- noorem kiviaeg e. neoliitikum ( u 5000- u 1800 eKr) Pronksiaeg - vanem pronksiaeg(u 1800 a eKr- u 1100 eKr) - noorem pronksiaeg( u 1100- 500 eKr) Rauaaeg vanem rauaaeg Eel-rooma rauaaeg ( u 500 a Ekr u 50 pKr) Rooma rauaaeg ( u 50-450 pKr) - Keskmine rauaaeg( u 450-800 pKr) - Noorem rauaaeg Viikingi aeg( u 800-1050 pKr) Hilis rauaaeg( u 1050-1200 pKr) 4.Millise ühiskondliku korraga seostatakse Eesti muinasaega? Selle etapid. Vastus. 5.Kust ja millisest ajajärgust on pärit vanimad andmed asustuse kohta? Mida nimetatakse Kunda kultuuriks? Vastus. Keskmisest kiviajast e. Mesoliitikumist, IX aastatuhande algus eKr, Pulli Küla. Kunda kultuur-oli mesoliitikumi küttide ja kalastajate kultuur 9. või 8. aastatuhandest eKr 5.
Balti laenud (200) Loodus: taim, hernes, uba, oinas, jäär, härg, angerjas, mänd. Talu: mõrsja, talgud, häärber, korsten, kuur, küün, uks, link, pott, kastrul, pann, taldrik, vaarid - sarikad, lengid - ukse- või aknapiidad. 3 Inimene: karv, naba, pürst e hari, seep; vokk, lõng, ketrama. Toit: kartul, kurk, spinat, sibul, kits, kalkun, jääger, jaht, karpkala, tint. Merendus: ankur e lass, kiiker, hottermann, mast, raa e viikingi puri. Raha: münt, taaler, veering, tukat. Elukutsed: amet, antverk e käsitööline, meister, sell, käärid, haamer. Kool (plein+stein= pliiats), kriku sõnad, muusika, kaardimängud. Vene laenud Sõjaväelised: munder, pagun, kasarm, ranits, tääk, majakas, medal, nuut, türm; uulits, vaksal. Raha: kopikas (oda-kopjor), tengelpung, sovotnik e kuldmünt, paju (pajukile - pennsionile) Toit: kapsas, porgand, borš, seljanka, kissell, samagon e puskar; mahorka e ise tehtud tubakas.
sajandit (hilisemad on võõrsõnad, pole kohanenud, nt saht). Balti laenud (200) Loodus: taim, hernes, uba, oinas, jäär, härg, angerjas, mänd. Talu: mõrsja, talgud, häärber, korsten, kuur, küün, uks, link, pott, kastrul, pann, taldrik, vaarid sarikad, lengid ukse või aknapiidad. !3 Inimene: karv, naba, pürst e hari, seep; vokk, lõng, ketrama. Toit: kartul, kurk, spinat, sibul, kits, kalkun, jääger, jaht, karpkala, tint. Merendus: ankur e lass, kiiker, hottermann, mast, raa e viikingi puri. Raha: münt, taaler, veering, tukat. Elukutsed: amet, antverk e käsitööline, meister, sell, käärid, haamer. Kool (plein+stein= pliiats), kriku sõnad, muusika, kaardimängud. Vene laenud Sõjaväelised: munder, pagun, kasarm, ranits, tääk, majakas, medal, nuut, türm; uulits, vaksal. Raha: kopikas (odakopjor), tengelpung, sovotnik e kuldmünt, paju (pajukile pennsionile) Toit: kapsas, porgand, bors, seljanka, kissell, samagon e puskar; mahorka e ise tehtud tubakas.
EESTI KEELE ARVESTUS KESKAJA KIRJANDUS Sain teada, et keskaeg algas umbes 5.sajandil. Piiritlusteks võib pidada Kolumbuse jõudmist Ameerikasse 1492. aastal, Martin Lutheri teese 1517. aastal ja Leonardo Da Vinci surma 1519.aastal. Keskaja kirjandus jaguneb kaheks perioodiks: 1. Periood - 5-10. sajand (varajane keskaeg). Feodaalsuhete arenemise ajajärk. Eestimaal keelas seadus maksta talupoegadele kullas. Kuldmünte on leitud kõige rohkem linnadest (eelkõige maksti palgasõduritele, siis aadelkonnale). BOND oli Taanimaa vaba talupoeg, kes kandis ja kasutas relva/mõõka. FAEHLMANN ,,Koit ja Hämarik". visandas eesti kohamuistenditest lähtudes suure osa "Kalevipoja" põhisündmustikust ning andis loole sakslastevastase suunitluse; tema eeltöid kasutas hiljem Friedrich Reinhold Kreutzwald. Kui keelati ära tänaval piibuga käimine, ehitas ta oma piibule k...
1. Jääaja mõju Eesti maastikule. Ühe-kahe km paksused jääkihid .. kandsid endas liiva-, kruusa- ja savimasse paljastasid Põhja- ja Lääne-Eestis paepinna lihvisid mägedest kaasa võetud kaljupanku, mis jäid hiljem maha rändrahnudena Jää sulamisel kujunesid järved ja sügavate orgudega jõed, Kagu-Eesti kuplid ja Kesk-Eesti voored. 2. Muinasaeg, selle periodiseerimine. TV lk.4 KIVIAEG Vanem kiviaeg ehk PALEOLIITIKUM Keskmine kiviaeg ehk MESOLIITIKUM (u 9000-500 eKr) Noorem kiviaeg ehk NEOLIITIKUM (u 5000-1800 eKr) PRONKSIAEG Vanem pronksiaeg (u 1800-1100 eKr) Noorem pronksiaeg (1100-500 eKr) RAUAAEG Vanem rauaaeg Eel-rooma rauaaeg (u 500 eKr 50 pKr) Rooma rauaaeg (50 450 pKr) Keskmine rauaaeg (u 450-800 pKr) Vanem rauaaeg Viikingi aeg (800-1050 pKr) Hilis rauaaeg (1050-1200 pKr) 3. Muinasaja uurimise allikad ja teadused. Kinnismuistsed (asulakohad, linnused, kalmistud, ohverdamiskohad, relvad, ehted,...
tava järgi koma, näit Tervitades koolivend; Ette tänades Andres Tasa; Vastust ootama jäädes Tuuli Kuusik; Tulemuslikku koostööd soovides AS Tööjänes. Sama kehtib ka sõnade lugupidamisega, austusega jts kohta: Lugupidamisega Teie pank; Austusega Lembit. 24. Kui kohanimed/ kohasõnad on nimetavas käändes, siis eraldatakse need komaga: Harjumaa, Kuusalu vald, Piibelehe küla; Viikingi hotell, Sadama 15, Pärnu; Eesti Keele Instituut, Roosikrantsi 6, 10119 Tallinn; Paide, Türi mnt 7, I korrus. Kui aadressi osad on eri ridadel (nt ümbrikul), pole komasid tarvis: Tartu Kivilinna Gümnaasium Kaunase pst 70 50706 Tartu 25. Koht ja aeg: Loeng toimub 7. jaanuaril kell 14.00. Kohtume laupäeval kell 9.45 auditooriumis. Koosolek peeti Tartus 5. septembril 2007.aastal. Ta sündis 6
Keskmine kiviaeg. (9600–3900 a eKr) Mesoliitikum ehk keskmise kiviaja alguseks loetakse 8000 a. eKr . Kiviaja kultuur kujunes välja Śvidry kultuuri baasilt. Mida tuntakse ka, kui Kunda kultuurina ja mis hõlmas kõiki Baltimaid, Põhja-Valgevenet, Kirde-Poolat, Loode- Venemaad, Karjalat ja Soomet. Ühe seletuse kohaselt kujunes see välja Lõuna- Leedus ja Kirde-Poolas, jõudis sealt Läti ja Eesti alale koos uusasukate saabumisega. Vanim inimtegevuse jälg Eestis on Pulli asulakoht, u 9000–8550 eKr. Keskmisest kiviajast pärit juhuleide on välja tulnud üle kogu Eesti. Umbes 7100 a. eKr hakkas asustus levima mererannikul, kus tegeldi hülgeküttimisega . Hülgeküttide retkete käigus avastati ja võeti kasutusele ka rannikust mitmekümmend kilomeetrit eemal asunud saared. Umbes 5800 eKr jõudsid esimesed hülgekütid Saaremaale, kuhu tekkis keskmisel kiviajal ka püsiasustus. Hiiu...
I Kiviaeg II Pronksiaeg (1800-500 e.Kt) III Rauaaeg (500e.Kr-1200 p.Kr) Vanem k.a e paleoliitikum Vanem p.a Eelrooma rauaaeg Keskmine k.a e mesoliitikum (9000- Noorem p.a Rooma r.a 5000 e.Kr) Noorem k.a e neoliitikum Viikingi r.a Hilis r.a (Need kõik kokku oli esiaeg e muinasaeg) IV Keskaeg (12 saj-15-16 saj. vahetus) V Uusaeg (16 saj-19 saj algus) VI Lähiajalugu (20 saj) (Need kokku = Ajalooline aeg). Mesoliitikum Vanim teadaolev asukoht on Pulli asula, kus elati u. 9000-5000e.Kr. Ajaliselt järgmine on Kunda Lammasmägi 8700-4950 e.Kr. Isel. Jooned: · Veekogude ääres · Tööriistad-kivist, lust ja savist.
maailmas. Suurt rahvusvahelist huvi on aga äratanud 1997. a Osmussaare lähedal merepõhjas avastatud Neugrundi meteoriidikraater. () 4 Neugrundi eellugu Enamasti on igal avastusel oma eellugu ja ega olnud selles suhtes erand ka Neugrundi meteoriidikraater. Selle omapärase, meresügavustest kerkiva struktuuri mõju on omal nahal tunnetanud lugematud Soome lahel seilanud meresõitjad juba vähemasti viikingi ja hansa aegadest peale. Otse iidse ja elava liiklusega meretee ääres ootamatult meresügavustest esile kerkiv madal, mille lael vee sügavus ulatub vaevalt meetrini, on nagu laevalõhkujaks loodud. Ühelt poolt ligi saja meetri sügavusest mudasest merepõhjast üles sööstvad järsud siledad kaljuseinad, teisalt jälle kitsas sügavustesse kaduv sünge veealune kanjon ning nende keskel too päris laevamurdja ise poolkuu-kujuline mitmekilomeetrise läbimõõduga kergelt lõunasse
Jätkati kivitööriistade kasutamist, kuid aristokraatia kasutas üha enam pronksesemeid staatusesümbolitena. Leidude tuumala on edelas ja võib pidada kindlaks sidet Jüütimaaga. Viikingite aeg Viikingiajaga lõppes Norras eelajalooline periood. Kuigi puuduvad kirjalikud materjalid selle ajastu kohta, on aimu andnud selle kohta arheoloogilised leiud. Sellele ajastule heidavad veidi valgust ka saagad, kuigi saagad pandi kirja hiljem, põhinevad need põlvest põlve suuliselt edasiantul. Viikingi aeg oli kõige jõukam ajastu põhjamaades. Paljud teadlased peavad viikingiaja alguseks Inglismaa kirderannikul asunud Lindisfarne'i kloostri rüüstamist 793. aastal. Viikingid käisid oma ohvreid tule ja mõõgaga rüüstamas. Viikingid rändasid ka rahumeelsetel eesmärkidel et kaubelda ja koloniseerida. Norra viikingid asustasid Orkney ja Shetlandi saared, Hebriidid ning Mani saare. Viikingid ehitasid oma retkedeks kiireid ja kergesti manööverdatavaid laevu. Need
ka rüüsteretki. 600. aasta paiku tuli Rootsi kuningas Ingvar rüüstele, kuid sai tappa. Viikingiajal käis tihe kaubandus, sõjaretkedestki polnud puudus. Rootslased käisid siin rüüstamas, kuid pidid tihti ka kibedaid kaotuspisaraid valama. 11. saj esimesel poolele püstitati mitmeid ruunikive, mis olid mõne tähtsama Eestimaal langenud viikingi mälestuseks. Ida: Vana-Vene riik sai alguse 882. aastal, kui Rjuriku järglane Oleg vallutas Kiievi ja ühendas Venemaa. Alguses olid rahumeelsed suhted, eestlased (aka tšuudid) aitasid isegi Kiievit vallutada. 10. saj lõpul suhted teravnesid. Kiievi suurvürst Jaroslav Tark tegi 1030. aastal eestlaste vastu sõjakäigu, võitis, nimetas Tartu Jurjeviks. Eesti
· EELLUGU 1. ,,Drang nach Osten" mis see on, selle eesmärgid, milliseid vahendeid kasutati? ,,Drang nach Osteni" ehk ümberasumine itta eesmärgid olid Suruda idapoolsetele maadele peale ristiusku ning kehtestada saksa ülemvõim. Selleks kasutati enamasti tuld ja mõõka. 2. Milline sündmus antud tegevust õhutas? Sündmust õhutas frankide paar aastat varem toimunud sarnane rünnak Saksamaale, kuid eelkõige taheti rajada tugipunkti Läänemere äärde. 3. Võrdle viikingi laeva kogega. KOGE VIIKINGITE LAEV - Aeglased - Väike - Mahukad - Merekindel - Kohmakas - Kiire - Väike süvis - Sale 4. Kes oli misjonär? Misjonär oli usu levitaja. Millised eesmärgid olid: a) Rooma paavstil? Rooma paavstid pretendeerisid nii vaimsele kui ka maisele ülemvõimule. b) Kaupmeestel?
Sisukord Sisukord...............................................................................................................................lk 2 Andmed Islandi kohta..........................................................................................................lk 3 Kriis Islandil praegu.............................................................................................................lk 9 IMF annab abi......................................................................................................................lk 10 Islandi kroon Eestis..............................................................................................................lk 10 Kasutatud materjal...............................................................................................................lk 12 Andmed Islandi kohta Lääne-Islandi ma...
teorenti, käies mõisas tööl. Et talupoegade ümberasumist takistada, muudeti nad sunnismaiseks st neil oli keelatud oma maalapilt lahkuda, neid nim pärisorjadeks. Viikingid Viikingid olid Skandinaaviast lähtunud kaupmehed ja sõdalased. Mitme sajandi vältel (800-1050) rüüstasid ja vallutasid nad maid, sajasid kaubalinnu ning asustasid uusi territooriume. Lääne-Euroopas - normannid. Inglismaal nim kõiki põhjamaalasi taanlasteks. Ida-Euroopas variaagid. Meil tunti viikingi nimetust. Uute maade asustamine Islandile jõuti 9.saj. Sinna rajati 430 asulat. Üsna pea tekkis ka Islandile üldine esinduskogu Althing Eerik Punase saaga kohaselt jõudis selle kangelane 10.saj Gröönimaale ja tõi sinna ka kodust kaasakutsutud väljarändajaid. 985-986 jagati maa taludeks. U a.100 jõudis Punane P-Ameerikasse paika, mis sai nimeks Vinland. Usund austati loodusesemeid ja esivanemate hingi. Valhallas oli langenud võitjate riik (teispoolsus)
.................................12 4.3 Skandinaavlaste asustus Gröönimaal ....................................................13 4.4 Viikingite seos Ameerikaga ...............................................................14 4.5 Viikingid Eesti alal .........................................................................15 5 Snorri Sturluson ja viikingite uskumused .........................................................17 5.1 Viikingi müütide eelkäijad ................................................................17 6 Viikingite kunst ....................................................................................... 18 7 Viikingite mütoloogia ............................................................................... 19 7.1 Maailma loomine ........................................................................... 19 7.2 Maailma puu ...............................................................
veenmisega ristiusku pöörata. Kõige ohtlikumad vastased lääneeurooplastele olid Skandinaaviast pärit sõdalased. Ise nimetasid nad end viikingiteks, lääneeurooplastele olid nad aja tuntud kui normannide ehk põhjamaa meestena. Enam kui kahesaja aasta jooksul ründasid nad peaaegu lakkamatult Lääne-Euroopa maid. Prantsusmaal püüdsid viikingid mitmel korral Pariisi vallutada, vaid suure vaevaga suutsid prantsuse feodaalid linna kaitsta. Aastal 911 andis Prantsuse kuningas ühele viikingi pealikule lääniks praeguse Normandia poolsaare Põhja-Prantsusmaal. Sinna rajasid viikingid oma hertsogriigi ja nende järgi hakati piirkonda nimetama Normandiaks. Keskaegse linna üks esimesi muresid oli linnamüüri ehitamine. See oli mõeldud kaitseks vaenlaste rünnakute ja kallaletungide vastu. Esialgu oli müür madal, kuid järk-järgult lisati sellele kõrgust ja tugevust. Linnad kasvasid kiiresti ning kui müüriga piiratud ala kippus kitsaks jääma
Kandejõud Veeväljasurve Mahutavus LAEVA LIIKUMIST ISELOOMUSTAVAD SUURUSED Ujuvus Püstivus (näitab, kui palju laev oma normaalasendist kõikuda võib [kiiljahtide hea püstivus]) Uppumatus (7me tärni süsteem) Käikuvus (kui hea on selle laevaga manööverdamine) Juhitavus Kiirus LAEVADE ARENG Polüneeslaste katamaraanid Egiptuse papüüruslaevad Foniikia puulaevad Kreeka galeerid Rooma kaubalaevad Viikingi laevad Purjelaevad 1807 Aurulaevad ÕHUTRANSPORT JA ÕHUSÕIDUKID LENDAMISE ALGED Daidalos [isa] ja Ikaros [poeg] (Kreeka legend, mille juhtmõte on see, et ei tasu lennata liiga kõrgele. Valmistasid omale vahast tiivad, katsid sulgedega, künkalt alla hüpates õppisid liuglema õhus ja lõpuks ka lendama. Läks liiga päikese lähedale, sulatas vaha ära ja kukkus vette ning leidis oma lõpu.) Lauglejad (Saksamaal Alpides, 19. sajandil
Kalevipoja säng. sõja ja röövretkedega oht oli ilmselt suur. Külade kujunemine. Siis tekkisid ka Ribapõllud. Nüüd kivikuhelikud tarandkalm asemele. Hästi palju väärtuslike leide on leitud. Arvatakse, et maeti maha sõjaohu korra või usuti, et kui koos surnuga maetakse, saab ta järg, elus neid kasutada. Aastal 600 tegi rootsi kunn Ingvar rüüsteretke Eestisse Saadi lüüa, kuningas langes. Suurrahvasteränne kui Viikingi aeg lõppes, rahu ikka ei tulnud, Oht venelt. Kuni 9-10 sajand olid suhted Vana-Vene riigiga rahumeelsed. Tsuudid. läänemeresoomlased. 1030. Kiievi vürsti Jarsolav Tark tegi rüüsteretke Eestisse. Võitis, Tartus tugipunkt - Jurjev. Eestlased Muinasaja lõpul: maaharimine, kolmeväljasüsteem, loomapidamisega, küttimine ja kalapüük, metsamesindus. Käsitöö meistrid, ka peredes ise, rauatootmiskeskused, relvasepad, pronksehted, hõbeehted koos sellega hõbesepad. Vahekaubandus,
Historitsism ja juugend Laitse mõis Sisukord: Sissejuhatus Historitsism Neogootika Laitse mõis Juugend Sissejuhatus Vanaaegse stiili, historitsismi, jäljendamine, hakkas kujunema 1820.- 30.ndail Euroopas kunstialadel: sisekujunduses, pargi- ja sakraalarhitektuuris. Historitsismi ehk neostiilide aeg kestis Eesti mõisaarhitektuuris kuni Esimese maailmasõjani. Sel ajastul ehitati väga palju uusi mõisahooneid ning veel rohkem ehitati vanemaid hooneid ümber. Valdav enamik Eesti mõisaid on saanud endale midagi külge historitsismiajastust. 19. saj historitsismil oli omane vormide laenamine erinevatest ajastutest ja stiilidest. Siiski tõuseb esile kaks põhilist inspiratsiooni allikat. Esiteks klassikaline antiik ja teiseks Euroopa keskaeg kõrvuti mitmesuguste eksootiliste või arhailiste kultuuride ning rahvakunstiga, mille tõstis kilbile romantism. Ka Eesti historitsistlikke mõisamaju on võimalik e...
ladumise viisi. 1454 Piibel. Thomas Moore. Jurist, parlamendi, liige, kuningas Henry VIII lordkantsler. Oli ka Erasmus Rotterdamist sõber ja mõttekaaslane. "Utoopia" tema peateos oli väga ühiskonnakriitiline püüab luua ideaalset ühiskonda Utoopia saarel. William Shakespeare, Miguel de Cervantes. Uus maailmapilt. Mikolaj Popernik heliotsentriline maailmapilt. Giordano Bruno. Galileo Galilei ta liigub siiski. Skandinaavia ühiskond ja viikingi maailm. Juba pronksiajal (1. aastatuhat eKr) elasid Skandinaavias kultuuriliselt ühtne rahvas, kes kõnelesid germaani keelt. Karmide looduslike olude tõttu pidi inimesed oma kodust välja rändama. Lõuna-Rootsist väljusid goodid Ida-Euroopa kaudu Musta mereni. Taanist liikusid anglid, saksid ja jüütid Britanniasse. Skandinaavlased olid põhiliselt põlluharijad, karjakasvatajad, küttijad ja kalapüüdjad. Skandinaavlased
aastal kehtestatud ülemaailmset vaalapüügikeeldu. Kalandusminister Einar Kristinn Gudfinnsson ütles, et ministeerium annab välja üheksa heeringvaala püügi luba ja 30 vaguvaala püügiluba. Teade vaalapüügi taastamisest on kutsunud esile looduskaitsjate raevu, ka paljud valitsused on sammu kritiseerinud. Vaalapüüki pooldavad Jaapan ja Norra aga tervitasid Islandi valitsuse otsust. Islandlased on vaalu püüdnud alates viikingi aegadest, kommertsvaalandus lõpetati 1985. aastal, teaduseesmärkidel püüti vaalu veel 1989. aastani. Teaduspüüki alustati taas 2003. aastal. Jaapan, Norra, Island ja paljud teised vaalapüüki pooldavad riigid on aastaid üritanud taastada kommertsiaalset vaalapüüki ning muuta rahvusvahelise vaalanduskomisjoni keelavat otsust. 15. Islandit külastanu reisikiri Island külm ja kuum korraga (ilmunud "Õpetajate Lehes" 6.09.2002.) autor: MERI ARRO
Ruunid ja nende ajalugu Sõna ruun on seotud protogermaani sõnaga *runo (loits, saladus, sosin). Võimaliku tekkepiirkonnana on pakutud praegust Jüütimaa lõunaosa. Ruunimärkide kuju -- pikad püstkriipsud ning lühikesed rõhtkriipsud -- on väga sobivad puu sisse lõikamiseks.Ruunid on vanade germaanlaste tähestik, mis tekkis esimestel sajanditel pKr ladina tähestiku eeskujul. mida kasutati alates III sajandist pärast Kristust kuni keskaja lõpuni Skandinaavias aga kirjutati ruune kohati veel isegi XIX sajandil. Germaani rahvaste vana kirjaviis. Esimest korda võivad Eesti ajaloohuvilised saada põhjaliku ülevaate viikingite ajaloost ning uudistada, mis need ruunid siis ikkagi on. Ruunid olid germaani rahvaste vana kirjaviis, mida kasutati alates III sajandist pärast Kristust kuni keskaja lõpuni. Skandinaavias aga kirjutati ruune kohati veel isegi XIX sajandil. Rootsist on teada üle 3500 ruunikirja - enamik neist...
Keskaeg Germaani riigid Germaani hõimud (tänapäeva sakslaste, inglaste hollandlaste ja Skandinaavia rahvaste esivanemad) elasid Euroopa kesk- ja põhjaosas. Nad olid üsna sõjakas rahvas ja Roomlaste ning germaanlaste suhted ei olnud just kõige paremad, kuna nad pidasid omavahel pideval sõdu. Nende vahel käis ka pidev kaubavahetus. Roomlased hakkasid üha enam palkama oma sõjaväkke germaanlasi ja nende sõjavägi koosneski enamuselt barbaritest. 4. sajandi lõpupoolel tulid Aasiast Euroopasse sõjakad hunnid. Germaani rahvad hakkasid selle tagajärjel liikuma Rooma sisealadele. Germaanlastel õnnestus viimane Rooma keiser kukutada ja tekkisid germaanlaste riigid. Peale Germaani riikide teket haaras riiki tsivilisatsiooni ja kultuuri langus. Frangid olid üks germaani hõimudest. Nende kuningaks sai noor ja võimukas Chlodovech, kes ühendas kõik frangid oma võimu alla ja tekkis Frangi riik. Tema juhtimisel vallutasid frangid roomlaste alad Gal...
küülikuid ja muid vahvaid loomi. Lastel oli võimalik teha ka ponisõite. Kuna päev sai valitud just seal toimuva Jüripäeva perepäeva järgi, siis oli muuseumi külastus eriti mitmekülgne. Tore oli osa saada tähtpäevaprogrammist, täpsemalt jüripäeva muuesumitunnist ,,Karjapoiss on kuningas". Nüüd tean palju rohkem Jüripäevaga seotud kommetest. Lisaks sellele sai puidutöökojas valmistada kilpe ja peakatteid. Päeva lõpetuseks nautisime Jüripäeva lõkke paistel Viikingi köögis tehtud maitsvaid pannkooke. Tõeline Jüripäeva elamus! 67. Hull teadlane- Hullu Teadlase kabinet asub Tartus, Tartu Ülikooli muuseumis. Kabinet on väga kõrgel, et sealt saab vaevata kasvõi linde vaadelda. Seal kabinetis sai käed külge panna mitmele Hullu Teadlase poolt ehitatud seadmele. Näiteks saime proovida igiliikurit ja automatat. Neil, kellel rohkem jõudu oli, said ka talisid vinnata. Väheke
· Investuur- vasallsuhete sõlmimise akt · Rendihärrus- kogu feodaali maa oli välja jagatud talupoegadele, kes maksid selle kasutamise eest renti · Mõisahärrus- selle korral kasutasid talupojad ainult väikest maalappi. Suurem osa maad jäi mõisamaaks. · Sunnismaisus- muudeti nad sunnismaisteks, et talupoegade ümberasumist takistada. VIIKINGID! · Viikingiteks kutsutakse Skandinaavia rahvaid- Norra, Rootsi, Taani, mõnelpool saarlased · Viikingi ajastuks loetakse 800-1050 (1200) Nimed erinevais paigus: · Inglise, prantsuse-normannid, taanlased · Vene-variaagid · Viiking paralleelne nimetus, kasutatakse igal pool Viikingite ekspansiooni vallandas: 1. ülerahvastatus 2. rahulolematus poliitiliste oludega 3. Seiklushimu · Seadusest üleastujaid karistati meritsi maalt väljasaatmisega Viikingite retked: · Rootsi viikingid e. variaagid:
Tofi hoiatas neid 2 venna eest, kes neid teisel pool saart ootavad ja teavad neist kõike ning valmistuvad lahinguks. Tofi lubas neile näidata suure varanduse asukohta, kui nad vennad võidavad ning just nii see lugu läkski. Vastutasuks soovis Tofi saada tagasi oma kodumaale Taani, kus Gunnar läks kuninga jutule ja sai sealt kinke. Tofi oli viidud vendadega kaasa ning taheti jätta ta sinna saarele, kuid ta teadis aarde asukohta. Sealt on tulnud Tapa rand ja Käsmu viikingi mõõk, kuna need jäid maha. Kõigile anti kingiks varandust ja ori ei olnud meie kliimas see, kes ta oli põhjamaades - siin oli ta rohkem nagu sulane. Võis olla väga tark. 20. Beowulfi I osa lood Beowulf sõitis appi taani kungale Hrothgarile, kelle maad hirmutab koletis Grendel. Beowulf võitleb esimesel kohaloleku ööl Grendeliga ja saab teda tugevalt vigastada jättes ta ilma käest. Hiljem läheb Beowulf võitlusse Grendeli emaga kui too käis
Üldmõisted Pärandkooslused ( pool-looduslikud kooslused) on inimese ümberkujundatud looduslikud kooslused eelkõige puisniidud, loopealsed, lamminiidud, rannaniidud, aga ka teised karja- ja heinamaad, mis sellisena püsivad mõõduka inimmõju (niitmine, karjatamine) tingimustes. Niitmine, valikraie, ekstensiivne karjatamine, kulupõletus on koosluse muutmise looduslähedased viisid, mis ei vii valdava osa liikide väljalangemisele nagu kamara ümberkündmine, mulla teisaldamine, tugev väetamine või mürgitamine. Inimmõju lõppemisel muutuvad pärandkooslused loodusliku suktsessiooni käigus looduslikuks koosluseks (enamasti metsaks). Pärandkooslused klassifitseeritakse: esimeseks on aruniidud, mis on turvastumata ja üleujutuseta muldadel ning jaotuvad looniitudeks e. alvariteks e. loopealseteks(s.h. loopuiskarjamaad), pärisaruniitudeks (s.h. pärisarupuisniidud ja karjamaad), nõmmeniitudeks ja paluniitudeks, Teiseks on lamminiidud e. luhad (s.h. lam...
Läänemerel. - Neid tunti eri nimetuste all. Lääne-Euroopas tunti neid enamasti normannide nime all. Sageli nimetati neid ka paganateks. Inglismaal tunti kõiki põhjamaalasti taanlastena. - Tegelikult polnud eri rahvaid veel välja kujunenud. Räägiti väiksemate kohalike erinevustega ühiskeelt, mida tunti taani keelena. - Ida-Euroopas nimetati neid varjaagideks. Meil tuntud viikingi nimetust on seostatud skandinaavlaste sõnaga vik merelahe või abaja tähenduses. Arvatakse, et viking tähendas sõdalast, võitleejat. Teadusmaailmas seostakase vik'i tähendust kaubaplatsiga. KES NAD OLID? - Viikingite näol on tegemist elanikkonna eri kihtide esindajatega. 1. Viikingiretkedel käisid tavaliselt talupojad enamasti põllutööde vaheaegadel. Müüdi või vahetati põllusaadusi, aga ka raudesemeid
1. Kuidas oli rahvusromantism seotud oma ajastu poliitikaga? Miks oli rahvusromantism nii levinud norra ja soome kunstis? RR väljendas kollektiivseid ideaale ja tõlgendas oma rahva ajaloo, rahvaluule ja mütoloogia tegelaste kangelastena ja rahvusliku ühtsuse sümbolitena. Levis Põhja-Euroopas kus puudus iseseisev riik (Norra, Soome) 2. Millistes teostes rakendas Gerhard Munthe oma rahvuslikku kujundusstiili? Munthe eesmärgiks oli luua rahvuslik originaalne kujundusstiil viikingi aja rahvuskunsti alusel. 3. Kust võtsid norra arhitektid eeskuju? Arhitektidele olid eeskujuks püstpalkkirikud ja viikingilaevade ornamentika. 4. Ehk oled kuulnud, kuidas on soome arhitekt Eliel Saarinen seotud Eestiga? Kreedidipank Tallinnas, Pauluse kirik Tartus, Suur Tallinna projekt 5. Kust võttis soome maalikunstnik Akseli Gallen-Kallela oma teoste ainestiku? Too näiteid Temaatika eeposest „Kalevala“ ja rahvaluule kogust „Kanteletar“ 6
Keskmisel rauaajal ilmuvad haudadesse uhked hõbedats ja kullast ehted, käe ja jalavõrude ning ambsõlgede näol. Hauapanustega kalmed Põhja Eestis, Lääne Eestis ja saartel, aarded Lõuna Eestis ja Ida Eestid, ühtedes piirkondades pandi varandus hauda kaasa, teistes piirkondades maeti maha. Odini seadus need varandused, mis peidetud eluajal maasse, neid saad kasutada peale surma. Noorem rauaaeg 9 13. saj algus: 1. Viikingi aeg 800 1050 aasta 2. Hilisrauaaeg 1050 1225 aasta Viikingite aeg 800 1050 Meresõidu ajaloos tähtis roll, uut tüüpi kerge laev, millega võimalik sõita ka merel, hiljem ilmus ka puri peale. Taani, Norra ja Rootsi viikingid. Rootsi omad ida suunas st Bütsantsi, Kaspiale ning Vahemerele. Taani viikingid lõunasse, Saksamaale, Inglismaale ja Vahemerele. Norra mehed Gröönimaale ja avastasid Ameerika. Rootsi viikingid tegilesid enam kaubandusega ja röövisid vähem, kõige
Põhjamaade ajalugu Minevikust tänapäeva Põhjamaade ajalooline kultuuriruum Põhjamaad- Taani, Norra, Rootsi, Soome, Island, ka Fääri saared. P- Euroopa. Iidsem nimetus Skandinaavia. Juba roomlased tundsid nimetust Scandia. Põhjamaade ajalooline kultuuriruum Skandinaaviamaad: Poliitiliselt: Taani, Norra, Soome, Island, Rootsi. Kultuuriliselt/keeleliselt: Taani, Norra, Rootsi, Island Geograafiliselt: Norra, Rootsi, Soomest loodeosa Põhjamaade ajalooline kultuuriruum 1000. a. tagasi oli 4. dialektiga ürgne Skandinaavia algkeel. Idamurre- taani ja rootsi keel Läänemurre- norra ja islandi keel Nendest on tänapäeva islandi keel kõige lähedasem ürgsele skandinaavia algkeelele; nn viikingikeelele. Põhjamaade ajalooline kultuuriruum Skandinaavia keeli emakeelena kõnelevad inimesed suudavad üksteist hea tahtmise korral mõista ka ilma tõlgi abita. Keeled on nii sarnased, et neid võib pidada ka ühe ja sama keele...
mängisid selles heal juhul vaid kõrvalist osa. 8. Arheoloogiliste ja kirjalike allikate andmed viikingite osast Vene riigi loomisel. Kirjalikest allikatest kirjeldab viikingite osa kroonika ,,Jutustus möödunud aegadest" mis normannistliku suuna pooldajate arvates on ka küllaltki täpne ja tõene kirjeldus vaatamata sellele et see pandi kirja 200 a hiljem. Lisaks on mitme teooria kohselt andnud vikingid ka nime russ ehk alguses kandsid seda viikingi soost valitsejad ja hiljem kinnistus see kogu rahvale ja nede poolt asustadud maale. Arheoloogilistel kaevamistel vanades linnakohtades on avastatud mitmeid esemeid mis viitavad otseslt viikingikultuuurile. Nii näiteks on kindel viikingite viibimine Novgorodi lähistel 9saj( u selle ajal saabusid sinna ka krooniak järgi Rjurik oma kaaskonnaga-keda ehk eksitavalt on peetud tema vendadeks) 9. Vana-Vene riik 882945 (Oleg, Igor).
sajandi keskel. Peaaegu tervena säilinud laev . Puidust ja tekstiilist esemed kaunistati paelornamentika ja fantastiliste loomakujutistega. Sinna hulka kuuluvad tundmatu, aga ähvardav kiskja, lõvitaoline kole elukas ja draakonipead. Puust loomapea, mis on viikingilaeva detail. Puustskulptuur- nikerdatud käsitsi puidust, leitud Taanist. Kujutatud on maski, mis tõenäoliselt on kaitseks kurjade vaimude eest. Viikingite maja peegeldab väga täpselt seal elanud ühiskonda. Maja on viikingi laeva kujuga ja ovaalsete külgedega ning umbes 30 kuni 50 inimeset elasid koos ühes majas. Nende sekka kuulusid kogu perekond ja nende orjad ning sageli ka koduloomad teisel pool maja lauda/talli ruumis. RUUNIKIVID - Viikingite kunstis on näiteks ka arvukad mälestuskivid, nn. ruunikivid, mida püstitati meresõitjate ja sõjasangarite auks. Neil on tavaliselt ruunikirjas tekstid ja skemaatilised, aga ilmekad laevade ja inimeste kujutised. Gotlandi ruunikivi. Merovingide kunst
Koju minnes oli lastiks teravili, hõbe, vürtsid, vein, siid, klaas, keraamika. Kaubalaevadel oli tunduvalt vähem aerusid, peamiselt liiguti purje abil. Kaubalaevadega käidi ka maadeavastustel. Kaubalaeva meeskond oli väiksem kui sõjalaevadel. See võis koosneda ainult kümnest mehest. Laevameistrid tegid tööd äärmise hoolega ja olid oma kätetöö üle uhked. Isegi kõige väiksemadki paadid olid kaunistatud nikerdustega. Laev oli viikingi jaoks kõige suurem varandus. Laevadel polnud varjualust. Magati laevatekil. Oletatakse, et viikingid lasid halva ilma korral purje alla ja tõmbasid selle üle laevateki. Nii tekkis telgi moodi ruum, kus sai mõnusamalt magada. Laeval võisid ka olla soojad tekid või loomanahksed magamiskotid. Toitu oli võimalik valmistada vaid maismaal, sest viikingid ei tahtnud riskida lahtise tule tegemisega laevatekil. Laevas söödi külma toitu, mis oli kuivatatud või soolatud, et see kauem säiliks
Slaavi hõimud jagunesid kolme gruppi : Ida slaavlased- venelased, valgevenelased, ukrainlased; Lääne slaavlased poolakad, tsehhid, slovakid; Lõuna slaavlased sloveenilased, serblased, horvaadid ja bulgaarlased. Ida Euroopa jagunes : slaavlased, germaanid, romaanid, balti. 6. sajandil hakkasid slaavi hõimud välja rändama oma algkodust. Ida slaavlased jõudsid Novgorodi jõe juurde. Nad rajasid sinna oma asulad Novgorod, Kiiev. Aastal 862. . kutsusid venelased valitsema viikingi pealiku Rjuriku. Aastal 882. sai Novgorodi riigi valitsejaks Oleg, kes vallutas Kiievi linna. Seda aastat loeti Vana Vene riigi alguseks. Vana Vene riigi valitseja oli vürst Knjaas. Teda saatis sõjavägi, mida kutsuti druziinaks. Aastal 988. võttis Venemaa üle ristiusu. See juhtus vürst Vladimiri valitsemise ajal. Venemaa on olnud üle 1000. aasta õigeusu maa. Nad võtsid üle vana slaavi tähestiku. Aastal 1030. tungisid nad Eesti aladele ja rajasid siia tugipunkti Jurjevi
rüüstata ning saadud kaup maha müüa. Kaupmehed olid nad hästi kaitstud linnades ja kloostrites, kus linna poolt vastupanu osutamine oli ilmselge ja seega püüti käituda kaupmeestena, kuigi tegelikult müüsid nad varastatud kaupa. Viikingitel oli kaks teed. Läänetee viis piki Lääne-Euroopa rannikut Vahemerre. Idatee kulges läbi jõgede (Volga, Dnepr) ja idaslaavi alade, läbi mille jõuti Bütsantsi. Läänetee äärde kujunesid viikingi päritolu asulad/riigid, näiteks Prantsusmaal Normandia hertsogkond või Sitsiilia saarel Sitsiilia kuningriik. Ida pool kutsusid idaslaavlased enda üle valitsema viikingid, kellest üks Rjurik, pani aluse Vana-Vene riigi tekkele normanistlik teooria. Viikingeid saab pidada ka maadeavastajateks. Islandil elanud viikingid sõitsid läände ning jõudsid välja Gröönimaale, sealt mindi edasi Põhja-Ameerikasse.
Sellisest seisukohast lähtudes on selge, et enne vallutusi linnasi Baltikumis ei olnud. Kui me vaatame linnadefinitsiooni laiemalt, siis on asi ebamäärasem - linn on asula, mille elanikkonna põhitegevus ei ole põllumajanduslik tegevus. Üldiselt eeldatakse, et linn on kaubanduslik ja käsitöö keskus ja selle puhul eeldatakse ka suuremat elanikkonna kontsentratsiooni, aga kus jookseb siit piir, seda ei saa määratleda. Asja teeb veel segasemaks aolinna mõista - varajane linn, mis olid viikingi ajal tuntud keskused nt Virta, aga linnast jäi midagi puudu. Valter Lang on eestis kontekstis kirjutanud, et aolinnadena tuleks arvesse nt Varbola..., need olid võimukeskused, aga nendest ei saanud linnasid ja ega ei saanudki saada, siis kaubanduskeskusteks nad poleks sobinud. Funktsioonide poolest vastavad aolinna tunnustele, aga mastaapi vaadates näeme, et nad olid liiga tillukesed. Ühesõnaga see on suurel määral kokkuleppe asi, kust alates me räägime linnast
1061. aasta paiku vallutasid sossolid (tõenäoliselt muinaseestlased) need senini kaotatud alad aga tagasi. Pärast seda on 12. sajandist teada mitmeid Novgorodi sõjajõudude retki Eesti aladele, eriti Ugandi muinasmaakonda. Mitmel korral vallutasid ja põletasid nad nii Tartu kui ka Otepää linnuseid. Eesti alalt tehti ka edukaid vasturetki ning rüüstati Pihkvamaad. Nestori kroonikast on teada ka jutt novgorodlaste lodjalaevastiku retkest rootsi viikingi Uljebi (Rongvoldi poeg Ulf) juhtimisel Tallinna alla, mis jõudnud "raudväravateni", kus sai merelahingus oletatavalt eestlastelt lüüa. Samas ei saa seda teadet ka üheselt Tallinna ja Eestiga siduda. Umbes 1050. aasta paiku loetakse alanuks noorema rauaaja viimane periood, hilisrauaaeg, mis kestis kuni 13. sajandini. Selle alguses toimus Eestis oluline asustusnihe, mitmed seni kasutuses olnud linnused ja asulad hüljati, tekkisid aga uued ja suuremad keskused
kangast purje jaoks ja see tuli kokku õmmelda mitmest erinevast kangatükist. Ruunikive on erinevatest ajajärkudest, ka esimesest sajandist pKr. Viikingiajal muutuvad nad uhkemaks. Sagedased on ka pildikivid, mille peal on mingi pilt, mis jutustab mingit lugu. Võib-olla olid nende pildikivide juures ka seletajad, kes seletasid rahvale, mis lugu seal peal on. Ruunikividel on viikingite kiri ruunikiri. Ruune on 24. Kividel olev tekst kajastab tavaliselt kellegi tähtsa viikingi mälestust. Need olid tavaliselt viikingitele, kes langesid võõrsil. Kodus tehti neile ruunikivi, millel oli kirjas, kes see mees oli, kus langes ja palju muud. Mõnikord oli ka kivi tegija nimi. On ka kive, mille peal on kajastatud viikingeid, kes on Eestis langenud. Enamasti koosnevad ruunid sirgetest joontest. On pakutud, et viikingid kirjutasid päris palju puukeppide peale. Viikingite aarded on omapärased, neid on leitud väga palju. Kõige enam kohtab neis idamaade münte,
Ornamendid olid väga keerulised. Viikingite esemetel olid samuti peened ornamendid, oli palju eri ornamendistiile. Ruunikivid on omalaadesd muistised, Skandinaavias erinevatest ajajärkudest. Kõige uhkemad pärit viikingiajast. On olemas pildikivisid (nt anti legende edasi). Ruunid oli viikingite kiri, vanema kirjaviisi juures 24 ruuni, hiljem vähem. Ruunimärke kanti ka kividele, tekst kajastab viikingikuningate saatust. Kivisid püstitati sageli võõrsil langenud viikingitele. Viikingi kirja märke on avastatud ka esemete pealt ja omaette kirjana nt luude peal ja puust keppidel. Enamuses koosnevad märgid sirgetest joontest. On pakutud, et see viitas sellele, et viikingid kirjutasid keppide peale. Viikingite aarded. Neid on Skandinaavias leitud väga palju. Kõige enam idamaade münte (araabia) dirhemeid, üks münt kaalub 3 grammi, Bütsantsi münte vähe. Ojamaalt välja tulnud üle 100 000 idamaade mündi, Sestis u 5000 araabia münti. Mille eest need mündid siin on
Vene ajaloolased süüdistanud Svjatopolki vennatapus. Üks vene ajaloolane arvanud, et Jaroslav Vladimirovits selle taga, kes hiljem Jaroslav Targa nime all tuntud. Jaroslavil olid isaga vastuolud, Novgorod pidi koguma 300 grivnat (200g hõbedakang) ja Kiievile andma. Sellest 1000 grivnat Kiievile aga Jaroslav otsustas mitee anda. Isa valmistus sõjakäiguks, õde reetis plaani vennale. Kiievist teada, et isa surnud. Jaroslavil õnnestus oma vägedega leppida, viikingi sõdalastel oluline roll, läks venna Svjatopolki vastu. Väed kohtusid Ljubetsi lähedal ja kroonikas kirjeldus sellest. Üks vägi ühel kaldal teine teisel. Ühe vägised. Kumbki ei julgenud rünnata, ootasid mitu kuud, tuli sügis ja külm. Sõimasid üksteist üle jõe, külma saabudes Jaroslav jootis meestele õlut ja ründas. Svjatopolk sai Poolast abivägesid ja ajas JAroslavi minema. Jaroslav Tark troonile 1018-1054. Jaroslav Kiievisse maetud ja 1950
Eiko Keeman ja Rohelohe OÜ Hõbevalge teemalise erakooli pidaja ning Mart Meri käest autoriõiguste kasutamise loa omanik. Ettevõte on TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia õppekavaarenduse projektide konsultant, TÜ tehnoloogia ja disaini valdkonna õpetajakoolituse strateegia (sh koostöö AHHAA Keskusega) koostaja ja TÜ Pedagogicumi õpetajakoolituse keskuste rajamise konsultant. Ettevõtte juht Robert J. Rootslane on 7-aastase rollimängu (LARP) ja viikingi ajastu taaskehastamise kogemusega. Ettevõte on Tartumaa Arendusseltsi liige. Lisa 3. Ankeetküsimustik eFormularis Küsimustik asub aadressil: http://www.eformular.com/liivihiienurm/lastegapered.html 62 Lastega perede soovid ja vajadused teemapargis Minu arvates võiks Eestis olla rohkem vabaajaveetmise kohti, kus on huvitav nii lastel kui ka täiskasvanutel. Tegeleme ideega luua teemapark, kus heidame pilgu kaugete
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
