Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"viikingid" - 379 õppematerjali

viikingid on väga mitmekülgsed ja kultuuririkas rahvas, et saada põhjalik ülevaade viikingitest kuluks arvukalt tunde, et tutvutada selle fantastilise kultuuri ja uskumuste detaile. Viikingid austasid loodust ja imetlesid üleloomulikke olendeid.
thumbnail
3
doc

Viikingid, Šamanism, usundid

Elasid Skandinaavia ja Jüüti ps'l ja olid prguste rootslaste,taanlaste,norralaste,islandlaste esivanemad. Idas varjaagid, lanes normannid.Ruunikiri. Tegelesid loomakasvatuse, kalapüügi, merepiraatluse,orjakaubandusega. Rajasid Vana-Vene Rjuriku riigi.Elati külades,suviti olid mehed meresõitudel -merereisid:Läänemere ja Ida-Euroopa siseveid pidi Musta- ja Vahemereni(Bütsants), Gröönimaa & Ameerika. Aastal 981 maabus norralane Erik Punane tundmatule saarele ja nimetas selle Grönland(grön-roheline,land-maa) ta valetas teadlikult ja meelitas sinna hiljem paljud inimesed elama. Aastal 986 tahtis norralane Björn Erik Punasele Gröönimaale külla minna,kuid eksis teelt ja sattus Ameerikasse. Ilmselt on Eriku järglased kliima külmenedes ka Ameerikasse kolinud. 16.saj oli osa indiaanlasi heledaverelised. -laevad: väiksed,kerged,hästi manööverdavad. Liikusid pööratava...

Kultuurilugu
11 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Suur rahvaste ränne

Makedoonia dialektil põhinev slaavi keel sai nii kiriku kui ka Balkani ja idaslaavlaste kirjakeeleks Ristiusu vastuvõtmisega tõusis slaavlaste kultuuritase ja see aitas kaasa ka eri rahvaste kokkusulamisele. Hoolimata lõhenemisest roomakatoliku (lääneslaavlased) ja kreekakatoliku (idaslaavlased) riikideks, kuuluvad slaavlased alates ristiusustamisest siiski Euroopa kultuuriruumi. Slaavlaste levik Taanlased, rootslased ja norralased olid normannid e. viikingid . Põhjala rahvaste laienemine teistesse riikidesse sai alguse ülerahvastatusest, võitlushimust, seiklusejanust ja seikluslustist, kuid ka rahulolematusest poliitiliste oludega (kuningavõimu tekkimine). Tehniliseks eelduseks oli vana aerupaadi asendamine kiiluga paadiga (Gokstad. Iseberg), millel oli tugevdatud põhjaplangutus kiilu jaoks ja mast purje hoidmiseks. Esialgu (u 500 a-tel) elasid taanlased Taani saartel, Skänes, hiljem Jüütimaal. U. 600 aastatel...

Ajalugu
123 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Ajalugu II kursuse kokkuvõte

- Pärast Karl Suurt päris võimu tema poeg Ludwig I Vaga, kes jaotas riigi oma poegade vahel. Tema pojad sõlmisid VERDUNI kokkuleppe, mis jaotas kunagise Frangi riigi lõplikult kolmeks. Ida-Frangi riiki hakkas valitsema Otiidide dünastia (hiljem Saksa-Rooma riik). Lääne-Frangi riigis haarasid võimu Kapetingid ja panid aluse Prantsuse kuningriigile. Lõuna-Frangi riigiiknes Itaalia aladel. 4. Viikingid (§7): kes nad olid, kuhu sõitsid, kuidas neist said Normandia valitsejad, usund. normannid, varjaagid, Valhalla, Thor, Oden, ruunid, saagad Viikingid olid skandinaavia päritolu meresõitjad. Neid oli kõigist ühiskonnakihtidest.1) Talupojad, kes käisid kaupa müümas, ostmas, vahetamas, talvel kui polnud muud teha. 2) Mõned olid elukselised, näiteks pere noorimad pojad. 3) Oma meeste eesotsas olevad kuningad, kes kukutati võimult. Sõdalased - läksid rüüstama, kauplejad -...

Ajalugu
216 allalaadimist
thumbnail
19
odt

Keskaeg ja varauusaeg

Pojad läksid tülli ning tekkisid kodusõjad. Karl Suure pärandit killustati. Pojad kogunesid Verduni ja sõlmisid kokkuleppe, mis Frangi riigi lõplikult kolmeks osaks jaotas. Ida ­ tulevane Saksa Lõuna ­ Itaalia Lääne ­ Prantsusmaa VIIKINGID viiking = Lääne-Euroopas normann = Inglismaal taanlane = Ida-Euroopas varjaag Viikingid olid Skandinaaviast lähtunud kaupmehed ja sõdalased, kes rüüstasid ja vallutasid maid ning asustasid uusi kaubalinnu ja territooriume. Retkedel käisid talupojad, et müüa või saadusi vahetada, kui avanes võimaus ­ rüüstasid. Viikingid olid juba osalt ka elukutselised. Pere vanimale pojale pärandati talu, noorematele jäi ülesanne käia mere-, sõja- ja kaubandusretkedel. Viikingid sõitsid mööda meresid ja jõgesid. Ründasid Inglismaad, Frangi riiki, Itaaliat,...

Ajalugu
511 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Muinaseesti ja muistne vabadusvõitlus

2. KIVIAEG- vanem kiviaeg ehk paleoliitikum keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum uuem kiviaeg ehk neoliitikum Paleoliitikumi Eesti ajaloos välja ei tooda. Kõik leiud on kadunud. Mesoliitikum ( u. 9000-5000 eKr) Neoliitikum (u 5000 ­ 1800 eKr) neoliitiline revolutsioon- mindi üle karjakasvatusele ja põlluharimisele. 1 2 PRONKSIAEG- vanem pronksiaeg (u 1800-1100 eKr) 3 noorem pronksiaeg (u. 1100-500 eKr) RAUAAEG- vanem rauaaeg (u 500 eKr- 450 pKr) keskmine rauaaeg ( u. 450-800) noorem rauaaeg (u. 800-1200) Eestis ise hakati rauda tootma kusagil ajaarvamise alguses. 2) Uuritakse: 3) 1) arheoloogilised leiud 4) 2) esemelised muistised Üksikuid teateid on võimalik leida teiste rahvaste kirjalikest allikatest ( Vana-Rooma, Skandinaavia, Vana-Vene) (Ei olnu...

Ajalugu
78 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Kordamine 10.klassile

Euroopa eri paigus nim neid erinevalt. Lääne-Euroopas kandsid nad enamasti normannide nime. Kirikus paluti Jumalalt abi nende rüüsteretkede vastu ja nim isegi paganateks. Inglismaal tunti kõiki põhjamaalasi taanlastena. Iirimaal eristati juuksevärvi järgi ,,valged"(norralased) ja ,,mustad"(taanlased). Ida ­Euroopas nim varjaagideks. Kes olid viikingid Viikingite näol oli tegemist eri kihtide esindajatega. Viikingiretkedel käisid tavaliselt talupojad. Mindi müüma või vahetama põllusaadusi, aga ka valmistatud raud esemeid. Võimaluse avanedes rünnati mereretkedel võõraid laevu või rüüstati naabermaade rannikuid. Osad viikingid olid aga elukutselised. Kaubandus, mere- ja sõjaretked kujunesid tegevusalaks eriti pere noorimatele poegadele( sest isa pärandas talu vanimale pojale)...

Ajalugu
48 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Islami kunst, Gooti ja Romaani stiil

(moslem = muslim = muhameedlane = maur = islamiusuline) moslemitel oli 10. saj ühtne riik e kalifaat. Edaspidi jagunes erinevateks riikideks. 16- 20 saj olid suures osas türklaste ülemvõimu all. Ühendavateks teguriteks moslemite riikides olid: araabia keel ja koraan. Islami monoteism on äärmiselt range. Kunstis kehtestab piiranguid. Keelustatud on elusolendite kujutamine (soodustas kreeka ornamendi kunsti teket). Religioosses kunstis ei lubatud kasutada ka väärismetalle (lõi eelduse keraamika laialdaseks kasutamiseks) elusolendite kujutamise keeldu on vahel rikutud miniatuurmaalidel ja vaipadel. Ehituskunst Tähtsaimad ehitised on moseed, alates 7.saj Mosee koosneb müüriga ümbritsetud nelinurksest õuest, mida piiravad sammaskäigud. Meka poolses seinas on palee nissid ja õuel on kaev. Mosee ümber on minaretid(4-8) mis võivad olla erineva kuj...

Kunstiajalugu
43 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Inglismaa

c) Tasapisi hakkasid anglosakside kuningriigid (nt Wessex, Essex, Sussex, Kent jt) liituma, nii kujuneski Anglia ehk Inglismaa. 6. Viikingite rüüsteretked a) Anglosakside kuningriigid hakkasid tegema koostööd alles siis, kui neid ähvardas hädaoht väljastpoolt: taas jõudsid Inglismaa aladele võõrvallutajad ­ viikingid . Viikingite hiilgeaeg oli 9.-11. sajand; just Norrast ja Taanist pärit viikingid hakkasid rüüstama Lääne-Euroopa rannikualasid sh ka Ida-Inglismaa rannikut. Viikingid rüüstasid peamiselt kloostreid: - oli teada, et sealt saab varandust (kuld- ja hõbenõud jt väärtuslikud esemed); kloostrite ümber olid aiad, nii et saadi ka söögikraami; - seetõttu on aga Inglismaa rüüstamine viikingite poolt üsna põhjalikult dokumenteeritud....

Ajalugu
35 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Keskaeg I

kultuuriline edasimineks. Loodi paremad tingimused vaimuel arenguks. Frangi üikud alustasid oma järglate ,,rooma kombel" harimist, koondades enda ümber filosoofe, kunstnikke ja luuletajaid. Antiikaja järgi loodi ka ilmalikke õppeasutusi, nt Aachenis. Kloostrites tekkisid uued tõlkimise ja käsikirjade ümberkirjutamise keskused. Vaimulikud ülikud ületasid ilmalikke mitmekordselt. ROLANDI LAUL. VIIKINGID JA NENDE KULTUUR KUST NIMI TULEB? - Viikingid olid Skandinaaviast lähtunud kaupmehed ja sõdalased. Nad rüüstasid ja vallutasid nad maid, rajasid kaubalinnu ning asustasid uusi territooriume. Viikingite ajaks loetakse ajavahemikku 800- 1050,vahel ka kuni 1200, eriti kui võtta peale skandinaavlaste retkede arvesse ka üldist olukorda Läänemerel. - Neid tunti eri nimetuste all. Lääne-Euroopas tunti neid enamasti normannide nime all. Sageli nimetati neid ka paganateks...

Ajalugu
59 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Keskaeg

Keskaja mõiste võeti kasutusele 15. sajandil Itaalia humanistide poolt. Selle termini lõi Giovanni Andrea 1469. aastal ,,Medio aevo". Lõplikult juurdus keskaja mõiste valgustusajal (18. sajandil), mil tähistati antiikaja ja renessansiperioodi vahele jäävat pimedat ja ebakultuurset ajajärku. Keskajaks tähistatakse kahe perioodi vahele jäävat aega. Keskaja piiriks loetakse Lääne-Rooma Keisririigi hävimist 476. aastal. Teiseks piiriks loetakse Suurt Rahvasterännet. Keskaja lõpuks peetakse, kas Konstantinoopoli vallutamist türklaste poolt 1453. aastal (Bütsantsi keisririigi lõpp); Ameerika avastamist 1492. aastal (uue maailma avanemine) või usupuhastuse ehk reformatsiooni algust Saksamaal 1517. aastal (Euroopa pääses paavsti ja katoliku kiriku eeskoste alt). Keskajal...

Ajalugu
75 allalaadimist
thumbnail
40
doc

Ajalugu läbi aegade

Talupojad Eelasid sõltuvuses feodaalidest. Oli 2 majandamis süsteemi. Mõisahärrus- suurema osa feodaali maast jäi tema mõisa maaks. Talupoeg sai endale kasutamiseks väikese maatüki. Rendihärrus- feodaal jagas kogu maa talupoegadele kes masksid selle kasutamise eest renti. Tlupoegade elukoha vahetuse takistamiseks muudeti nad sunnimaiseks ehk päris orjadeks. Viikingid Normannid ­prantslased kutsusid niimoodi neid. Varjaagid- venelased Varangid- bütsantsid Askemannid- sakslased Dubgallid-soomlased RETKED Kesksid 8 saj 2. poolest kuni 11saj 2 pooleni. 1. Põhjuseks- skandinaavia halvad kliima tingimused mis ei võimaldanud rahvast ära toitlustada oli ka pidevalt mingeid nälja hädasi. 2.Sellest tulenevalt otsiti paremaid elupaiku või käidi rüüsteretkedel röövimise eesmärgil. 3...

Ajalugu
145 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Viiking

Samuti võis see tulla sõnast vik - laht, tähendades lahesopis pesitsejat või muinasinglise sõnast wic, mis tähendas kaubanduspunkti. Üheks võimaluseks on pakutud tuletust verbist vikja - ära rändama. Sel juhul tähendaks viiking meresõdalast, piraati. Skandinaavlased ise nimetasid viikingiks rüüsteretke võõrale maale. Viikingeid nimetati Lääne-Euroopas ka normannideks - põhjamaalased. Viikingid oli retklejad ja mereröövlid. Üks osa viikingitest olid paiksed elanikud - põllumehed ja randlased, kes käisid retkedel põllutööde vaheajal või siis, kui polnud kalapüügihooaeg. Retkel tegelesid nad kauplemise ja röövimisega. Mõnikord tehti ainult kaubareise ja teinekord käidi ainult sõdimas. Saadud kaupade ja saagiga tuldi tagasi oma külla ja tallu. Viikingid, andekad kaupmehed ja mereröövlid, sõitsid risti-rästi läbi Euroopa ja kaugemadki paigad...

Ajalugu
36 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Kiviaeg,pronksiaeg,rauaaeg,viikingid

elati 15-30liikmeliste kogukondadega, mis koosnesid 2-4perest.võisid tekkida aastaringi kasutatavad asulad.töö ja tarberiistad valmistati kivist,luust,sarvest,puust.tulekivi.kvarts. kivikirveid kasutati ja sarvi ja luid,millest valmistati ahinguid,harpuune.head võimalused kalastamiseks,tähtis oli jaht(põdrad,koprad,linnud)keraamika kasutuselevõtt 5000ekr.savinõud,menutasid padasi.kammkeraamika kultuur,asulad paiknesid jõgede,järvede ääres.arenesid jahi ja tööriistade valmistamisoskused.matmiskombed-asula territooriumile või põranda alla,kaasa pandi noake,ehteid.3000eKr nöörkeraamika kultuur- loomakasvatus,maaviljelus. Pronksiaeg. Ehitati kindlustatud asulad saaremaal.kivikirstkalmed,laevkalmed.rannikupiirkond ja sisemaa:karjakasvatus ja maaviljelus,luuleiud on koduloomade luud.peamised põlluviljad olid nisu ja oder(hirss,hernes,uba,lina).tulid rauast tööriistad,olid tugevamad,teravamad.põllud olid korrapärased.surnudi mateti tar...

Ajalugu
19 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Lääne-Euroopa varakeskajal

Kõige sagedamini loetakse keskaja alguseks viimase Lääne-Rooma keisri Romulus Augustluse võimult tõukamist 476.aastal. See tähistab keisrivõimu langust ja germaanlaste sõltumatute riikide väljakujunemist muistse Rooma impeeriumi lääneosas. Keskaja lõpuks peetakse enamasti kas · Konstantinoopoli vallutamist türklaste poolt (1453) · Ameerika avastamist Kolumbuse poolt( 1492) · Usu puhastuse ehk reformatsiooni algust Saksamaal( 1517) Varakeskajal oli Europpa suhteliselt vaene ja poliitiliselt killustatud( V-X saj) Kõrgkeskaeg tõi kaasa jõukuse kasvu, vahepeal hääbunud linnade uue esiletõusu(XI-XIII saj) Hiliskeskajal põhjustas katkuepideemiaelanikkonna vähenemise ja majandulikke raskusi( XIV-XV saj) Kronoloogia: · 486. a- frangid vallutasid Chlodovechi juhtimisel suure osa Galliast ning panid aluse Frangi riigile. · 529. a-Püha Benedictus rajas Itaalias Monte Cassino k...

Ajalugu
40 allalaadimist
thumbnail
5
docx

10klass - keskaja kirjandus

sajandil. Piiritlusteks võib pidada Kolumbuse jõudmist Ameerikasse 1492. aastal, Martin Lutheri teese 1517. aastal ja Leonardo Da Vinci surma 1519.aastal. Keskaja kirjandus jaguneb kaheks perioodiks: 1. Periood - 5-10. sajand (varajane keskaeg). Feodaalsuhete arenemise ajajärk. Eestimaal keelas seadus maksta talupoegadele kullas. Kuldmünte on leitud kõige rohkem linnadest (eelkõige maksti palgasõduritele, siis aadelkonnale). BOND oli Taanimaa vaba talupoeg, kes kandis ja kasutas relva/mõõka. FAEHLMANN ­ ,,Koit ja Hämarik". visandas eesti kohamuistenditest lähtudes suure osa "Kalevipoja" põhisündmustikust ning andis loole sakslastevastase suunitluse; tema eeltöid kasutas hiljem Friedrich Reinhold Kreutzwald. Kui keelati ära tänaval piibuga käimine, ehitas ta oma piibule k...

Eesti keel
124 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Viikingiretkede mõju euroopale

Viikingiretkede mõju Euroopale Viikingite aeg oli täis julma vägivalda, rüüstamist, põletamist ja tapmist. Samas kuulub sellesse perioodi ka kaubanduse areng, uute alade asustamine ja uued ilmingud Põhjamaade kultuuris. Viikingeid nimetati Lääne-Euroopas ka normannideks - põhjamaalased. Viikingid olid retklejad ja mereröövlid. Üks osa viikingitest olid paiksed elanikud - põllumehed ja randlased, kes käisid retkedel põllutööde vaheajal või siis, kui polnud kalapüügihooaeg. Retkel tegelesid nad kauplemise ja röövimisega. Mõnikord tehti ainult kaubareise ja teinekord käidi ainult sõdimas. Saadud kaupade ja saagiga tuldi tagasi oma külla ja tallu. Viikingid olid pikka kasvu. Mehed kandsid habet, mida pügati ja kammiti, kamm pandi isegi hauda kaasa...

Ajalugu
41 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Muinasaeg, esiaeg

esiaeg-arheoloogilistel väljakaevamistel põhinev info(sarnaste iseloomulike tunnusjoonte kogum mis iseloomustab teatud piirkonna teatud ajalooperioodi arheoloogilisi väljakaevamisi). Ajalooline aeg- kirjalikel allikatel põhinev info. Meseoliitikum(keskmine kiviaeg)- 11 000 a. vanune. !957 a. avastati Pulli asula.- vanim teadaolev asulakoht Eestis. Hiljem on leitud veel Kunda Lammasmägi. Kunda kultuur levis Läänemere iadaranniku maadest Leedu lõunaosani. Asulad- küttide ja kalastajate kultuur. Eestis elas 1500 inimest, asulad veekogude ääres(kala püüdmine, loomade joogikohad, liikumisvõimalused). Elati 15-30 liikmelistes kogukondades. Eluviis oli rändlev(vastavalt püügiaegadele ja korjeperioodidele). Tööriistad- valmistati kivist, puust, luust, sarvedest. Parim materjal oli tulekivi, kivikirveid oli vähe. Luudest ja sarvedest valmistati ahinguid, harpuune, odaotsi ja pistodasid. Eluviis- Kalastamine(kalatõkked-püünised, võr...

Ajalugu
71 allalaadimist
thumbnail
15
sxw

Skandinaavia Mütoloogia

Punanahksed, möirgavad, pühendunud Jumalad olid kõik viikingite poolt armastatud. Kõiki neid võiks nimetada ühtselt Skandinaavia Jumalateks, kuid Põhjala (Norse) kõlab kui suur mühisev sõjatäkk. Mõttes võiks ju see nii jäädagi. (1.) Põhjala mütoloogia alla kuuluvad ka ülejäänud Skandinaavia alad, hõlmates endaga Taani ja Rootsi. Rootsi viikingid armastasid reisida enamasti ida aladel, Taan ja Norra viikingid enamasti lääne aladel. Rootsi viikingid käisid ka Soome aladel, kuid sinna väga ei kiputud, sealsete oma jumalate ja kommete tõttu. Island kuni 800 a ema võrdsustus ja ajas ise oma viikinite asju. (Joe, 2006) Üks asi mis neid kõiki ühendas oli ühine keel. Norse e Põhjala keel (nim. ka Norra keeleks).Teine ühine asi oli usk. Neid eristati erinevate Kuningriikide alusel, nagu Taani, Lääne-Gotland, Ida-...

Ajalugu
131 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Keskaeg

Lääneteed kasutasid normannid, kelleks oli taanlased ja norralased. Vallutasid ka Inglismaa, asustasid Islandi, jõudsid Gröönimaale. 1000 aastal jõudisd nad ka Ameerikasse. Frangi riik oli väga raskes olukorras. Normannide rüüsteretki peeti katkuga sarnaseks, sest lisaks röövimisele ja põletamisele ahistasid nad ka kohalikke inimesi. Idateed kasutasid peamiselt rootslased ja neid kutsuti variaagideks. Nemad oli rahumeelsemad viikingid . Põhitegevuseks oli kauplemine ja sõjaliste teenste osutamine, mitte rüüstamine. Sõdalastena olid nad palgatud ka Venemaa teenistusse. Ühte tuntumat kaubateed tuntakse kui teed variaagide juurest kreeklasteni. 10 saj hakkavad viikingretked juba lõppema, sest viikingid võtavad vastu ristiusu. Skandinaaviasse tekib teine on Norra riik, kõige esimesena tekib Taani riik ja ka Rootsi riik. 11 saj on nad kõik maha rahunenud, aga siis muutuvad aktiivseks teine osa Ida-viikingitest ja...

Ajalugu
34 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Viikingite reis

Viikingid olid põhiliselt taanlased, rootslased ja norralased. Venelased kutsusid neid varjaagideks. Nad elasid Skandinaavias (Taani, Roosti ja Norra). Viikingid rääkisid vananorra keeles, millest kujunes hiljem välja ka taani, rootsi ja norra keel. Skandinaavia poolsaare karmid elutingimused sundisid neid sealseid elanikke maailam laiali rändama. Metsadega kaetud, mägine ja karmi kliimaga poolsaar ei suutnud üha kasvavale rahvahulgale küllaldaselt elatist pakkuda. Ettevõtlikumad hakkasid uusi elupaiki otsima. Eurooplased kartsid neid kuna nad korraldasid röövretki nii merel kui ka kaldal. Samal ajal otsisid nad...

Geograafia
8 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun