagasiandmine näitas, et kosilast ei soovita.2 1 Tedre, Ü. (1973). Eesti pulmad. Tallinn: Kirjastus "Eesti Raamat", lk. 15. 2 Berg, E., Hiiemäe, M., Jansen, E., Johansen, U., Kurs, O., Luts, A., Mäsak, E., Palli, H., Pärdi, H., Tedre, Ü., Troska, G., Tõnurist, I., Valk, Ü., Viires, A., Vunder, E., Värv, E. (1998). Eesti rahvakultuur. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk. 415.
Purjus peaga ollakse kõigeks võimeline, nii ka Huhuu, kes maja oma rumalusest õhku lasi. Koer kannatas purjutaja pärast ja pidi ennast igale poole peitma. Tänapäeval on miljoneid inimesi, kes peavad kannatama pea igapäevaselt alkoholikute ning nende agressiivsuse käes. Meedias on ju palju kajastunud lugusid naistest ja lastest, keda alkohoolikutest mehed väärkohtlevad. Samas on olnud juhtumeid, kus hoopis mees ja lapsed on säärase käitumise ohvrid. Alkoholijoojale ei anna viinapudel mitte ühtegi eelist. Öeldakse, et viin on tarkade inimeste jook. Kes juua ei oska, see parem ärgu joogu. Alkoholiga peab piiri pidama. Alkohol võib oma hävitustööga jõuda ka alkoholismini. On kahte tüüpi tarbijaid: need, kes joovad reede õhtuti pokaali veini ja need, kes joovad igal võimalikul viisil. Just neid, kes joovad igas võimalikus kohas igapäevaselt ebanormaalselt suures koguses alkoholi ärhvardab alkohooliku staatus. Alkohoolikuid tunneb ära mitut moodi
öelnud: ,,Inimene on ühiskondlik loom." Kibestunud inimene seda pole. See, kes on harjunud inimestes pettuma, hoiab neist eemale. Omaette hoidjatele ei saa ka etteheiteid teha. Nad ei taha riskida järjekordse võimalusega kõrvetada saada ning eelistavad seda ennetada inimestest eemaldudes. Mõnikord ongi üks suur kivi kodarates see, mida inimene vajab, et endas selgusele jõuda ja aru pähe võtta. Mihkel Raud kirjeldas raamatus ,,Musta pori näkku" oma nooruspõlve, mis suures osas, viinapudel näpus, möödus. Ühel korral olevat ta ööpäeva jooksul koguni kaks liitrit viina ära joonud. See ei ole ei mõistlik ega normaalne. Olles aastaid oma keha süüdimatult kangete alkohoolsete jookidega mürgitanud, tuli Raud mõistusele alles siis, kui pohmellist tingituna viirastusi nägema hakkas. Suure kassiahastuse tõttu nägi ta inimtühjas ruumis pead vangutavaid vanakesi ja kuulis nende sosinaid. Kas siis tõesti on vaja nii sügaval mülkas ära käia, et asju selgemalt näha
kurat ka kosja. Eelkosjad ehk kuulamine. Kosja tuli minna kindla peale, sest kus selle häbi ots , kui kosjad tagasi lükatakse. Kogu küls oleks teada saanud ja naernud põlatud peigmeeest. Kuulamiseks saadeti tulevase pruudi koju kuulueit, kelleks oli tavaliselt keegi vanem naisterahvas, harva ka peigmehe ema. Kõige tähtsam kuulueide omadus oli kõneosavus: ta pidi ümbernurgajutuga teada saama, kas tulevane kosilane on ikka oodatud ja igati tema häid omadusi kiitma. Kindlasti pidi tal viinapudel ehk kuulupudel kaasas olema. Võesti pudel vastu ja joodi sellest, siis olid lootused kordaminekuks kõige paremad; pandi kuulupudel aga avamata kõrvale, tähendas see järelemõtlemist ja tagasiandmine muidugi seda, et kaup jääb katki. Kosjaskäimiseks oli vanasti kindel aeg, kuigi see paikkonntiti erines. Audrus peeti sobivaks talve. Tori rahvas leidis, et paras aeg on just hilissügisel. Viljandlased nimetasid kosjakuudeks novembrit ja märtsi
Olles küll peategelased, ei tegutsenud nad ise, vaid nende eest toimetati kõik ära -- niihästi kosimisel kui pulmades. Kosjas kõneles ja tegutses isamees, vanem abielus mees, tavaliselt peigmehe sugulane. Kosja mindi vanasti ratsa täkkhobusega, hiljem sõideti ehitud vankriga. Aeg pidi olema noore kuu teisipäeva, neljapäeva või laupäeva õhtul. Kosilastel olid kaasas kingitused, varasemal ajal õllelähker, hiljem viinapudel. Kosjaviin pidi olema magus ja punane. Kosjajutt oli ümberütlev ja isamees pidi olema väga sõnaosav. Jutu lõpetuseks pandi viinapudel lauale ja, kui peremees sellest rüüpas, oli see märgiks, et kosjad on vastu võetud. Kosjakingid ehk kihlad oli omaaegsele naise ostmisele viitav igand. Üldtuntud kingid olid pruudile põll, siidrätt ja nuga (hilisemal ajal sõrmus), emale tanu või põll, isale müts või piip, õdedele ja vendadele rätid. Selle juurde käis veel 19
lihapirukaid. Onni jõudes katsid nad magamisasemed kuuseokste ja paksude tekkidega. Mõlemad istusid teine teisele lavatsile. Tanel avas õllepudelid ja ulatas ühe Heidile. Pärast mõningast väikust küsis Heidi, miks poiss oli onni ehitanud. Tanel rääkis, et kui ta oli üks kord purjus peaga koju läinud, oli selles oli tulnud suur pahandus ja pärast seda otsustas tema vend mingi ohutu paiga teha. Kella kümneks oli neil viinapudel lahti tehtud. Heidi oli juba täis, kuid Tanel sellest kaugel. Pärast viimase tilga joomist hakkas Heidil väga paha ja ta oksendas jälle. Tanel hoolitses tüdruku eest ja viis tüdruku voodisse. "Aah mu pea " oiatas Heidi nina kirtsutades. Tal oli külm ja sisemuses keeras. Tanel andis talle peavalutabletti ja Heidi olemine muutus natuke paremaks. Pärast hommikusööki helistas tüdruk Dianale ja kuna ta oli oma telefoni ära kaotanud, kasutas ta poisi oma
Kolmanda pulmapäeva keskseim sündmus oli veimevaka jagamine. Veimekirst toodi koos vakarahvaga või käidi eraldi kirstu toomas. Vakarahvas nõudis kirstu lunastamist. Veimed olid veimevaka sees. Esimesena anti veimed ämmale ja äiale, siis said pulma ametimehed, seejärel teised pulmalised. Mitmel viisil rahakorjamine oli pulmades üldine. Kõige uuem ja ühtlasi kõige levinum oli viinaga rahakogumine pärast veimede jagamist. Noorpaar istus laua taga, laual viinapudel ja tühi taldrik. Isamees kutsus pulmalisi laua juurde ükshaaval, nimepidi ja tähtsuse järjekorras, vaheldumisi saaja ja vakarahva hulgast. Igaüks pidi taldrikule panema mündi ja sai siis lonksu viina. Rahakorjamine oli ühise abistamise vorme nagu ka pulmakoti kaasavõtmine. Ka pulmade lõpetamine oli traditsioonipärane. Kohati lõpetati pulmad nooriku tantsitamisega "pulmade lõhki tantsimine". Tavaline pulmade lõpetamise märguanne oli lõputoit, enamasti kapsad või kapsasupp
ülalt alla lugedes välja "pip-piip". Ruja süüdistati riigi õõnestamises (mida nad muidugi kõigest hingest püüdsidki, ainult ei osanud loota, et see nii lihtsalt õnnestub!), selline kutsung pidavat olema raadiojaamal Ameerika Hääl. Trükikoja töötaja ja kontserdi korraldaja vallandati selle eest. Muidu heideti kontserdile veel ette, et publik olla jätnud saali maha paar tühja veinipudelit - see oli miskipärast tragöödia. Ansamblil oli laval ka viinapudel - klaveril - millest joodi. See oli loomulikult vesi, laulja kurgule. Sellest kontserdist tekkinud suhtumine andist tunda oma 10 aastat nii Rannapile kui ka Kaljuste koorile. Veel olla nad mõnitanud midagi pühalikku sellega, et koori meeslauljatel olid seljas frakid, ansamblil aga hilbud. Ruja sai "igavese" esinemiskeelu. Ruja oli muutnud osaks mitte ainult eesti rockmuusikast, vaid ta seondus mitmel moel kogu noore eesti kultuuriga. 5
5. Pruut ja peigmees peab valima enda võistkonnast ühe võistleja, kelle siis panna toolile istuma. Ja siis tuleb välja, et juuste külge pidi ühe minuti jooksul nii palju juuksekumme panema kui mahub. Pruudi võiskonnas on meesterahvas see kellele hakkab neid kummikesi pähe panema. 6. Ühel jalal hüppamine. Ja silmad kinni. Eks pange inimesed ühel jalal silmad kinni hüppama kui paar pitsi juba hinge all 7. Tool, toolil viinapudel koos pitsiga. Mõte on selles, et üks jookseb valab pitsi täis, teine jookseb, joob ära ja niikaua kuni kõik said valatud ja joodud...Võidab see võistkond kes saab esimesena ringi peale. Pulmatraditsioonid vanasti Pruudi peakate Traditsioonilise pruudirõivastuse juurde kuulub loor. Algselt oli naise peakate - linik, rätik, müts või tanu - märgiks neiu siirdumisest abielunaise seisusesse. Vanarahva kombe kohaselt tohtisid ainult vallalised tütarlapsed käia paljapäi
raudkasti. Sinna toob Peep talle hommikuti viinapudeli ja maksab viinaga Tiimule tehtud töö eest. Raudkast on ehitatud nii, et viin tilgub klaasi ja teatud aja tagant avaneb kasti uks ning Tiimu saab viina. Peale tööpäeva lukustab Peep sepikoja ukse väljastpoolt. Lihalikud sõbrad olid Tiimu kiusatusse saatnud, rauast sõber pidi ta nüüd päästma. Ühel päeval läks Peep linna ja Tiimu jäi üksi sepikotta tööd tegema. Võõras teeline tuli tööd tooma, viinapudel kaasas. Koos tehti tööd ja joodi viina. Peale teelise lahkumist läks Tiimu peast segi: ta jooksis tuppa, kuhu poleks tohtinud minna, karjus ja lõhkus, otsis raudkapi võtit. See oli aga Peebul linnas kaasas. Tiimu läks sepikotta tagasi, vaatas seinal olevat raudkasti, võttis vasara ja lõi kapi seinalt maha ning sulatas üles. Ta hävitas kogu sepikoja ja lahkus sealt. Ta ei tahtnud enam mõõdupuu järgi elada. 10 omnibuss 10
välja "pip-piip". Ruja süüdistati riigi õõnestamises (mida nad muidugi kõigest hingest püüdsidki, ainult ei osanud loota, et see nii lihtsalt õnnestub!), selline kutsung pidavat olema raadiojaamal Ameerika Hääl. Trükikoja töötaja ja kontserdi korraldaja vallandati selle eest. Muidu heideti kontserdile veel ette, et publik olla jätnud saali maha paar tühja veinipudelit - see oli miskipärast tragöödia. Ansamblil oli laval ka viinapudel - klaveril - millest joodi. See oli loomulikult vesi, laulja kurgule. Sellest kontserdist tekkinud suhtumine andist tunda oma 10 aastat nii Rannapile kui ka Kaljuste koorile. Veel olla nad mõnitanud midagi pühalikku sellega, et koori meeslauljatel olid seljas frakid, ansamblil aga hilbud.. Ruja sai "igavese" esinemiskeelu. Ruja oli muutnud osaks mitte ainult eesti rockmuusikast, vaid ta seondus mitmel moel kogu noore eesti kultuuriga. Üks
mille taga Maya ja Seth suudlesid. Ta ei läinud neid segama ning otsustas lasta oodata kuni nad lõpetavad. Ning ennem kui ta arugi sai oli Maya ta kõrval ning karjus, et mida ta temast tahab. Mayale oli hakkand tunduma et Ann jälitab teda. Ann tõttas keldri trepile ja puhkes nutma. Siis tuli Orgoth ja Seth teda lohutama. Maya tuli veidike hiljem ja vabandas kui oli teada saanud, et Anni vend on arvatavasti surnud. Nad läksid kõik koos sisse ja Annile pisteti viinapudel pihku. ,,Joo," ütles Seth," See aitab." Ann võtis ühe sõõmu ning tundis kuidas seest läks soojaks. Ta oli rääkinud Sethile kuidas ta oli teda kuulda võtnud ja palunud langenud ingleid. Seth rääkis, et nende jõudude kontrollimiseks on vaja tugevust. Tugevust aitab luua kaunistused ning rituaalid. Siis läksid nad kõik magama. Järgmisel hommikul ärkas Ann ja leidis ennast üksinda. Talle meenus kuidas Seth oli
nõukogude võim oli rääkinud ja koolis õpetatud. Teati, et ei tohi teha ega uskuda midagi, mis NSVL ei luba, milles oleks tegelikult väheke tarkust ja õigustki sees. Need tähed sümboliseerivadki tarkust ja teadmisi, milles oleks tõde ja tegelikkus. Vaiksed mehed Justkui tähekogusid on liivakstidesse puistatud lapsi. Pargiserval aga papid trimpavad napsi. Liivakastidest helgib kilkekiiri. papid aga otsivad kadund silmapiiri. Söödud on mõnisada grammi vorsti. Viinapudel saab tühjaks varsti. Ei keegi haista, kuis lõhnavad lehed ja muld. Neil päädes uitab tükike tahmast tuld. Veel enne, kui hinge haarab enesejälestus, käib sealt läbi mõnigi muistne mälestus. Üks neist kunagi laulis ja vahvsti lõõtsa mängis. Pärast kaisutas ilusaid plikasid sängis. Teine võimsalt jooksis ja purustas rekordeid. Tribüünilt kõlasid rahva hurraad ja hei-heid. Kolmas pidas omaks kindlat maailmavaadet ja veel mõnda sehukest peenikest aadet.
Kakerdaja - hakkad kakerdama, ader ei püsi vaos (Järvekaur) Linalind - vilets linaõnn Tegevused 1. Kuuleb - kuulis 1x 2. Nägemine (kured kuulda, haned näha, luiged lugeda) 3. Varjamine 4. Situtamine (õnn on hilisem tõlgendus) Hingede ümberpaiknemine - Maagiline kontaktsus Kehaline kontakt 1. Kallistamine 2. Hammustamine 3. Suudlemine 4. Suguühe 5. Kehaeritised 6. Puudutus - vargne puudutus 7. Söömine 8. Joomine (sipelgapesa lugu, viinapudel tuleb jaaniööl ära juua) 9. Tapmine Sekura - indiaanlaste kaitsevaim [Film ,,Leon] Laiba pea põhjapoole; Nägemata laip - Neid ei torgita loomade poolt. Metsas maga pea põhjas. 10. Imemine Kaudne kontakt 1. Puhumine 2. Jälgedes käimine 3. Asemel magamine 4. Toolil istumine 5. Kellegi asja saamine ( eraldi kauss tuleb 20. sajandi alguses) 6. Üle läve andmine 7
Mõrsjaid valiti eelkõige nende tervise, töökuse ja hoolsuse järgi. Teisel kohal oli neiu perekonna rikkus ja viimasel alles ilu. Tihti juhtus ka nii, et abielu sõlmiti noorte vanemate poolt tulevane paar ei pruukinud üksteist varasemalt isegi teada. Kui mindi kosima, siis kindla peale. Peigmehed saatsid pruudi perekonda mõne vanema naise ümbernurgajuttu ajama. Tolle ülesanne oli teada saada, kas oodatakse kosilast ja kas just seda konkreetset kosilast. Kaasa viidi viinapudel kui näitsiku perekond selle vastu võttis ja see tühjaks joodi, võis kosilane julgelt kosja minna. Kui mitte... siis kaup sinnamaale jäigi. Veel üks viis oma võimaluste teadasaamiseks oli neiule kosjakase akna taha viimine. Kui neiu selle tuppa võttis, tähendas see jah-sõna, kui mitte, tähendas see jällegi keeldumist. Vahel olid aktiivsemaks pooleks ka neiud ise nemad võisid käia kolm korda aastas tupele kutsumas
Põhjused olid erinevad: peigmees ei pruukinud tüdruku vanematega kaubale saada, kuid tuli ka lihtsalt tõmbamine odavam. Eelkosjad ehk kuulamine. Kosja tuli minna kindla peale, sest kus selle häbi ots, kui kosjad tagasi lükatakse. Kuulamiseks saadeti tulevase pruudi koju kuulueit, kelleks oli tavaliselt keegi vanem naisterahvas, harva ka peigmehe ema. Kuulueit pidi ümbernurgajutuga teada saama, kas tulevane kosilane ikka oodatud on ja igati tema häid omadusi kiitma. Kindlasti pidi tal viinapudel ehk kuulupudel kaasas olema. Võeti pudel vastu ja joodi sellest, siis olid lootused kordaminekuks kõige paremad; pandi aga pudel avamata kõrvale, tähendas see järelemõtlemist ja tagasiandmine muidugi seda, et kaup jääb katki. Mulgimaal aga oli kosjakase tava. Noormees viis kase neiu akna taha ja kui see sisse võeti, oli mõtet kosja minna. Varasemal ajal oli ka tuntud tava, kus aktiivsemaks pooleks olid hoopis tüdrukud, kes käisid poisse tupele kutsumas
edasi homsele etendusele, mis oli mõeldud venelastele, kel homme palga päev. Loodetakse, et homme on jälle täismaja ja saab natuke rohkem raha kui täna. Enne Ekke äraminekut öeldi talle, et ta ikka homme ka neid vaatama läheks ja palju sõpru- tuttavaid kaasa võtaks, sest neil on vaja suurt publikut. Nüüd seadis Ekke sammud kodupoole, teiselepoole Ingelandi. Tee peal nägi ta aga ühtäkki naabrimees Toomas Üüvet, kes istus maas, viinapudel kõrval. Eneken istus vankris, kahvatu ja nutetud silmadega. Toomas murrab nüüd puult vitsa ja hakkab selle hobust peksma, sest too polnud liikunud juba neli tundi kohalt ja toomasel oli küllalt aidanud. Ta karjus, et mustlane teda petnud oli ja et ta oma raha tagasi tahab. Aga ta ei saanud kedagi appi ka kutsuda, sest ta oli praalinud enne kui odavalt ta enesele hobuse oli saanud. Ta käskis Enekenil minna koju ja kellelegi mitte midagi selle kohta öelda. Samal
Ehalkäimine oli justkui kosjade-eelne kohustuslik ettevõtmine ja noorte tutvusesobitamise üks vorme. (Kalits, 1988: 22) Et kosjad korda läheks, selleks tuli kindlasti eeltööd teha. Teadupärast eelnesid tõelistele kosjadele veel eelkosjad, kus kosjade sobivust kontrolliti. Veel eelmise sajandi esimesel poolel on levinud nn. „kuulamine“. Kuulueideks või -naiseks oli tavaliselt keegi sugulane või isamehe naine. Kindlasti pidi tal viinapudel ehk kuulupudel kaasas olema. Kui kosjaviinad vastu võeti, siis oli see kinnituseks, et ka kosjad vastu võetakse. (Meri 2003: 14) Kosja sõitis peigmees koos isamehega. Nimetusi on isamehel mitmeid: raudkäsi, käpamees, kosjaisa, käemees, kõrvitsamees, saajavana, ninamees. Kosjasõit oli väga tähtis. Sõidu hobune 7 pidi olema täkk, halvemal juhul ka ruun, aga mitte mingil juhul ei tohtinud olla selleks mära.
vastata ja nõnda läks jutt edasi homsele etendusele, mis oli mõeldud venelastele, kel homme palga päev. Loodetakse, et homme on jälle täismaja ja saab natuke rohkem raha kui täna. Enne Ekke äraminekut öeldi talle, et ta ikka homme ka neid vaatama läheks ja palju sõpru- tuttavaid kaasa võtaks, sest neil on vaja suurt publikut. Nüüd seadis Ekke sammud kodupoole, teiselepoole Ingelandi. Tee peal nägi ta aga ühtäkki naabrimees Toomas Üüvet, kes istus maas, viinapudel kõrval. Eneken istus vankris, kahvatu ja nutetud silmadega. Toomas murrab nüüd puult vitsa ja hakkab selle hobust peksma, sest too polnud liikunud juba neli tundi kohalt ja toomasel oli küllalt aidanud. Ta karjus, et mustlane teda petnud oli ja et ta oma raha tagasi tahab. Aga ta ei saanud kedagi appi ka kutsuda, sest ta oli praalinud enne kui odavalt ta enesele hobuse oli saanud. Ta käskis Enekenil minna koju ja kellelegi mitte midagi selle kohta öelda. Samal
Kindlasti ei maeta surnut paljajalu, surnul peavad kingad jalas olema. Surnule kaasa pandavad asjad Surnule pannakse kaasa igasugu asju kaasa, varem on neid pandud küll rohkem, kuid ka praegu siiski pannakse esemeid kaasa. Need asjad võivad sageli olla väga väikesed asjad, igapäevased tarbeasjad, enda välimuse eest hoolitsemise asjad või raha (teerahaks, teises ilmas läheb vaja). Kaasa võidi panna raha, nõel ja niit, saunaviht, seep, peahari/kamm, taskurätik, viinapudel, piip ja tubakas. Seletusteks võib olla, et surnul on neid asju teises ilmas vaja, kaitse surnu eest, elavate õnne säilitamiseks. Kaitse- ja tõrjeriitused Loorits: võõrad surmajõud on vallutanud keha. Lapsed ja nõrgad ei tohi olla surivoodi jalutsis (surnu pilgu oht), silmade sulgemine, magajate äratamine, peeglite, veenõude jt läikivate pindade kinnikatmine; läikivate ehete keeld, hing võib end mõne asjaga siduda ning see võib muutuda elavatele ohtlikuks
teadmiste jagamine(nt uuendused põlluharimisel). + J. G. Eisen von Schwarzenberg 1764 ,,Ühe patroodi kirjeldus..." - + August Wilhelm Hupel ja Peter Ernst Wilde andsid välja Põltsamaal 1766 1767 I eestikeelne ajaleht ,,Lühike õppetus mis sees head rohhud täeda antakse" Kuidas end ravida, karskuse eest; kuidas talupojad end pettuste eest säästa võivad: pettur tuleb viinapudel käes, ajab palju juttu, pakub suutäisi viina, kuniks joobnud olete, seejäral annate vaka asemel poolteist; valitsevale klassile teadaandmiseks, et pärisorjus on oma aja ära elanud. Haridus + 1765.astal Liivimaa maapäeva koolikorralduse kava + 1731.aastal I maarahva kalender Kujutav kunst + Klassitsism: Tartu Ülikool
elukeskonda inimese tegevus pidevalt kitsendab. Põgusalt puutuvad hundid kokku ka Avdi Kallistratoviga. Teose kolmandas osa on lugu isahunt Akbara ja emahunt Tastsajnari poegade röövist ja selle tagajärgedest.. Bazarbaj Nojgutov elab Tjan-Sani mägedes ja töötab kohalikus karjakasvatusega tegelevas majandis. Ühel päeval saab ta ülesandeks geoloogidele mägedes teed näidata. Tasuks on nii raha kui ka viinapudel. Tagasiteel koju röövib joobnud majandile müümise eesmärgil Bazarbaj pesast neli hundikutsikat. Ent hundid, isahunt Akbara ja emahunt Tastsajnar, hakkavad teda, tema hobust jälitama. Suurivaevu jõuab Bazarbaj majandi eesrindlase Bostoni majani. Hundikutsikat pannakse ööseks varjule Bostoni lauta. Hundid, kes arvavad, et kutsikad jäävadki lauta, hakkavad nüüd tihti Bostoni peret kimbutama. Ükskord õnnestub isahunt Akbaral röövida Bostoni väike laps. Boston
indgermaani arusaamal, mille kohaselt kesksed on reis teise ilma ja esemed, mis on selleks tarvilikud (Torp- Kõivupuu 2003: 72). Rahvatraditsioonide kohaselt hakkab lahkunu, kellele midagi kaasa ei pandud, kodus käima ja enda omandit taga nõudma13. Tavaliselt pandi kirstu surnupesuseep, viht ja kuivatusrätt. Kirstu pandi ka (teisepoolseks) eluks vajalikke või surnule isiklikult tähtsad esemed, näiteks tubakakott, piip, palveraamat, viinameestel viinapudel, suitsumehele suitsupakk, kirves, lauluraamat, Uus Testament, metallraha jne14. Uue Testamendi ja ikoonide kirstupanekut vene matmiskombestikus välditi, sest see võis solvata Jumalat või ikoonil kujundatud pühakut ( 1999: 522-523). Kirikuga seotud atribuutikast pandi kirstu kaelarist ja palveleht ( 2000: 154). 1998.-1999. aastatel korraldatud etnosotsioloogiline küsitlus Kagu-Eestis kinnitas, et surnule pannakse endiselt kaasa metallraha, mõnikord ka paberraha ja rahakott
Kas peaks olema alkomeetriga tõendatud? Kas T peab puhuma? Kutsutakse politsei alkomeetriga? Ei pea kohale tulema, ei tule ka. Politsei tuleb siis, kui on suurem avalik huvi, siin on eraisikute vaidlus. Ükskõik milliste tõendamisviisidega, võivad olla ka tunnistaja ütlused, ei pea olema vereproov või alkomeetri näit. Asitõend – viinapudel laual. Kirjeldus: näost õhutav ja haisev töötaja. o *töötaja alkoholijoovet või selle jääknähtusid võib tuvastada kõigi tsiviilkohtumenetluses lubatud tõenditega (2-17-6057 (2019)) o paneb toime varguse, pettuse vmt - (TLS § 88 lg 1 p-d 3-5) - põhjustab kolmanda isiku (kliendi või partneri) usaldamatuse tööandja vastu ei saa olla suvaline isik, peab olema TA seotud. Ei saa olla nt T abikaasa.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
