8. Miks on pronks tööriistade valmistamiseks parem materjal kui kivi? 9. Miks on Eestis leitud vähe pronksesemeid? 10.Milliseid muutused ühiskonnas võisid põhjustada vajaduse kindlustatud asulate järele? 11.Võrrelge pronksi- ja vanema rauaaja matmiskombeid. Mida võib kalmete põhjal väita ühiskondlike suhete kohta? 12.Miks on raud tööriistade valmistamiseks parem materjal kui pronks? 13.Millised linnusetüübid kujunesid välja keskmisel rauaajal ja viikingiajal? 14.Kuidas kujunes Teie arvates keskmisel rauaajal ja viikingiajal ühiskonna kihistumine? Põhjendage oma arvamust. 15.Andke hinnang eestlaste sõjalise taseme kohta viikingiajal. 16.Mil moel muutusid eestlaste elatusalad muinasaja lõpus võrreldes varasemaga? Mis neid muutusi põhjustas? 17.Mis märgid viitavad muinasaja lõpuks kujunenud haldusjaotuses kujunevale riiklusele? 18.Kas eestlaste sõjaline tase oli muinasaja lõpul piisav vallutuskatsete tagasitõrjumiseks? Tooge
Viljandi lossivaremed Merili Hubel Turism · Üks populaarsemaid kohti Viljandis · Korraldatakse kontserte ja festivale · Käiakse jalutamas, pildistamas Ajalugu · Rajati viikingiajal · Vallutati ja pommitati mitmeid kordi · Peale 17. Sajandit enam ei taastatud · 19. Sajandi alguses ehitati ait, mis on säilinud Tähtsus Viljandile · Meelitab turiste · Populaarne koht pildistamiseks, piknikuteks, jalutamiseks jms · Ilus koht ürituste jaoks Läheduses asuvad ilusad kohad · Viljandi järv · Lauluväljak · Vanalinn Loodus · Imeilus vaade järvele · Lambad · Palju rohelust Ordulinnuse osad
Perioodid: Kiviaeg, pronksiaeg, rauaaeg ja viikingiaeg Kiviaeg jaguneb kolmeks: vanem, keskmine ja noorem kiviaeg. Vanem kiviaeg ehk paleoliitikumi (12000-9000 a. ekr.) ajal hakkasid vlja kujunema inimesed, lppes Phja-Euroopas viimase jajaga. Keskmise kiviaja ehk mesoliitikumi (9000-5000 a. ekr.) ajal tekkis kunda kultuur. Noorema kiviaja ehk neoliitikumi (5000-1800 a. ekr.) ajal hakati surnuid asulatesse matma, tekkis religioon, tegeldi kttimise, koriluse ja kalapgiga ning savinude kasutuselevtt. Pronksiaeg jaguneb kaheks: vanem ning noorem pronksiaeg. Vanema pronksiajal (1800-1100 a. ekr.) tekkisid asulatbid: avaasulad ja kindlustatud asulad. Nooremal pronksiajal (1100-500 a. ekr.) muutusid matmiskombed, hakati tegema kivikirstkalmeid ja laevkalmeid. Rauaaeg jaguneb kolmeks: vanem, keskmine ning noorem rauaaeg. Vanem rauaaeg ehk eelroomaraua (500-50 a. ekr.) ajal hakati tegema rauast triistu. Roomarauaaja (50a. ekr. - 450a...
Viljandi Morten Siht 5.c Viljandis on jalgpalliväljak. Viljandis on viljandi järv. Siin on suured poed. Siin on head inimesed. Viljandis on folk. Viljandis on rahulik Viljandis võiks olla veepark. Viljandis võiks olla lõbustuspark. Viljandi võiks olla suurem. Viljandis võiks olla rohkem poode. Viljandis võiks olla veepark. Viljandis võiks olla suur kino Viljandi (ajalooliselt saksa keeles Fellin, poola keeles Felin, läti keeles Vlande) on linn Lõuna-Eestis. Viljandis asub teater Ugala, Eesti Pärimusmuusika keskus, Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia, Viljandi muuseum, Sakala keskus, Kondase keskus ja Enn Põldroosi eragalerii. Kontserte antakse samuti Jaani ja Pauluse kirikus ning Baptistikirikus. 1Viljandi...
Nõuanded teksti kirjutamisel ja vormistamisel Kahe sõna vahel on ainult üks tühik. Kirjavahemärgid (.,;:?!) kirjutatakse sõna lõppu. Peale kirjavahemärki lisatakse tühik. Päike paistab. Ilm on soe. Kes on Henri Tamm? Kas ta on teleseriaali tegelane? Väljapoole sulge jäetakse tühik. Sulgudes sisse ei jäeta tühikut. Viikingiajal kandsid mehed arvukalt ehteid (helmeid, kaelavõrusid ja sõlgi) Väljaspool jutumärke jäetakse tühik. Jutumärkide sisse ei jäeta tühikut. Martin Padar sai tuntuks huumorisaates ,, Wremja" tegelasena. Musketäride etenduses oli mul ainult üks lause: ,,Mine oma teed, musketär!". Lõikude vahele jäetakse tühi rida või alustatakse taandreaga. Tekstilõigud joondatakse. Parim srifti suurus (front) on 12. Loetavaim srift on Arial Või Times New Roman.
orjandusliku korra mõjutused ja Suur rahvasterändamine ei paisanud ühiskonnakorraldust segi. Siiki varanduslik diferentseerumine. Olid väljakujunenud maakonnad alajaotustega ja moodustanud hõimude ühendused. Rootsis- svealased ja götalased. Kummagil oma kuningas, nii maakondadel kui ka jaotustel. Usund: Loodusesemete austamine. Ohverdati allikatesse. Austati esivanemate hingi. Hingede rändamine- kehaline eedasiliikumine (hingemajad). Päiksesekultus Jumalad- austamine toimus kodus. Viikingiajal hakkas skandinaavias ristiusu levitamine. 829 saadeti rootsi munk Ansgar. Kultuur: ruunikiri. 3-4 saj. Lähtub ladina tähestikust. 1) tähestik ei alga a ja b- ga. 2)tähed on paigutatud kolme 8- tähelissse rühma. 3)vanemad- paremalt vasakule read. Hiljemad- mõlemas suunas. Kasutati ruunikividel- haua- või mälestusmärgid (viikingitest, ajaloosündmustest). Saagad- mälestusmärgid, suuliselt edasi antud pikemad jutustused, käsitlsesid ajaloosündmusi kirjalikus vormis. Nt
5000 eKr 1800 eKr. neoliitikum. Võetakse kasutusele keraamika, käsitsi valmistatakse. Suur muutus. , Uus kultuuritüüp kammkeraamika kandjad, soome- ugrilased on jõudnud eestisse. 4. Pronksiaeg ja vanem rauaaeg, maaviljeluse algus. (ajalooline periood paika) tuleb iseloomustada pronksiaega,mis materjalist tööesemed, elamisviis. Põhiliseks on karjakasvatus. 5. Eesti ühiskond keskmisel rauaajal ja viikingiajal. ( 6. Eesti ühiskond muinasaja lõpul Mõisted: kolmeviljasüsteem,kammkeraamika(tegemist on meie rahva esivanemate siia jõudmist tähistava kultuuriga 4 aastatuhande keskpaiku enne kristust) Maalinn,adramaa,arheoloogia,animism,kunda kultuur,nöörkeraamika,venekirveskultuur, kivikirstkalmed,tarandkalmed.
Panustena lisandusid relvad. 5-6. sajandist alates sagenes ehete, relvade ja tööriistade peitmine. Linnuste rajamine, relvade esinemine kalmetes või suuremate peitleidudena viitab üldise sõjakuse ja sõjaohu kasvule, mis oli tingitud naaberaladel aset leidnud hõimude ja rahvaste liikumisest. Keskmisel rauaajal elavnevad sidemed ka Skandinaaviaga. Sellest ajast on teada mitmeid vastastikuseid sõjalisi kokkupõrkeid näiteks 600.a. rootslaste kuninga Ingvari sõjaretk Eestisse. Viikingiajal suhted Skandinaaviaga tihenesid veelgi. Kuna Eesti jäi kaubateede vahetusse lähedusse jõudis siia araabia hõbemünte, sepistatud odaotsi ja mõõku. Skandinaavia saagad ja ruunikivid osutavad aga viikingite sõjaretkedele Eestisse. Kagu-Eesti idapoolsel alal levivad 5-6. saj. liivast kuhjatud põletusmatused kääpad. Kääpaid seostatakse eestlastele lähedase läänemeresoome hõimurühmituse setude eelkäijatega. Eestlaste suhted Vana-Vene riigiga olid 9
-16. sajandil Maaisanda domeen – kogu talupoegade poolt haritud maa. Esialgu ei olnud vasallidel õigust maad edasi pärandada, aga 1315. aastal said vasallid pärandada maad isalt pojale, 1329. ka tütrele. Need alad, mis ei olnud läänistatud, need alad jagasid maaisandad suurteks halduspiirkondadeks, ametkondadeks, mille peamajaks oli ametimõis. PILET 5 1) Muutused ühiskonnas keskmisel rauaajal ja viikingiajal Juba keskmise rauaaja (u 450-800) algul hakati ehitama linnuseid, aga nende kasutusiga ei olnud väga pikk. Rohkem ehitati linnuseid viikingiajal (u 800-1050) LINNUSED Mägilinnus Mäe otsas, igast küljest looduslikult kaitstud
Väliskülg on sirge. Tarandi pikkus on 2-10m, laius 1-6m. Tarand on täidetud kivi ja mullaga. Ühte tarandisse on maetud mitu inimest koos ehetega Enamasti põletusmatusena. Suurim seni teadaolev tarandkalme Eestis, Kunda tarandkalme, mis on 150m pikkune. LAEVKALME On kivikalme tüüp, kus kalme äärekivid on laotud laevakujuliselt. Põhja-Estis leviseid need alates neoliitikumist. Kõige arvukamalt rajati neid nooremal pronksiajal ja viikingiajal. Eesti alalt on leitud kolm laevkalmet. 2 Sõrvest ja 1 Tallinna lähedal Väost. Eesti laevkalmete versiooni päritolumaaks peetakse Ojamaad. KIVIKALME On kalme , mis on ehitatud põhiliselt kivist. Hakati ehitama neoliitikumis. Kivikalmete hulka võib arvata ka Egiptuse püramiid. KIVIKALMED EESTIS 1. aastatuhande teisel poolel levisid Eesti mandriosas korrapäratu ehitusega kivikalmed. Kivikalmed jäid Eestis kasutusele 12.-13.
Ülikud maksustasid haritava maa. Eesti elanike kaubandushuvid suundusid lõunasse, Rooma impeeriumi poole. Roomast jõudis kaupmehi ka Läänemere kagurannikule. Neid huvitasid kõige enam merevaik ja põhjamaised karusnahad. Võimalik, et Eestis kasvatatud vilja vahetati juba sel ajal põhja- ja idapoolsete naabritega karusnaha vastu, mida omakorda lõuna poole edasi müüdi. Edusamme majanduses soodustas ka asjaolu, et rooma rauaaeg oli rahulik ja sõdadeta periood Keskmisel rauaajal ja viikingiajal (450. a – 1050. a) arenes kaubandus aeglasemalt. Hakati rajama linnuseid, mis viitasid rahututele aegadele. Võimuvõitlused ei soosinud kaubanduse arengut. Hakkasid tekkima algsed külad. Põllusüsteem muutus ribapõldudeks. Ülikud rikastusid veelgi rohkem ja ühiskonna kihistumine süvenes. Elavnesid taas sidemed ülemeremaadega. Skandinaavlastega esines nii rahulikke kaubandusretki kui ka sõjaretki. Kaubitseti ka idanaabritega Muinasaja lõpul (11. saj – 13
Valdav põletusmatus. Hauda kaasa pandud relvi Kiviristkalmed alates nooremast pronksiajast kuni vanema rauaajani Laevkalmed pronksiajast, Saaremaal Tarandkalmed alates vanemast rauaajast. Rooma rauaajast tüüpilised tarandkalmed põletusmatusega Kangurkalmed noorem rauaaeg Kivivarekalmed keskmine rauaaeg Kääpad Kagu- Eestis keskmisel rauaajal ja hilisrauajal (ümarkääpad) Kiviringkalmed viikingiajal saartel Hilised kivikalmed hilisrauaaeg Lohukivid . Kokku leitud 1750 erineva suurusega lohukivi, enamus Põhja-Eestis. Eelrooma rauaaeg. Asendilt seostuvad kivid maaviljelusega. Kivide fuktsiooni kohta ei ole midagi teada, klassikaliselt on neid peetud viljakusega seotud kultuskivideks ROOMA RAUAEG Nimetus sellest, et Euroopas Rooma keisririigi õitse- ja mõjuaeg. Rooma kultuurimõjud ka Eesti alal tugevad, kuid esemeid vähe.
tähelepanu pöörama ja sellega kaasnes varanduslik ebavõrdsus. Inimestel kaasnes sellega ka võimuvõitlus. Rooma rauaajal mis oli umbes 50-450 pKr. Inimesed hakkasid veelgi rohkem välimusele tähelepanu pöörama. Hakkasid valmima veelgi keerulised ehted nt. sõrmused, kaela-ja käevõrud, keerulised sõled, peened ripatsid. See andis inimestele veelgi rohkem võimalusi kaubelda naaberriikidega. Sellega seoses hakkasid inimesed erinevaid kultuure ja inimesi tundma. Keskmisel rauaajal ja viikingiajal süvenes veelgi põllundus, aga suurt tähelepanu hakati pöörama endale kaitsele ja turvalisusele. Rajati mitmeid erinevaid linnuseid. Inimesed hakkasid valmistama juba väga hinnalisi ja ilusaid ehteid hõbedast, kullast ja pronksist. Põllunduses võeti kasutusele puuadrad ja tekkisid ribapõllud. Hakati hindama võrdsust veelgi rohkem seega oli iga inimesel üks adramaa. Sellised muutusid näitasid inimeste kõrget arengutaset ja arenemist.
tegevusalade ja eluviisi sarnasust, on arheoloogid ühendanud teatud arheoloogilise kultuuri alla. Kõik Eesti mesoliitikumi asulad, ka Pulli, kuuluvad nn Kunda kultuuri. Tarandkalmed Eelrooma rauaajal hakati surnuid matma tarandkalmetesse. Uued kalmed koosnesid kiviridadest või müüridest, mis piirasid nelinurkset tarandit laiusega 1-2 meetrit ja pikkusega 2-3 meetrit. Kääpad Keskmisel rauaajal ja viikingiajal levisid esmajoones Kagu-Eesti idaosas liivast kuhjatud kääpad, mille all või sees on põletusmatused suhtelisest väheste panustega. Maakond Kihelkonnad liitusid ja tekkisid maakonnad. Neid oli kaheksa: Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi ja Sakala. Säilisid mõned iseseisvad kihelkonnad. Adramaa adramaaks nimetati sellise suurusega põllumaad, mida suudeti harida ühe adraga.
Endiselt maeti luud kalmetesse enamasti põletatult. Hauapanusteks hakati panema ka relvi. Kagu-Eesti idaosas levisid liivast kuhjatud kääpad, mis olid väheste panustega. Elavnesid sidemed ülemeremaadega. 600. aasta paiku tegi rootslaste kuningas esimese rüüsteretke Eestisse. Järgneb viikingiaeg 800-1500. Tihenesid suhted Skandinaaviaga. Skandinaavia saagad kõnelevad viikingite sõjakäikudest Eestisse. Kasutusel olevad linnused olid ehitatud juba keskmisel rauaajal, viikingiajal ehitati neid suuremaks. Viikingiaja linnustes elati pidevalt. Linnustes ja nende juures olevates asulates tegeleti käsitööga. Tavaelamud olid üheruumilised ristpalkhooned. Peamised relvad odad ja kirved, uhkema väljanägemisega kui varem. Levima hakkasin kahetervalised mõõgad. Hakati laialdaselt tegelema rauasulatamisega. Kuna skandinaavlased kauplesid Venemaaga otse, ei jäänud Eestil transiitmaana erilist tähtsust. Eesti oli kaubandusest kõrvale jäetud.
Enam asustatud oli ranna piirkond, vähem sisemaa. Leidis aset üksiktaluline asustus, põllumaa eraomandus ja suurenes ka varanduslik ebavõrdsus. Eel- Rooma rauajal jätkus üksiktaluline elamisviis, suurenes endisel varanduslik ebavõrdsus, kuid 3-2. sajandil eKr kujunes ühiskondlik võimuvõitlus. Ülikud omasid haritava maa maksustamis õigust ja jõukamad talud omasid võimu ümbruskonna üle. Ehitati ka linnuseid, kuid neid kasutati perioodiliselt. Keskmisel raua,- ja viikingiajal pandi alus traditsioonilisele külaühiskonnale. Muinasaja lõpul nagu ka igal eelmisel perioodil 1 Inga Konovalova 7.10.2012 tihenes asustus järk-järgult. Oletatakse, et tollel ajal oli inimesi Eesti aladel umbes 150000. Asustamata jäid vaid soisem edelaosa, mererannik ja mõned saared. Inimesed elasid suitsutubades, need paiknesid lähestikku ja moodustasid külasid. Oli
Sest pronks oli tol ajal kallis ja inimesed ei suutnud seda endale lubada. 17. Miks hakkas majandus kiiremini arenema soorauamaagi kasutuselevõtuga? Sest siis sai hakata valmistama rauast esemeid ja neid müüma-ostma. 18. Mis tüüpi linnuseid rajati Ida-Eestis ja Lääne-Eestis (2 tüüpi) Ida-Eestis on kalevipoja säng, Lääne-Eestis ringvall-linnus. 19. Millised külad levisid rauaajal ja viikingiajal Ida-Eestis ja millised Lõuna- Eestis? Rauaajal Ida-Eestis ridakülad, Lõuna-Eestis hajakülad 20. Mis oli vahenduskaubandus ja kelle vahel see muistses Eestis toimus? Mis seda soodustas? Vahenduskaubandus kaupa ei ostetud enda tarbeks, vaid edasi müümiseks. Nt Ida ja Lääneriikide vahel. Mõisted: · nõid inimene, kes oskas loitsida, haigusi ravida, omas erilist väge
metalli kasutusele võtt pronks: vastupidavam, paremini töödeldav, teravam, muutused: surnuid maeti kivikirstudesse, asulaid kindlustati, elati avaasulates, eraomandi teke, uuendused: püsivad elukohad, kasvatati loomi ja hariti põlde, raud: tugevam, vastupidavam, teravam, puudused: kallim, raske töödelda, kõrge sulamistemp, muutused: kasvatati vilja, hakati tegelema kaubandusega ja valmistati uusi esemeid. linnused teke: alates keskmisest rauaajast rohkem hakati rajama viikingiajal, tüübid: mägilinnus (lõuna, kesk eesti, otepää linnus), neemikulinnus (ida, lõuna eesti, rõuge linnus), kalevipoja säng (ida eesti, alatskivi linnus), ringvall linnus (saaremaa, lääne eesti, valjala linnus). eestlaste elatusalad muinasaja lõpul maaharimine, loomapidamine, küttimine, kalapüük, metsamesndus, käsitöö metallitööd, savi töötlemine, tekstiili töötlemine, vahetuskaubandus hõbe, pronks, sool, vahenduskaubandus vili, karusnahk, vaha.
antiikkultuuridega võrreldav jumalate ja kangelaste panteon 1 skandinaavia mütoloogia on Skandinaaviat ja Islandit asustanud põhjagermaani hõimude ja rahvaste ristiusu eelsete müütide ja legendide kogum. Skandinaavia mütoloogiast eraldi seisab Soome mütoloogia, kuigi sellel on eelmainituga mõningaid sarnasusi. Skandinaavias säilis muistne germaani mütoloogia kõige kauem. Müüte anti viikingiajal edasi suuliselt, näiteks pikkade värssjutustustena. Praegune teave muinaspõhja mütoloogia kohta pärineb põhiliselt Vanemast ja Nooremast Eddast, Islandi saagadest ja teistest keskaegsetest tekstidest. Skandinaavia folklooris säilisid muistsed uskumused ja legendid pikka aega ning mõnedes maakohtades püsivad need tänapäevani. Muinaspõhja usku on taaselustatud või taasleiutatud germaani uuspaganlusena. Mütoloogia on ka inspiratsiooniks kirjandusele, lavateostele ja filmidele.
· Arheoloogilistel kaevamistel on avastatud linnuste korduvaid põlemisi ja leitud relvade katkeid · Matustel hakati hauapanustena kaasa panema relvi · Sagenes väärismetallist ehete, müntide ja relvade peitmine nn peitleiud Suhted Skandinaaviamaadega: · kuni 7. sajandini olid suhted rahumeelsed, piirdudes tõenäoliselt vastastikuse kauplemisega · alates 7. sajandi algusest kirjeldavad Skandinaavia saagad ja ruunikivid ka sõjakäike Eesti alale · viikingiajal (800- 1050) võisid viikingite kauba- ja sõjaretked Eesti alale olla suhteliselt sagedased, kuna Eesti asus Bütsantsi ja Idamaadesse viiva kaubatee ääres. Püsivat edu viikingid siiski ei saavutanud. Saagad ja ruunikivid annavad teavet ka paljude viikingite langemisest sõjakäikudel Eestisse. · Pärast Skandinaavia ristiusustamist ja riikide teket viikingite sõjakäigud lõppesid · alates 12. sajandist aktiviseerisid oma sõjalist tegevust hoopis eestlased (eestlaste
kolmest küljest looduslikult kaitstud neemiklinnused, kus linnus on valli ja kraaviga eraldatud ülejäänud neemikust; 2) looduslikult kahelt poolt kaitstud niinimetatud Kalevipoja sängid, kus enamasti seljakul või voorel paiknev linnus on eraldatud ülejäänud mäest linnuse otstes paikneva valli või kraaviga; 3) omaette kõrgendikul paiknevad linnused; 4) tervenisti valliga ümbritsetud ringvall-linnused Keskmisel rauaajal ja viikingiajal kasutatud linnused on peaaegu kõik eri tüüpi neemiklinnused või nn Kalevipoja sängid. On ka üksikuid omaette kõrgendikul paiknevaid kantse, ringvall-linnused olid tollal väga haruldased. Peale tavapäraste linnuste püüti tollel rahutul ajal asulaid kaitsta ka muul viisil, näiteks rajati hooned keset veekogu vaiadele ja palkparvele, kuhu viis kaldalt sild. Selline oli näiteks Eesti lõunapiiri lähedal Viljandimaal paiknev Valgjärve järveasula, mis on Eesti alal seni erandlik
Sel ajal muutusid ise eestlased tunduvalt aktiivsemaks sõja- ja rüüsteretkede soooritamisesSuhted polnud kõige halvemad.. 2.Lõunanaabrid-Tugevamaid vastaseid lõunas oli Leedu, kes tegid Eestisse mitmeid laastavaid rüüsteretki.Suhted ei olnud kõige paremad. 3.Idanaabrid- Ida poolt polnud 12saj oht enam nõnda suur, sest Vana-Vene riik oli osadeks lagunenud.vahel tegid nad eestisse rüüsteretki ,. Peamiselt Ida-Eestis.Suhted olid rahumeelsed. 4. Missugune oli eestlaste sõjaline tase viikingiajal? Võib arvata et tase oli küllaltki hea, tehti palju rüüsteretki. 5. Mida võib viikingiaja leidaude põhjal väita kaubanduse kohta Eestis? Eestis oli kaubanduses väga heal tasemel võib öelda. 6. Selgita mõisted: ruunikivi. tsuudid, sosselid, Jurjev. 1.Ruunkivi:On mälestuskivi, mis püstitati tähtsamate Eestimaal langenud viikingute mälestuseks. 2.tsuudid: Eestlaste ja teiste läänemeresoomlaste nimetus venemaal. 3.sosselid: Nii on kutsutud eestlasi vene kroonikates. 4
Sel ajal muutusid ise eestlased tunduvalt aktiivsemaks sõja- ja rüüsteretkede soooritamisesSuhted polnud kõige halvemad.. 2.Lõunanaabrid-Tugevamaid vastaseid lõunas oli Leedu, kes tegid Eestisse mitmeid laastavaid rüüsteretki.Suhted ei olnud kõige paremad. 3.Idanaabrid- Ida poolt polnud 12saj oht enam nõnda suur, sest Vana-Vene riik oli osadeks lagunenud.vahel tegid nad eestisse rüüsteretki ,. Peamiselt Ida-Eestis.Suhted olid rahumeelsed. 4. Missugune oli eestlaste sõjaline tase viikingiajal? Võib arvata et tase oli küllaltki hea, tehti palju rüüsteretki. 5. Mida võib viikingiaja leidaude põhjal väita kaubanduse kohta Eestis? Eestis oli kaubanduses väga heal tasemel võib öelda. 6. Selgita mõisted: ruunikivi. tsuudid, sosselid, Jurjev. 1.Ruunkivi:On mälestuskivi, mis püstitati tähtsamate Eestimaal langenud viikingute mälestuseks. 2.tsuudid: Eestlaste ja teiste läänemeresoomlaste nimetus venemaal. 3.sosselid: Nii on kutsutud eestlasi vene kroonikates. 4
Tänapäeval arvatakse enamasti aga et näiteks pronksehete kogumid võisid olla peidetud ohvriandidena. 26. Mida võib ühiskondlike suhete kohta väita ribapõldude süsteemi tekkimise põhjal? Et hakkas kujunema küla kui administratiivne süsteem. Ehk kuna kogu maa polnud ühesugune jagati maa ribadeks ja iga talu sai võrdselt paremat ja halvemat maad. 27. Milline oli eestlaste sõjaline tase viikingiajal? Põhjenda. Võib arvata, et eestlaste sõjaline tase oli päris hea, kuna võideti palju sõdu näiteks 600 ekr rootslaste kuninga Ingvari rüüsteretkes Eestisse, alistasid eestlased nad ja tapsid ka kuninga. 28. Millised olid eestlaste suhted skandinaavia rahvaste ja slaavlastega 9.-11. sajandil? Too näiteid. Skandinaavialaste huvi Eesti vastu taaselustus, mis avaldus mitmes röövretkes. Viikingid said aga eestlastelt korduvalt lüüa, millele viitavad ka ruunikivid
Muinasaeg Keskmine kiviaeg e mesoliitikum (9000-5000eKr). Esimene teadaolev elupail Eestis oli IX aastatuhande algusest eKr pärinev Pulli asula ja kõik asulakohad kuuluvad Kunda kultuuri, mis on levinud Läänemere idaranniku maadel alates Lõuna-soomest kuni Leedu lõunaosani. Asulakohad rajati veekogude lähedusse, kus oli soodne kalastada, küttida veelinde ja vee äärde jooma tulnud metsloomi. Paremad liiklemisvõimalused. Elati 15-30 liikmeliste kogukondadena, mis koosnesid 2-4 perest. Kiviaja töö- ja tarberiistad olid valmistatud kivist, luust, sarvest, puust. Kivimitest oli kõige parem tulekivi, mille tükid annavad lõhestamisel lõikamistöödeks hästi teravaid servi. Kuna seda Eestis polnud, siis kasutati kvartsi. Nendega tehti väikesi tööriistu lõikamiseks, kraapimiseks, puurimiseks. Suuremate tööriistade valmistamiseks kasutati moondekivimeid, mida sai lihvides töödelda. Selle algsed kivikirved olid ebakorrapärase kujuga. Kasutati luid j...
Kõik väärtuslik hoiti lukutaga. Rõivaste valmistamise kõrval kooti telgedel ja ka tikiti uhkeid vaipu. Rõivad ja ehted: Jõukad viikingipered käisid kaunilt riides ja kandsid kalleid ehteid. Vaesem rahvas ei riietunud küll nii jõukalt, kuid ikkagi uhkelt. Piirkonniti rõivastuti erinevas stiilis ja aja jooksul muutus ka mood. Soengute eest hoolitseti hoolega. Skandinaavlased armastasid ennast ehtida ja kanda rohkelt hõbedat. Lapsed ja kasvatus: Viikingiajal oli lapsepõlv väga lühike ja täisiga saabus ruttu. Tüdrukud pandi mehele tavaliselt 15-aastaselt. Ühte peresse kuulusid harilikult vanemad, vanavanemad, lapsed võibolla ka mõned sugulased ning orjad ja sulased. Mänguasjadeks olid mänguhobused, paadid ja mõõgad. Viikingilapsed harrastasid veel ujumist, pallimängu jms. Paljud lapsed surid juba imiku- või mudilaseas. Kõik teadmised mida laps vajas omandas ta vanematelt. Meelelahutus:
nõudeid. Aleksandra Zeregelja 1.1.1.1 Odense Odense on Taani suuruselt kolmas linn Kopenhaageni ja Århusi järel. Asub Lõuna-Taani piirkonnas ja on Odense valla keskus. Linn paikneb Fyni saarel Odense jõe kaldal. Odenses asub 18 000 tudengiga Lõuna-Taani Ülikool, Syddansk Universitet. Linn on tuntud kirjanik Hans Christian Anderseni sünnikohana. Odense oli Fyni maakonna keskus. 2.1.1.1 Ajalugu Odense nimi tuleb sõnadest Odins Vi, 'Odini pühamu', mis on seotud seal viikingiajal asunud paganliku Odini kultusepaigaga. 980ndatel ehitas kuningas Harald Sinihammas Odensesse geomeetrilise ringvall-linnuse (Nonnebakken). Viikingiaja lõpus kujunes Odense linnaks, seega on ta üks Taani vanimaid linnu. Esmakordselt mainitakse Odenset 988. aastal, kui Odensest sai piiskopkonna keskus. Aastal 1086 mõrvati Odenses Taani kuningas Knud IV, kes kuulutati aastal 1101 pühakuks. Tema säilmed asuvad Püha Knudi kirikus, mis on Odense toomkirik. Keskajal sai linnast
ja külade vanemaid ning nende perekondi. Relvad ja ehted, mis koos surnuga põletati, olid mõnikord Skandinaavia päritolu või sealsete eeskujude järgi kohapeal valmistatud. Eriti internatsionaalsed on olnud relvad, mis on ka mõistetav, kuna sõjas oli vaja püsida naabritega võrdsel tasemel. Ka meeste ehted ning küllap rõivadki on Eestis olnud sarnased ülejäänud Põhjamaade omadele. VIIKINGIAEGNE RÕIVASTUS Eesti meeste rõivastus viikingiajal sarnanes tugevalt kaasaegsete skandinaavlaste omaga, eriti suur sarnasus ilmneb Gotlandi ja Kesk-Rootsi viikingitega. Täielik rõivastus koosnes villastest pükstest, pikast linasest või villasest särgust ning keebist, mis ulatus umbes põlvedeni. Keebi või ülekuue kaelus ja servad olid sageli ääristatud pronksspiraalidega. Vööd, ka mõõgavööd olid kaunistatud pronksnaastudega. Vööl oli alati pronksplekiga ääristatud noatupp noaga.
· Väljakaevamised · Puhastamine ja konserveerimine · Vanuse määramine seda tehakse : * kultuurkihi järgi * radiosüsiniku meetod * drendokronoloogia · Muististe uurimine · Kasutavad oma töös väikseid pintsleid ja kühvleid, · Avastatu pildistatakse, joonistatakse ja kirjeldatakse · Koostööd peavad tegema: etno-, bio-, zoo-, jne -loogidega Loe lisaks õ lk 9 Muistsete eestlaste suhted naaberriikidega Keskmisel rauaajal ja viikingiajal · Läänenaabrid skandinaavlased korraldasid Eestisse rüüsteretki · Lõunanaabrid idaslaavlased, suhted olid rahumeelsed, puudub info, kas näiteks 8.sajandil linnuste rajamine toimus balti hõimude sõjalise aktiivsuse tõttu. · Idanaabrid Vana-Vene riik, (vadjalased, vepslased, karjalased), 9-10.sajand olid suhted rahumeelsed, 10.saj muutusid suhted teravamaks toimus I vabadusvõitlus eestlased
slaavlastega. Matmiskombed muutusid taas, hauapanusteks relvad. Peitleiud – karti röövleid ning varandus peideti 16. Konfliktid balti hõimudega keskmisel rauaajal, selle põhjused. Balti hõimud Valgevenes, Ukrainas, Venemaal ja vallutasid Kesk- ja Ida-Läti kuhu rajasid linnuseid. Uusasukad lõid palju linnuseid ja assimileerisid aja jooksul läänemeresoome hõimud. 17. Konfliktid Skandinaavlastega keskmisel rauaajal ja viikingiajal – tea ja oska nimetada kuningas Ingvari sõjaretke (u 600 pKr) ning Salme laevmatusega seotud lahingut (u 750 pKr) Kaubeldi skandinaavlastega, tõestuseks sealt pärit leiud. Informatsioon viikingite saagadest, nt. Noorem ja Vanem Edda. Toimusid ka sõjaretked Eestisse, nt. kaks viikingite laevamatust Salmes. Ingvari sõjaretk 600pkr, Eestlased võitsid. 18. Viikingiaeg 800-1050. Selle iseloomustus. Viikingite mõju Eestile, „idatee“. Majanduslik areng Eestis.
Kristel Tikerperi ROOTSI Referaat Juhendaja: 2013 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 ÜLDANDMED ..........................................................................................................................3 LOODUS.................................................................................................................................... 4 RIIK............................................................................................................................................ 5 Riigikord................................................................................................................................. 5 Haldusjaotus............................................................................
Hauapanustega pandi kaasa ka relvi. Keskmisel rauaajal hakati matma ka liivakääbastesse, mis rajati enamasti rühmiti metsastele liivikutele jõeorgude kallastele. Linnuste rajamine räägib sõjakast ajast. Vaenlane, kelle eest end linnuses kaitsti, ei pruukinud tulla sugugi teiste rahvaste hukgast. Keskmise rauaaja tavalisimad relvad olid odad. Viikingiaeg kestis 800-1050 aastatel pKr. Kuna naabritele jäävad omad maad kitsaks, hakatakse tegema valutusretki teiste aladel. Viikingiajal linnuseid uuendati ja laiendati, kuid kaitserajatised olid tavaliselt veel tagasihoidlikud. Matmisviis muutub. Hauapanusteks olid peamiselt ehted ja relvad. Surnute rohkuse tõttu muutvad kalmed ebakorrapärasteks. Hobustest saavadv sõjaratsud ja relvad muutuvad uhkemateks. Viikigiajal õppisid meie esivanemad tundma hõbemünte kui maksevahendid. Kuna 9. sajandi aardeid on vähe, on arvatud, et Eestis oli võim viikingiaja alguses killustatud, mis ei võimaldanud idakaubanduses matti võtta
jõgesid, Mustalt merelt Läänemerele. Tööriistade levik ja puutöö oskused olid Läänemere randadel jõudnud tasmele, mis võimaldasid ehitada madala süvisega merekindlaid paate. Selline pikk paat võimaldas liigelda madalatel jõgedel, ning purjetada Läänemerel. Skandinaavia saagades mainitakse eestlasi kui mereröövleid ja kaupmehi ning loendatakse vastastikkuseid sõjaretki. Lääne- Euroopa kroonikates tuntakse neid viikingitena, Ida-Euroopas varjaagidena. Viikingiajal eraldusid üksikud külad, mis asusid kaubateede ristumiskohal ja said hiljem linnadeks. Kesk-Eestis oli selleks Viljandi, mis asus lõunast põhja suunduva maantee ja läänest itta suunduva veetee ristumiskohal. 1154. aastal Araabia rännumees ja geograaf Abu-Abdallah-Muhammadal-Idrisi nimetas Viljandi muinaslinnust esmakordselt kirjalikes allikates Falamuse nime all. Tegemist oli Sitsiilia kuninga Roger II tellitud maailmaatlase kommentaaridega.
Kristliku ajaarvamise alguseks kujunes välja piir läänemeresoome ja balti hõimude vahel, milleks sai Väina (läti keeles Daugava) jõgi. Keskmisel rauaajal (V-IX sajand) hakati Eestis rajama põlispõlde, mida hariti künniloomadega, peamiselt härgadega. Asustus tihenes, ühiskond muutus hierarhilisemaks, hakkas kujunema ülikkond ja kihelkonnad. Eesti rahvaarvuks aastal 500 on pakutud 23 000 inimest. Nooremal rauaajal ehk viikingiajal ja hilis-rauaajal (X-XIII sajand) jätkus põllumajanduse areng, kasutusele võeti kolmeväljasüsteem. Majanduslikku arengut ja ühtlasi rahvastiku kasvu soodustas tänapäevasest pehmem kliima. Samas suurenes ka sõjaliste kokkupõrgete arv naaberrahvastega. Olulisteks keskusteks kujunesid linnused, mille ümber mõnel pool tekkisid ka külad. Aastal 900 AD on Eesti rahvaarvuks oletatud 95 000 inimest. Muinasajal olid erinevused Eesti eripaikade kombestikus ja keeles üsna suured. Seetõttu
Muinasajaks ehk esiajaks nimetatakse ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni ristisõdade alguseni Baltimaadel 12. sajandi lõpul .Muinasaeg moodustab valdava osa kogu Eesti ajaloost. Uurimisel tuleb arvestada veel etnograafilisi andmeid, sest 18.19 saj. maarahva ehitistes, esemetes, töövõtetes kommetes jms. võib olla säilinud veel elemente, mille juured ulatuvad esiaega. Muinasajast saame teadmisi peamiselt inimeste rajatu või mahajäetu põhjal ( nt. kinnismuistised, omaaegsed asulakohad, linnused, kalmistud, ohverdamiskohad, põldude jäänused, metalltöötlemiskohad, aga ka muinasajal valmistatud töö-ja tarberiistad, relvad, ehted). Kasutamist väärib ka rahvaluule, milles esineb sageli küllalt vanu pärimusi ja ka eesti keel, mille tõttu saab teha oletusi hõimude ja rahvaste varasematest rändamistest ning kokkupuuteist teist keelt kõnelenud rahvastega. Muinasaega uurivad arheoloogid, kes teostavad muististel arheoloogilisi kaevamisi. Mui...
7. Keskmine rauaaeg ja Viikingiaeg 450-1080 pKr Keskmine rauaaeg algas rahvasterännuajaga, mil muutus tundmatuseni Euroopa hõimude asustuspilt. Eesti ala need sündmused kuigivõrd ei puudutanud, kuid ka siin võib märgata ühiskonna stabiilsuse vähenemist: ehitati linnuseid ning maasse peideti ohtralt väärisesemeid. Ka viikingiajal ei sattunud Eesti just sündmuste keskpunkti, kuid aeg-ajalt jõudsid siiagi viikingid Skandinaaviast. Samuti võeti kasutusele uued ja uhkemad relvad ning ka Eestisse jõudis suur hulk araabia hõberaha. Vana-Vene riigi asutamine lõi uue võimsa keskuse Eestist ida poole. Keskmisel rauaajal ehitatud linnused kasutati üsna pikka aega, enamasti kuni viikingiaja lõpuni (1050). Nende linnuste kõrval oli tavaliselt ka asula.
I Kiviaeg II Pronksiaeg (1800-500 e.Kt) III Rauaaeg (500e.Kr-1200 p.Kr) Vanem k.a e paleoliitikum Vanem p.a Eelrooma rauaaeg Keskmine k.a e mesoliitikum (9000- Noorem p.a Rooma r.a 5000 e.Kr) Noorem k.a e neoliitikum Viikingi r.a Hilis r.a (Need kõik kokku oli esiaeg e muinasaeg) IV Keskaeg (12 saj-15-16 saj. vahetus) V Uusaeg (16 saj-19 saj algus) VI Lähiajalugu (20 saj) (Need kokku = Ajalooline aeg). Mesoliitikum Vanim teadaolev asukoht on Pulli asula, kus elati u. 9000-5000e.Kr. Ajaliselt järgmine on Kunda Lammasmägi 8700-4950 e.Kr. Isel. Jooned: · Veekogude ääres · Tööriistad-kivist, lust ja savist. · Peamised elatusalad-kalapüük ja jah...
sajandil Rooma ajaloolane Tacitus, kes kirjutas suioonide hõimust, kes elasid merel ning olid tugevad nii relvade kui laevade poolest. See viitas IdaRootsi asukatele Svealandist, kes elasid peamiselt Mälareni järve ümbruses. Sellest hõimust on saanud Rootsi endale ka nimetuse (Sverige). LõunaRootsit asutasid Götalandi alal Götarid. Põhjaosa asustasid hõredalt saamid, kveenid ning teised hõimud/inimesed, kes on seotud soomlastega. Viikingiajal (9. 10. sajand) liikusid Rootsi viikingid ka ida poole ning jätsid jälje Baltimaadele ning Venemaale. Venemaale liikunud viikingite nimi tuleneb ilmselt nende slaavi nimetusest:Rus. See nimi tuleneb ilmselt Roslagenist ning peegeldub ka tänapäevases riigi soome ja eestikeelses nimes (Ruotsi ning Rootsi). Nende teekonnad viisid mööda Venemaa jõgesidlõunasse Konstantinoopolisse ning LõunaEuroopasse. Keskaeg
Ajalugu §7-12 1.Viikingid Kuidas neid nimetati Viikingid olid Skandinaaviast lähtunud kaupmehed ja sõdalased. Nad rüüstasid ja vallutasid maid mitme sajandi jooksul. Rajasid kaubalinnu ja asustasid uusi territooriume. Viikingiajaks on loetud ajavahemikku 800-1050, vahel kuni 1200. Viikingite ühiskonnakorralduse ja nende kultuuri juured ulatuvad tagasi juba varasematessegi sajanditesse. Euroopa eri paigus nim neid erinevalt. Lääne-Euroopas kandsid nad enamasti normannide nime. Kirikus paluti Jumalalt abi nende rüüsteretkede vastu ja nim isegi paganateks. Inglismaal tunti kõiki põhjamaalasi taanlastena. Iirimaal eristati juuksevärvi järgi ,,valged"(norralased) ja ,,mustad"(taanlased). Ida Euroopas nim varjaagideks. Kes olid viikingid Viikingite näol oli tegemist eri kihtide esindajatega. Viikingiretkedel käisid tavaliselt talupojad. Mindi müüma või vahetama põllusaadusi, aga ka valmistatud raud esemeid. Võimaluse avanedes rünnati merer...
relvade katkeid. - Matustel hakati surnule hauapanustena kaasa panema relvi. - Sagenes väärismetallist ehete, müntide ja relvade peitmine (nn. peiteleiud). · Suhted Skandinaaviaga: - Kuni 7.sajandi alguseni olid suhted Skandinaaviaga rahumeelsed, piirdudes tõenäoliselt vastastikuse kauplemisega. - Alates 7.sajandi algusest kirjeldavad Skandinaavia saagad ja ruunikivid ka sõjakäike Eesti alale. - Viikingiajal (800-1050) võisid viikingite kauba- ja sõjaretked Eesti alale olla suhteliselt sagedased, kuna Eesti asus Bütsantsi ja Idamaadesse viivate kaubateede ääres. Püsivat edu viikingid siiski ei saavutanud. Saagad ja ruunikivid annavad teavet ka paljude viikingite langemisest sõjaäikudel Eestisse. - Pärast Skandinaavia ristiusustamist ja riikide teket viikingite sõjaretked raugesid. - Alates 12
Arvestuslikke töid tuleb kokku 3. Tunniülesannete puhul on 3 tunnihinnet võrdsed 1 arvestusliku hindega. • Järeltööd esialgu ainult järelvastamiste ruumis raamatukogus. Rootsi aeg Rootsi riikluse areng • Rootsi ei olnud rahvaarvult suur riik ning oli varem tuntud kui suhteliselt metsik ja vähearenenud Põhjamaine riik. • Rootsi ja üldse Skandinaavia olemasolu jõuab ülejäänud Euroopa teadvusesse esmalt viikingiajal (u 600-1000 pKr), kui Taanist, Norrast ja Rootsist pärit viikingid alustasid Lääne- Euroopa rüüstamist. Rootsit kui riiki siis veel ei olnud – nagu Eestigi, oli Rootsi killustunud väiksemateks maakondadeks. • Ühtne riigivõim tekkis Rootsis 11.-12. sajandil, seoses ristiusustamisega. • 13. sajandiks oli Rootsi muutunud enam-vähem ühtseks riigiks, mille koosseisu kuulus ka Soome. Rootsi oli kristlik riik, mida valitses kuningas, ent
mördita. Peitleiud alates keskmisest rauaajast. Enamasti on tegemist hõbeaaretega, kus on ühelt poolt maha maetud hõbemünte ja teiselt poolt ehteid. Noorem rauaaeg 800-1250. Jagatakse kaheks perioodiks: viikingiaeg 800-1050 ja muinasaja lõpusajandid 1050-1200/50. Viikingiaega iseloomustavad pinevad suhted skandinaavlastega(toimusid mõlemapoolsed sõjaretked). Käikudest Eesti aladele annavad märku ruunikivid, mis on püsitatud skandinaaviasse Eestis langenud inimeste jaoks. Viikingiajal toimus ka kaubavahetus idamaadega, on leitud hõberaha, mis on eeskätt Araabiast. Eesti oli osa laiemast kaubateest. Ida-Kagu-Eestis elasid idaslaavlased, venelased. Suhted idaslaavlastega olid algselt rahumeelsed, kuid tehti Eestisse sõjaretki. Esimene nendest oli 1030 aastal Tartusse. Venelased hoidsid Tartu linnust enda käes ligikaudu 31 aastat. Muinasaja lõpusajandid 1050-1200. Rahvaarv Eesti aladel oli ligikaudu 150 000, see on
· Valhallas langenud võitjate riik · Teede äärde ehitati hingede maju. · Päikesekultus seostuvad ka tähtsamad muinasskand. Jumalad. · Kõige laiemalt austatud taevajumal Thor oli ka piksejumal (Neljapäev). Oden Austatud Taanis, Rootsis Götamaal Päikese ja sõja jumal (Kolmapäev). Frej-naispooluseks Freja viljakusejumal (reede) · Aaside perekonna moodustasid hulk teisi jumalaid. · Loke jumalate vaenlane, saatana osa etendav. · Viikingiajal algas Skand. Ka ristiusu levitamine · Ansgar Karolingide riigist 829 a. Rootsi ristiusustamiseks saadetud benediktiini munk Kiri, kirjandus ja kunst · Ruunikiri viikingite kasutatud kiri. Lähtub ladina tähestikust. Kasut. ruunikividel (haua- või mälestusmärgid) · Kivid jutustasid viikingitest, kes olid langenud kaugemal sõjaretkel. Osa kive kirjeldab pikemalt ajaloosündmusi · Leidub ka raidpiltidega kive (võitlevad mehed, loomakarjad jms)
viikingid ei olnud kristlased. Seega viikingeid kujutati röövlitena. Tänu arheoloogidele on avastatud Põhja – Euroopa viikingite kultuur. Viikingiaegne kultuur ja tegevus mõjutas suuri alasid. Tegelesid ka kaubandusega, neil oli palju sidemeid teiste maadega. Nad polnud röövlid, rohkem tegelesid rahvusvahelise kaubandusega ja mängisid selles olulist rolli. Koos kaubandusega hakkasid Põhja - Euroopas kujunema linnad. Linnade kujunemine algab viikingiajal ja seoses viikingitega. Nt Birka linn Rootsis oli kuulsamaid viikingiaegseid linnu, seda on arheoloogid palju uuritud. Teine näide on Arhus Taanis. Skandinaavis olid juba viikingiajal elamud ja hooned postkonstruktsioonis, Eestis oli horisontaalselt. Laevad ja meresõit olid väga olulised. Nende laevad olid väga head, eriti Läänemerel seilamiseks. Juba 7. saj hakati kinnitama purjeid. Purjed olid triibulised, sest väga laia purjeriiet oli halb kududa. Oli eri laevatüüpe,
hirmus ja jube pilt. Arheoloogiliste kaevamistega on avastatud viikingite kultuur. Viikingid tegelesid ka kauplemisega, kuid enamjaolt ikkagi rüüstamisega. Viikingite kaubandusega hakkasid Põhja-Euroopas tekkima linnad. Triibulised purjed olid viikingilaevadel arvatavasti sellepärast, et ei olnud võimalik teha üht suurt kangast purje jaoks ja see tuli kokku õmmelda mitmest erinevast kangatükist. Ruunikive on erinevatest ajajärkudest, ka esimesest sajandist pKr. Viikingiajal muutuvad nad uhkemaks. Sagedased on ka pildikivid, mille peal on mingi pilt, mis jutustab mingit lugu. Võib-olla olid nende pildikivide juures ka seletajad, kes seletasid rahvale, mis lugu seal peal on. Ruunikividel on viikingite kiri ruunikiri. Ruune on 24. Kividel olev tekst kajastab tavaliselt kellegi tähtsa viikingi mälestust. Need olid tavaliselt viikingitele, kes langesid võõrsil. Kodus tehti neile ruunikivi, millel oli kirjas, kes see mees oli, kus langes ja palju muud
lukuplaat ja koputi. · Muuseumis võib näha muinasaja, keskaja ja tänapäeva tutvustavaid eksponaate, nagu ordulossi makett, muistse sõdalase rekonstruktsioon, täismõõdus rehetoa makett. Viljandi ordulossi ajalugu. · Viljandi ordulinnus on üks esimestest Eestis rajatud kivilinnustest · Viljandi ordulinnuse kohal asus eestlaste muinaslinnus, mis on rajatud hiljemalt viikingiajal · 17. sajandi algul varemetesse jäänud linnus kaevati suures osas lahti 19. sajandi lõpul. Seejärel on linnusevaremed koos neid ümbritseva Lossipargiga kujunenud puhkealaks. Lossivaremetes korraldatakse kontserte ja on peetud spordiüritusi. · Kivilinnuse ehitamist on esmamainitud 1224. Tööde käigu kohta andmed puuduvad. · Täieliku kuju ja suuuruse sai 16.sajandi alguseks .
- Seni elasid Põhja-Lätis läänemeresoomlased, nüüd jõudis sinna rohkelt balti hõime, sulandusid - Läti lääneosa jäi liivlastele - Läti põhjaosas eestlaste etnilised saarekesed Ohud mere tagant - Keskmisel rauaajal elavnesid sidemed ülemeremaadega (Skandinaaviast pärit leiud) - Sõjaretked Eestisse - U 600 a paiku tulnud rootslaste kuningas Ingvar väega Eestimaale rüüstasid; eestlaste suur vägi purustas nad - Viikingiajal (800-1050) suhted Skandinaaviaga tihenesid - Eesti jäi Bütsantsi ja Idamaadesse viivate kaubateede lähedusse (araabia mündid, hõbemündid, osaotsad, mõõgad) - Viikingite sõjakäigud püsivat edu ei saavutanud - 11 saj I poolel püstitai Rootsi ruunikiveEestis langenud viikingitele Idakaare sugulashõimude saatuslikud sajandid - Eestist ida ja kirde pool elasid soome-ugri rahvaste esivanemad
põhjalikult läbi, valides välja piirkonnad, mis olid loomakasvatuse seisukohalt soodsaimad. Eiríkr andis kirjalike allikate andmetel maale ka nime Grænland, Roheline maa, lootuses, et hea nimi meelitab sinna rohkem inimesi. 10. sajandil oli Gröönimaal kliima arvatavasti praegusest soojem ning Islandiga võrreldes olid sealsed rohumaad lopsakamad, mis tegi saare väljarändajatele ahvatlevaks. Gröönimaa edelaosa, kuhu väljarändajad saabusid, asub Islandist geograafiliselt lõuna pool. Viikingiajal oli madalaid rohumaid seal ka praegusest rohkem, maa on aja jooksul vajunud ja osa tolleaegseid rohumaid on praeguseks merre kadunud. Aastal 985 asus Islandilt Gröönimaa poole Eiríkr Punase juhtimisel teele 25 laeva, millest 14, umbes 500 asukaga, jõudsid kohale. Teised teeleasunud hukkusid jäämägede vahel või pöördusid tagasi. Asustus koondus Gröönimaa edelarannikul kahte keskusse: Idaasula (Eystribygd) ja nüüdse Gotthabi kohale Lääneasula (Vestribygd)
tarandkalmetesse. Majandus hakkas seoses rauatootmisega kiiremini arenema. · Vanem rauaaeg(Rooma rauaaeg): (u.50-u450 pKr.) · Rooma rauaaega-peetakse maaviljeluse õitseajaks. Põllumajanduse arengut soodustas käsitöö areng, eriti raudesemete valmistamine, kasutusele tulid vikatid ja sirbid. Kaubandushuvid suundusid Rooma impeeriumi poole. Edusamme majanduselus soodustas asjaolu, et Rooma rauaaeg oli rahulik sõdadeta ajajärk. 3. EESTI KESKMISEL RAUAAJAL JA VIIKINGIAJAL · Linnused- Juba keskmise rauaaja ( 450-800a) algul kerkisid mitmed linnused. Tunduvalt rohkem hakati linnuseid rajama viikingiajal ( u 800-1050 a) Välimuse põhjal eristatakse erinevaid linnuseid: Mägilinnused-rajatud üksikutele kaitstud küngastele Neemiklinnus-mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale püstitatud linnus. Ringvall-linnus- tasasel maal, ümber kogu linnuseõue oli kuhjatud kunstlik vall.
Gormi poeg Harald Sinihammas rajas Jellingisse oma vanematele vägeva hauamonumendi, mis koosneb kahest hiiglaslikust kääpast, kahest ruunikivist, suurest kivilaevast ning kirikust. Kuningas Harald rajas ka vähemalt neli täpselt ringikujulist ja korrapärast ringvall-linnust, neist tuntum on Trelleborg Sjællandil. Jätkus piirikaitsevalli Danevirke tugevdamine. Harald Sinihamba ajal 10. sajandi keskel sai Taanist ametlikult kristlik riik. Tänu kaubanduse arengule tekkisid viikingiajal Skandinaavias linnad (ainsana oli varem asutatud Ribe). Taani tuntumad viikingiaegsed linnad on Hedeby ja Århus. Uusaeg Järgnevate valitsejate, Frederik II ja Christian IV ajal muutus Taani taas üheks kõige võimsamaks riigiks Läänemere piirkonnas. Tänu kasvavale kaubandusele Läänemere ja Põhjamere vahel olid oluliseks sissetulekuallikaks Øresundi tollid. Põhjamaade
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
