Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"viikingiajal" - 79 õppematerjali

viikingiajal - tihenesid suhted skandinaaviaga.Eesti jäi viikingite bütsantsi ja idamaadesse viivate kaubateede lähedusse.Araabia hõbemündid,meistrite sepistatud relvad.
thumbnail
24
doc

11. klassi kokkuvõte

Majandus hakkas seoses rauatootmisega kiiremini arenema. · Vanem rauaaeg(Rooma rauaaeg): (u.50-u450 pKr.) · Rooma rauaaega-peetakse maaviljeluse õitseajaks. Põllumajanduse arengut soodustas käsitöö areng, eriti raudesemete valmistamine, kasutusele tulid vikatid ja sirbid. Kaubandushuvid suundusid Rooma impeeriumi poole. Edusamme majanduselus soodustas asjaolu, et Rooma rauaaeg oli rahulik sõdadeta ajajärk. 3. EESTI KESKMISEL RAUAAJAL JA VIIKINGIAJAL · Linnused- Juba keskmise rauaaja ( 450-800a) algul kerkisid mitmed linnused. Tunduvalt rohkem hakati linnuseid rajama viikingiajal ( u 800-1050 a) Välimuse põhjal eristatakse erinevaid linnuseid: Mägilinnused-rajatud üksikutele kaitstud küngastele Neemiklinnus-mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale püstitatud linnus. Ringvall-linnus- tasasel maal, ümber kogu linnuseõue oli kuhjatud kunstlik vall....

Ajalugu
179 allalaadimist
thumbnail
34
doc

Viikingid kui kultuurikandjad

Eiríkr andis kirjalike allikate andmetel maale ka nime Grænland, Roheline maa, lootuses, et hea nimi meelitab sinna rohkem inimesi. 10. sajandil oli Gröönimaal kliima arvatavasti praegusest soojem ning Islandiga võrreldes olid sealsed rohumaad lopsakamad, mis tegi saare väljarändajatele ahvatlevaks. Gröönimaa edelaosa, kuhu väljarändajad saabusid, asub Islandist geograafiliselt lõuna pool. Viikingiajal oli madalaid rohumaid seal ka praegusest rohkem, maa on aja jooksul vajunud ja osa tolleaegseid rohumaid on praeguseks merre kadunud. Aastal 985 asus Islandilt Gröönimaa poole Eiríkr Punase juhtimisel teele 25 laeva, millest 14, umbes 500 asukaga, jõudsid kohale. Teised teeleasunud hukkusid jäämägede vahel või pöördusid tagasi. Asustus koondus Gröönimaa edelarannikul kahte keskusse: Idaasula (Eystribygd) ja nüüdse Gotthabi kohale Lääneasula (Vestribygd)...

Kunstiajalugu
120 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Eesti ajalugu- muinasaeg.

sajandi lõpul .Muinasaeg moodustab valdava osa kogu Eesti ajaloost. Uurimisel tuleb arvestada veel etnograafilisi andmeid, sest 18.19 saj. maarahva ehitistes, esemetes, töövõtetes kommetes jms. võib olla säilinud veel elemente, mille juured ulatuvad esiaega. Muinasajast saame teadmisi peamiselt inimeste rajatu või mahajäetu põhjal ( nt. kinnismuistised, omaaegsed asulakohad, linnused, kalmistud, ohverdamiskohad, põldude jäänused, metalltöötlemiskohad, aga ka muinasajal valmistatud töö-ja tarberiistad, relvad, ehted). Kasutamist väärib ka rahvaluule, milles esineb sageli küllalt vanu pärimusi ja ka eesti keel, mille tõttu saab teha oletusi hõimude ja rahvaste varasematest rändamistest ning kokkupuuteist teist keelt kõnelenud rahvastega. Muinasaega uurivad arheoloogid, kes teostavad muististel arheoloogilisi kaevamisi. Mui...

Ajalugu
34 allalaadimist
thumbnail
3
rtf

Viikingid

Rõivaste valmistamise kõrval kooti telgedel ja ka tikiti uhkeid vaipu. Rõivad ja ehted: Jõukad viikingipered käisid kaunilt riides ja kandsid kalleid ehteid. Vaesem rahvas ei riietunud küll nii jõukalt, kuid ikkagi uhkelt. Piirkonniti rõivastuti erinevas stiilis ja aja jooksul muutus ka mood. Soengute eest hoolitseti hoolega. Skandinaavlased armastasid ennast ehtida ja kanda rohkelt hõbedat. Lapsed ja kasvatus: Viikingiajal oli lapsepõlv väga lühike ja täisiga saabus ruttu. Tüdrukud pandi mehele tavaliselt 15-aastaselt. Ühte peresse kuulusid harilikult vanemad, vanavanemad, lapsed võibolla ka mõned sugulased ning orjad ja sulased. Mänguasjadeks olid mänguhobused, paadid ja mõõgad. Viikingilapsed harrastasid veel ujumist, pallimängu jms. Paljud lapsed surid juba imiku- või mudilaseas. Kõik teadmised mida laps vajas omandas ta vanematelt. Meelelahutus:...

Ajalugu
70 allalaadimist
thumbnail
8
rtf

Põhi vaatamisväärsused Viljandis

· Muuseumis võib näha muinasaja, keskaja ja tänapäeva tutvustavaid eksponaate, nagu ordulossi makett, muistse sõdalase rekonstruktsioon, täismõõdus rehetoa makett. Viljandi ordulossi ajalugu. · Viljandi ordulinnus on üks esimestest Eestis rajatud kivilinnustest · Viljandi ordulinnuse kohal asus eestlaste muinaslinnus, mis on rajatud hiljemalt viikingiajal · 17. sajandi algul varemetesse jäänud linnus kaevati suures osas lahti 19. sajandi lõpul. Seejärel on linnusevaremed koos neid ümbritseva Lossipargiga kujunenud puhkealaks. Lossivaremetes korraldatakse kontserte ja on peetud spordiüritusi. · Kivilinnuse ehitamist on esmamainitud 1224. Tööde käigu kohta andmed puuduvad. · Täieliku kuju ja suuuruse sai 16.sajandi alguseks ....

Ajalugu
19 allalaadimist
thumbnail
60
rtf

10nda klassi ajaloo konspekt

Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 ­ 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu ­ purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Hom...

Ajalugu
183 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Kunsti ajaloo reisiplaan

Äratuntavad on I eeslinnuse põhja- ja idaküljel asunud hooned, linnuse lõunaküljel asunud Villu kelder ning vallikraavi ulatunud dansker. Dansker oli keskajal kaitsemüüri välisküljelt välja ulatuv kitsas nelinurkne ehitis linnuse flankeerivaks kaitsmiseks. Danskerit kasutati ka käimlana Viljandi ordulinnuse kohal asus eestlaste muinaslinnus, mis on rajatud hiljemalt viikingiajal . Viliende-nimelist linnust mainitakse Henriku Liivimaa kroonikas, kus on ka detailsed kirjeldused linnuse piiramisest 1211. ja 1223. aastal. Arvatavasti alates Madisepäeva lahingust 1217. aastal asusid linnuses koos eestlased ja sakslased, hiljemalt 1223. aasta alguseks oli püstitatud kirik. 1223. aasta jaanuaris tapsid eestlased kirikusse missale kogunenud sakslased ja kaitsesid linnust sama aasta augustini, kutsudes abivägesid ka Vene aladelt. Linnus vallutati kahenädalase piiramise järel...

Kunstiajalugu
14 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Eesti muinasaeg

26. Mida võib ühiskondlike suhete kohta väita ribapõldude süsteemi tekkimise põhjal? Et hakkas kujunema küla kui administratiivne süsteem. Ehk kuna kogu maa polnud ühesugune jagati maa ribadeks ja iga talu sai võrdselt paremat ja halvemat maad. 27. Milline oli eestlaste sõjaline tase viikingiajal ? Põhjenda. Võib arvata, et eestlaste sõjaline tase oli päris hea, kuna võideti palju sõdu näiteks 600 ekr rootslaste kuninga Ingvari rüüsteretkes Eestisse, alistasid eestlased nad ja tapsid ka kuninga. 28. Millised olid eestlaste suhted skandinaavia rahvaste ja slaavlastega 9.-11. sajandil? Too näiteid. Skandinaavialaste huvi Eesti vastu taaselustus, mis avaldus mitmes röövretkes. Viikingid said aga eestlastelt korduvalt lüüa, millele viitavad ka ruunikivid...

Ajalugu
111 allalaadimist
thumbnail
82
pdf

Surm ja matused eestlastel ja Eestis elavatel venelastel

Hauapanusteks olid enamasti ehted ja toit, relvi ja tööriistaid leidub harva. Arheoloogid oletavad, et see asjaolu on seotud roomlaste kaudu levinud arusaamaga, et teispoolsuses ootab lahkunuid alatine pidu ja sööming. Rahvarännu perioodil (450-800 pKr) maetakse nii kivikalmetesse, kui uude kalmevormi- kääpasse. Keskmisel rauaajal (600-800 pKr) ning viikingiajal (800-1050 pKr) jätkub kollektiivne matmine kääbastesse, tarandkalmetesse ja kivikirstkalmetesse. Tollel perioodil ilmuvad kalmetesse relvad, mis võiksid anda tunnistust poliitilistest-sotsiaalsetest muutustest ühiskonnas (Järve 2007: 7). Hiline rauaaeg (1050-1225 pKr) tõi endaga kaasa taas laibamatuse, muutuse põhjuseks oli ristiusk. Hauda pandi endiselt kaasa rohkelt ripatseid, ehteid, töö-ja tarberiistu (Torp-Kõivupuu 2003: 32). 1995.-2000...

Humanitaarteadused
142 allalaadimist
thumbnail
6
odt

Muinasaeg

· Väljakaevamised · Puhastamine ja konserveerimine · Vanuse määramine ­ seda tehakse : * kultuurkihi järgi * radiosüsiniku meetod * drendokronoloogia · Muististe uurimine · Kasutavad oma töös väikseid pintsleid ja kühvleid, · Avastatu pildistatakse, joonistatakse ja kirjeldatakse · Koostööd peavad tegema: etno-, bio-, zoo-, jne -loogidega Loe lisaks õ lk 9 Muistsete eestlaste suhted naaberriikidega Keskmisel rauaajal ja viikingiajal · Läänenaabrid ­ skandinaavlased korraldasid Eestisse rüüsteretki · Lõunanaabrid ­ idaslaavlased, suhted olid rahumeelsed, puudub info, kas näiteks 8.sajandil linnuste rajamine toimus balti hõimude sõjalise aktiivsuse tõttu. · Idanaabrid ­ Vana-Vene riik, (vadjalased, vepslased, karjalased), 9-10.sajand olid suhted rahumeelsed, 10.saj muutusid suhted teravamaks ­ toimus I vabadusvõitlus ­ eestlased...

Ajalugu
25 allalaadimist
thumbnail
1
pdf

Rahutud aastasajad. Linnuste rajamine

5-6. sajandist alates sagenes ehete, relvade ja tööriistade peitmine. Linnuste rajamine, relvade esinemine kalmetes või suuremate peitleidudena viitab üldise sõjakuse ja sõjaohu kasvule, mis oli tingitud naaberaladel aset leidnud hõimude ja rahvaste liikumisest. Keskmisel rauaajal elavnevad sidemed ka Skandinaaviaga. Sellest ajast on teada mitmeid vastastikuseid sõjalisi kokkupõrkeid näiteks 600.a. rootslaste kuninga Ingvari sõjaretk Eestisse. Viikingiajal suhted Skandinaaviaga tihenesid veelgi. Kuna Eesti jäi kaubateede vahetusse lähedusse jõudis siia araabia hõbemünte, sepistatud odaotsi ja mõõku. Skandinaavia saagad ja ruunikivid osutavad aga viikingite sõjaretkedele Eestisse. Kagu-Eesti idapoolsel alal levivad 5-6. saj. liivast kuhjatud põletusmatused ­ kääpad. Kääpaid seostatakse eestlastele lähedase läänemeresoome hõimurühmituse setude eelkäijatega. Eestlaste suhted Vana-Vene riigiga olid 9...

Ajalugu
14 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Viljandi

Tööriistade levik ja puutöö oskused olid Läänemere randadel jõudnud tasmele, mis võimaldasid ehitada madala süvisega merekindlaid paate. Selline pikk paat võimaldas liigelda madalatel jõgedel, ning purjetada Läänemerel. Skandinaavia saagades mainitakse eestlasi kui mereröövleid ja kaupmehi ning loendatakse vastastikkuseid sõjaretki. Lääne- Euroopa kroonikates tuntakse neid viikingitena, Ida-Euroopas varjaagidena. Viikingiajal eraldusid üksikud külad, mis asusid kaubateede ristumiskohal ja said hiljem linnadeks. Kesk-Eestis oli selleks Viljandi, mis asus lõunast põhja suunduva maantee ja läänest itta suunduva veetee ristumiskohal. 1154. aastal Araabia rännumees ja geograaf Abu-Abdallah-Muhammadal-Idrisi nimetas Viljandi muinaslinnust esmakordselt kirjalikes allikates Falamuse nime all. Tegemist oli Sitsiilia kuninga Roger II tellitud maailmaatlase kommentaaridega....

Geograafia
17 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Muinasaeg

metalli kasutusele võtt ­ pronks: vastupidavam, paremini töödeldav, teravam, muutused: surnuid maeti kivikirstudesse, asulaid kindlustati, elati avaasulates, eraomandi teke, uuendused: püsivad elukohad, kasvatati loomi ja hariti põlde, raud: tugevam, vastupidavam, teravam, puudused: kallim, raske töödelda, kõrge sulamistemp, muutused: kasvatati vilja, hakati tegelema kaubandusega ja valmistati uusi esemeid. linnused ­ teke: alates keskmisest rauaajast rohkem hakati rajama viikingiajal , tüübid: mägilinnus (lõuna, kesk eesti, otepää linnus), neemikulinnus (ida, lõuna eesti, rõuge linnus), kalevipoja säng (ida eesti, alatskivi linnus), ringvall linnus (saaremaa, lääne eesti, valjala linnus). eestlaste elatusalad muinasaja lõpul ­ maaharimine, loomapidamine, küttimine, kalapüük, metsamesndus, käsitöö ­ metallitööd, savi töötlemine, tekstiili töötlemine, vahetuskaubandus ­ hõbe, pronks, sool, vahenduskaubandus ­ vili, karusnahk, vaha....

Ajalugu
13 allalaadimist
thumbnail
23
doc

Euroopa kesk- ja varauusaeg konspekt

Lääneslaavlased ehk veneedid levisid ka Saksamaa idaossa. Lõunas rändasid sklaviinid Balkanile, Idapoolsed andid püsisid Ukraina aladel. Nende laialdane asuala laiendamine oli võimalik, kuna asusid elama germaanlastest tühjaks jäänud asualadele. VANA-VENE RIIGI TEKE o Pika aja jooksul rändasid idaslaavlased soomeugrilaste aladele, kus elati peamiselt jõgedeäärseil mail. Viikingiajal huvitusid skandinaavlased Ida-Euroopa veeteedest, eriti veeteest, mida nimetatakse teeks varjaagide juurest kreeklasteni. Varjaagid ehk viikingid asutasid tee peale oma asulaid, või asusid elama juba olemasolevatesse. o Korratusest väsinud rahvad kutsusid varjaake endid valitsema. Kutse võttis vastu pealik Rjurik, kes sai võimule 862 Novgorodi linnas. Tema kaaskondlane Oleg vallutas 882...

Ajalugu
82 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Elatusalade muutumisest muinasaja vältel

Inimestel kaasnes sellega ka võimuvõitlus. Rooma rauaajal mis oli umbes 50-450 pKr. Inimesed hakkasid veelgi rohkem välimusele tähelepanu pöörama. Hakkasid valmima veelgi keerulised ehted nt. sõrmused, kaela-ja käevõrud, keerulised sõled, peened ripatsid. See andis inimestele veelgi rohkem võimalusi kaubelda naaberriikidega. Sellega seoses hakkasid inimesed erinevaid kultuure ja inimesi tundma. Keskmisel rauaajal ja viikingiajal süvenes veelgi põllundus, aga suurt tähelepanu hakati pöörama endale kaitsele ja turvalisusele. Rajati mitmeid erinevaid linnuseid. Inimesed hakkasid valmistama juba väga hinnalisi ja ilusaid ehteid hõbedast, kullast ja pronksist. Põllunduses võeti kasutusele puuadrad ja tekkisid ribapõllud. Hakati hindama võrdsust veelgi rohkem seega oli iga inimesel üks adramaa. Sellised muutusid näitasid inimeste kõrget arengutaset ja arenemist....

Ajalugu
5 allalaadimist
thumbnail
23
pdf

Euroopa muinaskultuurid - konspekt

Sajandil. Teati, kuidas kuningad elasid, kuid huvitas ka kuidas rahvas elas ­ hakati kaevama. 19. sajandil oli kirjeldusel suur roll, sest ei osatud leitud asju dateerida. 20. sajandi keskpaigani oli arheoloogia abiteadus. Tänapäeval on aga ajalooteaduse haru, mis uurib kaevatud asju (muistiseid) ja rekonstrueerib nende abil ajalugu. Arheoloogia jagunemine perioodide järgi: · Esiaja arheoloogia · Keskaja arheoloogia · Uusaja arheoloogia · Klassikaline arheoloogia Arheoloogid ei kaeva dinosauruseid, kaevatakse neid asju, mis on inimeste ajast. 2,6 miljonit aastat tagasi ilmusid esimesed tööriistad. 5000 aastat tagasi ilmusid esimesed kirjavärgid. Keskaja arheoloogia on väga oluline, sest kirjalikke allikaid on sellest ajast väga vähe. Arheoloogia jagunemine uurimisvaldkondade järgi: linna, asustus, majandus, arhitektuuri, religiooni, surma ja militaar. Surmaarheoloogia on kalmete uurimine...

Euroopa muinaskultuurid
289 allalaadimist
thumbnail
1
txt

Muinasaeg

Vanem kiviaeg ehk paleoliitikumi (12000-9000 a. ekr.) ajal hakkasid vlja kujunema inimesed, lppes Phja-Euroopas viimase jajaga. Keskmise kiviaja ehk mesoliitikumi (9000-5000 a. ekr.) ajal tekkis kunda kultuur. Noorema kiviaja ehk neoliitikumi (5000-1800 a. ekr.) ajal hakati surnuid asulatesse matma, tekkis religioon, tegeldi kttimise, koriluse ja kalapgiga ning savinude kasutuselevtt. Pronksiaeg jaguneb kaheks: vanem ning noorem pronksiaeg. Vanema pronksiajal (1800-1100 a. ekr.) tekkisid asulatbid: avaasulad ja kindlustatud asulad. Nooremal pronksiajal (1100-500 a. ekr.) muutusid matmiskombed, hakati tegema kivikirstkalmeid ja laevkalmeid. Rauaaeg jaguneb kolmeks: vanem, keskmine ning noorem rauaaeg. Vanem rauaaeg ehk eelroomaraua (500-50 a. ekr.) ajal hakati tegema rauast triistu. Roomarauaaja (50a. ekr. - 450a...

Ajalugu
5 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Muinasaeg ja selle periodiseering

Hauapanusteks hakati panema ka relvi. Kagu-Eesti idaosas levisid liivast kuhjatud kääpad, mis olid väheste panustega. Elavnesid sidemed ülemeremaadega. 600. aasta paiku tegi rootslaste kuningas esimese rüüsteretke Eestisse. Järgneb viikingiaeg 800-1500. Tihenesid suhted Skandinaaviaga. Skandinaavia saagad kõnelevad viikingite sõjakäikudest Eestisse. Kasutusel olevad linnused olid ehitatud juba keskmisel rauaajal, viikingiajal ehitati neid suuremaks. Viikingiaja linnustes elati pidevalt. Linnustes ja nende juures olevates asulates tegeleti käsitööga. Tavaelamud olid üheruumilised ristpalkhooned. Peamised relvad odad ja kirved, uhkema väljanägemisega kui varem. Levima hakkasin kahetervalised mõõgad. Hakati laialdaselt tegelema rauasulatamisega. Kuna skandinaavlased kauplesid Venemaaga otse, ei jäänud Eestil transiitmaana erilist tähtsust. Eesti oli kaubandusest kõrvale jäetud....

Ajalugu
34 allalaadimist
thumbnail
13
odt

Muinaseestlased

Gustav Adolfi gümnaasium Muinaseestlaste ühiskond ja eluolu Juhendaja: Õpilane: Tallinn 2008 Sisukord: 1. Sissejuhatus 2. Elatusalad 3. Relvastus 4. Asustus Linnused 5. Suhted lähinaabritega 6. Elu-olu Perekond 7. Riietus ja ehted Ehted Naiste rõivastus Naiste peakatted Põlled Meeste rõivastus Meeste peakatted Laste rõivastus 8. Muinasusund 9. Kokkuvõte Meie ajaarvamise algul elasid juba eesti keele sarnast keelt rääkivad muinaseestlased praegusest laiemal territooriumil ja asustasid ka suurt osa tänasest Lätist. Lätlased omakorda asustasid ka Leedu, Valgevene ja Preisi alasid. Eestlased on harjunud teadmisega, et muistses vabadusvõitluses alistati lätlased ja liivlased kiiresti ja neist said mõõgavendade liitlased eestlaste vastupanu murdmisel, mis teatavasti viidi lõpule 1227. Elatusalad Eestlaste peamiseks elatusalaks...

Ajalugu
31 allalaadimist
thumbnail
23
doc

Euroopa muinaskultuurid - loengute konspekt

Uurime arheoloogilisi allikaid, kuna mis sealt muud ikka alles on. ,,Arheoloogia", ütles Platon ja kordas siis, ,,archaios(vana, muistne)+logos(teadmine)". Arheoloogia ei tähenda ainult materiaalset kultuuri, vaid ka ühiskonnas valitsevat, millal, miks rajati jms. Uurib kaevamiste abil muistiseid ja rekonstrueerib nende abil ühiskonna. Arheoloogia alustab uurimisi 2,5 miljoni aasta tagustest aegadest (inimese arenemine), ajalugu uuritakse (tavaliselt) 5000 a taguseid aegu. · Klassikaline arheoloogia ­ antiikkultuuride uurimine · Asustusarheoloogia- uurib ühe koha arheoloogiat · Majandusarheoloogia · Arhitektuuriarheoloogia · Linnaarheoloogia · Religiooniarheoloogia (piibliarheoloogia, kristlik arheo, islamiarheo) · Surmaarheoloogia (kalmed) · Erilist...

Euroopa muinaskultuurid
125 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun