a Ehk hällitrükised Sõnast incunabula 1460. aastani 30 eri nimetust Raamatuid 100 - 300 Kogu maailmas 450 000 Maadeavastused maailmapildi avardajana Maadeavastus sai suure alguse aastal 1492 Algas Euroopast Meretee Indiasse, Kagu-Aasiasse ja Ameerika Ebatäpsed mõõteriistad Kes oli Cristoph Kolumbus? Christoph Kolumbus (1451-1506) Itaalia meresõitja 1492 (Nina, Pinta ja Santa Maria) 12. oktoober 1492 Indiaanlased Viikingid Kes oli Vasco da Gama? Vasco da Gama (1460-1524) Portugali meresõitja 170 mehest jai ellu 55 Leidis meretee Indiasse ( 20. mail 1498) Hea Lootuse neem Kes oli Fernão de Magalhães? Fernão de Magalhães (1480-1521) Portugali meresõitja (Hispaania lipu all) 5 laeva ja 260 meest 6. september 1522 (esimene ümbermaailma reis) Pildid https://www.youtube.com/watch?v=vf82WAw0Iqw AITÄH KUULAMAST!
sajandist. Seal oli väga palju hõbesõlgu, 11kaelaehet, 1 kullast kaelaehe ja muud. Viikingiaeg Viikingiaeg on Põhja-Euroopas hästi tuntud ajajärk (800-1050). Tuntud on see ka Lääne-Euroopas, kus viikingid käisid retkedel. Peamised teadmised on Lääne-Euroopas kirjalikest allikatest, mida kirjutasid peamiselt kloostrimungad. Viikingeid kujutati äärmiselt metsikute ja hulludena. Seepärast tuleb neist hirmus ja jube pilt. Arheoloogiliste kaevamistega on avastatud viikingite kultuur. Viikingid tegelesid ka kauplemisega, kuid enamjaolt ikkagi rüüstamisega. Viikingite kaubandusega hakkasid Põhja-Euroopas tekkima linnad. Triibulised purjed olid viikingilaevadel arvatavasti sellepärast, et ei olnud võimalik teha üht suurt kangast purje jaoks ja see tuli kokku õmmelda mitmest erinevast kangatükist. Ruunikive on erinevatest ajajärkudest, ka esimesest sajandist pKr. Viikingiajal muutuvad nad uhkemaks. Sagedased on ka pildikivid, mille peal on mingi pilt, mis jutustab mingit lugu
d) 980- Lõppes araabia hõbemüütide vool Läänemere äärde. 2) Kirjelda viikingite rüüsteretki?-(lk.118) Vastus:Umbes aastats 800 said viikingite rüüsteretked Lääne-Euroopas tavaliseks nähtuseks.Nad ründasid jõukaid kloostreid ja kaubasadamaid.Viikingid ründasid Reini suudmes asuvat Dorestadi sadamat neli korda aastal 850.Retked jõudsid haripunkti nn. suurte vägede ajajärgul, mis algas Inglismaal 865a. Ennem eraldi tegutsenud viikingid ühinesid armeeks, kuhu kuulus 5000-10000 meest.Nende kasvanud jõud võimaldas neil vallutada terveid kuningriike.Nende laastamisele pani lõpu Wessexi kuningas Alfred Suur.See hoidis ära edasised vallutused, kuid juba vallutatud alad jäid sissetungijate kätte.Need, kes polnud Inglismaal endale maid saanud,suundusid Põhja-Prantsusmaale ja Madalmaadesse, kus nad laastasid laialdaselt.Järgmine kallaletung leidis aset Lõuna-Inglismaal aastal 892-895.Selle
9. Senjöör oli suurfeodaal kellest olid sõltuvuses vasallid 10. Feood maavaldus mis anti sõjateenistuse eest 11. Domeen kuninga maavaldus 12. Visitatsioon 13. Rendihärrus kogu feodaali maa oli välja jagatud talupoegadele, kes maksid selle kautamise eest renti 14. Mõisahärrus talupojad rentisid ise väiksest maalappi mõisniku maast ja suurem osa maad jäi mõisamaadeks 15. Sunnismaine 16. Varjaag skandinaaviast saabunud retklejad e. viikingid 17. Saaga viikingiaja kirjanduse mälestusmärk 18. Misjonär kristluse levitaja 19. Kümnis kogu Euroopas korjatud kirikumaks, umbes üks kümnendik saagist 20. Sakrament rituaalne toiming, mida võib läbi viia ainult preester 21. Mosee islamiusu pühakoda 22. Medres islami keskõppeasutused ja ülikoolid 23. Normannistlik teooria 24. Konkordaat kokkulepe Rooma paavsti ja mõne riigi valitsuse või riipea vahel 25. Mitra 26
Maadeuurijad ja uurimisreisid Ajavahemikku 1450.-1650.a on vahetevahel nimetatud suurte geograafiliste avastuste ajastuks. Tol ajal rändasid Euroopa maadeuurijad ümber maailma ning avastasid mitmeid maid ja rahvaid. Kaubavahetus Euroopa ja Aasia vahel on käinud iidsetest aegadest. Kuid kaubad on rännanud ühelt kaupmehelt teisele, ilma et keegi neist oleks ise teinud läbi kogu teekonna. Esimesed maadeuurijad 1200. aastatel reisis Marco Polo Itaaliast Hiinasse. 1300. aastatel sooritas Araabia maadeuurija Ibn Batuta reisi läbi Lähis-Ida Indiasse. Ja 1400. aastate algul purjetas Hiina maadeuurija Cheng Ho Pärsiasse, Araabiasse ja mööda Aafrika rannikut lõunasse. Portugali maadeuurijad Portugallased tahtsid leida mereteed ümber Aafrika Indiasse. 1488. aastal jõudis Bartolomeu Dias Hea Lootuse neemeni. Kümme aastat hiljem sõitis Vasco da Gama sealt edasi Indiasse. Õige varsti pürgisid Portugali meresõitjad ...
Teiseks esindajaks oli Jaan Soots. Venelasi esindas Kesktäidesaatva komitee liige Adolf Joffe ja mõningad komissarid. Läbirääkimised toimusid Tartus Aia tänav 39. 3.01.1920 hakkas kehtima Eesti ja Venemaa vahel relvarahu, mõlemate osapoolte tsaariaegsed kindralid läksid tülli Eesti riigi piiri suhtes. Venelaste kindral ütles, et venelased üldse lõid Eesti riigid ja nüüd heast armust lubatakse iseseisvuda. Eestlaste kindral aga vaidles vastu, öeldes, et viikingid ehk eestlased valitsesid vahepeal Venemaad, sest seal oli kriis ja eestlased on heasüdamlikud, andes neile nii palju maad. Kui Tartu rahu leping trükiti välja, loeti see mitu korda üle, veendumaks selle täpsuses, kui avastati üks koma viga, mis muutis lause tähendust täielikult. Trükk saadeti uuesti trükikotta, kus kogu töö tuli uuesti teha. Tuli välja, et oli puudus paberist ja nii see töö venis. Lepingut oodates
· Vandaalid rajasid oma riigi põhja-aafrikasse. · Mandri euroopas kujunes feodaalne killustatud ,kuna seal levis ütlus,minu vasall vasall ei ole minu vasall.tänu sellele ei allunud feodaalid kuningale.riik oli toetunud sõjalistele jõududele. · Erinevus bütsantsi keisririigi ja barbarite kuningriigi vahel -bütsantsi keisririigis oli tugev valitseja aga barbarite kuningriigis nõrk. · Karl Martelli valitsusajast kaks sündmust-. Karl Martell lõi araablasi Poitiers' lahingus. See päästis nende riigi ja andis arenguimpulsi. Martelli ajal võeti kasutusele pikem ja raksem mõõk ja sadulajalused, mis võimaldas piigi- või mõõgajõudu mitmekordselt suurendada. · Kuidas tekkis normandis hertsogi riik -viikingid tegid retki erinevatesse paikadesse.prantsusmaale käis oma retki tegemas rollo,kes vallutas suurema osa maast.prantsuse kuningas kinkis ühe osa maast rollole ja seda hakati kutsuma ...
pehme. Sademeid toovad Islandile peamiselt lõunast ja edelast saabuvad soojemad õhumassid. Taimestik Taimed katavad vaid väiksemat osa saarest. Liustikel ei kasva midagi, peaaegu paljad on ka liivikud ja sisemaa laavaväljad. Põhja- ja idarannikut katab enamasti tundrataimestik, märjas ja soojemas edelaosas levivad soostunud niidud turbamuldadel. Õiget metsa pole Islandil kunagi laialdaselt kasvanud. Vähesedki suuremad puud raiusid viikingid pärast saare asustamist maha. Loomastik Islandit ümbritsevates vetes esineb 17 vaalaliiki ja mitu hülgeliiki. Maismaaimetajatest elas saarel enne inimasustuse teket vaid polaarrebane. Suhteliselt vaeses maismaaelustikus on olulisel kohal linnud. Islandil on kohatud 369 linnuliiki. Roomajad ja kahepaiksed puuduvad. Saart ümbritsev meri on kalarikas. Sisevetes elavad näiteks lõhilased. Islandi hobune Click to edit Master text styles Second level
· Hagia Sophia ehk püha tarkuse katedraal. c. "Tsiviilseaduste kogu" · Mitmeköiteline seadustekogu Rooma õigusest ja Justinianuse seadustest. 4. Välisvaenlased a. 7. 11. saj. Bulgaaria riik: · Bütsantsi alaline vaenlane peale Slaavlaste sissetungi Balkanile. b. 7. 9. saj. araablased: · Vallutasid Süüria, Palestiina, P.-Aafrika ja Hispaania alad. · V.-Aasiasse tungides piirasid ka Konstantinoopoli. c. 9. 10. saj. viikingid ja V.-Vene riik: · korraldasid ühiseid sõjaretki. d. Konfliktid Lääne-Rooma kirikuga: · 1054. a. suur kirikulõhe. · 1204. a. Konstantinoopoli rüüstamine ristisõdijate poolt. e. 11. sajandist peamisteks vaenlasteks türklased: · 1453. a. Konstantinoopoli lõpliku langemiseni. 5. Bütsantsi kultuur a. Bütsants kui vahelüli Idamaade ja Lääne-Euroopa vahel: · Uus harmooniline tervik varakristlikust, hellenistlikust ja idakultuurist.
Kreeka ja Rooma kõrgkultuuriga paralleelselt arenes põhja pool Rändrahvaste e. Nomaadide kultuur, kes elasid stepialal Hiinast Ungarini. Kõige levinum oli kunstkäsitöö, arhitektuur ja maalikunst rändava eluviisi tõttu puudub. Barbarid olid madalama kultuuriarenguga kui Kreeka ja Rooma. Sküüdid elasid 7. saj. e. Kr 3. saj. p. Kr Doni ja Doonau vahelisel alal, kõnelesid Iraani keeli, keskuseks Grimm. Kurgaan on Sküüdi valitseja hauaküngas ja nende kaudu saame kunstiteavet (pisikesed lihtsustatud loomafiguurid metallisulamist, relvad, ehted jne.). Stiili, kuidas need loomad välja nägid nimetatakse loomastiiliks ning see on iseloomulik ka teistele rändrahvastele. Tarbekunstis kasutati filigraantehnikat (väärismetallist traat on joodetud mingile alusele peeneks mustriks), emailimist (klaasitaoline värviline mass, millega kaunistati ehteid) ning kärgsulatust (traat joodetakse kontuuriks ja täidetakse emailiga). Keldid rääkisid indoeuroopa k...
AESTE a 98pkr, rukis ja surnute põletamine.keskmine rauaaeg ja viikingiaeg-olud eesti naaberaladel muutusid rahutuks, linnuste rajamine keskmisel rauaajal 450-800, inimesed koondusid küladesse>kihelkonnad>maakonnad, ribapllud, mindi üle kaheväljasüsteemile:kesa ja viljapõld, maeti vanadesse kalmetesse, kagu eesti kääpad, aardeleiud, kuningas ingvari sõjaretk eestisse ua600, lõunakaares idaslaavlased, balti hõimud ja liivlased. Viikingid eestis- 800-1050, Norvegr,Vestvegr,Austervegr-kaubateed,ruunikivid,venekroonikad nimetavad neid tsuudideks.Eesti muinasajalõpul- 150-200k inimest, vabad inimesed ja orjad, heledad ja pikad inimesed, eluiga30a, laste suur suremus, naise kõrge seisund ühiskonnas, rehielamu, Elatusalad: põllundus(nisu,kaer, hernes) 1adramaa=1talu, rikkamatel mitu adramaad, talgud, suurtalu=mõis, 3 välja süsteem(talivili,suvivili,kesa),
RAHVASTERÄNDAMINE Rahvaste rändamise põhjuseks 1)aasia aladel olid toimunud rahva arvukuses kiire kasv ja rändkarja kasvatajad otsisid uusi karjamaid ning tungisid lääne poole. 2)Lääne pool asuvad põlluharijad olid sunnitud rändkarjakasvatajate peale tungi tulemusel omakorda liikuma lääne poole ja nii jõudsid germaani hõimud lääne rooma aladele. Lääne rooma riik oli sisetülidest lõhestatud ja ei suutnud ennast pealetungivate barbarite eest kaitsta.476 aastal(5 saj) kukkutati viimane rooma keiser . See tähistab lääne rooma riigi lakkamist ja seda aastat loetakse ka keskaja alguseks. Frangi riigi tekke 5 saj.Tänapäeva prantsusmaale tungisid frangihõimud nende eesotsas oli kuningas O..... tema juhtimise moodustati Galias frangiriik 5saj lõpul võttis vastu ristiusu ning selle tulemusel oli paavst nõus teda toetama võistluses teiste mitte risti...
Geosünteedid - konspekt Kasutatakse, et saaks 1)kasutusele võtta kehvemate füüsikalis-mehaaniliste omadustega pinnaseid, 2)rajada kauakestvaid ja püsivaid insenerrajatisi nõrgematele aluspinnastele, 3)tagada nõlvade erosiooni- ja varisemiskindlus, 4)prügilates reovesi ei pääseks aluspinnasesse ja sealt põhjavette, 5)hooned ei hakkaks vajuma. Esimene teadaolev 3000 e.Kr. Thaemsi jõe kallastel (langetatud puud). 1500 e.Kr. babüloonlased (bambuse võrsete kiht). 800 p.Kr. viikingid (põõsad). 1926 esimene teadaolev sünteetika kasutamine Ameerikas South-Carolinas (paks puuvillane riie). 1936 Inglise firma Bidim (spetsiaalsed kardinad tee kindlustamiseks, hiljem toodab geotekstiile). Kasutatakse: transport, geotehnika, keskond, hüdraulika, hooneteehitus. Põhjused: kiire paigaldamine, asendavad looduslikku pinnast, lihtsustavad keerukaid pinnastega seotud projekte. Peamised ül: eraldamine, armeerimine, filtratsioon, drenaaz, kaitse reostuse eest. On teisi viise
katkestada. Suuremad jõed lähtuvad liustikest ja voolavad laavaplatoo lõhede kohale tekkinud orgusid pidi. Suve on vesi sogane liivast ja moreenist. Järvi on Islandil vähe. Taimed Taimed katavad vaid väiksemat osa saarest, liustikel ei kasva midagi. Põhjaja idarannikut katab enamasti tundrataimestik, märjas ja soojemas eldelaosas levivad soostunud niidud turbamuldadel. Õiget metsa pole Islandil kunagi laialdaselt kasvanud. Vähesedki suuremad puud raiusid viikingid pärast saare asustamist maha. Loomad Islandi ümbritsevates vetes esineb 17 vaalaliiki ja mitu hülgeliiki. Maismaaimetajatest elas saarel enne inimasustuse teket vaid polaarrebane. Islandil on kohatud 369 linnuliiki. Roomajad ja kahepaiksed puuduvad. Saart ümbritsev meri on kalarikas. Lääneislandi maastik Click to edit Master text styles Second level Third level
2)elukutselised 3)kuningad, kes olid alla jäänud maa pol ühendamisega seotud võitlustes. Põhjus:kliima, põlluharimiseks sobiliku maa nappus, rahvastku üleküllus Peamised teed:1)läänetee-piki saksa-ja Pr rannikut, Inglismaa, Iirimaa, Hispaania rannik, läbi Gibraltari Vahemerre, selleäärsetesse pk-desse 2)Idatee-Läänemerest mööda Dnepri ja Volga jõgesid Musta/Kaspia mere äärsetele aladele- Bütsantsi 3)Retked avaookeanile-9saj jõudsid Norra viikingid Islandile,-Gröönimaale, ~1000 Leif Erikson jõudis P-Am ranniule. Usund-loodusesemete austamine, esivanemate hingede tähtsus-valhalla(viikingite taevas), päikesekultus. 11saj keskel võtsid vastu ristiusu, tekkisid kristlikud Skandinaavia kr-d Jumalad-Thor-taeva/piksejumal, Oden-päikese/sõjajumal+tarkuse ja luule kaitsja, Frej ja Freja-viljakusjumal, Loke-saatana osa 12.Suurbritannia rahvad 1)Keldid-10-15saj ekr rändasid Pr aladelt SB-sse. Paari saj jooksul asustasid kogu SB. Isaj
Venet meenutavad silmaauguga kirved. Hariti põldu ja kasvatati loomi. Õhuke kultuurikiht ja vähe leide. Matusepaigad asulast eemal, kõrgema künka otsas. iseloomustavad muistised- metalliaeg- pronksiaeg-vanem pronksiaeg: metalltööriistad esialgu defitsiitsed, arendati edasi vanu tööriistu. Prooviti imiteerida metalli väljanägemist. Noorem pronksiaeg:muudatused matmises-kivikirstkalmed, laevkalmed(põletusmatus), maahauad 3. Suhted naabritega: idaslaavlased, balti hõimud, viikingid. Rahvusvaheliste kaubateede kujunemine ja Eesti. Õpik lk. 30-43 alates keskmisest rauaajast teravnesid suhted naabritege, massiline linnuste ehitamine sai alguse. idaslaavlased: esialgu olid rahulikud, kuid peale jaroslav targa tartu vallutamist teravnesid. Viikingid vennad, rootsist. balti hõimud: suhteid balti hõimudega teravdas oluliselt idaslaavlaste liikumine põhja poole. Osad segunesid, osad põgenesid. 7.sajandist läti hõimud tahtsid liigutada piire eesti arvelt põhja poole. 4
Gutenberg. Keskaja lõpuks teadsid enamik haritlasi et Maa on kerakujuline. Varauusagsed ümbermaailmareisid kinnitasid seda.Peale seda arvati et Maa on keskne,hiljem avastas Kopernik et planeedid liiguvad ümber päikese. Kopernik kõhkles seda avaldada kuid temaga nõustus Galilei Pilet 4 *Viikingid Elukoht, tegevusalad, tähtsus Euroopas, kultuur. Viikingid olid pärit Skandinaaviast. Nende tegutsemise hiilgeaeg oli 8-11 sajand. Viikingid olid põlluharijad, sõdalased ja kaupmehed.Nad austasid loodusjõude, eriti päikest ning esivanemaid..Nad nägid maalima kolmeosalise ilmapuuna. Maailm oli kujutluses neil paljude müütilisete olenditega näiteks mäevaimud,trollid ja naissõdalased-valküürid. Valküürid kogusid lahinguväljadelt sõdalaste laipu et viia nad hukkunud sõdalaste valda Valhallasse. Jumalateks olid näiteks Odin ja Thor. Haritava maa vähesus sundis viikingitel korraldada rüüsteretki mujal maades
Andid (antid), keda on peetud varajasteks idaslaavlasteks (s.o ukrainlaste, valgevenelaste ja venelaste esivanemateks) elasid tõenäoliselt Dnepri ja Dnestri vahelisel alal. Slaavi hõimud olid sõjakad. Rikaste ja mõjuvõimsate pealikute juhtimisel tegid nad sõjakäike Bütsantsi. Vana-vene riigi tekke küsimus kuulab vaieldavate probleemide hulka. On kujunenud kaks teooriat: normannistlik ja antinormannistlik. Normannistliku teooria pooldajad väidavad, et Vana-Vene riigi lõid viikingid, sest slaavlased olid sel ajal veel metslaste tasemel ja seega võimetud oma riiki rajama. Antinormannistliku teooria pooldajad peavad eeltoodut legendiks, mille mõtles välja kroonik ise(vaata lk 64). Russide nime päritolu seostavad nad ühe idaslaavi hõimuga kes elas Dnepri väikese lisajõe Rossi ääres. Nemad olevatki andnud nime kogu vene riigile ja rahvale. Kuid viimasel ajal on üha enam ajaloolasi tunnistanud Rjuriku
Kesk-Ameerikasse. See reis oli ka kõige rängem, mitmel korral tabasid tema laevu orkaanid ja tormid. Reisi lõpus mees peaaeugu enam ei tõusnudki, nägemine oli halb ja teda piinas reuma. /1,lk298-301/ Kolumbus suri 20.mail 1506, ise teadmata, et oli avastanud uue maailmajao- Ameerika. /2,lk 17/ Sain teada, et kuigi Kolumbus on ajalukku läinud, kui Ameerika avastajana, siiski viissada aastat enne Kolumbust olid Põhja- Ameerikas käinud ka viikingid, kelle käigust saadi teada muistsete haudade lahtikaevamisena Põhja- Atlandi Ameerika rannikul. /3/ Kasutatud kirjandus: 1. Man J., Maade avastused. Belitha Press Limited ja Gareth Stevens, Inc. 1990. Inglise keelest tõlkinud Soontak J., tõlge eesti keelde, ,,Koolibri", 1995 61 lk. 2. Sahharov, S. Meritsi ümber Maa. ,,Detskaja Literatura", Moskva 1972. Vene keelest tõlkinud Kreem E.,Jankovski L., tõlge eesti keelde, ,,Valgus 1982 408 lk. 3
Kosmas Indiassesõitja (6.saj) · Laskaris Kananos 15. Saj. Bütsantsi rännumees, teoses Rrsti ala kirjeldused. · Kultuuril suur mõju slaavi maadele. Võtsid vastu õigeusu · Kyrillos ja Methodios kreeka misjonärid, kes koostasid slaavi tähestiku (9saj) · Büts. Tulid valdav osa vaimulikust ja ilmalikust kirjandusest, kirikuõigus ja kiriklik kunst. · Suurel määral rakendati slaavi maades ka Büt. Riikluse elemente. Viikingid ja nende kultuur · Viikingid olid Skandinaaviast lähtunud kaupmehed ja sõdalased, kes mitme sajandi jooksul rüüstasid ja vallutasid maid, rajasid kaubulinnu ning asustasid uusi territooriume. Viikingiajaks on loetud 800-1050 · Viikingite nimed: Läänes normannid, paganad, Inglis. Taanlased, Ida-Eur. Nim. neid varjaagideks. · Eri kihtide esidajad: talupojad, elukutselised, kuningad kes olid alla jäänud maa pooliitilise yhendamisega seotud võitlustes.
Hooneid ilustati vaid geomeetrilise ja taimornamendiga kuna on keeld kujutada allahi loodud elusolendeid. Indoneesias oli levinud varjuteater. Teadus nn tõelised islami teadused olid kõik seotud koraaniga. Ebn Mansur koostas kairos 13.saj araabia keele entsüklopeedia, Tadziki teadlane Ibn Sina sai tuntuks meedikuna jne. Vana-vene riik Vana-vene riigi teke normannistliku teooria järgi lõid Vana-vene riigi viikingid, sest slaavlased ise olid sel ajal veel metslaste tasemel (tegelt on siiani ) ning võimetud riiki rajama. Antinormannid peavad eelnevat legendiks ja arvavad, et vene riigile ja rahvale andis nime idaslaavi hõim, kes elas Dnepri väikes lisajõe Rossi ääres. Riigi tekkeajas langevad nende arvamused kokku, see on aasta 882. Muinasusund ja ristiusu vastuvõtmine tähtsal kohal olid idaslaavlastele usundis surnute austamine ja esivanemate kultus. Tähtsal kohal olid päikesejumalad Svarog ja
Karolingide valitsejasuguvõsale andis nime Karl Suur 4. Kust tuleb ja mida tähendab miniatuur/miniatuurmaal? Raamatute pilte nimetatakse neis kasutatud punase värvi miniumi järgi (menniku) järgi miniatuurideks. 5. Mis on manuskript? Raamat, mille kirjutamiseks kulus terve eluaeg. 6. Mis on initsiaal? Kaunistatud suured algustähed 7. Kes on viikingid? Skandinaaviast pärit meremehed, kes rüüstasid laevu ja käisid röövrännakutel. 8. Mis asjad on ruunikivid? Viikingite kaunistatud kivid, mis nad jätsid erinevatele mandritele. 9. Kes oli karolingide aja suurim valitseja ja kus linnas ta elas? 10. Joonista A5 paberile kas koolis või kodus initsiaal või nielloo/paelornament
Feodalismile on omaseks peetud selliseid tunnuseid: isiklike suhete tähtsus senjööride ja vasallide vahel, maa kui peamine sotsiaalmajandusliku kindluse alus ning sõjameestest aadelkonna juhtiv roll ühiskonnas. Mis olid feodaalühiskonna tugevused ja miks läänikord püsima ei jäänud? Üheks tugevuseks võime pidada seda, et feodaalkord tagas tugevad sõjaväed ja ustavad sõjamehed, mis olid keskajal väga olulisel kohal. Varakeskaegses Euroopas, mida ründasid põhjast viikingid, idast ungarlaste hõimud ja lõunast araablased, suurenes vajadus tugeva ratsaväe järele. Samas olid varustus ja sõdimiseks sobilikud hobused kallid, valitses naturaalmajandus ning sõduritele palka ei makstud. 8. Sajandil oli Frangi riigil tarvis püsivat ratsaväge ja nii viis Karl Martell feodaalsüsteemi kindlamale alusele, jagades oma vasallidele sõjateenistuse eest maatükke. Naturaalmajanduse
Loodi õppeasutusi, millest kuulsaim on Achenis. - Pärast Karl Suurt päris võimu tema poeg Ludwig I Vaga, kes jaotas riigi oma poegade vahel. Tema pojad sõlmisid VERDUNI kokkuleppe, mis jaotas kunagise Frangi riigi lõplikult kolmeks. Ida-Frangi riiki hakkas valitsema Otiidide dünastia (hiljem Saksa-Rooma riik). Lääne-Frangi riigis haarasid võimu Kapetingid ja panid aluse Prantsuse kuningriigile. Lõuna-Frangi riigiiknes Itaalia aladel. 4. Viikingid (§7): kes nad olid, kuhu sõitsid, kuidas neist said Normandia valitsejad, usund. normannid, varjaagid, Valhalla, Thor, Oden, ruunid, saagad Viikingid olid skandinaavia päritolu meresõitjad. Neid oli kõigist ühiskonnakihtidest.1) Talupojad, kes käisid kaupa müümas, ostmas, vahetamas, talvel kui polnud muud teha. 2) Mõned olid elukselised, näiteks pere noorimad pojad. 3) Oma meeste eesotsas olevad kuningad, kes kukutati võimult. Sõdalased - läksid rüüstama, kauplejad -
munkade töö jäi soiku. Kloostritest kujunesid välja suured naturaalmajanduslikud majapidamised. Karolingide renessanss kultuuri elavnemine Karl Suure ja tema poja valitsusajal. Karl Suur kutsus oma õukonda silmapaistvaid õpetlasi, kes uurisid antiik kirjanust, eriti Piiblit, kirjutasid neid ümber. Sel ajal rajati ka koole, et lisaks munkadele saaksid hariduse ka ülikute pojad. See hävis koos Frangi riigi killustumisega. Skandinaavia ja viikingid Skandinaavia ühiskond põhilised tegevused olid põlluharimine, karjapidamine, küttimine, kalapüük. Enamik inimesi olid vabad. Elati suurte taludena, mida juhtisid taluperemehed ehk bondid, kes pidasid ka orje ehk trääle. Tähtsamad küsimused otsustati koosolekutel ehk tingidel või alltingidel. Rikkamate bondide seast valiti konungid, kes valitsesid väiksemaid või ka suuremaid kogukondi. Merenduse ja kaubanduse elavnedes hakkasid konungid oma
kuninglikuks residentsiks. Kuigi loss langes varemetesse pärast 17. sajandit, remontis markii Bute selle põhjalikult enne valitsuse hoole alla sattumist 20. sajandil. Rothesay loss on ehitatud kas Alan Stewarti või tema poja Walter Stewarti poolt. Alanile anti see maa kuningas William I poolt aastal 1200. Kõigepealt ehitati puidust loss, kuid ta sai kivist katte aastal 1230. Loss alistati viiking Gillespec MacDougalli poolt. Viikingid võitlesid kolm päeva, lõhkudes kirvestega idamüüri . Aastal 1263, alistati Rothesay uuesti, seekord viiking Haakon IV poolt enne Largsi lahingut. Kuigi Largsi lahing oli ebakindel, kaotasid viikingid oma mõju lääne Sotimaal. Varasemalt koosnes loss ainult 3meetri paksuse ja umbes 43meetri pikkuse seinaga, mis ehitati väiksele künkale ning mille ümber kaevati kraav lossi kaitseks ning mis oli ka ühendatud merega. Peavärav oli lihtne puidust uks ning mis
Pilet 1 *Lääne-Rooma ja Ida-Rooma riigid. Lääne-Rooma langus. Bütsants Lääne-Rooma ja Ida-ooma provintside erinevused: Lääne-Rooma oli roomalik, kuid üsna vaesed ja ka ei olnud nad kõige arenenumad. Lääne-Roomas oli väga vähe linnu. Ida-Rooma oli arenenud nii oma kultuurilt, kui ka jõukuselt. Ida-Rooma linnades räägiti kreeka keelt ning sealt ekporditi palju erinevaid kaupu Läände. Constantinius Suur: Oli Vana-Rooma keiser, kes legaliseeris ristiusu. Teine oluline samm oli see, et ta lasi rajada riigi idaossa uue pealinna Konstantinoopoli. Lääne-Rooma riigid: Põhja-Aafrika, Hispaania, Gallia, Britannia. Need riigid olid roomalikud, jõukuselt ja arengult jäid Ida-Rooma riikidele alla, linnu oli vähe. Ida- Rooma riigid: Kreeka, Väike-Aasia, Süüria, Egiptus. Linnad olid kõrge kultuuriga ja jõukad, räägiti kreeka keelt, eksporditi luksuskaupu Läände. Lääne-Rooma lõpp: Lääne-Rooma nõrkes 395. aastal, kui olude sunnil hakati armeesse palkama ...
· Konsantinoopoli patriarh Bütsantsi kirikupea. Kroonis uue keisri. · Metropoliit piirkondlik kirikujuht · TSENTRALISEERITUD riik tugev keskvõim. Keiser jagas maid feodaalidele. · Feodaalset killustatust ei kujune elas linnas, elatus maa eest saadavast rendist. · Palju vabu inimesi tugevuse alus vabad talupojad. Maksti makse. Bütsantsi vaenlased · Bulgaaria riik (7.-11. saj) · araablased (7.-9. saj) · viikingid, Kiievi-Vene (9.-10. saj) · türklased 1071.a Mansiketi lahing-Bütsants kaotab türklastele Väike-Aasia. Keiser palub Euroopalt abi, lükkab käima ristisõjad. Usulised kodusõjad · Ikonoklastid ikoonipurustajad.Leon III pooldajad (730. a keelustas ikoonid). · Ikonoduulid ikooniteenijad. Keisrinna Theodora pooldajad. (843. a taastas ikoonide austamise). Kultuur · Vahelüli idamaade ja Lääne-Euroopa vahel. · Antiikeeskujude austamine, arendamine.
liikumisvahendiks arvatakse olevat puutüvi, esimeseks paadiks aga puutüvest õõnestatud paat. Vana Egiptuse Derelbahesi templi varemetest leitud skulptuurid annavad märku, et juba 2500 a. e. Kr. kasutati pikkade aerudega sõudmist. Seda sporti ülistasid antiikaja poeedidki - Homeros foiniiklaste sõudekunsti ning Vergilius esimesi sõudevõistlusi. Põhja Euroopas kujunes sõudmine eriti oluliseks liikumisviisiks. 8. sajandi keskpaigast kuni 11. sajandini röövretkedel osalenud viikingid vedasid oma saaki just aerude taga higistades. Nagu selgub, on sõudmine võimalik ka kuival maal. Selleks pole vaja muud, kui kõrvaloleval pildil asuvat aparaati. See Concept 2-e nime kandev seadeldis konstrueeriti esmakordselt 1981. aastal. Concept 2 ergomeetrit peetakse üheks ideaalseimaks treeningvahendiks üldse, kuna ligi 80% Sinu lihastest saavad koormust. Tema kasutusvaldkond on väga lai. Masin on kogunud populaarsust üle maailma. Ergomeetrit kasutatakse näiteks naftapuurtornidel,
m.a.) 6. Rooma kunst 753 e.m.a 476 7. Etruskide kunst 8. saj e.m.a. 4. saj e.m.a 8. Varakristlik kunst (313 Rooma riigiusund; ) 9. Bütsantsi kunst (395 - 1453) Aastal 395 jaotati Rooma riik kaheks: Lääne-Rooma ja Ida-Rooma keisririigiks. Viimast hakati ta pealinna Konstantinoopoli (praeguses Türgis asuva Istanbuli) kreekakeelse nime Byzantion järgi kutsuma Bütsantsiks. 10. Vanavene kunst (X saj lõpp XVIII saj alguseni) 11. Karolingid, merovingid ja viikingid (476(keskaja algus) 814(K.Suure surm)) 12. Romaani kunst (X saj XII saj/ Saksamaal XIII saj keskel) 13. Gooti kunst (XII saj II pool 16. saj) 1. varagootika - 12. sajandi II pool 2. kõrggootika - 13. ja 14. sajand 3. hilisgootika - 15. sajand ja 16. sajand Kõige varem- juba 15. sajandil loobuti gootikast Itaalias. 14. Renessanss (sünd. XV saj Itaalias XVI saj keskpaik) Madalmaade renessanss(Belgia, Holland) Saksa renessanss 15
varakeskajal Varakeskajal 9.-11. sajand toimusid suured rahvasterändamised ning oli ka suur kriisi aeg. Eelkõige oli see Euroopale invansioonide ajastu, mil sissetungijaid tuli igast ilmakaarest. Tuldi nii meritsi kui ka mööda maismaad. Iga eri rahvuse invansioon ei jätnud Euroopa kujunemist külmaks, vaid mõjutas selle rahvaid ja arengut tugevalt. Euroopa meredele ja jõgedele ilmusid Skandinaaviast pärit normannid ehk viikingid, kelle eesmärgiks oli õnneotsimine, täpsemalt rikastumine. Selleks võtsid nad ette retki samuti rüüsta, mis ulatusid Põhjamerest Kaspiani.Rännates pikki maid, avastasid põhjala inimesed 9.sajandil Islandi. See oli positiivne saavutus, sest leiti uus maa, laiendati Euroopa ala ning kuna see kuulus algul viikingitele, siis oli neil võimalik asutada see enda normide ja tahtmiste järgi. Samuti olid
professionaalsete sõjameeste organisatsioon. Nende eesmärgiks oli Issanda Haua kaitsmine ja võitlus muhameedlaste vastu. Ordude liikmeskond jagunes kolmeks seisuseks: rüütelvennad, preestervennad, teenijavennad. Ordut juhtis tavaliselt suurmeister, kelle võim oli eluaegne. Ordumeistri valis ordukapiitel, kuhu kuulusid ordu kõrgemad ametnikud. 9.-11. Sajand oli Euroopas kriisi aeg, sest sissetungijaid tuli igast ilmakaarest. Põhjast skandinaavlased ehk viikingid, lõunast moslemid, maismaadpidi Aasiast ungarlased. Ristisõjad toimusid 1096-1291. Põhjuseid ristisõdadel oli mitu: 1) et suurendada paavsti autoriteeti, 2) parandada elujärge, 3) kontroll Vahemere kaubanduse üle. Tagajärgedeks oli: 1) paavstluse vastane kriitika kasvas, 2) kuningavõim tugevnes, 3) Itaalia kaubalinnade õitseng, 4) kolme tsivilisatsiooni vastastikune vaen, 5) Araabia teaduse ja tehnika mõju. Ristisõdasi oli kokku 8 tükki.
arheoloogiline kultuur sarnaste leidudega kultuur, soorauamaak pruunikas roostekänkraid meenutav maak, aletamine alepõllu tegemine ehk põllu saamine metsa maha rajumise ja puude põletamise teel, söödiviljelus põlluharimissüsteem, kus osa põllust olu söödi all e puhkas ja teine osa vilja all, kolmeviljasüsteem põlluharimissüsteem, kus osa põllust oli talivilja, osa suvevilja ja osa kesa all, kivikirstkalme ringikujuliste müüridega piiratud eriline maapealne hauarajatis, tarandkalme nelinurksete müüridega piiratud maapealne hauatisaraj, linnus järskudele nõlvadele ja suurtele küngastele rajatud kaitseehitis, tsuudid eestlaste ja mõningate teiste idapool elanud läänemere soomlaste nimetus vene kroonikates, adramaa ühe adraga haritav maa, malev maakonna väeüksus, mis koosnes ratsa- ja jalameestest, animism elusa ja eluta looduse hingestamine, rehielamu, sutsutuba eestlaste väike palgist hoone, kus elati ja kuivatat...
10 klass Kordamisküsimused: keskaeg 1. Dateeri keskaeg 1492. a 2. Iseloomusta märksõnadega keskaja erinevaid etappe, piiritle ajaliselt. Varakeskaeg 5-11. saj viikingid, metsik aeg, puudusid seadused, barbarite rüüsteretk Kõrgkeskaeg 11-13. saj riikide areng, keskvõim, ristisõjad, paavsti võimu suurenemine, Hiliskeskaeg 14-15. saj ketserlus, paavstivõim nõrgeneb, capitalism, bütsants langeb 3. Skisma- aeg, sisu, millised pooled kujunesid(kus asus keskus, kes juhtis) millises kirikus olid lubatud emakeelsed jumalateenistused? Skisma 1054.a, usk ja kirik lõheneb,
läände. 9. Saj lõpuks jõudisd välja Doonau madalikule ja jäid sinna paikseks. Seal elasid varem avaarid, Karl Suur olid nad minema ajanud, nüüd asustasid selle ala uuesti ungarlased. Pärast seda umbes poole sajandi jooksul (10. Saj esimene pool) kannatas ülejäänud Euroopa ungarlaste rüüsteretkede all. Ajapikku võtsid ungarlased vastu ristiusu ja see tõi kaasa rüüsteretkede lakkamise. Põhjast ründasid Euroopat viikingid. Põhjus põllumaa vähesus, seda oli raske harida, võimuvõitluses allajäänud olid need, kes retkedele läksid. 800.-1050. oli viikingiaeg. Viikingite retkede puhul saab rääkide nn lääneteest ja idateest. Läänetee piki Lääne-Eroopa rannikut, Island, Gröönimaa. Nende retkedega tegelesid peamiselt Norra ja Taani aladelt pärit viikingid, need toimusid peamiselt mööda merd. Idatee tee variaagide jurest kreeklasteni, tee Skandinaaviast Bütsantsi läbi idaslaavi
vaenlaste vastu 2) saada juurde maad 3) kristlaste pühapaikade vabastamine Palestiina aladel Tagajärjed: 1) kultuurikontaktid Lääne ja Ida kultuuride vahel 2) läänemaailma ja islamimaailma vaheline vaen 3) tutvuti võõramaa saadustega 11. Viikingiaeg oli Euroopa ajaloo periood 8.sajandist 11. sajandini. Sel perioodil rändasid Euroopa meredel ja jõgedel viikingid, kes valdavalt tegelesid kaubatsemise ja sõjandusega. Ühiskonna iseloomustas: ülerahvastus, välja oli kujunenud sugukonnavanematest ülikute võim, kuid mitte veel riiklus, mis isepäiseid ülikuid taltsutanud oleks. Usund: Skandinaavlaste mütoloogia oli suhteliselt arenenud, see koosnes sadadest suurepärastest lugudest ja neil oli olemas ka oma kiri, kuid piibli või koraani taolist pühakirja. Tähtsamad jumalad olid Odin, Thor ja Freya.
c) inglased Algelist püssi nimetati a) tuletoru b) musket c) püstol Johannes Gutenberg oli a) sakslane b) prantslane c) rootslane Lääne Euroopas nimetati viikingeid a) normannid b) piraadid c) varjaagid Esimene eestikeelset teksti sisaldav raamat trükiti Saksamaal aastal a) 1525 b) 1535 c) 1631 Esimeste eurooplastena jõudsid Ameerikasse a) hispaanlased b) inglased c) viikingid Kolumbus sõitis esimest korda üle Atlandi ookeani aastal a) 1492 b) 1498 c) 1519 Hispaanlased hakkasid Ameerika põliselanikke nimetama a) ameeriklased b) indiaanlased c) punanahad Ameerikast toodi uute põllukultuuridena Euroopasse a) kartul b) naeris c) tomat Esimestena purjetas üle Vaikse ookeani a) Erik Punane b) Kolumbus c) Magalhaes Kontrolltöö nr. 4
Siit pärinevad pronksiaja leiud. ringvall-linnus ehitatud madalale kühmule või tasasele maale, nõudsid kõige rohkem tööd, sest pidi piirama igast küljest Kalevipoja säng asusid vooremaastikul, kahelt poolt kaitsti, kahelt poolt oli looduslikult kaitstud, kaugvaates meenutasid sängi. 3. Vasta: a) Ruunikivi (oli pilt) b) Kust võib seda leida? c) Kuidas on see seotud Eesti ajalooga? VASTUS: a) ruunikivi b)võib leida Skandinaaviast ja Eestist c)on tunnistuseks, et viikingid tegid sõjakäike Eestisse ja pühendati tähtsamate Eestimaal langenud viikingite mälestusele, seega suutsid eestlased küllalt tugevale vastasele vastu panna ja sooritada vasturetkigi. 4. Kuidas on Eesti muinasajaga ja millise perioodiga muinasajast seotud järgmised isikud või kohanimed? a) Jaroslav Tark b) piiskop Fulco c) Sigtuna d) Jurjev VASTUS: a) Jaroslav Tark Kiievi suurvürst, tegi 1030. aastal sõjakäigu eestlaste vastu, võitis ja rajas Tartusse tugipunkti (rauaaeg)
kisklevaid koletisi. Ornamendile lisati siiski ristimotiiv või mõni muu kristlik märk(nt. evangelistide sümbolid ingel,lõvi,härg,kotkas). Kujundati ka initsiaal, mis võttis enda alla mõnikord isegi terve lehekülje. Inimese kujutamisel olid iiri mungad väga kohmakad ja abitud. Iirimaa omapärase usuelu tunnistajatena on säilinud väikesi külakirikud ja kiviriste, mille reljeefid kujutavad endast parimad osa tolleaegsest skulptuurikunstist. Iirimaa kultuuri õitsengu lõpetasid viikingid. 751. a. sai Frangi riigi kuningaks Pippin Lühike, kelle poja Karl Suure järgi nim. uut valitsejadünastiat Karolingideks. Karl Suurele allusid suured maa-alad. Lääne-Euroopa kultuuritase oli sel ajal siiski väga madal, vaid väga vähesed oskasid lugeda ja kirjutada. Siiski oskas Karl Suur kõrgelt hinnata kirjasõna tähtsust ja koondas oma õukonda haritlasi ja laskis ümber kirjutada antiikajast pärit käsikirju. Karolingide aja arhitektuuris sagenes kivihoonete püstitamine
neid vaimude ja haldjate koduks. Turbarabasid on kasutatud ka ohverdamiseks, Euroopas on mitmetelt rabaaladelt leitud peaaegu täielikult säilinud laipu. Tänu happelisele keskkonnale on turbarabad head säilituskeskkonnad, mistõttu püsivad loomsed jäätmed erakordselt hästi. Turbarabadel oli minevikus ka metallurgiline tähtsust, nad olid peamised soorauaallikad. Viikingid kasutasid näiteks soorauda peamiselt mõõkade ja soomuste loomiseks. Sõltuvalt turbatüübist on tal eri kasutusalasid. Põhjaveest toitunud hästilagunenud madalsooturvast kasutatakse peamiselt kütteturbana, vähem väetise ja komposti valmistamiseks ning meditsiinis. Sademetest toitunud vähelagunenud kõrgsoo- ehk rabaturvast kasutatakse põllumajanduses alusturbana, vähem aianduses ning absorbeerivate materjalide tootmises.
Künnipõllundust arendas puuadrale rauast otsa lisamine. Kasutusel oli 2-väljasüsteem. Künnipõllunduse arenguga muutuvad üksikpered omaette majandusüksusteks. Nendest kujunevad külakogukonnad. Sellest ajast on esimesed ribapõllud – põld jagati ribadeks, nii et iga talu sai võrdselt head ja halba maad. Elatakse suitsutoas. Maeti kivikalmetesse. Elavnesid suhted skandinaavlastega. Suhted Vana-Vene riigiga rahumeelsed sellel ajal. Viikingid tegid Eestisse ka sõjakäike. Seleta mõisted: Kolmeväljasüsteem – ühele põllule külvati talivili, teisele suvivili, kolmas oli kesaks. Kärajad – külakoosolekud, kus osalesid kõik vabad mehed. Animism – hingeusk, usk elusolenditesse ning elutute esemete ja loodusnähtuste hingestatusesse Kunda kultuur – mesoliitikumiaegne kultuur (9000-5000eKr), levis Läänemere idaranniku maades, alates Lõuna-Soomest kuni Leedu lõunaosani.
Sinna sisse on maetud põletatud surnu+ panused. Eriti levinud Kagu-Eesti idapoolsel alal. Aarde peitleiud , koosnevad hõbe- ja kuldesemetest. Viikingiaeg 800- 1050. 19 saj suhtumine viikingitesse negatiivne, põhjuseks omaaegsete kroonikute negatiivne hinnang. Kuna nad olid paganad kujutati neid metslastena. Seoses viikingite arheoloogilise uurimistööna on pilt nendest mõnevõrra paranenud. Tegemist on teatud kirjalike allikate ümberlükkamisega. Viikingid olid suurte avastuste ja saavutuste, meresõidu ja laevanduse tegijad. Nende laevad olid väikesed ja kerged aga väga merekõlbulikud ja nendega oli võimalik teha väga pikki kaugretki. Läänemerel võtavad kasutusele purje( u 750 a paiku), see põhineb kaudsetel andmetel aga teine Salme laev on I konkreetne tõend, et 8 saj keskpaigas oli laevadel puri peal. Viikingitel oli oluline roll Põhja-Euroopas rahvusvahelise kaubanduse arengus ja linnade kujunemise protsessis
(orienteeruti tähtede järgi; algeline kompass)madala süvisega laevad. Euroopa riikidel ei olnud Viikingitele merel midagi vastu panna. Kasuks tuli ka Euroopa feodaalne kihistatus, mistõttu puudusid suures tugevad sõjaväed. Olukord hakkas pöörduma Viikingite kahjuks seoses ristiusu misjonäride tegevusega skandinaavias. Järjest enam viikingeid vahetas muoinas usu ristiusu vastu. Ühiskonna korraldus Välismõjud puudusid, antiikitsivilisatsioonidega Viikingid koku ei puutunud, Säilitasid kaua sugukondliku korra, feodalismi ei tekkinud. Elasid suurperekondadena, mitu põlvkonda, teenijad ja orjad ühes majas. Iga maja juures perekonna kalme. Kõik skandinaavlased kuulusid etniliselt põhja-germaanlaste hulka ja rääkisid muinasskandinaavlaste keelt. Ühine ka kultuur, usund, mütoloogia ja õiguslikud tavad. Kolm ühiskonna kihti: ülikud, vabad talupojad ja orjad. Konung- viikingite ülik Bond- taluperemees Riikluse alged tekkisid 9
koosolekutel ehk tingidel ja maakondade ühiskoosolekutel ehk ühistingidel.Kogukondade pealikud olid konungid(kuningad).Rootsis kujunes 2 suuremat hõimuliitu: põhja pool svealased ja lõunas götalased(mõlemal pool oli oma kuningas). 1.aastatuhande teisel poolel suurenes meresõidu ja kaubavahetuse osatähtsus.Kuna elanikkond kasvas, andis järjest tugevamalt tunda maapuudus.Viikingite salgad hakkasid regulaarselt rüüstama poliitiliselt killunenud Lä- Eu. Ida-Eu olid viikingid tunt.varjaagide nime all. Normannid: Viikingid muutusid lakkamatuks nuhtluseks.Normannid ründasid paiku, kust võis loota kerget saaki, seega kloostreid ja kindlustamata linnu.Neil olid madala süvisega laevad, mis olid kiired ja liikusid mööda jõgesid kiirelt sisemaale.Iga laev küll allus pealikule olid normannid ka võimelised koostööks.Aeg- ajalt moodustasid nad suuri laevastikke.Selline laevastik sõdis Inglismaaga ja Prantsusmaaga. Inglismaal tegid normannide rünnakud lõpu 8.saj
Hiljemgi valmistas viikingitele probleeme sõit Gröönimaalt Euroopasse olud olid kehvad. Looduskeskkonna mõjutuseks tuleks tõenäoliselt pidada ka seda, et põhjus, miks viikingite kolonisatsioon Gröönimaal lõppes, oli Golfi hoovuse ümberpöördumine. 7. Leif Erikssoni ja tema kaaslaste kolonisatsioonikatsed Vinlandis tõid kaasa mitte- heanaaberlikud suhted kohalike elanikega (keda nad nimetasid skrälingiteks [siinkohal esitatud sõna on mugandus vanaskandinaavia sõnast]). Viikingid elasid 4 aastat Ameerika territooriumil, ent pidevate konfliktide pärismaalastega tulemusena olid nad sunnitud Vinlandist lahkuma. Erik Punasel ei tekkinud kohalikega konflikte sel lihtsal põhjusel, et need üldiselt puudusid. 8. Reisi juhile on väga vajalik oskus olla pealik. Selline joon oli vägagi olemas näiteks Erik Punases Islandilt pagendatuna suutis ta tänu oma veenmisoskustele ning ka teotahtele panna endale järgnema vähemalt 35 meest
Ameerika rahvuse kujunemine 17.- 18. sajandil- ameerikalikku elulaadi ja mõtteviisi kujundanud ajaloolised tegurid. Arvatakse, et esimesed inimesed jõudsid Ameerikasse 35 000- 15 000 aastat tagasi. Esimeste eurooplastena jõudsid Põhja-Ameerikasse Norra viikingid Leif Erikssoni juhtimisel aastal 1000. Pärast Columbus I avastusretke 1492. aastal hakkasid Põhja-Ameerikasse jõudma ka teised rahvused: inglased, prantslased, hollandlased ning rootslased. Ameerikasse asumise põhjusteks olid seiklushimu, kulla leidmise soov, ettevõtlikus ning mitmed usulised põhjused, näiteks puritaanide tagakiusamine Inglismaal. Majanduslikeks põhjusteks olid tarastamised Inglismaal ning talupojad jäid selle tagajärjel maast ilma. Ameerika rahvuse kujunemisele
Lähisarktiline, Arktiline/Antarktiline. 14. Mis ühendab samas kultuuriruumis elavaid inimesi? sarnased väärtushinnangud, mõtlemisharjumused ja tegevusviisid 15. Miks võeti juba minevikus ette merereise võõrastele maadele? eesmärgiks oli koguda teadmisi maailma eri piirkondade kohta. Nad otsisid võimalusi uute loodusvarade hõlvamiseks, ohutute kaubateede leidmiseks v kaugete maade vallutamiseks. 16. Milliseid piirkondi uurisid viikingid? Atlandi ookeani põhjapoolseid saari 17. Mis on koloonia ja miks neid rajati? Koloonia ehk asumaa on mingist riigist poliitiliselt ja majanduslikult sõltuv territoorium, mis pole selle riigi osa. Rajati selleks, et oleks ohutuid kaubateid ja kaugeid maid vallutada. 18. Millised on suhted kunagiste kolooniate ja nende emamaade vahel? Suhted on head ja on säilinud ühtekuuluvustunne ja majanduslik huvi mõlema kultuuri vahel. 19. Nimeta Eestist pärit maadeuurijaid
MOSLEMIRIIGID.Kalifaadi maid ühendas araablaste võim ja islam. X saj lagunes kalifaat 5 iseseisvaks islamiriigiks:Hisp,Eg koos P-Aaf,Süüria,Iraak,Iraan. Võim läks riigis kaliifidelt sultanite ehk väepealikest valitsejate kätte. Iraani ja Kesk-Aasia valitsejad palkasid oma sõjateenistusse türklasi,kellede seas tõusis esile seldzuki hõim.Nad võtsid omaks islami usu ja tungisid XI saj Kesk-Aasiasse ja Iraani.Ka Iraak ja Süüria langesid seldzukkide võimu alla. Seldzuki sultanid valitsesid Iraanist Vahemereni ulatuvat hiigelriiki. 1071. vallutasid türklased Väike-Aasiaseldzukkide riigi tuumikala. Seldzukkide suurriigi lagunemisele järgnes pol killustatuse ja võõrvallutajate sissetungide periood. Algasid ristisõjad1099.vallutasid ristisõdijad Jeruusalemma. Islamiriikidele said ohtlikuks mongolid. XIII saj ühendas Tsingis- khaan mongolid; 1206. sai temast suurkhaan. Mongolite ratsaväe ratsanikud jagas ta tuhatkondadesse ja kümmetuhatkondadesse...
Pühakuid mälestati enamasti nende surmapäeval. Ka nende haudu külastati lootuses pühakute imeväest osa saada. Lisaks pidavat erilist väge omama ka pühakute säilmed ehk reliikviad, mis kaunistati äärmiselt uhkelt ning rikkalikult. Neid viidi ühest kohast teise ning sageli ka varastati. Sellise liikumise tagajärjel ei saa enam tänapäeval kindel olla, milline reliikvia on ehe ja milline võlts. Euroopa oli killustunud ja seega ka haavatav. Meid ründasid araablased, viikingid ja ka normannid, kuid nad rahunesid, kui võeti üle ristiusk. Läänekristluse piiride laiendamise soovi tõttu hakkavad toimuma ristisõjad. Ristiretkeile mineku jaoks oli vaja raha koguda, sest varustus ei olnud sugugi mitte odav. Sõdima motiveeris neid usuline motiiv. Võitjaks jäid nii siis, kui sured usu eest võideldes, kui ka siis, kui naased elusana. Siis ootas sõdijat au ning kuulsus. Ridtisõdade edasitungi suundadeks oli Jumala maa ehk Jerusalem, viimaste
mõõka, vasakus käes oli tal kilp ning peas oli rauast kiiver. Keha kaitses soomusrüü. Raske relvastusega oli ta väga kohmakas. Rüütliväed olid suhtelised väikesed. Lahingus rivistusid nad pikka viirgu. Vaenlaseid vangistati ning nende eest nõuti lunaraha. Sõdimisest vabal ajal armastati süüa, juua, pidutseda, jahti pidada ja turniiridel osaleda. Võitja sai tavaliselt auhinnaks võidetu relvastuse. Keskaegsetele turniiridele kogunes palju pealtvaatajid. 7) Viikingid ühiskond, retked Viikingiteks nimetatakse Muinas-Skandinaavia meresõitjaid. Nad on tänapäeva rootslaste, taanlaste, norralaste ja islandlaste esivanemad. Viiking tuleb sõnast vik, mis tähendab laht. Viikingite laevu nimetati drakkariteks. Viikingid tegutsesid esialgu Läänemeres ja Põhjameres. Alates 9. sajandist muutusid nad Lääne-Euroopa suurimaks hirmuks. Nad sõitsid mööda Euroopa jõgesid, Vahemerd, Musta merd. Nad olid ka kaupmehed
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
