uuesti plaatturviseid, kuna nad peatavad löögi täielikult, erinevalt rõngasrüüdest kuid rõngasrüüd jäid veel püsima. Kuna rüütlid olid eelkõige ratsaväelased siis võitlustehnika põhines raiuvatel hoopidel suunaga ülevalt alla. Selliste löökide puhul sai võrreldes roomlastega, kehva füüsilise tervisega rüütel kasutada relva inertsi ja massi löögi mõju suurendamiseks. Ainukesed, kellel mõõklemiskunst oli rohkem arenenud, kui rüütlitel olid slaavlased, viikingid kes sõdidid põhiliselt jala ning sellest olid ka tingitud parem füüsiline vorm. Erinevalt roomlastest ja Bütsantsist, orienteerusid nende rahvaste lahingumeetodid sõduri individuaalsele lahingus. 15-16saj. Viieteistkümnenda sajandi keskpaigal saavuts plaatturvistiku valmistamiskunst oma hiilguse tipu. Just sellese aega kuulub kuulus ,,Maksimiliaanuse Turvistik". Samal ajal jagunes enne ühine Euroopa stiil
Keskmisel rauajal elavnes suhtlemine ülemeremaadega (Eestist on leitud mitmeid Skandinaaviast pärit esemeid). Skandinaavlased tegid rahulike kaubandussidemete kõrval ka sõjaretkeid Eestisse. 600. aastal tuli oma väega Eestisse rootslaste kuningas Ingvar, kes hukkus sel sõjaretkel Eestis ning ta ka maeti Eestisse. Kaotusele järgnenud suvel tegi Ingvari poeg eduka tasuretke. Viikingiajal (800-1050) suhted Skandinaaviaga tihenesid. Viikingid tegid sõjakäike ka Eestisse, kuid nad ei olnud siin eriti edukad, eestlastest viikingid tegid sõjaretki Skandinaaviasse samuti. Osa idaslaavlasi, kes 8.-9. sajandi paiku soome-ugri rahvaste elumaadele elama asusid, püüdsid asuda ka Eestisse, kuid see ei õnnestunud neil. Eestlaste suhted venelastega olid 9.-10. sajandil rahumeelsed. Eestlasi ja mõningaid teisi ida pool Peipsit elanud läänemeresoomlasi nimetasid venelased tsuudideks
*Vastastikku sõditi. *Pärast skandinaavlaste ristiusustamist lõpetasid viikingit oma sõjaretked Eestisse ära. *Ei ole teada, kas Eestis toimus hulle taplemisi või võitlusi, sest andmed puuduvad, kuid Eestis toimunud taplustele viitavad mõned ruunikivid ja hiljaaegu avastatud Salme laevamatus. *Ida-Euroopas põimus viikingiajastu Araabia-kaubanduse ning Vana-Vene riigi sünniga. 7.-8. Sajandil oli välja kujunenud võimas kaubateedevõrgustik, mida kasutasid ja valitsesid eeskätt viikingid. Kõige tähtsamad kaubateed otseselt Eestit ei läbinud. *Viikingiajastu oli siiski üsna rahutu, seda tõestavad tollal arvukad linnused nagu Viljandi, Tartu, Iru, Rõuge. *Rahututele oludele viitavad ka rohked peitleiud. Leitud on rauast relvi, pronksist ja hõbedast ehteid jm. Paljudel juhtudel on tehu ohvrianniga. Viikingiaja hõbevarad olid enamasti peidetud elamute lähedusse. *Enamik talusid ja külasid paiknesid linnustest eemal, põldude keskel. Sel ajal mindi
vanema venna keiser Lothari vastu Verduni leping 843 Lothar, Ludvig ja Karl jagavad Frangi riigi omavahel kolmeks. Lääne-Frangi riik (Prantsusmaa) Karlile, Ida-Frangi riik (Saksamaa) Ludvigule ja Kesk-Frangi riik Lotharile Edasised jagamised: 855 jagatakse Kesk-Frangi riik: Itaaliaks, Burgundiaks ja Lotringiks. 870 jagatakse Lotring Lääne- ja Ida-Frangi riigi vahel. 880 Lotringi lääneosa läks Prantsusmaalt Saksamaale. Välisintervetsioonide ajajärk: Viikingid ja nende riigid: Taani viikingid (nn suur vägi) rüüstasid Lääne-Euroopat, tihti maksid feodaalid või kuningad neile lunaraha. Nora viikingid asustasid Islandi, Gröönimaa. Rootsi viikingid kauplesid idateel. Viikingite riigid: Normandia (Prantsusmaa läänistas selle viikingitele), Danelaw (koosnes mitmetest riikidest), Inglismaa kuningriik (alates 1066,mil selle vallutas Normandia hertsog William Vallutaja) Sitsiilia (1060 vallutasid viikingid Sitsiilia ja lõid seal oma kuningriigi). Ungarlased asusid 9. saj
Sõja korral pidid ta palkama endale asendaja. Talupojad Eelasid sõltuvuses feodaalidest. Oli 2 majandamis süsteemi. Mõisahärrus- suurema osa feodaali maast jäi tema mõisa maaks. Talupoeg sai endale kasutamiseks väikese maatüki. Rendihärrus- feodaal jagas kogu maa talupoegadele kes masksid selle kasutamise eest renti. Tlupoegade elukoha vahetuse takistamiseks muudeti nad sunnimaiseks ehk päris orjadeks. Viikingid Normannid prantslased kutsusid niimoodi neid. Varjaagid- venelased Varangid- bütsantsid Askemannid- sakslased Dubgallid-soomlased RETKED Kesksid 8 saj 2. poolest kuni 11saj 2 pooleni. 1. Põhjuseks- skandinaavia halvad kliima tingimused mis ei võimaldanud rahvast ära toitlustada oli ka pidevalt mingeid nälja hädasi. 2.Sellest tulenevalt otsiti paremaid elupaiku või käidi rüüsteretkedel röövimise eesmärgil. 3
Muinasaeg e. esiaeg-arheoloogilistel väljakaevamistel põhinev info(sarnaste iseloomulike tunnusjoonte kogum mis iseloomustab teatud piirkonna teatud ajalooperioodi arheoloogilisi väljakaevamisi). Ajalooline aeg- kirjalikel allikatel põhinev info. Meseoliitikum(keskmine kiviaeg)- 11 000 a. vanune. !957 a. avastati Pulli asula.- vanim teadaolev asulakoht Eestis. Hiljem on leitud veel Kunda Lammasmägi. Kunda kultuur levis Läänemere iadaranniku maadest Leedu lõunaosani. Asulad- küttide ja kalastajate kultuur. Eestis elas 1500 inimest, asulad veekogude ääres(kala püüdmine, loomade joogikohad, liikumisvõimalused). Elati 15-30 liikmelistes kogukondades. Eluviis oli rändlev(vastavalt püügiaegadele ja korjeperioodidele). Tööriistad- valmistati kivist, puust, luust, sarvedest. Parim materjal oli tulekivi, kivikirveid oli vähe. Luudest ja sarvedest valmistati ahinguid, harpuune, odaotsi ja pistodasid. Eluviis- Kalastamine(kalatõkked-püünised, võr...
kaubandusmaade tõusu ning Lähis-Ida ja Vahemere maade languse järgnevatel sajanditel (Vikipeedia. Bartolomeu Dias. 12.02.2016). 1.2 Christoph Kolumbus (1451-1506) Christoph Kolumbus (1451-1506) - Hispaania maadeavastaja. Ilmselt kõige kuulsam maadeavastaja, kelle nime on kõik geograafiast huvitatud inimesed kuulnud. Vaieldamatult oli tema suurimaks avastuseks Ameerika (1492), kuigi Ameerikas oli juba eelnevalt viikingite poolt käidud, siis tema käsitles seda kui maadeavastust, sest viikingid ei teadnud, millega oli 4 tegu. Tänu talle tekkis vanal maailmal püsiv kontakt niiöelda uue maailmaga (Vikipeedia: “Christoph Kolumbus”03.04.2016) (vt. lisa 3). 1.3 Vasco da Gama (1460-1524) Vasco da Gama (1460-1524) - Portugali meresõitja ja maadeavastaja. Ta on tuntud kui esimene eurooplane, kes Euroopast Indiasse purjetas. Esimest korda jõudis ta Indiasse 20. mail 1498
Võitja sai tavaliselt tasuks kaotaja relvastuse. Lääne-Euroopa välisvaenlased Ajal, mil Lääne-Euroopa oli killustunud väikesteks feodaalvaldusteks ja feodaalid tegelesid omavahel sõdimisega, oli Lääne-Euroopa muutunud kergeks saagiks välisvaenlastele: Lõuna-Euroopat ründasid lõunast araablased ehk saratseenid. Idast, Aasia steppidest ründasid eurooplasi ungarlased, mille tulemusena leidsid nood endale kodumaa. Põhjast ründasid Euroopat viikingid ehk normannid ehk varjaagid. Enamik skandinaavlasi olid vabad inimesed. Tähtsamaid asju otsustasid vabad talumehed ehk bondid ühiselt suurtel koosolekutel tingidel. Taluperemeeste seast kerkisid esile jõukamad ülikud hõimujuhid ehk konungid. Skandinaavlasi valitses muinasusund. Tähtsaim jumal oli inimeste isa Odin, kes valdas nõiduse kunste. Kõrgelt austatud oli ka vasaraga piksejumal Thor. Usuti, et
ehteid. Aarded paistavad silma väärismetallide poolest. Karmla aare avastati kivikalme külje alt. See oli mõnevõrra hilisem tarandkalmest. Põhjuseid võis olla mitu: kalme on hea tähis, surnud vaarvanemad kaitsevad, ehk on ohvriann see, ehk tahtis keegi omale hauajärgsesse ellu asju ette viia. Pronksehted on tavaliselt soodest. Rikassaare peitleid koosnes relvadest, sealt leiti 54 odaotsa ja 7 nuga. Viikingid (850-1050 a) Ausalt, viikingitel sarvedega mütsikesi polnud, need sümboliseerivad pigem nende paganlikkust. Viikingid panid aluse linnade kujunemisele, rahvusvahelisele kaubandusele, tegid edusamme laevaehituses. Nende retked ulatusid Jeruusalemmast Kanadani Gröönimaast Eestini. Just viikingiajal algasid Põhja-Euroopas linnalaadsed asulad kujunema. Üheks varaseks asulaks Rootsis oli Birka, ühel saarekesel. See oli üsna hästi kaitstud ka, kaitsevallgi oli
· Suhted Skandinaaviaga: - Kuni 7.sajandi alguseni olid suhted Skandinaaviaga rahumeelsed, piirdudes tõenäoliselt vastastikuse kauplemisega. - Alates 7.sajandi algusest kirjeldavad Skandinaavia saagad ja ruunikivid ka sõjakäike Eesti alale. - Viikingiajal (800-1050) võisid viikingite kauba- ja sõjaretked Eesti alale olla suhteliselt sagedased, kuna Eesti asus Bütsantsi ja Idamaadesse viivate kaubateede ääres. Püsivat edu viikingid siiski ei saavutanud. Saagad ja ruunikivid annavad teavet ka paljude viikingite langemisest sõjaäikudel Eestisse. - Pärast Skandinaavia ristiusustamist ja riikide teket viikingite sõjaretked raugesid. - Alates 12.sajandist aktiviseerisid oma sõjalist tegevust hoopis eestlased (eestlaste viikingiaeg), kes käisid sageli rüüstamas Taani ja Rootsi rannikualasid ja põletasid 1187 maha Rootsi tähtsaima kaubalinna Sigtuna.
Seega hinnatakse seda perioodi kui rahulikku sõdadeta aega · KESKMINE RAUAAEG (V saj. teine pool VIII saj. lõpp) 1. Miks keskmist rauaaega on Eestis nimetatud rahututeks aastasadadeks? Keskmist rauaaega on nimetatud Eestis ka rahututeks aastateks, sest: - Hakati ehitama linnuseid - Majapidamistesse ilmusid relvad - Mõju hakkasid avaldama idaslaavlased - Rahulikud kaudandussidemed asendusid Skandinaavia saagade teadetest sõjaretkedest Eestisse - Viikingid korraldasid sõjakäike Eestisse · NOOREM RAUAAEG (IX saj. XIII saj. algus) Noorem rauaaeg, mis algas IX saj., oli eestlaste elus tähelepanuväärsekt tõusuajaks. Rahvaarv kasvas jõudsasti ja kogu maa sai tihedalt asustatud. Muinasaja lõpuks elas Eestis juba vähemalt 150 000 inimest. Sellest ajast tuntakse juba mitmeid kirjalikke allikaid (nt Henriku Liivimaa Kroonika) Peamiseks elatusalaks nooremal rauaajal oli maaharimine, mis arenes jõudsalt edasi.
Järved Järvi on Islandil vähe. Üle 5 ruutkilomeetrise pindalaga järvi on 27. Elustik Taimestik Taimed katavad vaid väiksemat osa saarest. Jökullidel ei kasva midagi, peaaegu paljad on ka liivikud ja sisemaa laavaväljad. Põhja- ja idarannikut katab enamasti tundrataimestik, märjas ja soojemas edelaosas levivad soostunud niidud turbamuldadel. Õiget metsa pole Islandil kunagi laialdaselt kasvanud. Vähesedki suuremad puud raiusid viikingid pärast saare asustamist maha. Loomastik Islandi ümbritsevates vetes esineb 17 vaalaliiki ja mitu hülgeliiki. Maismaaimetajatest elas saarel enne inimasustuse teket vaid polaarrebane. Suhteliselt vaeses maismaaelustikus on olulisel kohal linnud, Islandil on kohatud 369 linnuliiki (2006). Roomajad ja kahepaiksed puuduvad. Saart ümbritsev meri on kalarikas, sisevetes elavad nt lõhilased. Riik Islandi kaart Keel Islandil kõneldakse islandi keelt
võrdsed 1 arvestusliku hindega. • Järeltööd esialgu ainult järelvastamiste ruumis raamatukogus. Rootsi aeg Rootsi riikluse areng • Rootsi ei olnud rahvaarvult suur riik ning oli varem tuntud kui suhteliselt metsik ja vähearenenud Põhjamaine riik. • Rootsi ja üldse Skandinaavia olemasolu jõuab ülejäänud Euroopa teadvusesse esmalt viikingiajal (u 600-1000 pKr), kui Taanist, Norrast ja Rootsist pärit viikingid alustasid Lääne- Euroopa rüüstamist. Rootsit kui riiki siis veel ei olnud – nagu Eestigi, oli Rootsi killustunud väiksemateks maakondadeks. • Ühtne riigivõim tekkis Rootsis 11.-12. sajandil, seoses ristiusustamisega. • 13. sajandiks oli Rootsi muutunud enam-vähem ühtseks riigiks, mille koosseisu kuulus ka Soome. Rootsi oli kristlik riik, mida valitses kuningas, ent riikluse tekkimise alused ei olnud mitte pärit Lääne-Euroopast ja frankidele ja gootidele
Nii jõudis siia nii araabia hõbemünte kui ka viikingite odaotsi ja mõõku. Suhted Skandinaaviaga tihenesid alates 9. sajandist tunduvalt. Aastaid 800-1050 ongi nimetatud viikingiajaks Eestis. Viikingite viibimist Eesti aladel kinnitavad teemakohased leiud viikingite nooleotstest. Viikingite sõjakäikudest Eestisse kõnelevad saagad. Mitmel korral hoobeldakse, et vallutati kõik Läänemere idakalda rahvad. Need on kinnitamata andmed ning viikingid ilmselt siiski püsivamat edu ei saavutanud. Ilmselt oli Eesti alal pigem teatav vahendajaroll viikingite ja idapoolsemate rahvaste vahel. Kõige olulisem viikingite üritus, mis aga Eesti ala peagi ka väga otseselt puudutas, oli Vana-Vene riigi rajamine 862. aasta paiku. Vana-Vene riik rajati nn tsuudide aladele. Tsuudideks on nimetatud läänemeresoomlasi, ka eestlasi. Moodustasid enamiku Vana-Vene riigi elanikkonnast.
SISUKORD 2012 SISSEJUHATUS Käesolev referaat teeb kiire tagasivaate Eesti ajaloos kasutusel olnud ja olevates looduslikest katusekatte materjalidest ning katuse konstruktsioonidest. Seletatakse lahti roo- ja õlgkatuse, pilpa- ehk laastukatuse, kimm- ja sindelkatuse ning mätta- ja laudkatuse ehitus viisid ja tavad. Kõik käsitletavad katuse liigid on omased Eesti puit- ja taluarhitektuurile, mõni vaesemale, mõni jõukamale, mõni varasemale, mõni hilisemale ajastule. Kõige levinum 19'nda sajandi talukatused olid rookatused (ligi 80% ) ja need on tulnud meie kasutusesse mujalt, rookatuseid ehitasid viikingid juba muistsel ajal. Viimased sajad aastad on väga jõudsalt levinud Euroopas ja ka Eestis puitmaterjalidest tehtud katused. Puit oli tollal odav ja kerge materjal, mille suurimaks miinuseks oli suhteline jõuetus vastu panna päikesekiirgusele. See oli ka ainus põhjus, mis vähendas puitk...
Viikingiaeg allikad ALLIKAD: Ruunikivide tekstid Luule Kohanimed ja isikunimed Arheoloogilised leiud Andmed maastiku-, ilmastiku ja taimestiku kohta Viikingiaeg - dateering VIIKINGIAJASTU ALGUS: Varem 793. a. Lindisfarne`i kloostri rüüstamine ehk ca 800. a. VIIKINGIAJASTU LÕPP: 1042. a. suri viimane Inglismaa normannist kuningas Hardeknud või 1066. a. kui Normandia hertsog vallutas inglismaa. Viikingiaeg viikingite mõju Dublinis, mille asutasid viikingid, oli nende mõju tuntav veel 12. saj.; Orkney saartel, Shetlandil, Mani saarel ja Hebriididel veelgi kauem. Viikingiaeg kirjalikud allikad Viikingeid on traditsiooniliselt peetud vähearenenud barbariteks, kuid tänapäeval päris nii enam ei arvata. Hoolimata kõlalisest sarnasusest oli viikingite päritolumaailm väga mitmekesine aj täienes pidevalt. Näiteks on täiesti eraldi asjad Birka kaupmees ja Taani talupoeg ning Norra kaupmees. Viikingiaeg kirjalikud allikad
Egeuse ehk Kreeta-Mükeene 1600 e.m.a.539 m.a.j. Assüüria ja Uus-Babüloonia 480323 e.m.a. Vana-Kreeka klassikaline aeg 323 e.m.a.30 m.a.j. Vana-Kreeka hellenistlik aeg 509 e.m.a.476 m.a.j. rooma kunst 3.saj. ristiusu teke 4.saj. kirikute ehitamise algus 5271453 Bütsantsi kultuur u 8621582 vanavene kunst 7.saj. lõpp5.saj. e.m.a. sküüdid, keldid, viikingid 493604 merovingid 717962 karolingid 10. saj.1192 romaani stiil 11081485 gootika 14. saj. eelrenessanss 15. saj vararenessanss 16. saj. Kõrgrenessanss: Leonardo da Vinci 1452-1519, Michelangelo Buonarroti 1475-1564, Raffael 1483-1520,Albrecht Dürer 1471-1528 17. saj
muinasteestlaste nimetused. Aestid,fennid, tsuudid(ida pool) Rauaaeg ka nn viikingiajastu. 9- 10saj üldiselt. Kaubatee läks Eestis juurest. Viikingid käisid ka Eesti alasid ründamas Eraldi räägitakse ka eestlaste viikingiajastust 11. saj lõpp 12. saj .1187 saarlaste hiilgehetk- hävitati Rootsis Sigtuna
ortodoksse kiriku võitlusele Vahe-Euroopa rahvaste pärast. Lõuna-Vene steppidest tungis 867.a. Euroopasse järjekordne nomaadrahvas ( keele poolest meie sugulased) ungarkased, kujunedes oma röövretkedega Kesk-Euroopa rahvaste nuhtluseks. Asusid püsivalt elama (praeguse Ungari) Doonau orus, rajades 997.a. vürstiriigi ja 1001.a. kuningriigi. IX saj. alanud Skandinaavia viikingute röövkäikude all kannatasid Balti saared ja kogu Euroopa põhja-ja lõunarannik. 911.a. asustasid viikingid Normandia maakonnna, võtsid üle prantsuse kultuuri ja keele. Normannide nime all kujunesid nad tähtsaks sõjaliseks ja poliitiliseks teguriks Euroopas. Viikingiaja epiloogina valitses XI saj. algul Taani kuningas Knut Suur suuri maa-alasid Inglismaal ja mõlemal pool Põhjamerd, mood. Lühiajalise Taani impeeriumi. Pärast impeeriumi varisemist jäi Taani Skandinaavias ja Läänemerel ligi 200 aastaks juhtivale positsioonile. Ristiusk oli 1000.a
Kanhave kanal läbi Samsø saare, ning Taani esimese linna Ribe asutamine pärast aastat 7 700. Taani riiki kuulusid ka Skandinaavia poolsaare lõunatipus asuvad maakonnad Skåne, Halland ja Blekinge, mis praegu kuuluvad Rootsile. Viikingiaeg Nagu mujal Skandinaavias, oli ka Taanis viikingiaeg suure majandusliku arengu ja ekspansiooni aeg. Taani päritolu viikingid tegutsesid aktiivsemalt Lääne-Euroopa mandril ning Inglismaal. Aastal 1013 vallutas Taani kuningas Svend Harkhabe Inglismaa, tema poeg Knud Suur oli nii Taani, Norra, Inglismaa kui ka mõne Rootsi piirkonna kuningas. Alates kuningas Gorm Vanast on teada kõik Taani kuningad. Gormi poeg Harald Sinihammas rajas Jellingisse oma vanematele vägeva hauamonumendi, mis koosneb kahest hiiglaslikust kääpast, kahest ruunikivist, suurest kivilaevast ning kirikust. Kuningas Harald
Tallinna teeninduskool Allan 031K GASTRONOOMIA AJALUGU Kursusetöö 2012 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Toidu definitsioon ..............................................................................................................................................................4 Toit suures plaanis................................................................................................................................5 ..............................................................................................................................................................7 ............................................................................................................................
Rorikut Lõuna-Skandinaavias mainitud, on Rjurik? Sinneus (sine kus ehk ustav vägi) ja Truvor (trhuvaring oma sugu) pole olnud? Kroonika ümberkirjutaja valesti kirjutanud? Rjurik oma ustava väe ja oma sooga tuli valitsema. Kroonika kirjutaja ei saanud ruunidest aru ja siis sai neist hoopis kaks venda? Keegi ei tea. Nestori Kroonika 1113 enne kroonikat palju kirjalikke ülestähendusi, sest Rjurik kuulub 862 pärinevuslukku. Kogu see lugu näitab, et Vana-Vene riigi loojad on olnud viikingid. See aga ei mahtunud vene hinge. Sergei Lomonossov lõi sellele vastu teooria. Antinormanism. Lomonossovi põhiväide ,,See ei saanud lihtsalt niimoodi olla". Et vene keeles pole erilisi laensõnu aga tatari keelest on neid palju. Alasich oli slaavane Lomonossovi meelest. Hea vallutaja ju. Et kroonika kellegi poolt välja mõeldud ja rumal Nestor kirjutas ümber. Leidsid, et russi nimetus tuleb Kiievist lõuna pool olevast väikese jõekese Rossi järgi.
Too laev purjetas samuti Euroopast üle Atlandi ookeani Ameerikasse Kolumbuse kuulsa reisi mälestuseks. Teine "Santa Maria" ehitati 1929. aastal hispaanlaste ja ameeriklaste poolt ühiselt korraldatud näituse tarvis. Kolmas aga nelikümmend aastat tagasi ühe filmi jaoks. Neljas laev tehti Hispaanias 1992. aastal ja sellega purjetasid merekooli kasvandikud Ameerikasse Kolumbuse päevikus märgitud kursi järgi. Tegelikult olid esimesed eurooplased, kes Ameerikas käisid, hoopis viikingid Norrast ja Islandilt. Nemad võiksid tähistada juba Ameerika avastamise 1000-ndat aastapäeva. Ainult et selleks ajaks, kui Kolumbus saabus, hakkasid nende 500 aasta vanused asundused Gröönimaal juba tühjaks jääma. Selle põhjal, mida kaaren Ameerikas nägi, võis ta aga öelda, et tänu valgete inimeste karjale, kes seal endale maapealse paradiisi on loonud, muutus Ameerika indiaanlaste "surnuaiaks". Kolumbuse unistus
Nädala lõpus toimub hingede ära saatmine, kus elusuuruses nukk viiakse metsaja jäetakse sinna. 32. Selgita kahe näite abil, millised tegurid on võinud mõjutada inimese surmajärgset seisundit ja/või asupaika. Kõige tuntuim tegur, mis võis mõjutada inimese surmajärgset seisundit oli inimese maapealne rikkus. Ehk kui Egiptuses vaaraol oli palju kulda maeti vaarao koos kullaga, mis tagas talle hauataguse rikkuse. Viikingitel Skandinaavialadel oli samasugune iseoloogia, kus tähtsad viikingid maeti tihtipeale laeva, rikkuse, teeniannaga, et tagada erilisele viikingile rikkalik hauatagune elu. Tänapäeva ristiusus usutakse aga, ,et hauatagust elu mõjutab hoopis kuidas sa oma elu elad. Nimelt kui elad elu, kus ei tee kellelegi liiga ning elad vastavalt piiblile siis tagataske sulle taevasse minek. Kui aga patustad siis lähed põrgu. 33. Iseloomusta vähemalt kolme veedade ajastu jumalat, nende olemust, “tegevusvaldkondi” ja omavahelisi suhteid.
tegevusest säilinud paljude petroglüüfide kivisse uuristatud kontuurid. • Varaseimad kaljujoonised koosnevad sümbolitest ja lihtastest figuuridest. Kaljujooniseid hakati looma arvatavasti juba 7000 a paiku ekr, kuid enamik säilinud kuulub siiski pronksiaega(3000-2000 a ekr) maailma üks suurimaid kivijooniste kogumeid asub Edela rootsis. Viikingiaeg • viikingid meresõitjad kaupnehed maadeavaastajad vallutajad • ruunikivid mälestuskivid meresõitjate ja sõjasangarite auks. • Kõigge rohkem ruunikive(u85%) üle 2800 on leitud rootsisst • enim leidub ruunikive 1300tk Mälardalenis ning eriti Upplandis • kivide loomise kõrgaeg oli 980-110 mütoloogia • praegune teave muinaspõhja mütoloogia kohta pärineb põhiliselt Vanemast ja noormast Eddast, islandi saagadestj ateistest keskaegsetest tekstidest.
piirasid tarandit. Moodustasid esmakordse nähtuse, mida võib pidada eesti päraseks. Oli tekkimas eesti kultuur, kandjateks võib kutsuda muinaseestirahvast. Ühendas keel, kultuur, uskumused. Majanduse areng tõuseb. Oli juba varanduslik ebavõrdsus. Rooma rauaaeg: peamine elatusala põlluharimine ja karjakasvatus. Käsitööareng. Hakati isegi ehteid pronksist valmistama. Kauplemine. Asustus laienes, vara tekkis juurde. Rahulik aeg. Keskmine Rauaaeg: Viikingid. Linnused. Mägilinnused: igast küljest kaitstud üksikutele küngastele. Neemiklinnused: mäeseljakule neemikuna lõppevale otsale püstitatud. Kalevipoja säng. sõja ja röövretkedega oht oli ilmselt suur. Külade kujunemine. Siis tekkisid ka Ribapõllud. Nüüd kivikuhelikud tarandkalm asemele. Hästi palju väärtuslike leide on leitud. Arvatakse, et maeti maha sõjaohu korra või usuti, et kui koos surnuga maetakse, saab ta järg, elus neid kasutada
1)Pilet nr.1 a) reformatsiooni põhjused ja algus. Martin Luther ja tema õpetus *Reformatsioon (protestantlik reformatsioon) oli 16. sajandil sündinud usuline uuendusliikumine, mille tulemusena katoliku kirikust eraldusid nn reformeeritud harud, neist peamised olid luterlus, kalvinism ning anglikaani kirik. Traditsdiooniliselt seostatakse reformatsiooni algust Martin Lutheri nime ja kuupäevaliselt 31. oktoobriga 1517. *Katoliku kiriku väidetav kaugenemine algkristluse põhimõtetest tekitas vastuseisu ning nõuti ristiusu algete juurde tagasi pöördumist. Eeldused reformatsiooniks kujunesid juba keskaja lõpul.Lääne-Euroopas tekkinud rahvusriikide valitsejad püüdsid vabaneda paavstivõimu kontrolli alt.Pahameelt suurendas katoliku kiriku allakäik.Paavstidehuvid muutusid üha ilmalikumaks,nad sekkusid päevapoliitikasse.Erilist pahameelt tekitas indulgentside müük.Suurim rahulolematus katoliku kiriku vastu vallandus Saksamaal,kus poliitilise kill...
Inimese kujutamisel oldi väga kohmakad ja abitud (vastuolu antiikkunstiga). Lisaks leheküljesuurustele kaunistustele kujundati erilise toredusega tekstileheküljede esimene täht - initsiaal, mis võtab enda alla suure osa leheküljest. Iirimaa omapärase usuelu tunnistajatena on säilinud väikesi külakirikuid ja loodusse paigutatud kiviriste. Viimaste reljeefid kujutavad endast parimat osa tolleaegsest skulptuurist. Iirimaa kultuuriõitsengu lõpp 8.sajand, mil viikingid hakkasid sinna röövretki tegema. KAROLINGIDE KUNST Karolingideks või ka Karolingide dünastiaks ja ka Frankide dünastiaks, nimetatakse dünastiat, mis sai oma nime Karl Suure järgi. Alates majordoomus Pippin Herstalist (687714) valitsesid Karolingid Frangi riiki. Karolingide võimu ajal sai Frangi riik esimeseks suurriigiks Lääne-Euroopas pärast mitmesajandilist vaheaega. Karl Suurele allusid maa-alad, kus asuvad praegused
Ida-, lääne- ja lõunaslaavlased (8.-9. saj) 7. saj keelepiir Trieste (lõunas) - Kiel (põhjas) Ostsiedlung (ida poole suundumine)kuni 14. saj, kujuneb praegu olukord. Balkani lääneosa: sloveenid, horvaadid, serblased- rumeenia keele isoleerimine Horvaadid Sava jõeni (Põhja-Serbia) - kokkupõrked Bütsantsi ja Veneetsiaga. Bretoonid (keldid) mõjutasid väga väikest ala Normannid (germaani päritolu rahvas, aga kuuluvad teise germaani rühma) ..ehk viikingid. Nad mängisid suuremat rolli Põhjamerel..Balti merel. Kolm olulisemat rahvast, kes mõjutasid euroopa ajalugu: - norralased: asusid välja oma aladelt. Asustasid Põhjamerel asuvad erinevad saarestikud ja saared (Gröönimaa, Island, Labrador- Kanada, Iirimaa, Fääri saared jne) - rootslased- Balti meri, esimesed vene dünastiad - taanlased: asusid Inglismaa idaossa. Asutasid Normandia hertsogiriigi 911. See muutus tasapisis romaanikeelseks. (Sitsiilia, Apuulia)
Ajaloo eksam 1. EESTI AJALOO PERIODISEERING Kirjalikud ja arheoloogilised allikad- •eelajaloolise aja kohta kirjalik teave puudub, teave muististe kaudu •irdmuistis-liigutatav •kinnismuistis-ei liigutata Ajalooline aeg- kirjalikud allikad- Läti Henriku Kroonika ~1220 Muinasaeg ehk esiaeg ehk eelajalooline aeg - ajajärk esimeste inimeste saabumisest (u 9000 aastat eKr) kuni muistse vabaduse kaotuseni 12. Saj alguses pKr (sakslaste ja taanlaste vallutused). •On kõige vanem periood, oli aeg kus eestlased olid vabad. •Muinasaeg moodustab ajaliselt valdava osa kogu Eesti ajaloost. Muistne vabadusvõitlus 1208-1227– esimene suur pöördepukt Eesti ajaloos, kaotati muistne vabadus. Toimus erinevate Eesti hõimude ja neid vallutada püüdnud Taani, Saksa, Rootsi ristisõdijate ja Vene vürstiriikide vahel. •Peamine allikas selle kohta- Läti Henriku kroonika. Keskaeg – jõ...
Majanduse areng viis paratamatult aga orjandusliku tootmisviisi hääbumisele ning talupoegadele feodaalkohustuste panemiseni . Need muudatused nõudsid aga tugevat feodaalriiki. Selle tarvis korraldati ümber nii sõjavägi kui ka haldus. Alates XI sajandist hakkas ilmnema Bütsantsi majanduslik mahajäämine Lääne-Euroopast, kus feodalism oli arenenud palju võimsamalt ja laiemalt. II aastatuhande alguses ilmusid silmapiirile uued vaenlased. Piki Vahemerd saabunud viikingid hõivasid Bütsantsi viimased valdused Itaalias ja kinnitasid kanda Balkani poolsaare rannikul. Idast ja kagust ründasid aga petseneegid, polovetsid ja türklased- seldsukid. Pealegi muutus Bütsantsi siseolukord XII sajandil vägagi ebakindlaks. Üks paleepööre järgnes teisele, teravnes talurahva võitlus feodaalse rõhumise vastu. Ristisõdade perioodil hakkas aina tugevamaks saav Venezia suurendama oma mõju Bütsantsile. Venezia õhutamisel suundus IV
Pronksiajal (1500500 eKr) ja rauaajal (500 eKr 1200 pKr) olid asukatel kokkupuuted Skandinaaviaga, Põhja-Venemaaga ja Baltimaadega. Kirjalikke allikaid on leitud juba 13. sajandist. Rahvasterände ajal liikusid soomeugrilased tänapäeva Soome, tõrjudes kaugemale põhja varasemad elanikud saamid. Soomes hõimud jagunesid: Edela-Soomes pärissoomlased, Kesk-Soomes hämelased ja ida-Soomes karjalased. 11.Soome viikingiretkede ajal. Soome jäi viikingiretkede kaubatee külje alla, viikingid püüdsid idateed pidi jõuda Araabiasse ja Konstantinoopolisse, nende laevatee käis Soome rannikut pidi Laadogani. Viikingite röövretkede hirmus asustus Soome rannikul (eriti Lõuna-Pohjanmaa ja Karjala lõunaosa) seetõttu kahanes. Samas asutasid viikingid ise Soome rannikule kolooniaid, millega pidada kaubavahetust. Karjala hakkab õitsema karusnahahankekohana. Ahvenamaa saab rootsi asustuse
Järved Järvi on Islandil vähe. Üle 5 ruutkilomeetrise pindalaga järvi on 27. Elustik Taimestik Taimed katavad vaid väiksemat osa saarest. Jökullidel ei kasva midagi, peaaegu paljad on ka liivikud ja sisemaa laavaväljad. Põhja- ja idarannikut katab enamasti tundrataimestik, märjas ja soojemas edelaosas levivad soostunud niidud turbamuldadel. Õiget metsa pole Islandil kunagi laialdaselt kasvanud. Vähesedki suuremad puud raiusid viikingid pärast saare asustamist maha. Loomastik Islandi ümbritsevates vetes esineb 17 vaalaliiki ja mitu hülgeliiki. Maismaaimetajatest elas saarel enne inimasustuse teket vaid polaarrebane. Suhteliselt vaeses maismaaelustikus on olulisel kohal linnud, Islandil on kohatud 369 linnuliiki (2006). Roomajad ja kahepaiksed puuduvad. Saart ümbritsev meri on kalarikas, sisevetes elavad nt lõhilased. 4. Rahvastik Keel Islandil kõneldakse islandi keelt
Suund reformatsioonile. Maksim Kreeklane, Feodossi Kossoi, Matvei Baskin, Kirik ja riik, Domostroi 39. Teadus varauusajal- Uue maailmasüsteemi otsingud. Mikolaj Kopernik, Diardano Bruni, Arstiteadus. 26.Varasemad retked: kuni 15. saj. aeglaselt, järk-järgult kauba- ja vallutusretkede kaudu, Kartaago meresõitja Hanno jõudis ekvaatori lähistele, Norra viikingid ja iiri-soti mungad asustasid 9saj Islandi. Suurte maadeavastuste põhjused: Keskaja lõpul muutus Euroopas üha suuremaks vajadus väärismetallide järele. Esiteks kulutasid Euroopa riigid tohutuid summasid kestvatel sõjapidamistel. Teiseks tarbis ülikkond üha rohkem idamaiseid kaupu. Kulla- ja hõbedavajadus kasvas ning see sundis pöörama pilgud Euroopast kaugemalt. Genova ja tema liitlaslinnade kaupmehed asusid otsima kontakte Pürenee poolsaare riikidega.
Maasotsioloogia eksami konspekt Töö koosneb kahest osast: • Teoreetiline – ülevaade erinevatest teooriatest, mille raames uurimisobjekti uuritakse • Empiiriline – rakendatakse teooriat uurimisobjektile Kahte sorti uurimised: • Kõikne – uuritakse kõike, kogutakse kokku kogu informatsioon, mis võimalik • Teooria raames – kõiksest informatsioonist võetakse kindle aspect, millele keskendutakse Mis teeb uuringu teadlikuks? Mis on teadlikkuse kriteerium? • Uurimisprogrammi olemasolu – peab kindlustama selle, et uurimismeetod on süstemaatiline • Andmete kogumise meetod Uurimisprogramm koosneb: 1. Uuringu eesmärk/(probleem sõnastatakse küsimusena) a. Sotsiaalne probleem – reaalset ja sotsiaalset probleemi ühendab rahulolematus i. Reaalne situatsioon – “noored lahkuvad Värskast” ii. Soovitav situatsioon – “noored ei lah...
s valmis tal esimene maailmakaart, koos geograafilise kommentaariga (araablased rändasid rohkem, see tõttu suured teadmised). Al Idiris oli üks neist, kes usukus, et Maa on kettakujuline. Tema kaardil on põhi all ja lõuna üleval, suure osa kaardist võtsid enda alla Vahemere maad, eriti Itaalia ja Sitsiilia. Sinna oli märgitud Aafrika põhjaosa (kuni ekvaatorini). Aasiast meretee Hiinasse, Euroopas ei teatud põhjaalasid. 10-11.s olid suurimad avastajad viikingid (P-Ameerika, Kanada, Island). 15. S tuntakse ka Ameerikat ja Aafrikat, Põhjamaid. Arstiteaduses toimus taandareng- kirik keelas laipade lahkamise (ülikoolides lahati ikka, linnavaesed). Kuni 15.s ei tuntud arstlike tekste, tugineti taime teadustele. 16.s Leonardo da Vinci anatoomia joonistused. 16.s saksa arst Vesalius I teaduslik anatoomia õpik. 16.s inglise arst Harvey- vereringe avastamine. 15.s jõudsid Eur araabia ja kreeka arstide teosed. 4. Renessanss
Kagu-Eesti ning rajas eestlaste Tartu linnuse kohale Jurjevi linnuse ning asula. 1054 püüdis tema poeg Izjaslav allutada ka Kesk- ja Põhja-Eestit, mis tal osaliselt õnnestus. 1061. aastal aga said venelased lüüa, eestlased vallutasid tagasi Tartu ning venelased aeti kogu Kagu-Eestist välja. Eestlased olid tegevad ka merenduses. Skandinaavia saagad pajatavad eestlaste kontaktidest viikingitega Rootsist, Taanist, Norrast ja Islandilt. Erinevalt Lääne-Euroopast ei suutnud Skandinaavia viikingid Eestis kanda kinnitada. Rootsi kuninga Ingvari sõjavägi sai Eestis lüüa ja ta ise tapeti. Saarlased sõitsid oma laevastikuga Peipsile ning Pihkva lähedal purustati vürst Izjaslavi Novgorodi maakaitsevägi. Suurima ulatuse saavutas eestlaste merendus 12. sajandil. 1187. aastal Rootsi tollase pealinna Sigtuna maha põletajad olid tõenäoliselt eestlased. Aastaks 1200 oli Eesti ühiskond kihistunud ning nii võim kui ka maa ja tootmisvahendid olid
1.Anton Hansen Tammsaare elu ja loomingu ülevaade · Pärit Järvamaalt Albu vallast Põhja-Tammsaare talust, selle järgi võttis endale nime. · Isa oli rahvuslikult meelestatud; koju oli tellitud ajaleht; isa uuris põhjalikult piiblit- Andrese prototüüp · Lapsepõlves lasi vibu ja ujus, peres oli 12 last kokku, ellu jäi 10 · ise õppis ära viilumängu ja lugemise, isa oli karm ja ema malbe · 8 aastaselt Sääsküla vallakooli, aasta hiljem Prümli vallakooli · käis Treffneri koolis, teenis raha töötades valvurina, andis algklassidele tunde · ta lemmikuks oli Dostojevski ja Tsehhov · Suits ärgitas teda edasi kirjutama, esimene asi ilmus 1900 Postimehes · töötas ka ajalehes Teataja; õige pea hakkab teatriretsensioone kirjutama · 1907 TÜ Õigusteaduskond; Vabatahtlikult asub õppima ka prantsuse ja inglise keelt. Kirjanikest mõjutavad teda Goethe, Shakespeare. Teeb...
EUROOPA MUINASKULTUURID Arheoloogia mõiste archaios - vana, muistne logos - sõna, kõne, mõistus, käsitlus, teadus Sõna `arheoloogia' kasutas esmakordselt Platon 4. saj. e.m.a. dialoogis "Hippius". Arheoloogia on ajalooteaduste haru, mis uurib muistiseid ja rekonstrueerib nende põhjal ajalugu. Arheoloogia ajalugu Renessanssi ajal olid arheoloogid antiikkunsti uurijad-eksperdid. Ajalugu kui teadus hakkas kujunema valgustusajastul 17.-18. sajandil. Arheoloogia omandas oma tänapäevase mõiste 19. sajandil. Arheoloogia jagunemine perioodide järgi (Arheoloogiline periood algab u. 2,6 milj. a. tagasi.) Esiaja arheoloogia Klassikaline arheoloogia Keskaja arheoloogia Uusaja arheoloogia Arheoloogia jagunemine uurimisvaldkondade järgi Linnaarheoloogia Asustusarheoloogia Majandusarheoloogia Arhitektuuriar...
Valluts vürst Oleg Kiievi= pandi alus Vana-Vene riigile · Venemaa ristiusustamine 988. Lasi vürst Vladimir Venema ristida · 1030. Tartu rajamine Jaroslav Targa poolt · Jaroslavi ajal kodifitseeriti vene õigus slaavi tava õigus+ Rooma õigus · Kiievi vürst oli suurvürst talle allusid osastisvürstid, kes teatud hetkel tahtsid muutuda iseseisvaks- nii kujuneb killustatus · Druziina-tsaari või vürsti sõjavägi ??? 3.Am. Üh. 19. sajandil · Viikingid avastasid Am a 1000 · Kolumbus taasavastas 1492 · USA huvisfäär on Ameerika manner, mitte sekkuda Eu asjadesse(J. Monroe doktriin) · 19. saj suurenes USA territoorium 3 korda, loodi 23 osariiki · Elanikke 1790 3,9 mil; 1860 31,4 mil · Reservaadid kinnine ala, kus pidid elama indiaanlased · 1848 kullaväljade avastamine Californias · Lõunas istandused, plantaatorid monokultuur puuvill + suhkrupeet, tubakas
Konstantinoopoli väljaehitamine pealinna vääriliseks: Hagia Sophia ehk püha tarkuse katedraal. "Tsiviilseaduste kogu" Mitmeköiteline seadustekogu Rooma õigusest ja Justinianuse seadustest. Välisvaenlased 7. 11. saj. Bulgaaria riik: Bütsantsi alaline vaenlane peale Slaavlaste sissetungi Balkanile. 7. 9. saj. araablased: Vallutasid Süüria, Palestiina, P.-Aafrika ja Hispaania alad. V.-Aasiasse tungides piirasid ka Konstantinoopoli. 9. 10. saj. viikingid ja V.-Vene riik: korraldasid ühiseid sõjaretki. Konfliktid Lääne-Rooma kirikuga: 1054. a. suur kirikulõhe. 1204. a. Konstantinoopoli rüüstamine ristisõdijate poolt. 11. sajandist peamisteks vaenlasteks türklased: 1453. a. Konstantinoopoli lõpliku langemiseni. Bütsantsi kultuur Bütsants kui vahelüli Idamaade ja Lääne-Euroopa vahel: Uus harmooniline tervik varakristlikust, hellenistlikust ja idakultuurist. Bütsantsi kultuuri 2 õitseaega olid Justinianuse valitsusaeg ja 9. saj
Konstantinoopoli väljaehitamine pealinna vääriliseks: Hagia Sophia ehk püha tarkuse katedraal. "Tsiviilseaduste kogu" Mitmeköiteline seadustekogu Rooma õigusest ja Justinianuse seadustest. Välisvaenlased 7. 11. saj. Bulgaaria riik: Bütsantsi alaline vaenlane peale Slaavlaste sissetungi Balkanile. 7. 9. saj. araablased: Vallutasid Süüria, Palestiina, P.-Aafrika ja Hispaania alad. V.-Aasiasse tungides piirasid ka Konstantinoopoli. 9. 10. saj. viikingid ja V.-Vene riik: korraldasid ühiseid sõjaretki. Konfliktid Lääne-Rooma kirikuga: 1054. a. suur kirikulõhe. 1204. a. Konstantinoopoli rüüstamine ristisõdijate poolt. 11. sajandist peamisteks vaenlasteks türklased: 1453. a. Konstantinoopoli lõpliku langemiseni. Bütsantsi kultuur Bütsants kui vahelüli Idamaade ja Lääne-Euroopa vahel: Uus harmooniline tervik varakristlikust, hellenistlikust ja idakultuurist. Bütsantsi kultuuri 2 õitseaega olid Justinianuse valitsusaeg ja 9. saj
Konstantinoopoli väljaehitamine pealinna vääriliseks: Hagia Sophia ehk püha tarkuse katedraal. “Tsiviilseaduste kogu” Mitmeköiteline seadustekogu Rooma õigusest ja Justinianuse seadustest. Välisvaenlased 7. – 11. saj. Bulgaaria riik: Bütsantsi alaline vaenlane peale Slaavlaste sissetungi Balkanile. 7. – 9. saj. araablased: Vallutasid Süüria, Palestiina, P.-Aafrika ja Hispaania alad. V.-Aasiasse tungides piirasid ka Konstantinoopoli. 9. – 10. saj. viikingid ja V.-Vene riik: korraldasid ühiseid sõjaretki. Konfliktid Lääne-Rooma kirikuga: 1054. a. suur kirikulõhe. 1204. a. Konstantinoopoli rüüstamine ristisõdijate poolt. 11. sajandist peamisteks vaenlasteks türklased: 1453. a. Konstantinoopoli lõpliku langemiseni. Bütsantsi kultuur Bütsants kui vahelüli Idamaade ja Lääne-Euroopa vahel: Uus harmooniline tervik varakristlikust, hellenistlikust ja idakultuurist. Bütsantsi kultuuri 2 õitseaega olid Justinianuse valitsusaeg ja 9. saj
ei ole see ala mänginud mitte mingisugust rolli! 1400.-1500. aastatel oli see ala reaalseks ohuks maailmavallutajate näol. Mahan: meri on see, mis domineerib! Kui valitseda mere üle, siis valitseda kogu terve maailma üle. ÕIS: slaid: Mahan, 1900 – merejõud. Kaardil näha üks riba (ekvaatorist üleval veits, vahemeri) – maa ja mere vaheline võitlus käibki selle riba pärast. (ajaloost nt viikingid vs maa; holland, portugal, Sbr – mereriigid) ÕIS: slaidid: Meinig, südamaa; Spykman, merealad; Haushofer, panregioonid – esimene mees, kes läks regioonidele üle, leidis, et maailma võib vaadelda regioonide läbi, mis on omavahel seoses; Cohen, geopoliitiline regionaliseerimine; Dugin, impeerium Dugin (Vilfredo Pareto): jagab maailma neljaks kategooriaks, Dugin võtab P-lt üle, Maailma jagamine neljaks:
keraamilisi plaate. 6.Milliseid ettekirjutisi tegi islam kunstnikele? Vaen "ebajumalate" vastu on põhjustanud mitte ainult usulise sisuga piltide, vaid igasuguse kujutava kunsti keelamise. Islamiusuliste visuaalne kunst on arhitektuur, tarbekunst ja abstraktne ornamentija, mis ühendab kogu visuaalset keskkonda. 7.Kus leidub Euroopas islami arhitektuuri? Kuulus on Hispaanias mauride võimu loojanguajal ehitatud Alhambra loss Granada lähedal. Rahvaste rändamine. Sküüdid. Keldid. Viikingid 1.Kus elasid sküüdid? Sküüdid elasid Doni ja Doonau jõe vahelisel alal. 2.Mida hämmastavat on leitud sküütide haudadest? Sküütide haudadest on leitud palju kreeka käsitööliste toodangut. Siiski on ka leide, mis esindavad paljudele rändrahvastele omast, tõenäoliselt ida poolt pärinevat nn. loomastiili. Loomastiilis kujutati metsloomi, kuid mitte realistlikult. 3.Mis vallandas suure rahvaste rändamise?
vaenulik mittekristlastele ja ka skismas lahku löönuile, mittekatoliiklastele. Juute, kes Rooma kirikule ka ei allunud, siiski ei orjastatud. 11. sajandi skismaga hakati ka bulgaarlasi, kreeklasi orjastama. Õigesklikke orjastati ka, kreeklase, tserkessid. Ka kirik pidas orje ning teised kiriklikud institutsioonid samuti. Eriti Hispaania valdustel, nt Kataloonias. Latifundiumieis vähenes orjade arv aga majaorjad olid väga tavalised. Ka Skandinaavias 13. sajandil orjade pidamine levinud, viikingid võtsid neid. Orjus polnud keskajal kuhugi kadunud. Lääne tsivilisatsioon jaguneb: orjaühiskonnad nagu klassikaline Kreeka, klassikaline, hiline vabariik ja printsipiaat Roomas, Brasiilia, Kariibimere saared, Põhja-Ameerika lõunaosariigid. Teiseks ühiskonnad orjadega. Pärisorje 90%, orje 40%. Oleneb ka sellest, kuidas mõisteid defineerida. 18.Mis sai termist servus keskajal? Servus olnud levinum nimi orjadele. Keskajal tähendus läks laiaks, servuse all
1.MÕISTED Billingeni katastroof enam kui 8000 a eKr murdsid Balti jääpaisjärve veed Kesk-Rootsi alal Billingeni mägedest põhja poolt läbi ookeani, selle tagajärjel langes Läänemere pind korraga 20-30 võrra. Eesti pindala suurenes märgatavalt. Kunda kultuur - oli mesoliitikumi küttide ja kalastajate kultuur 9. või 8. aastatuhandest eKr 5. aastatuhandeni eKr praeguse Eesti, Läti, Põhja-Leedu aladel ja Venemaa aladel Eesti naabruses, samuti Lõuna-Soomes. Köik eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad Kunda kultuuri. Kammkeraamika kultuur u.3300 eKr tulid Eestis kasutusele paremini valmistatud savinõud,mille välispind oli ilustatud lohukeste ja väiksemate täkete ridadega, mida tehti kammi meenutava riistaga. Venekirveste kultuur u. 2500 a eKr jõudsid Eestisse lõuna poolt uued hõimud. Nende poolt kasutatud venet ehk paati meenutavate hästi lihvitud ja puuritud silmaaukudega sõjakirveste põhjal nimetatakse kultuuri venekirveste kultuuriks. Ki...
MÕISTED: jääaeg 120 000 aastat tagasi alanud kliima külmenemine, mis viis 100 000 aastat kestvale jääajale (hõlmas kogu Kesk- ja Põhja-Euroopa) Balti jääpaisjärv mageveeline järv, mis moodustus Läänemere nõos peale mandrijää sulamist Billingeni katastroof Balti jääpaisjärve veed ulatusid Billingeni mägedest põhja poole ning tema veed voolasid osalselt Põhjamerre, mis suurendas Eesti pindala muinasaeg ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni XIII sajandi alguses pKr nim esiajaks ehk muinasajaks. Eestis 9000 eKr kuni 1227 pKr muistis ehk muinasjäänused, (muinasajal) inimeste poolt rajatud või maha jäetud ehitised, põllud, asjad kinnismuistis muistis, näiteks asulakohad, linnused, kalmistud, põllud irdmuistis muistis, üksikesemed, näiteks töö- ja tarberiistad, relvad, ehted paleoliitikum ehk vanem kiviaeg, algas esimeste inimeste kujunemisega ja lõppes Põhja-Euroopa jääaja lõpuga (Eestis puudus...
kohale. Muhameedlikud valitsejad on ehitanud ka losse ja võimsaid linnuseid. Islami rahvaste tarbekunsti iseloomustab peen tehniline töötlus ja eriline armastus ornamentika vastu. Rikkalikul ornamenteeritud võivad olla relvad ja Koraani kalligraafilised leheküljed. Kõige imetlusväärsem on vaibakunst, mida võib pidada maailma tekstiilikunsti tipuks. Roger II kroonimise mantel. § 25. Rahvasterändamine. Sküüdid. Keldid. Viikingid. Rändrahvaid on mitmeid. 7.sajandist eKr kuni 3. saj pKr elasid Doni ja Doonau jõe vahelisel alal iraani keeli kõnelnud sküüdi hõimud. Sküüdi valitsejate hauakünkaid nimetatakse kurgaanideks. Loomastiilis kujutati metsloomi, kuid mitte realistlikult, nagu seda tegid kreeklased või roomlased. Kulla või hõbeda üks kasutusviise oli filigraantehnika. Lisaks metallidele on ehete valmistamiseks kasutatud ka emaili e klaasitaolist värvilist massi
Üld- ja käitumisgeneetika I loeng 1. Geeniused ja geenid - Enamusel geeniustest on autism (aspergeri sündroom) - Geenius on see kes on suutnud oma päriliku potentsiaali ideaalselt hästi realiseerida Geeniuse tunnused: - Mõnuainete tarvitamine - Sinised silmad - Strateegijad-planeerijad - Suur rinnapartii - Öine eluviis - Kõrge libiido 2. Käitumisgeneetika – autismi geneetiline alus Autism – neurodegeneratiivne haigus - Kuni 1980a – keskkonna mõju – vanemliku hoole puudus ja ajutraumad - Ühemunakaksikud – 60-90% mõlemal autism – väga tugevalt geneetiline - Autism ja ADHD on 2 kõige tugevama päriliku määratlusega psüühilist haigust Registreeritud autiste aina rohkem Autism kui mutatsioon Deletsioon, duplikatsioon ja inversioon - Kromosoomanomaaliad millel arvatakse olevat autismi tekkel...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
