homostaas org Võime tagada sisekkstabiilusu Elundite talituse regulatsioon: 1. neutraalne regul-närvisüseemi vahendusel 2.humoraalne regul-hormoonide abil vere kaudu pos tagasisede org tekkinud kõrvalekallet võimendatakse veelgi nt sünnitus, oksend neg tagasiside-põhiline; väliskk saadakse inf ja sisekk püütakse muut nii, et kõrvalekalle väheneks nt soe-higistamine energia=ainev_kasv_metaboolne e kadu_väljaheited_uriin Veresuhk kt veri viib glükoosi iga raku mitokondrisse. G tuleb verre: 1.süsivesikute seedmine 2.glükogeenilõhustumine 3. glükoosi sünteesimine aminoh, rasv. Kui glükoosi tase vallandub insuliin, mis laseb liigse glükoosi rakkudesse ja muudab liigse glükoosi glükogeeniks, kui tase mad, siis vallandub glükagoon, mis lagundab glükogeeni glükoosiks. insuliin ja glükogeen on hormoonid, mis on ensüümid, neid tooab kõhunääre. Diabeet on insuliini puudulikkus org, mis on kaasasünd v pärilikkuse eelsoodumusega. Maks ül: veresuhkru...
Süsihappegaasi sisaldus veres Põhiline hingamise regulatsioon toimub vere süsihappegaasisisalduse alusel. Arteriaalse vere hapnikusisaldus muutub väga vähe, seda isegi pingutuse ajal, samal ajal kui süsihappegaasisisaldus veres sõltub otseselt kehalisest aktiivsusest. Mida raskem on pingutus, seda suurem on vere CO2 sisaldus. Pingutuse ajal suureneb ka piimhappe sisaldus veres. Nii süsihappegaasi kui ka piimhappe hulga suurenemine alandab vere pH tase. Hingamiskeskuses asuvad kemoretseptorid on tundlikud vere CO2 sisalduse ja pH taseme alanemise suhtes. Nad saadavad signaali hingamiskeskusesse, mis omakorda intensiivistab kopsude ventilatsiooni. Nende muutuste tulemusena on hingamine sügavam ja kiirem. pH tase näitab organismi happeliseuse sisaldust Viikmaa, M./ Tartes, U. Bioloogia Gümnaasiumile II osa 3. kursus. Eesti loodusfoto, 2008 Südametöö ja hingamine Kui vere süsihappegaasisisaldus on langenud, saadetakse südamesse signaalid...
Rapla Ühisgümnaasium Eliise Orav 11. r klass RAPLA ÜHISGÜMNAASIUMI GÜMNASISTIDE TEADLIKKUS GENEETILISELT MUUNDATUD ORGANISMIDE KASUTUSEST EESTIS MÜÜDAVATES TOIDUAINETES Uurimistöö Juhendaja: õpetaja Luule Linamäe Rapla 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1. GENEETILISELT MUUNDATUD ORGANISMID........................................................4 1.1. Mis on geneetiliselt muundatud organismid?...............................................4 1.2.1. Geneetiliselt muundatud taimede saamise metoodika..........................5 1.2.2. Geneetiliselt muundatud loomade saamise metoodika..........................6 1.3. Miks konstrueeritakse geneetiliselt muundatud organisme?........................7 1.4. Põhiargume...
Bak. VIII Humanitaarained I aasta Õppevara analüüs Õpik: Biologia gümnaasiumine II osa 4. kursus. Autorid: Targo Sarapuu, Mart Viikmaa ja Ivar Puura Toimetajad: Mart Viikmaa, Kalle hein Eesti loodusfoto 2006 Esmapilgul sirvides jättis õpik tervikuna mulle väga hea mulje. See on kompaktne, huvitav ja lugema-vaatama kiskuv. Palju on värvilisi pilte, ja muid illustratsioone (diagrammid, ajateljed, tabelid) Olulisemad laused ja ka üksikud mõisted on tumedamalt trükitud ning seetõttu miist tekstist kergemini eristatavad. Joonised on väga tõepärased ning neist on ka tekstiga tutvumata lihtne aru saada
siis oleks neist meile rohkem kasu kui kahju ning selliseid suurepäraseid teaduse saavutusi saaks kasutada väga edukalt kogu inimkonna hüvanguks, peamiselt näljahäda leevendamiseks. 6 KASUTATUD KIRJANDUS 1. HISTORY OF GENETIC ENGINEERING. Kättesaadav: http://americanradioworks.publicradio.org/features/gmos_india/history.html 2. Viikmaa, Mart; Hein, Kalle. Bioloogia gümnaasiumile II osa 3. kursus. Tartu: Eesti Loodusfoto, 2008. 3. Weighing the GMO arguments: for. Kättesaadav: http://www.fao.org/english/newsroom/focus/2003/gmo7.htm 4. kaarell. GMO päästaks maailma, kui vaid lastaks. Kättesaadav: http://rahvahaal.delfi.ee/news/uudised/gmo-paastaks-maailma-kui-vaid-lastaks.d? id=36121581 5. GMO-ga kaasnevad riskid
Geen ehk pärilikkustegur Omadused ja paiknemine määrab otse või kaudselt ühe või mitme tunnuse arengu avaldub tihti koostoimes teiste geenidega DNA molekuli funktsionaalne lõik, mis tavaliselt sisaldab informatsiooni ühe valgu sünteesiks hoiab enda sees informatsiooni, mille alusel ehitatakse ning säilitatakse organismi rakke Järglastele pärandab geneetilist materjali Definitsioon Geeni modernne definitsioon kõlab järgmiselt Geen on genoomi järjestuse ümberpaigutatav regioon, mis on päritav. Geenis on regulatoorsed regioonid, transkribeeritud järjestused ja palju muid funktsionaalsete järjestuste regioone Ehitus eksisteerivad struktuurilt ja tihti ka funktsioonilt erinevate alleelide kujul ühe geeni erinevaid variante nimetatakse alleelideks geen on nukleiinhapete järjestus Tähtis meelde jätta: Geenid kodeerivad valk...
Mullastiku hävinemine Karoliine Haidak Põlva 2009 Looduslikud põhjused Erosioon vee tõttu Erosioon tuule tõttu Hapestumine Üleujutused Maalihked www.bioneer.ee/.../004/t2_acid_rain_woo ds1.jpg Inimtegevuse tagajärjed Erosioon vee Raskemetallid tõttu Füüsiline Erosioon tuule hävinemine Bioloogiline tõttu Sooldumine vaesumine Kõrbestumine Hapestumine Kaevandamine Kõrghooned www.valgateed.ee/pildid/kaevandamine_s.jpg y.delfi.ee/norm/contest/29/3466331_NcspEg.jpeg Muldade erosioon vee tõttu Erosioon ehk ärakanne Põhjused: 1. Vesi- paduvihmad, vooluveed 2. Inimtegevus- taimkatte hävitamine (nt. põldude harimine, lageraie nõlvadel) world.mongabay.com/.../deforestation10.html Erosioon t...
Hübridoomtehnoloogia ja selle kasutamine meditsiinis Rego Lehtsaar 12-a klass Märjamaa Gümnaasium 2012 Ajalugu 1960. aasta keskel leiti somaatiliste rakkude hübriidimise meetod ehk imetajate rakkude liitmine üheks rakuks. Selle raku ühendtuumas sisalduvad mõlema lähteraku kõik kromosoomid. Saadud hübriidrakud (eri kudedest, eri isenditelt või ka eri liikidelt pärit rakkude liitmisel saadud jagunemisvõimeline rakk) on jagunemisvõimelised. Seda kasutati inimese geenide kromosoomide geenikaartide loomisel. Uus leid! 1975. aastal leiutasid immunoloogid G.Köhler ja C.Milstein hübridoomtehnoloogia See on somaatiliste (kehaline, kehasse kuuluv, kehas olev) rakkude hübriidimise meetod monokloonsete antikehade tootmiseks. Teooria Antigeen + Blümfotsüüt = plasmarakk, mis toodab antikehi (antigeenig...
Säästev areng ja keskkonnapoliitika Jane Sepp Kärdla ÜG 12a klass Agenda 21 Ülemaailmne XXI sajandi säästva arengu programm, mis on kõigi riikide tegevuskavade koostamise aluseks Ökoloogiliste globaalprobleemide süvenemise ja ülemaailmse keskonnakatastroofi saabumise vältimine Tähtsustab keskonnasõbralikku maailmamajanduse arengut Click icon to add picture Agenda 21 Click icon to add picture Eesti keskkonnapoliitika Eesti nüüdisaja keskonnapoliitika tugineb riikide seadustele ja määrustele ning kogu elanikkonna keskonnateadlikkusele Eesti keskkonnastrateegia 2010 põhieesmärgiks: inimesi rahuldava tervisliku keskkonna ja majanduse arenguks vajalike ressurside tagamine ilma loodust kahjustamata Arhusi konventsioon üldsuse kaasamine keskonda puudutavate otsuste tegemisse Eesti keskkonnastrateegia 2010 põhimõtted KKstrateegia on suunatud Eesti majanduse ja inimeste tegevusmotiivide ...
Vereringe regulatsioon Vereringe kapillaarides Kapillaarides toimub vere ja kudedevaheline ainevahetus, mille käigus toimib vaid osa kapillaare. Suletud kapillaarid avanevad ning kohalik verevool suurenevad kehalisel tegevusel. Vereringe veenides Veenides toimuva vere liikumise käigus surutakse veri edasi raskustungi toimel. Selle protsessi tagasiliikumist takistavad vastavad klapid. Rõhu muutumise veenides põhjustab rindkere liikumine hingates. Sissehingamisel rõhk langeb koguni alla atmosfääri rõhu, väljahingamisel aga tõuseb 2-5mm/Hg. Ka on veenivereringe suure venoosse süsteemi mahtuvusega. Väike vereringe Väike vereringe saab alguse südamest. Sealt paiskab parem vatsake venoosse vere kopsuarterisse, mis jaguneb kaheks. Veri suunatakse kopsu, kus arterid hargnevad omakorda kapillaarideks. Kopsus toimub difusioon, mille käigus verest eraldub süsihappegaas ja punaverelibled seovad endaga hapniku ning liiguvad ed...
· 1983.a PCR ahelreaktsiooni leiutamine Kary Mullise poolt · 1988.a suudeti eraldada puhas termostabiilne DNA polümeraas Kasutatud materjal · http://www.ebu.ee/doc/DNA_analuus.pdf · http://et.wikipedia.org/wiki/Desoks%C3%BCribonukleiinhape · http://www.ebc.ee/loengud/maia_gen/sissejuhatus.htm · http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/98/01/25/teadus.htm#teine · http://www.ebc.ee/BIOTECHNOLOGY/Antsu_loengud/Loeng4_ 2007.pdf · http://www.horisont.ee/node/205 · M. Viikmaa, U.Tartes, Bioloogia Gümnaasiumile II osa 3. kursus
KASUTATUD KIRJANDUS 1. http://www.annaabi.com/materjal-2111-kloonimine / 2010, 03.07. 2. http://docs.google.com/viewer? a=v&q=cache:wYi0JG7OV4J:powerhead.freehostia.com/studie/baka/KLON.pdf+kloo nimine&hl=et&gl=ee&pid=bl&srcid=ADGEEShhRghJUrwxraQTzXnOydYA9dmtd OBRhey8TOgowE2zxME7MRBVLO3NTXrlkJrHeyQMfI7HhO1DkTVmfmMxw5zS F2nwyyIe8hbQ2XWVWPcCn68oiAzSaaMAcYb1yHaBDKebn6&sig=AHIEtbQPkb1 P_Yw9a26L89JSEZ33_FHmcg / 2010, 03.07. 3. VIIKMAA, M. TARTES, U. Bioloogia gümnaasiumile II osa 3. kursus. Tartu 2008.
mälurakud organitesse püsima mälurakkudena Kasutatud materjalid: · Tenson, T. 2003. Immuunsüsteem aitab nakkusest jagu saada. - Eesti Loodus 54 (9): 6-12. + samalt autorilt: · http://www.tlu.ee/files/arts/3217/Immuud8241fc5f3ef1e1fd9aebd25023bd84 d.pdf · Timmusk, S. 2003. Immuunsüsteemi evolutsioon loomariigis kestab lõputult. - Eesti Loodus 54 (9): 20-24. · Viikmaa, M., Tartes, U. 2008. Bioloogia gümnaasiumile II osa 3.kursus: 86- 89. · Kokassaar, U., Martin, M. 2003. BIOLOOGIA põhikoolile IV: 44-46. · Kahn, H., Loit H.-M. (koostajad) 2009. Tervise ABC: 172-175. · http://biomedicum.ut.ee/aran/aloeng/KKlymf.pdf · http://www.immunologyexplained.co.uk/HowItWorks.aspx · http://www.denniskunkel.com · http://www.hughston.com/hha/b_13_2_7a.jpg · http://4.bp.blogspot.com/_OrYGtRC--A8/SgySK0KW68I/AAAAAAAAC9E/ cKTSmyCmRHg/s400/lymphnodes.jpg
Pärnu Koidula Gümnaasium Karl Kütt 10.c klass VALGUD Referaat Juhendaja õpetaja Sirje Miglai ja Marge Kanniste Pärnu 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................. 3 1. VALGUD JA NENDE ÜLESEHITUS........................................................................... 4 1.1. Valgud.......................................................................................................................4 1.2. Aminohapped ja peptiidside..................................................................................... 4 2. VALKUDE STRUKTUURITASEMED.........................................................................5 2.1. Primaarstruktuur.........................................................
tomatitest ja 40% pikemad neljanda kasti tomatitest (Lisa 1, Lisa 2, Lisa 3) 11 Haigusi taimedel ei esinenud. See võis olla tingitud katse ajal olnud sobivast kliimast, mis oli suhteliselt päikeseline ja piisavalt soe ning sellest, et katsekastid asetsesid teistest taimedest üsna eraldatuna. Konkurents tekib siis, kui samu ressursse ei jätku üht liiki organismidele (Viikmaa 2006). Minu katse puhul leidis Viikmaa väide kinnitust. Mida suurem oli taimedevaheline konkurents, seda aeglasemalt nad kasvasid. 12 KOKKUVÕTE 11 tomatitaimede parimaks kasvuks ja arenguks on lisaks valguse, mulla ja vee olemasolule vaja ka piisavalt suurt kasvuruumi 11 suurima arengupotensiaali saavad taimed, kellel on valgusele ja toitainetele suurim ligipääs 11 mida väiksem on tomatitaimede omavaheline konkurents, seda kiiremini ja
5 Konspekt on koostatud järgnevate infoallikate põhjal: - Alas, R. Organisatsiooni-, juhtimis- ja suhtlemispsühholoogia alused. - Allik, J., Luuk, A., Harro, J., Häidikind, R., Kikas, E., Konstabel, K., Kreegipuu, K., Kreegipuu, M., Pullmann, H., Rauk, M., Realo, A., Schmidt, M., Tulviste, P., Tulviste, T., Vadi, M., Viikmaa, M. Psühholoogia gümnaasiumile. - Arnolds, C.A., Boshoff, C. Compensation, esteem valence and job performance: an empirical assessment of Alderfer's ERG theory. - Arnolds, C.A., Boshoff C. Does higher remuneration equal higher job performance?: an empirical assessment of the need-progression proposition in selected need theories. - Halepota, H. A. Motivational Theories and Their Application in Construction. - Harlow, D. N
SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1. INIMESE MÕJU KESKKONNALE.....................................................................3 1.1 Linnastumine...................................................................................................3 1.2 Autostumine....................................................................................................3 1.3 Kliima mõjutamine.........................................................................................4 1.4 Veekriis ja veereostamine...............................................................................4 1.5 Energia probleemid.........................................................................................5 KOKKUV...
TEADUSLIKU UURIMUSE VORMISTAMISE JUHEND Töö koosneb järgnevatest osadest: Sissejuhatus- töö eesmärk, hüpotees Kirjanduse ülevaade- uurimisobjekti taustinfo, mis uuritavas valdkonnas on juba varasemalt tehtud Materjal ja metoodika- Kus? Kuidas? Mida? Millal? Tulemused- töö sisu hinnanguteta (arvandmed, tabelid) Analüüs ja järeldused Kokkuvõte- sisu ülevaade, vastab sissejuhatuses püstitatud küsimusele Kasutatud kirjanduse loend, lisad Nõuded: · 3-5 lehekülge · Uurimisobjekti jälgimine vähemalt 3 päeva · Kasutatud allikaid vähemalt 5 (NB! Eesti keelne Vikipedia KEELATUD, inglise keelne lubatud) · Kõik kirjalikud tööd koostatakse arvutil ja prinditakse valge paberi ühele poolele formaadis A4. Kirjalike tööde vormistamisel on kõige olulisem stiiliühtsus kogu töös. Kõikides peatükkides peab olema tekst ühtemoodi kujundatud. Veerised (tekstivabad servad) peavad olem...
kes kuuluvad sugupuusse ning kust pärineb ning milline kõikumine on inimliigis toimunud nende rohkuse suhtes. Lisaks jutule oli lisatud pilt nii koljudest, algelistest tööriistatest, simpansi ja inimese skeletist ning tehtud tabeli kujul ka võrdlus teemal, mis neid kahte eristab. 13 Kasutatud kirjandus http://www.teadus.ee/?p=1224 Bioloogia gümnaasiumile II osa 4. Kursus (Tago Sarapuu, Mart Viikmaa, Ivar Puura, Eesti Loodusfoto) http://www.google.ee http://sites.google.com/site/alorents/inimeseevolutsioon http://www.hot.ee/teekaaslane/tehnosf.html http://www.tfg.tartu.ee/bioloogia/testid/inim-evol/inimese%20evol3.htm 14
Seega tuleb elu elada mõttega, kukkudes püsti end ajada ja jonni ajades oma eesmärgini pürgida. 11 Kasutatud kirjandus 1. Alas, R. Organisatsiooni-, juhtimis- ja suhtlemispsühholoogia alused. 2. Allik, J., Luuk, A., Harro, J., Häidikind, R., Kikas, E., Konstabel, K., Kreegipuu, K., Kreegipuu, M., Pullmann, H., Rauk, M., Realo, A., Schmidt, M., Tulviste, P., Tulviste, T., Vadi, M., Viikmaa, M. Psühholoogia gümnaasiumile. 3. Landsberg, M. Motiveerimise kunst. Tallinn: Varrak, 2003, 206 lk 4. Mägi, J. Organisatsioon ja juhtimine. http://web.ametikool.ee/jane/okj/?Avaleht [25.05.2015] 5. Hansed, E. Meeskonna motiveerimine. http://www.nooruse.ee/Ele_Hansen/meeskond_2/index.html [25.05.2015] 12
käitumisele. Mõjusaimad on need motiivid, millel on inimesele suurim emotsionaalne tähendus. Ebateadlik motiiv ei ole täpselt arusaadav ei subjektile ega ole ilma põhjalikuma uurimiseta seletatav ja arusaadav ka teistele. Suurem osa inimeses tekkinud motiive on sellelaadsed. Tavaliselt mõjutab tegevust üheaegselt palju motiive nii teadlikke kui ebateadlikke. (Bachmann etc 2003: 76) Psühholoogide levinuima arvamuse kohaselt tekitavad motiive vajadused. (Allik, Häidkind, Harro, Viikmaa, Kreegipuu, Rauk, Kikas, Tulviste, Luuk, Realo, Konstabel, Pullmann, Schmidt & Vadi 2002: 162 ) Aktiivsuse algallikaks on vajadused. Vajadus paneb inimese liikuma, tegutsema, praktiseerima, suhtlema. Vajadused ajendavad kogu inimese psüühilist tegevust, pannes teda Motivatsioon ja tööga rahulolu 5 tegutsema teatud viisil ja kindlas suunas, stimuleerivad mõtlemist ja tahet. (Bachmann etc 2003: 71)
Kasutatud kirjandus 1. Laas E. 1967. Dendoroloogia. Tallinn, Valgus, :25-26,28-32 2. Mehevits E, Mulla lupjamine. http://www.kekkila.ee/aednik/viherwiki/aiakool/maaparandus/mulla-lupjamine, 11.04.2011 3. Olavi, Küsi eksperdilt, http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=893&kw=tomat 13.04.2011 4. Usakov J.N.,Kogemustest tomatite kasvatamisel, http://www.seemnemaailm.ee/articles/index.php?GID=55, 17.02.2011 5. Viikmaa M, Hein K. 2002. Bioloogia õpik gümnaasiumile. Tartu, Eesti loodusfoto, : 93 6. Õun E. 1980. Aiakultuuride väetamine. Tallinn, Valgus, : 6-8 23 Lisad 24 Lisa 1 pH skaala, autori pilt 25 Lisa 2 Väliskkeskkonnas kasvanud tomatitaimed, autori pilt 26 Lisa 3 Kasvuhoone keskkonnas kasvanud tomatitaimed, autori pilt
kogus atmosfääris. Kasvuhoonegaaside sattumisel atmosfääri need soojenevad ning seeläbi soojendavad enda ümber olevat atmosfääri. Globaalse soojenemise tõttu võivad hävineda paljud taimed kõrbetes, loomad saavad saaki otsida vaid öösiti, mis võib rikkuda toiduahela (kui saak ei liigu öösiti ringi). 13 Kasutatud kirjandus: ,,Bioloogia gümnaasiumile" , Targo Sarapuu, Mart Viikmaa, Ivar Puura, 2006 Tartu http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/korbeloomad.htm http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/korbeloomtaim.htm 14
2. Eesti Entsüklopeedia 7 ( 1994) Tallinn, Eesti Entsüklopeediakirjastus, 659 lk 3. Eesti Entsüklopeedia 11 ( 2002) Tallinn, Eesti Entsüklopeediakirjastus, 148-153 lk. 4. http://www.hared.ee/files/kogumik_ek080108.doc#_Toc187501576 5. http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/liindex.htm 6. http://ap3.ee/Default2.aspx? PaperArticle=1&code=3694/new_eri_artiklid_369404 7. http://www.hanila.ee/turism_tuhu_soo.php3 8. Sarapuu, Tago, Viikmaa, Mart, Puura, Ivar (2006) Bioloogia gümnaasiumile II osa 4. kursus, 9. http://en.wikipedia.org/wiki/Drosera_anglica 10. http://et.wikipedia.org/wiki/M%C3%A4nd 11. http://eelis.ic.envir.ee:8080/ecological/mires/F1178878013/F1178878054 12. http://eelis.ic.envir.ee:8080/ecological/mires 10 13. http://209.85.135.104/search? q=cache:idoL9vEDe5wJ:www.koolielu.ee/pages.php/03100901%3Ftxtid
Psühhoteraapia on häire kõrvaldamine. Teraapiaid on sadu, neist paarkümmend on teaduslike uurimustega järele kontrollitud, nende jaoks on kirjapandud ravijuhendid ja on teada, milliste häirete puhul on need efektiivsed. Mina oma referaadis sain mitmeid uusi teadmisi. Põnev oli otsida ja lugeda mitmetest häiretest. Vahel unustasin end ka teemadesse, mida referaadis ei plaaninud käsitleda. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Allik J., Häidikind R., Harro J., Viikmaa M., Kreegipuu K., Rauk M., Kikas E., Tulviste T ja P., Luuk A., Psühholoogia gümnaasiumile 2002 2. Laukkanen E., Marttunen M., Miettinen S., Pietikäinen M. ,,Kuidas aidata psüühikaprobeemidega noorukit" tõlge Eesti keelde Margit Riit 2008 3. Juhan Sõerd, Psühholoogia kõigile, Tallinn Koolibri 1992 4. Kõrgesaar J., Paavel V., Sarjas A., Sõmer S., Vasar V. Psüühilise erivajadusega inimeste hoolekanne Eestis, Käsiraamat 2000/2001 http://raulpage
Kadrioru Saksa Gümnaasium GÜMNAASIUMIÕPILASTE TEADMISED VALKUDEST Uurimistöö Kelli Lepa 11a Juhendaja: Sirje Kaljula Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1.KIRJANDUSE ÜLEVAADE....................................................................................... 5 1.1 Valgud ja nende ülesehitus............................................................................5 1.1.1.Valgud..................................................................................................... 5 1.1.2.Aminohapped ja peptiidside....................................................................5 1.1.3.Valkude strukt...
TALLINNA ÜHISGÜMNAASIUM BIOTEHNOLOOGIA Õpimapp bioloogias Koostaja: Helena Tomson 12. A klass Juhendajad: Leili Järv Tallinn 2013 SISUKORD MÕISTETELEHT Antigeen mis tahes kehavõõras aine, mis põhjustab vastureaktsioonina antikehade tekke. Antikeha erilise koostise ja struktuuriga valk, mis tekib vastureaktsioonina mingi antigeeni. Biotehnoloogia rakendusbioloogia valdkond, kus kasutatakse organisme, et toota inimesele vajalikke aineid. Blastotsüst imetajate (ka inimese) lootelise arengu varajane staadium, mis vastab alamate selgroogsete põislootele. Embrüokloonimine varase embrüo lõhestamise teel saadud kloonembrüote kasutamine identsete genotüübiga järglaste saamiseks. Embrüoplast b...
Inimese evolutsiooni vanad ja uued probleemid Mart Viikmaa Sissejuhatus. Mida teame ja mida ei tea? Inimese põlvnemislugu on tüüpiline näide teaduslikust probleemist, kus uute andmete lisandumine muudab küsimusteringi järjest komplitseeritumaks ja lükkab oodatud lahenduse ikka edasi. Inimese evolutsiooni uurijad on kogunud äärmiselt rikkaliku andmestiku võrdleva anatoomia ja füsioloogia, etoloogia, paleontoloogia ja arheoloogia valdkondadest. Viimasel ajal on sellele lisanud hinnatava panuse itsüto- ja molekulaargeneetilised võrdlused
"tihendab koostööd erasektori, omavalitsuste ja riigi vahel turvalisuse tagamiseks ja kuritegevuse ennetamiseks, toetades kodanikuinitsiatiivi korras tegutseva naabrivalve arengut ning luues õiguslikud alused erasektori kaasamiseks õigusrikkumiste avastamisse". Eelnõu väljatöötamisel on aluseks võetud Siseministeeriumis ettevalmistatud "Eradetektiivinduse seaduse" eelnõu 20.03.1998 a redaktsioon. Eelnõu on ette valmistanud Siseministeerium. Töögruppi kuulusid Lennart Viikmaa - siseministri nõunik, Erik Salumäe - OÜ Infobüroo Firmus juhatuse liige, Norman Aas - Riigiprokuratuuri kriminaalpoliitika talituse juhataja, Koit Pikaro - Riigikogu liige, Veiko Jürisson - Eesti Turvaettevõtete Liidu tegevdirektor, OÜ Infobüroo Firmus juhatuse liige, Henno Kuurmann - Kaitsepolitseiameti komissar, Kersti Jundas - Keskkriminaalpolitsei politseinõunik, Anno Aedmaa - Justiitsministeeriumi avaliku õiguse osakonna nõunik,
Geenitehnoloogia I käsitletavad teemad – 2013 sügsissemester. NB! Nii loengute kui ka Tago Sarapuu gümnaasiumiõpiku peatükid 1-4 ja Mart Viikmaa õpikust see materjal, mid üles laetud geen.ttu.ee ‘’Õppematerjalid’’ alla Bioteaduste metoodika Loodusteaduslikud sh bioloogiliste protsesside uurimisel kasutatavad meetodid jaotatakse: VAATLUS (ing k observation) nt anatoomia, kirjeldav embrüoloogia) VÕRDLUS (ing k comparison) - nt võrdlev anatoomia, geenijärjestuste võrdlus KATSE (ing k experiment) – kui muudetakse üht parameetrit/tingimust, ja võrreldakse
BIOLOOGIA RIIGIEKSAMITE ÜLESANDEID Gümnaasiumi bioloogia riigieksamite 2000-2007 ülesannete koostamisel osalesid: Sirje Aher, Margus Harak, Helle Järvalt, Urmas Kokassaar, Lea Koppel, Saima Laos, Ene Lehtmets, Edith Maasik, Rutt Nurk, Anu Parts, Margus Pedaste, Siret Pung, Ana Valdmann, Liia Varend, Mart Viikmaa Käesolevas kogumikus kasutatud riigieksamite ülesannete autoriõigused kuuluvad Riiklikule Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskusele ja nende paljundamine mistahes kujul on keelatud. Koostaja: Liia Varend 2 SISUKORD 1. BIOLOOGIA UURIB ELU........................................................................................................ 4 2
rakendamiseks tulevaste põlvede õnne nimel. Märkimisväärset diskussiooni steriliseerimise eetiliste ja meditsiiniliste külgede üle Eestis ei tekkinud. Maailmas oli eitava suhtumise taga eelkõige katoliku kirik (NSV Liidus töötas eugeenikale vastu aga seal kujunenud üldine geneetika vastane hoiak). Peamiseks huvialaks Eesti eugeenikuil jäi tervisekasvatus ja iibepropaganda (PRONATALISM) Kirjandus Mart Viikmaa http://biomedicum.ut.ee/~martv/geneetika-ajalugu.htm Kordamisküsimused · Positiivne ja negatiivne eugeenika · Evolutsiooniõpetuse ja geneetika mõju arstiteaduse arengule 39 XVIII. 10. SEMINAR Meditsiin totalitaarsetes ühiskondades SIIT ALATES KONSPEKT HALVEMINI (VÄHEM) TOIMETATUD ehk saate hakkama! 20. sajand on näinud meditsiiniajaloo (so ka loodusteaduste) kõige koledamaid lehekülgi,
kollased, kortsulised 3/16 rohelised, ümmargused 3/16 rohelised, kortsulised 1/16 Erinevad alleelipaarid segregeeruvad, kombineeruvad üksteisest sõltumatult. Vt. Viikmaa leksikon! Mendeli seaduste kasutamine inimese geneetikas Mendeli seadusi hakati laiemalt kasutama varsti pärast nende uuesti avastamist käesoleva sajandi algul. Inimese pärilikkuse geneetilise analüüsi aluseks on informatsioon, mis on saadud sugupuude uurimisest. Põhilised raskused seisnevad selles, et järglaskond on väike, sugupuud sageli ebatäielikult koostatud, alati pole kirjas õige isa. Oluline on ka ajafaktor - mõned haigused ilmnevad alles keskeas. Sellegipoolest on
kollased, kortsulised 3/16 rohelised, ümmargused 3/16 rohelised, kortsulised 1/16 Erinevad alleelipaarid segregeeruvad, kombineeruvad üksteisest sõltumatult. Vt. Viikmaa leksikon! Mendeli seaduste kasutamine inimese geneetikas Mendeli seadusi hakati laiemalt kasutama varsti pärast nende uuesti avastamist käesoleva sajandi algul. Inimese pärilikkuse geneetilise analüüsi aluseks on informatsioon, mis on saadud sugupuude uurimisest. Põhilised raskused seisnevad selles, et järglaskond on väike, sugupuud sageli ebatäielikult koostatud, alati pole kirjas õige isa. Oluline on ka ajafaktor - mõned haigused ilmnevad alles keskeas. Sellegipoolest on
Unt, Anneli Unt, Eero Uustalu, Marko Vachtel, Avo Vahtramäe, Aigar Vaigu, Janar Vaik, Neeme Vaino, Triinu Vakmann, Kadri Vakmann, Maret Valdisoo, Uku Varb- lane, Priit Vare, Signe Varendi, Tanel Vari, Madis Vasser, Kristjan Vassil, Kristjan innustuseks Vedel, Marko Veelma, Kadri Veider, Martin Vels, Hanno Vene, Kadri Veski, Kadri Vider, Mikk Viidebaum, Gerli Viikmaa, Andres Vilgota, Katrin Vilimaa, Oliver Vilja- maa, Rainer Villido, Jaak Vilo, Triin Viltrop, Kristi Vinter, Marie Vinter, Veiko Visna- puu, Martin Vlassov, Jüri Vlassov, Katrin Vunk, Helina Võrno, Triin Võrno, Andres Võsa, Jorgan Võõrmann, Taimi Värva ja Kadri Õunap. 15 matemaatika meie ümber 16 SISSEJUHATUS osa 0 17
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
