võimalikkust? 57. Lamedate katuste võimalik konstruktsioon? 58. Lamedate katuste ja rõdude sagedamini esinevad vead 59. Lamekatuste sagedamini esinevad kahjustused ja nende põhjused 60. Soojustatud ja õhutusega lamedate katuste sagedamini esinevad vead 61. Mis on katuse katte enneaegse purunemise põhjused? 62. Viilkatuste sagedamini esinevad vead ja nende põhjused 63. 64. Milline võiks olla kivi või plekk-kattega soojustatud viilkatuse konstruktsioon? 65. Milline peaks olema õige katuselae konstruktsioon? Tooge näiteid 66. Milline võiks olla suurema hoone vana viilkatuse toolvärgi tüüpiline lahendus? 67. Vundamentide kahjustuste põhjused. Vundamentide tugevdamise võimalused. 68. Vundamentide vajumise põhjused 69. Vundamentide kahjustuste vältimine, tekkinud ülemääraste vajumiste puhul tugevdamine 70. Hüdroisolatsioon, kus kasutatakse ja milliseid vigu esineb
Kapi voodijalgadega 3-4. toolid olid väga asendajana. madalad. Vana-Kreeka Järi.4 väljaspoole kaarduvat Koosnes raamis ja 4-nurgsetest Kappi Kreeka Kirstu kaas oli lame, 3-4 saledal jalal,sageli jalga.Klismos-väljas poole postjalgadest, mida kaunistasid majapidamises ei kumer või viilkatuse trapetikujuline puu v kõvertatud sirbi v kaarja maalingud. Voodi ühe otsa jalad tuntud, kasutati küll sarnane. kivijalgadega.analoogi mõõga kuj. Jalgadega, olid kõrgemad,ulatudes üle aga poodides. Riided lisi laudu kasut. Ka
- Voodijalad olid härjasõra või lõvikäpa kujuga - Voodiraam üle tõmmatud naha või kangaga, selle peal madrats - Võis olla peats või jalus, nikerdatud näiteks lõvimaski kujuline - Patja polnud, selle asemel jäik peatugi LAUAD - Väikesed - Plaat oli puust, punutud, metallist või kivist - Jalgu 1, 2, 3, 4 ; vormilt sarnased nagu tooli- ja voodijalad MAHUTID - Kasutati korve, keraamilisi anumaid, puukaste, hiljem kirste. - Kirst- jalgadega tõstetud kast; poolümara, lameda või viilkatuse sarnane kaas, rikkalikult maalitud fasaad TOOLID - Kasutasid taburette ja järisid - Kerged, papüürusest punutud, pehme konstruktsiooniga, - Jalad immiteerisid härjasõrgi või lõvikäppasid, 3-4 jalga - Ristjalgadega kokkukäivad järid, hiljem seljatoega - Raamkonstruktsiooniga madalad toolid - Käetoed- veidi madalamast puuplangust kui seljatugi TOOLID VOODID KIRSTUD LAUAD MUSTRID
õlgade kõrgusel, puudusid kaunistused - Troonilaadsel istel olid postjalad ja seljatugi, nikerdustega kaunistatud, jalgade hoidmiseks madal pink LAUAD - Söögilaual olid 3 või 4 saldat jalga, plaat oli trapetsi kujuline, puust või kivist - Töölaud oli amuti trapetsi kujuline, masiivsed, jalad ahenesid või olid loomakäpa kujuga või olid lihtsalt painutatud jalad KIRST - Riided riputati nakki - Saranes kujult egiptuse kirstule, kaas oli lame või kumer või viilkatuse kujuga VOODID - Kuset, puhke- ja söögidiivan - Mugav, kõrge, voodi ees jalapink - Koosnes raamist ja nelinurgsetest postjalgadest - Kaunistati maalingutega,voluutide ja palmettidega - Põhi põimitud naharibadest - Voodi jalad meenutasid Kreeta ahenevaid sambaid, varasemad loomakäppasid või küüniseid - Ühed jalad olid pikemad ja ulatusid üle raami, kõrgem peats - Hellenismi ajal voodid nahk või siidpolstriga Mööbel Mustrid
planeerides peaks eeskätt selgeks tegema, milline on olemasoleva konstruktsiooni seisukord ning milliseid võimalusi see pakub. Renoveerimise puhul on oluline teada, kas plaanitavad ümberehitused ja muudatused on aktsepteeritatavad näiteks muinsus- või arhitektuuriväärtuste kaitse seisukohast. Eesti esimesed katuseaknad pärinevad juba 1850. aastast. Sellised olid kasutusel Hiiu- ja Läänemaal. Katuseaknad võimaldavad suurendada hoone kasulikku pinda, ehitades välja viilkatuse alla jääva pööningkorruse. 7 Kastutatud allikad Google.com https://www.toode.ee/uudised/soovitusi-katuseakende-teemadel/
Skarabeuse amuletid on uuestisünni sümbolid. Tänapäeval nimetatakse sageli vaaraodeks kõiki Vana-Egiptuse kuningaid.vaarao oli piiramatu võimuga valitseja. Antiik-Kreeka kunst- Sammas koosneb kolmest osast: baas (puudub dooria sambal), tüves ja kapiteel. Vertikaalseid süvendeid samba pinnal nimetatakse kannelüürideks ja sammastele toetuva talastiku ülemist kaunistatud osa friisiks. Templi madalale viilkatusele olid väga oskuslikult paigutatud skulptuurid. Viilkatuse kitsastel külgedel olevaid viiluvälju nimetatakse tümpanonideks. Nii need kui ka paljud muud detailid olid värvitud, enamasti siniseks ja punaseks. See suurendas veelgi templi pidulikkust. Tänaseks on värv ammugi maha kulunud. Akropol-Demokraatia võimulepääsemisega kujundati Akropol ümber avalike mälestussammaste asukohaks ning selle keskele püstitati värviliste skulptuuridega rikkalikult kaunistatud hekatompedon. Pärsia sõdade ajal sai Akropol tugevasti kannatada
TÖÖLEHT 11.KLASS RENESSANSS 1. SELETA ARHITEKTUURITERMINID! VÕLV - kaarekujulise ristlõikega ruumiline kandetarind. ROIE on ristvõlvide servjooni tähistavad eenduvad kaared. BAAS on samba, piilari või pilastri alaosa, millele toetub tüves. VIIL-on ehitise katuse (enamasti viilkatuse) otsas olev seinapind. KAPITEEL on iluotstarbeline samba või pilastri ülaosa, samba tüvese ja kantava osa vaheline detail TSENTRAALEHITIS on ümmarguse, hulknurkse või Kreeka risti kujulise põhiplaaniga ehitis. Paljud Bütsantsi ja renessansiaegsed kirikud olid tsentraalehitised. PILASTER on lame püstine seinasammas KARNIIS seina ülaosast eenduvat rõhtsat ehk horisontaalset liistu, millel on ehituskunstiline ja ka vett seinale mittelaskev otstarve. RUSTIKA on arhitektuuristiil või -element, jämedalt tahutud kividest laotud müüritis PORTAAL rikkalikult dekoreeritud peasissekäik ...
soovitatakse alati võimalikult suuri aknaid. Kuna inimesed huvituvad lõpptulemusest tervikuna, mitte üksnes aknast või katusest, siis on edumeelsed katuseaknatootjad seadnud olulisele kohale ka lisavahendite pakkumise. Neist levinumad on kardinad, kuid järjest kasvad ka paigaldustoodete hulk. 6 7 Katuseakna eelised · Katuseaknad võimaldavad suurendada hoone kasulikku pinda, ehitades välja viilkatuse alla jääva pööningukorruse · Kasutatavad nii uutel kui renoveeritavatel hoonetel · Ei riku hoone fassaadi, kuna ei ole kujunduslikus mõttes pretensioonikas detail · On nägusaks sisekujunduselemendiks · Annavad ruumi rohkem valgust kui traditsioonilised uukaknad, on viimastets hõlpsamini paigaldatavad ja soodsama hinnaga · Õigele kõrgusele paigaldatuna tagavad suurepärase väljavaate 8 Kasutusalad
soovitatakse alati võimalikult suuri aknaid. Kuna inimesed huvituvad lõpptulemusest tervikuna, mitte üksnes aknast või katusest, siis on edumeelsed katuseaknatootjad seadnud olulisele kohale ka lisavahendite pakkumise. Neist levinumad on kardinad, kuid järjest kasvad ka paigaldustoodete hulk. 7 Katuseakna eelised · Katuseaknad võimaldavad suurendada hoone kasulikku pinda, ehitades välja viilkatuse alla jääva pööningukorruse · Kasutatavad nii uutel kui renoveeritavatel hoonetel · Ei riku hoone fassaadi, kuna ei ole kujunduslikus mõttes pretensioonikas detail · On nägusaks sisekujunduselemendiks · Annavad ruumi rohkem valgust kui traditsioonilised uukaknad, on viimastets hõlpsamini paigaldatavad ja soodsama hinnaga · Õigele kõrgusele paigaldatuna tagavad suurepärase väljavaate 8 Kasutusalad
Templi väliskülje kujundamisele pöörati suurt tähelepanu. Tähtis ilu ja harmoonia. Arhitektuur Templid ehitati kõrgemale kohale, enamasti kolmeastmelisele alusele. Põhiplaanilt ristkülik. Ümber kogu hoone kulges ühe- või kaherealine sammastik. Arhitektuur Sammas koosneb kolmest osast: baas, tüves, kapiteel. Sammastele toetuva talastiku ülemine osa on friis. Nii friisi kui ka viilkatuse otsa külge katsid reljeefid. Valgus pääses templisse ainult uksest. Arhitektuuri stiilid Eristatakse sammaste järgi: Dooria stiil – raskepärane, kapiteeliks kaks kivi, puudus baas. Joonia stiil – veidi hilisem, saledam, oluline tunnus allapoole rullikeeratav voluut. Korintose stiil – levis hellenismi ajal, kapiteel kaetud akantuselehtede ja teiste taimedega. Ehitised
Ümber kogu hoone kulges ühe-või kaherealine sammastik (Reegli järgi oli pikemal küljel sambaid kaks korda rohkem, kui otsaseinas ja pluss veel üks, tavaliselt 6x13 ja 8x17) Kõige tuntum templitüüp oli peripteer (kogu hoone ümbritsetud sammaste reaga) Sammas koosneb kolmest osast: baas, tüves, kapiteel Sammastele toetuva talastiku alumine osa on arhitraav, ülemine osa friis. Nii friisi kui ka viilkatuse otsa külge katsid reljeefid. Sammasterea taga asus kivist seintega siseruum (naos), seal asus jumalakuju. Valgus pääses templisse ainult uksest Naose puust lage liigendasid nelinurksed kassetid (kassettlagi) Vanasti templid värvilised Arhitektuuri stiilid (orderid) Dooria stiil – raskepärane, kapiteeliks kaks kivi (ketta ja ruudukujuline), puudus baas)
Viimasel juhul on takistatud katusekatte hilisem remont. Seepärast v ib kruusapuiste teha vaid laitmatult ehitatud ja heast materjalist katusele. Paljud tänapäevased materjalid on juba tehases kaetud (varvilise) ülepuistega. Lamekatust saab soovi korral viilkatuseks ümber ehitada. Ümberehitamise phjus vib olla sagedasest katuseremondist tudinemine, lamekatuse sobimatus tekkinud viilkatustega majade sekka vi ka lisaruumide vajadus. Sobiva katuselahenduse korral vib uue viilkatuse alla ehitada magamistube, huviala- ning abiruume jne.
Von Dyck proovib süüvida ka aristokraatide hingeellu. Maalis palju Charles I, ka James Stuart. Püüab näidata ka mõjuvõimu näiteks käte asendiga. Flandria rahvalikku poolt esindab Joralaeus, kes püüab edasi anda kohaliku talupoja eluolu „Oakuninga pidu“. HOLLAND Sellel ajal on jõuakas linnakultuur. Arhidektuuris hinnati praktilisust ja mugavust, ntks lõõridega ahi. Ühiskondlikud hooned olid lihtsamad ja mitte nii luksuslikud. Tavaline oli raekoda (ntks Narva raekoda) viilkatuse ja haritorniga. Skulptuur oli tähtsusetu! Maalikunst läbib enneolematu õitsengu 17.sajandil. Kultuur rõuseb mõne aastakümnega kõrgele tasemele. Mõttelaadilt kooskõlas turumajandusega. Kunst pidi olema looduslähedane, inimesele nii sarnane kui võimalik, realistlik ja ilustamata. Tõuseb esile maastikumaal, eriti hinnatakse meremaali. Natüürmortidel kujutatakse jahisaaki ja toitu. Portreemaalil on tavaliselt energiline ja teovõimeline kodanik
Plekk-katuste kaldpindadel ei ole kasutatud topeltvaltse. Ülespöörded ei vasta mingitele nõuetele. Kõikvõimalikud läbiviigud on jäetud tihendamata. Pleki kinnitus aluskonstruktsioonile on hõre. Puudub aluskate. Kivikatusete puhul:1)ebapiisav tuule ja lumepidavus 2)üldiselt samad hädad läbiviikudega kui plekkkatusega 3) räästa, harja ja viilu ebatihedused 63. Sama, mis eelmine vastus 64. Milline võiks olla kivi – või plekk-kattega soojustatud viilkatuse konstruktsioon? Plekk-katuse puhul tuleks jälgida et konstruktsiooniga oleks tagatud räästa ja muu katuseosa ühtlane temperatuur, vastasel juhul hakkab lumi soojemas piirkonnas sulama ja vesi jõudnud räästani, külmub, tekitades purikaid ja jäävalli, mille taha omakorda koguneb vesi, mis defektide puhul tungib läbi katusekatte. Kivi-katuse puhul ebapiisav tuule ja lumepidavus. Praegusel ajal lahendatakse see mure
topeltvaltse. Ülespöörded ei vasta mingitele nõuetele. Kõikvõimalikud läbiviigud on jäetud tihendamata. Pleki kinnitus aluskonstruktsioonile on hõre. Puudub aluskate. Kivikatusete puhul:1)ebapiisav tuule ja lumepidavus 2)üldiselt samad hädad läbiviikudega kui plekkkatusega 3) räästa, harja ja viilu ebatihedused 61. Viilkatuste sagedamini esinevad vead Sama, mis eelmine vastus 62. Milline võiks olla kivi või plekk-kattega soojustatud viilkatuse konstruktsioon? Plekk-katuse puhul tuleks jälgida et konstruktsiooniga oleks tagatud räästa ja muu katuseosa ühtlane temperatuur, vastasel juhul hakkab lumi soojemas piirkonnas sulama ja vesi jõudnud räästani, külmub, tekitades purikaid ja jäävalli, mille taha omakorda koguneb vesi, mis defektide puhul tungib läbi katusekatte. Kivi-katuse puhul ebapiisav tuule ja lumepidavus. Praegusel ajal lahendatakse see
töökindla süsteemi (Kivinukk & Staak, 2008). Kuna tüüpiline kiirgust neelav paneel on kahe meetri pikkune ja ühe meetri laiune, on selliseid paneele kõige lihtsam püstitada maja katusele, juhul kui hoone asukoht on soodne ja päikesekiirgus langeb katusele enamuse päevast. Kiirguskoguja peaks ideaalis olema paigaldatud suunaga lõunasse, optimaalne paigaldusnurk on asukoha laiuskraad pluss 15°. Seda on kerge saavutada lameda katuse puhul. Viilkatuse korral paigaldatakse kiirguskoguja tavaliselt paralleelselt katusega või uue ehitise korral võib see olla kohe osa katusest. Kui kiirguskoguja nurka on võimalik reguleerida, on optimaalne nurk suvel 30° ja talvel 70°, kuna päike on taevas madalamal. Hoone konstruktsioon peab olema selline, et see oleks võimeline taluma kiirguskoguja massi, vastasel juhul on vaja lisatoestust. Selle kontrollimise peab läbi viima paigaldaja (Kivinukk & Staak, 2008).
7. Lumekoormuse kujutegurid 7.1 Üldsätted (1) Käesolevas peatükis antakse lumekoormuse kujutegurid enam levinud katusetüüpidele. (2) Eristatakse kolme põhilist koormusvarianti ja need võetakse arvesse vastavate kujuteguritega: · üle kogu katuse pinna ühtlase kihina jaotunud lumekoormus, mis tekib nõrga tuulega või tuulevaikse ilmaga sadavast lumest; · koormus, mis tekib lume ebaühtlsest jagunemisest tuule toimel - näiteks viilkatuse tuulepoolselt küljelt tuuleakusele küljele tuisuga kandunud lumi või takistuste juurde kuhjunud lumi; · koormus katuse kõrgemalt osalt madalamale libisenud lumest. 7.2 Kaldkatused (1) Kaldkatuste lumekoormuse kujutegurite suurus on toodud joonisel 1. Joon. 1. Kaldkatuste lumekoormuse kujutegurid Ühekaldelised katused Projekteerimise alused 59 (2) Ühekaldelise katuse lumekoormuse kujutegurid on toodud tabelis 1,
Seetõttu on kõige otstarbekam siduda treppide maksumused nende konstruktsioonidega. 4) Korrused Vastupidiselt treppidele on korrused oluliseks konstruktiivelemendiks ja nende alternatiivlahendite uurimine on suhteliselt lihtne. Nagu ka mõne teise konstruktiivelemendi puhul, ei saa ka siin õiget maksumusvõrdlust arvutusi karkassiga sidumata. 5) Katused Arhitekt võib soovida saada erinevate katuste maksumusuuringuid ja sel juhul kehtib ka enamik eeltoodud märkustest. Lame- ja viilkatuse võrdlev maksumusuurimine seisneb nii erinevate viimistluste kui katusekonstruktsioonide võrdluses. Keskmise suurusega avade puhul on sarikatega katus odavam kui võrreldava kvaliteediga lamekatus osaliselt ka seetõttu, et selliste avade katmine sarikatega on tavaliselt lihtsam kui kõrgete taladekasutamine. 5 Viilkatused, kuigi suuremate ehituskuludega, on aga vastupidavamad kui lamekatused, mis on seejuures
kulgevate laetala otstega. Suuremate sillete puhul (9 ... 20 m) kasutatakse katuse kandekonstruktsioonina tihti naelutatud laudferme (elamud, masinakuurid, külmad loomalaudad). Katuslae puhul on viimase korruse lagi ja katusetarind ühendatud üheks tervikuks. Katuslagi tehakse harilikult raudbetoon- paneelidele: neile pannakse ventileeritav soojustus, sellele tehakse tasanduskiht ja kleebitakse rullmaterjalist kate. Vajalik kalle antakse soojustusega või tasanduskihiga. Puidust sarikatega viilkatuse alune mansardkorruse katuslae (kaldlae) osas tuleb ette näha 50 mm laiune tuulutusvahe katuse kattekihi ja aluskatte vahel ning aluskatte ja soojusisolatsiooni vahel, mis on kindlasti kaetud tuuletõkkega. Tuulutusvahe on tarvilik katusekatte ja aluskihi alla tekkiva kondensniiskuse väljaviimiseks ja kattealuse õhu temperatuuri hoidmiseks välisõhu temperatuuri lähedal. Vastasel korral võib miinuskraadiga temperatuuri korral katusel olev lumi
Lk 15. esimene pool Seal on toodud ka soovitavad funktsionaalsed ühikud 3) Pinna peerimeetri meetod kasut. teat. valimist, mis lisaks hoone pindalale arvest ka hoone peerimeetri pikkust, kuna pinna-permieetri suhe on majand. mõttes heaks väitajaks. 4) Ruumala meetod kasutatakse Eestis nõukogude ajal, viimasel ajal vähe (Põhineb Saksa väljaannete meetodil). Ruumala saamisele konut. pindala kõrgusega, mida mõõdet vundamenti taldmiku pealt ja ülevalt viilkatuse puhul poole katuse kõrgusem, lamekatuse puhul 60 cm katuse pinnast kõrgemale. Pole seotud kasut. pinnaga, korruste arvuga. 5) Ligilähedaste mahtude meetod mõõdet vaid kõige tähtsamate, kallimate tööde mahud ja rakendatakse vastavaid hindu nt katuse konstruktsioon m2-tes; karkass tervikuna, viimistlus jne 6) Maksumusmudelid keerulisemad matem. meetodil, algoritme, mis võivad haarata mitmesugused tegureid. Mõnikord käsit. omaette veel hinnakataloogide kasutamist, vahest ka
vasallküninga tiitel. Kuninga funktsioonid: ta oli ühelt poolt väepealik,sõjaline vüim tagas autoriteedi, siis oli ta õigusekaitsja või seadusandja, ülemkohtunik ja kolmas oli tal ka kultuslikud funktsioonid.Jagas oma volitusi templiga.Erinevates linnriikides erinevad kuninga funktsioonid. Uri linnriigis 26-25 eKr, Uri kuninglik matusepaik, 16 aristokraatlikku hauda või kuniga hauda, ühe kuninga kiiver kullast , uri standard, viilkatuse kujuline ese, harp.Oluline on veel see et kuningale on kaasa pandud ka kaaskond, mõnel juhul suures koguses, kuni 74 . koos pillimeestega.Mulje et jäid elusalt ja siis võtsid mürki vms.leitud on peekreid.Mujal selliseid haudu leitud pole aint Urist. Uri kuningate sotsiaalne ja poliitiline valdavus kõrge, lausa jumalik.Kirjalikest tekstides ei ilme kuningate kui absoluutlikku valitsejat , ei ole ka tõendeid et neid oleks jumalikustatud,Uri kuninga
vaatluskäikudel kujunenud üldmuljes kui ka statistikas. Katuste soojustus paiknes peamiselt pööningu vahelael, kuna algselt ei olnud planeeritud katusealust eluruumidena kasutusse võtta. Puust taladega laed all- ja pealpool eluruume pidid olema mustalagedega ja soojustpidava vahetäitega. Soojustpidav vahetäide pidid olema tulekindlatel vahelagedel (nõue ei olnud kehtiv suvemajade kohta) RT 43 – 1937, art. 386. Aknad pööningu valgustuseks paiknesid põhiliselt otsaseintes (peamiselt viilkatuse korral) või katuseuukides / vintskappides (peamiselt kelpkatuse korral). 41 2.3.2 Katuste olukord ja põhilised puudused Katuste põhilised tehnilised puudused olid katusekatte ebatihedusest tingitud vee lekked. Selle peamiseks põhjuseks oli katusekatte kvaliteedist ja vanusest tingitud amortisatsioon. Põhilised lekked on liidete ja neelukodade juures. Eterniitplaadid ja katusekivid (vt. Joonis 2.5) muutuvad aja jooksul rabedaks ega ole
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
