1679 oli vastu võetud veel üks tähtis seadus Isikuvabaduste Akt (Habeas Corpus Act), mille järgi kedagi ei tohtinud ilma kohtuniku loata arreteerida ega vangis hoida Seega seati Inglismaal sisse (esmakordselt Euroopas) konstitutsiooniline e parlamentaarne monarhia, st piiratud kuningavõim. Parlamentarismi areng jätkus järgmiste valitsejate, kuninganna Anne´i (1702-1714) ja 1714 troonile saanud Hannoveri dünastia ajal. Kujunesid poliitilised suunad viigid ja toorid ja nende alusel kaheparteisüsteem. 18. saj kujunes Inglismaast maailma juhtiv koloniaalriik (vallutas India, Kanada, tekkis 13 kolooniat Põhja-Ameerika rannikul, liitis lõplikult Sotimaa). Riigi nimeks sai Ühendatud Kuningriik. Valitsejad: 16.saj 1. 1509-1547 HENRY VIII- anglikaani kiriku rajaja-jätkas kuningavõimu tugevdamist 2. 1553-1558 MARY I püüdis taastada katoliiklust 3. ELISABETH I ( 1558-1603) o Anglikaani kiriku taastamine
Mais 2007 liitus Poom Watford FC-ga. Alustas hooaega esiväravavahina, kuid kaotas koha Richard Lee-le. Septembris 2008 sai õlatrauma ega pääsenud klubi eest enam kordagi väljakule. Aprillis 2009 lõpetati tööleping ennetähtaegselt. (Vikipeedia, 2015) Joonis 4. (Up the Arsenal, 2015) 7 4. MART POOMI MÄNGUD 1987-1990 Aastatel 1987-1990 oleval mängude statistikal on välja toodud Mart Poomi mängitud mängude võidud, viigid ja kaotused. 10 1990 12 25 6 1989 31 12 1 1988 15 3 1 1987 13 3
ÜLDAJALUGU (KORDAMINE) 1)AASTAD 800.a. eKr- Kreeklased võtsid kasutusele tähestiku - Alpfabeedi (nimetus tuleneb kahest esimesest tähest: alfast ja beetast ja see kujundati foiniikia tähestiku põhjal. 776.a. eKr- Esimesed olümpiamängud Zeusi auks, Olümpias Lõuna-Kreekas. 753.a. eKr- Rajati Rooma linn (Romuluse poolt, legendi järgi) 338.a. eKr- Chaironeira lahing, Kreeka langes Makedoonia ülemvõimu alla. 60.a. eKr- Caesar sai konsuliks, tekkis triumviraat: Pompeiuse, Caesari ja Crassuse vahel. 30.a. eKr- Vana-Kreeka antiikajajärgu lõpp- Rooma võimu alla langes viimane hellenistlik riik-Egiptus. 395.a. pKr- Rooma jagati kaheks: 1. Lääne-Rooma 2. Ida-Rooma keisririik. 476.a. pKr- Rooma riigi lõpp, keskaja algus. 622.a. pKr- Muhamed sai ilmutuse Allahilt. 632.a. pKr- Islamiusu teke, rajajaks Muhamed, läks vägedega Mekasse. 1492.a.- Kolumbus avastas Ameerika. 1453.a.- Konstant...
Cromwell oli rahva seas ebapopulaarne puritaanlike vaadete tõttu. Cromwell suri 1658 ootamatult. Rahvas juubeldas. Cromwelli surm tõi kaasa restauratsiooni. Inglismaal taastati kuningavõim ning troonile astus Charles II (valitses 1660-1685). Kehtestati usuvabadus, taastati parlamendi ülemkoda. Pärast 20 aastat toimusid Inglismaal valimised, mis tõid alamkotta rojalistid ja anglikaanid. Paarlamendis moodustus kaks rivaalitsevat rühmitust: toorid (kuningavõim ja anglikaani kirik) ja viigid (usuline tolerantsus ja õigus vastu seista kuningliku omavolile), kellest hiljem kujunesid erakonnad. Restauratsiooni tulemusel kehtestus Inglismaal parlamentaarne monarhia. Restauratsiooniajastu pani ka aluse parlamentarismi kindlustumisele. 1714.aastal tuli võimule saksa päritolu Hannoveri dünastia. Parlamentarismi aitas kindlustada ka viigide ülekaal alamkojas. Stuartite võimuletulekust alanud Inglismaa ja sotimaa lähenemine lõppes kahe parlamendi ühendamisega
Katoliku usku iirlased ei võinud kuuluda kuhugi parteisse, nad polnud sellega nõus, nad lõid enda katoliiklaste ühingu tänu millele said nad hakkata parteidesse kuuluma. Töölisklass ei saanud ikkagi valimis õigust. Võimule saanud liberaalid tegid suure reforme mille tagajärjeks takotasid paljud töölisklassi inimesed enda töökohe. Loodi ühing Rahva Hartas nad soovisid uut parkamendireformi. -- Võimu pärast konkureerisid kaks parteid: troorid (konservatiivid) ja viigid (liberaalid). Toorid esindasid vana maa-aadlit ning viigid kaubanduse ja tööstusega tegelevat kodanlust -- Inglismaa oli tööstus- ja kaubanduskeskus maailmas. Inglismaa käsutuses oli asumaade odav tööjõud ja tooraine. See võimaldas teistesse odavamalt toota kaupa mida terves maailmas tunti. Inglismaa raha naelsterling oli maailma usaldusväärseim valuuta. -- Inglismaa välispoliitika põhimõte oli ennast mitte siduda teiste riikidega, ning jälgida,
1. Millal oli uusaeg? Millega see algas ja millega lõppes? Millal olid Bütsantsi kokkuvarisemine, reformatsioon ja Ameerika avastamine? Uusaja jaotumine varauusajaks ja uusajaks. Uusaeg oli aastatel 1500 1914. Algas suurte maadeavastustega ja lõppes I maailmasõjaga. Bütsantsi kokkuvarisemine Lääne Rooma kokkuvarisemine aastal 1453 Reformatsioon 1517. Martin Lutheri algatusega Ameerika avastmine 1492. Columbuse avastus Varauusaeg aeg hilisest keskajast kuni revolutsioonide ajastu alguseni 2. Seleta lahti, millised muutused tõid kaasa uusaja tekke? · Majanduses algas koloniseerimine · Tööstuslik areng ehk industriaal · Ülemaailmsed kaubateed · Vaimuelus algas valgustus · Hariduse levik · Teaduse areng · Valitsemises tekkis absolutistlik monarhia ja parlamentalism ning algasid revolutsioo...
Tema ideid on kasutatud ka USA riigikorra vormindamisel ja paljudes riikides kasutatakse ta mõtteid ikka veel poliitilises diskussioonis. Tema teosed on jätnud suure jälje filosoofiaajalukku. Locke elas ajal, mil tekkis kaks vastandlikku arusaama vabadusest ; 1) vabadus on mõeldud ühiskonna jaoks tervikuna ja üksikisik peab selle nimel loobuma oma huvidest , 2) vabaduse all tuleb mõista just üksikisiku vabadusi. Inglismaal võtsid Locke'i ideed oma poliitika aluseks viigid ( ingl whigs), keda hakati hiljem nimetama liberaalideks. Locke oli seisukohal, et riigi põhiülesanne on inimeste vabaduse ja omandi kaitse. Põhjendusena käsitles ta omandi kujunemist ühiskonna arengu käigus. Ta väitis, et kuni tegeldi vaid korilusega, elati primitiivses kommunismis. Kui inimene hakkas aga maad harima, tahtis igaüks oma töö vilju endale saada ning tekkiski omand ja tsivilisatsioon. Seega eeldab tsivilisatsioon omandi kaitset
Äärmuslike puritaanlike vaadetega Cromwell oli rahva hulgas ebapopulaarne. Kõik lõbu oli kuulutatud patuks. Pärast Cromwelli surma pärandus võim ta pojale Richardile, kes aga loobus troonist. Pärast Cromwelli surma astus troonile hukatud kuninga poeg Charles ll. Kuulutati välja usuvabadus ning taasatati parlamendi ülemkoda. Pärast valimisi tekkis kaks leeri: toorid ja viigid. Toorid toetasid kuningavõimu ja anglikaani kiriku tugevdamist, viigid aga esindasid usulist tolerantsus ja õigust seista vastu kuninga omavolile. 1697 avaldati isikuvabaduste akt, mis keelas kodanikku kohtuotsuseta vahistada ja vangistada. Restauratsiooni tulemusena kehtestus Inglismaal parlamentaarne monarhia. Charles II järel troonile tulnud James ll veretu kukutamine ning William lll võimutulek on tuntud kui Kuulsa revolutsioonina. Inglasi ärritas James ll katoliku uskus astumine mille
Inglismaa merevõimu Sotimaa lõplik ühendamine Iirimaa koloniseerimine Stiartote restairatsoon Charles II taastati kuningavõim ning troonile astus hukatud kuninga poeg. - kuulutas välja usuvabaduse - üldine amnestia (kõigile v.a Charles I hukkajad) - Inglismaa ja Sotimaa vahel taastati personaalunioon - Vabad valimised parlamenti. Parlamendis rivaalitsesid 2 rühmitust: toorid (toetasid kuningat, anglikaani kirik) ja viigid (kuninga vastu, usulise tolerantsuse poolt), kellest hiljem kujunesid erakonnad. James II - ärritas katoliku usku astumisega - parlament näitas jõudu, kutsudes troonile James II vanema tütre Mary, kes oli abielus Madalmaade asevalitsejaga O. Willemiga - parlamendisaadikutel sõnavabadus - kõigile kuninga alamatele petitsiooniõigus - 1707. sellest alates kannab SB nimetust ,,Ühendatud Kuningriik" (Inglismaa ja Sotimaa parlamendid
Lincolni. Pertei populaarsus kasvas, kui selle juhid hakkasid orjanduse leviku peatamist nõudma. Veel lubasid vabariiklased kehtestada tööstuse arendamiseks kaitsetolle ja seaduse sätestamist, mis kindlustaks lääne-ekspansioonist osavõtjaile tasuta jaosmaad. Demokraatide seas polnud üksmeelt. Parteist eraldusid lõunaosariiklased, kes nimetasid oma presidendikandidaadiks John C. Breckenridge'i Kentuckyst. Põhja demokraatide väljavalitu oli stephen A. Douglas. Vanameelsed viigid piiriäärsetest osariikidest moodustasid Konstitutsioonilise Ühispartei, mille kandidaadiks sai John C. Bell. Tennesseest. Lincoln ja Douglas kandideerisid Põhjas ning Breckenridge ja Bell Lõunas. Lincoln võitis presidendi valimised.Lincolni valimisega oli otsustatud Lõuna-Carolaina eraldumine Ühendriikidest. Osariigis oli juba ammu oodatud sündmust, mis ühendaks kogu Lõuna võidluseks orjandusevastaste jõududega. Kohe pärast valimistulemuste avaldamist kutsuti
ehk range usulise elukorraldusega protestantliku usulahu liige Inglismaal 16. ja 17. sajandil. Independendid-1580. aastail kujunenud Inglise protestantlik usulahk. Inglise 1640.60. aasta revolutsiooni ajal poliitiline vool, puritaanide vasak tiib, leppimatud kuningavastased. , õiguste bill- deklaratsioon, millega kinnitati parlamentaarse monarhia seisukohad , toorid konservatiivid, viigid liberaalid. Nii nimetati neid enne 1832 aasta parlamendireformi, tööstusrevolutsioon-periood 18. sajandi lõpus ja 19. sajandil, mil toimusid suured muudatused põllumajanduses, tootmises, kaevandamises ja transpordis, mis kõik mõjutasid ühiskonna sotsiaal-majanduslikku ja kultuurilist olukorda. , tsartism- töölisliikumine Suurbritannias 183654, mida põhjustas rahulolematus 1832. aasta parlamendireformi ja 1834. aasta vaesteseadusega
Mõlema valituse kõrvale kujunes seisuste esindus. Pr. monarhid maha suruda generaalstaadid 1614. Absolutismi alustalad rajas kardinal Richelieu, hävitades suurfeodaalide keskaegse iseseisvuse riismed ja vallutas hugenottide kantsi. Louis XIV: “Riik, see olen mina.” Absolutism on kiirem ja efektiivsem kui parlamentarism/Demokraatia. Suurim riik, imetletud! internat, keel oli prantsuse. Mis juhtus? Mandumine. Tegemist pole türanniaga! Toorid - kasvasid konservatiivseks parteiks. Viigid - Taunuisid absolutismi ilminguid ja seisid parlamendi õiguste eest, kasvasid liberaalideks. Parlamentarismiks kujuneb süsteem siis, kui riigi juhtpos. jagunemine sõltub jõudude vahekorrast parlamendis. Majoritaarne valimissüsteem ehk “võitja võtab kõik”. Oli olemas ka Ülemkoda ja Alamkoda. Absolutism kujunes välja suures osas euroopas 17,18 saj. Kõigil teistel oli õnneks parl. tendentsid. Ameerikas on mitte parlamentaarne vaid presidentaalne. 3.2 Ameerika Ühendriikide sünd
· Parlament oli taastatud · Charles II ei pidanud Breda kokkuleppest kinni · 1679 Isikuvabaduste Akt kaitsmaks elanikkonda kuninga omavoli eest o Inimest tohtis vahistada kohtuniku kirjaliku korralduse alusel o Arreteeritule tuli esitada süüdistus ühe ööpäeva jooksul · Charles II järglaseks määratud vend James II oli katoliiklane kardeti katoliikluse taastamist · Toorid Jamesi pooldajad · Viigid uue troonikanditaadi Oranje Willemi pooldajad · Tooridest kujunesid konservatiivid · Viigidest kujunesid liberaalid Kuulus revolutsioon · 1688 ühinesid viigid ja toorid James II vastu · Troonile kutsuti Oranje Willem · 1689 kuulutas parlament Willemi kuningaks William III nime all - riigipööre · 1689 Õiguste bill o Kuningas ei saa peatada seaduse toimet o Parlament koguneb regulaarselt
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EHITUSVIIMISTLUS Anna-Maria Türk PÕRANDATE TASANDAMINE Referaat Juhendaja: Merike Aruväli Sissejuhatus Põrandate remont ja uute põrandate valmistamine on küllaltki kallis ja keeruline. Oluline on valida õige toode, et ehitamine ei läheks mõttetult kalliks. Tihtipeale tahetakse vana põrand välja lõhkuda ning uus asemele valada. Ei mõelda sellele, et ka vanale põrandale, mis on veel tugev ja kandevõimeline, on võimalik anda uus väljanägemine. Alustada tuleks ettevalmistustöödest, kruntimisest ning see järel tasandamisest. Peale tasandamist on võimalik paigaldada aluspinnale parkett, vaip, PCV kate või mõni muu taoline kattematerjal. Kindlasti tuleks osata valida aluspinnale sobiv tasandussegu. Kui valikut ise teha ei oska, siis kindlasti saab abi ehituspoodides olevatelt töötajatelt, kes oskavad inimesele tutvustada tooteid ning nende otstarvet. Referaad...
Absolutismi kujunemise põhjused: keskajal euroopat ühendanud kristlus oli lõhenenud ja seda asendas rahvusriigi idee, sõdade käigus kujunesid selgemad riigipiirid, rahvuskeelte tähtsuse tõus, rahvusliku eripära teadvustaine, millele aitasid kaasa ka elavnenud reisimine ja kauplemine. Tunnused: riigivõim on jagamatu ja velitseja on riigivõimu ainuõiguslik teostaja, pürgimine ühtsuse poole, üleminek linnamajanduselt riigi juhitud rahvamajandusele, merkantilistlik majandus poliitika, alaliste armeede loomine, sõjaväekohustus, ametnikkonna kujunemine. Nt: abs. val. Louis XIII,Richelieu, Louis XIV, Louis XV, XVI. Valg. val. Katariina II, ... Prantsuse absolutism: Ühiskonda lõhestanud ususõdade ning trooni ümber käinud võitluse lõpetamine. Katoliiklaste ja hugenottide küsimuste lahendamine. Vastasseis tõusva kodanluse ja vana aristokraatia vahel. 1614 generaalstaatide kokkukutsumine (kolmanda seisuse ja aadli taotlused, fundamentaalseadused)....
Suurbritannia (lk 22-25) Sisepoliitika: · Riigikorralt parlamentaarne monarhia. · 20.sajandi algul lõppes nn. viktoriaanlik ajastu (1837-1901 valitsenud kuninganna Victoria järgi)- Suurbritannia hiilgeperiood, kui britid olid sõjaliselt ja majanduslikult võimsaim suurriik ja suurim koloniaalimpeerium. Ühiskonnas puritanism, terav sotsiaalne kihistumine ja vahede tegemine erinevate sotsiaalsete gruppide vahel: ülemkiht - aadlikud, kodanlus ja alamkiht - töölised, teenijad, talupojad. · 20.sajandi alguseni kehtis kaheparteiline süsteem- võimul vahetusid alalhoidlikum Konservatiivne Partei (toorid) ja reformimeelne Liberaalne Partei (viigid). · 1906.a. tekkis uus partei Tööerakond (Leiboristlik Partei)- põhimõtetelt sotsiaaldemokraatlik partei, mis esialgu küll võimule ei pääse, ent hakkab ära tõmbama seni liberaalidele läinud hääli. · Sisepoliitikas suurim...
1679- Habes Corpus Act- inimvabaduse akt, millega pöörati kuninga kohtuvõimu. Ilma kohtu nõusolekuta ei tohtinud inimest arreteerida ega kinni hoida üle 24 tunni ilma süüdistust esitamata. Tooride ja viigide parteid: Toorid- pooldasid kuningavõimu (pärineb jumalast). Viigid- kuningas sai võimu rahvalt ja rahvas võib ta ka võimult kõrvaldada. Charles II surma järel läheb võim tema vennale James II. Kes üritab taastada Inglismaal katoliiklust. Toorid ja viigid lepivad seepale kokku, et kõrvaldavad James II troonilt. KUULUS REVULUTSIOON Troonile kutsuti Oranje hertsogi James II õemees Wilhelm, kes sai kuningaks William III nime all. Võimuvahetus toimus veretult. Allkirjastas Bill of rights- õiguste akt Võimude lahusus 1689. Parlamentalismis kujuneb tava, et võimul on erakond, kel on parlamendis enamus. Kujuneb ka peaministri roll. Täidesaatev võim kuulub valitsusele. Minister võib osaleda ka parlamendi töös- olla saadik. VALGUSTUS
Kordamisküsimused. 1. Tööstuslik revolutsioon ja tööstusühiskond. Tekke põhjused, olemus, mõju ühiskonna arengule. Tähtsaimad 19. s leiutised ja nende tähtsus. Tööstusliku revolutsiooni olemus 18. sajandil leidsid aset põhjalikud muutused tehnoloogilises arengus. 1 põhjus: Uute kaupade toomisel hakati inimese töö asemel senisest enam kasutama masinaid. 2. põhjus: Seni tootmise veduriks olnud manufaktuurid hakkasid järg-järgult asenduma vabrikutega. See murranguline pööre tootmises kujuneski tööstusrevolutsiooni aluseks. Lisaks masinatele oli tootmise uuendamiseks vaja raha ning inimesi, kes masinatega tööle hakkaksid. Tootmise uuendamiseks oli vaja ka raha ning inimesi. Ühtlasi hakkasid vabrikute- ettevõtete omanikud järjest enam huvi tundma ka uute tehniliste leiutiste vastu ning nende väljatöötamist vähemalt osaliselt rahastama. Üleminek vabrikutootmisele nõudis hulgaliselt tööjõudu, mida saadi enamasti maalt. Ühiskonna tehn...
· 1689 võeti vastu Õiguste Bill, milles seisis kuningapere ei ole seotud seaduste tegemisega, monarh ei tohtinud makse tõsta, julm karistus keelatud · Kuulus revolutsioon in 1688.a Suurbritannias toimunud parlamentlik riigipööre, mille tulemusena tõugati troonilt viimane Stuartite soost kuningas, veretu · 1689 a allkirjastati Tolerantuse akt, mille mõte oli tagada riigis usuvabadus · Peamised toetajad parlamendis viigid · Hans Willem Bentinct tulevane Inglismaa kuningas, aadlik, Williami lemmik, said tiitli · Arnold Joost van Keppel Williami usaldusmees, neil oli homosuhe · Troonipärimise Akt 1701, mille kohaselt läheb troon Mary ja William III järeltulija puudumisel James II nooremale tütrele Annele · William III suri 8. March 1702 ja tema järglaseks sai Anne, Stuartite viimane troonipärija · Valitsusaja tähtus lõpetas konflikti parlamendi ja monarhi vahel
teostama absolutismi. b) Isikuvabaduste akt · Habeas Corpus Act (1679) · Parlament koostas selle, et kaitsta kodanikke kuninga omavoli vastu. · Inimest võis vahistada vaid kohtu loal ja süüdistus tuli esitada 24 tunni jooksul. c) Poliitiliste parteide tekkimine: · Põhikriis oli trooni pärimine ja usuprobleemid. · Troonipärijaks sai kuninga vend katoliiklane James Taylor. · Viigid katoliiklasest troonipärija vastased, tahtsid troonile Oranje Wilhelm'i, kes oli abielus James'i venna vanema tütre Mary'ga. · Toorid katoliiklasest troonipärija pooldajad. 5. Kuulus revolutsioon (1688) veretu riigipööre kuninga vastu a) James II (1685-88) troonipärija sai troonile, taastas katoliikluse. · James II põgenes, laevastikuga tuli Oranje Wilhelm. · Parlament kuulutas ta uueks kuningaks William III (1689-1702)
8 ° Revolutsioon oli kuritegu. ° Jumala olemus on haaramatu. John Locke inglise filosoof, üks liberalismi rajajaid. ° Kaitses parlamenti kuningavõimu vastu. ° Rõhutas, et kõrgeim võim riigis peab kuuluma parlamendile. ° Peetakse liberalismi esiisaks või rajajaks. ° Tekkis kaks vastandlikku arusaama vabadusest: vabadus on mõeldud ühiskonna jaoks tervikuna ja üksikisik peab selle nimel loobuma oma huvidest; vabaduse all tuleb mõista just üksikisiku vabadusi. ° Viigid võtsid Locke'i ideed oma poliitika aluseks. ° Neid hakati nimetama liberaalideks. ° Valitsuse põhiülesanne on omandi kaitse. ° Tsivilisatsioon eeldab omandi kaitset. James Harrington juhtis poliitilises võitluses vabariiklasi ja püüdis põhjendada vabariiklikku riigivormi: ° Põhiseisukoht omand loob võimu. ° Vabariigi aluseks on maaomand. ° Rahva vabadust ei saa usaldada rahva enda kätte, kontroll selle üle peab minema vabariigile.
viljapuuks, kuna hiljaaegu Jordani jõe orust leitud kivistunud viigimarjade vanuseks hinnati vähemalt 11 000 aastat. Kiirelt omastuva energia allikana olid kuivatatud viigimarjad juba Antiik-Kreekas kasutusel olümpiamängudel võistlevate atleetide toidusedelis. Rooma orjapidajad olevat neid söötnud aga orjadele, et suurendada nende töövõimet. 17 Välimus: Viigid on ümara, pirni- või sibulakujulised, 2,5–10 cm pikkused, värvus varieerub kollakasrohelisest kuni vaskpunase või tumepurpurjani. Viigimarja nahk on õhuke ja pehme, viljaliha on kahvatukollane, merevaigukollane, roosakas, punane või purpurjas, valminult mahlane ja magus. Seemned on erineva suurusega, ühes marjas võib neid olla 30–1600. Maitse: Meetaolise maitsega. Magushapud, kuivatatult veelgi magusamad. Toored viljad on
vastu. - Habeas Corpus ACT-Seadus: Keelas jälle omavolilised vahistamised ja tagas isikuvabadused - Probleem: Charles II oli ametlikult lastetu. Troonipärija, vend James oli Katoliiklane! - Troonipärimisvaidluse osapooled: 1.Viigid (Whigs) = Kat. Stuartide vastane partei parlamendis, riigivõim kuulub rahvale 2.Toorid (Tories) = Pooldasid Jamesi õigust troonile (,,seaduslik valitseja") - Esimesed parteid arenesid Inglise parlamendis 1670.-tel - Hiljem 19.saj: Viigid = Liberaalid, Toorid = Konservatiivid 4. James II (valitses 1685-88) - Oli katoliiklane: Indulgents ehk sallivusseadus, mis andis usuvabaduse katoliiklastele ja mitteanglikaanidest protestantidele. - Talle sünnib poeg, aga inglased ei soovi saada endale kat. dünastiat kaotab tooride toetuse. V ,,kuulus revolutsioon" 1688 (Glorious revolution), - Inglise parlament kutsub (,,Prot. religiooni ja vaba parlamendi kaitseks") valitsejaks James II
4.aprill 1660- Breda deklaratsioon- kehtestas koos usuvabadusega üleüldise amnestia(mis ei laienenud vaid hukatud kuningat süüdi mõistnud parlamendisaadikutele). Taastati personaalunioon Inglismaa ja Šotimaa vahel. Restauratsiooni tulemusel kehtestus Inglismaal konstitutsiooniline monarhia. Parlamendi ülemkoda taastati. Pärast kahtkümmend aastat toimusid taas vabad valimised, mis tõid alamkotta rojalistid ja anglikaanid. Kujunesid kaks rivaalitsevat rühmitust: toorid (Tories) ja viigid (Whigs). Kui toorid olid kuningavõimu ja anglikaani kiriku tugevdamise poolt, esindasid viigid religioosset tolerantsust ja vastupanuõigust kuninglikule omavolile. Independentlik armee saadeti laiali, aga ka kuningal ei lubatud sõjaväge pidada. Samas keelati ka relvastatud vastupanu kuningavõimule (Non-Resistance Act). 1679. aastal avaldatud Habeas Corpus Act keelas Inglise kodanikku kohtuotsuseta vahistada ja vangis pidada, sätestades ühtlasi kohtumenetluse nõuded.
Georg Monk, kes tõstis troonile Charles II. Breda deklaratsioon kuulutas koos usuvabadusega üleüldise amnestia. Taastati peronaalunioon Inglismaa ja Sotimaa vahel. Kehtima jäid piirangud mis pikk parlament kuningavõimule oli kehtestanud. Tulemusena kehtestati Inglismaal konstitutsiooniline monarhia, parlamendi ülemkoda taastati. Taas vabad valimised ning kujunesid toorid ja viigid. 2) Võimule sai James II 22 kes oli ebameeldiv ja rumal. Inglasi ärritas see, et ta astus katoliku usku. Oldi täielikult katoliikluse vastu ning 1688. kuulutas parlament trooni vakantseks ning pakkus seda Oranje Willemile. Parlament esitas valimiskapitualtsioonina õiguste deklaratsiooni, mille allkirjastamisele järgnes kuningapaari kroonimine. James II veretu kukutamine ja Oranje Willemi võimuletulek on Inglismaa ajalukku kinnistunud kui kuulsa
vabariik (commonwealth), täidesaatev võim Riiginõukogu eesotsas Cromwelliga · Diktatuur, mida kaunistas väike parlament, mis saadeti laiali · Pärast Cromwelli surma taastati Stuartite monarhia Võimule sai Charles II, taastatakse parlament, segadused troonipärimisega Võimule sai James II (Charles II vend) · Kujunes opositsioon, kes soovis troonile Jamesi tütart Maryt ja ta meest Oranje Willemit, Madalmaade asehaldurid · Uue troonikandidaadi toetajad viigid, õiguspärase troonipärija toetajad toorid · 1688 saabus Oranje Willem Inglismaale suure laevastikuga, kukutati James II Võimule sai William III (Oranje Willem) · 1869 Õiguste bill, mis kinnitas parlamendi õigusi Võimule sai James II noorem tütar Anne, kellel polnud lapsi, võim läks Hannoveri dünastiale Ptk. 9: Saksamaa riiklik korraldus 17.-18. sajandil. Preisi tõus. Saksamaa kuulus sel ajal endiselt Saksa-Rooma keisririiki, mis oli u 150 väikeriigi liit. Neid
I. Maailm 1900.a.-1913.a.: 1. Inimkonna edusammud ja probleemid 20.sajandi algul (õpik lk. 8-13): 20.sajandi alguse maailma iseloomustasid järgmised märksõnad: 1.1. Eurotsentristlik maailm: · Mida tähendab eurotsentrism või eurotsentristlik maailm? · 20.sajandi alguse maailma valitses Euroopa: A) enamus maailmast oli jagatud Euroopa riikide asumaadeks või mõjusfäärideks B) Euroopa tsivilisatsiooni käsitleti kui ainuvõimalikku tsivilisatsioonivormi (sellega seoses tugevnesid rassistlikud arusaamad) C) tugevnes ja levis Lääne-Euroopale omane liberaal-demokraatlik ühiskondlik ja poliitiline korraldus ( ehk isikuvabadustel, eraomandil ja turumajandusel ning demokraatial põhinev ühiskond). D) vähemarenenud maades hakati Lääne-Euroopa eeskujul tühistama aegunud seaduseid ( likvideeriti liikumispiirangud, tsunftikorraldus, ...
poeg Charles II (valitses 1660 – 1685), kes kuulutas välja usuvabaduse ja amnestia ning taastas vahepeal kaotatud parlamendi ülemkoja ja piirangud kuningavõimule. Parlamendi alamkotta toimusid üle pika aja valimised, kuhu moodustus kaks rivaalitsevat rühmitust: toorid (ing k tories; kuningavõimu Varauusaeg UUSAEG I Koostaja: P.Reimer 14 toetajad ja anglikaanid) ja viigid (ing k whigs; usulise tolerantsi pooldajad; vastustasid kuninga omavoli). Restauratsiooni tulemusena kehtestus Inglismaal parlamentaarne monarhia. 1685 – 1688 valitsenud James II läks taas parlamendiga tülli, vihastades viimase välja katoliku usku astumisega. Inglise parlament vastas sellele trooni pakkumisega James II tütre Mary abikaasale- Madalmaade asevalitsejale Oranje Willemile (nn Kuulus revolutsioon 1688). 1689 krooniti Willem kuningaks (Inglise
Sisukord Sisukord..........................................................................................................................2 Sissejuhatus....................................................................................................................3 17.sajand Inglismaal.......................................................................................................3 Valgustusajastu...............................................................................................................4 Juhtivad valgustustegelased Inglismaal..................................................................6 ...............................................................................................................................6 Tööstuslik pööre Inglismaal ..........................................................................................7 Kirik Inglismaal..............................................
Charles II trooni pidi saama tema katoliiklik vend James II. Kartmaks aga katoliikluse naasmist Inglismaale kujunes opositsioon, kes pooldas Jamesi vanemat tütart Maryt ning tema meest Oranje Willemit ( hiljem valitseja William III ). Mary pooldajaid kutsuti viikideks ja James II pooldajaid kutsuti toorideks. Neist kahest kujunesid inglismaal poliitilised parteid, 19. saj hakati neid nimetama vastavalt liberaalideks ja konservatiivideks. 1688. ühinesid viigid ja toorid katoliikliku James II vastu ning kuulutasid Inglise trooni vabaks (kuigi James II ei plaaninudki trooni loovutada) ning troonile kutsuti Mary ja Willem. Willem saabus Inglismaale tugeva sõjaväega ning kukutas James II. 1689. aastal kokku tulnud parlament kuulutas Willemi Inglismaa kuningas William III nime all ( kuna revolutsiooni käigus ei valatud verd nim. seda Kuulsaks Revolutsiooniks.
peaministri inst. kujunemine ja võimalus valitseda parteiüleselt ja isikukeskselt. Parlamendi areng al 14.saj esimesed parlamendiaktid sellest ajast, erinevad monarhi korraldustest, st esimesed opositsioonilised vaated. Jagunemine kahte kotta (lords and commons). 17.sajandil kaks parlamendile tuginevat osapoolt, seotud parlamendi jagunemisega kuningavõimu pool ja vastu viigid (liberaalid, antimonarhistlikud, sõimusõna hobusevargad lol) vs toorid (kuningavõimu pooldajad, konservatiivid). Monarhiaküsimuste marginaliseerumine pärast Napoleoni sõdu. SPR mõjud vaevutuntavad, samas suurem avatus ajastu uutele nõudmistele (nt koloniseerimise vähenemine, vanade institutsioonide reaalse olulisuse vähenemine ja võimutäiuse vähenemine, uute institutsioonide teke parteidesüsteem, nende ideoloogiliste erinevuste selgumine,
Maailma majanduse põhijooned: Tööstustoodangu kiire kasv, eriti uutes tööstusharudes (keskmine juurdekasv 5% aastas). Monopolide teke, eelõige USA-s. Monopol- ettevõte (või ettevõtete ühendus), mis kontrollib tootmist ja turustamist ühes või mitmes tootmisharus. Probleemiks kujunevad: konkurentsi vähenemine, hindade kasv, dumpingu kasutamine - välisturul kauba müümine madalate hindadega, et konkurente pankrotti ajada, väikeettevõtete laostumine. Näiteks: 1913 teenivad 2% ameeriklastest 60% rahva tulust, jõukamad perekonnad on Morganid ja Rockefellerid, kes kontrollivad 341 suurettevõtet e 20% rahva varast. Teaduse ja tehnika saavutuste aktiivne rakendamine tootmises Kapitali väljavedu rikastest tööstusriikidest vähem arenenud maadesse ja kolooniatesse, et kasutada sealseid loodusrikkusi ja odavat tööjõudu. Kasvab rantjeede arv. Rantjee- inimene, kes elatub oma pangaprotsentidest ...
Inglismaal on agressiivne välispoliitika merekaubanduse osatähtsuse tõus. Cromwell pärandas võimu pojale, kes loobus valitsemast. 1660 saab alguse Stuartide restauratsioon. Stuartid üritavad eirata parlamenti, kuid 1673 võetakse vastu test act, mis keelustas mitteanglikaanidel töötada riigiametites. 1679 sõlmitakse habes corpus act, millega rõhutatakse vanu väärtusi. Peale Charles II-t kardeti, et võimule saab katoliiklane James II. Tekivad parteid: toorid ja viigid. Toorid pooldavad James'i, kuid James'ile on vastu viigid, kes pooldavad Charles II vallaslapsi. Viigide hulgas domineerivad puritaanid, toorid on enamasti anglikaanid. 1685 pärib trooni James II. James II pahandas aga anglikaane ning kaotas tooride poolehoiu, kuna ilmutas oma katoliiklust. 1688 toimub "kuulus revolutsioon". James II tütar esimeses abielust Mary oli abiellunud Hollandi Oranje Willemiga (William III). Mary ja
.............................................................................................................. ................ · Seletage alljärgnevad mõisted: toorid - ..................................................................................................................... ... ....................................................................................................................... ................ viigid - ..................................................................................................................... ..... ....................................................................................................................... ................ Kuulus revolutsioon - ...............................................................
................................................... 2) Seletage alljärgnevad mõisted: toorid - ...................................................................................................................................................................................... ....................................................................................................................................................................................................... viigid - ....................................................................................................................................................................................... ....................................................................................................................................................................................................... Kuulus revolutsioon - ................................................................................
lõi ka tugeva administratsiooni ja bürokaatika- et riigi haldusmuutlikus oleks suur. Konstitutsiooniline monarhia, kuningas vs parlamendi suvereniteet. 19.saj jooksul konst. vastuvõtmine üle Euroopa oli 2 sugune: parlamentaarne, kus rahvavõim oli kõrgeim ja teine, mis lähtus monarhi printsiibist, kod.anti parlamendi valimisõigus, kuid kõrgeim võim oli ikka monarhi käes. Suurbritannia parlamentarism (selle kujunemine, Lord Liverpool ja toorid, Sir Robert Peel ja Konservatiivne Partei, viigid ja Liberaalne Partei, Earl Grey ja Reform Act of 1832, valimisõiguse laienemine Inglismaal, sufražett, Emmeline Pankhurst ja Naiste Ühiskondlik ja Poliitiline Liit). Parlamentarism kujunes kõige selgemini välja inglismaal. toorid ehk konservatiivid: Lord Liverpool(1812-27)-kujundas välja konservatiivse näo. Tema ajal alistati Napoleon ja oldi edukas Viini kongessis. Sir Robert Peel(1824- 25, 1841-46) asutas Konservatiivse partei.
Usuküsimustes tunistas ta kõrgema olendi olemasolu, arvates, et jumalat ei ole võimalik kujutleda kehaliselt, vaid jumala olemus on haaramatu. Ta õppis Oxfordis. John Locke Inglise filosoof. Õppis Oxfordis meditsiini. Kaitses parlamenti kunindavõimu vastu ja ülistas eriti Kuulsat revolutsiooni. Ta rõhutas, et kõrgeim võim riigis peab kuuluma parlamendile. Teda peetakse liberalismi rajajaks. Inglismaal võtsid ta ideed oma poliitika aluseks viigid. Ta seisukohalt oli valitsuse ülesanne omandi kaitse. James Harrington (1611-1677) Ta juhtis poliitilises võitluses vabariiklasi ja püüdis põhjendada vabariiklikku riigivormi. Tema põhiseisukoht: omand loob võimu. Ideaalse vabariigi pildi esitas ta romaanis ,,Okeaania vabariik", mis on kirjutatud reisikirjelduse vormis. Ta rõhutas, et vabariigi aluseks on maaomand ja et masside vaoshoidmiseks on vaja riigiohje. Kirik ja riik 17.saj. 1589 loodi Venemaal õigeusu kiriku patriarhi amet
Ajalooline kvintessents uusajast 1. Absolutism Euroopas Absolutistlikus riigis kuulus kogu võim ühele isikule , keda Euroopas nimetati enamasti kuningaks ja tema sõna oli seaduseks, millele pidid alluma kõik tema alamad seisusest või ametikohast sõltumata . Absolutismiajastu ametnikkond kujunes suures osas hoopis väikeaadlike või koguni linnakodanike hulgast , sest kuningavõim eelistas teenistusse võtta madalama päritoluga inimesi , kelle truuduses võis kindel olla . 17 . sajandil loodi alalised sõjaväed mis koosnesid esialgu palgasõduritest kuid hiljem hakati järk-järgult üle minema sõjaväekohustustele ning kehtestati kindel kord, mille alusel kohustati maksualust elanikkonda (eelkõige talupoegi) saatma sõjaväkke igal aastal kindel arv mehi. Absolutismiajastul oli kolm seisust : vaimulikud, aadlikud ja kolmas seisus ( sinna kuulusid talupojad ja linlased). Absolutismiajastul tegeleti merkantilismiga ehk valitsus p...
Ajaloo suuline arvestus 1. Suurriikide iseloomulikud jooned 20. Saj algul riigikord, sisepoliitika, majandus. USA SBR Prantusmaa Saksamaa riigikord Presidentaalne vabariik Parlamentaarne Parlamentaarne Konstitutsiooniline monarhia vabariik monarhia sisepoliiti Kaheparteiline Kaheparteiline süsteem Mitmeparteiline Kahekojaline ka süsteem( Demokraatlik Konservatiivne partei süsteem. monarhia-nõrga partei(lõuna) ja (toorid) ja Liberaalne Paljuparteilisus(üle võimuga. Vabariiklik partei(põhja)) partei (viigid) 10ne partei) Alamkojas 10-12 ...
Liberalism Liberalismi eelkäijaks või isegi selle rajajaks on peetud inglise filosoofi John Locke'i, kes väitis, et riigi on loonud vabad ja sõltumatud inimesed ühiskondliku lepinguga, mis ei ole neid aga vabadustest ilma jätnud. Liberaalid seadsid esiplaanile üksikisiku vabaduste kaitse. Põhivabadusteks pidasid nad sõna-, trüki-, koosolekute, ühingute ja südametunnistuse vabadust. Suurbritannias kujunesid liberaalse ideoloogia kandjaks viigid, kelle partei 1839. aastal nimetati Liberaalide parteiks. Sotsialism - Sotsialism on ühiskondlike liikumiste (peamiselt parteide) vasakpoolne ideoloogia. Sisuliselt on vasakpoolsus ja sotsialism kattuvad mõisted. Sotsialistide arvates tuli protestida olemasoleva vaesuse vastu, pöörata suuremat tähelepanu ühiskondlikule heaolule ja usk inimeste võrdsusse,vendluse ja koostöö ideaal. 1830ndatel aastatel tekkinud voolu esindajate, sotsialistide arvates
that among these are Life, Liberty and the pursuit of Happiness. Jefferson ja Madison olid sügavalt mõjutatud Locke'ist. Sh Locke'i ideest, et teatud tingimustel on vastupanu valtisuse vastu mõistuspärane ja õigustatud. Loogiliselt sidususelt ja süsteemsuselt on tegelikult Hobbesi Leviatan tugevam teos. Locke'il on vaid traktaadid (nö `väikesed uurimused'). Viigid (hilisemad liberaaldemokraadid, NB mitte leiboristid!) ja toorid (hilisemad konservatiivid): Viigid toetasid 1680ndatel aastatel James VII ja James II (sama isik, peale Mary I, 1558, esimene katoliiklane briti troonil, Soti troonil peale 1567 Mary I) kõrvaldamist Inglise, Iiri ja Soti troonilt. Viigid olid seotud rohkem usuliste teisitimõtlejatega (dissenterite, nonkonformistidega), kodanlusega. 1679-1681 võitsid viigid kaks korda valimised ning kaks korda püüdsid veenda kuningat loobuma pärilikkuse põhimõttest, et vältida katoliiklase
Mexicost, mille eest USA maksis Mehhikole 18 miljonit dollarit. Sõja poliitilise järelmõjuna tõusis USA- s ühiskondliku debati fookusse orjandus, mille teemaliste vaidluste ägenemine ähvardas kodusõjaga Parteide kujunemine: Demokraatlik Partei, Vabariiklik Partei (Abraham Lincoln). 1830 tõusis areenile demokraatlik partei.1855 tekkis ka vabariiklik ehk viigide Partei. Vabariiklik partei kasvas välja viigide parteist. Omavahel võitlesid viigid ja demokraadid. Viigide partei kaotas oma partei seisuse 40ndate lõpus. Abolitsionistlik liikumine (William Lloyd Garrison, H. B. Stowe). See liikumine oli orjanduse vastu. Eesotsas William Lloyd Garrison. abolitsionistlik raamat "Onu Tomi onnike" avaldas 1850. aastate orjandusdebattidele sedavõrd tugevat mõju, Stowe oli selle autor. Homestead Act. Homestead act pidi aitama jagada riigimaad tahtjatele Kodusõda: setsessioon, kodusõda Unioon ja Konföderatsiooni vahel, Robert E
1822 tunnustab tollane president James Monroe ladina-ameerika riike. See läks vastuollu euroopas kehtinud Püha-Liidu põhimõtetega, et Hispaania saaks kunagi oma kolooniad tagasi. 1823 James Monroe doktriin Euroopa ei tohi kunagi Ameerikat pidada enda koloniaalobjektiks ega vallutada ladina-ameerikat. 1830 tõusis areenile demokraatlik partei.1855 tekkis ka vabariiklik ehk Viigide Partei. Vabariiklik partei kasvas välja viigide parteist. Omavahel võitlesid viigid ja demokraadid. Viigide partei kaotas oma partei seisuse 40ndate lõpus. 1849 ,,Star-Spangled Banner (Know Nothing) salaorganisatsioon. Olid eelkõige immigrantide vastu, eriti iirlaste ja katoliiklaste vastu. Nõudsid, et kõik katoliiklased kõrvaldataks riigiametnikest. Ameerika rahvaarv kasvas kolmekordseks ja pindala laienes. Kasvas ka osariikide arv. Osariigid, mis olid endistel mehhiko aladel, tekkisid sõjaliste konfliktide tagajärjel.
kokkuleppest kinni. Kaitsmaks elanikke kuninga omavoli vastu, koostas parlament 1679.a. Isikuvabaduste Akti (Habeas Corpus Act) inimesi tohtis vahistada vaid kohtuniku kirjaliku korralduse alusel, vahistatule tuli esitada süüdistus ööpäeva jooksul. Troonipärimisküsimus Charles II järglaseks tema vend (James II), kes oli katoliiklane, opositsioon esitas kandidaadiks Jamesi vanema tütre Mary ja tema mehe, Madalmaade asehalduri Oranje Willemi. Uue troonikandidaadi pooldajad viigid, Jamesi pooldajad toorid, nendest kujunesid poliitilised parteid, 19.saj. liberaalid ja konservatiivid. Viigid ja toorid ühinesid Jamesi vastu, troonile kutsuti Willem ja Mary, James ei tahtnud troonist loobuda. Willem saabus laevastiku ja armeega, James II kukutati. Willem sai William III nime all kuningaks Kuulus revolutsioon. 1689 võttis parlament vastu Õiguste billi, reguleeris parlamendi õigusi kuninga võimu piiramisel: · kuningas ei saa peatada seaduste toimet
ref=us&_r=2 · Benen, S. (2014, April 8). Jobless aid bill shifts from Senate to House. MSNBC News. Retrieved frim: http://www.msnbc.com/rachel-maddow-show/jobless-aid-bill-shifts-senate- house PARTEISÜSTEEM USA parteisüsteemi peamised iseloomulikud jooned Läbi oma ajaloo on Ameerika Ühendriikides peaaegu koguaeg eksisteerinud kaheparteisüsteem. Alates parteide tekkimiset on vastamisi olnud Föderalistid versus Jeffersoni Demokraatlikud-vabariiklased, Viigid versus Demokraadid, Vabariiklased versus Demokraadid. Kaheparteisüsteem on süsteem, milles ainult kahel poliitilisel parteil on reaalne võimalus omandada kontroll juhtimise üle. (Patterson, 2013, pp.196-197). USA kaheparteisüsteemi iseloomustab termin ,,võitja võtab kõik". Ajaloo algaastatel võeti kasutusele ühemandaadiline ehk võitja võtab kõik valimissüsteem, mis suuresti ongi kahepartei süsteemi põhjuseks
miljonit: juurdekasv on suht suur. Sõjaväekohustust Suurbritannias ei ole. On maailma merede valitseja. Probleemid ja nõrkused: 1) Tänu vabakaubandusele omamaine põllumajandus taandareneb. 2) Tööstusühiskonna sotsiaalsed ja moraalsed probleemid: prostitutsioon, alkoholism, vaesus. Saavutused: Sotsiaalreformid tööliste eluolu parandamiseks, valimisreformid (1832, 1867, 1884). Demokraatia laienes, toorid ja viigid muutuvad massiparteideks. ,,Briti missioonitunne": Suurbritannia juhib maailma progressi ja tsivilisatsiooni. ,,Valitud rahvus". Kirjanduses Kipling. 1877 sai kuninganna Victoriast India keisrinna. IV. Austria-Ungari (alates 1867), oli kaksikmonarhia Austria keiser oli Ungari kuningas. Elanike arv oli 1870a 40 miljonit ja 1914 üle 50 miljoni. Seal oli 14 rahvust, sakslased moodustasid vähemuse, palju on slaavi rahvusi
suur populaarsus, kaotas selle 30ndate alguses.nimetuse Konservatiivne partei võttis kasutusel Sir Robert Peel (1834-1835;1841-1846). Peamiseks küsimuseks, milles konservatiivsus Uks seisnes, oli parlamendireform. Küsimus parlamendireformis, mis omakorda oli küsimuseks valimisõigusele. Inglise parlamenti polnud reformitud 17.saj saati j aseda said valida ainult 2%elanikkonnast (1830ndatel). Kui konservatiivid langesid oma madalseissu 1820ndate lõpuks, siis seda kasutasid ära viigid, kes tulid võimule 1830ndatel. Peaministriks sai viik Earl Grey(1830-1834), kes teostas parlamendireformi - The Reform Act of 1832 -, mis kajastas valimispiirkondi ja laiendas valimisõigusi (ka kesklklass sai valimisõiguse nüüd, tööloisklass ja naised mitte). Viigid nimetasid end lõplikult liberaalseks parteiks 1850ndatel. Kõik mehed said Inglismaal valida 1912a, aga veel olulisi reforme: 1867, kui 7, 7% sai valimisõiguse, 1884 laiendati 60%-le
Ameerika ajalugu 1 Sissejuhatus · Karl May (1842-1912) · Suurima müügieduga saksa kirjanikke läbi aegade · Olulised (poiste) seiklusromaanid · Teoseid tõlgitud enam kui 30-sse keelde · Avaldatud 200milj. eksemplari · Käis vaid korras USA-s (idarannikul) veidi enne oma surma Tark indiaanipealik Winnetou · Rousseau stiilis ,,õilis pärismaalane" · Eeskuju J.F.Cooper: pärismaalased on valgete seaduserikkujate süütud ohvrid ja tõelised kangelased · Verevend valgenahaline Old Shatterhand · Valgenahalised kõrvalkangelased sageli saksa päritoluga USA kui üliriik · United States of America: asutatud 1776 · Föderatiivne vabariik, mis koosneb 50 osariigist (ja viiest territoorimumist.nt Puerto Rico) · ,,Rahvaste sulatusahi" , kümneid erinevaid rahvusi · 80% (Euroopa päritoluga...
uuesti võimule. Võimule sai Charles I poeg Charles II kes kutsuti Hollandist Inglismaale. Charles II lubas, et säilitatakse usuvabadus ning maaomandis toimunud muutused (parlament oli vastu võtnud seaduse, mis ütles, et maa on eraomand). Alguses oli Charles II ja parlamendi vahel tasakaal -> Charles II ei üritanud hakata parlamendi võimu piirama. Peale tema surma oli troonipärijaks tema vend James II, aga tema oli katoliiklane. Kujunesid välja 2 poliitilist grupeeringut: 1) Viigid olid vastu James II troonile saamises 2) Toorid pooldasid James II troonipärijana. 1679. aastal võeti vastu Isikuvabaduste Akt -> mitte kedagi ei tohi ilma kohtuotsuseta arreteerida ning süüdistus tuleb esitada 24a tunni jooksul. 1685. aastal sai võimule James II. Oli väga katoliiklik. Inglased arvasid, et kuningas peab olema ikka anglikaanikiriku liige ning James II sai hästi läbi Prantsusmaa valitsejaga - >
väga põhimõttekindel. Oli väga mitmekülgne - jurist, kirjanik ja poliitik. Isa oli tal advokaat ning seetõttu oli Burke "sunnitud" alustama juristikarjäärist, see jäi pooleli ning ta asus tegutsema kirjanikuna, poliitikasse läks ta aastal 1760, mil ta hakkas ühe Inglise poliitiku, Sir William Hamiltoni, sekretäriks. 1765. läks põhimõttekindla inimesena Hamiltoniga konflikti ning temast sai erasekretär Rockinghami markiisile, kes sai ka aastaks Inglise peaministriks. Kuid viigid, kuhu Rockingham kuulus, jäid seejärel opositsiooni pikaks ajaks. Burke oli viigina parlamendiliige aastatel 1766-1794, vanusest 37 kuni 65! Burke oli eluaeg tooride (kuningavõimu pooldajate) kriitik, suurepärane oraator parlamendis. Ta võttis aktiivselt osa paljudest tähtsatest päevapoliitilistest konfliktidest maksustamisega seotud küsimustest, rahvusküsimustest, kolooniaid puudutavatest küsimustest, eriti aga, mis puudutasid kuningavõimu piiramist