Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"viikingiaja" - 70 õppematerjali

thumbnail
9
doc

Ajalugu II kursuse kokkuvõte

Keskaeg (§1): mida pidada keskaja alguseks ja keskaja lõpuks (milliseid piire pooldaksid Sina), millal see mõiste kasutusele võeti, miks just selline nimetus, keskaja perioodid. - Keskaja alguseks võib pidada erinevaid sündmusi. Klassikaliselt loetakse keskaja alguseks aastat 476, mil langes Lääne-Rooma. Tegelikult võib lugeda keskaja alguseks ka varasemaid aastaid, näiteks 180 p.Kr. kui suri keiser MARCUS AURELIUS (sellest ajast alates hakaks lagunema Rooma rahu) või 330, kui Rooma riigi pealinnaks sai KONSTANTINOOPOL jms. - Keskaja lõpuks loetakse klassikaliselt aastat 1453, kui vallutatakse BÜTSANTS. Samas võib lugeda ka muid aastaarve, nt 1492, kui Kolumbus jõuab Ameerikasse ja toimub rekonkista. - Mõiste võeti kasutusele Giovanni ANDREA poolt, kes oli Itaalia humanist. Humanistide tõlgenduse kohaselt oli keskaeg paus, mis eraldas kahte ajastut. (Antiiki ja renessanssi) - Keskaega jaotatakse nii: 1)Varakeskaeg 5.-11. saj...

Ajalugu
216 allalaadimist
thumbnail
19
odt

Keskaeg ja varauusaeg

Tema päev oli neljapäev, mil ei tohtinud teha mürarikkaid töid tänapäeva neljapäev. Oden ­ päikese- ja sõjajumal ning tarkuse ja luule kaitsja (ühesilmne, et saaks tarkuselättest juua, valge kuub, kaheksajalgne hobune ja oda). Tema päev oli kolmapäev. Ruunid ­ ruunikirja tähestiku futharki tähed, mis olid paigutatud kolme 8-tähelisse rühma. Read jooksevad mõlemas suunas. Saagad ­ viikingiaja kirjanduse mälestusmärgid. Suuliselt edasiantud pikemad jutustused, mis käsitlesid ajaloosündmusi kirjanduslikus vormis. Kirja pandi neid 12.-13. sajandil. Kõige kuulsam saaga, mis kujunes mahult ja sisult eeposeks on ''Vanem Edda''. SUURBRITANNIA 1. Keltide periood 1. aastatuhat eKr ­ kogu Lääne-Euroopa suurimad piirid 4. saj eKr sisuliselt on Prantsusmaa = Inglismaa ajalugu, kuni 1. saj eKr 2. 1.- 2. saj eKr Rooma provints Britannia 1...

Ajalugu
511 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Norra

Viikingiajaga lõppes Norras eelajalooline periood. Kuigi puuduvad kirjalikud materjalid selle ajastu kohta, on aimu andnud selle kohta arheoloogilised leiud. Sellele ajastule heidavad veidi valgust ka saagad, kuigi saagad pandi kirja hiljem, põhinevad need põlvest põlve suuliselt edasiantul. Viikingi aeg oli kõige jõukam ajastu põhjamaades. Paljud teadlased peavad viikingiaja alguseks Inglismaa kirderannikul asunud Lindisfarne'i kloostri rüüstamist 793. aastal. Viikingid käisid oma ohvreid tule ja mõõgaga rüüstamas. Viikingid rändasid ka rahumeelsetel eesmärkidel ­ et kaubelda ja koloniseerida. Norra viikingid asustasid Orkney ja Shetlandi saared, Hebriidid ning Mani saare. Nende koduks said ka Põhja-Sotimaa ja Põhja- Iirimaa, Viikingite 840.-tel asutatud Dublin oli kuni 1171. aastani põhjamaalaste võimu all....

Geograafia
39 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Muinasaeg (Eesti)

Põllumajanduse areng tänu kästöö arengule, eriti raudesemete valmistamine. Tehti vikateid, nuge, sirpe, kirveid. Pronks oli kättesaadavam ja tehti keerulisi sõlgi, ripatseid, käe-kaela võrusid, sõrmuseid. Keskmine rauaaeg ja viikingiaeg Linnuste rajamine keskmise rauaja (450-800pKr) algul. Tunduvalt rohkem hakati neid ehistama 8saj paiku. Paljusid neist kasutati püsivalt kogu viikingiaja (800-1050), mil ühtlasi tugevndati kaitseehitisi. Linnuste rajamiseks valiti järskude nõlvadega ja sobiva suurusega künkad. Looduslikult vähem kaitstud mäekülgede poole kuhjati kunstlik vall. Mägilinnused, neemiklinnused (mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale püstitatud), Kalevipoja säng, ringvall-linnused (ükskud madalate vallidega). Suur osa rahvast elas avaasulates ja kujunesid külad. Tulid esimesed ribapõllud ­ põld jagati võrdselt viljakuse järgi ära...

Ajalugu
65 allalaadimist
thumbnail
3
odt

Ajalugu Kordamine KT keskaeg ( 10.kl )

Sinna lähevad pärast surma need viikingid , kes on surnud väärikalt, see tähendab lahingus Ruunikivi ­ Ruunikirja kasutati eelkõige ruunikividel, mis olid enamasti haua- või mälestusmärgid.Tavaliselt ei asunud need vahetult haudade juures, vaid teede ääres möödujatele lugemiseks. Mälestuskivid jutustasid viikingitest, kes olid langenud kusagil kaugemal sõjaretkel. Saaga ­ Viikingiaja kirjanduse mälestusmärgid. Suuliselt edasikantud pikemad jutustused, mis käsitlesid ajaloosündmusi kirjanduslikus vormis." Vanem Edda" Milano edikt ­ Ristiusu tunnistas Rooma riigis lubatuks keiser Constantinus Suur aastal 313. Katedraal ­ piiskopikirik. ( jutlustamistool ­ kateeder) Toomkapiitel ­ Kanoonikutest moodustunud piirkopi juurde kuuluv abistav ja nõuandev kogu....

Ajalugu
253 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Kordamine 10.klassile

Kiri, kirjandus, kunst Kirja nim ruunkirjaks. Ruunkiri lähtub ladina tähestikust, mida lihtsustati kivisse raiumisel. Ruunikirja kasutati eelkõige ruunikividel, mis olid enamasti haua- või mälestusmärgid. Tavaliselt asusid nad teede ääres möödujatele lugemiseks. Jutustasid need viikingitest, kes kes olid langenud kuskil kaugemal sõjaretkel. Mõned kirjeldasid ajaloosündmusi. Viikingiaja kirjanduse mälestusmärgid on saagad. Need oli suuliselt edasiantud pikemad jutustused, mis rääkisid ajaloosündmustest kirjanduslikus vormis. Viikingite kõige vanem eepos on ,,Vanem Edda". Kunsti edastavad eelkõige kaunistused ruunikividel ja kaljujoonised. Eraldi valdkonna moodustab tarbekunst mitmesuguste nõude näol. 2.Suurbritannia rahvaste kujunemine Asustuse tekke !!!aastatuhandel eKr saabusid Euroopa mandrilt Britanniasse indeoroopa päritolu...

Ajalugu
48 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Sigrid Undset

Tõlkinud ja eessõna: Elvi Lumet. Sari Nobeli laureaat, ER 1994 · "Olav Audunipoeg ja tema lapsed". Tõlkinud Elvi Lumet, sari Nobeli laureaat, ER 1995 · "Jenny" (romaan). Tõlkinud ja eessõna: Elvi Lumet. Olion, Tallinn 1996 · "Kevad" (romaan). Tõlkinud Elvi Lumet. ER 2000 · "Jutustus Mõõga-Ljotist ja Vigdisest: viikingiaja armastuslugu". Tõlkinud ja järelsõna: Elvi Lumet. Sari Klassikalised lood, ER 2002 · "Gymnadenia" (romaan). Tõlkinud Elvi Lumet, ER 2003 · põõsas" (romaan). Tõlkinud Elvi Lumet, ER 2005 6 Romaanitriloogia ,,Kristiina lauritsatütar" Esimeses raamatus (1920) kujutatakse nimitegelase küpsemist seitsmeaastasest tüdrukust nooreks naiseks, tema armastuse sündimist ja kujunemist....

Kirjandus
67 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Eestlaste muinasaeg

Sõnamaagiat tunti ja kardeti. Tohutut hulka lausumisi, loitse, pühasid sõnu ei tohtinud alati tarvitada, sest nende kohta kehtisid mitmesugused tabud, mida kardeti ja mille võimule loodeti. Sõnaväge mäletati ja sõnadega ümberkäimist õpetati maast madalast lastelegi. Linnused kerkivad Keskmise rauaaja alguses hakati Eesti alal ehitama linnuseid. Sel ajal rajatud linnused püsisid kasutusel enamasti viikingiaja lõpuni. Linnuste juures paiknes peaaegu alati ka asula. Eriaegsed Eesti linnused võib väliste tunnuste põhjal jagada nelja peamisse tüüpi: 1) kolmest küljest looduslikult kaitstud neemiklinnused, kus linnus on valli ja kraaviga eraldatud ülejäänud neemikust; 2) looduslikult kahelt poolt kaitstud niinimetatud Kalevipoja sängid, kus enamasti seljakul või voorel paiknev linnus on eraldatud ülejäänud mäest linnuse otstes paikneva valli või kraaviga; 3) omaette kõrgendikul...

Ajalugu
63 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Viikingid ja nende kultuur

Kuigi viikingid on nime andnud tervele ajastule, moodustasid sõjakad meresõitjad suhteliselt väikese osa tolleaegsest Põhjamaade elanikkonnast, kes valdavalt tegeles rahumeelse maaharimisega. Teise teooria järgi pärineb viikingite nimetus vanainglise sõnast wíc, mis tähendas kindlustamata kaubaasulat. Viikingite aeg oli täis julma vägivalda, rüüstamist, põletamist ja tapmist. Samas kuulub sellesse perioodi ka kaubanduse areng, uute alade asustamine ja uued ilmingud Põhjamaade kultuuris. Lisaks vallutustele tegelesidki viikingid ka käsitöö ja kaubandusega. Viikingeid nimetati Lääne-Euroopas ka normannideks - põhjamaalased. Viikingid olid retklejad ja mereröövlid. Üks osa viikingitest olid paiksed elanikud - põllumehed ja randlased, kes käisid retkedel põllutööde vaheajal või siis, kui polnud kalapüüg...

Ajalugu
107 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Keskaeg I

Ladina tähestik tuli 11. sajandi esimesel poolel. - Ruunikirja kasutati eelkõige ruunikividel, mis oli enamasti haua- või mälestusmärgid. Tavaliselt asusid need teede ääres möödujatele lugemiseks. Need jutustasid viikingitest, kes olid langenud kusagil kaugemal sõjaretkel, kuid kirjeldatakse ka ajaloosündmusi. Leidub ka raidpiltidega kive. - Viikingiaja kirjanduse mälestusmärgid on saagad. Need on suuliselt edasiantud pikemad jutustused, mis käsitlesid ajaloosündmusi kirjanduslikus vormis. Need on kirja pandud 12.-13- sajandil. Tuntuimad on islandi saagad. Neist kuulsaim on ,,Vanem Edda". - Viikingite kunsti esindavad eelkõige mitmesugused kaunistused ruunikividel ja kaljujoonised. Loomade kujutamisel on tunnuslik ekspressiivne stiil, mida iseloomustavad väänlevad figuurid. Omaette valdkond...

Ajalugu
59 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Ajaloo mõisted

Feood ­ maavaldus mis anti sõjateenistuse eest 11. Domeen ­ kuninga maavaldus 12. Visitatsioon ­ 13. Rendihärrus ­ kogu feodaali maa oli välja jagatud talupoegadele, kes maksid selle kautamise eest renti 14. Mõisahärrus ­ talupojad rentisid ise väiksest maalappi mõisniku maast ja suurem osa maad jäi mõisamaadeks 15. Sunnismaine ­ 16. Varjaag ­ skandinaaviast saabunud retklejad e. viikingid 17. Saaga ­ viikingiaja kirjanduse mälestusmärk 18. Misjonär ­ kristluse levitaja 19. Kümnis ­ kogu Euroopas korjatud kirikumaks, umbes üks kümnendik saagist 20. Sakrament ­ rituaalne toiming, mida võib läbi viia ainult preester 21. Mosee ­ islamiusu pühakoda 22. Medres ­ islami keskõppeasutused ja ülikoolid 23. Normannistlik teooria ­ 24. Konkordaat ­ kokkulepe Rooma paavsti ja mõne riigi valitsuse või riipea vahel 25. Mitra ­ 26...

Ajalugu
64 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Lääne-Euroopa varakeskajal

ja kindlustamata linnu; pika aega olid euroopa valitsejad nende vastu võimetud; Vahemere maades hakkasid kohalikud valitsejad, sealhulgas bütsantsi keisrid , normanni sõjamehi ka om väeteenistusse võtma; Inglismaal tegid normannide rünnakud lõpu VIII sajandini õitsenud kloostrikultuurile; Prantsusmaal rüüstasid normannid lakkamatult põhjaranniku ja Seini-äärseid piirkondi´; Normandia hertsogkond; Skandinaavia ristiusutamine, riikide teke ja viikingiaja lõpp Suhtlemine kristliku euroopaga tõi skandinaavlastele ristiusu; Ristiusu vastuvõtmine Skandinaavia maades käis niisiis käsikäes riikide tekkega. Kuningad nägid ristiusus vahendit oma võimu kindlustamiseks.viikingite retked hakkasid pärast ristiusu vastuvõtmist järk-järgult vaibuma; 5.Skandinaavlaste maailmapilt ja mütoloogia Skandinaavlaste muistne maailmapilt...

Ajalugu
40 allalaadimist
thumbnail
19
doc

12. klassi terve kunstikultuuri ajaloo õpiku kokkuvõte

Norra maalikunstnikud tahtsid esialgu rahvuslust teenida realismi vahenditega. 1890. aastate paiku aga hakkas paljude kunstnike töödes objektiivne, erapooletu realismi asenduma Norra looduse fantastilisema ja üldistatuma tõlgendusega. Norra maalikunstnik Gerhard Munthe püstitas eesmärgi luua originaalne rahvuslik kujundusstiil, mis toetuks viikingiaja rahvakunstile. 1890. aastate alguses tutvustas ta seda akvarellide ja kavanditega, mille järgi loodi vaipu, sisekujundusi, mööblit, trükiti tapeete ja kujundati raamatuid. Munthe stiil on täiesti tasapinnaline, inimeste, loomade ja esemete siluette on kujutatud väga tinglike, üldistatud ja nurgeliste kontuuridega ning laktoonidega. Soome sattus 19. sajandi lõpul jõhkra venestamise surve alla. Kunst muutus siis eriti oluliseks vaimse vastupanu vahendiks....

Kunstiajalugu
792 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Norra

4.2 Viikingite aeg (umbes 800­1050) Viikingiajaga lõppes Norras eelajalooline periood. Kuigi puuduvad kirjalikud materjalid selle ajastu kohta, on aimu andnud selle kohta arheoloogilised leiud. Sellele ajastule heidavad veidi valgust ka saagad, kuigi saagad pandi kirja hiljem, põhinevad need põlvest põlve suuliselt edasiantul. Viikingi aeg oli kõige jõukam ajastu põhjamaades. Paljud teadlased peavad viikingiaja alguseks Inglismaa kirderannikul asunud Lindisfarne'i kloostri rüüstamist 793. aastal. Viikingid käisid oma ohvreid tule ja mõõgaga rüüstamas. Viikingid rändasid ka rahumeelsetel eesmärkidel ­ et kaubelda ja koloniseerida. Norra viikingid asustasid Orkney ja Shetlandi saared, Hebriidid ning Mani saare. Nende koduks said ka Põhja-Sotimaa ja Põhja-Iirimaa, Viikingite 840.-tel asutatud Dublin oli kuni 1171. aastani põhjamaalaste võimu all....

Geograafia
28 allalaadimist
thumbnail
204
pptx

Põhjamaade ajalugu

; Orkney saartel, Shetlandil, Mani saarel ja Hebriididel veelgi kauem. Viikingiaeg ­ kirjalikud allikad Viikingeid on traditsiooniliselt peetud vähearenenud barbariteks, kuid tänapäeval päris nii enam ei arvata. Hoolimata kõlalisest sarnasusest oli viikingite päritolumaailm väga mitmekesine aj täienes pidevalt. Näiteks on täiesti eraldi asjad Birka kaupmees ja Taani talupoeg ning Norra kaupmees. Viikingiaeg ­ kirjalikud allikad Kirjalikke viikingiaja allikaid ei või eriti usaldada, sest tihti on nad kirja pandud hiljem eesmärgiga midagi ilustada või võõraste poolt, kes ei tundnud konteksti. Nt Snorri Sturlusoni 1230. a. kirjutatud ``Heimskringla`` või Dudo 1020. a. kirjutatud ``De moribus et actis primorum Normanniae Ducum`` või Saxo 1200. a. ``Gesta Danorum`´ Viikingiaeg ­ kirjalikud allikad Samas on mõned kirjalike allikate tekstid ka väga väärtuslikud, eriti ühiskonna, elu-olu ja religiooni kirjeldused....

Ajalugu
74 allalaadimist
thumbnail
6
doc

EESTI MUINASAEG

Raudader võeti kasutusele alles nüüd, 7-8 saj. *Tolleaegne elamu kujutas endast väikest(nt 4x5 m) üheruumilist rõhtpalkidest, ehitist, mille seined olid tihendatud saviga ja nurgas asus kerisahi, selle ees leekauk,kuhu tõmmatud sütel valmistati süüa. Mõnel juhul olid hooned tambitud savist või paeplaatidest põrand. *Suure rahvasterändamise ja viikingiaja segastele oludele viitavad rohked peitleiud. Leitud on rauast relvi, pronksist ja hõbedast ehteid jm.Leitud on ka viikingiaegseid hõbeaardeid mis sisaldavad araabia hõbemünte, dirhemeid. *Rooma rauaaja lõppedes(u 450a) oli hakanud kaduma ttarandkalmetesse matmise komme, selle asemele tulid ebakorrapärased kivikuhelikud ja panustesse ilmusid relvad, peamiselt odad,mida varem haudades peaaegu ei leitud. *Viikingiajastul relvastus täienes. Ratsavarustusse ilmusid jalused, mis tegi ratsaniku...

Ajalugu
74 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Sigrid Undset

Tõlkinud ja eessõna: Elvi Lumet. Sari Nobeli laureaat, ER 1994 · "Olav Audunipoeg ja tema lapsed". Tõlkinud Elvi Lumet, sari Nobeli laureaat, ER 1995 · "Jenny" (romaan). Tõlkinud ja eessõna: Elvi Lumet.Olion, Tallinn 1996 · "Kevad" (romaan). Tõlkinud Elvi Lumet. ER 2000 · "Jutustus Mõõga-Ljotist ja Vigdisest: viikingiaja armastuslugu". Tõlkinud ja järelsõna: Elvi Lumet. Sari Klassikalised lood, ER 2002 · "Gymnadenia" (romaan). Tõlkinud Elvi Lumet, ER 2003 · põõsas" (romaan). Tõlkinud Elvi Lumet, ER 2005 Romaanitriloogia ,,Kristiina lauritsatütar" Esimeses raamatus (1920) kujutatakse nimitegelase küpsemist seitsmeaastasest tüdrukust nooreks naiseks, tema armastuse sündimist ja kujunemist....

Kirjandus
15 allalaadimist
thumbnail
3
doc

"Eesti muinasaeg" raamatu kokkuvõte

Viikingiajal linnuseid uuendati ja laiendati, kuid kaitserajatised olid tavaliselt veel tagasihoidlikud. Matmisviis muutub. Hauapanusteks olid peamiselt ehted ja relvad. Surnute rohkuse tõttu muutvad kalmed ebakorrapärasteks. Hobustest saavadv sõjaratsud ja relvad muutuvad uhkemateks. Viikigiajal õppisid meie esivanemad tundma hõbemünte kui maksevahendid. Kuna 9. sajandi aardeid on vähe, on arvatud, et Eestis oli võim viikingiaja alguses killustatud, mis ei võimaldanud idakaubanduses matti võtta. 10 sajandi keskel kasvas hõbeaarete arv järsku. Põhja-Eesti, eriti Tallinna ümbruse suuri hõbeaardeid on tõlgendatud kui tõendeid põhjaeestlaste aktiivsest osalemisest ida ja lääne vahelises kaubanduses. Hilisrauaaeh kestis 1050-1210/1250 aastat pKr. Hilisrauaaeg on esimene ajastu Eesti ajaloos, mille uurimisel on kirjalikel allikatel oluline roll. Eesti asutusajaloo seisukohalt on...

Ajalugu
29 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Ida-Rooma riik

Bütsants Territoorium, rahvastik ja riigikorraldus. · tekkis 395. Aastal, kui Rooma impeerium jagunes lõplikult Lääne ja I-Rooma riigiks. Pealinnaks Konstantinoopol · Terriktooriumil elasid kreeklased, bulgaarlased, juudid, syyrlased, armeenlased jt. Riigikeeleks kreeka keel · Säilisid kohalikud kultuuritavad, millele lisandusid kristluse erivoolud. · Monofüsiitide õpetus ­ õpetus, mis levis egiptuses, väitis, et Kristusel on vaid üks ­ jumalik loomus. · Kogu võimutäius (kõrgem sõjaline, administratiivne ja kohtuvõim) kuulus keisrile e. Besileusele. ( võimu piiras riiginõukogu, senat ja linnakodanike organisatsionidena tsirkuseparteid) · Riiklik hoolekandesüsteem: eksisteerisid haiglad, vanadekodud, vaelastekodud, kirik jagas nälgivatele vaestele kodanikele tasuta vilja jne. · Bütsantsi keisrile allus kirik: Ta käsutas kirikuvarusid, määras ametisse kõrgemaid vaim...

Ajalugu
20 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Vara Kesk-aeg

Rooma rahu reguleeris keskuse ja ääremaade suhteid. Rahu legunemist kiirendas Caracalla edikt. Impeeriumi langus palju barbareid tuli lääne-rooma aladele rahvaarvu kasvu ja ilmastiku jahenemise tõttu. Barbarid vallutasid rooma nii kiiresti, kuna paljud nende liikmed elasid kas orjade või vabade inimestena juba varem rooma aladel. 5 saj alguseks tungis läänegootide hõimuliit impeeriumi südamesse, rüüstas 410.a rooma linna ning rajas 418.a rooma keisririigi aladele esimese barbarite kuningriigi. Nende eeskuju järgisid vandaalid, kes tungisid koos alaanidega rooma aafrika-provintsi ja panid seal aluse oma kuningriigile. Üks barbarite väejuhte Odoaker kukutas 476.a viimse lääne-rooma keisri Romulus Augustuluse. Feodaalsuhete kujunemine Feodaalsuhted rajanesid kahe inimese vahelistel nn vasallsidemetel. Vasa...

Ajalugu
12 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun