Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Teeni kõndimisega krüptot! Sweatcoin on tasuta ja paneb sind rohkem liikuma TÕMBA ÄPP Sulge
Add link

"viikingid" - 379 õppematerjali

viikingid on väga mitmekülgsed ja kultuuririkas rahvas, et saada põhjalik ülevaade viikingitest kuluks arvukalt tunde, et tutvutada selle fantastilise kultuuri ja uskumuste detaile. Viikingid austasid loodust ja imetlesid üleloomulikke olendeid.
9
doc

Kunstiajalugu kokkuvõte - tabel ja tekst

m.a. kiviaeg 10 000­3000 e.m.a. neoliitiline kunst 4000­1530 e.m.a. Vana-Mesopotaamia 3000 e.m.a.­30 m.a.j. Vana-Egiptus u 3000­1100 e.m.a. Egeuse ehk Kreeta-Mükeene 1600 e.m.a.­539 m.a.j. Assüüria ja Uus-Babüloonia 480­323 e.m.a. Vana-Kreeka klassikaline aeg 323 e.m.a.­30 m.a.j. Vana-Kreeka hellenistlik aeg 509 e.m.a.­476 m.a.j. rooma kunst 3.saj. ristiusu teke 4.saj. kirikute ehitamise algus 527­1453 Bütsantsi kultuur u 862­1582 vanavene kunst 7.saj. lõpp­5.saj. e.m.a. sküüdid, keldid, viikingid 493­604 merovingid 717­962 karolingid 10. saj.­1192 romaani stiil 1108­1485 gootika 14. saj. eelrenessanss 15. sa...

Kunstiajalugu - Keskkool
52 allalaadimist
27
doc

Kunstikultuuri ajalugu

Millal valmisid esimesed kujutised, mida võiks pidada kunstiks? Kujutised, mida võib pidada kunstis valmisid umbes 40 000 aastat tagasi. 2. Millisest ajastust on küsimus? Mille järgi on see saanud nimetuse? Need on valmistatud vanema kiviaja ehk paleoliitikumi hilisemas järgus. Selle ajastu tähtsaim tööriistamaterjal oli kivi. 3. Teades, et kreeka keeles paleo = vana, meso = keskmine, neos = uus, noor ja lithos = kivi, meenuta, millisteks perioodideks jaguneb kiviaeg. 1) vanem kiviaeg ehk paleoliitikum a) vanem ehk alam-paleoliitikum b) keskmine paleoliitikum c) noorem ehk ülem-paleoliitikum 2) Mesoliitikum 3) Noorem kiviaeg ehk neoliitikum 4.Kus leiduvad Euroopa kuulsaimad koopamaalingud? Prantsusmaal Lacaux's ja Põhja-Hispaanias Altmira's 5.Milliseid uskumusi peetakse koopamaalide ja kaljujoonistuste loomise põhjuse...

Kunstiajalugu - Keskkool
214 allalaadimist
1
docx

Bütsantsi tähtsaim

IV-XV Riik mis eksisteerib IV-XV sajand.Asub tänapäeva Kreeka, Türgi ja Egiptuse aladel. Keiser Basileus- piiramatu jõuga, kes juhib sõjaväge,- kõrgeim kohtumõistja ja kõrgeim usujuht Eestis. Bütsantsi peeti kaua aega Rooma riigi alguseks. 1453 a. kui langes Konstantinopol, lõppes ka keskaeg. Bütsants oli ka Kreeka keelne, seal valitses õigeusk ehk ortodoksia . Õigeusu kiriku juhiks oli Patriarh,- kes pidi alluma keisrile. Bütsants oli idamaade Euroopa vahendaja. Luksuskaubad liikusid Ida-maadest Euroopasse. Keiser Justianus,- elas 6. Sajand , tema valitsusaega peetakse bütsantsi õigeusuks. Riik saavutas oma maksimaalse suuruse,- tema ajal ehitatakse ümber Konstantinoopol. Tema ajal reformeeritakse ( Rooma õigus ) ehk seaduste kogumik. Rooma Õigus on kogu Euroopa õigussüsteemi aluseks. ,,Ida ­Euroopa ehk Bütsants" Kirik.- Bütsantsi kirikut nimetati ortotoksiks ehk õigeusukirikuks. Kirikupeaks oli patriarh.- kes allus keisrile, kohape...

ajalugu - Keskkool
7 allalaadimist
1
doc

Kliima soojenemine kui müüt - kõne

Mina olen Siim Pening ja täna sooviksin Teile kõneleda kliima soojenemise müüdist. Siinkohal mainiks kohe, et tegemist pole just eriti populaarse arvamusega ­ eriti nende seas, kellele see rohkem või vähem sisse toob. On ju ikkagi uhke tunne väljamõeldud probleemi müügist saadud raha eest hangitud turbotatud sportautoga mööda linna müristada. Alustaks esimese ja ilmselt kõige statistilisema (ja seega ka igavaima) faktiga. Nimelt olla kliima soojenemise kõige suurem näitaja see, et golobaalsed temperatuurid on väga kiirelt ja ennenägematult tõusmas. Samas, kaasaegse tehnoloogiaga taevas ja mägedes sooritatud mõõtmised näitavad ainult minimaalseid kõikumisi. Maapealsed jaamad, mis näitavad 0.6 kuni 0.8 kraadilist kasvu viimase saja aasta jooksul, paikneva harilikult keset linnade kasvavaid töötusrajoone. Katastroofi e...

Meedia - Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused
21 allalaadimist
9
pptx

Viikingite esitlus

klass Juhendaja: Tiina Mesi Lasila 2012 Click icon to add picture Click icon to add picture Viikingid Ülaltoodud pildil on viikingid. Miks algasid viikingretked? Pideva võimuvõitluse tõttu põhjamaade väikekuningate ja teiste ülikute vahel suurenes alates 6. sajandist märgatavalt sõjameeste tähtsus. Viikingid LääneEuroopas 9. sajandil hakkasid viikingid rüüstama LääneEuroopa rannikut, kasutades ära sealsete riikide nõrkust ja killustatust. Viikingid IdaEuroopas Viikingite idakaubandusest annavad tunnistust Põhjamaadest leitud rohked araabia rahad. Hõbeda vastu anti karusnahku ja orje. Viikingilaevad...

Ajalugu - Põhikool
6 allalaadimist
8
docx

Viikingite referaat

klass Juhendaja: Tiina Mesi Lasila 2012 SKANDINAAVLASED, VIIKINGID Kes on viikingid? 300 aasta jooksul, umbes aastatel 800 ­ 1050 pKr, hoidsid kaugelt Põhjalast pärit metsikud mehed ­viikingisõdalased ­ oma hirmuvalitsuse all keskaegset Lääne- Euroopat. Soov saada rohkem kulda-hõbedat, orje ja uusi maavaldusi oli see, mis sundis viikingeid tõstma purjed ning lahkuma oma kodudest tänapäeva Norras, Taanis ja Rootsis. Nende ootamatud ja julmad rüüsteretked olid legendaarsed; kristlikud mungad kirjeldasid õudusega rikaste kloostrite ja linnade rüüstamisi ning hävingut.1 Skandinaavia varasel keskajal Skandinaavia maad Rootsi, Norra ja Taani moodustasid keskajal kultuuripiirkonna, kus valitsesid ühesugused tavad ja tõekspidamised ning räägiti peaaegu sama keelt. Kuni umbes 1000. aastani kummardusid skan...

Ajalugu - Põhikool
27 allalaadimist
1
txt

Ajalugu kordamisküsimused

Mrgi kiviaja arheoloogilised kultuurid ja iseloomusta Kunda kultuuri. - Vanim asula Pulli, jrgneb Kunda Lammasmgi. Kultuuri leviala Luna-Soomest kuni Luna-Leeduni. Elati veekogude lhedal ning triistad enamjaolt kivist. Pti kala, kidi jahil, tegeleti korilusega. 2. Kuidas muutusid eestlaste elatusalad muinasaja lpus vrreldes varasemaga? - Hakati tegema paremaid jahirelvu. Suunduti elama rohkem sisemaale. Hakati tegelema rohkem kaubandusega kui varem. 3. Kirjuta miste vi seleta. - Jurjev: hakkas ehitama kristlikke kirikuid - kpad: matmispaigad - kivikirstkalme: - vahetuskaubandus: vahetati mni ese vi asi enam-vhem samavrse esemeasja vastu 4. Eestlaste ja viikingite suhted. Leiud. - Suhted olid nii head kui halvad, sest ka eestlased kisid rvretkedel. Leidudeks viikingite mk, viikingite ruunid. 5. Millised olid eestlaste peamised elatusalad muinasaja lpul? Kirjelda. - Philiseks elatusalaks oli maaharimine, tegeleti ka loomakasvatusega,...

Ajalugu - Keskkool
6 allalaadimist
4
docx

Kes olid viikingid, kas loojad või hävitajad?

Nende kultuuri õitseajaks nimetatakse 8. - 11. Sajandit. Sellele ajale on ka kohane nimetus viikingiaeg. Nimetus ,,viiking" üle on arutletud palju. Ühed väidavad, et see on tulnud skandinaaviast, aga teised ütlevad, et on tulnud vanast inglise keelest. Viikingeid nimetati erikohtades erinevalt. Lääne-Euroopas kutsuti normannideks ehk põhjamaa meesteks, Idas varjaagideks ehk sõdalasteks. Kuid kuidas nad elasid ja mida tegid? Kas olid nad siis loojad või hävitajad? Normannid elasid Põhjamaades, ranniku külades. Nad harisid põldu nii palju kui oli võimalik, kasvatasid loomakarju, püüdsid kala, pidasid jahti, kasvatasid köögivilju. Põhjamaal oli maapinna viljakus väga kehv ja kliima karm. See võis olla tähtsaim põhjus, miks viikingid hakkasid korraldama röövretki naabermaadesse. Viikingid olid ka osavad käsi...

Ajalugu - Keskkool
7 allalaadimist
18
odp

Viikingite ajalugu

● Nad olid väga sõjakad. ● Nad avastasid palju maid. ● Osavad laevaehitajad. Viikingite kultuur ● Ilma kirjanduseta kultuur. ● Neil oli tähestik. ● Ainuke kirjandus nende kohta oli teiste kultuuride raamatutes. Viikingite retked ● Nad kauplesid, rändasid ja rüüstasid peamiselt Euroopat. ● Mõnikord kestsid rüüsteretked aastaid. ● Viikingid hakkasid talvituma vallutatud paikades. Viikingid Eestis ● Eestis levisid ka viikingid. ● Enamus olid kas Saare- või Kuramaa mehed. ● Eestis on leitud palju aardeid viikingiajast. ● Eesti viikingite rõivastus sarnases Skandinaavia omaga. Viikingite pere ● Viikingite naised olid väga iseseisvad. ● Enamasti olid kodus ja tegid...

Ajalugu - Põhikool
4 allalaadimist
2
pdf

Bütsants

Riik saavutas oma maksimaalse suuruse,- tema ajal ehitatakse ümber Konstantinoopol. Tema ajal reformeeritakse ( Rooma õigus ) ehk seaduste kogumik. Rooma Õigus on kogu Euroopa õigussüsteemi aluseks. „Ida –Euroopa ehk Bütsants” Kirik.- Bütsantsi kirikut nimetati ortotoksiks ehk õigeusukirikuks. Kirikupeaks oli patriarh.- kes allus keisrile, kohapeal korraldas elu Metropoliit. 1054 a – Skisma ( ida – ja lääne-kiriku suur tüli ). Põhjus: erinevad jumalateenistused piiblitõlgendamisel . Ortotoksi kiriku suureks probleemiks oli Ikonoduulide ja Ikonoklastide omavahelised tülid. Ikonoduulid- pooldasid Jumala piltide kummardamist Ikonoklastid- hävitasid ikoone „Haridus” Üle terve Bütsantsi oli levinud kirjaoskus ja koolid. Hariduses lähtuti antiikkreeklastest. Õpetus põhineb piiblil,-Platonil,-Aristotelesel. Tänu Bütsantsi haritlastele säilib paljude antiik teadlaste teosed. „Viikingid” Skandinaavia rahvad kes elasid rannikul, paistsid silma meresõiduoskusega...

Ajalugu -
3 allalaadimist
1
doc

Rändrahvaste kunst

Nomaadide kultuur, kes elasid stepialal Hiinast Ungarini. Kõige levinum oli kunstkäsitöö, arhitektuur ja maalikunst rändava eluviisi tõttu puudub. Barbarid olid madalama kultuuriarenguga kui Kreeka ja Rooma. Sküüdid elasid 7. saj. e. Kr ­ 3. saj. p. Kr Doni ja Doonau vahelisel alal, kõnelesid Iraani keeli, keskuseks Grimm. Kurgaan on Sküüdi valitseja hauaküngas ja nende kaudu saame kunstiteavet (pisikesed lihtsustatud loomafiguurid metallisulamist, relvad, ehted jne.). Stiili, kuidas need loomad välja nägid nimetatakse loomastiiliks ning see on iseloomulik ka teistele rändrahvastele. Tarbekunstis kasutati filigraantehnikat (väärismetallist traat on joodetud mingile alusele peeneks mustriks), emailimist (klaasitaoline värviline mass, millega kaunistati ehteid) ning kärgsulatust (traat joodetakse kontuuriks ja täidetakse emailiga). Keldid rääkisid indoeuroopa keeli, elasid Kesk- ja...

Kunstiajalugu - Keskkool
42 allalaadimist
1
doc

Frangid - spikker

1-3 sajand ­ Rooma-Gallia aeg. 5-8 saj ­ Merovingide Gallia. 8-10. saj ­ Karolingide Gallia. Piirkonna hõimud: Belgid, gallid, akvitaanlased, liguurid. 238 ­ märgiti franke esimest korda rooma allikates. 253 ­ tungisid frankide ja alemannide hõimud üle Gallia piiri. 5 saj lõpp ja 6 algus - kuningas Chlodovech Merovech (481- 511). 496 ­ ristiusu vastuvõtmine Chldovech I poolt. Saali õigus kujutas endast saali frankide tavaõiguste üleskirjutamist. 6 sajandi keskel korjas Chlotar Chlodovechi valdused jälle kokku. 7 saj keskpaik ­ laiskade kuningate ajastu. 714 ­ võimule sai Karl Martell kes loobus majordoomuse nimetusest ja hakkas Frangi hertsogiks. 732 ­ Poitiers'i lahing. Pippin-Lühike (741-768) tegi 754 ja 756ndal aastal korraldas ta 2 sõjaretke Itaaliasse ja aitas luua Kirikuriiki. Karl Suur (768 ­ 814). 774 ­ võis Karl Suur panna endale pähe Itaalia valitseja krooni. 801 ­ vallutas ta Barcelona. 782 ­ Wes...

Ajalugu - Keskkool
57 allalaadimist
1
doc

Ristisõjad - spikker

Dnestri, Kesk-Doonau, Viska ülemjooksu vahel paiknesid sklaviinid ­ lõunaslaavid. Dnepri ja Dnestri vahel olid Andid ­ idaslaavlased. Tähtsamad kaupmeeste asulad: Vana-Laadoga, Novgorod, Pihkva, Polotsk, Kiiev. Normannistlik teooria ­ Vana-Vene riigi lõid viikingid . Antinormannistlik ­ Russide hõim kes elas Dnepri lisajõe Rossi ääres andis nime kogu vene riigile ja rahvale. 882 ­ koondas Oleg P-Vene hõimude väed ja vallutas Kiievi ja pani aluse Vana-Vene riigile. Uskumustes olid tähtsad: surnute austamine, esivanemate kultus, majavaim ja loodusvaimud. Svarog ja Sazbog ­ päiksejumal. Veles ­ karjajumal. Perun - pikse ja sõjajumal. Stribog ­ tuulejumal. Mokosa ­ viljakusejumalanna. 980 ­ Vladimir üritas viia lähi muinasusu reformi ja püstitas Kiievisse panteoni, selle keskele Peruni kuju. 988 ­ Venemaa ristiusustamine bütsantsi õigeusku. Bulgaariast võeti ü...

Ajalugu - Keskkool
101 allalaadimist
1
doc

Eesti muinasaeg - rauaaeg, kiviaeg

Muinasaega uurib arheoloogia. irmuisted-savipotid,kirved. kinnismuisted ­ linnused, hiied. Kiviaeg 8at keskpaik eKR ­ 2 at keskpaik eKr. Vanem kiviaeg ­ paleoliitikum, keskmine ka ­ mesoliitikum 9000-5000, noorem ka ­ neoliitikum 5000-1800, pronksiaeg 1800-500, vanem pa 1800-1100, noorem pa 1100-500, rauaaeg 500ekr-1227pKr, eelrooma 500ekr-50 pKr, rooma rauaaeg. 50- 350, viikingiaeg 800-1050, hilisrauaeg 1050-1200. Keskaeg 13saj algus ­ 16saj keskpaik, uusaeg 16saj keskpaik-20saj algus- varauusaeg(pärisorjuse kaotamisest kuni iseseisvumiseni) Uusim aeg ­ 20saj algus-.... eesti ajalugu periodiseeritakse aegade järgi, mille aluseks on eesti ala riiklik kuuluvus. Kiviaeg eestis: 9at algult EKR pulli asula ­ vanim leitud asulakoht eestis(meseoliitikum), kiviajal valitsenud arheoloogilist kultuuri nim kunda kultuuriks: asulad veekogude ääres, küttimine- kalapüük-korilus, püstkojad, kivi-luu-puuesemed. Asukate päritolu teadmata...

Ajalugu - Keskkool
299 allalaadimist
5
doc

Muinasaeg eestis

Kiviaja periodiseering I paleoliitikum- II mesoliitikum - kestis Eestis umbes 5 aastatuhandeni e.kr III neoliitikum-algas umbes 5000 a. tagasi e.kr ja oli kiviaja viimane etapp. Neoliitikumi tähtsamaks tunnuseks on esimese tehismaterjali, põletatud savi ilmumine. 2. Eesti alal vanimad asukad (asulapaigad, tööriistad, tegevusalad, elamu, elanike päritolu) Esimesed inimasustuse jäljed Eestis on umbes 11 000 aasta vanused. Kaua peeti kõige vanemaks Sindi lähedalt Pulli talu juurest avastatud asulakohta, mida talu ja küla järgi nimetatakse Pulli asulaks. 2001. aastal samast piirkonnast, Reiu jõe suudmest leitud asulakoht võib aga olla mõnevõrra vanemgi olla. Mõlemad nad kuuluvad nn. kunda kultuuri rahvale. See kultuur ja rahvas on oma nime saanud ühe varem asustatud asulakoha järgi kunda lähedal Lammasmäel. Tööriistad valmistasid kundalased kivist, luust, sarvest ja ka puust ­ näiteks ühepuupaate ehk ruhesid. Elatusid kalapüügist ja jahist. Kütiti põtru,...

Ajalugu - Keskkool
218 allalaadimist
1
doc

Vana-Vene riik

Osa ajaloolasi leiab, et 1. sajandi mõne Rooma autori töödes nimetatud Ida-Euroopa rahvas veneedid võisid olla varajased slaavi hõimud. Enamik ajaloolasi on jõudnud aga seisukohale, et esimeseks kindlalt slaavlastele kuulunud arheoloogiliseks kultuuruks oli 6. saj levinud Praha kultuur. Veneedid asusid Visla jõe ümbruses ja arvatakse, et neist kujunesid edaspidi lääneslaavlased(poolakad, slovakid, sorbid ja tsehhid). Dnestri, Kesk-Doonau ja Visla ülemjooksu vahel paiknesid sklaviinid kellest pärinevad ühte liini pidi lõunaslaavi rahvad (bulgaarlased, horvaadid, makedoonlased, serblased, sloveenid ja tsernogoorlased). Andid (antid), keda on peetud varajasteks idaslaavlasteks (s.o ukrainlaste, valgevenelaste ja venelaste esivanemateks) elasid tõenäoliselt Dnepri ja Dnestri vahelisel alal. Slaavi hõimud olid sõjakad. Rikaste ja mõjuvõimsate pealikute juhtimisel tegid nad sõjakäike Bütsantsi. Vana-vene...

Ajalugu - Keskkool
107 allalaadimist
7
doc

Ajaloo eksami materjal

Muinasaja uurimine Esiaeg ehk muinasaeg on ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabadusvõitluse kaotuseni 13. s. alguses p.Kr. Sellest ajast saame teadmisi inimeste endi poolt rajatu või mahajäetu põhjal. Muistis on muinasjäänus. Muinasaega uurivad arheoloogid, neile on suureks abiks täppis- ja loodusteadused. Dendroloogiline skaala on skaala, mis kajastab puude kasvuringide paksuste muutusi. Numismaatika on aarete ja kaevamistel leitud müntidega tegelev teadus. Etnoloogia on rahvateadus. Rahvaluule on pärimuslik vaimne looming. Kroonikad on kirjalikud allikad, mis kirjeldavad sündmusi õiges ajalises toimumise järjekorras. 2. Muinasaja periodiseerimine Muinasaeg jaguneb kivi-, pronksi- ja rauaajaks, mis jagunevad veel omakorda alaperioodideks. Paleoliitikum ehk vanem kiviaeg algas esimeste inimese kujunemisega ja lõppes Põhja-Euroopas jääaja lõpuga. Siis Eestis inimesi ei olnud....

Ajalugu - Keskkool
209 allalaadimist
3
docx

Mõisted

Peatükk Chlodovech ­ frangi kuningas (481-511). Lasi ristida end koos oma kaaskonnaga, sundis ristiusu peale oma rahvale. Tungimine Galliasse 5.saj lõpul, tõrjusid läänegoodid Hispaaniasse. Karl Martell ­ frangi kuningas (714-741). Jagas ratsaväe tugevdamiseks meestele maatükke (feodaal). 732 Poitiers lahing, Hispaaniast tungisid riiki araablesed, kes said lüüa. Karl Suur ­ frangi kuningas (768-814). Laiendas riiki igas suunas. Soovis taastada Lääne- Rooma keisrivõimu, 800. krooniti keisriks. Vallutas Itaalias langobardide kuningriigi, võttis kuninga tiitli. Hispaania sõdis araablastega ja alistas Pürenee poolsaare põhjaosa. Suurem osa Lääne-Euroopast allus talle (v.a. Briti saared, Lõuna-Itaalia, Hispaania). Majordoomus ­ (ld k majaülem) Frangi riigis valitseja majapidamisjuht ja sõjalise kaaskonna ülem. Kuninga suursugune kojaülem, valitses sõltumatuid piirkondasid riigis. Kirikuriik ­ Riik Kesk- ja Põhja-Itaalias, milles valitses paavst...

Ajalugu - Keskkool
52 allalaadimist
22
doc

Rootsi põhjalik referaat

Rootsi kaart. Pindala: 449 964 km² Rahvaarv: 8 900 000 Riigikord: konstitutsiooniline monarhia Haldusjaotus: 24 provintsi Pealinn: Stockholm Rahaühik: euro Linnastumine: 84% Sündimus: 12 Suremus: 11 Keskmine eluiga: 79 aastat. Põllumaj. % SKP-st 3 Tööstuse % SKP- st 26 Teeninduse % SKP- 71 st SKP $/in. 20 700 Eksportkaubad masinad, autod, paber, puit, teras, laevad, lennukid, mööbel, elekter ROOTSI LIPP. Rootsi lipp on sinisel taustal kollane Skandinaavia rist, mille vertikaalne osa on liigutatud lipuvarda poole. See põhineb Rootsi vapil ja Taani lipul. ROOTSI SUUR RIIGIVAPP. Peale ametlikuks riigivapiks olemist, on suurem riigivapp ka kuning...

Geograafia - Keskkool
234 allalaadimist
10
doc

Maadeavastamised

Loo Keskkool MAADEAVASTAMINE Referaat Autor: Kauri Vaab 8b Loo 2006 Sissejuhatus Teadmiste kogumine teiste maade ja rahvaste kohta on sama vana kui inimkond. Geograafilisi uurimisi käivitasid enamasti majanduslikud huvid,millele on lisandunud inimeste teadlik soov maailmapilti laiendada ja seiklusjanu rahuldada. Tänapäeval on väga vähe piirkondi, mida saaks avastada. Ometi ei ole geograafilised avastused otsa saanud, muutunud on vaid nende olemus. Maadeavastamine Maakera tundmise ajalugu on kirju. Eurooplaste jaoks toimus maailmapildi avastamine järkjärgult, alates Vahemere ümbrusest ja hõlmates lõpuks ka Euroopas kõige kaugemal asuvaid maanurki. Sageli pole kaugus ainuke tegur, mis segab avastamist. Mandrite siseosad olid eurooplaste jaoks ohtlikud ja sageli ka läbimatud. Esimesed, kes...

Geograafia - Põhikool
30 allalaadimist


Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun