Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Tõmba moblasse sammulugeja! Tragimatele auhinnad Kõnni terviseks Sulge
Add link

"viikingid" - 379 õppematerjali

viikingid on väga mitmekülgsed ja kultuuririkas rahvas, et saada põhjalik ülevaade viikingitest kuluks arvukalt tunde, et tutvutada selle fantastilise kultuuri ja uskumuste detaile. Viikingid austasid loodust ja imetlesid üleloomulikke olendeid.
12
doc

Rootsi

Kristel Tikerperi ROOTSI Referaat Juhendaja: 2013 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 ÜLDANDMED ..........................................................................................................................3 LOODUS.................................................................................................................................... 4 RIIK............................................................................................................................................ 5 Riigikord................................................................................................................................. 5 Haldusjaotus...

Geograafia - Kutsekool
2 allalaadimist
6
doc

Skandinaaviamaade ajalugu 1

10.2011 Katrin Kampura Seminar I 1. Millal algasid, sagenesid ja lõppesid viikingite retked antud piirkonda ­ või antud piirkonna kontaktid Skandinaaviaga laiemalt? Retked algasid lääne-sakside kuninga Beorhtrici valitsuse ajal, sagenesid 9.sajandil (830ndad, 850ndad). U. 850 asutati esimesed kolooniad Suurbritannias. York, mis oli viimasena viikingite võimu all, langes lääne-sakside dünastiale 954. aastal. Ametlik viikingiaja lõpp 1066. a. Kui Norra kuninga Haraldr Hrsrsi katse Suurbritanniat vallutada ebaõnnestus ja ta langes Stamford Bridge'i lahingus kuningas Haroldi vastu. 2. Millised konfliktid või koostöö leidsid aset kohaliku elanikkonnaga/kohalike valitsej...

Filoloogia -
15 allalaadimist
4
doc

Viikingite retked Gröönimaale ja Ameerikasse.

Gröönimaa asustamine ja Ameerika avastamine.Loeme viikingite avastusretkest. Miks viikingid ei jäänud Ameerikasse elama? Gröönimaa avastati juhuslikult. Norralane Erik Punane, kes oli mõrva pärast oma kodumaalt sealsete tavade kohaselt 3 aastaks välja saadetud, asus elama Islandile. Kuid peatselt sunniti ta ka sealt lahkuma. Umbes 981 . a. sõitis Erik koos mõneteistkümne kaaslasega Islandilt lääne suunas. Jutud rääkisid, et seal olla nähtud mingit maad ja ka rändlindude parved suundusid sinna. Peatselt maabuski erik tundmatul maal. Seal küttis ta oma meestega mereloomi ja tuli kolme aasta pärast tagasi Islandile. ta jutustas, et oli leidnud asustamiseks soodsa maa. Tema sõnade järgi oli maa külmade põhjatuulet eest suhteliselt hästi kaitstud; seal oli varjatud fjorde ning suurepäraseid karjamaid. Saagad jutustavad, et Erik nimetas maa Roheliseks maaks - Gröönimaaks, et ümberasujaid ilusa nimega sinna meelitada...

Ajalugu - Põhikool
5 allalaadimist
14
docx

Tsivilisatsioonide kujunemisest 1. sajandini.

TERVE AJALUGU (Autor: Ilmar Uduste A13) (Rohelise lehe põhjal) 1) Tsivilisatsioonide kujunemine Ajalooperioodid: · Muinasaeg (8 miljonit ­ 3000 eKr) - kiviaeg, pronksiaeg, rauaaeg · vanaaeg (3000 eKr ­ 476) - Vana-Idamaad (st Egiptus, Mesopotaamia) - Vana-Kreeka + Vana-Rooma = antiik · Keskaeg (5. ­ 16. saj.) · Uusaeg (1600 ­ 1900) · Lähiaeg ehk uusim aeg (20. saj; 1914 ­ 1991 Antiikaeg = Vana-Kreeka ja Vana-Rooma Tsivilisatsioon ­ hästi korraldatud kõrge kultuuritasemega ühiskond · Primaarsed tsivilisatsioonid - Kujunenud sõltumatult · Sekundaarsed tsivilisatsioonid - Saanud mõjutusi Sumerid (3000 ­ 2500 eKr) - vanaaja rahvas; kõrge kultuuritasemega rahvas; eepos ,,Gilgames" Kiilkiri; ratas; vanker. Akadi riik (2300 ­ 2100 eKr) ­ sumeri kultuuri edasikandjad; akadi keel ­ oma...

Ajalugu - Keskkool
5 allalaadimist
71
docx

Merekultuur ja etikett

Kuid seekord pöördus sõjaõnn inglastest ära: Briti laevad piirati nende paljukiidetud kiirusest hoolimata ümber ja hispaanlased vallutasid mitu ründajate laeva, sealhulgas Revenge’i, mida peetakse tänini parimaks Suurbritannias ehitatud galeooniks. 17. sajandil ilmunud veelgi võimsama relvastusega liinilaevad tegid galeoonidele ja teistele sedasorti kombineeritud sõja- ja kaubalaevadele kiire lõpu – laevasuurtükid võtsid enda alla nii palju ruumi, et laadungile enam kohta ei jätkunud. Sellest hoolimata on kogu maailmas praegugi kümmekond seda tüüpi purjelaeva, nii ujuvate muuseumide kui abimootoriga koopiate kujul. Asjatundjate arvates on kõige täpsem nende seas Jaapanis 1993. aastal ehitatud 55 meetri pikkune Date Maru (Hispaania galeooni San Juan Bautista koopia), mis praegu seisab Ishinomaki sadamas. 1.3.MAAILMA TUNTUMAD MERESÕITJAD JA NENDE RETKED VIIKINGID Riietus Nagu enamik inimesi sel ajal Euroopas, nii kasutasid ka viikingid riiete valmistamiseks peamiselt oma lammaste villa. Viikingid kandsid ka linaseid riideid. Lina kasvatati ise. Naised kudusid linast riide. See värviti mineraalide ja taimedega punaseks, roheliseks, pruuniks, kollaseks või siniseks. Meeste alusriieteks olid pikk villane särk ja pikad lapitud püksid, mida hoidis üleval vöö või kotinöör. Pealisriietena kanti varrukatega nahkvesti või kolmveerandpikkusega, peaaegu põlvini vöötatud jakki. Jalas kandsid mehed sokke ja pehmeid nahkkingi või pikkade säärtega nahksaapaid. Lahingus kandsid sõdurid raudkiivrit ja rõngassärki. Naised kandsid pikka linast kleiti. See võis olla pleegitatud. Kleidi peal kandsid naised pikka villast tuunikat. See oli kinnitatud paari...

Merendus -
28 allalaadimist
4
odt

Islandi Ettekanne

Suuremad jõed lähtuvad liustikest ja voolavad laavaplatoo lõhede kohale tekkinud orgusid pidi. Suvel, kui liustikuääred sulavad, on nad rohkeveelised, vesi aga on moreenist ja liivast sogane. Talvel jäävad need veevaeseks ja vesi selgineb.Seal, kus jõed laskuvad alla platoo pangastelt või laavavooludelt, paiknevad kärestikud või maalilised joad. Nendest 44 meetri kõrgune Dettifoss on kõige veerikkam juga Euroopas. Järvi on Islandil vähe. Üle 5 ruutkilomeetrise pindalaga järvi on 27. Suurim järve pindala on 83 km². 1 Taimestik ja Loomastik Taimed katavad vaid väiksemat osa saarest. Põhja- ja idarannikut katab enamasti tundrataimestik, märjas ja soojemas edelaosas levivad soostunud niidud turbamuldadel. Õiget metsa pole Islandil kunagi laialdaselt kasvanud. Vähesedki suuremad puud raiusid viikingid pärast saare asustamist maha. Islandit ümbritsevates vetes esineb 17 vaalaliiki ja mitu hülgeliiki.Maismaaimetajatest elas saarel enne inimasustuse teket vaid polaarrebane.Suhteliselt vaeses maismaaelustikus on olulisel kohal linnud. Islandil on kohatud 369 linnuliiki.Roomajad ja kahepaiksed puuduvad.Saart ümbritsev meri on kalarikas. Sisevetes elavad näiteks lõhilased. Demograafilised näitajad Keskmine oodatav eluiga on naistel 81,3 aastat ja meestel 76,4. Need kuuluvad maailma kõrgemate hulka Keel Islandil kõneldakse islandi keelt. Vajaduse puudumise tõttu pole seda kunagi ametlikult ametlikuks keeleks kuulutatud. Islandi keel on kujunenud vanapõhja keelest ning on säilitanud palju arhailist. Islandlased saavad aru oma ligi tuhandeaastastest keelemälestistest. Seevastu on islandlastel ja teiste tänapäeva põhjagermaani kõnelejatel teineteisest üsnagi raske aru saada.Islandi purismi tõttu ka...

Geograafia - Põhikool
15 allalaadimist
20
doc

Euroopa poliitiline kaart keskajal, linnad, kultuur

Paljud õpetlased uskusid, et ka lõunapoolkeral on andrid. Ekvaatorit peeti tulikuumaks vööndiks, kus vesi keeb ja päike põletab naha mustaks. Kopernik, Galilei ja Bruno lükkasid selle ümber. Kopernik väitis, et päike on universumi keskpunkt ja planeedid tiirlevad selle ümber ning omakorda pöörlevad ümber oma telje.. 5 planeeti: marss, Veeus, Jupiter, Merkuur ja Saturn. Al Idiris oli araabia geograaf, 12.s valmis tal esimene maailmakaart, koos geograafilise kommentaariga (araablased rändasid rohkem, see tõttu suured teadmised). Al Idiris oli üks neist, kes usukus, et Maa on kettakujuline. Tema kaardil on põhi all ja lõuna üleval, suure osa kaardist võtsid enda alla Vahemere maad, eriti Itaalia ja Sitsiilia. Sinna oli märgitud Aafrika põhjaosa (kuni ekvaatorini). Aasiast meretee Hiinasse, Euroopas ei teatud põhjaalasid. 10-11.s olid suurimad avastajad viikingid (P-Ameerika, Kanada, Island). 15. S tuntakse ka Ameerikat ja Aafrikat, Põhjamaid. Arstiteaduses toimus taandareng- kirik keelas laipade lahkamise (ülikoolides lahati ikka, linnavaesed). Kuni 15.s ei tuntud arstlike tekste, tugineti taime teadustele. 16.s Leonardo da Vinci anatoomia joonistused. 16.s saksa arst Vesalius I teaduslik anatoomia õpik. 16.s inglise arst Harvey- vereringe avastamine. 15.s jõudsid Eur araabia ja kreeka arstide teosed. 4. Renessanss. Milles seisnes? Miks, kus, millal algas? Millised muutused toimusid inimeste mõttemaailmas, kunstis ja arhitektuuris? Leonado da Vinci, Michelangelo kuulsaimad teosed. Püha Peetruse katedraal 1500-1600. Jumala asemel tähelepanukeskpunktis inimene nind otsiti eeskujusid antiikajast. Miks: senine areng oli end ammendanud, hirm katoliikliku kiriku ees vähenendu (paavstluse allakäik, vaenutsevad paavstid), uus kreekaaraabia keelsed tekstid...

Ajalugu - Keskkool
10 allalaadimist
48
pptx

Kordamine - Rootsi aeg

• 3 teemat: - 1. Rootsi aeg (Eesti 1600. aastatel) (5t) - 2. Eesti 18. sajandil (Eesti Vene keisririigi koosseisus) (5t) - 3. Eesti 19. sajandil ja 20. sajandi algul (Pärisorjuse kaotamine, ärkamisaeg) (10t) • Kursuse hinde saab arvestuslike kontrolltööde ja tunniülesannete eest. Arvestuslikke töid tuleb kokku 3. Tunniülesannete puhul on 3 tunnihinnet võrdsed 1 arvestusliku hindega. • Järeltööd esialgu ainult järelvastamiste ruumis raamatukogus. Rootsi aeg Rootsi riikluse areng • Rootsi ei olnud rahvaarvult suur riik ning oli varem tuntud kui suhteliselt metsik ja vähearenenud Põhjamaine riik. • Rootsi ja üldse Skandinaavia olemasolu jõuab ülejäänud Euroopa teadvusesse esmalt viikingiajal (u 600-1000 pKr), kui Taanist, Norrast ja Rootsist pärit viikingid alustasid Lääne- Euroopa rüüstamist. Rootsit kui riiki siis veel ei olnud – nagu Eestigi, oli Rootsi killustunud väiksemateks maakondadeks. • Ühtne riigivõim tekkis Rootsis 11.-12. sajandil, seoses ristiusustamisega. • 13. sajandiks oli Rootsi muutunud enam-vähem ühtseks riigiks, mille koosseisu kuulus ka Soome. Rootsi oli kristlik riik, mida valitses kuningas, ent riikluse tekkimise alused ei olnud mitte pärit Lääne-Euroopast ja frankidele ja gootidele omasest feodaalsüsteemist, vaid Skandinaavia traditsioonidest, mille üheks aluspõhimõtteks oli, et talupoeg on alati vaba mees. Rootsi riikluse areng • Rootsi oli keskajal tihedalt seotud Taaniga. 1397 Taani, Norra ja Rootsi isegi ühinesid, kui loodi Skandinaaviamaid ühendav Kalmari unioon. Riigi keskus asus Taanis, Rootsit nähti pigem kui ääremaad. • Rootsi iseseisvus uuesti 1523, kuningas Gustav Vasa I juhtimisel. Ises...

Ajalugu - Keskkool
8 allalaadimist
29
pptx

Iirimaa

Kõrgeim on 1041 meetrit kõrge  Carrantuohill maa edelaosas.  Iirimaal voolab ka Briti saarte suurim jõgi Shannon, mis on 345  kilomeetrit pikk. Saarel leidub ka üsna palju järvi, mille nimes on sõna   „lough“, mis on inglise keeles „järv“. Atlandi ookeani rannik on järsk ja   liigestatud- seal asub palju saari ja poolsaari.  Rahvastik on koondunud idarannikul asuvasse pealinna Dublinisse  (koos eeslinnadega elab seal 916 000 elanikku), Corki sadama   piirkonda ja teistesse linnadesse. Peaaegu kõik iirlased on katoliiklased.  Uskumus  Iiri põhiseadus tagab kõigile kodanikele südametunnistuse- ja  usuvabaduse. D ublin iiri B aile Á tha C liath inglise D ublin  Dublin (iiri Baile Átha Cliath) on iirimaa pealinn, asub Iirimaa idarannikul Liffey jõe suudmes. Linna asutasid 840. aastal viikingid Pindala: 117,8 km²Elanikke: 495 781 (2002; loendus), eeslinnadega 1,3 miljonit D ublinivapp Riigikeel(ed)  Iiri keel (iiri gaeilge) on indoeuroopa keelkonna keldi keelte gaeldi rühma kuuluv keel, mida kõneldakse peamiselt Iirimaal Emakeelena kõneleb seda hinnanguliselt 40 000 kuni 80 000 iirlast.  Iiri keel on Iirimaa riigikeel ja esimene ametlik keel (teine on inglise keel) ning on Iirimaa koolides kohustuslik õppeaine. 1. jaanuaris 2007 on iiri keel üks Euroopa ametlikest riigi keeltest.  21. sajandi alguse seisuga on iiri keelel kolm murret: Munsteri murre (lõunamurre),Connanthci murre (keskmurre) ja Donegali murre (põhjamurre). 20. sajandil suri välja Leinsteri murre (idamurre). Murdeerinevused on väikesed. Ametlikus läbikäimises ja hariduses kasutatakse 20. sajandi keskel standardiseeritud uus iiri keelt (An Caighdeán Oifigiúil). ...

Geograafia -
2 allalaadimist
46
odt

Rahvusvaheliste suhete süsteem 18.-20. sajandil,

aastatel: Mackinder: „südamaa“ = heartland = „sagarad“. See, kes valitseb südamaad, valitseb poolkaari ja kogu maad. ÕIS: slaid: Mackinder, sagaralad. Mackinderit innustas ajalugu (pivot area stepivööndist nt hunnid; turgid (tänapäeval türklased) – invasioon lääne poole; mongolid 13. sajandil – vallutused igale poole, tšingiziidid), viimasel 100 aastal ei ole see ala mänginud mitte mingisugust rolli! 1400.-1500. aastatel oli see ala reaalseks ohuks maailmavallutajate näol. Mahan: meri on see, mis domineerib! Kui valitseda mere üle, siis valitseda kogu terve maailma üle. ÕIS: slaid: Mahan, 1900 – merejõud. Kaardil näha üks riba (ekvaatorist üleval veits, vahemeri) – maa ja mere vaheline võitlus käibki selle riba pärast. (ajaloost nt viikingid vs maa; holland, portugal, Sbr – mereriigid) ÕIS: slaidid: Meinig, südamaa; Spykman, merealad; Haushofer, panregioonid – esimene mees, kes läks regioonidele üle, leidis, et maailma võib vaadelda regioonide läbi, mis on omavahel seoses; Cohen, geopoliitiline regionaliseerimine; Dugin, impeerium Dugin (Vilfredo Pareto): jagab maailma neljaks kategooriaks, Dugin võtab P-lt üle, Maailma jagamine neljaks: a) impeerium – Ameerika Ühendriigid (laias laastus), Lääs, Põhi, „kuldne miljard“ b) contra-impeerium – vastandub esimesele, revanšistlik, ei taha impeeriumi, aga tahab tekitada midagi sellist, mis oleks euro-aseaatlik impeerium USA vastu. Venemaa, aga võiks olla ka Hiina, Islamimaailm, EL tervikuna, India – kõik tegutseda selle nimel, et ainukest impeeriumi troonilt tõugata. c) anti-impeeriumid (anti-eliit) – mitteriigid, kelle eesmärgiks on võidelda globali...

Rahvusvahelised suhted:... - Tallinna Ülikool
38 allalaadimist
10
docx

Valmistumine ajaloo KT: keskaeg, bütsants

Mis on keskaeg? a. Keskaja mõiste, keskaja alguse probleem? Keskaja mõiste tuli kasutusele renessanssiajal, sai halva mõiste valgustusajastul. Keskaja alguseks loetakse viimase Rooma keisri Romuluse tõukamist troonilt 476 a. b. Milliseid etappe on keskajas võimalik eristada? Varakeskaeg, kõrgkeskaeg ja hiliskeskaeg. c. Feodaaltsivilisatsiooni tunnusjooned Senjööril oli sõltlane vasall, kellele ta andis maad ja vastutasuks teenis vasall teda. Feodaalile v läänimehele andis kuningas vastavalt kas feoodi v lääni. Maaga käisid kaasas ka pärisorjad, kes ei tohtinud maalt lahkuda- sunnismaised. 2. Rooma rahu lõpp a. Kuhu ulatusid Rooma rahu piirid? Rooma jagunes kaheks: Lääne-Rooma, mis lagunes ja Ida-Rooma, millest sai Bütsants. b. Keldid, germaanlased – nende peamised asustatud alad. Keldid rändasid tänapäeva Inglismaa aladele ning germaanid liikusid hunnide tõttu tän...

Ajalugu -
12 allalaadimist
100
pdf

Iiri Vabariik

Selle osa pealinn on Dublin. 1. Leinster ● Põhja-Iirimaa kuulub 2. Munster Suurbritannia 3. Connacht koosseisu ning selle 4. Ulster pealinn on Belfast. Rahvastik ● 96,4% valgenahalised ● 1,7% asiaadid ● 1,1% mustanahalised ● 0,8% muu Autode registrimärgid Pealinn- Dublin Dublini vapp ● asub Leinsteri provintsis ● elanike arv 1 045 769 ● asub Iirimaa idarannikul Liffey jõe suudmes. Linna asutasid 840. aastal viikingid . ● Pindala: 117,8 km² ● Arvestuslikult elab praegu 40% Iirimaa rahvastikust 100 km raadiuses Dublinist. Ajalooline omapära ● Tänu pühale Patrickule oli Iirimaa ainus Lääne- Euroopa maa, kus inimesed ühtegi kristlast märtriks toomata ristiusku pöörati. ● Kohutavaim katastroof oli 1845- 1851- Iirimaa suur nälg (kartulilehe- mädanik). Suri üle miljoni inimese. Britid ei aidanud, arvates, et nad ei tohi vabaturumajandusse sekkuda. Loodus ● Pinnamoelt on Iirimaa keskosa tasane, rohkete soodega, mida äärestavad kõrgustikud ja madalad mäed (maa kõrgeim tipp on Carrantuohill, 1041m). ● Mereline parasvöötme kliima. ● Iirimaa on roheliste aasade, laugjate küngaste, järvede ja looklevate jõgede maa. Iirimaal on pehme niiske kliima ja lubjakivipinnasel, mis moodustab suurema osa saarest, kasvab lopsakas rohel...

Geograafia - Kutsekool
5 allalaadimist
42
docx

Norra

Norra esiaja olulisimaks mälestiseks peetakse umbes 2500–6500 aasta vanuseid Alta kaljujooniseid. Viikingite ajast keskajani Viikingite ajal 8. sajandist 11. sajandini langesid praeguse Norra alad, mis olid allunud väiksematele kuningriikidele, järkjärgult ühtse kuningavõimu alla. Kuningas Harald Kaunisjuusalistas Norra edelaosa Hafrsfjordi lahingus umbes 880–885 ja rajas oma residentsi Avaldsnesi kuningatalu. Seda peetakse traditsiooniliselt Norra riikluse alguseks. Rahvastiku tuuma moodustas vabade talupoegade seisus, kuid varanduslik kihistumine oli alanud. Harald Kaunisjuus rakendas karme meetmeid tekkivate kohalike feodaalvõimude vastu, sundis neid oma ülemvõimu tunnistama ning laskis maa maksustada. Feodaalisandad seisid sellele survele vastu. Nad lahkusid maalt ning rajasid Islandil ja mujal uusasundusi. Kuni 11. sajandini tegid Norra viikingid pikki rööv- ja kaubaretki, mis ulatusid Gröönimaa, Põhja-Ameerika ranniku, Lääne-Prantsusmaa ja Vahemereni. Østlandet läks kuningavõimu kontrolli alla 11. sajandi keskpaigas. Samal ajal suri välja Norra põhjaosa valitsenud Lade jarlide suguvõsa. Pärast Harald Kaunisjuukse surma lagunes Norra väikekuningriikideks, mille kuningas Olav Tryggvason taasühendas. Aastal 995 rajas kuningas Olav Tryggvason Mosterile Norra esimese kiriku (Mosteri vana kirik) ja hakkas maad vägivaldselt ristiusustama. Ta suri Taani- vastases sõjakäigus Svolderi merelahingus 1000. aastal. Kuningavõim sai nüüd toetuda kogu maad hõlmavale kirjaoskajate organisatsioonile, millel olid sidemed ladinakeelse Euroopa kultuuriga. Olav Haraldsson edendas Norra feodaliseerumist. Juhtivad aadlisuguvõsad said erilised eesõigused. Aastal 1027 Taani kuninga Knut Suure vastu ettevõetud sõjakäik lõppes edutult. Aastal 1028 tegi Taani vast...

Geograafia - Kutsekool
4 allalaadimist
28
pptx

Viigingite mütoloogia ja kunst

Viigingite mütoloogia ja kunst. Tallinna Arte Gümnaasium 11.a Kelly Käsper Kristina Majak Ronald Andla Viikingid Barbarite järeltulijad Viikingite hiilgeaeg oli 8.-11. sajand Viikingid tegelesid kaubanduse ja põlluharimisega Nad oskasid hästi merd sõita ning ehitasid häid ja vastupidavaid laevu Viikingid rüüstasid maid Asutasid kolooniaid Tegelesid välismaal kauplemisega Viikingid Viikingite laev Viikingite kunst Hauad olid väga võimsad, sealt on leitud isegi terveid laevu Eredad, kontrastsed värvid Nikerdatud lohepead laevaninades Ruunikivi Viikingite jumalad Odin Loki Thor Baldur Freya Tyr Aitäh kuulamast ! ...

Kunstiajalugu - Keskkool
3 allalaadimist
176
pdf

Ajalugu 1 õppeaasta konspekt

11. saj. kaotas maakaitsevägi tähtsuse, esile tõusis professionaalne suurfeodaalide ratsavägi (=Lääne rüütlivägi). Justinianus I (527-565) – Bütsantsi silmapaistvaim valitseja. Ühendas veelkord keisririigi: 534. a. purustati vandaalide riik. 554. a. vallutati Itaalia idagootide käest tagasi. Bütsantsiga liideti osa Hispaaniast. Konstantinoopoli väljaehitamine pealinna vääriliseks: Hagia Sophia ehk püha tarkuse katedraal. “Tsiviilseaduste kogu” Mitmeköiteline seadustekogu Rooma õigusest ja Justinianuse seadustest. Välisvaenlased 7. – 11. saj. Bulgaaria riik: Bütsantsi alaline vaenlane peale Slaavlaste sissetungi Balkanile. 7. – 9. saj. araablased: Vallutasid Süüria, Palestiina, P.-Aafrika ja Hispaania alad. V.-Aasiasse tungides piirasid ka Konstantinoopoli. 9. – 10. saj. viikingid ja V.-Vene riik: korraldasid ühiseid sõjaretki. Konfliktid Lääne-Rooma kirikuga: 1054. a. suur kirikulõhe. 1204. a. Konstantinoopoli rüüstamine ristisõdijate poolt. 11. sajandist peamisteks vaenlasteks türklased: 1453. a. Konstantinoopoli lõpliku langemiseni. Bütsantsi kultuur Bütsants kui vahelüli Idamaade ja Lääne-Euroopa vahel: Uus harmooniline tervik varakristlikust, hellenistlikust ja idakultuurist. Bütsantsi kultuuri 2 õitseaega olid Justinianuse valitsusaeg ja 9. saj. pärast pilditüli lõppu. Kodusõda ikonoklastide ja ikonoduulide vahel (726-843): Ikonoklastid – pildirüüstajad, kes püüdsid hävitada elusolendite kujutisi kristlikus kunstis. Pilditüli lõppes ikonoduulide – pildipooldajate võiduga. Kehtestati ranged reeglid pühapildi sisu ja vormi kohta. Kujutav kunst: Arhitektuuris rõhutati keisrivõimu ja kiriku sisemust – Hagia Sophia kuppel (diam. 31,5 m) pidi sümboliseerima taevast...

Ajalugu -
83 allalaadimist
26
docx

Kirst

Kirstu laius on 17cm ja pikkus 27 cm. Tahame katta kirstu karu nahaga. 3 Keskaegne kirst Kirstud ehk Kummutid. Kirstkere on kõige levinum ja põhivabaduste kirje keskaja mööbel. Rikaste aadlikud omaks sajad pärast sadu kummutid, nagu näitab testamendi ja surma-rolls.1 Kummutid keskajal korraga teenindada nii mööbel ja pagasi. Kummutid olid kõige tähtsam mööbel kirje keskaegse üllas majapidamises. Kummutid ka kõige kasulikum esemed keskaegsest mööbel saame kasutada SCA. Nagu suur aadlikud keskajal sõitnud mõisa härrastemaja, me reisida sündmuse korral ja peavad säilitama oma SCA kaupa vahepeal. See artikkel on ülevaade rinnus ehitus ja viimistlus võtted lootuses inspireerib metsatöölised ehitada rohkem keskaegne peidetud. Esimesed kirstu kasutajad olid viikingid . See artikkel vaatleb kuue üldise stiili või klassid keskaegse rinnus kasti, standard, Viking rinnus, kuus pardal rinnus, kuut ja paneeli rinnus. Esimesed kaks klassi on jalutud kujunduse; Ülejäänud neli (Viikingid, kuus pardal, kuut ja paneeli kirst)on disainilahenduste. 4 Kuus pardal Rind See on ilmselt kõige levinum majapidamise rinnus disaini kogu perioodil. Ehitus on väga lihtne: viis laudadele moodustavad põhja, küljed ja otsad, ja teine korter pardal moodustab kaas. Kaks end lauad laiendatakse tõsta rindkere maapinda kohta paar plaat jalad. Kuus pardal kummutid võib väga kaunistatud maal või nikerdamiseks. Mõned neist on ulatuslikult kaetud metalliga kopsakas, et tugevdada nende üsna lihtne ja nõrk tisleri, kuid teistel on väike või puudub metallitööd. Kuus pardal kummutid seotud naelutamine poole lõppu tükki lihtne üle katte õmblusena...

Ajalugu -
5 allalaadimist
94
doc

Läti ajalugu

Avastatud kolm põhjalikku põletuste kihti.3 korral hävinud, Relvakatkeid leitud, nooleotsi ja odaotsi.Omapärane linnus, mis oligi mõeldud puht sõjaliseks otstarbeks ja seda on ümber ja suuremaks ehitatud, viimane ehitusjärk muldvallide kõrgus kuni 7 meetrit, sees palktarandid. Avastatud peitleide hulgaliselt, haudades ka rohkesti relvi.Kellega võideldi ja kuidas ja mis eesmärkidel on jäetud vastuseta, kirjalikud allikad sellest ei räägi. Võib tuua esile 2 olulisemat vaidlus teemat: 1)Seeborg-Jürpils-ehk merelinn, paikneb Kuramaa läänerannikul praeguse Grobina linna lähistel,650 asustati ja kasutuseke umbes 800. Viikingite ülemvõim läti aladel. Suured jõed, said liikuda sisemaale , tee idamaadesse edasi. Väina jõe ja Leolupe jõgi liivilahe rannikult leedulaste aladele.Tulenenud viikingid kehtestasid toonase kuramaa üle poliitilise ja kaubandusliku ülemvõimu.. Sõjalis tugipunkt, olulised sõjaretked läti hõimude vastu , andmaid ja maksud.Tõestusi on otsitud skandinaavia saagadest kus märgitakse seda Seeborgi.Kaubanduskeskus, vahepeatus.umbes aastal 800 läks tagasi lätlaste kätte. 2) väitlus puudutab läti ida-alasid-Venemaal kindel veendumus et läti ida alad oli asustatud vene hõimude poolt Kriivitšid-slaavihõim (läti keeles venelane krievs)Tol perioodil kääbas matused ida osas, tõestavad et ida alad kuulusid slaavi võimudele.lätlased hakkavad vastu sellele väitele ja ütlevad et nad olid läti him , kes võttis slaavipärased mõjud üle ja võtsid matusekombed üle. Noorem rauaaeg 9-12 saj. Veelgi rahutum, sõjaretked, vallutuskatsed , röövimisi tuli läti aladele mitmelt poolt.Viikingite retklemise kuldaeg,hulgaliselt materjale toimumistest. Millised olid nende tegutsemis ees...

Ajalugu -
20 allalaadimist
16
doc

Varakeskaeg

Jõhvi Vene Gümnaasium VARAKESKAEG Referaat Õpilane: Daniil Bogomolov 11 B Klass Jõhvi 2015 SUUR RAHVASTERÄNDAMINE. LÄÄNE-ROOMA LANGUS JA IDA- ROOMA PÜSIMAJÄÄMINE Rooma rahu piir ulatus kesksest Vahemere regioonist põhjas tänapäeva Šotimaani ja lõunas Põhja-Aafrikani. See reguleeris keskuse ja ääremaade suhteid, kandis hoolt, et ääremaade mõjud keisririigi traditsioonilisele elukorraldusele ohtlikuks ei muutuks. Pingeid aitas leevendada põhimõte, mille kohaselt jäi provintsidele Rooma ülemvõimu tunnistades õigus järgida oma alal omaenda norme ja kummardada omaenda jumalaid. Caracalla edikt (212) tagas kõigile impeeriumi aladel elavatele vabadele inimestele Rooma kodaniku õigused. Edikti mõte oli tagada suurem maksude laekumine, mis pidi omakorda leevendama impeeriumi lääneosade üha suurenevaid majandusraskusi. Praktikas polnud sellest aga erilist ka...

Geograafia - Keskkool
3 allalaadimist
20
odt

Ajalugu - uusaeg

Bütsants Lääne-Euroopa Bütsants Keisrivõim oli päritav Keisrivõim ei olnud päritav Kirikuvõim on kõrgem Ilmalikvõim on kõrgem Kohustuslik sõjaväeteenistus Palgaarmee Sõltuvad talupojad Vabad talupojad Talupojad maksid üksikisikutele Talupojad maksid riigile makse Riigisisene kaubandus Riikidevaheline kaubandus Katoliiklus Õigeusk Nõrga keskvõimuga riik (feodaalne killustatus, Kogu aeg tsentraliseeritud hiljem alles tsentraliseeritud) - türklased olid mõlemale vaenlased - Kiievi-Venemaa - rajasid viikingid - rassia - asustatud territoorium (slaavlastelt tulnud) - keskajal saavad kirillitsa (tähestiku) - Jaroslav Tark - andis Venemaale esimese seaduste kogu „Vene õigus“, seal on Bütsantsi kui ka Rooma õiguseid - ka Venemaal oli feodaalne killustatus - Venemaa oli palju mongolite võimu all - Venemaa on sarnane Bütsantsiga Varauusaeg (14-16 saj., algas Itaaliast) - etapp keskajast uusaega - suured maadeavastused ja reoformatsioon Renessanss - taassünd - murrang toimub vaimses ja kultuurilises plaanis ( - hierarhiline ) ( - seisuslik ühiskond ) - ühiskond muutub - eeldused: - majanduslikud - toimub tõus majanduses - inimese maailmapilt muutub füüsiliselt ( maadeavastused ) - inimese eneseusk kasvas - taasavastatakse minevikku - teadu...

Ajalugu - Keskkool
13 allalaadimist
52
pdf

Kunstiajalugu: varakristlik ajastu

Keldi väike pronksist kultusevanker. Keldi. Tšehhimaalt leitud Leitud Meridast (Hispaania) kivist mehepea. 3-2. saj. e.Kr Kuldkaunistustega keldi Keldi sõlg. Hõbe, kuld, Langobardide kuningas Agiluf anum. Saksamaa. merevaik. Iirimaa. 9.saj. oma kiivrikaunistusel. 7.saj. Algus. Viikingid (Skandinaavia pls elanud germaanlaste hõimud)  Kunsti õitseaeg 8.-10. saj  Olid vahvad meresõitjad ja korraldasid röövretki naaber aladele.  Nende ülikute hauapanuste hulgas võib leida teraveid laevu  Samuti võib leida laevamotiive ruunikividelt so. Mälestuskividelt  Neil on ruunikirajs tekstid ja skemaatilised, illmekad laevad ja inimeste kujutised.  Esemeid kauniststi paelornamentika ja fantastiliste loomakujutistega. Ähvardav kiskja, lõvitaoline kole elukas, draakonipead.  Armastasid eredalt kontrastseid värve. Puust loomapea. Viikingilaeva detail Jellingi ruunikivi. 10.saj. Ratsanik müütilisel kaheksajalgsel Osebergi laevahauas...

Kunsti ajalugu - Keskkool
12 allalaadimist


Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun