Saksamaa Rudolf Schlichter(1890- George Grosz (1893- 1955) 1959) naases vaimselt rusutuna rindelt ning Portretistina andis väljenda oma sõjavihkamist suure irooniaga edasi linnatemaatilistes piltides Ta viimistles stiili, mille kohta ütles, et sel oma kaasajas on ,,noa jõhkrus" valitsenud kaost. Poliitiline satiir ning sõjardite ja kapitalistide kritiseerimine jõudis kolmekümnendate aastate lõpul groteskini ,,Bauhaus" optimistlikumat, aga ka utopistlikumat suunda esindas
teetähised, mis inimest tõeni juhivad. Ühiskonna ebatäiuslikkusele viitavad aga ideaalide lahknemised ning indiviidide võimetus neid täide viia. Seega on kunst pidevalt otsiva inimese jaoks oluline tegur elu mõtestamisel. Kõik kunstiteosed on tehtud tunnete järgi. Nendega väljendatakse oma mõttelaadi ja nägemust, ja isegi suheldakse teistega. Kunst peab kedagi või midagi mõjutama, muidu seda lihtsalt ei eksisteeriks. Kuulus maalikunstnik Leonardo da Vinci kujundas ja viimistles oma suurteose Mona Lisa naeratust mitu aastat. Nii pühendunult kopeeris ta seda nii kaua. Maal iseenesest on sünge ja kohati igav, kuid igaühe arusaam sellest on erinev. Kuidas aga maali või kunstiteose väärtust hinnata, teavad vaid vähesed. Suurkunstniku pärandit maailmale on raske hinnata. Kunstnik suudab tagada ühiskondliku arengu järjepidavuse. Seega ei tohi loomingu tähtsust alahinnata. Kunsti ilu on vaataja silmades. Kunst on üks elu aluseid, see peegeldab elu.
Referaat Juhendaja: [nimi] Tartu 2012 SISU: 1. RED BULL Algus 2. Kas RED BULL on tervisele ohtlik? 3. Mida sisaldab RED BULL 1. RED BULL ALGUS 1982. aastal tutvus Dietrich Mateschitz Kaug-Idas laialt levinud toniseerivate jookidega. Hongkongi Mandarini hotelli baaris istudes tekkis tal idee hakata neid turustama ka väljaspool Aasiat. 1984. aastal asutas Mateschitz Red Bulli. Ta viimistles toodet, töötas välja unikaalse turunduskontsepti ja hakkas 1987. aastal Red Bull energiajooki Austria turul müüma. See ei olnud mitte ainult uue toote, vaid terve tootekategooria sünd. Praegu on Red Bull saadaval 160 riigis üle kogu maailma. Alates 1987. aastast on ära joodud üle 30 miljardi purgi Red Bulli, neist rohkem kui 4,2 miljardit 2010. aastal. Number üks energiajoogi edu eest vastutavad kõik firma 7758 töötajat üle kogu maailma (2009. aastal oli neid 6900)
Põhilised sürrealistide maali tunnused on automatism, unenäolised kujundid ja silmapete. Osa sürrealiste maalisid reaalseid, sageli naturalistlike, kuid fantastilistes, ebareaalsetes, lausa jampslikes kooslustes. Max Ernst- Tema alustas automaatse joonistamisega. Hiljem maalis detailseid ja läbimaalitud pilte. ,,Elevant Celebes" Juan Miró- ,,Alrekiini karneval". Maalis arusaamatu kujuga vorme ja maalides kasutas ta esmalt automaatjoonistust ja seejärel viimistles kujutisi ja lisas sinna ka mõne äratuntava eseme. 1920- 30ndatel ei leidnud sürrealistid laiemat tunnustust, neid peeti lihtsalt skandalistideks. Pärast Teist maailmasõda suundus enamik sürrealiste USAsse, kus nende populaarsus järjest kasvas. Salvador Dali (1904-1989)- Peetakse sürrealistliku liikumise sümboliks. See universaalne meister, maalija, graafik, skulptor, kirjanik, luuletaja ja stsenarist on ühe 20. sajandi mõjukamaid kunstnikke. OP- KUNST
Gutenbergi uuendus oli lahtiste üksiktähtede kasutuselevõtt. Tähti hakkas ta valmistama metallide (plii,tina, antimoni) sulamist. Probleem oli kuidas kinnitada tähed üksteise külge ühele ja samale kõrgusele. Tuli leida ka trükivärv, sest tavaline tint ei kõlvanud. Gutenberg laenas idee maalikunstnikelt, kes segasid värvi linaõli hulka. Trükipressiks sai esialgu oliivõlipress. Naasnud 1448. aastal Mainzi, viimistles ta veel oma leiutist. Kogu oma ettevõtmist püüdis Gutenberg hoida salajas. Raha saamiseks võttis ta endale kompanjonid, kolm Strassburgi kodanikku, peibutades neid seletusega, et kavatseb valmistada käsipeegleid palveränduritele. Ta oli korduvalt võlgadega kohtu all, nende katteks nõuti moguni seadmete loovutamist. Gutenbergi esimeste trükimasina tüüpidega trühiti põhiliselt kalendreid ja ladina keele grammatika väljaandeid. 1450. aastal alustas Gutenberg nn. 42-realise
"Juudit" (1921) A. H. Tammsaare kõrgperioodi esimene teos on piibliaineline draama "Juudit". Katse tungida maailmakirjanduse ühe lemmikteemani. Esmakordselt suuremad ja sügavamad filosoofilised probleemid. Mõte mõlkus peas juba ammu 1917. valmis esimene versioon viimistles 1921. lavastati Tallinna Draamateatris (4-vaatuseline). Piiblis on legend Juuditist, kes on tugev naine, kes läheb vaenlaste leeri usulistel ja patriootlistel kaalutlustel, plaaniga tappa Asüüria väepealik Olovernes (vapra ja jumalakartliku naisena päästab Juudit kodulinna Petuulia vaenlaste piiramisrõngast). Tammsaarel on veidi teistsugune tõlgendus tema näidendis on Juudit auahne, julge, tark, äärmiselt egoistlik ja võluv naine, kes ei taha surra
Poe jaoks oli kunsti põhireegel ILU, esteetiline maitse. Ja ta ütles, et kõige suurem, inimese hinge liigutav ilu tekib kurbusest, sest kurbus on seotud mälestusega kõik mälestused on kurvad. Õnn on hetkeline ja kuulub vähestele, õnne ei saa jagada, aga kurbus on kõikide ühisosa. Poe jaoks oli tähtis iga sõna ja selle kõla, sest sõnal on maagiline jõud, sõna on relv, mis võib isegi tappa ja seepärast viimistles ta oma luuletusi ja novelle eriti hoolekalt, sest ainult nii oli võimalik, et tema novell lugejat kohe köidaks. Tema novellides puudub miljöö ehk ümbritsev keskkond. Teda huvitas inimese sisemuses toimuv. Seepärast on tema tegelased skemaatilised, koondkujud, ettekujutatud maailmast ja tema tegelased muutuvad olude sunnil koletisteks, kes peavad tegema kurja selleks, et tunda end elavatena. Sellega kaasneb lõpuni ütlemata kurbus ja pessimism
19-aastaselt sai temast sama kiriku organist ja koorijuht. 1551. aastast tegutses Palestrina Roomas kirikukomponistina, lauljana ja koorijuhina, sealjuures viimased paarkümmend eluaastat nn.paavsti-heliloojana, mis oli kõrge ametlik aunimetus. Palestrina on küll loonud üle saja ilmaliku armulaulu, kuid põhiosa tema loomingust moodustavad missad, motetid ja muud tolleaegsed vaimuliku muusika teosed. Need on keskaegses polüfoonilises koorimuusikas kauneimad. Palestrina viimistles ületamatult täiuslikuks varase, nn.range polüfoonia. Ta tundis põhjalikult madalmaade kuulsate meistrite teoseid, õppis neilt, kuid püüdis oma loomingus vältida liigset tehnilist keerukust ja kuivust.Ühtlasi rikastas ta helikeelt homofooniliste joontega.
tehniliselt täiuslik ning kõrgtrüki põhimõtted on tänini samad. Guttenbergi uuendus oli lahtiste üksiktähtede kasutuselevõtt. Tähti hakkas ta valmistama metallide (plii,tina, antimoni) sulamist. Probleem oli kuidas kinnitada tähed üksteise külge ühele ja samale kõrgusele. Tuli leida ka trükivärv, sest tavaline tint ei kõlvanud. Gutenberg laenas idee maalikunstnikelt, kes segasid värvi linaõli hulka. Trükipressiks sai esialgu oliivõlipress. Naasnud 1448. aastal Mainzi, viimistles ta veel oma leiutist. Kogu oma ettevõtmist püüdis Gutenberg hoida salajas. Raha saamiseks võttis ta endale kompanjonid, kolm Strassburgi kodanikku, peibutades neid seletusega, et kavatseb valmistada käsipeegleid palveränduritele. Ta oli korduvalt võlgadega kohtu all, nende katteks nõuti moguni seadmete loovutamist. 2 Gutenbergi esimeste trükimasina tüüpidega trühiti põhiliselt kalendreid ja
mida veelgi rõhutab poola rahvatantsudele masurkale ja poloneesile iseloomulik pinkteeritud rütm viisi aluses. Chopin tundis põhjalikult oma rahva muusikat. Kasutamata rahvaviise muutmata kujul, põimis ta siiski kõikjale nende rütmi- ja viisikäände. Peamisel kohal klaverimuusika Chopini looming koosneb peamiselt klaveriteostest. Teistele pillidele kirjutas ta üliharva. Chopini klaverimuusika on väga rikas nii sisult kui ka zanritelt. Chopin viimistles oma teoseid kaua ja põhjalikult, andes igale helile suure tähenduslikkuse. Nii suutis ta palju öelda ka lühiteostes. Eelistatud zanriteks olid prelüüd, nokturn, etüüd, ballaad või tantsurütmil rajanevad palad- mazurka, poloees, valss. Chopin tõi esimesena instrumentaalmuusikasse ballaadi. Kõik need romantismi ajal moodsadzanrid omandasid erilise poeetilisuse just Chopini muusikas. Oma olemuselt oli Chopin salongipianist, armastades intiimset seltkonda.
positsioon võita oma jutustamisoskusega. Teisel aastal sai pisut parema elu peale, sest vahetus vangimaja ülemus, kes oli ta loominguga tuttav ning hindas seda. 1897ndal aastal vabanes. Sõbrad olid talle väikese summa kokku pannud ja Wilde sõitis Prantsusmaa põhjarannikule ning elas esialgselt muretut elu, kuni raha jätkus. Teda kutsuti ka Pariisi, oli ka näidend ,,Salomé", mida seal mängiti, kuid ta ütles, et ei lähe Pariisi enne, kui tal pole midagi ette näidata. Viimistles ka vanglas kirjutatud teoseid (,,Readingu vangla ballaad" ja ,,De profundis"). Wilde'il oli ju tegelikult ka veel pere ja lapsed. Naine seadis tingimuse, et ta peab aasta aega elama korralikku elu ja ei tohi kokku saada Alfrediga. Alfred ei jätnud kiusamist ja mõne aja pärast kohtusid ja reisisid. Isa Douglas keeras rahakraanid kinni Wilde läheb Pariisi, sõbrad toetavad rahaliselt. Peavarju leiab hotellis, mille omanik on tema loomingu austaja. Oscar elab
Kuid peagi hakkas ta saama tellimusi, väikeseid, kuid selliseid, mis parandasid ta majandusliku olukorda. Olles kolm aastat Roomas olnud tegi ta reisi Peterburi. Reis oli edukas, sest ta suutis sealgi müüa mõned marmorkujud. 1878. aastal lahkus kujur Roomast, et sõita Pariisi maailmanäitusele ja sealt edasi Tallinna. 1878. aatal tegi Weizenberg esimese isiknäituse kodumaal. Roomas oli tal abiks töökojas 5 abilist. Tööd lõpetas ja viimistles August alati ise. Weizenberg reisi palju kodumaale ja Peterburi. Ta jätkas oma teoste tutvustamist kodumaal. Viimased aastad kodumaal 1914. aastal kolis Weizenberg Tallinna. Linnavalitsus suhtus eakasse kunstnikku soosivalt ning Weizenbergile muretseti töökoht. Ta sai Prantsuse valitsuse aumärgi, ta sai kuldmedali. Kunstnik veetis oma vanaduspäevi muretult. Tema viimaseks marmorskulptuuriks jäi "Lootus".
Märgates poja järgmise algus, peamiseks muutuseks muusika teosed. Need on keskaegses polüfoonilises ilmalikust muusikast. Kirjutas tellimustöid ja vajalikku õppematerjali annet hakkas ta teda õpetama ja viis kontsertreisidele Euroopasse. kolme- ja neljahäälse organumi ilmumine. koorimuusikas kauneimad. Palestrina viimistles ületamatult peamiselt nendele instrumentidele, mida ta ise väga hästi mängida Esimesed loomingulised katsetused tegi Mozart nelja-aastaselt Rütmiseeritult liiguvad siin ülemised kaks täiuslikuks varase, nn.range polüfoonia. Ta tundis põhjalikult oskas (orel. klavessiin, klavikord); seoses klaveri kasutuselevõtuga üheksa-aastaselt kirjutas esimese sümfoonia ja aasta hiljem
19-aastaselt sai temast sama kiriku organist ja koorijuht. 1551. aastast tegutses Palestrina Roomas kirikukomponistina, lauljana ja koorijuhina, sealjuures viimased paarkümmend eluaastat nn.paavsti-heliloojana, mis oli kõrge ametlik aunimetus. Palestrina on küll loonud üle saja ilmaliku armulaulu, kuid põhiosa tema loomingust moodustavad missad, motetid ja muud tolleaegsed vaimuliku muusika teosed. Need on keskaegses polüfoonilises koorimuusikas kauneimad. Palestrina viimistles ületamatult täiuslikuks varase, nn.range polüfoonia. Ta tundis põhjalikult madalmaade kuulsate meistrite teoseid, õppis neilt, kuid püüdis oma loomingus vältida liigset tehnilist keerukust ja kuivust.Ühtlasi rikastas ta helikeelt homofooniliste joontega.
TARTU ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE JA KUNSTIDE VALDKOND MAAILMA KEELTE JA KULTUURIDE KOLLED ROMANISTIKA Polina Chaykovskaya "Taru" on reis sõjajärgsesse Madridi Essee Õppejõud: Jüri Talvet TARTU 2016 Sissejuhatus ,,Taru" on hispaania kirjaniku Camilo José Cela romaan huvitava ja pika ajalooga. See oli kirjutatud juba 1943. aastal, aga teos avaldati ainult 1951. Kogu selle aastate jooksul autor viimistles üht tähtsaimatest ja silmapaistvamatest tööd oma karjääris ja püüdis lahendada probleeme tsensuuriga. Siis tähelepanuväärne on see, et romaan ilmus esmakordselt Argentinas, sest see keelustati kohe tema kodumaal Hispaanias ja oma esseees mina tahaksin arutada miks kehtestati nii ahistav tsensuur, miks see teos tunnistati esileküündivaks kogu maailmas, teisisõnu märkida töö kirjandusl...
Kokku sündis Bachil 20 last, kellest pooled surid juba lapseeas. Viimastel aastatel tundis Bach üha vähem huvi kooli vastu. Ta tõmbus vähehaaval eemale ka teda varem köitnud avalikusest muusikalisest tegevusest. 1740. aastal lahkus ta Collegium musicum'ist, mida oli juhtinud üle kümne aasta. Ta hakkas ka üha harvem lahkuma kodukohast Leipzigist. Bach jäi vanaks. Üha enam eemaldus ta elust, taandudes oma loomingulisse "laboratooriumi". Ta andus nüüd ainult muusikale, viimistles eelmiste aastate töid ning lõi oma viimased instrumentaal- ja vokaalteosed. Neil aastail kirjutas ta rea kantaate, mitmed motetid ning üsna rohkesti suurepäraseid teoseid orelile ja klaverile. 4 Oma elu lõpul jäi Bach pimedaks. Painvalt pingerikas tegevus nii päeval kui ka ööl enam kui poole sajandi kestel oli teinud oma töö. Pärast ebaõnnestunud silmaoperatsiooni
Leidis, et sõjavägi pole tema jaoks ning asus Oxfordis prantsuse keelt ja kirjandust õppima. Pärast ülikooli tegutses esialgu õppejõuna, andes loenguid Prantsusmaal ja Kreekas. Kreekas tutvus tulevase naise Elisabeth Christyga, kellega abiellus 1954. aastal. Aastatel 19521960 kirjutas terve hulga novelle ja luuletusi, kuid ei pakkunud midagi kirjastajatele. 1960. aastal kirjutas nelja nädalaga valmis ,,Liblikapüüdja" ning viimistles seda veel kaks aastat. 1965. aastal ilmus romaan ,,Maag", Ameerikas tõusis raamat kohe kultusestaatusesse. Neli aastat hiljem ilmus Fovwlesi müügitulemustelt edukaim romaan ,,Prantsuse leitnandi tüdruk". 1970. aastatel tegeles mitme kirjandusliku projektiga. Erinevalt 1950. aastate uusrealistidest ei tarvitsenud Fowles sündmusi esitada toimumise järjekorras. Muutis nii tegelaste kui ka lugeja jaoks ebamääraseks piiri tegelikkuse
Eesti muusika Sajandivahetusel venestamise surve vähenes, hariduse saamine muutus emakeelseks, taas hakkasid tegutsema mitmed ärkamisaegsed seltsid: Eesti Kirjameeste Selts ja Eesti Üliõpilasselts. Üha rohkem hakkasid eestlased omandama kõrgharidust. Mindi õppima Tartusse, Riiga, Peterburgi, Helsingisse ja Saksamaale. Sajandi alguses tegutses Tartus väga oluline rühmitus ,,Noor-Eesti", kuhu kuulusid ärksamad kirjanikud (Gustav Suits, Friedebert Tuglas jt), kunstnikud (Konrad Mägi, Kristjan Raud, Nikolai Triik), muusikud (Mart Saar, Rudolf Tobias, Aleksander Läte). Seltskonda ühendavad sarnased vaated kaasaegsele kunstile, nende ideed mõjutasid väga paljusid järgmiste põlvkondade kunstnikke. Rühmituse tegevus mõjutas suuresti eesti kultuurielu. Noore-Eesti juhtmõtteks on saanud üks G. Suitsu lause ,,Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks". Nad arutlesid palju selle üle, et Eesti kunsti tul...
Aprillis 1848 sõitsid nad Saksamaale, kus osalesid 1848. aasta revolutsioonis. 1849. aastal võitles Engels valitsusvägede vastu. Pärast lüüasaamist siirdus ta Londonisse. Sinna oli asunud elama ka Marx. Novembris 1850 naasis ta Manchesteri, pidades Marxiga tihedat kirjavahetust, aidates teda ka majanduslikult. 1870. aastal asus Engels lõplikult Londoni. Ta võttis koos Marxiga osa I Internatsionaali asutamisest ja juhtimisest. Pärast Marxi surma viimistles ja avaldas Engels "Kapitali" II ja III köite. Marksismi olemus Tinglikult võib marksismi pidada sotsialismiõpetusesks, mis hakkas kujunema 19. sajandi keskpaigas, jagunedes siis omakorda kaheks. Ühelt poolt on tegemist kapitalistliku ühiskonna kritiseerimisega, teisalt aga ideaalse tulevikuühiskonna väljapakkumisega. K.Marxi ja F.Engelsi üheskoos valminud teos "Kommunistliku partei manifest" pidi taolist ühest
"Mets", "Põlismetsa järv". Lüdig jälgib neis lauludes detailselt teksti ning loob eesti, vaid Euroopa 20. sajandi alguse orelimuusika paremikku. Ta mõttemaailm muusikaga tugevaid kontraste ja dramaatilist pinget. oli tõsine, keskendunud, samas avar ja mitmepalgeline. Süda oli helilooja, kes viimistles oma ideid kaua ja hoolikalt - seetõttu on ta vähesed teosed väga · Lüdigi muusika on meloodiline ja lihtsa harmooniaga. Ta oli tuttav Tobiase ja Kapi stiiliühtsed ja terviklikud. Teostel on loogiline, selge ülesehitus ja sageli loominguga ning taotles samuti oma muusika rahvuslikkust, kuid tegi seda väga suurejooneline vormiarendus
Loomingu all mõistis ta ise vaid ilukirjandust ja see moodustab tema avaldatust veerandi. Ta polnud Vilde või Tammsaare viljakusega spontaanne talent. Mitmeaastasi tühikuid Tuglase loomingus tingis muidugi ka tema kriitikameel, suur nõudlikkus nii teiste kui ka enda vastu. Kirjandusliku töö võimalusi on aga muidki. Kui ei õnnestunud luua novelle ja romaane, kirjutas Tuglas reisiraamatudi, memuaare, uuris kultuuriluguja tegi musttuhandet tööd kirjanduselu integreerijana, vanaduses viimistles oma teoseid uustrükkideks. Kirjanikuna oli Tuglas ennekõige novellist. Kuid ta viljeles kõrgel kunstitasemel ka proosa pisizanre novelletti, marginaali, miniatuuri ja proosaluuletust. Tuglase novellistika on voolulooliselt vaheldusrikas. Klassikalist "Hunti"(1903) eristab muust sajandialguse külaproosast groteskielement, mis jäi ka edaspidi Tuglasele iseloomulikuks. 1905. aasta revolutsioonilisest paatosest onn novelli
Juhan Smuuli roll Eesti kultuuriloos Mitte just paljud eesti kirjanikud on käinud kaugetel ekspeditsioonidel omale inspiratsiooni ammutamas oma tulevaste teoste jaoks. Samuti on väga väike nende kirjanike osakaal, kes on oma kirjutistes maininud Muhu saart ning kirjutanud selle saare elanikest, juhtumistest ja muust nendega seotud asjadest. Kuid üks selline kirjanik siiski on - Juhan Smuul. Juhan Smuul sündis 18. veebruaril 1922. aastal Muhumaal Koguva külas Tooma talus. Selles ,,kalurite ja kaptenite, tüürimeeste ja madruste" külas möödusid tulevase kirjaniku lapseaastad, poisiiga ja noorukipõlv. Elukäiku liigendavate sündmuste poolest oli see küllalt üksluine aeg. 1930. aasta sügisel hakkas Juhan õppima Piiri kuueklassilises algkoolis, mille lõpetas 1936. aasta kevadel. Isa nägi Juhanis Tooma tulevast peremeest ja püüdis oma nooremat poega selleks tõsiseks kohustuseks ette valmistada. Tema soovil tuli minna Jänedale p...
(tänapäeval kitsamat ja laiemat tähendust ei kasutata) 20. sajandil: * humanitaarteadused liiguvad sotsiaalteaduste suunas. Muutus ka laulude süsteem. * rahvapärimuses olemas zanritunnetus *akadeemiline ja naturaalne käsitlus vs, rahvapärande ja akadeemiline nimetus ei kattu * pajatus - Laugaste välja mõeldud zanr (argipäevajutustus) * muistend pole legend. Legend märgib kirjalikku teksti, kuigi levib suuliselt. 1970. a kui Laugaste viimistles õppematerjale, tuli juurde anekdoot. *1960. a lõpp siirdevormilised laulud, 1990ndatel regilaululised vormid. * zanr määrati: tegelikkuse peegeldus; ajakoha ja tegelase kujutamine; teksti pikkus. Süsteemi hakati hakati tooma uusi zanreid (linnalood, pikemad lood), mida vanasse süsteemi enam panna ei saanud, sest pilt läks liiga kirjuks - sel põhjusel zanrikeskne uurimus vähenes! toodi sisse uusi zanriliigitusi: a)loogilised kategooriad
parandamatu kantori visa iseloomu. Viimastel aastatel tundis Bach üha vähen huvi kooli vastu. Ta tõmbus vähehaaval eemale ka teda varem köitnud avalikusest muusikalisest tegevusest. 1740. aastal lahkus ta Collegium musicum'ist, mida oli juhtinud üle kümne aasta. Ta hakkas ka üha harvem lahkuma kodukohast Leipzigist. Bach jäi vanaks. Üha enam eemaldus ta elust, taandudes oma loomingulisse "laboratooriumi". Ta andus nüüd ainult muusikale, viimistles eelmiste aastate töid ning lõi oma viimased instrumentaal- ja vokaalteosed. Neil aastail kirjutas ta rea kantaate, mitmed motetid ning üsna rohkesti suurepäraseid teoseid orelile ja klaverile. Oma elu lõpul jäi Bach pimedaks. Painvalt pingerikas tegevus nii päeval kui ka ööl enam kui poole sajandi kestel oli teinud oma töö. Pärast ebaõnnestunud silmaoperatsiooni kaotas Bach nägemise täiest. Nägemise lühiajaline taastumine 18. Juunil 1750. aastal oli lähedase surma
Stiilis hilisromantismi, impressionismi, ekspressionismi. Ta kogus rahvaviise, analüüsis, süstematiseeris neid. Oli üks rahvusliku stiili rajajatest ja professionaalse muusika alusepanijaist eesti koorimuusikas. Oma teostes avab vanema rahvalaulu omapära ja sünteesib kaasaegse helikeelega. Rahvalaul säilib võimalikult ehedal kujul. Mitmed teosed on inspireeritud loodusest. Ta süvenes igasse soosilma, oksakesse, linnukesse ja viimistles teoseid detailselt. Looming on põhjamaiselt karge, lüüriline; olulised on kõlavärvid. Hiljem loobub romantilisest harmoniseeringust ja viib eesti koorimuusika uuele tasemele. Teoseid: · Soololaul ,,Must lind" · Leelo · Koorilaul ,,Põhjavaim" · Lindude laul Cyrillus Kreek (1889-1962) Ta sündis Läänemaal ja õppis Peterburi konservatooriumis trombooni ja kompositsiooni.
see kulus paari kuuga ning ta oli võlgades. Kuid peagi hakkas ta saama tellimusi, väikeseid, kuid selliseid, mis parandasid ta majandusliku olukorda. Olles kolm aastat Roomas olnud tegi ta reisi Peterburi. Reis oli edukas, sest ta suutis sealgi müüa mõned marmorkujud. 1878. aastal lahkus kujur Roomast, et sõita Pariisi maailmanäitusele ja sealt edasi Tallinna. 1878. aatal tegi Weizenberg esimese isiknäituse kodumaal. Roomas oli tal abiks töökojas 5 abilist. Tööd lõpetas ja viimistles August alati ise. Weizenberg reisi palju kodumaale ja Peterburi. Ta jätkas oma teoste tutvustamist kodumaal. 1914. aastal kolis Weizenberg Tallinna. Linnavalitsus suhtus eakasse kunstnikku soosivalt ning Weizenbergile muretseti töökoht. Ta sai Prantsuse valitsuse aumärgi, ta sai kuldmedali. Kunstnik veetis oma vanaduspäevi muretult. Tema viimaseks marmorskulptuuriks jäi "Lootus". August Weizenberg haigestus külmetuse tagajärjel kopsupõletikku. Haigus kulges
Harva esines tal langetõvehoogusid. Erakliku eluviisiga. Palju sõpru kirjandusringkondades. Tegi ühe pikema reisi Lähis-Idas. Veendunud poissmees, palju suhteid naistega. 1857 ilmus · Romaan "Madame Bovary", traditsiooniline realism. See tõi talle pahandusi, teda süüdistati kombelõtvuses, religiooni solvamises jms. Flaubert mõisteti kohtus õigeks. "Madame Bovary" oli anti-romantiline teos (peategelane hukutas end liigse romantilisuse tõttu). Teost kirjutas ta aeglaselt ja viimistles pikalt, taotles täiuslikkust. Eelistas kirjutada isiklike kogemuste põhjal, armastas külastada tegevuspaiku. Veel on ta kirjutanud · "Salambo". · "Püha Antoniuse kiusamine". · "Tundekasvatus". Kujutab suurte kirgede ja tunnete mandumist ja väärastumist ühiskonnas, ühiskonna surve tõttu. Selles teoses proovis uut kirjutamisviisi: ühe inimese silmade läbi. Ei anna hinnanguid, lugeja mõelgu ise. Teose
Erinevalt EÕSist on märgitus mitte hääliku-, vaid silbivälde. Palatalisatsioon on märgitud. Sõnaseletused napisõnalised, eelisatud sünonüümid. Muugi VÕS oli eriti suure levikuga raamat ning seetõttu ka eesti kirjakeele tegelik ühtlustaja. 4. Suur õigekeelsus-sõnaraamat. 1.vihik 1948 ja 2.vihik 1951. Pidi olema veel mahukam kui ÕS, käsikirja koostasid Arnold Kask ja Erich Raiet, viimistles J.V Veski. Töötati välja VÕSi omast veel väiksem muuttüübisõnastik, kuid selle tegemine jäi poolikuks sõna kobrasrott juures, sest Kask ja Veski olid koormatud ülikoolitööga, poliitiline olukord oma järskude ümberhindamistega oli ebasoodne, oli vähe materjali sõnavara muutumise kohta, sh eriti oskussõnavara kohta. Sõnaraamat oleks veninud ja esimesed vihikud vananenud. 5. Väike õigekeelsuse sõnaraamat (1953)
20. SAJANDI KUNST Fovism Sai poolehoiu, sest miut erinevat stiili ja voolu, teise põhimõttega kunst. Kunst peab eluga kaasas kandma kunsti uuendusi ja omapära. Avati Pariisis Sügissalong, mis eksponeeris 20.saj uuendusi. Korraldas näitusi ka impressionistide ja postimpressionistide töödele (tagasivaatena). 1905.a paistavad silma noored kunsnikud, kelle maalide joonistus oli tinglik, värvid puhtad ja selged, kasutasid nad peaaegu segamata värve, kuid need olid lõuendile pandud värvilaikudena. Sellised tasapinnalised maalid mõjusid jõulisena, üks kriitik leidis, et nimetada tuleks see rühmitus fauves'deks, tähendab metsikut. Saab nimetusi fovism. Mille poolest nad erinesid varasematest? Hülgasid impressionistide muljet jäädvustava kunsti, ei pööranud tähelepanu sümbolistlikele elementidele, ülesandeks oli väljendada kunstniku meeleolu, mis tekib mõne motiivi vaatamisel. St, nad ei pidanud vajalikuks olla täpsed üksikasjade kujutamises, vä...
Sellises olukorras tunneb inimene end tõesti täiesti üksi ning vastutavana kõigi valikute eest. Marx Oli rahvuselt juut. Ta omandas Hegeli mõtlemise põhjalikult. Samamoodi nagu Hegel poleks toiminud Kantita, ei toiminud Marx ilma Hegelita. Nad mõlemad olid süstemaatikud. Ta on materjalist. 1844 tutvus ta Pariisis Engelsiga. Nad oli noored ja vihased ja läksid rünnakule Hegeli vastu. Marx kirjutas raamatu „kommunistliku partei manifest“.Engels oli hea kirjamees, kes viimistles Marxi kirjutatud teoseid. Londonis kirjutas ta oma peateose „Kapital“. Oma mõjuvõimult võib selle kõrvale asetada üksnes Piibli. Londonis elas ta slummis nälja piiril ja 3 tema 6-st lapsest surid. Ta oli krooniliselt haige ja kui tema abikaasa, kellega ta oli 40 aastat abielus suri vähki, siis kustus ka Marx. Ka tema teosed kirjeldavad vaesust. Marx oli teoreetik. Ta ei olnud Lenini-sarnane revolutsioonijuht. Revolutsioon on
armastus"; 4 sümfooniat. Fenerc Liszt (1811-1886) Saksamaa · Õppis Viinis, päritolult ungarlane. · Suur klaverikunstnik, lõi klaverist kontsertinstrumendi. · Looming: sümf. teosed ,,Fausti-" ja ,,Dante-sümfoonia"; sümf. poeemid (,,Ungari prelüüdid") Fryderic Chopin (1810-1849) Saksamaa · Poola ja prantsuse päritolu. · Loomingut mõjutas mälestus kodukülast Poolas. Pariisis kujunes suureks klaverikunstnikuks. Oma teoseid viimistles kaua. · Looming: ¾anrid: prelüüd, nokturn, etüüd, ballaad, masurka, polonees, valss; 2 klaverikontserti, 4 skertsot, 3 klaverisonaati; laulud (soololaul ,,Soo"); prelüüditsükkel ,,24 prelüüdi klaverile". Richard Wagner (1813-1883) Saksamaa · Elus tähtsad 3 linna: Leipzig (sünnikoht, õpingud, esimesed teosed), Magdeburg (oli ooperi direktor), Dresden (õpingud, ooperi direktor), Bayreuth (sinna rajas oma reformitud ooperiteatri). Reisis väga palju.
Harva esines tal langetõvehoogusid. Erakliku eluviisiga. Palju sõpru kirjandusringkondades. Tegi ühe pikema reisi Lähis-Idas. Veendunud poissmees, palju suhteid naistega. 1857 ilmus · Romaan "Madame Bovary", traditsiooniline realism. See tõi talle pahandusi, teda süüdistati kombelõtvuses, religiooni solvamises jms. Flaubert mõisteti kohtus õigeks. "Madame Bovary" oli anti-romantiline teos (peategelane hukutas end liigse romantilisuse tõttu). Teost kirjutas ta aeglaselt ja viimistles pikalt, taotles täiuslikkust. Eelistas kirjutada isiklike kogemuste põhjal, armastas külastada tegevuspaiku. Veel on ta kirjutanud · "Tundekasvatus". Kujutab suurte kirgede ja tunnete mandumist ja väärastumist ühiskonnas, ühiskonna surve tõttu. Selles teoses proovis uut kirjutamisviisi: ühe inimese silmade läbi. Ei anna hinnanguid, lugeja mõelgu ise. Teose peategelane eksleb sihitult, jõuab vaimse surmani, ei julge elada ja armastada, väikekodanlik
siis panustades indiviidi tervisesse, elukvaliteeti ja väärikassse suremisse. (lk. 457). Selle kuidas indiviid reageerib keskkonna mõjutustele määrab tema kohanemine füsioloogiliselt, enesehinnanguliselt, rolli funktsiooni seisukohalt ja sõltumatuse aspektist. Roy jaoks on tervis inimese terviklikuks ja integreerituks saamise protsess. Roy jätkas oma mudeli valmimise järel uuringuid ja viimistles oma teooriat. Kaasaegsed teaduslikud ja filosoofilised oletused on arvestanud tema üritust ühendada vaimset ja arusaama inimese adaptatsioonivõimest. Adaptatsiooni mõiste on laiendatud teenimaks õenduspraktika teadmiste arendamist tulevikus (Roy, 1997:47). Süsteemide mudelit on kasutatud paljudes koolides õenduse õppekavade alusena. See mudel töötab hästi õendusabi erinevates
maantee, millel olid posti edasitoimetamiseks esimesed postijaamad maailmas Suur Siiditee kaubatee muistse Hiina ja Lähis-Ida vahel, mida mööda veeti siidriiet ja muid kaupu S saduff veetõstuk, mille abil sai juhtida vett sinna, kuhu üleujutus ei ulatunud sogun keisri nimel valitsev suurfeodaal Jaapanis T taoism hiina religioon, mis sai alguse iidsetest loodususkumustest ja mille u aastal 500 eKr viimistles õpetlane Laozi tarastamine Inglismaal hiliskeskajal ja varauusajal toimunud protsess, mille käigus suur hulk põllumaad muudeti lambakarjamaadeks teleskoop pikksilm taevakehade vaatlemiseks tempel pühamu terrakota sõdurid põletatud savist inimesesuurused sõdurikujud, mis pandi kaasa Hiina esimesele keisrile tema hauakambrisse u 200 a eKr terror vägivald poliitilises võitluses, mis viib sageli inimeste füüsilise hävitamiseni; hirmuvalitsus
idapoolse pealinn Susa vahele maantee, millel olid posti edasitoimetamiseks esimesed postijaamad maailmas Suur Siiditee kaubatee muistse Hiina ja Lähis-Ida vahel, mida mööda veeti siidriiet ja muid kaupu S saduff veetõstuk, mille abil sai juhtida vett sinna, kuhu üleujutus ei ulatunud sogun keisri nimel valitsev suurfeodaal Jaapanis T taoism hiina religioon, mis sai alguse iidsetest loodususkumustest ja mille u aastal 500 eKr viimistles õpetlane Laozi tarastamine Inglismaal hiliskeskajal ja varauusajal toimunud protsess, mille käigus suur hulk põllumaad muudeti lambakarjamaadeks teleskoop pikksilm taevakehade vaatlemiseks tempel pühamu terrakota sõdurid põletatud savist inimesesuurused sõdurikujud, mis pandi kaasa Hiina esimesele keisrile tema hauakambrisse u 200 a eKr terror vägivald poliitilises võitluses, mis viib sageli inimeste füüsilise hävitamiseni; hirmuvalitsus
idapoolse pealinn Susa vahele maantee, millel olid posti edasitoimetamiseks esimesed postijaamad maailmas Suur Siiditee kaubatee muistse Hiina ja Lähis-Ida vahel, mida mööda veeti siidriiet ja muid kaupu S saduff veetõstuk, mille abil sai juhtida vett sinna, kuhu üleujutus ei ulatunud sogun keisri nimel valitsev suurfeodaal Jaapanis T taoism hiina religioon, mis sai alguse iidsetest loodususkumustest ja mille u aastal 500 eKr viimistles õpetlane Laozi tarastamine Inglismaal hiliskeskajal ja varauusajal toimunud protsess, mille käigus suur hulk põllumaad muudeti lambakarjamaadeks teleskoop pikksilm taevakehade vaatlemiseks tempel pühamu terrakota sõdurid põletatud savist inimesesuurused sõdurikujud, mis pandi kaasa Hiina esimesele keisrile tema hauakambrisse u 200 a eKr terror vägivald poliitilises võitluses, mis viib sageli inimeste füüsilise hävitamiseni; hirmuvalitsus
Vahele tulid otsekui saatuse kitsi irooniana üksikud helgemad hetked. Ilmselt veidi enne 1592. aasta vangistust õnnestus Cervantesel Sevilla teatriimpressaariole müüa kimp oma näidendeid. 1597. a. mais sai Cervantes Zaragoza dominiiklaste korraldatud luulekonkursi I auhinna, milleks oli kolm hõbelusikat. Sajandilõpust ja uue sajandi algusest on andmeid napilt. Oletatakse, et Cervantes elas mõnda aega Toledos, kus kirjutas ja viimistles "Don Quijote" I osa. Cervantes elas sel ajal Valladolidis, kuhu Felipe III sajandivahetuseks (1600-1606) oli toonud oma õukonna. Perekonna olud ei paranenud ei Valladolidis ega ka mitte Madridis, hoolimata sellest, et nii ühes kui teises pealinnas Cervantesel kui juba laialt tuntud kirjanikul pidi tekkima sidemeid ja tutvusi ka ühiskonna kõrgemas pooles. Kesk virelemist ja mitmeid kibestavaid elujuhtumisi astus Cervantes 1609. aastal vaimulikuks Püha Sakramendi kogudusse, tegutsedes 1610
jutustamisoskusega. Teisel aastal sai pisut parema elu peale, sest vahetus vangimaja ülemus, kes oli ta loominguga tuttav ning hindas seda. 1897. aastal vabanes. Sõbrad olid talle väikese summa kokku pannud ja Wilde sõitis Prantsusmaa põhjarannikule ning elas esialgselt muretut elu, kuni raha jätkus. Teda kutsuti ka Pariisi, oli ka näidend ,,Salomé", mida seal mängiti, kuid ta ütles, et ei lähe Pariisi enne, kui tal pole midagi ette näidata. Viimistles ka vanglas kirjutatud teoseid (,,Readingu vangla ballaad" ja ,,De profundis"). Wilde'il oli ju tegelikult ka veel pere ja lapsed. Naine seadis tingimuse, et ta peab aasta aega elama korralikku elu ja ei tohi kokku saada Alfrediga. Alfred ei jätnud kiusamist ja mõne aja pärast kohtusid ja reisisid. Isa Douglas keeras rahakraanid kinni Wilde läheb Pariisi, sõbrad toetavad rahaliselt. Peavarju leiab hotellis, mille omanik on tema loomingu austaja
pidada. Vahele tulid otsekui saatuse kitsi irooniana üksikud helgemad hetked. Ilmselt veidi enne 1592. aasta vangistust õnnestus Cervantesel Sevilla teatriimpressaariole müüa kimp oma näidendeid. 1597. a. mais sai Cervantes Zaragoza dominiiklaste korraldatud luulekonkursi I auhinna, milleks oli kolm hõbelusikat. Sajandilõpust ja uue sajandi algusest on andmeid napilt. Oletatakse, et Cervantes elas mõnda aega Toledos, kus kirjutas ja viimistles "Don Quijote" I osa. Jõuame Cervantese elukäigu viimasesse, loomingulise hiilguse ning halastamatult lõpuni jätkuva maise viletsuse järku. Cervantes elas sel ajal Valladolidis, kuhu Felipe III sajandivahetuseks (1600-1606) oli toonud oma õukonna. Perekonna olud ei paranenud ei Valladolidis ega ka mitte Madridis, hoolimata sellest, et nii ühes kui teises pealinnas Cervantesel kui juba laialt tuntud kirjanikul pidi tekkima sidemeid ja tutvusi ka ühiskonna kõrgemas pooles
positsioon võita oma jutustamisoskusega. Teisel aastal sai pisut parema elu peale, sest vahetus vangimaja ülemus, kes oli ta loominguga tuttav ning hindas seda. 1897. aastal vabanes. Sõbrad olid talle väikese summa kokku pannud ja Wilde sõitis Prantsusmaa põhjarannikule ning elas esialgselt muretut elu, kuni raha jätkus. Teda kutsuti ka Pariisi, oli ka näidend ,,Salomé", mida seal mängiti, kuid ta ütles, et ei lähe Pariisi enne, kui tal pole midagi ette näidata. Viimistles ka vanglas kirjutatud teoseid (,,Readingu vangla ballaad" ja ,,De profundis"). Wilde'il oli ju tegelikult ka veel pere ja lapsed. Naine seadis tingimuse, et ta peab aasta aega elama korralikku elu ja ei tohi kokku saada Alfrediga. Alfred ei jätnud kiusamist ja mõne aja pärast kohtusid ja reisisid. Isa Douglas keeras rahakraanid kinni Wilde läheb Pariisi, sõbrad toetavad rahaliselt. Peavarju leiab hotellis, mille omanik on tema loomingu austaja. Oscar elab viletsat elu ja
seisundisse. Paljud 17 saj knstnikud olid võtnud eeskujuks suursuguselt õukondliku Raffaeli. Kujutati tähtsaid inimesi suuri tegusid tegemas, religioosseid, allegoorilisi ja mütoloogilisi stseene. Kunstniku positsioon: tema töö oli enamasti otseselt seotud poliitilise võimu keskustega. Tasuks loomingu eest sai ta raha ja prestiizi. Kunstniku looming tõi kuulsust ka valitsejale. Kunstnik viimistles võimu kujutamise vorme, pakkus ühiskonnale ja valitsejale pilte, mis andsid vajaliku tundelise või mõistusliku ilme. Pildid andsid tunnustust valitseja usust ja pühadusest. Arhitekt, maalikunstnik, skulptor mitte ainult ei ehitanud ruume, kus teostati võimu ja elati õukonnaelu, vaid väljendasid oma teostes ka valitseja armulikkust. Kunstnikul oli kõrge ühiskondlik positsioon. See oli kunstiajaloos periood, mida iseloomustab kunsti vormide ja ideede
Blake oli võrdlemisi originaalne autor, kirjutas nii nagu ta ise tahtis. Elas Londonis üsna sündmustevaeselt. Avaldanud kolm kogumikku: 1783. "Luule visandid", kaks kõige kuulsamat kogumikku: 1789 "Süütuse laulud" ja "Kogemuse laulud" 1794. aastal. Kaks viimast kogumikku valmistas Blake oma naise abiga, tegid seda vasetrükina - sinna juurde kuulus paber, väga viimisteltud vasetrükk, illustratsioonid ja illuminatsioon - Blake võttis selle kasutusele omal viisil, viimistles need luuleteosed välja, pärast värvidega täideti need ära. Pm need luuletused kannavad uut vaimu, värss on tihti peale lauldav ja Blake on teinud tihti peale ka viise. Varajase eluperioodi tõttu jääb ta eraldi, oma maailma tõmbumine. Romantikutest vast kõige stiilipuhtam - elas oma "mullis", oma maailma kaitses teda päris maailma mõjutuste eest. Hiljem ka religioose alatooniga teosed, nt "Prohveti raamatud". Need on ka sellised, mida on olnud üldiselt raske tõlgendada
Inglise 17.-18.sajandi kunst 17.saj kujutav kunst oli väga tagasihoidlik, õukonda imporditi väliskunstnikke: Rubens, van Dyck. Kunstiajakeemia luuakse alles 18 sajandi II pooles. Erakunstikoolid samas eksisteerisid ka varem. Revolutsioon 17. saj keskpaigas, tulemuseks puritaanide võimuletulek ning puritaanid ei soosinud kujutavat kunsti. Alles 18.saj kujuneb välja normaalne kultuurielu. Tol ajal on silmapaistev teatrikunst tänu Shakespeare'ile. Restauratsiooniaegne näitetegevus oli labane. Huvitavad arhitektuurinähtused 17. saj Charles I ajal Euroopa suurim kuningaloss Whitehall, arhitekt I. Jones. Ületas mitmekordselt Hispaania & Prantsuse kuningalossi. Üle 4000 saali. Põles täiesti maha 1680.aastate alguses. Säilinud vaid Banqueting House (Whitehali pidusaal) varapalladionism. Palladio kujunes väga populaarseks arhitektiks tänu Inigo Jonesile. Jones käis korduvalt Itaalias, matkis Palladiot. Palladionsmile oli tüüpiline kolossaalor...
Kui sajandi keskpaiga valdav nõue on teatav kiretus (seda nõudis ka Flaubert). See on autori teosest kadumise lõppfaas. Kõiketeadev autor kaob ära ning autor muutub pigem ennast peitvaks autoriks. Sümbolismile eelnes Baudelaire kes oli ühelt poolt estetist ja teiselt poolt naturalist. Ta ei estetiseerinud neid inetusi (nt ,,Raibe"). Ta ei üritanud leidaasjades ilu. Samas olid tal estetistlikud nõudmised, sest ta kasutas ilusa läbimõeldud vormikonseptsioone. See mis ta tegi viimistles ta välja viimase kriipsuni. Paljud hilisemad autorid leiavad et ta jõudis välja sinna kuhu tollased autorid üldse jõuda võisid. Sümbolismi keskne kategooria on ilu nagu estetismis. See on keskne olnud alates romantismist, st see on ilusa ja inetu konseptsioon. Ka mingisugusesse punkti asetatud surnud lind võib olla maaliline mida maalikunstis võib kogu aeg näha. Objektist ei sõltu see kas on teda võimalik esteetiliselt vaadelda või mitte.
(„Ajakirjanik Sylvia von Hardeni portree“ (1926), „Söögitoomine rindel“, „Sõda“ (1932)). MAX BECKMANN (1884-1950) kaugenes ekspressionismist ja hakkas jaheda objektiivsusega kujutama linna kui kitsarinnalise ühiskonna peeglit. („Öö“ (1919)). RUDOLF SCHLICHTER (1890-1955) portretistina andis suure irooniaga edasi oma kaasajas valitsenud kaost. GEORGE GROSZ (1893-1959) naases vaimselt rusutuna rindelt ning väljendas oma sõjavihkamist linnatemaatilistes piltides. Ta viimistles stiili, mille kohta ütles, et sel on „noa jõhkrus“. Poliitiline satiir ning sõjardite ja kapitalistide kritiseerimine jõudis kolmekümnendate aastate lõpul groteskini. Teist, optimistlikumat, aga ka utopistlikumat suunda esindas Saksamaal tegutsenud kunstikool „BAUHAUS“ (1919-1933). „Bauhaus“ oli kool, mis ühendas endas arhitekte, sisekujundajaid, disainereid, maalikunstnikke jne., kes olid järjekindlad funktsionalismi pooldajad
Jaakopi hukkas ja Leemeti päästis, nad asusid koos külarahvast tapma, kõik põgenesid, Peetrust ja Johannest Leemetil leida ei õnnestunud - nende poole hakkasid tormama raudmehed, kellest ka üheskoos ja ka ussisõnade abil jagu saadi, Leemet uuris, miks vanaisal nii kaua aega oli läinud ja vanaisa seletas talle, et tal polnud konte kuskilt võtta seniks kuni nägi eemal laeva, milleni ujus ja kogu meeskonna tappis, oma tiivad viimistles ja nüüd siia lendas - vanaisa kutsus Leemetit endaga sõdima, tahtis enne ka pereliikmed üle vaadata, kuid sai teada, et kõik on surma saanud, niisiis nad läksidki kaugele ära 35. - Leemet ja vanaisa läksid sõtta, kuigi keegi neid enam tagasi ei oodanud ja keegi neid võite ei vajanud, see oli ainus, mida nad uues maailmas teha oskasid, Leemet mõistis, kui mõttetu on nende võitlus, aga tal oli ükskõik
t emotsiooni ja kehalise väljenduse vahel puudub üksühene seos. Emotsioon säilib ka kehaliste reaktsioonide puudumise korral. Kehaliste muutuste kunstlikul esilekutsumisel emotsiooni ei teki. Kehalised muutused on üsna aeglased, kuid emotsioonid avalduvad otsekohe pärast stiimuli ilmnemist. Cannon järeldas, et emotsionaalset käitumist ei kontrolli mitte kehalised reaktsioonid, vaid aju. Philip Bard viimistles Cannoni seisukohti ja sellepärast nimetatakse seda käsitlust Cannon- Bardi emotsiooniteooriaks. Nüüdisaegsed käsitlused- tänapäeval valitseb seisukoht, et inimese emotsionaalset käitumist juhib aju limbiline süsteem. Peale selle on inimese emotsioonide kujunemises oluline osa ajukoorel. Samuti seostub emotsioonide teke neurokeemiliste ainete ja hormoonide kontsentratsiooni astmega. Kognitiivsed käsitlused
jutustamisoskusega. Teisel aastal sai pisut parema elu peale, sest vahetus vangimaja ülemus, kes oli ta loominguga tuttav ning hindas seda. 1897ndal aastal vabanes. Sõbrad olid talle väikese summa kokku pannud ja Wilde sõitis Prantsusmaa põhjarannikule ning elas esialgselt muretut elu, kuni raha jätkus. Teda kutsuti ka Pariisi, oli ka näidend ,,Salomé", mida seal mängiti, kuid ta ütles, et ei lähe Pariisi enne, kui tal pole midagi ette näidata. Viimistles ka vanglas kirjutatud teoseid (,,Readingu vangla ballaad" ja ,,De profundis"). Wilde'il oli ju tegelikult ka veel pere ja lapsed. Naine seadis tingimuse, et ta peab aasta aega elama korralikku elu ja ei tohi kokku saada Alfrediga. Alfred ei jätnud kiusamist ja mõne aja pärast kohtusid ja reisisid. Isa Douglas keeras rahakraanid kinni Wilde läheb Pariisi, sõbrad toetavad rahaliselt. Peavarju leiab hotellis, mille omanik on tema loomingu austaja
religioossetele ja �anristseenidele. Tema rustikaalsete interj��ride kompositsioonid j�rgivad Adriaen Broweri ja David Teniersi stiili. Aastail 1625/26 oli ta P�ha Luuka gildi liige Antwerpenis, olles Damiaen Wortelmansi ning Hans Biermansi �pilane. Ta tegi seal hiilgavat karj��ri ning oli aastatel 1636 � 1637 ja 1644 � 1654 gildi meistriks, kellel oli arvukalt �pilasi. 1651. aasta paiku seostati Herpi flaami kunstikaubitseja M. Mussoniga, kelle jaoks ta viimistles m�ningaid Pieter Paul Rubensi maalide koopiaid. Herpil oli kaks last, Norbertus ja Willem, kellest said samuti maalikunstnikud. Herpi t��d olid Hispaanias ja Inglismaal v�ga edukad. Tema laialdane tuntus sai suuresti alguse t�nu arvukatele grav��ridele, mida tegid tema teostest inglise meistrid. T�nap�eval leidub Willem van Herpi t�id olulisemates muuseumites �le maailma, sealhulgas: Mus�e Royaux des Beaux-Arts de Belgique, Br�ssel, Belgia; National
väga tähtsat teadlast. Leonardo da Vinci (1452-1642) uuris kaldpinnal oleva keha tasakaalu probleemi ja lahendas selle ülesande. Tema uuris ka liugehõõret, tehes sellega seoses ilmatu palju katseid. Leonardo da Vinci tõi mehaanikasse jõu momendi mõiste. Pierre Varignon (1654-1722) uuris tasakaalu kolme jõu mõjul ja lahendas selle probleemi. Tema võttis kasutusele jõuhulknurga võtte jõudude liitmisel. Varignon täpsustas ja viimistles jõu momendi mõistet, andes jõu momendile just sellise kuju, nagu me seda tänapäeval tunneme. Varignon defineeris ja tõestas kuulsa teoreemi resultantjõu momentidest, mis tänapäeval kannabki Varignoni nime. Louis Poinsot (1777-1859) defineeris oma kuulsas traktaadis ”Staatika elemendid” 1803. aastal kõik staatika aksioomid ja esitas need just sellisel kujul, nagu me neid tänapäeval tunneme. Tema
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
