SAJANDIVAHETUSE KIRJANDUS. Kirjanduse maht kasvas 1890.aastatel oluliselt, ulatudes juba rohkem kui 300 eestikeelse trükiseni aasta kohta. Puudusid küll niisugused mõjukad autorid, nagu olid olnud Kreutzwald ja Koidula, kuid seda enam leidus nende jäljendajaid. Tolleaegse kriitika armastatud epiteete oli ,,suureandeline" ja ajastusse neid ,,suureandelisi" jätkus, ehkki tänapäev enam nende nimegi ei tunne. Aga leidus siiski ka teistsuguseid kirjanikke: tol ajal esilekerkinud autoreist on oma loominguga jäänud eesti kirjandusklassikasse August Kitzberg, Eduard Börnhöhe, Eduard Vilde, Karl Eduard Sööt, Anna Haava, Juhan Liiv jmt. Romantilised jutustused. 1880.aastail tekkis eesti kirjanduses ajalooainelise romantilise proosa laine. Selle voolu esimene jutustus Eduard Bornhöhe ,,Tasuja" (1880)on jäänud ka kogu voolu esindusteoseks. Bornhöhe on kirjutanud veel kaks ajaloolist jutustust: ,,Villu võitlused" ja ,,V...
1. Renessanss 14. - 15. saj. väldanud periood Euroopa kultuuriloos (vaimne ja kultuuriline murrang Lääne-Euroopas 14. 15. saj.) 2. Humanism Inimese ja inimlikkuse vaartustamine, mis sai alguse hiliskeskaegses Itaalias ja levis varauusajal ka mujal Euroopas. 3. Renessanssi keskused a. Itaalia Firenze, 16. saj. Rooma ja suurt osa mängis ka Veneetsia. 4. Renessanss võttis eeskuju antiigist. 5. Mille poole püüdlesid renessanssi aja maalikunstnikud? a. Kunstist sai arulemine ilu üle ja selle poole püüdlemine. 6. Mida ja kuidas nad püüdsid edasi anda? Itaalia kõrgrenessanss? a. Püütakse edasi anda õhkava luule(poeesia) tunnetust. 7. Mida võtsid antiikajast üle skulptorid? a. Kujud anti edasi tõetruult, hakati jälle kujutama rõivastamata keha. 8. Mis on palatso? Kirjelda seda. a. Paleed, kolmekordsed, neljast tiivast koosnevad ehitised nelinurkse sise...
di Giovannilt ● Ta tutvus Platoni akadeemias humanismiideedega ja see kujundas oluliselt tema antiigihuvi ● 1492. aastal oli Michelangelost saanud edukas noor skulptor ● Ta töötas vaheldumisi Firenzes ja Roomas, 1494-1495 aastail Bolognas ja aastast 1534 lõplikult Roomas ● Kirjutas ka luuletusi Tähtsamad teosed Sixtuse kabeli lagi Pieta Viimne kohtupäev Taavet Arhitekt ●Kavandas Rooma Peetri kiriku kupli ja Kapitooliumi väljaku Poeet ●1532 valmis joonistuste ja luuletuste kogu Koosneb enamasti armastuslauludest soneti vormis Pühendatud Rooma aadlikule Tommaso Cavalierile Lüürikas avaneb vapustav sisevaade üha üksikumaks jääva inimese hinge Kuidas mõjutas oma loominguga asjatu mõtteviisi ja maailmapilti? ● Tal õnnestus muuta antiikkunsti olemus oma kaasajale lähedaseks
Kas peab neil enne kõrvad lõhki lööma, et nad õpiksid kuulma silmega? Kas peab kärkima vasktrummide ja meeleparanduse-jutlustajate viisi? Või nad usuvad ainult kogelejat? Neil on midagi, millega nad uhkustavad. Kuidas nad ometi nimetavad oma uhkusasja? Hariduseks nad kutsuvad seda, see teeb nad tähtsamaks kitsekarjaseist. Seepärast nad ei kuulegi meeleldi enese kohta sõna ,,põlgus". Seepärast ma kõnelengi nende uhkusele. Seepärast kõnelen neile kõige põlatavamast: see aga on viimne inimene." Ja nõnda kõneles Zarathustra rahvale: Käes on aeg, et inimene seaks endale eesmärgi. Käes on aeg, et inimene istutaks oma ülima lootuse eo. Veel on ta maapind seks rikas küllalt. Aga kord see maapind jääb vaeseks ja tuimaks, nii et ta enam ei jaksa kasvatada ühtki kõrget puud. Häda! Tuleb aeg, mil inimene enam ei heida oma igatsusnoolt ülemale inimesest ja mil ta vibupael on võõrdunud värelemast!
K. Jaaks Peterson sünd: 14.märtsil 1801 riias.omandas keskhariduse Riia Kubermangugümnaasiumis,tundis huvi keelte vastu,õppis ÜT's algul usu- , hiljem filosoofiateaduskonnas.Fr. Robert Haehlmann sündis 31.dets 1798 Mõisa valitseja 2. Pojana.Õppis Rakvere kreisikoolis,Tartu gümnaasiumis,ÜT's,Õpetatud Eesti Selts,Pidas seal 1839 saksakeelse ettekande Kalevipojast.Lydia Koidula sündios 24.dets 1843 vändras,kihelkonnakooli J.V Janseni perekonnas,1862 sooritas Tartu koduõpetaja eksami,kirikumeelne hoiak.Juhatas Vanemuise lauluseltsi.August von Kotzebue:saksa näitekirjank,sündis Weimaris.Tallinnas kirjutas,lavastas ja mängis ise kaasa.August Wiera juhtis vanemuise tegevust 25a. Lavale toodi 1613 etendust tema ajal.Karl Menning(1879-1941).1. teatrikunsti õppinud näitejuht.Vanemuise suunamisel õppis teatrikunsti Saksamaal.Tema juhtimisel kujunes Vanemuisel kunstiteater.13.aug1906 sai vanemuise seltsist 1. Eesti kutseline teater.2. kutseline tea...
Ristikivi romaanide ülevaade. Tallinna triloogia ,,Tuli ja raud" ,,Õige mehe koda" ,,Rohtaed" Tegevuse aegruum: 1885 1937 u. 1885 1932 Talinn 1890 1934 Tallinn Läänemaa, Tallinn peategelane: kaubamaja omanik Peategelane: kooliõpetaja Juulius peategelane: tööline Jüri Jakob Kadarik Kilimit Diloogia ,,Kõik, mis kunagi oli" ,,Ei juhtunud midagi" 23.06.1939 (Võidupüha) 23. 08.1939 (Molotov- Sept 1939 II MS algus 1940 kevad, Tallinn, Tartu Ribbendtropi pakt), Tallinn Sürrealistlik romaan ,,Hin...
on ainult Jumalal (ehk paratamatul Oleval) see privileeg, et ta peab olemas olema, kui ta on võimalik. Et aga miski ei saa takistada selle võimalikkust, mida ei piira ükski piir, ükski eitus ega järelikult ükski vastuolu, siis ainuüksi sellest piisab, et teada Jumala olemasolu a priori. Me tõestasime seda ka igaveste tõdede reaalsuse kaudu. Aga äsja me tõestasime seda ka a posteriori, sest on olemas kontingentsed olevad, millel saab viimne ehk küllaldane alus olla üksnes paratamatus olevas, kelle olemasolu alus on temas endas.
² Suri 22. mai 1885 Pariisis ja on maetud Pariisi Panteoni. HUGO LUULEKOGUD ² "Oodid" (1822) ² "Oodid ja ballaadid" (1826) ² "Idamaised laulud" (1829) ² "Sügislehed" (1831) ² "Videvikulaulud" (1835) ² "Sisehääled" (1837) ² "Karistused" (1853) ² "Kontemplatsioonid" (1872) ² "Hirmus aasta" (1872) ² "Kunst vanaisa olla" (1878) ROMAANID ² "Hukkamõistetu viimne päev" (1829) Click to edit Master text styles ² "Jumalaema kirik Pariisis" (1831) Second level ² "Hüljatud" (1862) Third level ² "Meretöölised" (1866) Fourth level ² "Mees kes naerab" (1869)
originaal asub KUMUS. Pronkskuju asub linda mäel. 1920.a. valati pronksi-> valati bastionile. Hundinahk õlgadel 4)Allegoorilised tööd *Lootus, *Surematus, *Emaarmastus Amandus Adamson (1855-1929) Looming: Stiililiselt mitte enam väga range klassitsist, kohati juba peaaegu realismi järgija. Valdas meisterlikult erinevaid materjale (puit, pronks, marmor). Eriti kuulus pirnipuu nikerdajana. Loomingut võib grupeerida: 1)Mütoloogilised ja allegoorilised kompositsioonid *Laeva viimne ohe, *Laine ainuke suudlus *Aja lend, *Koit ja Hämarik 2)Portreed: * J. Köleri büst 3)Realistlikud kalurielu-kujutised *Hülgekütt Pakri saarelt 4)Monumendid *Russalka, *Fr. R. Kreutzwaldi mälestussammas Võrus *L. Koidula mälestussammas Pärnus
Karl Ristikivi 1912-1977 Karl Ristikivi Sündinud Ristitud eesnimega Karp Samuti on kasutanud eesnime Karl Konstantin 16. oktoober 1912a Saulepi vald, Varbla kihelkond, Läänemaa. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Karl Ristikivi Haridus Varbla 6-klassiline algkool Tallinna kaubanduskool (lõpetas 1930) Õppis õhtugümnaasiumis Tallinna Kolledz. (4a kursuse lõpetas ühe aastaga 19311932). 1936. aastal astus Tartu Ülikooli ja valis erialaks geograafia, lõpetas cum laude 1942. Kuulus Eesti Yliõpilaste Seltsi "Veljesto". Karl Ristikivi Ühiskondlik tegevus Karl Ristikivi oli Eesti Rahvusfondi juhatuse liige. Karl Ristikivi valiti Eesti Komitee Asemike Kogusse 1966a , 1968a ja 1970 aastal. Ta kuulus Eesti Apostlik-Õigeusu Kirikusse eksiilis...
Keskaja arhitektuur 10. Klass 2014 Jagunemine ● Keskaegne arhitektuur jagunes kaheks stiiliks ● Romaani stiil ● Gooti stiil ● Peamised ehitised olid kirikud Kirik ● Piklik hoone suunaga läänest itta, sissepääs läänes ● Kirikute ehitamisel püüti luua võimalikult aukartust äratavat tunnet ● Sees jagas kaks rida kaartega ühendatud sambaid ruumi kolmeks - löövideks ● T-tähe kujuline Romaani stiil ● Ümarkaared ● Silindervõlv ● Ehitiste täiendamine tornidega ● Kaks torni läänefassadil kummalgi pool portaali, üks piki- ja põikihoone ristumis- kohas ● Piilarid ● Torne võis olla ka rohkem, need võisid kaitset pakkuda Romaani stiil ● Romaaniaegse basiilika põhiplaan oli keerulisem kui varakristlikel kirikutel. ● Kooriruumi lisamine ● Kiriku põhiplaan muutus ladina risti kujuliseks ● Apsiid - kiriku kõige püham paik (reliikviad) ● Krüpt - keldriruum (reliikviate hoidmise koht) Bjernede kirik Taanis https://www.youtube.com/wat...
Mäletad, veersime alla mäest võet kinni kaelast ja käest? ,,Kümnes kiri Ingile" Paraku jäi see aga Visnapuu loomingus viimaseks kirjaks oma abikaasale, kuna 1941. aastal surnud naisele sai mees pühendada veel vaid järelhüüde ,,Ingi haual". ,,Ma olen üks peotäis pihu, mille puistasin haude ise pääle valgete õite vihu. See oli mu viimne vise." Teise maailmasõja lõpu poole põgenes mees Saksamaale, kust viis aastat hiljem rändas edasi Ameerika Ühendriikidesse, kus jätkas oma armastatud abikaasa tagaigatsemist. Tugevad tunded oma naise vastu aitasid mehel endaski rohkem selgusele jõuda ning õpetasid Visnapuule temast kui inimesest paljutki. Oma minekut viimsele teekonnale tajus mees ette, kuid tänu hästi elatud elule lahkus Visnapuu muretult, kinnitades seda ka luuletuses ,,Viimne kevad." ..
3)Tundmatu kunstnik „Toomkooli konrektor Johann Georg Tideböhl“ Eesti olustiku kujutav maal: L. H. Peterson“Koduteel“ 1840 Mõni Tallinna vaade- A.M. Kalju „Tallinna vaade Narva maanteelt“ 1831 2. Suurim maal on „Lorelei needmine munkade poolt“ Minule enim meeldiv maal on „Truu valvur“ 3. „Hulgekütt Pakri saarelt“ Materjalidest on ta kasutanud marmorit, puit, pronksi jm „Lüüriline muusika“ „Koit ja Hämarik“ „Laeva viimne ohe“ „Laeva viimne ohe“ „Koit ja Hämarik“ 4. “Noormees oja ääres“ „Linda“ „Sügis“ „Suvi“ „Linda“ „Hämarik“ Kasutatud on kriiti, söe, pastellid Nikolai Triik „Lennuk“ Kr. Raud „ Kalevipoja surm“ 6
Madalmaade kunst · Ühendab Hollandit, Belgiat ja Luksemburgi · Kõige suuremad saavutused MAALIKUNSTIS. Eeskuju ei võetud antiikkunstist. Vähe toretsevat ja elegantset joont. Kunstis VÕRDSUSE ideed, SIIRAD usuteemad. Ei idealiseeritud. · Leiutised: ÕLIVÄRVID, PEENMAALITEHNIKA. Õlivärvid erksamad ja sarnased loodusele. Looduse kujutamiseks puudusid reeglid. Kasutati ÕHUPERSPEKTIIVI. Alusmaaling TEMPERAVÄRVIDES. Õlivärvid niiskuse vastu vastupidavamad. Kujutati pisikesi detaile täpselt, kasutades luupi. · JAN VAN EYCK koos venna HUBERTIGA GENTI altarimaalid. Reaalsed peenmaalitehnikas piiblistseenid. Üle 20 maalingu, mis ees- kui ka tagaküljel. Keskel sümboolne maaling talle kummardamisest. Vanem suri tiibaltari juures töötades. Jan lõpetas selle ja tema teised tööd. ,,MADONNA KANTSLER ROLIN'GA" "ARNOLFINI ABIELUPAAR" abielu pühadus, kujutab ennast väga ...
*renessanslikmoraal-saavutati eesmark vahendeid valimata*hakati ka tegelema ilmalikusega*platon *tunnustati ehitusmeistreid,teadureid ja maalijaid kes tundsid matemaatilisi reegleid antiikkunsti,kirjandust,filosoofiat ja mütoloogiat.ARHIDEKTUUR:*15.saj-profaanarhidektuur-palazzo (medice- 4kandiline,3korrust,sisehooviga,1korrus rustikaalne)*brunellezchi-1.suurmeister ,tsentraalperspektiivi õpetus.*16.saj-michelangelo-peetri kiriku kupli kavand*palladio-villa rotonda .*eluasemed tähtsad * viimne kohtupäev-baroki algus MAALIKUNST: *vararenesans-*õlimaal*mosaccio-,,paradiisist väljaajamine" *andrea montegna-,,surnud kristus"*sandro botticelli-kõrg eliidi maitse-tegi töid medicitele. *kõrgrenesanss- vararenesansist suursugusem ja üllam, tähtsaim maalikunst*leonardo da vinci (maalikuntstnik,skulptor,arhidekt ,filosoof, insener,luuletaja) *maale vähe aga kuulsad(,,madonna kaljukoopas","püha õhtu söömaaeg", "mona lisa")*taustaks
KUNSTIAJALUGU 11.Gooti kujutav ja tarbekunst. · Kujutav kunst arhitektuuri teenistuses, kuid Romaani kunstiga võrreldes looduslähedasem, inimlikum, selgem, korrastatum. Skulptuur: · Oluline skulptuur · Gooti skulptuuri algus jälgitav Chartres'i katedraali läänefassaadil. · Kõige kuulsamad Reimsi ja Amiens'i katedraali figuurid esindavad kõrggootikat. Need on peaaegu vabafiguurid. Igaüks erinevas poosis. Rõivad ei mõju tühjana. Anatoomia täpne arvestamine polnud oluline.Nägu ja ilme esmatähtsad. S- figuur nn gooti poos. Kõigist figuuridest õhkub siirast usutunnet, selgust, kindlust. · Itaalia reljeefikunstis ühineb gootilik stiil antiikaegsete rooma reljeefikunsti traditsioonidega.(näiteks Lorenzo Maitani ,,Viimne kohtupäev" Orvieto toomkiriku fassaadil) · Saksa skulptuurimeistrid õppisid Prantsusmaal ja tõid seal...
Renessanss sai 14-17 sajandil alguse Itaaliast; Jumala kõrvale tekkis ka eneseteadvus; humanism isiksus sai vabalt areneda; ideaalinimene ( tugev, ilus, tark, julge); suured mõjutused antiikaja kunstist, kirjandusest, filosoofiast(hinnas olid antiigioskustega kujurid, maalijad ja ehitusmeistrid), Taavet; suured maadeavastused nt Ameerika ja leiutati graafika ning trükipress; õpiti tunda puu- ja vaselõiget ning söövitust; tööde signeerimine; kunst on looduslähedane ja realistlik; ehitati ilmalikke hooneid ja rajati kaitsesüsteeme, kuna kasutusele tulid tulirelvad; jagunes eel-, vara- ja kõrgrenssanssiks. Madalmaade renessanss kujunes 15-16 sajand Belgias ja Hollandis; kunst oli ilmalik ning armastati kujutada talupoegi; maalikunst oli realistlikum( olustikumaalid); polnud antiigimõjutusi; kunstnike eesmärgiks inimese hingeelu avamine; tahvelmaali tähtsus(eriti peened); palju tiibaltareid e kappaltareid; kasutati õlivärve; kujutle...
A.Vallar, M.Traat, M.Hunt, E. Vetemaa 2) Kassetipõlvkond – Luulekogud pappkarvis, 3-5 luuletajat. Paul-Eerik Rummo, Hando Runnel, Jaan Kaplinski, Viivi Luik, Mats Traat, Andres Ehin. 3) Luuletajad Alliksaar – luulet ei avaldatud, või avaldati väga üksikud. ISEL: Sõnamäng, sümbolid. Rummo – Töötas Vanemuise teatris, praegu tegutseb poliitikuna. VIIMNE RELIIKVIA laul „Põgene vaba laps“. ISEL: kõnekujundid, mõtteluule. Runnel – töötas Loomingu toimetuses. ISEL: rahvuslik Luik – On elanud Helsingis, Berliinis, Roomas. ISEL: linnaluule, vabavärss Traat – Töötas toimetajana Tallinnfilmis ISEL: Harala elulood Viiding – Tegi enesetapu. ISEL: filosoofiline luule 4) Kirjanik + teos + seletus M
Baba, kui sa tahad uuesti sündida...” Vaevu enne koitu ühel talvehommikul, uue aasta esimesel päeval või selle ringis, langesid selgest taevast ja suurest kõrgusest - kakskümmend üheksa tuhat kaks jalga - ilma et neil langevarju või Tunnustused 1981 Bookeri auhind 1992 Austria riiklik Euroopa kirjanduse auhind Teosed Romaan “Grimus” Romaan “Shame” Romaan “The Satanic Verses” Romaan “The Enchantress of Florence” Teosed eesti keeles "Mauri viimne ohe", tõlkinud Kersti Unt, Varrak 2001 "Kesköö lapsed", tõlkinud Aet Varik, Varrak 2009 AITÄH TÄHELEPANU EEST Viited https://et.wikipedia.org/wiki/Salman_Rushdi e https://ru.wikipedia.org/wiki/%D 0%A0%D1%83%D1%88%D0%B4%D0%B8,_%D 0%A1%D0%B0%D0%BB%D0%BC%D0%B0%D0 BD
Kirikukesksus. Inimesed elasid vaimse müüdi maailmas. Puudus imetlev hoiak nähes ilu, kiideti Loojat. Usuti jumalikku algesse. Inimene oli üksik indiviid, kes orienteerus olevikule, sest tulevikku üldiseloomustus kardeti (viimne kohtupäev). Kontseptsiooni kaitsmise nimel oldi valmis tegema kõike ususõjad Germaanlaste riikide teke ja Karl Suure impeeriumi kujunemine, kõrgkeskaeg (ristisõjad, linnade teke, paavstluse ja keisrivõimu konflikt, ajalugu tsentraliseeritud riikide kujunemine). Oluline oli astroloogia ehk tähtede järgi ennustamine. Kasutusele tulid vesi ja tuuleveskid. teadus Eeposed: Be...
a) Majandus: töötasid põldudel, aedades, töökodades b) Haridus: raamatute ümberkirjutamine; kloostrikoolid c) Hoolekanne: hoolitseti vaeste, orbude eest; öömaja teekäijatele 3. Islamiusu 5 sammast 1) usutunnistus; 2) palvus; 3) almus; 4) paast; 5) palverännak 4. Mis on sakrament? Mitu, nimeta? Sakrament on püha toiming, vanne. 7 sakramenti: 1) ristimine 2) usukinnitus ehk konfirmatsioon 3) armulaud 4) pihtimine 5) kiriklik laulatus 6) viimne võidmine 7) vaimulike ametisse pühitsemine 5. Nimeta Benedictuse kloostri elu reegleid. 1) Munk pidi loobuma kõigest isiklikust 2) Munk pidi alluma vastuvaidlematult abtile (abtsissile) 3) Mungad pidid töötama kloostri majapidamises ning end harima raamatuid lugedes 4) Munkade jaoks oli peamine alandlikkus ja distsipliin 6. Mis on klooster? Miks neid loodi? Klooster on hoonete (kiriku, söögisaali, raamatukogu, elukambrite)
NOAROOTSI GÜMNAASIUM Karoliine Mellis 12.I KARL RISTIKIVI Referaat Pürksi 2010 1 Elukäik Karl Ristikivi sündis 16. oktoobril 1912. aastal Varblas Sipka talus. Ema Elisabet Ristikivi oli taluteenijanna, isa andmed puuduvad. Tema lapsepõlv ja noorusaastad möödusid Läänemaal, kus ta õppis Varbla kuueklassilises algkoolis. Juba 14-aastasena suundus Karl pealinna edasi õppima. Tallinn avaldas kirjanikule tugevat mõju, mida võib märgata ka tema hilisemates romaanides. Ta õppis Tallinna Poeglaste Kaubanduskoolis, kus keskenduti keeleõpetusele - see tuli kirjandushuvilisele Karlile kasuks, sest nii laienesid lugemisvõimalused. Pärast kaubanduskooli lõpetamist ei olnud suurt võimalust tööle saada, kuna oli kriisiaeg. Küll aga leidis ta võimaluse veidi oma kirjatöödega teenida. Karl Ristikivi esimene jutustus ilmus varjunime all ajalehes ...
su kitsas redel viipab otse taeva! Et kiita kõigile sind pillitorust, mu kurnat kops ei pelga ühtki vaeva. Puupakust porsunust sind voolind höövel, paraadiks võikaks valmistand sind peitel. Nüüd uniselt su konksus ripub röövel või metsakratt, kel karukriimud reitel. Nii mõni suur, kel krahvlik vapp on tõllas, kes uhkelt möödund juubeldavast jõugust, kaet raipekotkaist, kõduneb nüüd võllas kui viimne sant, kes tabat viljarõugust. Või vagabund, kel kuski polnud kodu, murdvaras tumm, kes uksi läbi saagis, röövmõrtsukate karm ja sünge rodu - kõik vendadena kohtunud on kaagis. Ööhulkur, pettur, viinavõtja vinge, morn mustlane, kes mõrvaks murdis teiba, kõhn kaubajuut, kes kulla eest müüs hinge, või näljarott, kes näppas tüki leiba, - kõik antvärgid, kes loobund meistripõllest,
Eduard Bornhöhe Elulugu Ta sündis Virumaal Kullaaru mõisas aidamehe pojana. Aastatel 18721874 õppis ta Tallinnas W. Kentmanni algkoolis ja 18741877 kreiskoolis. Lühikest aega oli ta joonestaja maamõõtjate juures ja Peterburis kaubakontori õpilane. 18781879 töötas ta Kaunases raudteekontoris, seejärel abikoolmeistrina Põltsamaa kihelkonnakoolis ja seejärel Tallinnas saksa ajalehtede kaastöölisena. 1881. aasta sügisel siirdus ta köster-koolmeistriks Stavropoli, sealt edasi Tiflisi (praegu Thbilisi), kust ta tegi reisi Väike-Aasiasse. Naasnud kodumaale, oli Bornhöhe kaks aastat koduõpetaja Matsalu mõisas, seejärel tegeles ta lühemat aega ajalehe Revaler Beobachter'i teatrikriitikuna. 18861887 oli ta keelte- ja lauluõpetaja Kuuda seminaris Läänemaal, seejärel veel aasta koduõpetajana Matsalus. 1889. aasta jaanuaris astus ta Tartu Ülikooli filoloogiat õppima,...
· Jumal kui Isa, Kristus kui tema Poeg ja neid ühendav Püha Vaim moodustavad kokku Püha Kolmainsuse. · Sakramendid on kiriku õnnistavad toimingud. Ristimine, usukinnitus, armulaud, pihtimine, kiriklik laulatus, vaimulike ametisse pühitsemine. · Surmajärgses ilmas ootavad õigeid taevane paradiis, mille väravad valvab püha Peetrus, kellele Kristus usaldas taevariigi võtmed. Patused piinlevad pimedas, kus deemonid nendega kõike teevad. · Viimne kohtupäev siis tõusevad kõik surnud haudadest üles, et Kristuse kohtu ees elu ajal korda saadetud tegudest aru anda. Alles jäävad vaid taevariik õigetele ja põrgu hukatusse määratud patustele. · Puhastustuli sinna minnakse peale surma, kus neid piinatakse kuni viimse kohtupäevani · Kirikuvande alla panemine kirikust väljaheitmine · Suur kirikulõhe pinged Rooma paavsti ja Konstantinoopolo patriarhi vahel. 1054.
Ameerikasse. Ta lähtus arvestusest, et Maa kerakujulisuse tõttu peab laev jõudma Euroopast Kaug-Itta ka lääne suunas liikudes. Kuigi viikingite laevad jõudsid Põhja-Ameerikasse ligi 500 aastat enne Kolumbuse retke, tekkis Euroopal püsiv kontakt tolle Uue Maailmaga alles tänu Kolumbuse avastusele. 12. septembril 1504 väljus Haiitil olevast sadamast karavell. Christoph Kolumbus pöördus sellel Hispaaniasse tagasi. Ka see, Kolumbuse viimne reis osutus raskeks. Mitu nädalat möllas ookeanil torm. Karavell kaotas ühe masti ja osa purjesid. Kitsas ja madalas kajutis, mis sai ainult illuminaatorist tuhmi valgust, lamas kois rauk. Kolumbus peaaegu ei tõusnudki enam, ta nägemine oli vilets ja teda piinas reuma. 7. novembril läks kuulus meresõitja Hispaanias maale. Ta viimased eluaastad möödusid viletsuses. Kolumbus suri 20. mail 1506 Valladolidi linnas.Kuigi Kolumbus oli palunud enda
Paul-Eerik Rummo Paul-Eerik Rummo on kirjanik Paul Rummo poeg. Ta on abielus näitleja ja kirjaniku Viiu Härmiga, kellega on tal 4 tütart. Rummo õppis Tallinna 2. keskkoolis ja Tartu ülikoolis, mille lõpetas 1965.a Eesti filoloogina. Seejärel asus Rummo tööle Vanemuise teatri dramaturgina. Aastatel 1966-1976 elas Rummo vabakutselise kirjanikuna Tallinnas. Aastatel 1977-1988 töötas Eesti Draamateatris ja pöördus aegade liberaliseerumise järel poliitikasse , olles Eesti Liberaalidemokraatliku Partei asutajaliige ja esimees, Aastatel 1992-1994 oli ta kultuuri- ja haridusminister. Aprillist 2003 kuni aprillini 2007 oli ta Eesti Vabariigi rahvastikuminister. Alates 2007. Aastast on ta Eesti-Malta parlamendirühma, Soome-Ugri toetusrühma esimees ja ka Eesti Migratsioonifondi Nõukogu esimees. Paul-Eerik Rummo nimega seostatakse murrangut 1960. aastate eesti luule sisus ja vormis. Eredaimaks pöördepunktiks tolleaegses kultuurielus oli kassetipõl...
Uno Naissoo sündis 23. märtsil 1928. aastal Viljandis ja suri 5. jaanuaril 1980. aastal Tallinnas. Ta oli Eesti NSV rahvakunstnik, ELKNÜ preemia laureaat ja paljude lauluvõistlusete võitja. Inimesena oli ta abivalmis ja tal jätkus kõigi jaoks aega ning tähelepanu. Iial ei öelnud ta ära, kui vajati tema abi mõnes muusikaga seotud küsimuses. Muusikalise kõrghariduse omandas ta Tallinna Riiklikus Konservatooriumis, mille lõpetas 1952. aastal professor Heino Elleri õpilasena kompositsiooni erialal. 28 aastat töötas ta Tallinna Muusikakoolis: teooriaosakonna juhatajana, õppejõuna ja estraadiosakonna juhatajana. 1979. aastal asus ta tööle ka Tallinna Riiklikku Konservatooriumi. Uno Naissoo helilooming ulatub lihtsatest rahvapillipaladest peenekoelise kammermuusikani 7 dzässisüiti, üle 150 laulu, sama palju instrumentaalpalu, rokkooper "Squirrel", rohkesti filmimuusikat, laste-, kammer-, koori- ning puhkpillimuusikat. Ühesuguse v...
Eesti Film 100. Suur filmimuusika kontsert 26. oktoobril külastasin koos perega Pärnu Kontserdimajas toimunud Eesti Film 100 pühendatud filmimuusika kontserti. Eesti filmi saja aastase ajaloo jooksul on tehtud sadu häid filme, mis on leidnud koha kõigi eestlaste südames. Kui film iseenesest on saanud klassikaks, siis klassikaks on saanud ka seal filmis öeldud repliigid ning kõlav m...
zzz.ee/viewtopic.php?p=7726058&sid=1f307a6910342ae6c507a2e0b9b70f34 · Allmaailma valitseja oli Lucifer. · Ta ei olnud jumalaga võrdväärne. · http://dark.pozadia.org/wallpaper/Devil-Holding-Pentagram-Symbol/ Püha kolmainsus · Jumal, Kristus ja Püha vaim moodustavad Püha kolmainsuse. Sakramendid · Jumala armust oli võimalik osa saada sakramentide ehk kiriku õnnistavate toimingute kaudu. · Need olid ristimine, usukinnitus, armulaud, pihtimine, viimne võidmine, kiriklik laulatus ja vaimulike ametisse pühitsemine. Suur kirikulõhe · Juba varakeskajal hakkasid tekkima erimeelsused Rooma paavsti ja Konstantinoopoli patriarhi vahel. · 1054. aastal saatis paavst oma saadiku Konstantinoopolisse. · Saadik ja patriarh läksid tülli. · Paavst ja patriarh panid teineteise kirikuvande alla. · Sellega oli tekkinud suur kirikulõhe. · Kirik jagunes roomakatoliku ja kreekakatoliku ehk õigeusu kirikuteks.
1891- aasta lõpus tuleb tagasi Peterburi ning alustab tööd, esineb näitustel. 1907- omistas PKA akateemiku aunimetuse 1892- tekivad esimesed kaluriainelised figuurid. ,,muhukalur" kips ,,hülgekütt pakrisaarel" ,,ärevalootel"pronksist Side kodumaaga äratas huvi rahvaluule vastu. ,,koit ja hämarik" ,,kalevipoeg ja sarvik" Tegi ka arvukalt portreesid. ,, georg lurihh" figuur ( ,,atleet") Allegoorilised teosed kerkivad esile mereainelised figuurid, tuntuim on ,, laeva viimne ohe" ,,merehelinate kuulaja" ,,laine ainuke suudlus" ,,igavesti võidutsev armastus" ,, lüüriline muusika" Peterburis elades sai rohkesti dekoratiiv kunsti tellimusi( raam Kööleri maalile) mis kingite Tsaar Aleksander III kroonimisel Eesti Kirjameeste seltsi poolt, anti koos palvekirjaga. Nefski prospektil asuv ,,dom knigi" fassaadi kaunistused naisemees figuurid. Troiski silla marsi väljaku poolsele osale püstitatud graniit obeliskide ja nende pronks kaunistused.20. saj. Algul
AJALOO KT Pt 22-24 Mõisted: * Sotsialistlik sõprusühendus- Nii nimetas Moskva riike, kes jäid NSVLile kuulekaks./See võeti kasutusele 1960. aastatel, tähistamaks NSV Liidu ja Ida-Euroopa kommunistlike riikide kooslust. * Sotsialitliku orientatsiooniga riigid- Aafrika ja Aasia arenguriikides, kus aidati võimule Moskva-meelsed poliitilised jõud, kuid kes ei kuulunud sotsialistlikku sõprusühendusse. (Kongo, Somaalia, Etioopia, Afganistan) * Vastastikuse majandusabi nõukogu- Üks olulisemaid majandusalaseid koostöö organisatsioone. See tekkis vastukaaluks Lääne majandusabile, mida Ameerika Ühendriigid pakkusid sõjajägsetel aastatel Euroopale Marshalli plaaniga. VMN varises 1980. aastate lõpul kokku. * Varssavi lepingu organisatsioon- ehk Varssavi Pakt. Sõjaline ja poliitiline liit, mis moodustati 1955. aastal vastukaaluks lääneriikide sõjalisele organisatsioo...
Arvo Valton (Vallikivi) · esimene trükiproov ilmus novellett "Lauad" 1960 · esikkogu "Veider soov" 1963 · novellikogu "Rataste vahel" 1966 · kogu "Kaheksa jaapanlannat" 1968 · novellikogu "Sõnumitooja" 1972 · novellikogu "Õukondlik mäng" 1972 · novellikogu "Pööriöö külaskäik" 1974 · "Läbi unemaastike" 1975 · novellivalikkogu "Mustamäe armastus" 1978 · "Võõras linnas" 1981 · esimene romaan "Tee lõpmatuse teise otsa" 1978 · "Arvid Silberi maailmareis" 1984, lühem variant 1981 · ''Üksildased ajas" I - 1983; II - 1985 · aforismikogu "Uksed kriuksuvad öösiti" 1977 · aforismikogu "Märklaud kilbiks" 1980 · aforismikogu "Tagasi tulevikku" 1985 · luulekogu "Kollasteks laikudeks laguneb" 1978 · luulekogu "Seniks" 1992 · "Retk ooboluste riiki" 1978 · "Ajaprintsess" 1981 · "Põhjanaela paine" 1983 · romaan "Rauakolina etüüdid" · lühiproosa "Rännak giidi saatel" 1988 · romaan "M...
Kui oli jõutud Jamaikani, nägid hispaanlased, et edasi sõita on võimatu. Abipalvega saatis ta ustava ohvitseri Haiitile. Indiaanlastest sõudjatega pärismaalaste piroogis läbis ta nelja päevaga 200 kilomeetrit ja viis Kolumbuse kirja kubernerile. Kuberner ei sallinud Kolumbust. Tal kulus terve aasta, et maadeuurijatele kaks laeva appi saata. 12. septembril 1504 väljus Haiitil olevast sadamast karavell. Christoph Kolumbus pöördus sellel Hispaaniasse tagasi. Ka see, Kolumbuse viimne reis osutus raskeks. Mitu nädalat möllas ookeanil torm. Kitsas ja madalas kajutis, mis sai ainult illuminaatorist tuhmi valgust, lamas kois rauk. Kolumbus peaaegu ei tõusnudki enam, ta nägemine oli vilets ja teda piinas reuma. 7. novembril läks kuulus meresõitja Hispaanias maale. Ta viimased eluaastad möödusid viletsuses. Kolumbus suri 20. mail 1506 Valladolidi linnas. Isegi Kolumbuse põrmul seisid ees reisid üle ookeani. Algul
vahendada Jumala armu. · 7 SAKRAMENTI: 1. Ristimine 2. Konfirmatsioon (ristimise kinnitamine) 6-7 aastaselt piiskop teeb pühitsetud õliga krismaga otsaette ristimärgi ~ leer 3. Piht e. patutunnistus. Vähemalt kord aastas tuleb preestrile patud üles tunnistada. Koosneb kolmest osast südame kahetsus, suu tunnistus ja meeleparandus. 4. Armulaud e. euharistia 5. Ordinatsioon e. preestriks pühitsemine 6. Abielu 7. Viimne võidmine · PURGATOORIUM- puhastustuli lunastamata pattudega surnute hinged kannavad karistust enne paradiisi pääsemist.
1. Enne pühi pakla palava. (Nõo) 2. Edimätse pühä ei lää pini kah tõsõ tarõ mano.(Kan) 3. Mihklipäe oli nii suur püha, et mitte tuadki ei suitse.(Hää) 4. Mardipääv Mart tegeva sõilaga õlut. (Ksi) 5. Toomas toores mees toob jõulud, Andres aus mees annab jõulud, Peeter pikk mees peab jõulud, Viidas vintskull viib jõulud. (Käi) 6. Toomas täidab tünni. (Räp) 7. Mis enne jõulu tihase, seda jõulupäe süüasse. (Muh) 8. Küünlapäev viimne jõul. (Jõe) 9. Pikk liug, siis pikad linad. (Kos) 10. Tuhkapäev viheldakse liha seljast maha ja kala selga. (Wiedemann) 11. Kui mitte pastuneljapäevi päästpühaks ei peatu, siis ometi sabagi. (Plv) 12. Vanast Mikul ütel, õt: ,,Mullõ kiitke kiislat", a Jüri ütel: ,,Mullõ küdsage vatska." (Se) 13. Ku ristipäävä kotun pühä um, sis ei tulõ üttegi risti maja pääle. (Rõu) 14. Nelipühid peeti nii suureks pühaks, et sel päeval ei pidade rohigi kasvama. (V Mr) 15
Raimond Valgre Raimond Valgre oli eesti helilooja ja muusik. Ta oli üks tuntuimaid eesti heliloojaid, kelle laulud on muutunud üldrahvalikuks. Esimese trükitud laulu avaldas Valgre 1933. a. G.Dieseli varjunime all väljaandes «Modern Lööklaulud». Lauluks oli "Blond Aleksandra". Kokku on ta loonud ligi 100 laulu. Suure osa oma loomingust kirjutas ta loodus-, tunnete- ja ühiskonnateemadel. Valgre loometööd on kasutatud mitmete teiste eesti heliloojate töödes, samuti mitmetes eesti filmides. Tema laule: · "Aegviidu valss" · "Eideke hella" · "Ei suutnud oodata sa mind" · "Hall sõdurisinel" · "Helmi" · "Hääd ööd, hääd ööd" · "Joogilaul" · "Kevad südames" · "Kirjake koju" · "Läbi saju" · "Ma loodan, et saan sellest üle" · "Ma olen liig halb" · "Ma olen naine, kes ei armu" · "Muinaslugu muusikas" · "Mul meeles veel meloodia" · "Narva valss" · "Noor neiu raha...
Mona Lisa proportsioonid Michelangelo. Sixtuse kabeli Michelangelo. Inimese loomine. Michelangelo. Viimne laemaal. Osa Sixtuse kabeli laemaalist kohtupäev Michelangelo
Modernismi alguseks vaadatakse 2 perioodi.Modernismi sünd on seotud ühiskonnas toimuvate suurte nihetega *ühiskonna korraldus,*teadus ja tehnika,*linnastumine,*auto, lennuk,*raadio 2.)A. Schopenhauer-sai kuulsaks pessimismi teooriaga.Ta väitis, et me elame kõige halvemas reaalselt võimalikus maailmas. Kui maailm oleks veel hullem, siis ta lihtsalt lakkaks olemast.Parema tuleviku ja progressi eitamine. F.Nietzsche- Inimene võib olla "nagu kõik teised", üks rahva hulgast, olla viimne inimene. Aga inimene võib ka olla üle rahvamassist, vastanduda sellele, olla üliinimene. "Ma õpetan teile üliinimest. Inimene on miski, mida peab ületama. Mis olete teinud ta ületamiseks? /.../ Te olete käinud ära tee ussikesest inimeseni, aga palju on teis veel ussikest."Tugevad tahtsid nõrgad hävitada. S.Freud- Psühhoanalüüsi teooria kohaselt on enamik inimese käitumisest määratud psüühikasiseste jõudude poolt
Karl Ristikivi Joonas Hallikas Nõo Reaalgümnaasium 2009.a Karl Ristikivi 16. 10. 1912 19. 07. 1977 Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redige Sündis Läänemaal varbla Teine tase Kolmas tase kihelkonnas Paadremaal Sipka talus. Neljas tase Viies tase Ema oli Liiso. Isa puudus. 1943 astus Ristikivi Saksa sõjaväkke. K. Ristikivi 1943. a novembris põgenes Soome. 1944 läks Rootsi. Koolitee 1920-1942 Varbla 6-klassiline algkool (lõpetas 1928) Tallinna kaubanduskool (lõpetas 1930) Tallinna Kolledzi õhtugümnaasium (4-aastase kursuse lõpetas ühe a...
Keskaja filmid ja pillid Keskajast üldiselt Keskaeg on ajaperiood vanaaja ja uusaja vahel (5. sajand - 16. sajand) Keskaeg jaotatakse kolme perioodi: 1) varakeskaeg (5. - 11. sajand), 2) kõrgkeskaeg (11. sajand - 13.sajandi lõpp) 3) hiliskeskaeg (14. - 16. sajandi algus) Sõna “Keskaeg” tuli kasutusele renessanssi-aegsete autorite poolt, kes nägid oma ajas antiikkultuuri taassündi Keskaja muusika Keskaja muusika - Euroopa muusika alates iseseisva kristliku muusikatraditsiooni sünnist 3.–4. sajandil kuni 14. sajandi lõpuni. Tugevalt seotud kristliku kirikuga ja paljud Lääne kunstmuusika tunnused arenesid keskajal just kiriku raames. Suurem osa koolidest ja heliloojatest töötas kirikutes ja vähesed ilmikud oskasid noodikirja. Seetõttu pole varasest keskajast säilinud ilmalikku muusikat rohkem kui mõnisada ühehäälset laulu. Varakristlik muusika - mõjutas kõige tugevamini keskajamuusikat usk ainujumalasse. Gregoriuse laul...
Viljandi Gümnaasium Johannes Aaviku ettepanekud morfoloogias Referaat Autor Annabrita Kalda, I HK Juhendaja õp Vilma Härmik Viljandi 2018 Johannes Aavik (1880-1973) oli Eesti juhtiv keelemees, kes tundis endal vastutust arendada eesti keel lühikese ajaga võrdväärseks Euroopa vanade kultuurkeeltega. Selleks alustas Johannes Aavik keele forsseeritud ( kiirendatud ) arendamist, mida ta nimetas keeleuuenduseks. Eesmärkideks olid keeleväljendusrikkus, rahvuslik omapära ja ilu. Nende ideaalideni jõudmiseks rikastas Aavik sõnavara murde- ja laensõnadega, kasutas ohtralt sõnaloomet, täiustas morfoloogiat, ortograafiat jne. ( Johannes Aavik, http://galerii.kirmus.ee/erni/autor/aavi_b.html) Aavik eelistas lühikest mitmust. Juba tema ajal oli kooliski õpetatavaks põhimõtteks kasutada sõnaühendites üht tüüpi mitmust,...
Moslemite ajaarvamine- Muhamedi lahkumine Mekast Mediinasse Palvetatakse näoga Meka poole 5 tugisammast Usutunnistus- monoteism, Muhamed Allahi prohvet Palvus- nägu Meka suunas, 5x päevas, mosee Almus- rahaline annetus Paast- keeld süüa/juua aasta 9.kuul (ramadaan) päikesetõusust loojanguni Palverännak Mekasse- moslemi elu kõrghetk, kuuaasta viimasel kuul Koraan Allahi sõna Ülim tõde Olulisim sõnum- Allahi kõikvõimsus ja armulikkus Viimne kohtupäev Praktilised ettekirjutised Ei tõlgita http://www.masonicdictionary.com/k oran.html Kalifaat Prohveti surmale järgnev aeg Moslemid valisid prohvetile asemiku ehk kaliif Püha sõda islami eest nimetati dzihaadiks Kaks suurt piirkonda: islami koda ja sõja koda Araablased kiired ja edukad vallutajad, kalifaadist kujunes hiigelriik, pealinnaks sai Bagdad Araabia suurriigi õitseng Riigi ja ühiskonna korraldus kalifaadi ajal Piiramatu valitsejavõim
Detailid Sixtuse kabeli laemaalilt: Pattulangemine ja Paradiisist väljaajamine. Michelangelo. Detailid Sixtuse kabeli laemaalilt: vasakul Jeremias, paremal Delfi sibüll. Michelangelo. Medicite perekonna hauakabel. Michelangelo. Vasakul Giuliano de Medici, paremal Lorenzo de Medici hauamonument. Michelangelo. Üleval Öö allegooriline figuur Giuliano de Medici hauamonumendilt, all Hämariku allegooriline figuur Lorenzo de Medici hauamonumendilt. Michelangelo. Viimne kohtupäev Sixtuse kabeli idaseinal. Michelangelo. Viimne kohtupäev. Michelangelo. Detailid Viimselt kohtupäevalt: vasakul Kristus, paremal Püha Bartolomeos. Michelangelo. Pietad: 1499, -, 1550 Raffael (1483-1520). Maalikunstnik ja arhitekt. Töödes väljendus püüd täiusliku ilu ja kooskõla poole. Töötas Firenzes ja Roomas, kus täitis paavsti tellimusi. Raffael
1)Arenes kaubandus.Kasutusele võeti raha.Veneetsia ja Genua rikkus põhines kauplemisel idamaadega.Peamiseks kaubaartikliks olid luksuskaubad,siid, vürtsid. Nende eest pakuti nüüd teiste kaupade asemel münte. 2)Arenes toodang.Flandria linnad muutusid keskajal Euroopa tähtsamateks riidetootjateks.Riideid valmistati linast ja villast. Nimeta 7 katoliku kiriku sakramenti. Milline neist ei saanud olla kõigile usklikele kohustuslik? Põhjenda. Ristimine, usukinnitus, armulaud, pihtimine, viimne võidmine, kiriklik laulatus, vaimulike ametisse pühitsemine Ei saanud olla kohustuslik: armulaud, sest see oli osasaamine Kristuse ihust ja verest ( e.leivast ja veinist ), veini anti ainult vaimulikele, ilmalikud pidid piirduma leivaga. Too neli näidet keskaegsete linnade eriseisundist maa-asulatega võrreldes. 1)linnad- käsitöö-ja kaubanduskeskused 2)paiknemine soodsas kauplemiskohas 3)elanikkonna arv pisut suurem 4)linn moodustas omavalitsusliku kogukonna
Budistlike reeglite järgimine tähendab oma tahtejõudu arendamist. Inimene otsib, mis on tema elu mõte, mida tähendab tema jaoks raha, tervis jne. Otsingute tulemusena avastatakse, et kõik füüsilised asjad nagu ka inimese elu, on kaduvad. Kõik nad valmistavad mingil ajahetkel inimesele suurt kurvastust. Raha, tervis, kuulsus ei paku püsivat õnne ja seepärast pole väärt olema inimese püüdluste lõpp-punktiks. Nirvaana võib olla viimne püüdluste siht, kuid tavalisel inimesel on selleni raske jõuda. Seepärast seatakse lähemateks eesmärkideks kaastunne, soe süda, teiste inimeste teenimine, teiste aitamine, teiste inimeste austamine, vähem isekas olemine. Harjutades neid omadusi, saab inimene püsivama õnne osaliseks. Kui elu mõtet otsida ning samas püüda täita ülal nimetatud eesmärke, areneb hea süda, kaastunne ja armastus. Püüdes kogu elu sedaviisi elada, on iga päev kasulik ja tähendusrikas.
Sügisball "Sügisball" on 2007. aastal valminud Eesti draamafilm, mis on inspireeritud Mati Undi samanimelisest romaanist. Filmi peategelasteks on Rain Tolk, Taavi Eelmaa, Juhan Ulfsak, Tiina Tauraite, Maarja Jakobson, Sulevi Peltola (Soome) ja Mirtel Pohla. "Sügisball" räägib kuuest üksteisega riivamisi kokku puutuvast magalaelanikust, keda kõiki ühendab üksindusetunne. Noor kirjanik Mati luurab eksnaise akende taga ja läheneb uutele naistele, kuid tulutult. Üksluise eluga vanapoiss-meestejuuksur August Kask kiindub väikesesse tüdrukusse, tollele lähenedes aga süüdistatakse teda pedofiilias. Üksikema Laura vaatab telekast ,,Ogalinde" ja tõrjub meeste lähenemiskatseid, kuna ei suuda neid usaldada. Arhitekt Maurer mõtleb inimkonna heaolu peale, on aga unustanud omaenese naise, kes omakorda otsib lohutust shveitser Theo juurest. Theo meeldib naistele, kuid madala sotsiaalse staatuse tõttu ei võeta teda tõsiselt. 2011. aastal valisid fil...
· Armastusest inimkonna vastu saatis Jumal maapeale oma poja Jeesus Kristuse, et ta kannatuste kaudu lunastaks inimkonna patud. · Jumal kui Isa, Kristus kui poeg ja neid ühendav Püha Vaim moodustasid PÜHA KOLMAINSUSE. Sakramendid Toimingud, mille kaudu on võimalik inimesel Jumala armust osa saada. Sakrament ehk püha toiming. 1. Ristimine 2. Usukinnitus (luteri kirikus leer) 3. Armulaud 4. Pihtimine 5. Viimne võidmine enne surma 6. Kiriklik laulatus 7. Vaimulikuks pühitsemine Surmajärgne elu · Õigeid ootas taevane paradiis, patuseid pime ja tulikuum põrgu. · Kunagi saabub viimne kohtupäev, mil kõik surnud tõusevad hauast üles, et Kristuse kohtu ees elu ajal korda saadetud tegudest aru anda. See on maise maailma lõpp, alles jääb vaid taevariik ja põrgu. · XII sajandist alates levib arusaam, et osa hingi lähevad peale surma puhastustulle,
Detailid Sixtuse kabeli laemaalilt: Pattulangemine ja Paradiisist väljaajamine. Michelangelo. Detailid Sixtuse kabeli laemaalilt: vasakul Jeremias, paremal Delfi sibüll. Michelangelo. Medicite perekonna hauakabel. Michelangelo. Vasakul Giuliano de Medici, paremal Lorenzo de Medici hauamonument. Michelangelo. Üleval Öö allegooriline figuur Giuliano de Medici hauamonumendilt, all Hämariku allegooriline figuur Lorenzo de Medici hauamonumendilt. Michelangelo. Viimne kohtupäev Sixtuse kabeli idaseinal. Michelangelo. Viimne kohtupäev. Michelangelo. Detailid Viimselt kohtupäevalt: vasakul Kristus, paremal Püha Bartolomeos. Michelangelo. Pietad: 1499, -, 1550 Raffael (1483-1520). Maalikunstnik ja arhitekt. Töödes väljendus püüd täiusliku ilu ja kooskõla poole. Töötas Firenzes ja Roomas, kus täitis paavsti tellimusi. Raffael
inimesega? Tänapäeva inimesed ei suuda ka parema tahtmise juures mõista keskaja inimesi, kuna meie psüühika erineb nende omast täielikult. Keskaja inimene elas vaimse müüdi maailmas. Kui tänapäeval üritatakse kõigele, mis vähegi ebaloomulik näib leida mingi teaduslik seletus, siis keskajal usuti jumalikku algesse. Mõeldes tänapäeva inimesele, kas kardame me tulevikku sama palju kui kartis seda keskaja inimene? Ei, ma arvan, et mitte, paljude jaoks ei oma tähtsust nn. viimne kohtupäev, mil patud karistatud saavad. Praegusel ajal puudub meeletu hirm ja kartus Jumala ees. Mida on see muutnud? Tänapäeva muusika põhisuund on meeldida võimalikult suurtele massidele. Muusika on kommerts ja läbimüük pühendab abinõu. Meil on ainult nimed- nimed- nimed ja tühjus. Muidugi ei saa väita, et praegusel ajal ei olegi olemas head muusikat. Tõepoolest on, kuid väga vähe on neid, kelle jaoks muusika on tähtsam kui rahapatakas laual.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
