[email protected] Kinder, Hilgemann ,, Maailma ajalugu esiajast tänapäevani", Avita. Tallinn, 2001+ soovituslik kirjandus ÕIS-ist Eksam 09.01 ja 16.01 , järeleksam 23.01 Euroopa poliitiline ajalugu 20 . sajandil Ideoloogiad on pol praktikas võrdlemisi uus nähtus. Tekkinud viimase 300 a jooksul. Pol ideloogiad tähistavad olulist murrangut arusaamises võimust.18.saj kujunes välja uus võimukäsitlus, mis hakkas kõrvaldama aristokraatia võimumonopoli , võimu hakkab saama töölisklass, mis on majtegevust juhtiv eliit. Tõsine vastane aristokraatiale, ei oma piisavat poliitilist võimu . Pinged erinevate ühkihtide vahel. Töölisklass tahab võimule lähemale pääseda, selleks vajab argumente, et oma võimu legtiimseks muuta, kujuneb välja olukord, kus pol võitluse ideeliseks aluseks ei ole enam dünastilised argumendid ( valitseja suguvõsade ja pärismusõiguslikkusele tuginevad argumendid, samuti mitte ka religioossed argumendid), keskeks polvõitluse...
Kehtima jäid piirangud, mis ,,pikk parlament" aastatel 164041 kuningavõimule oli kehtestanud. Kodusõja ajal konfiskeeritud maad jäid uute valdajate kätte. Restauratsiooni tulemusel kehtestus Inglismaal konstitutsiooniline monarhia. Parlamendi ülemkoda taastati. Pärast kahtkümmend aastat toimusid taas vabad valimised, mis tõid alamkotta rojalistid ja anglikaanid. Siin kujunesid välja kaks rivaalitsevat rühmitust: toorid (Tories) ja viigid (Whigs). Kui toorid olid kuningavõimu ja anglikaani kiriku tugevdamise poolt, esindasid viigid religioosset tolerantsust ja vastupanuõigust kuninglikule omavolile. Independentlik armee saadeti laiali, aga ka kuningal ei lubatud sõjaväge pidada. Samas keelati ka relvastatud vastupanu kuningavõimule (Non-Resistance Act). 1679. aastal avaldatud Habeas Corpus Act keelas Inglise kodanikku kohtuotsuseta vahistada ja vangis pidada, sätestades ühtlasi kohtumenetluse nõuded.
Hollandi majandust. 3) Stuart-dünastia restauratsioon (1660-1688). Kuningad Charles II ja James II pooldasid katoliku kirikut, kuigi ametlikult olid anglikaani kirikupead. Parlament surus läbi: 1) 1673 ,,Test Act", mis keelas mitteanglikaanidel töötada riigiametites (kuni 1829). 2) 1679 ,,Habes Corpus Act", mis garanteeris isikuvabadused Troonipärimisvaidluse tulemusena tekivad esimesed parteid parlamendis: 1) Viigid katolike Stuartite vastane partei (19.saj alates liberaalne partei) 2) Toorid pooldavad Stuartite õigust troonile (hiljem konservatiivne partei) ,,Glorious Revolution" (,,Kuulus Revolutsioon") 1688 sellise nimega, sest oli veretu. Inglise parlament kutsus ,,protestantliku religiooni ja vaba parlamendi kaitseks" valitsejaks James II tütre Mary koos tema mehe, Hollandi riigipea Oranje Wilhelmiga (= William). Kuninga ja parlamendi vahelise võimuvõitluse võitis parlament.
independendid = päraparlament. 30.jaan 1649 Carles I hukati. 19. mai 1649 kuulati Inglismaa vabariigiks. Riigis kehtestai sõjaväeline diktaktuur. 1653 saadeti laiali ka päraparlament. Cromwell nimetati lordprotektoriks, suri märtsis 1658, võim läks poeg Richardile, kes loobus võimust 1659. Kuningavõimu restaureerimine Carles II (1660-1685), kehtima jäid 1640-1641 kuningavõimu piirangud, taastati ülemkoda. Vabad valimised: parlamendis kujunes kaks rühmitust toorid ja viigid. 1679 isikuvabaduse akt: kodanikku ei või vahistada kohtuotsuseta ja pidada vangiks. Reausta Tsiooni tulemusel kehtestati Inglismaal parlamentaarne monarhia James II (1685-1688), astus katoliku usku, parlament pani troonile James II vanema tütre Mary, kes oli abielus Mm asevalitseja Oranje Willemiga Nov. 1688 saabus William III ja Mary Londonisse, kirjutas alla parlamendi esit. Õiguste deklaratsioonile, see on Inglismaa põhiseaduslik alusdokument.
Suurbritannia oli suurim impeerium maailmas. Tal oli kõige rohkem kolooniaid. 1.4.1 MAJANDUS Suur osa Suurbritannia tuludest tuli kolooniatest. Tööstuse areng aeglustus. Põllumajanduses toimus suur allakäik. 1.4.2 SISEPOLIITKA Leedi Astor - Suurbritannia parlamendi esimene nais saadik (1919). 3 Kahe suurema partei süsteem kehtis sajandivahetuse paiku. Vastamisi olid konservatiivid ehk toorid ja liberaalid ehk viigid. Liberaalist peaminister Henry Campell-Bannermann. Tema valitsust hüüti talentide kabinetiks. 1906 Leiboristlik partei - vasakpoolne tööliste partei. 1920 - Liberaalide kohale pääses parlamenti Leiboristlik partei. David Lloyd George - rahandus minister ja peaminister. Meister masside lollitamisel. Tõstis 1909 aastal viski maksu 39% võrra, üritas natsionaliseerida Soti viski vabrikuid 1915. aastal. 1917 sulges kõik pajadestillaatorid ja aasta hiljem kahekordistas viskimakse
Üks oluline varastest savitahvleist, mis tänapäeva teadlaste uurida, on välja kaevatud Nippurist. M. Otter rõhutab oma meditsiiniloos, et tegemist võiks olla mõnes mõttes esimese farmakopöaga. 145 kirjareal on toodud ära retsepte mähiste kohta (8 tk), seespidiseks tarvitamiseks mõeldud ravimite tegemiseks (3) ning välispidiseid (4). Retseptide analüüsi põhjal saab väita, et omaaegsetel arstidel oli ravivahendeiks eeskätt ravimtaimed: sinep, nulg, mänd, liivatee, ploomid, viigid, paju jne. Samas kuulus ravimite koosseisu nafta, asfalt, sool, piim, vill, kilpkonna kilbid jne. Mesopotaamias on haigusepõhjused jagatavad kolmeks: · üleloomulikud (jumalate, deemonite jt kättemaks, karistus jne) · karistus kombe-, moraali- jm normide rikkumise eest. (Hiljem on polüneeslastelt maailma keeltesse laenatud sõna "tabu" tähistamaks selliseid reguleerivaid norme.) · loomulikud põhjused (mürgistused, reostusega kokkupuutumine jm).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
