18. saj kunst Prantsusmaal pimestasid õukonnad euroopat. Aadlikud said sissetuleku riigilt. Nad ei teinud ühiskonnale midagi vajalikku, palk saadi teenete eest. Õukond oli parasiitlik seltskond. Sp hakkas õukond alla käima, osad said aru, et sellele saabub lõpp. Hakati elama elupõletajalikku elu. Louis XV ajal elati nii, et ei mõeldud mis tulevik toob. Õukonnas mõeldi välja uusi meelelahutusi, püüti leida vähe pingutust nõudvaid tegevusi. Nad olid eneseväljenduses väga head, tundeelu oli rafineeritud, tundi huvi kergemeelsete armusuhete vastu, käis flirtimine. Sellised muutused kandusid kunsti, see pidi olema meelelahutaja ja pidi unustama prantsusmaad ähvardavaid muresid. Prantsusmaa pidas ohtralt sõdu, riik oli pankroti äärel, kuningas nõudis vaba ja rõõmsameelset kunsti. Arhitektuuris jätkus baroklik välisilme, nüüd pandi rohkem rõhku interjöörile, aadlikud hakkasid endale linnapaleesid ehitama. Seinu hakati katma suurte pannoodega, ...
surm" - 14. saj katkuepideemiast 2 maali. Fantastilisem. Sohlberg - ,,Talveöö Rondanes". G. Munthe püstitas eesmärgi luua originaalne rahvuslik kujundusstiil, mis toetuks viikingiaja rahvakunstile. Munthe kujundatud stiil on täiesti tasapinnaline, inimeste, loomade ja esemete siluette on kujutatud väga tinglike, üldistatud ja nurgeliste kontuuridega ning lokaaltoonidega. Tuntuimad tööd ,,Allmaa hobune", ,,Kosilased". Norra saagade illustratsioonid. värvikirev, tasapinnaline laad. Viikingiaja rahvakunst eeskujuks. Mõjutanud paljusid kunstnikke, Põhjamaid. Soomes venestusperioodil tõusis rahvusromantism oluliseks 1880 aastal. Karjala tähtsis, kuna Kalevala lood sealt pärit, samuti oli see koht märkimisväärne oma looduslähedase ning pisut metsiku laadiga. Arhitektuuris näeme massiivseid hooneid. Eeskujuks arhailine puitarhitektuur ja keskaegsed maakirikud. Sellest perioodist näeme kahte tuntuimat arhitekti E
Ruunid ja nende ajalugu Sõna ruun on seotud protogermaani sõnaga *runo (loits, saladus, sosin). Võimaliku tekkepiirkonnana on pakutud praegust Jüütimaa lõunaosa. Ruunimärkide kuju -- pikad püstkriipsud ning lühikesed rõhtkriipsud -- on väga sobivad puu sisse lõikamiseks.Ruunid on vanade germaanlaste tähestik, mis tekkis esimestel sajanditel pKr ladina tähestiku eeskujul. mida kasutati alates III sajandist pärast Kristust kuni keskaja lõpuni Skandinaavias aga kirjutati ruune kohati veel isegi XIX sajandil. Germaani rahvaste vana kirjaviis. Esimest korda võivad Eesti ajaloohuvilised saada põhjaliku ülevaate viikingite ajaloost ning uudistada, mis need ruunid siis ikkagi on. Ruunid olid germaani rahvaste vana kirjaviis, mida kasutati alates III sajandist pärast Kristust kuni keskaja lõpuni. Skandinaavias aga kirjutati ruune kohati veel isegi XIX sajandil. Rootsist on teada üle 3500 ruunikirja - enamik neist...
EUROOPA MUINASKULTUURID Arheoloogia mõiste archaios - vana, muistne logos - sõna, kõne, mõistus, käsitlus, teadus Sõna `arheoloogia' kasutas esmakordselt Platon 4. saj. e.m.a. dialoogis "Hippius". Arheoloogia on ajalooteaduste haru, mis uurib muistiseid ja rekonstrueerib nende põhjal ajalugu. Arheoloogia ajalugu Renessanssi ajal olid arheoloogid antiikkunsti uurijad-eksperdid. Ajalugu kui teadus hakkas kujunema valgustusajastul 17.-18. sajandil. Arheoloogia omandas oma tänapäevase mõiste 19. sajandil. Arheoloogia jagunemine perioodide järgi (Arheoloogiline periood algab u. 2,6 milj. a. tagasi.) Esiaja arheoloogia Klassikaline arheoloogia Keskaja arheoloogia Uusaja arheoloogia Arheoloogia jagunemine uurimisvaldkondade järgi Linnaarheoloogia Asustusarheoloogia Majandusarheoloogia Arhitektuuriar...
7.-8. Sajandil oli välja kujunenud võimas kaubateedevõrgustik, mida kasutasid ja valitsesid eeskätt viikingid. Kõige tähtsamad kaubateed otseselt Eestit ei läbinud. *Viikingiajastu oli siiski üsna rahutu, seda tõestavad tollal arvukad linnused nagu Viljandi, Tartu, Iru, Rõuge. *Rahututele oludele viitavad ka rohked peitleiud. Leitud on rauast relvi, pronksist ja hõbedast ehteid jm. Paljudel juhtudel on tehu ohvrianniga. Viikingiaja hõbevarad olid enamasti peidetud elamute lähedusse. *Enamik talusid ja külasid paiknesid linnustest eemal, põldude keskel. Sel ajal mindi üle ka kaheväljasüsteemile. *Rooma rauaaja lõppedes oli hakanud kaduma ka tarandkalmudesse matmise komme, tarandite asemele tulid ebakorrapärased kirikuhelikud ja panustesse ilmusid relvad. See kõik viitab sõjakamatele ja segasematele oludele. *Relvastus ka täiustus. Ratsavarustusse ilmusid jalused, pikemaks ja raskemaks
1. Keskaeg (§1): mida pidada keskaja alguseks ja keskaja lõpuks (milliseid piire pooldaksid Sina), millal see mõiste kasutusele võeti, miks just selline nimetus, keskaja perioodid. - Keskaja alguseks võib pidada erinevaid sündmusi. Klassikaliselt loetakse keskaja alguseks aastat 476, mil langes Lääne-Rooma. Tegelikult võib lugeda keskaja alguseks ka varasemaid aastaid, näiteks 180 p.Kr. kui suri keiser MARCUS AURELIUS (sellest ajast alates hakaks lagunema Rooma rahu) või 330, kui Rooma riigi pealinnaks sai KONSTANTINOOPOL jms. - Keskaja lõpuks loetakse klassikaliselt aastat 1453, kui vallutatakse BÜTSANTS. Samas võib lugeda ka muid aastaarve, nt 1492, kui Kolumbus jõuab Ameerikasse ja toimub rekonkista. - Mõiste võeti kasutusele Giovanni ANDREA poolt, kes oli Itaalia humanist. Humanistide tõlgenduse kohaselt oli keskaeg paus, mis eraldas kahte ajastut. (Antiiki ja renessanssi) - Keskaega jaotatakse nii: 1)Varakeskaeg 5.-11. saj ...
Leeasemed olid enam-vähem nelinurksed alused, mille peal tehti tuld ning valmistati ühtlasi ka süüa. Tuli soendas samas ka seda ruumi või hoonet, kus ta asus. Üks vanimaid ning lihtsamaid küttekoldeid ning toiduvalmistamise kohti. 12.-13. sajandil ei olnudki paljudes saksa linnades ahju sees, vaid oligi lihtsalt leease, mis soojendas ka kogu ruumi ära. Leease ning kerisahi leeasemega on leitud TÜ Botaanikaaia arheoloogilistel kaevamistel. Kerisahjud olid nagu kerisahjud ikka, kuid viikingiaja lõpus tekivad juba kerisahjud, mille ees on ka leease. Selliseid ahjusid võib leida aga vaid Eestis ning mõnel pool ka Lätis. Kerisahjud olid ehitatud peamiselt paekividest ning maakividest. Keskaegsetes linnas olnud kerisahjudele on tehtud aga teatud täiendusi. Kolde sisemises osas on kasutatud juba küllaltki palju telliseid. Ühegi taolise ahju leiukohas ei ole leitud aga korstnajälgi, vaid suits on lastud uksest välja.
1000, nimetuseks sai Vinland) ja Gröönimaale (10. saj), Aafrika rannikule. Inglismaa vallutamine Knut I poolt (taanlased), korduvalt tungiti Pariisini. Probleemi kõrvaldamiseks nõustusid Frangi valitsejad neile maad läänistama. 911. aastal läänistati pealik Rollole ala, millest sai Normandia hertsogkond. Aastaks 1071 olid normannid vallutanud Lõuna-Itaalia, kus tekkis Sitsiilia kuningriik. Kuningate võimu tugevnemise tagajärjel hakkasid viikingid elulaadiga kohanema, viikingiaja lõpp. Ungarlased 898 toob hõimujuht Arpad madjarite hõimud üle Karpaatide Doonau madalikule, seal hakkab kujunema Ungari riik. Segunevad paljude rahvustega kohalike avaaride, slaavlastega (hiljem lisandus veel teiste rahvuste elemente). Toimuvad ungarlaste röövretked Kesk-Euroopasse, eriti kannatas nende all Saksamaa. 955 saavad lüüa Saksi kuninga Otto I käest Lechi lahingus. Pärast lüüasaamist jäid paiseks, võtsid vastu ristiusu (samas on seda lahingut peetud
Eesti murded I Läänemeresoome lõunarühma keeled vadja; põhjaeesti; liivi; lõunaeesti; Tallinna keel on nagu soome ja setu keele segu! Eesti keele ajalooline kujunemine Varajase läänemeresoome keele keskmurded – 2500 a eKr?; Hilise läänemeresoome algkeele lõunamurded; Põhjaeesti hõimumurre – tugevad Skandinaavia kontaktid. Eesti-Rootsi asustus on juba viikingiaja alguses (7.,8., 9. saj); Keskpõhjaeesti murded; Põhjaeesti keskmurre; Eesti ühiskeel; Eesti kirjakeel + erinevad jooned teistest eesti murretest: 1920-1930ndad; Muinasaja keskused: Sakala – Lembitu; Saaremaa; Virumaa – soomlaste Viru jmt; Rävala; Harju; Ugandi – keskuseks Otepää; Kirjakeel kujunes välja keskuste vahel: Paide-Põltsamaa; praegune kirjakeel on neile murretele kõige lähedasem. KEEL JA MURRE Mis on keel? Mis on murre?
anglosaksideks. Kõige varasem Britannia riik-Kent- asutati jüütide poolt Jüüti poolsaare kaguossa. Saksid hõivasid saare lõunaosa ja lõid kolm riiki : Wessex, Sussex, Essex ehk idasakside, lõunasakside ja läänesakside riik. Anglid rajasid põhja pool kaks riiki : East-Anglia ja Northumbria. Anglide ja sakside vahel oli segaasutusega Meroia riik. Algas seitsme riigi verine võitlus ülemvõimu üle. Juhtiv poistisoon pendeldas kuni viikingiaja alguseni. (esimene rüüsteretk 793), mil esivõim oli siirdunud Wessexi kätte, kes jäi taanlaste ehk normannide (anglosaksid kutsusid taanlasi nõnda) laastamisest esialgu kõrvale. Viimaks otsusas välisohu tõttu Wessexi kuningas Egbert 829. a ühendada kõik anglosaksi riigid Inglise kuningriigiks. DANELAGH: Alfred Suur sõlmis taanlastega 878 a. kokkuleppe, mille järgi jagati Britannia kaheks osaks. Taani osa on tuntud kui Taani õiguse alana- Danelaw e. Danelagh, seal asusid elama
Eel-Rooma rauaaja algupoolel jätkusid mitmed pronksiaegsed traditsioonid, kuid ajapikku tulid asemele uued kombed. Näiteks hakati surnuid matma tarandkalmetesse. Majandus hakkas kiiremini arenema seoses kohaliku rauatootmisega. Kasutusele võeti oma soorauamaak. Juba keskmise rauaaja algul kerkisid Eestimaal mitmed linnused, kuid nende kasutusiga polnud pikk. Tunduvalt rohkem hakati linnuseid ehitama 8. sajandi paiku. Paljusid neist kasutati püsivalt kogu viikingiaja. Linnuste rajamiseks valiti järskude nõlvadega künkad. Linnused jagatakse välisilme põhjal mitmesse rühma: neemiklinnused, mägilinnused, kalevipoja sängi tüüpi ja ringvall linnused. Rauaajal suurenes varanduslik ebavõrdsus. 6-7. saj toimus väike rahhvastikuränne. Idaslaavlased liikusid lõunast põhja suunas, mis sundis liikuma balti hõime, kes jäid peatuma Põhja- Lätis, mis omakorda mõjutas läänemeresoomlasi.
1000, nimetuseks sai Vinland) ja Gröönimaale (10. saj), Aafrika rannikule. Inglismaa vallutamine Knut I poolt (taanlased), korduvalt tungiti Pariisini. Probleemi kõrvaldamiseks nõustusid Frangi valitsejad neile maad läänistama. 911. aastal läänistati pealik Rollole ala, millest sai Normandia hertsogkond. Aastaks 1071 olid normannid vallutanud Lõuna-Itaalia, kus tekkis Sitsiilia kuningriik. Kuningate võimu tugevnemise tagajärjel hakkasid viikingid elulaadiga kohanema, viikingiaja lõpp. Nõrga poliitilise organiseerituse, ristiusu leviku ning sõdimisviiside arengu tõttu jäid viikingid alates 12. sajandist Euroopas tagaplaanile. Nad rajasid mitmel pool oma asulaid ning sulasid kohaliku rahva hulka. Ungarlased 898 toob hõimujuht Arpad madjarite hõimud üle Karpaatide Doonau madalikule, seal hakkab kujunema Ungari riik. Segunevad paljude rahvustega kohalike avaaride, slaavlastega (hiljem lisandus veel teiste rahvuste elemente)
pöördus ning äike tähendas Thori vankri mürinat. Tema päev oli neljapäev, mil ei tohtinud teha mürarikkaid töid tänapäeva neljapäev. Oden päikese- ja sõjajumal ning tarkuse ja luule kaitsja (ühesilmne, et saaks tarkuselättest juua, valge kuub, kaheksajalgne hobune ja oda). Tema päev oli kolmapäev. Ruunid ruunikirja tähestiku futharki tähed, mis olid paigutatud kolme 8-tähelisse rühma. Read jooksevad mõlemas suunas. Saagad viikingiaja kirjanduse mälestusmärgid. Suuliselt edasiantud pikemad jutustused, mis käsitlesid ajaloosündmusi kirjanduslikus vormis. Kirja pandi neid 12.-13. sajandil. Kõige kuulsam saaga, mis kujunes mahult ja sisult eeposeks on ''Vanem Edda''. SUURBRITANNIA 1. Keltide periood 1. aastatuhat eKr kogu Lääne-Euroopa suurimad piirid 4. saj eKr sisuliselt on Prantsusmaa = Inglismaa ajalugu, kuni 1. saj eKr 2. 1.- 2. saj eKr Rooma provints Britannia 1
Väga sageli on tekst paigutatud silmusena. Ladina tähestik tuli 11. sajandi esimesel poolel. - Ruunikirja kasutati eelkõige ruunikividel, mis oli enamasti haua- või mälestusmärgid. Tavaliselt asusid need teede ääres möödujatele lugemiseks. Need jutustasid viikingitest, kes olid langenud kusagil kaugemal sõjaretkel, kuid kirjeldatakse ka ajaloosündmusi. Leidub ka raidpiltidega kive. - Viikingiaja kirjanduse mälestusmärgid on saagad. Need on suuliselt edasiantud pikemad jutustused, mis käsitlesid ajaloosündmusi kirjanduslikus vormis. Need on kirja pandud 12.-13- sajandil. Tuntuimad on islandi saagad. Neist kuulsaim on ,,Vanem Edda". - Viikingite kunsti esindavad eelkõige mitmesugused kaunistused ruunikividel ja kaljujoonised. Loomade kujutamisel on tunnuslik ekspressiivne stiil, mida iseloomustavad väänlevad figuurid. Omaette valdkond
Põhja-Euroopas levis rahvusromantism eriti nende rahvaste kunstis, kellel tollal veel polnud iseseisvat riiku, seega norra ja soome kunstis. Norra maalikunstnikud tahtsid esialgu rahvuslust teenida realismi vahenditega. 1890. aastate paiku aga hakkas paljude kunstnike töödes objektiivne, erapooletu realismi asenduma Norra looduse fantastilisema ja üldistatuma tõlgendusega. Norra maalikunstnik Gerhard Munthe püstitas eesmärgi luua originaalne rahvuslik kujundusstiil, mis toetuks viikingiaja rahvakunstile. 1890. aastate alguses tutvustas ta seda akvarellide ja kavanditega, mille järgi loodi vaipu, sisekujundusi, mööblit, trükiti tapeete ja kujundati raamatuid. Munthe stiil on täiesti tasapinnaline, inimeste, loomade ja esemete siluette on kujutatud väga tinglike, üldistatud ja nurgeliste kontuuridega ning laktoonidega. Soome sattus 19. sajandi lõpul jõhkra venestamise surve alla. Kunst muutus siis eriti oluliseks vaimse vastupanu vahendiks.
Nende arheoloogilised kaevamised ei ole andnud eriti häid tulemusi, leitud on üpriski vähe leide ning süsinikuproovid dateerivad need enamasti eelrooma rauaaega. Nende hulka kuuluvad ka Lipa ringvall-linnus ning Keava Võnnumägi. Varased neemiklinnused: a) Ringvallid või pühapaigad? (Kaali, Võhma, Pidula) b) Ringvallid kui linnused? (Massu, Päälda, Lipa) c) Poolringvallid – neemiklinnused? Meenutavad väliselt neemiklinnust. Keskmise rauaaja (450-800) ja viikingiaja (800-1050) linnused. Keskmisest rauaajast on kõige rohkem linnuseid. Keskmise rauaaja lõpul rajatud linnused on oma olemuselt ja tüübilt väga sarnased viikingaja linnustega. Mägilinnused – kõige arvukam rühm, paiknevad eraldiseisva mäe peal. Otepää linnus on tüüpiline näide. Neemiklinnused – Esindajaks on Rõuge linnus. Kalevipoja sängi tüüpi linnused – Paiknevad vooremaal ja Põhja-Tartumaal. Pikema voore kõrgemasse otsa rajatud linnused. (Alatskivi) Korralikud
saj.; Orkney saartel, Shetlandil, Mani saarel ja Hebriididel veelgi kauem. Viikingiaeg kirjalikud allikad Viikingeid on traditsiooniliselt peetud vähearenenud barbariteks, kuid tänapäeval päris nii enam ei arvata. Hoolimata kõlalisest sarnasusest oli viikingite päritolumaailm väga mitmekesine aj täienes pidevalt. Näiteks on täiesti eraldi asjad Birka kaupmees ja Taani talupoeg ning Norra kaupmees. Viikingiaeg kirjalikud allikad Kirjalikke viikingiaja allikaid ei või eriti usaldada, sest tihti on nad kirja pandud hiljem eesmärgiga midagi ilustada või võõraste poolt, kes ei tundnud konteksti. Nt Snorri Sturlusoni 1230. a. kirjutatud ``Heimskringla`` või Dudo 1020. a. kirjutatud ``De moribus et actis primorum Normanniae Ducum`` või Saxo 1200. a. ``Gesta Danorum`´ Viikingiaeg kirjalikud allikad Samas on mõned kirjalike allikate tekstid ka väga väärtuslikud, eriti ühiskonna, elu-olu ja religiooni kirjeldused.
kooslus. Ida- ja Kagu-Eestis kõikse rohkem. Ehk on konflikt ka vana vene-riigiga? 997. aastal võtab Vladimir ette retke tsuudide vastu, hakkas uue ristiusu vastuvõtmine. Oli teada, et siin oli konflikte, kuna rahvas ei tahtnud ristiusku. Põhja-Tartumaa linnustel on avastatud, et 11.sajandi keskel põlesid neist väga mitmed ja ka Kagu-Eestis on see välja tulnud. Matmiskombed. Keskmisel rauaajal maeti peamiselt põletamiste kaudu, neid jätkus ka viikingiaja juurde. Neid hakati ümbritsema ka kiviringidega. Relvi ja ehteid pandi üpris palju hauda. Kui kivisid polnud, et kuhjata, pandi hauad auku, tekkisid maahaudadega põletuskalmistud. Virumaal ilmusid taas 10.sajandil laibamatused. Võiks arvata, et on seotud ristiusuga, kuid tegelt ei pruugi nii olla. Aarded. Viikingiajal on Eestis üha levinuimad aardeleiud. Peamiselt on tegu idamaade (Araabia) hõbemüntidega. Eestist on neid leitud umbes 5000, Lätist, Soomest vähem
Viikingi võitlejad olid julged aga julmad. nad olid hinnatud sõjamehed Bütsantsi keisrite armees. Inglismaal hävitasid normannid sealse kloostrikultuuri 8. saj. Võitlus Inglise kuninga ja normannide vahel kestis 11. sajandini. Prantsusmaal ründasid normannid lakkamatult põhjarannikut ja Seini-äärseid alasid. 911. a. andis Lääne-Frangi kuningas normannide pealikule Rollole valitseda alad Põhja-Prantsusmaal Normandia hertsogkond. Viikingiaja lõpp. Lootust viikingeid tsiviliseerida nähti ristiusus. Juba 9. saj. alustati misjonitööga Skandinaavias, kuid usk hakkas kinnituma alles sadakond aastat hiljem. Taani võttis ristiusu vastu Harald Sinihammas 960. a. Rootsis Olav Sülekuningas 1008. Norras Olav Tryggvason, kuid levis usk Olav Püha ajal 1016- 1028. Skandinaavlaste maailmapilt. Maailm on müütiline kolmeosaline ilmapuu: · Taevas Asgard, kus elasid jumalad.
Sama- nud arenenud riiklust, kuid nende sõ- moodi sõditi kõikjal maailmas, kuid jakultuur ületas eestlaste oma. EESTI SÕJAAJALUGU Slaavi aladega võrreldes on oluline, et osavad eestlased hirmu rüüsteretkede- Skandinaavia ja Bütsantsi mõjul are- ga. Eestlaste retked kuuluvad Lääneme- nes Venemaal kiiresti riiklus. Soomlas- re viikingiaja epopöasse. te arengutase sarnanes eestlaste omaga, Muistse Eesti sõjaajaloo tähtsaim pe- kuid Soome sattus õige pea Rootsi riigi riood on muistne vabadusvõitlus võimu alla. 13. sajandi alguses. Saksamaalt lähtunud Meist lõunas elanud lätlased ja liivla- ristisõja algus oli liivlaste ja lätlaste osali-
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
