Mustpunane kukk kolmas nimetu kukk, kes kires Heli allilmas, kui Ragnarök algas. Baldr - on muinaspõhja mütoloogias süütuse-, ilu-, naudingute-, puhtuse- ja rahujumal. Ta on Odini teine poeg. Tema naine on Nanna ja poeg Forseti. Hödr - on muinaspõhja mütoloogias Baldri pime vend. Loki juhendamisel lasi ta puuvõõrikut, mis tappis muidu haavamatu Baldri. Valhalla - on muinaspõhja mütoloogias Odini saal, lahingutes tapetute (einherjerite) kodu. Sinna lähevad pärast surma need viikingid, kes on surnud väärikalt, see tähendab lahingus, mitte vääritult ehk voodis. Frigg- oli germaani mütoloogias jumalate pealiku Odini naine ja Baldri ema. Frigg oli viljakusejumalanna. Tuntud on müüt sellest, kuidas Frigg võttis igalt asjalt ja olevuselt tõotuse, et need ei tee tema pojale Baldrile midagi halba, jättis välja aga puuvõõriku, mis tundus kahjutu ja süütu taim. Just puuvõõrik sai aga Baldrile saatuslikuks tema pimeda venna Hödri käe läbi.
Mõisa juurde viib allee. Härrastemaja on ehitatud 19. saj lõpul Rentelnide ajal punastest tellistest, seda ilmestavad puidust verandad. Aastatel 1922-1965 tegutses hoones kool, hiljem Energia kolhoosi klubi. Mõisa peahoone põhjaküljel asuvad kõrge paeait ja tornikestega kuivati. Mõisa ees pargis kasvavad ca 30 m kõrgused võimsad pärnad (4 m ümbermõõduga hiiglane on seest õõnes). Tagapool on tiik. Mõisas tegutsevad MTÜ Viikingid, Virumaa Kunstimuuseum (avatud püsinäitus "Aivar Juhansoni sarzid") ja Huvialakeskus Savikoda. Tõrma Rakvere Vägeva mnt alguses paiknevat Tõrma küla nimetab juba Läti Henrik 1219. a mitme tänavaga külaks (Turme), Taani Hindamisraamat aga 70 adramaaga asulat koguni Põhja-Eesti suurimaks. Siit leitud aarded, kivikirves ja viljahõõrumiskivid ning rohked lohukivid, muinaskalmed ja ohvriallikas tõestavad ligi 3000 a pikkust püsiasustust. Kohe pärast ringteed asub Tõrma kalmistu.
Slideshow 5.klass ajalugu Vana-Vene riik Vana-Liivimaa linnad LK 74-97+kordamine lk 98-102 Vana-Vene riik. Viikingid lõid Vana-Vene riigi Venelased nimetasid viikingeid varjaagideks Vana-Vene riik sai alguse 9.sajand,10.sajand võeti vastu ristiusk Vana-Vene riigi hävitasid mongolid e. tatarlased 13.sajand Jaroslav Tark. Oli kuulsaim Vana-Vene riigi valitseja Võttis vastu ristiusu 1030.aastal vallutas Tartu ja Kagu-Eesti alad Ristisõjad. Ristisõdadeks nimetatakse kristlaste sõdu moslemite vastu ja Jeruusalemma vabastamist Toimusid 11.-13.sajand Kokku oli 8 ristisõda Ristisõjad suurendasid kristlaste ja moslemite vastuolusid Ristisõdade järel jõudsid Euroopasse idamaised kaubad ja uued esemed- peegel,diivan,tuuleveski Sultan Saladin: Moslemite kuningas 12.sajand Võitles edukalt ristirüütlite vastu Vallutas tagasi Jeruusalemma Oluline valitseja molemitele,teda austasid ka kristlased Vasta küsimustele kirjalikult vihikus...
Baldr - on muinaspõhja mütoloogias süütuse-, ilu-, naudingute-, puhtuse- ja rahujumal. Ta on Odini teine poeg. Tema naine on Nanna ja poeg Forseti. Hödr - on muinaspõhja mütoloogias Baldri pime vend. Loki juhendamisel lasi ta puuvõõrikut, mis tappis muidu haavamatu Baldri. Valhalla - on muinaspõhja mütoloogias Odini saal, lahingutes tapetute (einherjerite) kodu. Sinna lähevad pärast surma need viikingid, kes on surnud väärikalt, see tähendab lahingus, mitte vääritult ehk voodis. Frigg- oli germaani mütoloogias jumalate pealiku Odini naine ja Baldri ema. Frigg oli viljakusejumalanna. Tuntud on müüt sellest, kuidas Frigg võttis igalt asjalt ja olevuselt tõotuse, et need ei tee tema pojale Baldrile midagi halba, jättis välja aga puuvõõriku, mis tundus kahjutu ja süütu taim. Just puuvõõrik sai aga Baldrile saatuslikuks tema pimeda venna Hödri käe läbi.
1 .Millal ja mis põhjusel algas ajalugu(5p ) Ajalugu on inimühiskonna areng,seega algas ajalugu sellest ajast millest on pärit esimesed tööriistad ja inimluud s.o umbes 2,5 miljonit aastat tagasi.Koos inimese arenguga tekkis ka ajalugu mida uurida. 2 .Iseloomusta kiviaja kultuure Eestis Kunda kultuur-tähtsamad asulad olid Kunda Lammasmägi,Pulli asula.Elanikud olid lõuna poolt sisserännanud euroopa päritolu.Elatus allikateks oli küttimine,kalastamine ja korilus,rändav eluviis .Tööriistad olid valmistatud kivist,luust,puust,sarvest-silmaauguta kivikirved naharibadega seotud varre külge,uuritsad,luust nooleotsad.Elati mitme perega koos püstkodades,elupaigad asusid veekogude ääres Kammkeraamika kultuur-Elatus allikaks jaht,kalapüük,korilus.Tehti algust maaharimisega,valmistati keraamikat pooliku muna kujulised potid mis kaunistati lohkude ja kammijäljendiga,liuad.Savist põletatud.Elati külakogukonnana,inimese kasv oli lühike,päritolult soom...
määratud ranged karistused.Kui tunnimees jäi vahipostil magama, ähvardas teda surmanuhtlus>“Looda jumala peale, kuid hoia püssirohi kuiv” . Sõja lõpp>Sõda kestis kokku 6 aastat ning kuninga väed said lõpuks lüü>Kuningas Charles I langes vangi, kohus mõistis ta süüdi riigireetmises ning jaanuaris 1642 ta hukati pea maharaiumise läbi. Cromwell hukatud Charles I kirstu juures. Ameerika Ühendriikide sünd. Ameerika avastamine:Indiaanlased – ca 25.000 a tagasi Viikingid Cristopher Kolumbus 1492 Amerigo Vespucci John Cabot (Giovanni Caboto) 1497. Suhted põlisrahvastega Kahvanäod ja punanahad Algselt head suhted (abistamine, kaubandus) Kolonistide vool–konfliktid Maa omamise küsimus Alates XVII sajandist indiaanisõjad (ca 150 aastat)–Kolonistide parem relvastus–Indiaanlaste killustatus hõimudeks–Kolonistide kasvav arvukus Indiaanlaste tõrjumine läände
1.Iseloomusta kiriku osa keskaja ühiskonnas ja kultuuris ning inimeste mõttemaailma kujundajana. Kirik ühendas väiksemaid riike ja oli ühiskonnas väga tähtsal kohal. Hariduse sai kirikust, õpetajateks olid kiriku enda vaimulikud. Inimesed olid väga usklikud ja uskusid jumalasse. (moraaliõpetus, paastuaeg) 2. Iseloomusta läänikorra kujunemist.( Millal, miks?) Kes olid lääni andja ja selle saaja? Läänikord kujunes 732.a , sõjavägi moodustus läänimeestest. Lääni andja oli suur feodaal(senjöör) ja saaja rüütel(läänimees). 3. Kirjelda Frangi riigi kujunemist ja selle valitsemist Karl Suure ajal. Chlodovech rajab Frangi riigi V. Sajandil, rajab merovingide dünastia (V-VIII). Merovingidel oli peaminister majordoomus. Karl Suure ajal saavutas riik suurima võimsuse, vallutati langobardide kuningriik. 4. Iseloomusta viikingite ühiskonda ja nende vallutus- ning avastusretki. Viikingid olid Skandinaavia vabad mehed, nad elasid pikimajades. Ot...
1.Millal ja mis põhjusel algas ajalugu(5p) Ajalugu on inimühiskonna areng,seega algas ajalugu sellest ajast millest on pärit esimesed tööriistad ja inimluud s.o umbes 2,5 miljonit aastat tagasi.Koos inimese arenguga tekkis ka ajalugu mida uurida. 2.Iseloomusta kiviaja kultuure Eestis Kunda kultuur-tähtsamad asulad olid Kunda Lammasmägi,Pulli asula.Elanikud olid lõuna poolt sisserännanud euroopa päritolu.Elatus allikateks oli küttimine,kalastamine ja korilus,rändav eluviis .Tööriistad olid valmistatud kivist,luust,puust,sarvest-silmaauguta kivikirved naharibadega seotud varre külge,uuritsad,luust nooleotsad.Elati mitme perega koos püstkodades,elupaigad asusid veekogude ääres Kammkeraamika kultuur-Elatus allikaks jaht,kalapüük,korilus.Tehti algust maaharimisega,valmistati keraamikat pooliku muna kujulised potid mis kaunistati lohkude ja kammijäljendiga,liuad.Savist põletatud.Elati külakogukonnana,inimese kasv oli lühike,päritolult soome-u...
Suioonide hõimust, kes elasid merel ning olid tugevad nii relvade kui laevade poolest. See viitas Ida-Rootsi asukatele Svealandist, kes elasid peamiselt Mälareni järve ümbruses. Sellest hõimust on saanud Rootsi endale ka nimetuse (Sverige). Lõuna-Rootsit asutasid Götalandi alal Götarid. Põhjaosa asustasid hõredalt saamid, kveenid ning teised hõimud/inimesed kes on seotud soomlastega. Viikingiajal (9. - 10. sajand) liikusid Rootsi viikingid ka ida poole ning jätsid jälje Baltimaadele ning Venemaale, kellede nimi tuleneb ilmselt nende viikingite slaavi nimetusest: Rus. See nimi tuleneb ilmselt Roslagenist ning peegeldub ka tänapäevases riigi soome- ja eestikeelses nimes (Ruotsi ning Rootsi). Nende teekonnad viisid mööda Venemaa jõgesid lõunasse Konstantinoopolisse ning Lõuna-Euroopasse. Keskaeg Gripsholmi loss väljaspool Mariefredi.Peale ristusustamist 12. sajandil riik ühendati ning
INGLISE KEELE TÖÖPLAAN 6. KLASSILE Aeg: I, II veerand 2003/2004 õ.-a Õpetaja: Age Tamm Õppe- Teemad. Alateemad. Mõisted, faktid nädal 1. nädal Unit 1. What did you do last summer? Past Simple questions, statements 2. nädal Summer activities Did you...? Yes, I did / No, I didn't Alan's summer play ball / the violin My summer go swimming / ...ing Polite English. Saying hello and introducing 3. nädal Unit 2. A trip to England Past Simple 4. nädal Outdoor activities by bus / car / train / plane, on foot English Country School Ordinals (the first, the second, ...) The Tower of London Posessive pronouns ...
probleeme koosolekutel ehk tingidel ja maakonna ühiskoosolekutel ehk alltingidel, kus valiti ka pealikud ehk konungid. Aeg-ajalt kasutasid pered ka orjade tööd. Skandinaavlased hakkasid 1. aastatuhande teisel poolel järjest enam tegelema meresõiduga, st. kaubavahetusega, kalapüügiga, röövimisega. Tekkisid kindlustatud kauplemiskohad linnad Birka, Sigtuna, Hedeby. Paljud pered hakkasid elatist teenima röövimisega. Viikingid, normannid, varjaagid. Viikingite retked jõudsid põhja poole. 9. saj. jõuti Erik Punase juhtimisel Gröönimaale, kus lõunarannik sobis karjakasvatamiseks. Asustuskeskus seal keskaja vältel kuni kliima jahenemisele 15. saj. Aastal 1000 jõudsid viikingid Leif Erikssoni juhtimisel Põhja-Ameerikasse. Normannid Lääne-Euroopas. 9. saj. muutusid viikingid kristlikele maadele tõeliseks nuhtluseks. Röövretked madala süvisega kiiretel laevadel olid tavaliselt edukad
Tal oli õigus pärisorja karistada. · Aga ta ei tohtinud talupoega tappa. Pärisori · Pärisori sõltus mõisnikust. Ta ei tohtinud ilma loata elukohta vahetada. · Kasutas mõisniku maad ja maksis selle eest renti. · Pärisori omas peret, majapidamist (mitte hooneid, vaid pigem tööriistu, mida oli tarvis igapäevaseks eluks) ja kariloomi. 6. VIIKINGID (800-1050) Viikingeid nimetati skandinaavias normannideks ja Ida-Euroopas varjaagideks. Viikingid skandinaaviast pärit meresõitjad, kaupmehed, sõdalased ja ka maadeavastajad. Retkede põhjused: 1. Maapuudus, mis oli tingitud sellest, et oli ülerahvastatus inimesi sündis juurde, aga neid ei jõutud ära toita. Teiseks oli maapuudus tingitud veel sellest, et uute maade juurdeharimine oli
Vanimad ikoonid olid enkaustikatehnikas. Kasutati temperavärve, mida segati munavalge, mee või mõne muu orgaanilisi sideainega. Aluseks oli kokkuliimitud laudadest tahvel. Levinuim teema oli Maarja Jeesus-lapsega. Pehmejoonelise ja ümarana maalitud nägu ja käed on kontrastis muu kehaga. Suursugusus ja rikkalik hingelisus. Ikonostaas pildisein. Bütsantsi tarbekunst oli väga rikkalik. (hõbe, kuld, kalliskivid, keerulised tehnikad) Rahvasterändamine. Sküüdid. Keldid. Viikingid Rändrahvad ehk nomaadid elasid hiiglaslikul stepialal, mis ulatub Kesk-Euroopasse (Ungarini). See piirkond oli sobiv karjakasvatuseks, kuid taheti siiski veel paremaid karjamaid leida ning tänu sellele ei kujunenud neil püsivaid asulaid. Nad võitlesid ka eluruumi pärast- tugevamad sundisid teisi taganema ja uusi elupaiku otsima. Siiski arenes neil välja tööjaotus ja käsitööoskused. Kultuur arenes välja Roomast ja Kreekast põhja pool, tegelesid siis põhiliselt karjakasvatusega.
võimalusi. Vana maja säästvalt renoveerida tahtes tuleks selle vanust käsitleda mitte kui probleemi vaid kui võimalust. Võimalust kasutada, luua ja säilitada huvitavat ja kordumatut elamiskeskkonda. Majanduse efektiivsus tähendab küll kasumi maksimeerimist, kuid see ei saa toimuda röövellikult nagu kesk- ja vanaajal. Kahtlemata on ju kõige kiirem kasum tulemas kui minna ja röövida lihtsalt varandus kokku. Viikingid ajasid kamba kokku ja siirdusid sinna kus varandusi rohkem oli. Miskipärast on inimkond niipalju arenenud, et seda enam ei lubata ja pannakse isegi vangi selle eest. Samamoodi röövellikult ei saa käituda ka vanade majade suhtes, väites, et kasumi maksimeerimise nimel on õigus kõik vanad majad ära kaotada ja pilvelõhkujad püstitada. Ei ole nii, ka siin on tsiviliseeritud ühiskond kokku leppinud ja vandele huvitavatele hoonetele tuleb vahel anda võimalused. Säästev
4. Ajalooline kujunemine Arvatakse, et esimesed inimesed jõudsid Norra aladele 11 000 12 000 aastat tagasi. Viikingite ajal 8. sajandist 11. sajandini langesid praeguse Norra alad, mis olid allunud väiksematele kuningriikidele, järkjärgult ühtse kuningavõimu alla. Seda peetakse traditsiooniliselt Norra riikluse alguseks. Maa maksustamise tõttu lahkusid feodaaliisandad maalt ning rajasid Islandil ja mujal uusasundusi. Kuni 11. sajandini tegid Norra viikingid pikki rööv- ja kaubaretki, mis ulatusid Gröönimaa, Põhja-Ameerika ranniku, Lääne- Prantsusmaa ja Vahemereni. Norra oli kuni 1397. aastani eraldi kuningriik, seejärel oli ta koos Taani ja Rootsiga Kalmari unioonis. Kui Rootsi 1521 unioonist lahkus, sai Norrast sisuliselt Taani provints. Aastast 1814 oli Norra laialdase autonoomiaga ja oma põhiseadusega riik, mille pea oli Rootsi kuningas. Pärast lühikest sõda Rootsiga lepiti kokku personaalunioonis Rootsiga
Mereteadus käsitleb mitmesuguseid maailmamere nähtusi ja protsesse. · Füüsikalisi merevee liikumine; · Keemilisi vee keemilist koostist: · Geoloogilist ookeanipõhja geoloogilist kujunemist ja arengut; · Bioloogilisi mereelustiku probleemid. Mereökoloogia on teadus seostest mere keskkonnatingimuste ja elustiku erinevate komponentide vahel. Ookeani tundmaõppimine: pärismaalased, vanad kreeklased, viikingid (9.- 10.sajand), renessanssi ajastu (1492.a. Kolumbus avastas Ameerika), 18. ja 19. sajandi mereuurijad (James Cook, Charles Darwin). Mereteaduse sünniks loetakse 1872 aastat, mil Inglise sõjalaev "Challenger" alustas oma 3,5 aastast ümbermaailma uurimisreisi kapten G.Naresi juhtimisel. Teaduslik juht oli C.W.Thompson. ekspeditsioonil uuriti süstemaatiliselt laialdasi alasid mitmes ookeanis, koguti põhjaproove, bioloogilisi proove, mõõdeti merevee temperatuuri
(praegune Liibanon) kasvasid võimsad seedrimetsad, võtsid kreetalastelt õppust ja ehitasid juba VII sajandil e.m.a. laeva (Joon. 1.4.), millega teostasid reise ümber Aafrika. Joon. 1.4. 2 Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 1. Koostatud 30.12.2001. Laevade ehitus. Täiendatud 13.11.2004. Ka viikingid saavutasid suure meisterlikkuse kaarte ja muude talastikuosadega laevade ehitamisel (Joon. 1.5.), kasutades talastiku katmiseks pikki planke vöörtäävist ahtritäävini paigutatud servaga üksteise peale. Oma laevadega jõudsid nad isegi Ameerikasse. Oma laevade juhtimiseks oskasid nii foiniiklased kui viikingid kasutada rooliaeru, mida tuleb lugeda järgmiseks tehniliseks saavutuseks laevaehituses. Joon. 1.5. Viikingite laev.
Karl Suur viis läbi rahareformi, mille loodud uus süsteem koosnes kolmest ühikust: nael (libra - £) 20 gillingit (sillingit) 12 denaari (penni). Sealjuures valmistati ainult penne, teised olid mõõduühikud. UKs kehtis see süsteem 1971. aastani. Üks nael kaalus pisut üle 400 grammi. Ida-Euroopas on pigem kasutusel mark, mis on pool naela. Hilisem kaubandus Kõrgkeskajal, 10.-11. saj hakkas koos rahvaarvu tõusuga kasvama ka kaubanduse maht. Võõrsissetungid madjarid, viikingid olid lõppenud ja hakkasid tekkima esimesed Põhja-Euroopa linnad. Formeerus kindel aadlikeklass, kellel oli spetsiifilisemad nõudmised. Kaupmehed hakkasid elama linnades, said jõukaks ja ostsid kinnisvara ning muutusid osaks linnaeliidist. Kui tekkivad linnade omavalitsused, siis hakkavad neid justima just nimelt kaupmehed. Peamiseks kaubavahetuspaigaks saab laat. Kaupmehed jäävad paikseks: kaupa vaevad voorimehed ja meresõitjad. Kasvab kirjavahetuse
Richard (hukati 1460) ja tema poeg Edward, kes 1461 tõusis troonile Edward VI-na. Vahelduva eduga peetud sõda lõppes 1485 Bosworthi lahinguga. Et rooside sõjas hukkus enamik Inglise kõrgaadlist, tugevnes kuningavõim. Bosworthi lahing 1485 Lancasteri soost pärit Henry Tudor (Henry VII) ja Yorki dünastiast lahku löönud väed võitsid viimasst Yorki soost kuningat, Richard III. See lahing märgib ka sümboolset lõppu Inglise keskajale. PÕHJA-EUROOPA Viikingid Viikingid olid pärit peamiselt Taani ja Norra aladelt, aga ka Rootsist. Nende kõrgaeg jääb tinglikult perioodi 800-1066, mille jooksul vallutati, rüüstati ja koloniseeriti väga erinevaid piirkondi. Üks põhjustest, miks välja rännati on tõenäoliselt viljaka pinna vähesus ja rasked elutingimused. Asundused olid nii Inglismaal, seda ümbritsevatel saartel, tänapäeva Prantsusmaal, Islandil, Gröönimaal, aga ka Põhja-Venemaal ja kaubanduslikud sidemed ulatasid isegi kuni Konstantinoopolini
mungad), Põhja-Ameerikasse (u. 1000, nimetuseks sai Vinland) ja Gröönimaale (10. saj), Aafrika rannikule. Inglismaa vallutamine Knut I poolt (taanlased), korduvalt tungiti Pariisini. Probleemi kõrvaldamiseks nõustusid Frangi valitsejad neile maad läänistama. 911. aastal läänistati pealik Rollole ala, millest sai Normandia hertsogkond. Aastaks 1071 olid normannid vallutanud Lõuna-Itaalia, kus tekkis Sitsiilia kuningriik. Kuningate võimu tugevnemise tagajärjel hakkasid viikingid elulaadiga kohanema, viikingiaja lõpp. Nõrga poliitilise organiseerituse, ristiusu leviku ning sõdimisviiside arengu tõttu jäid viikingid alates 12. sajandist Euroopas tagaplaanile. Nad rajasid mitmel pool oma asulaid ning sulasid kohaliku rahva hulka. Ungarlased 898 toob hõimujuht Arpad madjarite hõimud üle Karpaatide Doonau madalikule, seal hakkab kujunema Ungari riik. Segunevad paljude rahvustega kohalike avaaride, slaavlastega (hiljem lisandus veel teiste rahvuste elemente)
Venelased ehitasid Tartusse kiriku ja tegelesid õigeusu levitamisega. Eestisse ning eesti keelde tulid rist, raamat ja papp. 8. Millised leiud viitavad ühiskonnas toimuvale kihistumisele? Rauast relvad, pronksist ja hõbedast ehted , hõbemündid 9. Iseloomustada eestlaste suhteid naaberrahvastega 9-11 saj. 800-1050 oli viikingiaeg. Põhja poolt hakkasid tungima balti hõimud. Taaselustus skandinaavlaste huvi Eesti vastu, mis avaldus mitmetes röövretkedes. Viikingid aga olid korduvalt Eestis lüüa saanud, millele viitavad ka ruunikivid. Viikingiajastu lõpul kerkis oht, et uued riigid üritavad Eestit vallutada, kuna Eesti asus soodsas kohas. 1030 korraldas Jaroslav Tark Tartu, mille ta kujundas oma võimu tugipunktiks, kuid Tartu eksisteeris juba enne vallutamist. Venelaste võim lõppes 1061, kui sossolid põletavad linnuse ja majad ning Pihkvat ründavad. 10.Nimeta muinasaja uurimiseks vajalikud tähtsamad kirjalikud ajalooallikad?
Arvatakse, et nad jõudsid ka Indiasse ja Kagu-Aasiasse. Kreeka hakkas tegema avastusi u. 800 a. e.Kr. Kreeklaste geograafilised teadmised on kogutud Eratosthenese raamatusse. Raamatus väidetakse, et maa ümbermõõt on 39 500 km. See arv täpsutati alles 1800 aasta pärast, mil tõestati, et maakera ümbermõõt on 40 075 km. Teine tähtis avastaja oli Ptolemaios. Hiljem, esimese aastatuhande lõpus paistsid oma avastusretkega silma Skandinaavia päritoluga viikingid. Nad kasutasid sõiduks viikingilaevu. Nad avastasid Islandi (795. a.), Gröönimaa (981. a.) ja Põhja-Ameerika (u. 1000. a.) Pärast pikemat vaheaega algas 15. sajandil periood, mida kutsutakse suurte geograafiliste avastuste ajastuks. Sellele pani aluse Christoph Kolumbus. Ta purjetas üle Atlandi ookeani ja jõudis 1492. aastal Bahama saartele. Ta arvas, et oli jõudnud Indiasse. Järgmine, kes jõudis Ameerikasse oli Amerigo Vespucci ja tema järgi on Ameerika nimetud
Esimened kutselised heliloojad. Eelmise sajandi lõpul hakkasid tekkima üksikud professionaalid, kuid elatist teenida oli muusikaga raske (muusikaõpetajad, koorijuhid- palk väike). Ainuke tasuvam töö oli organistiamet. Enamik selle aja Eesti muusikuid käis Peterburi konservatooriuis orelimängu õppimas. Meie heliloojad said sealt kõrgel tasemel õpetuse. Tekkis rahvuslikku ja realistlikku kunsti austav vaim. Johannes Kappel oli esimene diplomeeritud eesti helikunstnik, ta lõpetas konservatooriumi hõbeaurahaga. Ta ei toonud heliloojana eesti muusikasse olulist pööret. Miina Härma Käis erinevates linnades esinemas. Ta jäi oma õpilastele meelde rõõmsa ja nooruslikuna. Ta julgustas ja ärgitas inimesi õpingule (utsitas õpinguile). Ilusa lauluhääle leides tegeles ta sellega isiklikult. Ta ei lasknud ühelgi andekal häälel raisku minna. Asutas seltse. Tegeles kontsertide, laulupidude korraldamisega. Oli muusika ajakirjanik ja kriitik. Tema hüüdlau...
KORDAMISKÜSIMUSED INGLISMAA AJALOOST 1) Normannide tähendust Inglismaa kujunemisel. Normannid on viikingite järeltulijad. Normandia hertsog andis Normandia kingiks ühele viikingipealikule, nii jäidki viikingid sinna elama ja asutasid Normandia hertsogiriigi. Normannide hulka kulus ka Normandia hertsog Guillaume, kellest normanni vallutuse järel 1066-88 sai Inglismaa kuningas William Vallutaja. 10671283 vallutas normanni dünastia ka Walesi. 2) Inglismaa reformatsiooni eripära kes teostas, miks? Ref. eripära Inglismaal.
· usuti inimvõimetesse, hinnati isikupärasust · ideaaliks mitmekülgne, õnnelik inimene · eeskuju antiikautoritelt (filosoofia, kunst) humaniste: · Macchiavelli: ,,Valitseja" (,,Vürst"); valitseja peab olema tugev; · Erasmus Rotterdamist: alus piiblikriitikale; ,,Narruse kiitus"; · Thomas More: ,,Utoopia" · Kopernik, Galilei Maadeavastused: · kuni 15. saj kaubaretked, vallutused; kartaago meresõitja Hanno; Aleksander Suur; viikingid 800 1050; ristisõjad 11. 13. saj.; Marco Polo 13. saj Veneetsia kaupmees · Hispaania ja Portugali esiletõus - mereriigid; Inglismaal ja Prantsusmaal sõjad; · omavaheline rivaalitsemine - Hispaania ja Portugal - Veneetsia ja Genoa · tuntumad retked: Henrique meresõitja; Bartolomeu Diaz; Vasco de Gama; Cristoph Columbus; Amerigo Vesspuci; Fernao de Magalhaes; 16. saj portugallaste ja hispaanlaste vallutused 17. 19
teda armastab ja kes talle suurt au osutab, suuremat kui kellegile teisele." ("Guillaume le Maréchal" G.Duby, lk13) Maad olid keskajal väga killustunud. Läänikord nägi ette, et aadlikud seisavad üksteise järel hierarhiliselt teenistuses ja saavad tasuks teenete eest lääni ehk maad. Kuna keskvõim oli nõrk ja maad killustunud, siis esines palju aadlike omavahelisi rüüsteretki. Kristlik Euroopa oli igast nurgast rünnakute all. Põhjast rüüstasid pea 300 aastat viikingid, maurid ületasid Püreneed ja ründasid Lõuna-Prantsusmaad, Araabia piraadid rüüstasid Vahemere rannaalasid, idast ründasid steppidest pärit madjarid ning põhjast saksid ja taanlased. On ime, et kristlik Euroopa selle kõik üle elas, kuid mis ei tapa teeb tugevamaks. Tänu pidevatele rünnakutele militariseerusid eurooplased väga kiirelt ja muutusid tugevaks sõjaliseks jõuks maailmas.
3. Connacht koosseisu ning selle 4. Ulster pealinn on Belfast. Rahvastik ● 96,4% valgenahalised ● 1,7% asiaadid ● 1,1% mustanahalised ● 0,8% muu Autode registrimärgid Pealinn- Dublin Dublini vapp ● asub Leinsteri provintsis ● elanike arv 1 045 769 ● asub Iirimaa idarannikul Liffey jõe suudmes. Linna asutasid 840. aastal viikingid. ● Pindala: 117,8 km² ● Arvestuslikult elab praegu 40% Iirimaa rahvastikust 100 km raadiuses Dublinist. Ajalooline omapära ● Tänu pühale Patrickule oli Iirimaa ainus Lääne- Euroopa maa, kus inimesed ühtegi kristlast märtriks toomata ristiusku pöörati. ● Kohutavaim katastroof oli 1845- 1851- Iirimaa suur nälg (kartulilehe- mädanik). Suri üle miljoni inimese. Britid ei aidanud,
Keskmine rauaaeg ja Viikingiaeg 450-1080 pKr Keskmine rauaaeg algas rahvasterännuajaga, mil muutus tundmatuseni Euroopa hõimude asustuspilt. Eesti ala need sündmused kuigivõrd ei puudutanud, kuid ka siin võib märgata ühiskonna stabiilsuse vähenemist: ehitati linnuseid ning maasse peideti ohtralt väärisesemeid. Ka viikingiajal ei sattunud Eesti just sündmuste keskpunkti, kuid aeg-ajalt jõudsid siiagi viikingid Skandinaaviast. Samuti võeti kasutusele uued ja uhkemad relvad ning ka Eestisse jõudis suur hulk araabia hõberaha. Vana-Vene riigi asutamine lõi uue võimsa keskuse Eestist ida poole. Keskmisel rauaajal ehitatud linnused kasutati üsna pikka aega, enamasti kuni viikingiaja lõpuni (1050). Nende linnuste kõrval oli tavaliselt ka asula. Välja kujunes kolm peamist linnusetüüpi: 1
teatud riigivõimufunktsioone, n maksude kogumine ja kohtumõistmine). Suurfeodaalide vahel käis lakkamatu sõda valduste pärast ja riikide piirid muutusid pidevalt. Euroopa nõrgenemist feodaalse killustatuse tulemusena kasutasid ära välisvaenlased. Araablased vallutasid mitmed suured Vahemere saared ja tegid rüüsteretki Lõuna-Euroopa rannikualadele. Põhja- Euroopa rannikualade rüüstamist alustasid Skandinaavia viikingid. 9.- 10.saj jõudsid Doonau steppidesse ungarlased, kes korraldasid laastavaid rüüsteretki Kesk- ja Lääne-Euroopasse. 1.4. Seisuslik korraldus: Varakeskajal pandi Euroopas alus seisuslikule korraldusele . Kõik inimesed olid jaotatud kolme seisusesse e inimeste rühma. Tulenevalt seisusest oli neil ühesugune ühiskondlik- juriidiline seisund. Inimeste sotsiaalne roll, õigused ja kohustused tulenesid sellest, millisesse seisusesse ta kuulus.
Suurfeodaalide Keskaegne ühiskond KESKAEG Koostaja: P.Reimer vahel käis lakkamatu sõda valduste pärast ja riikide piirid muutusid pidevalt. Euroopa nõrgenemist feodaalse killustatuse tulemusena kasutasid ära välisvaenlased. Araablased vallutasid mitmed suured Vahemere saared ja tegid rüüsteretki Lõuna- Euroopa rannikualadele. Põhja-Euroopa rannikualade rüüstamist alustasid Skandinaavia viikingid. 9.-10.saj jõudsid Doonau steppidesse ungarlased, kes korraldasid laastavaid rüüsteretki Kesk- ja Lääne-Euroopasse. 1.4. Seisuslik korraldus: Varakeskajal pandi Euroopas alus seisuslikule korraldusele . Kõik inimesed olid jaotatud kolme seisusesse e inimeste rühma. Tulenevalt seisusest oli neil ühesugune ühiskondlik- juriidiline seisund. Inimeste sotsiaalne roll, õigused ja kohustused tulenesid sellest, millisesse seisusesse ta kuulus.
Skandinaavlased keeleteadlaste ja arheoloogia andmetel Essee Esimest korda olevat Skandinaavia nime ehk Scatinaviat maininud Plinius Vanem ,,Naturalis historias" (1. sajand p.Kr), milles ta kirjutas Jüütimaal ehk tänapäeva Taanis asuvatest saartest, mille suurimat saart nimetas Scatinaviaks. Selle all võis ta pidada silmas Skånet Skandinaavia poolsaare lõunaosas, kuid kindlat tõestust sellele ei ole leitud. Samuti kirjutas Jüütimaa saartest 2. sajandil elanud geograaf Ptolemaios oma teoses ,,Geographia" kolmest väikesest saarest nimega Fyn, Lolland ja Sjælland ning suuremast saarest nimega (Skandia). Tacitus kirjutas ,,Germaanlaste päritolust ja paiknemisest" goodidest, kes pärinesid Rootsi lõunaosas ja Gotlandilt ning mainis ka svealasi 1 ehk svioone (suiones), kes pärinevad Rootsist Uppsala ümbrusest. Tegemist on ka svealaste esmaminimsega lisaks Pliniuse ,,Lood...
Rahutud ajad: linnused, aardeleiud. Suhted viikingitega ja Vana-Vene riigiga. Elatusalad sh põlluharimise areng. Elatusaladeks olid põllumajandus, karjakasvatus, küttimine ja rannikualadel kalapüük, hiljem ka kaubavahetus ja rüüsteretked. Arenes künnipõllundus (kaheväljasüsteem). Rahutud ajad: linnused, aardeleiud. Tegemist oli rahutute aegadega kuna toimusid perioodilised rüüste- ja vallutusretked Viikingite poolt erinevate Euroopa merede ja suuremate jõgede äärsetele aladele. Viikingid ei rünnanud linnuseid kuna nendelt oli oodata tugevat vasturünnakut. Enamasti rünnati kloostreid ja kirikuid ning lahkuti enne kui saabus rüütlivägi. Aardeleidudeks võib nimetada Viikingite paatmatuseid, sest tänu neile on meil ettekujutus tollastest Viikingite laevadest. Suhted viikingitega ja Vana-Vene riigiga. Viikingite suhted Vana-Vene riigiga olid suhteliselt head kuna Venemaal oli arvukalt Viikingite tugi- ja kaubanduspunkte. PILET 13 1."Oleme vanakreeka kultuuri pärijad"
kreekakatoliku ehk ortodoksi. Konstantinoopoli õppeasutuses õpetati antiikeeskujude järgi grammatikat, retoorikat, õigusteadust ja filosoofiat. Linnades levis ka kirjaoskus alamkihtides. Õppetekstid peamiselt antiikautoritelt. 10. Ülevaade Vana-Vene riigi ajaloost ja ristiusu vastuvõtmisest. Asulad rajati kahe suure jõe äärde. Idaslaavlased liikusid üha enam põhjapoole soomeugrilaste aladele. Tee varjaagide juurest kreeklasteni läks mööda suuri jõgesi, eriti kasutasid seda viikingid. Varjaagide pealik Rjurik asus valitsema vene riiki nende endi soovil, Oleg pani aluse Vana-Vene riigile vallutades Kiievi. Jagoslav Targa ajal oli hiilgeaeg. Valdused Mustast merest Läänemereni. Lasi koostada Vene õiguse. Vürstid jagasid poegade vahel valdused, mis tingis tihedad kodusõjad. Soodustas ka Ülikkonna tõus ja soovimatus mitte alluda Kiievi vürstile. Tegelik võim kuulus nn osastisvürstile. Vene alade tuumik kandus põhja poole kus jagunes kaheks Vladimir-Suzdali
Miks Karl suure impeerium lagunes? Pärast Karli surma puhkes tema pärijate vahel võimuvõitlus, mis koos vaenlaste rünnakuga põhjustas suurriigi lagunemise. Verduni leping Karl Suure lapselapsed sõlmisid Verdunis lepingu, Frangi riik jagati kolmeks: Ida-,Lääne- ja Lõuna-Frangi riigiks. Hiljem Lääne-Frangi riigist kujunes Prantsusmaa, Ida-Frangi riigist Saksamaa. 8.-9. saj ründasid Lääne-Euroopat moslemid. Vallutasid Sitsiilia + kaugemale Itaaliasse. Põhjast ilmusid viikingid, idast ungarlased e madjarid. Saksa-Rooma keisririik 955. a purustas Saksa kuningas Otto I ungarlaste väe - sai kristlaskonna kaitsja aupaiste. Sõlmis paavstiga liidu. 962. a krooniti Otto Roomas keisriks. Gallia asemel oli impeeriumi kese nüüd Saksamaal. Võitlus vaimuliku ja ilmaliku võimu vahel - oluline põhjus mis tingis valitsemise killustatuse. Miks neil võimuvõitlus oli? Keisrivõimu all hakkas paavstide võim kasvama ja nad soovisid muuta kiriku ilmalikust võimust sõltumatuks
kelle tegevusest on säilinud paljude petroglüüfide kivisse uuristatud kontuurid. Varaseimad kaljujoonised koosnevad sümbolitest ja lihtsatest figuuridest. Kaljujooniseid hakati looma arvtavasti juba 7000 aasta paiku eKr, kuid enamik säiliniust kuulub siiski pronksiaega (3000 2000 a eKr). Maailma üks suurimaid kivijooniste kogumeid asub Bohusläni ümbruses Edela-Rootsis. Viikingiaeg (800-1050) Viikingid meresõitjad, kaupmehed, maadeavastajad, vallutajad. Ruunikivid mälestuskivid meresõitjate ja sõjasangarite auks. Kõige rohkem ruunikive (umbes 85%) - üle 2800 on leitud Rootsist. Enim leidub ruunikive (1300 tk) Mälardalenis ning eriti Upplandis (Stockholist lõunas ja põhjas) Kivide loomise kõrgaeg aastail 980-1100. Kividel kombineerub fantaasiarikas loomornamentika (vendelstil) tekstiga. Samuti võib kividel leida laevamotiive.
võimalusi. Vana maja säästvalt renoveerida tahtes tuleks selle vanust käsitleda mitte kui probleemi vaid kui võimalust. Võimalust kasutada, luua ja säilitada huvitavat ja kordumatut elamiskeskkonda. Majanduse efektiivsus tähendab küll kasumi maksimeerimist, kuid see ei saa toimuda röövellikult nagu kesk- ja vanaajal. Kahtlemata on ju kõige kiirem kasum tulemas kui minna ja röövida lihtsalt varandus kokku. Viikingid ajasid kamba kokku ja siirdusid sinna kus varandusi rohkem oli. Miskipärast on inimkond niipalju arenenud, et seda enam ei lubata ja pannakse isegi vangi selle eest. Samamoodi röövellikult ei saa käituda ka vanade majade suhtes, väites, et kasumi maksimeerimise nimel on õigus kõik vanad majad ära kaotada ja pilvelõhkujad püstitada. Ei ole nii, ka siin on tsiviliseeritud ühiskond kokku leppinud ja vandele huvitavatele hoonetele tuleb vahel anda võimalused. Säästev
asunud ja kividest laotud ühest või mitmest kirstust ning ümbritsevast ühest või mitmest kiviringist. Ringmüüri ja kirstu vaheline ala täideti korrapäratu mullaseguse kivilasuga, harvem ka kruusaga. Ehituseks kasutati tavaliselt paekive, vähem raudkive. Mõnel juhul on paekividest ringmüür laotud raudkividest vundamendi peale. Viikingi retked- on Euroopa ajaloo period 8- 11. sajandini. Sel perioodil rändasid Euroopa meredel ja jõgedel viikingid, kes valdavalt tegelesid kaubitsemise ja sõdimisega. Kaali retked- Meteoriidi langemise tagajärjel tekkis kaali krater. Kaali meteoriidi langemisega seostatakse asva kindlustatud asula hävimist. Jaroslav Targa sõjakäik- oli Rjurikovitšite soost Vana-Vene valitseja. 1030 aastal võttis Jaroslav koos Vladimiri ja Novgorodi vägedega ette sõjakäigu tšuudide vastu, võitis neid ja lasi senise Tartu muinaslinnuse kohale
3-2. saj. e.Kr Kuldkaunistustega keldi Keldi sõlg. Hõbe, kuld, Langobardide kuningas Agiluf anum. Saksamaa. merevaik. Iirimaa. 9.saj. oma kiivrikaunistusel. 7.saj. Algus. Viikingid (Skandinaavia pls elanud germaanlaste hõimud) Kunsti õitseaeg 8.-10. saj Olid vahvad meresõitjad ja korraldasid röövretki naaber aladele. Nende ülikute hauapanuste hulgas võib leida teraveid laevu Samuti võib leida laevamotiive ruunikividelt so. Mälestuskividelt Neil on ruunikirajs tekstid ja skemaatilised, illmekad laevad ja
Kandis Eesti-ala esimesena maakaardile. Suhted Naabritega 12.saj. kogu Eesti ala jaotatud 8 Maakonnaks, lisaks 45 kihelkonnaks (kihlaga seotud). Eesti oli nõrgalt ühendatud (iga-aastased vanemate nõukogud Raikkülas) Eesti riiki veel polnud. 12. saj. suhted naabritega on selle aja kohta tavapärased (kaubavahetus, rüüsteretked) Rünnakutel eestlased pigem aktiivsem pool pidevad rüüsteretked Lätti (Latgallia), Venemaale (Pihkva), Rootsi ja Saksamaale. 12. Saj (viimased) viikingid olid saarlased. Eestlaste rünnakute paremaks näiteks oli Rootsi pealinna Sigtuna vallutamine ja rüüstamine koos teiste ugri sugu rahvastega. USK Usundis tähtsamad HING:VÄGI ja ESIVANEMAD Erinevad jumalused Tõnn (pärnumaa), Peko (lõuna-eesti), Taar(a) (peajumalus). Uku (taevas), maaema (maa), vanetooni (surnute), vanemuine (muusika) jne. Lisaks usk loodusvaimudesse (haldjad ) Sage ohverdamine (pühad hiied, -puud,-allikad, - kivid). ESIMESED KRISTLASED EESTIS 11saj.
Hispaaniasse Vasall feodaalkorras Senjöör suurfeodaal Lään maatükk, mis anti sõjamehele ja mille eest tuli tasuda väeteenistusega senjööri käsul, lääni 2 liiki, benefiits ja feood Benefiits pärandamisõiguseta lään, kasutada ainult teenistusajal Feood lään, mida saab vabalt pärandada ilma senjööri loata Domeen kuninga maavaldus Investituur lepingu sõlmimine senjööri ja vasalli vahel Normann viikingid, skandinaavlased Valhalla koht, kus elasid lahingus langenud sõdalased Thor skandinaavia mütoloogias peajumal, piksejumal, sigivusejumal, tunnuseks vasar Oden viikingite sõjajumal Frej/a viikingite viljajumal Loke viikingite saatan Aasid muinasskandinaavlaste müütide noorem peajumalate sugu, juht Odin Ruunikivi surnu mälestuskivi, millel oli tavaliselt ruunikirjas tekst, enamasti Skandinaavias ja viikingite ajal
Põhjala mütoloogia Põhjala inimesed austasid jumalaid, kelle nad olid oma näo järgi teinud. pajatati panteonist , mille kõige vägevamad jumalad olid sõdalased ise- nutikas kõikenägev väepealik Odin , tugev ja lihtsakoeline Thor. Lõpuks pidi kogu jumalate ja inimeste maailma olematuks muutma viimne heitlus ehk kokkupõrge hea ja kurja vahel, mida viikingid nimetasid Ragnarök'iks. 1.Maailma tekkimine Maailm kasvas müütide vältel hiiglasuurest kuristikust Ginnungagap'ist. Lõunas piirnes kuristik tule asupaiga Muspell'iga, kus pidas vahti leegitseva mõõgaga tulehiid Surt. Põhjas piirnes kuristik pakasemaa Niflheim'iga , millest sai pärast poole surnute maa. Hvegelmeri nime kandvast vulkaanikatlast pulbitses välja 12 jõge, mis viisid oma teed Ginnungagappi. Need said jääks ja täitsid lõhandiku.
Erinevalt germaanlastest oli ühiskond kihistunud. Suur sõjakus ja ekspansiivsus (soov vallutada). Slaavi hõime 3: ida lõuna ja lääneslaavlased. Kõige vanem slaavi riik on Bulgaaria (luuakse 7 saj). Võtavad üle ristiusu, tõlgitakse piibel vana-bulgaaria keelde. Selle keele töötas välja Kyrillos, kes on ka kaudselt slaavi tähestiku aluse panija. Druziina, erinevate hõimude pealikud, tülitsesid omavahel. Põhja pool asusid viikingid ja soome-ugri hõimud. Rjunik valitakse Novgorodi vürstiks, 862 aastal. Tema järglane vürts Oleg vallutab 882 aastal Kiievi, seda peetakse Vana-Vene riigi rajamise aastaks. 988 võtab vürst Vladimir vastu ristiusu (Bütsantsis). vene riik muutub ideoloogiliselt ühtsemaks. Frangi riik Nimetage vähemalt 2 Chlodovechi ettevõtmist, mis olid teie arvates rangi riigile kasulikud, põhjendage. Selgitage kuidas muutus mõiste majordoomus sisu aja jooksul.
Levinud esmajones Põhja- Tartumaal. Üheks tuntumaks on Alatskivi Kalevipoja sang. · Ringvall-Linnused- isel ümber kogu linnuseõue rajatud kõrge kunstlik vall. Kõige võimsamaid püstitati Saaremaal ja Lääne-Eestis, kus neid tuntakse rahvasuus maalinnadena. Nt: Valjala maalinn. Suhted skandinaavlastega: Viikingiajal suhted skandinaavlastega tihenesd. Eesti asus kaubateede läheduses. Samas on viikingid Eestis käinud, kuid rüüstamise eesmärgil, kuid edu ei saavutatud. Eestlased suutsid küllaltki tugevale vastasele vapralt vastu seista ja sooritasid vasturetgigi. Suhted idaslaavlastega: Nendega seostatakse Kagu-Eestis olevaid kääpaid. Vana-vene riigiga IX-X saj. olid suhted rahumeelsed. Eestlasi nim. Tsuudideks. X saj lõpul suhted halvenesid.. võimukad vene vürstid üritasid oma valdusi Eesti arvelt laiendada ja sundisid elanikke alistada. 1030
Sõja korral pidid ta palkama endale asendaja. Talupojad Eelasid sõltuvuses feodaalidest. Oli 2 majandamis süsteemi. Mõisahärrus- suurema osa feodaali maast jäi tema mõisa maaks. Talupoeg sai endale kasutamiseks väikese maatüki. Rendihärrus- feodaal jagas kogu maa talupoegadele kes masksid selle kasutamise eest renti. Tlupoegade elukoha vahetuse takistamiseks muudeti nad sunnimaiseks ehk päris orjadeks. Viikingid Normannid prantslased kutsusid niimoodi neid. Varjaagid- venelased Varangid- bütsantsid Askemannid- sakslased Dubgallid-soomlased RETKED Kesksid 8 saj 2. poolest kuni 11saj 2 pooleni. 1. Põhjuseks- skandinaavia halvad kliima tingimused mis ei võimaldanud rahvast ära toitlustada oli ka pidevalt mingeid nälja hädasi. 2.Sellest tulenevalt otsiti paremaid elupaiku või käidi rüüsteretkedel röövimise eesmärgil. 3
Muinasaeg e. esiaeg-arheoloogilistel väljakaevamistel põhinev info(sarnaste iseloomulike tunnusjoonte kogum mis iseloomustab teatud piirkonna teatud ajalooperioodi arheoloogilisi väljakaevamisi). Ajalooline aeg- kirjalikel allikatel põhinev info. Meseoliitikum(keskmine kiviaeg)- 11 000 a. vanune. !957 a. avastati Pulli asula.- vanim teadaolev asulakoht Eestis. Hiljem on leitud veel Kunda Lammasmägi. Kunda kultuur levis Läänemere iadaranniku maadest Leedu lõunaosani. Asulad- küttide ja kalastajate kultuur. Eestis elas 1500 inimest, asulad veekogude ääres(kala püüdmine, loomade joogikohad, liikumisvõimalused). Elati 15-30 liikmelistes kogukondades. Eluviis oli rändlev(vastavalt püügiaegadele ja korjeperioodidele). Tööriistad- valmistati kivist, puust, luust, sarvedest. Parim materjal oli tulekivi, kivikirveid oli vähe. Luudest ja sarvedest valmistati ahinguid, harpuune, odaotsi ja pistodasid. Eluviis- Kalastamine(kalatõkked-püünised, võr...
Laevad ja meresõit olid väga olulised. Nende laevad olid väga head, eriti Läänemerel seilamiseks. Juba 7. saj hakati kinnitama purjeid. Purjed olid triibulised, sest väga laia purjeriiet oli halb kududa. Oli eri laevatüüpe, kaubalaevad olid suuremad, sõjalaevad manööverdasid paremini. 32 Väiksemaid laevu kasutati ka jõgedel, võeti ette pikki retki mööda vene jõgesid, jõuti Bütsantsi välja. Viikingid oli ka piirkonnad ära jaganud. Norra viikingid hoidsid lääne poole (Inglismaa). Taani viikingid olid sõjaliselt aktiivsed. Rootsi põhihuvi olid Läämere idamaad, nemad tegelesid rohkem kaubandusega. Liigutati laevu ka kuival maal ühest veekogust teise. Viikingite linnused paistsid silma erakordse korrapärasusega, läbimõõt üle 100 m. Kaitserajatiste ring on ideaalselt tõmmatud, eksimus on 60 cm. Neljas ilmakaares olid väravad. Nende linnuseid on palju uuritud. Linnustes
2. Talupojad ja mõis - Talupojad muudeti pärisorjadeks sai osta, müüa, vahetada said isandalt maad kasutamiseks (tasuks teorent, hiljem raha) sunnismaised - 2 majapidamissüsteemi: rendihärrus kogu feodaali maa talupoegadele välja jagatud, tasusid selle kasutamise eest renti mõisahärrus suurem osa maast mõisa maa, väike osa talupoegade käsutuses, mille eest tuli tasuda tööga mõisa põllul §7 Viikingid ja nende kultuur 1. Viikingid ja nende aeg (800 1050) - Skandinaavia sõdalased (Rootsi, Norra, Taani), kes ise nimetasid ennast viikingiteks, lääne eurooplased nimetasid neid aga normannideks - Olid kaupmehed ja sõdalased, Euroopa hirm paarisajal aastal 2. Ühiskond - Enamik vabad inimesed BOND vaba talumees TING viikingite ühised suurkoosolekud, kus mõisteti kohut, sõlmiti lepinguid jne KONUNG jõukas ülik, hõimujuht
olid tugevad nii relvade kui laevade poolest. See viitas IdaRootsi asukatele Svealandist, kes elasid peamiselt Mälareni järve ümbruses. Sellest hõimust on saanud Rootsi endale ka nimetuse (Sverige). LõunaRootsit asutasid Götalandi alal Götarid. Põhjaosa asustasid hõredalt saamid, kveenid ning teised hõimud/inimesed, kes on seotud soomlastega. Viikingiajal (9. 10. sajand) liikusid Rootsi viikingid ka ida poole ning jätsid jälje Baltimaadele ning Venemaale. Venemaale liikunud viikingite nimi tuleneb ilmselt nende slaavi nimetusest:Rus. See nimi tuleneb ilmselt Roslagenist ning peegeldub ka tänapäevases riigi soome ja eestikeelses nimes (Ruotsi ning Rootsi). Nende teekonnad viisid mööda Venemaa jõgesidlõunasse Konstantinoopolisse ning LõunaEuroopasse. Keskaeg Gripsholmi loss Mariefredi lähistel. Pärast ristiusustamist 12
Ikoonid Bütsantsi maalikunsti areng vaheldub õitsengutega ja langustega. Kõige kuulsamad kunstinäited on Ravenna kirikute mosaiigid, nende sõnum on ühteaegu usuline ja poliitiline. Romaani stiili arhitektuuri süsteem ja ehitusmälestised. Alguses sõltus ehituskunst keisriõukonnast(vähene levik). 11.saj. kasvas kiviehitiste püstitamine järsult. Selleks oli mitmeid põhjusi: · Kristlus oli ennast kindlustanud · Seni Euroopat ohustanud viikingid ja ungarlased olid kristlasteks saanud. · Islami levikule oli piir pandud Algas linnade taastamine ja käsitöö oskuse tõus. Euroopasse püstitati paari sajandi jooksul sadu kirikuid. Kiviehitiste ehitamisel kasutati Rooma ehitusvõtteid(ümarkaar ja silindervõll)- sellest ka nimetus romaanistiil. Romaani kirikute peamine tüüp on basiilika. Pikihoonet pikendati kuna vaimulikud koondusid jumalateenistuse ajal kiriku idapoolsesse otsa. Koori
põllumajandus, tekkisid linnad, edenes kaubandus, käsitöö. Kujunes välja feodaalkord, tugevnes kuningavõim. LääneEuroopa muutus tugevamaks. Hilispidurdus kiire areng, põhjus oli katkuepideemia. Feodaalkord hakkas murenema.sündmused962Otto I laseb end keisriks kroonida. 1066William Vallutaja hõivab Inglismaa(saab alguse tugev kuningavõim).1201ristisõdijad asutasid riia linna.1291moslemid vallutavad akkoni.13471349katkuepideemia.1000leif erikssoni juhtimisel jõuavad viikingid PAmeerikasse. 1054Rooma paavst ja Konstantinoopoli patriarh panid teineteise kiriku vande alla(kirikulõhe).1096UrbanusII kuulutab välja ristisõja. 11981216valitses paavst Innocentius II(paavsti autoriteedi kõrgaeg). 1240Batu khaani väev vallutavad kiievi.1337Saja aastane sõda. 1377algas kirikulõhe e. Skisma.1385Leedu suurvürst Jogaila(viimane paganlik valitseja) võttis vastu katoliku usu.1453türklased vallutavad Konstantinoopoli.1455 1485Rooside sõda
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
