Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"viiger" - 50 õppematerjali

viiger on jäänukliik. Ta poegib veebruari lõpus või märtsis jää peal olevas lumekoopas.
Viiger

Kasutaja: Viiger

Faile: 0
thumbnail
4
doc

Baikali järv

Baikal on tekkinud riftivööndisse. Elustik Baikalis elab üle 2600 tuntud taime- ja loomaliigi. 960 looma- ja 400 taimeliiki on endeemsed. Järves elab üle 50 kalaliigi, ligi pooled neist on endeemsed. Tähtsaim töönduskala on omul. Kuulsaim ja salapäraseim Baikali asukas on baikali viiger.Salapäraseks teeb ta asjaolu, et ei mõisteta, kuidas selle liigi eellased Baikalisse jõudsid. Baikali viiger on ka ainus Baikalis elav imetaja. Reostus Baikali valglasse on rajatud tselluloositehaseid , soojuselektrijaamu ja keemiatehaseid. Erakordselt puhta järvevee saastumise vältimiseks kasutatakse puhastusseadmeid, kuid ikkagi on ettevõtted seda ökosüsteemi kahjustanud. Tugevasti on vähenenud kalasaak ja hävinud on suur osa põhjaelustikust. Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Baikali_jarv...

Geograafia
20 allalaadimist
thumbnail
12
odp

Baikali järv esitlus

Järve vanuseks hinnatakse umbes 25 miljonit aastat. Järved ei ole tavaliselt geoloogilises ajaskaalas eriti püsivad, seega on Baikal väga unikaalne nähtus. Baikal on tekkinud riftivööndisse. Elustik Baikalis elab üle 2600 tuntud taime ja loomaliigi. Järves elab üle 50 kalaliigi. Tähtsaim töönduskala on omul. Kuulsaim ja salapäraseim Baikali asukas on baikali viiger . Suurt endeemide hulka seletab järve vanus. Idakaldal asub Barguzini ja lõunakaldal Baikali looduskaitseala. Järve uurib Venemaa Teaduste Akadeemia Siberi osakonna Limnoloogiainstituut. Reostus Baikali valglasse on rajatud tselluloositehaseid, soojuselektrijaamu ja keemiatehaseid. Erakordselt puhta järvevee saastumise vältimiseks kasutatakse puhastusseadmeid, kuid ikkagi on ettevõtted seda õrna ökosüsteemi kahjustanud....

Geograafia
29 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Ookeanis elavad imetajad

Tapatalgute lõpetamine ei toonud aga hülgeid merre tagasi, nagu olid lootnud optimistid. Pigem kippus säästetud kari kohati veelgi kahanema. Sellesse vastuolussesüvenenud Põhjamaade teadlased avastasid, et püssitinast julmemalt oli viigreid laastamas käinud nähtamatu vaenlane - keskkonnareostus. Kalatoidulise loomana kogub viiger endasse palju sellest, mis toiduahel oma erinevatel astmetel merest on ammutanud. Kui algloomadest või hõljumist toituvad väikesed selgrootud ja neist omakorda elatuvad kalad talletavad vaid osa meres ringlevatest ja looduses mitte lagunevatest mürkidest, siis hüljes, kes neid väiksemaid elukaid isukalt süüa ahmib, kogub oma rasvavarudesse keemiat hulgal, mis võib tervise pöördumatult ära rikkuda. Nii on juhtunudki, et aastaid kasutatud esmapilgul tõhusad putukamürgid ja mitmed...

Loodusõpetus
9 allalaadimist
thumbnail
19
odp

Baikali järv

Elustik Asub Tuntumad kalaliigid paraskliimavöötmes ­ Omul ­ Harjus ­ Siig Loomad Taimed ­ 960 liiki ­ Moon ­ 50 kalaliiki ­ Iiris ­ 1 imetaja ­ Sõnajalg Omul Harjus Siig Taimed e Iiris Moon Sõnajalg Baikali viiger Suuremad sadamad Nizneangarsk Ust-Barguzin Baikalsk Tähtsus majanduses Üle 400 turismiettevõtte Tselluloositehased Soojuselektrijaamad Keemiatehased Tähtsus inimestele Kalapüük Turismiettevõtted Keskkonnaprobleemid Turismiettevõtted ­ Prügikäitluse puudumine majutusaladel Linnad ­ Reovesi Baikali-Amuuri magistraal Võrdlus...

Geograafia
7 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Hiiumaa maastikurajoon

Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kristiina Afanasjev, Emma-Ly Leesment, Karin Ojasoo Hiiumaa maastikurajoon Referaat Juhendaja: Are Kaasik Tartu 2009 1. Asend Hiiumaa maastikurajooni moodustavad Lääne-Eesti saarestiku põhjaosa saared, millest kõige suurem on suuruselt teine Eesti saar Hiiumaa, mille pindala on 989 km 2. Vormsi saar (92,9 km2) koos ligi 40 pisisaare ja mõne suuremaga moodustavad Hiiumaa maastikurajooni kõige kirdepoolsema paikkonna Väinamere põhjapiiril. Need asuvad Vormsi ja Pirgu lademe avamusel. See saarterühm on merest kerkinud ümmarguselt 3000 aasta jooksul alates Limneamere II faasist. Saarterühma peasaare Vormsi rannajoon on väga liigestatud, eriti põhja-kirdes ja lõunas. Suuremad n-ö kaassaared on põhjarannikul Suur-Tjuka ja Väike- Tjuka,...

Loodusteadus
23 allalaadimist
thumbnail
11
odt

Liikide hävimine ja selle põhjused

Tänaseks on pooled nendest imetajate ning kolmandik roomajate, kalade ja lindude liikidest inimtegevusest ohustatud. Paljud Euroopas ohustatud looma- ja taimeliigid on Eestis veel heas olukorras ja suhteliselt arvukad, kuid majandustegevuse intensiivistudes võivad nad meilgi haruldaseks muutuda. (Rahvusvahelise tähtsusega looma- ja taimeliigid, 2004) Üks Eestis elavatest ohustatud liikidest on viigerh üljes ehk viiger. Viigerhüljest võib Läänemerest leida valdavalt mere põhjaosast kolme eraldi alamasurkonnana Põhjalahes, Soome lahe idaosas ja Väinameres (joonis 1). 20. sajandi alguses elas Läänemeres paarsada tuhat viigrit, tänaseks on alles jäänud vaid 10 000. Eestis oli 1996. aastal umbes 1500 viigerhüljest, Soome lahe Eesti vetest on liik viimasel kümnendil taandunud. Väga aeglast juurdekasvu Läänemeres võib märgata vaid Põhjalahes. Suurimaks ohuks viigritele on merre...

Keskkond
61 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Läänemeri, ohud ja võimalused

Tapatalgute lõpetamine ei toonud aga hülgeid merre tagasi, nagu olid lootnud optimistid. Pigem kippus säästetud kari kohati veelgi kahanema. Põhjamaade teadlased avastasid, et teadlikust tapmisest julmemalt oli viigreid laastamas käinud nähtamatu vaenlane - keskkonnareostus. Kalatoidulise loomana ja toiduahela viimase lülina kogub viiger endasse palju sellest, mis toiduahel oma erinevatel astmetel merest on ammutanud. Nii on juhtunudki, et aastaid kasutatud esmapilgul tähusad putukamürgid ja mitmed silmaga nähtamatud tööstuse heitmed on vihmavetega merre jõudes laastanud viigrite tervist väga julmal viisil - emasloomad on kaotanud võime poegi ilmale tuua. Ka on ohustatud hallhüljes,viigri hiobuse näoga liigikaaslane, kes on Läänemere suurim imetaja. Teda, nagu ka viigrit ohustab kõige rohkem keskkonnareostus....

Geograafia
20 allalaadimist
thumbnail
9
odt

Referaat läänemeri

15 kreemikasvalget piklikku muna · Jääkoskel toitub nagu rohukoskelgi kaladest Kühmnokk-luik · Eestis pesitsev suurim veelind · Nokal on must kühm · Tugev ühtekuuluvustunne · on looduskaitse all · kaalub kuni 12 kilo 3)Imetajad Läänemeres ning selle ääres ei ela just palju imetajaid. Ühed kes seal elavad on hülged, veel elab Läänemere kallastel mügri ehk vesirott ehk ondatra. Eestis elab kahte liiki hülgeid: viiger ja hallhüljes. Hallhüljes · Läänemere suurim imetaja · Täiskasvanud isaslooma pikkus on üle 2 meetri ja kaal kuni 300 kilo. · elupaikadeks on mere ulguosad · toitub peamiselt kaladest (tursk, lest, lõhilased) · Pojad sünnivad hallhülgel veebruari lõpus ­ märtsis · tavaliselt sünnib üks poeg · Talveks rändab lõunapoolsesse Läänemere ossa · Viigerhüljes · Kasvab 1,5m pikkuseks...

Loodusõpetus
26 allalaadimist
thumbnail
36
docx

Nimetu

Asulatest leitud luud annavad ettekujutuse, mida Kunda kultuuri elanikud peamiselt sõid. Kunda kultuur pole kogu aeg olnud ühesugune, Pulli ja Kunda asulad näitavad, et peamised küttimisobjektid on koprad ja põdrad, teisi loomi on vähem. Kopraid võidi küttida naha pärast. Sindi - Lodja asula on paartuhat aastat noorem, metsloomadest on oluline metssiga (nüüd olid need sisse rännanud), teised tähtsad ulukid olid hüljes ja viiger . Hüljes annab head nahka, aga ka liha ja rasva. Hülgekütid liikusid üha kaugemale ja avastasid Saaremaa juba 5800 eKr. Esialgu käidi seal ainult hülgeküttimise hooajal, hiljem tuldi pikemaks ajaks. Saaremaalt avastati ka Hiiumaa ja Ruhnu. Eesis ei ole avastatud ühtegi Kunda kul kalmistut, kuid on leitud üksikuid luid. Blondiinid on kujunenud Põhja - Euroopas suhteliselt hilja, vahetult peale jääaja lõppu 10 000 a tagasi. Kõige heledam rahvas elab Läänemere ääres,...

3 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Läänemeri

Läbirändavad linnud on kevaditi teel põhja ja sügiseti lõunasse. Haudelinnud aga jäävad siia pesitsema ja poegi hauduma. Tüüpilised merelinnud on hahk, merisk ja jääkoskel. On ka selliseid linde, keda võib kohata nii järvede kui ka mere ääres. Sellised linnud on kajakad, luiged ja merikotkad. Läänemeres ning selle ääres ei ela just palju imetajaid. Seal elavad hülged, veel elab Läänemere kallastel mügri ehk vesirott ja ondatra. Eestis elab kahte liiki hülgeid: viiger ja hallhüljes. Hülged on imetajad, kes veedavad enamuse oma elust vees...

Geograafia
9 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Baikali järv

Baikal on tekkinud riftivööndisse. Elustik Baikalis elab üle 2600 tuntud taime- ja loomaliigi. 960 looma- ja 400 taimeliiki on endeemsed. Järves elab üle 50 kalaliigi, ligi pooled neist on endeemsed (suur ja väike õlikala). Tähtsaim töönduskala on omul. Kuulsaim ja salapäraseim Baikali asukas on baikali viiger (Phoca sibirica). Salapäraseks teeb ta asjaolu, et ei mõisteta, kuidas selle liigi eellased Baikalisse jõudsid. Baikali viiger on ka ainus Baikalis elav imetaja. Suurt endeemide hulka seletab järve vanus ja väga kiire adaptatiivne radiatsioon. Baikali idakaldal asub Barguzini ja lõunakaldal Baikali looduskaitseala. Järve uurib Venemaa Teaduste Akadeemia Siberi osakonna Limnoloogiainstituut (Listvjankas)....

Geograafia
5 allalaadimist
thumbnail
8
pptx

Powerpointi esitlus Baikali järve kohta.

Jääs jaanuari algusest maini. Suvel vee pinnakiht 9­12 °Cni, rannikul kuni 20 °C. Geoloogia Maailma vanim järv. Vanus umbes 25 miljonit aastat. Väga unikaalne nähtus. Tekkinud riftivööndisse. Riftivöönd on vöönd, mida mööda toimub riftistumine. Eristatakse mandrilist riftivööndit ja ookeanilist riftivööndit. Elustik Üle 2600 taime ja loomaliigi. 960 looma ja 400 taimeliiki on endeemsed. Üle 50 kalaliigi. Baikali viiger . Järve uurib Venemaa Teaduste Akadeemia Siberi osakonna Limnoloogiainstituut. Limnoloogia ehk järveteadus. Baikali viiger Ainus ainult mageveeline hülgeliik maailmas. Kasvab 1,21,4 meetri pikkuseks. Kaalub 50130 kilo. Elab 55 aastaseks (seda siiski harva). Karvkatte värvus on seljapoolel pruunikashall hõbedase varjundiga, kõhtmisel poolel pisut heledam, võrdlemisi tihe ja pikk. Elab põhiliselt üksinda, kuid näiteks aprilli lõpus ja mais moodustavad nad jää...

Geograafia
3 allalaadimist
thumbnail
11
pptx

TAANI

Kõige tuntum on Limfjorden, 180 km pikkune väin, mis ühendab Põhjamerd. kliima Valdav heitlik, niiske ja sombune parasvöötme mereline kliima. Taani asub Põhjamere ääres ning tema kliimat mõjutab Golfi hoovuse lähedus. Suvel on kõige soojem Lõuna-Jüütimaal, Lollandil ja Falsteril. Elustik Metsades on metskits ja punahirv. Põhjamere vetes viiger , randal, hallhüljes. Taani kuulub segametsa piirkonda. Kogu Taani on kultuurmaastik. Loodusvarad nafta maagaas kala sool lubjakivi kriit kivi kruus liiv Tuntumad vaatamisväärsused Bornholmi saar ­ Hammershusi kindlus, vanad kalurikülad, ilus loodus. Hans Christian Anderseni muuseum ja majamuuseum Odenses. Tivoli, ajalooline lõbustuspark Kopenhaagenis. Hamleti e. Kronborgi loss Helsingöris. TÄNAN KUULAMAST!...

Geograafia
5 allalaadimist
thumbnail
6
pptx

Baikali järv

Elustik Baikalis elab üle 2600 tuntud taime- ja loomaliigi. Järves elab üle 50 kalaliigi. Kuulsaim ja salapäraseim Baikali asukas on baikali viiger , kes on ka piltidel. Salapäraseks teeb ta asjaolu, et ei mõisteta, kuidas selle liigi eellased Baikalisse jõudsid. Baikali viiger on ka ainus Baikalis elav imetaja. Baikali idakaldal asub Barguzini ja lõunakaldal Baikali looduskaitseala. Reostus Baikali juurde on rajatud tselluloositehaseid, soojuselektrijaamu ja keemiatehaseid. Üks neist on ka pildil. Erakordselt puhta järvevee saastumise vältimiseks kasutatakse puhastusseadmeid, kuid ikkagi on ettevõtted seda õrna ökosüsteemi kahjustanud. Tugevasti on vähenenud kalasaak ja hävinud on suur osa põhjaelustikust. Huvitavad faktid Baikal on maailma vanim järv...

Geograafia
3 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Eesti elustik ja elukooslused

Taimkate ja selle elemendid. Taimekooslus. Ökoloogia on teadus, mis uurib taimede, loomade ja inimeste kooselu ja omavahelisi suhteid neid ümbritsevas looduses. Eluvormid - ehk biomorfid on organismide rühmad, mis evolutsiooni käigus on omandanud suhteliselt sarnased ökoloogilis-morfoloogilised kohastumused Liikidevahelised suhted ­ sümbioos, kisklus, parasitism, konkurent Taimekooslus ja selle kirjeldamine ­ Sarnastes tingimustes üheskoos kasvavad taimed moodustavad taimekoosluse. Taimekooslusi saab iseloomustada mitmete tunnuste alusel: Kasvukoht - vastavalt mullale (savimuld, liivane pinnas. Moodustunud kooslus hakkab omakorda muutma mulda ja ümber kujundama kasvukoha tingimusi. Näiteks rabas ladestub turbasammaldest turvas, laanes tekib aga rohkesti metsakõdu, milles suudavad kasvada vaid vähesed taimeliigid. Liigiline koosseis-Igas taimekoosluses kasvavad sellele omased taimeliigid­metsas metsataimed, niidu...

Hüdrobioloogia
54 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Läänemere imetajad

Sellest tulenevalt on Läänemeri reostustega kergelt haavatav, eriti kui arvestada, et merd ümbritseb 9 riiki. Lühikese eksisteerimisaja tõttu ei ole Läänemeres jõudnud tekkida endeemseid loomaliike. Läänemeri on noor meri ning tema mageduse tõttu vähese liigirikkusega. Ka mereimetajate liike on Läänemeres vähe. Hülgeliike on kolm: hallhüljes, viiger ja randal. Suuri vaalalisi ei esine. Ainuke alaliselt Läänemeres elav vaalaliik on pringel. Just neid nelja liiki kirjeldan pikemalt. Pringel Pringel (Phocoena phocoena) on ainus läänemeres elutsev vaalaline. Põhjapoolkera meredes on ta laialt levinud, ka Läänemeres oli pringel veel sada aastat tagasi üsna tavaline, kuid umbes viiskümmend aastat tagasi jäid need loomad Läänemere põhjaosas harvaks ja täna kohtame neid valdavalt eksikülalistena...

Bioloogia
10 allalaadimist
thumbnail
40
txt

Valik maakeelseid nimesid

K�igepealt �ldtuntud, kristlikust p�rimusest tulenevast nimestikust, nagu Peeter, Margus, Juhan, Andres, Anne, Kadri, Tiina, Maret jne. Teiseks � peamiselt 20. sajandil tuletatud ja kasutusele tulnud valikust, nagu Urmas, Sirje, Ulvi, Terje jne. Lisaks veel aeg-ajalt mingil p�hjusel moodi l�inud nimedest m�ne populaarse filmi, raamatu vms. j�rgi. K�igis neis valikuis pole midagi erilist. Nii on ikka tehtud ja k�llap tehakse edaspidigi. V�iks vaid teada, mida inimesele antud nimi �ldse t�hendab, mida ta selle kandjale annab ja millest r��gib. �helgi neist nimedest ei ole mingit t�hendust selles keeles, milles selle nime kandja ise r��kima ja m�tlema hakkab. Taoline on lugu k�igi nende rahvaste puhul, kes kunagi ristiusku p��rati. Hoopis teine lugu on nendes kultuurides, kes alati on elanud vabalt ja iseseisvalt. Ameerika ind...

Eesti keel
2 allalaadimist
thumbnail
20
pptx

Baikali järv

• Baikalis on mitmeid kuumaveeallikaid (400m sügavusel) • Palju saari Baikalis Majandustegevus • Rohke kalapüük • Tselluloositehased • Soojuselektrijaamad • Keemiatehased • Turismitalud Järve elustik • Elutseb umbes 2600 taime-ja loomaliiki • Baikali viiger ainus imetaja järves (mageveeimetaja) • 960 looma- ja 400 taimeliiki on endeemsed • 50 kalaliiki, mitmed endeemsed – omul, harjus, siig, tuur, luts, haug, õlikala • 240 liiki linde Baikali tähtsus • Suurim mageveejärv maailmas (20% maailma vedelast mageveest) • Vanim järv maailmas (25 mlj. aastat) • Looduses püsivus • Mitmed suured looduskaitsealad Keskkonnaprobleemid • Kalasaak väheneb • Vesi reostusohtlik...

Geograafia
2 allalaadimist
thumbnail
46
doc

Erizooloogia lühikonspekt

Öise eluviisga, kaevavad urge. N. tähnikhüään, vööthüään, tiibethüään. Sgk Kaslased – ümar nägu, pikad silmahambad. Kiskhambad hästi arenenud. Karvkate sageli vöödiline või täpiline. Küünised sissetõmmatavd, see võimaldab neid hoida teravana. N. kassid (metskass, kalakass, marmorkass), ilves, otselot, tiiger, puuma, leopard, gepard, lõvi. Sgk Loivalised - jäsemed on taandarenenud ja muundunud loibadeks. N. merielevant, morsk, hallhüljes, viiger . 21 S. KABJALISED Suured taimtoidulised loomad. Jäsemetel paaritu arv varbaid, mis on muundunud kapjadeks. Hammastik redutseerunud, lõike ja silmahambad võivad täielikult kaduda. Kolm sgk: hobuslased (N. eesel, hobune, sebra), taapirlased (N. aasia taapir, mägitaapir) ja ninasarviklased (N. jaava ninasarvik, india ninasarvik). S. SÕRALISED...

Ökoloogia
11 allalaadimist
thumbnail
8
docx

LÄÄNEMERI-ÜLLATUSTE MERI!

Toksilised ühendid, mis satuvad kalade organismidesse, M-74 haigus, kütuse vette laskmine, vetikate vohamine(valgust vähe). Nt. PCB ühendid Vene allveelaevade värvides (venkud ei hooli! ) ; kloororgaanilised ühendid ; naftareostus(pidevalt ja koguaeg!!! laevaõnnetuste arv suureneb!) Antropogeenne eutrofeerumine: *kui kasutad riiete pesemiseks oma pesumasinat ja lisad sinna koguaeg keemiat sisse, et neid puhtaks saada.. seesama vesi RINGLEB(ja hävitab)! *lehm  (lehma)kook :D *traktor põriseb – mürgised gaasid torudest välja, väetised *jne ROOSTIK ei ole süüdi eutrofeerumises! Toitainete tõusuga suureneb see ala. Kuidas teada, kas püüdsid kasvanduses elu alguse näinud lõhe või LOODUSLIKULT sirgunud lõhetüdruku? --> Haudejaama lõhedel lõigatakse rasva...

Eesti elustik ja elukooslused
19 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun