Referaat Franz Joseph Haydn Koostaja: Klass: Kool: 2008 2 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................4 Lapsepõlv.............................................................................................................................5 Täiskasvanu periood............................................................................................................ 6 Kokkuvõte............................................................................................................................8 Kasutatud materjal...............................................................................................................9 3 Sissejuhatus Franz Joseph Haydn sündis 31.märtsil 1732 a...
TÖÖLEHT VIIDETE HALDAMISE JA BIBLIOGRAAFIA KOOSTAMISE VAHEND REFWORKS Ava Eesti Maaülikooli raamatukogu koduleheküljel viidete haldamise ja bibliograafia koostamise vahend RefWorks ning loo sinna isiklik kasutajakonto. Seejärel soorita järgmised harjutused: Harjutus 1: Ava andmebaas EBSCO. Logi oma kasutajakontoga andmebaasi sisse (selle tegid EBSCO andmebaasiga tutvudes). Andmebaasis EBSCO tekitasid kausta pealkirjaga ,,Infootsingud". Ekspordi kausta ,,Infootsingud" kõik kirjed viitehaldurisse RefWorks. a) Kuidas teostasid kirjete transpordi RefWorksi? Kirjelda tööprotsessi ja selgitava
Valikaine: Infoallikad ja infootsing Praktiline töö nr.1 : raamatu leidumuse kindlakstegemine raamatukogude elektrooniliste (koond)kataloogide alusel ja nõuetekohaste viidete vormistamine Praktilise töö eesmärgid: ülevaate saamine eesti suuremate raamatukogude elektroonilisest koondkataloogist ESTER elektronkataloogidest andmete otsingu kogemuse omandamine nõuetekohaste viidete vormistamine (vt. teema 3 jaotusmaterjal: viitamine). Kataloogis olevad bibliograafilised kirjed tuleb muuta bibliograafilisteks viideteks, mida kasutatakse teadustööde, artiklite jms kasutatud kirjanduse loeteludes. Nt raamatu kirjed kataloogis: Intellectual capital and knowledge management : strategic management of knowledge resources / Federica Ricceri. London : Routledge, 2008 xvii, 204 lk. : ill. ; 24 cm. ISBN/ISSN: 9780415403924 (hbk.)
Tallinna Polütehnikum Isaac Newton Värviõpetuse referaat Koostas: Relika Viilas Trükitehnoloogia TA-08 Saku 2009 Sisukord 1. Issaac Newtoni elulugu........................................................................................................3-5 2. Newtoni seadused................................................................................................................5-6 3. Newtoni panus optikasse.....................................................................................................6-7 4. Kasutatud allikad.....................................................................................................................8 2 Isaac Newtoni elulugu ...
KOOL, KUS SA ÕPID FEMINISM Referaat Juhendaja: õpetaja nimi Tallinn aastaarv Sisukord Sissejuhatus.................................................................Error: Reference source not found 1. Feministliku teooria põhiülesanne..............................Error: Reference source not found 2. Feminism kui ideoloogia.............................................Error: Reference source not found 3. Põhimõttelised probleemid..............................................................................................5 4. Juured Lõuna Ameerikas..........................................Error: Reference source not found 5. Feminism Eestis...............................................................................................................6 5.1. Feminism Nõukogude Eest...
Referaat Sisepõlemismootor füüsika Koostaja: Õpetaja: 2007 2 .............................................................................................................................................3 Sissejuhatus..........................................................................................................................4 1.1 Sisepõlemismootor.........................................................................................................5 1.2 Tööpõhimõte..............................................................................................................5 1.3 Lisavarustus...............................................................................................................6 1.4 Liigitus.......................................................................................................................7 2.1 Ajalugu..................
Rakvere Ametikool Raimo Johanson AV13 INTEGRAALLÜLITUSED Kokkuvõte Juhendaja: Leo Nirgi Rakvere 2015 SISUKORD 1.CMOS 4011..............................................................................................................................3 2.CMOS 4013.............................................................................................................................5 3.CMOS 4069.............................................................................................................................7 4.CMOS 4071.............................................................................................................................8 5.CMOS 74HC02E.....................................................................................................................9 6.Viited..................................................................................
Kool Referaat LASERID MEDITSIINIS Autorid: Juhendaja: 2011 2 LASERID MEDITSIINIS Sissejuhatus....................................................................................lk 3 1. Laserite kasutus nahal...............................................................lk 4 1.1 Sünnimärkide eemaldamine.................................................lk 4 1.2 Tätoveeringute eemaldamine.................................................lk 4 1.3 Nahahaiguste laserravi........................................................lk 4 1.4 Venitusarmide ehk striiade eemaldamine 2. Laser silmaravi........................................................................lk 5 2.1 Laserskalpell....................................................................lk 5 3. Hambaravilaserid............................................
TÖÖLEHT VIIDETE HALDAMISE JA BIBLIOGRAAFIA KOOSTAMISE VAHEND REFWORKS Nimi: Artur Jevgrafov Eriala ja kursus: Maaehitus II Ava Eesti Maaülikooli raamatukogu koduleheküljel viidete haldamise ja bibliograafia koostamise vahend RefWorks ning loo sinna isiklik kasutajakonto. Seejärel soorita järgmised harjutused: Harjutus 1: Ava andmebaas EBSCOhost. Logi oma kasutajakontoga andmebaasi sisse (selle tegid EBSCOhostiga tutvudes). Andmebaasis EBSCO tekitasid kausta pealkirjaga ,,Infootsingud". Ekspordi kausta ,,Infootsingud" kõik kirjed viitehaldurisse RefWorks. a) Kuidas teostasid kirjete transpordi RefWorksi? Kirjelda tööprotsessi ja selgitava
Viitamine. Psühholoogia Instituut. Ajakirja artikkel Viidatakse põhimõttel: Autor (aasta). Pealkiri. Ajakirja nimetus, köide, lk. · Klimoski, R., & Palmer, S. (1993). The ADA and the hiring process in organizations. Consulting Psychology Journal: Practice and Research, 45, 10- 36. Viide tekstis. Kui artiklil on rohkem kui 3 autorit, siis esimesel viitamisel tuleb märkida kõik autorid, järgnevate viidete puhul märgitakse ainult esimene autor ja lisatakse "et al.". Ülaltoodud näite puhul esimene viitamine: Klimoski, Palmer, Johnson ja Smith (1993) leidsid, et ... Järgmised viited samale tööle: Klimoski ja tema kolleegid (1993) leidsid, et ... Publitseerimisel olev artikkel · Zuckerman, M., & Kieffer, S. C. (in press). Race differences in face-ism: Does facial prominence imply dominance? Journal of Personality and Social Psychology.
kavandi punktid välja toodud. *Erinevad vormistamise nõuded. *TIKi juhendis on toodud välja põhipunktid empiirilise uurimistöö kohta, aga puudub põhjalikum ülevaade teoreetilisest uurimistööst. GAGi uuristöös ei ole kumbagi eraldi välja toodud. GAGi juhendi tugevused: *Väga põhjalik. *Teema valimise ja kavandi punktid. *Hindamisjuhend. *Näited diagrammide, tabelite ja jooniste kohta. *Täpselt näidatud viited ja vormistamine. *Näited tiitellehe, sisukorra ja viidete kohta. *Hästi vormistatud. *Uurimistöö täpne mõiste. *Vormistamise põhipunktid. TIKi juhendi tugevused: *Üsna detailne ülevaade põhipunktide üle. *Näited põhiliste vigade üle. *Empiiriline uurimistöö on välja toodud. *Näited tiitellehe, sisukorra ja viidete kohta. *Hästi vormistatud ja kerge aru saada. *Uurimistöö täpne mõiste. *Vormistamise põhipunktid. GAGi juhendi nõrkused: *Ei ole näiteid põhiliste vigade kohalt.
Google Scholar http://scholar.google.com/ on spetsiaalselt teadusinformatsiooni otsimiseks loodud otsingumootor. Otsida saab võtmesõnade, autori nime ja ajakirja pealkirja järgi. Google Scholar leiab artikleid ka tasulistest teadusandmebaasidest ning avab artiklite täistekstid, juhul kui neile on ligipääs ostetud. Google Scholari otsingukasti järel on Scholar Preferences, kus saate määrata · otsingutulemuste keeled, · viidete halduri, kui soovite leitud kirjeid eksportida ja säilitada. Pärast valikute tegemist klõpsake Save Preferences. Eelistustes on määratud viidete halduriks programm RefWorks. Open Access- avatud juurdepääs teaduskirjandusele Open Access on vaba juurdepääs teaduskirjandusele. Avatud juurdepääsuga teadusajakirjad Gold Open Access hõlmab eelretsenseeritavaid rahvusvahelise toimetuskolleegiumiga ajakirju, kus
a 1 Eno Naksitrallid 1996 Tiritamm Raud 2 Aidi Mis sinuga 2007 Tänapäev Vallik juhtus, Ann? 3 Astrid Meisterdetektiiv 1999 Sinisukk Lindgre Blomkvisti n ohtlik elu Tabel 1. Tsiteeritud raamatud. Tsitaadid veebist loetud ajakirjadest: Enne viidete lisamist täita tabel 3. „Sarapuu (Corylus avellana) on rahvapärimuses tähtis puuliik pähklite pärast. See saab iseäranis selgeks, kui võrrelda paljude rahvaste usundipilti.“ (Hiiemäe, 2009) (lisada viide allikale 4) „Juba sajand tagasi ilmus Eestis raamatuid ja ajakirju, mida võib liigitada populaarteaduslikeks. Sarja “Elav Teadus” numbris 101/102 avaldati 1940. aastal ülevaade “Eesti populaarteaduslik kirjandus”, mistõttu 20
ei lööda”). Struktuuri osas võib siiski ka midagi ette heita, nimelt aineregistri puudumist. Raamatut lugedes võib saada hea (kuid väga põgusa) ülevaate kaasaegse psühholoogia seisukohtadest. Koos (väga) lühikese selgitusega on mainitud tähtsamad põhimõisted ja -teooriad. Nende ülesleidmist kergendaks lisatud aineregister küll väga suurel määral. Korrektse struktuuri juurde kuulub hea kombe kohaselt täpsus ka viidete suhtes. Vadi näib häid kombeid tundvat. Viidete kohta ei ole küll midagi ette heita, samuti ka kasutatud kirjanduse loetelu kohta. Raamat on jaotatud viieks erinevaks osaks. Esimene, nagu ka hea tavana kombeks, on ehk rohkem sissejuhatav ja antud ainevaldkonda tutvustav peatükk. Tutvustatakse organisatsioonikäitumise olemust, ajalugu ja uurimismeetodeid, räägitakse organisatsioonikäitumise seosest teiste teaduste ja teooriatega ning peatutakse põgusalt juhi rollil ja töö korraldamisel.
Akadeemiline enesejuhtimine TSITAAT Ajakirja viide kasutatud kirjandus: Aab, M. (2006). Elu. Journal of life, 4(6): 6-12. teksti sees: (Mets, 2010: 3). (punkt lause lõpus, peale viidet) [sic!] (tähendab nähtud viga) REFEREERING „Sika [sic!] lendab“ (Mets, 2010: 3). Mets (2010: 3) on öelnud, et siga lendab. Inglise keelest eesti keelde sõna sõnalt tõlkimine on tsitaat! Teksti ära jätmine: „Sika, nagu teisedki loomad, lendab“ „Sika … lendab“ /---/ […] Mari (2009: 16) on muu hulgas öelnud, et inimtegevus on „bla bla“. Refereeringu näide: … (Craig ja Ludloff, 1987). Kui üks isik mitu korda: … (Armstrong, 2006a: 14) … (Armstrong,...
Tuleks lahendada kolm alltoodud otsinguülesannet koos täpse sammhaaval kirjeldusega, milliste andmebaaside, linkide ja klikkide abil sai (lõpuks) jõutud taviliku artikli täistekstini. Samuti vastata küsimustele ülesande 3 puhul. Otsingu kirjeldus, pdf täistekstid ja vastused palun seejärel saata meili teel minule. (Kui pdf on raskendatud, siis sobib ka doc(x) faili kopeeritud täistekst koos ilmumisandmetega.) 1) Otsida ja leida TÜ õigusteaduskonna õppejõu välismaal avaldatud artikkel rahvusvahelisest õigusest seoses massiküüditamistega. Selleks, et esimesele küsimusele vastata, kasutasin HeinOnline andmebaasi. Lisaks sellele, tegin lahti Tartu Ülikooli õppejõu nimekirja ja vaatasin, kes on rahvusvahelise õiguse õppejõuks. Valituks osutusid 6 inimest: Rene Värk, Lauri Mälksoo, Elizabeth Teodora Kasa Mälksoo, Lehte Leesik, Katre Luhamaa ja Merilin Kiviorg. HeinOnline süsteemi „Full text“ alla panin otsingusse: „Õppejõu täisnimi + mass ...
Mistahes tööde puhul esitatakse tulemuste analüüs ja järeldused: arutletakse selle üle, miks tulemused olid just sellised nagu nad olid ning võrreldakse saadud tulemusi teiste poolt kirjanduses toodud tulemustega, analüüsitakse erinevuste põhjusi. Esitatakse kokkuvõtlikud järeldused. Kindlasti tuuakse välja, kas töö õnnestus ja tulemustega ollakse rahul. KASUTATUD ALLIKATE LOETELU Kõigi tekstis esitatud viidete kohta esitatakse kirjanduse loetelu vastavalt uurimistöö kirjanduse vormistusnõuetele. 1
Vaheldust pakuvad imetajatest veel halljänes, metskits, orav, nugis, kährikkoer ning lindudest ronk, laanepüü, sinikael-part, sookurg. Talvel toitub sageli raipeist. Pesitsemine Kaljukotkas on paigalind, kes talvitub oma pesitsuspaiga lähistel. Noored, mitte veel suguküpsed isendid hulguvad ringi laiemalt. Kaljukotkas asustab sobivaid pesapaiku aastakümneid vähemalt veerandi praegusaegsete pesapaikade eellugu ulatub kirjanduses leiduvate viidete või suulise pärimuse järgi ülemöödunud sajandisse. Pesapuuks on kaljukotkad valinud enamasti männi, vaid üksikutel juhtudel on pesa asunud kuusel või haaval. Mõnikord on ühel paaril kaks pesa, mida asustatakse kordamööda. Ühe- või kahemunaline kurn munetakse pessa märtsi esimesel poolel. Pojad kooruvad aprilli teisel poolel ja enamikul juhtudel saab neist juuli alguseks lennuvõimeliseks vaid üks. Levik ja arvukus Kaljukotkas on levinud üle Eesti
b) Liu, H., Logan, B.E. Electricity generation using an air-cathode single chamber microbial fuel cell in the presence and absence of a proton exchange membrane. 993 viidet. c) Sort on: Cited by d) Artikli täistekst on saadaval American Chemical Society Journals kaudu. 4. Võrdlev viiteanalüüs minu teemal kirjutava tunnustatud autori kota andmebaasides Web of Science ja Scopus. a) Albert Demonceau b) Artiklite koguarv - Web of Science: 71 Scopus: 116 c) Viidete koguarv - Web of Science: Scopus: 2283 d) h-indeks: 39 e) Dragutan, V., Dragutan, I., Delaude, L., Demonceau, A. (2007). NHC-Ru complexes- Friendly catalytic tools for manifold chemical transformations. Coordination Chemistry Reviews. 251, 5-6: 765-794. [Online] www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0010854506002621 e) Scopuses oli tulemusi vähem, kuid need tundusid palju täpsemad. 5
(ODF), Microsoft Word'i .doc vorming ja HTML. Lihtne on eksportida dokumente ka PDF-vormingusse (Portable Document Format). Kirjutamine OpenOffice.org Writer võimaldab luua nii lihtdokumente, nagu memod, faksid, kirjad, elulookirjeldused ja automaatselt koostatud dokumendid kui ka pikki ja keerulisi või mitmeosalisi dokumente, mis sisaldavad bibliograafiat, viidete tabeleid ja registreid. Lisaks sisaldab OpenOffice.org Writer selliseid kasulikke funktsioone nagu õigekirja kontroll, tesaurus, automaatkorrektuur ja poolitamine, aga ka dokumendimalle peaaegu igaks otstarbeks. Nõustajate abil on võimalik luua ka isiklikke dokumendimalle. Kujundamine ja struktureerimine I. OpenOffice.org pakub dokumentide disainimiseks mitmeid võimalusi. II
otsimootorites 2. Otsimootorid on tihti suurimad külastajate toojad veebisaidile 3. 85% inimestest kasutab info otsimiseks interneti otsimootoreid 4. Otsimootoritest tulev külastaja on väärtuslik, kuna tal on selge siht – ta otsib midagi, ta ei surfa niisama ajaveetmiseks 5. Eesti 2 kõige populaarsemat veebisaiti – Google.com (ee) ja Neti.ee SEO kaks mõjutegurit Mis mõjutavad otsingumootori tulemusi? ● Veebilehe sisemine optimeeritus ● Sissetulevate viidete arv ja kvaliteet Retargeting- nt vaatad midagi internetis, nt jalgrattaid, ja siis lähed sotsiaalmeedia sisse ning sulle kuvatakse reklaami sellega seotud. Sisuturunduse vormid ● Case Study-d ● Ürituste kokkuvõtted ● Eksperthinnangud ● Videod ● Joonised-graafikud ● Whitepapers ● Nimekirjad ● Kokkuvõtted uuringutest ● Tootevõrdlused ● jne Sisu peaks olema ● Hariv – aga mitte liiga teaduslikus vormis
60 V kus: Qe - segurauto pumba tootlikkus, m3/h; V - autobetoonisegisti trumli kasulik maht, m3; t1 - autobetoonisegisti täitmise- ja tühjendamise aeg, min.; t2 - autobetoonisegisti sõiduaeg betoonitehasest ehitusplatsile ja tagasi, min. Viited kirjandusele ja kirjanduse loetelu Iga töö koostaja võib valida just temale sobiva viitamise süsteemi (kooskõlastades juhendajaga), mis tuleneb ka töö teemast, mahust ja viidete hulgast. Kirjanduse viitamiseks on kaks põhimõttelist võimalust: 1. numbriline 2. nime/aasta viitamine Esimesel juhul esitatakse viidatav kirjandus nurksulguses oleva numbriga. Esmaviited on kasvavas järjekorras. Korduval viitamisel samale kirjandusallikale viitenumber ei muutu, viitenumber jääb samaks, mis oli esmaviitamisel. Kirjanduse loetelu koostatakse vastavalt esmaviidete järjekorrale töös.
2009: 14 järgi ). Õpetajad saavad vigadeta õppimisest kasu, sest nad saavad aidata neid õpilasi, kes võivad kasutada segavat käitumist raskete ülesannete sooritamisel. (Cipani & Spooner, 1997, viidatud Hayden, T. jt. 2009:14 järgi) Näiteks on Gunter ja kolleegid 1994. illustreerinud segava käitumise vähenemist mitmesuguste käitumishäiretega õpilaste juures vigadeta õppimise tehnika kasutamisel matemaatikaülesannete lahendamisel. Oluline komponent vigadeta õppimise juures on viidete kadumine. Kuigi vihjete sissepikkimine on vajalik, kui õpitav teema on värske või keeruline, on samavõrra tähtis ka viidete vähendamine lõpuks ligikaudu selleni, mida õpetaja tahaks, et õpilane vastaks ilma viidete ja suunamisteta. Juhiste kahanemine on vajalik õpilaste iseseisvuse suurendamiseks ülesannete juures. Vigadeta õppimine ei nõua palju planeerimist ja on kerge praktikasse rakendada, sest pole keeruline vastust küsimusse panna. (Cipani & Spooner, 1997;Gunter et al
3. Uurimistöö teksti ülesehitus peab olema põhjalikult läbi mõeldud. Esitatav materjal ning sellest lähtuvad arutluskäigud peavad moodustama sisulise terviku. See omakorda peab olema liigendatud osadeks, mis käsitlevad kõik ühte aspekti tervikust ning järgnevad üksteisele loogiliselt. 4.Uurimustöö eelduseks on uuring, mis on piiratud uurimusülesande täitmine. 5.Referaat on refereering, uurimistöö on uurimus. 6.Plagiaat on loomevargus. Vältida saab seda viidete juurde lisamisega. 7.Uuringute liigid on kirjeldavad ja analüütilised. 8. Kvalitatiivuuring on teadusliku uurimise meetod, millega otsitakse esmajoones vastust küsimusele, kas mingi tunnus või omadus (kvaliteet) uuritaval esineb või mitte. Kvantitatiivsed uurimismeetodid on teadusliku uurimise meetodid, mis keskenduvad uuritava tunnuste kirjeldamisele läbi mõõtmise, vastates esmajoones küsimusele kui palju mingit nähtust, omadust või tunnust esineb. 9
tiirleb ümber Päikese (üldtuntud teave), sest seda teab valdav osa inimesi. Viitamise põhireegel: viitamissüsteem peab kogu uurimistöö ulatuses olema ühtne. Kõik kasutatud allikad peavad leiduma viidetes. Niisamuti peavad kõik kasutatud kirjanduse loetelus olevad allikad olema viidetes märgitud. 3.1. Joonealune viitamine Tsitaadi või refereeringu lõppu märgitakse viite number, kusjuures viidete numeratsioon võib olla kas kogu tööd (peatükki) läbiv või ühe lehekülje ulatuses. Joone alla lehekülje allserval märgitakse allika nimetus esmakordsel mainimisel täies ulatuses (nii nagu kirjanduse loetelus), järgmistel kordadel lühendina. Tekstis viidatakse kas samal leheküljel joone all, tähistades viite tärniga (numbriga), või teksti sees sulgudes. Lihtsaim viis viidete paigutamiseks Ms Wordis menüüs "Insert" leiduva käskluse "Footnote" abil. 3.2
tiirleb ümber Päikese (üldtuntud teave), sest seda teab valdav osa inimesi. Viitamise põhireegel: viitamissüsteem peab kogu uurimistöö ulatuses olema ühtne. Kõik kasutatud allikad peavad leiduma viidetes. Niisamuti peavad kõik kasutatud kirjanduse loetelus olevad allikad olema viidetes märgitud. 3.1. Joonealune viitamine Tsitaadi või refereeringu lõppu märgitakse viite number, kusjuures viidete numeratsioon võib olla kas kogu tööd (peatükki) läbiv või ühe lehekülje ulatuses. Joone alla lehekülje allserval märgitakse allika nimetus esmakordsel mainimisel täies ulatuses (nii nagu kirjanduse loetelus), järgmistel kordadel lühendina. Tekstis viidatakse kas samal leheküljel joone all, tähistades viite tärniga (numbriga), või teksti sees sulgudes. Lihtsaim viis viidete paigutamiseks Ms Wordis menüüs "Insert" leiduva käskluse "Footnote" abil. 3.2
(Favorites/Bookmarks)? Võtad lahti interneti akna, valid lingi Favorites. Edasi valid lingi Add to favorites ,sealt saad kirjutada leheküljele nime ning siis vajuta Add ning see lisab lehekülje järjehoidjasse. 15. Mis on otsingumootor? Tooge näited Otsingumootor on on internetileheküljed, kus kasutaja saab sisestada päringureale märksõnad või väljendid, mis peaksid otsitavas materjalis sisalduma. Vastuseks antakse viidete nimestik päringutingimustele vastavatele lehekülgedele. Näiteks www.google.com 16. Millised loogilisi väljendeid võimaldavad otsingumootoridnende üldine tähendus (info otsimine) Otsingumootorid on internetileheküljed, kus kasutaja saab sisestada päringureale sõnad või väljendid, mis peaksid otsitavas materjalis sisalduma. Vastuseks antakse loetelu päringutingimustele vastavatest lehekülgedest.
Esmakordselt ilmus lugu 13-peatükilisena 1890. aastal kuukirjas Lippincott. Aasta hiljem ilmunud trükis oli 7 peatükki rohkem ning osa eelnevatest peatükkidest olid väidetavalt algse väljaande liialt homoerootilise sisu tõttu ümber tehtud. Teos langes tollases puritaanlikus Suurbritannias moraalse kriitika alla. Teost kasutati süütõendina Oscar Wilde'i vastu 1895. aasta kohtuprotsessil, kus viimast süüdistati homoseksuaalsuses. Seda hoolimata otseste viidete puudumisele homoseksuaalsusele teoses. Sisu Kunstnik Basil Hallward, kes Doriani maalib, on pimestatud viimase füüsilisest ilust ning usub, et noormees on ta täiesti uudselt maalima pannud. Basili ateljees kohtab Dorian lord Henryt, kelle maailmavaatest ta sügavalt paelub. Lord Henry sõnutsi on ainsad, mille poole elus püüeldab tasub, ilu ja meelelised tundmused. Mõistes, et ilu ei ole jääv, soovib Dorian, et tema asemel vananeks tema portree.
VIITAMISE JA MUUTUSTE JÄLITAMISE KODUTÖÖ 1. Muuda nime-aasta viited numbriviideteks (manuaalselt ehk käsitsi, pole vaja kasutada MS Wordi viidete lisamise käsku). „Faktoloogiale põhinevate tekstide kokkuvõtteks sobivad tabelid, graafikud, diagrammid vm andmete üldistamisel põhinevad lahendid“. [3] Puit on üks vastupidavamaid ehitusmaterjale, kui see on korrektselt töödeldud ja hoolitsetud, või kui ta kahjurite ja teiste mõjude tõttu ei kahjustu. [5] Paneelid ei tööta öösiti, mistõttu on vaja elektrienergiat kuski, näiteks akudes, säilitada. Kuid kui elektritarbimine pimedal ajal on suurem kui
a. 91 000 aastat eKr; b. 19 000 aastat eKr; c. 9000 aastat eKr; d..................... Rootsi arheoloog Oskar Montelius läks arheoloogia ajalukku kui: a. dendrokronoloogilise meetodi rajaja; b. radiosüsiniku meetodi leiutaja; c. tüpoloogilise meetodi kasutuselevõtja; d. kolmeperioodisüsteemi rajaja Kes soovib, et eksam oleks kergem... võib koostada Euroopa muinaskultuuride mõnda probleemi analüüsiva referaadi (umbes ca 8 -10 000 tähemärki). Referaat peab olema viidete ja kasutatud allikate nimekirjaga. Valitud teema tuleks enne kooskõlastada õppejõuga (näit meili teel). Referaat peab olema ära saadetud 1. detsembriks. Referaate hinnatakse 1-10 punktiga. Eksamil ei pea Te sellisel arvul küsimustele vastama. Arheoloogia mõiste archaios vana, muistne logos sõna, kõne, mõiste, mõistus, käsitlus, teadus Sõna "arheoloogia" kasutas esmakordselt Platon 4. sajandil e.Kr. dialoogis "Hippius" ARHEOLOOGIA
Andmebaasid 1.9 Teema 1 • Erinevat tuupi andmemudelite (hierarhiline, relatsiooniline, objektorienteeritud) ja vastavate andmebaasisusteemide valjatootamise kronoloogiline jarjekord ̈ (koigepealt hierarhilisel mudelil pohinevad andmebaasisüsteemid puustruktuuriga hierarhiline mudel, kus tekivad anomaaliad andmete lisamisel ja kustutamisel ning on palju liiasust; seejarel relatsioonilisel mudelil pohinevad on relatsioonid ehk tabelid, ̈ millel on atribuudid ehk veerud ja andmed esitatakse korteežidena ehk ridadena; koige viimaks objektorienteeritud andmebaasisusteemid neis saab hoida objekt oritenteeritud keeles kirjutatud objekte, kapseldada ja polümorfismi kasutada). Teema 2 • Andmebaaside valdkonnas tuntud inimesed ja millega nad on end ajalukku jaadvustanud – E. F. Codd (relatsioonilise mudeli "...
vastava konkursi juhendist v. lähtuda vastava valdkonna teadusartiklites kasutatavast süsteemist. Viitamise põhireegel: viitamissüsteem peab kogu uurimistöö ulatuses olema ühtne. Kõik kasutatud allikad peavad leiduma viidetes. Niisamuti peavad kõik kasutatud kirjanduse loetelus olevad allikad olema viidetes märgitud. Tekstis viidatakse kas samal leheküljel joone all, tähistades viite tärniga (numbriga), või teksti sees sulgudes. Arvutikasutajal on lihtsaim viis viidete paigutamiseks Ms Wordis menüüs "Insert" leiduva käskluse "Footnote" abil. 5.1. Joonealune viitamine: tsitaadi või refereeringu lõppu märgitakse viite number, kusjuures viidete numeratsioon võib olla kas kogu tööd (peatükki) läbiv või ühe lehekülje ulatuses. Joone alla lehekülje allserval märgitakse allika nimetus esmakordsel mainimisel täies ulatuses (nii nagu kirjanduse loetelus), järgmistel kordadel lühendina. 5.2
* välja töötada uurimisettepaneku põhjenduse * koguda taustteavet uurimisteema kohta, defineerida põhimõisteid ning esile kutsuda välist tagasisidet * seada uurimisettepanek fookusesse või muuta selle fookust * koguda teavet valideeritud uurimismetodoloogiate kohta, mida on kasutatud teistes lõpuleviidud uuringutes. Oluline on, et uurimuse ulatus oleks teostatav ning seetõttu peaks uurimuse ulatuse ning sügavuse vahel valitsema tasakaal. 2. faas ehk kriitiline arvustus sisaldab endas viidete / allikate asetamist uuringukonteksti kriitilisse arvustusse, et oleks võimalik tuvastada enda uurimisküsimust ning välja arendada argument. Kontekstuaalse informatsiooni põhiosa kvaliteedikriteeriumid on ulatus ja sügavus, täpsus ja järjekindlus, selgus ja lühidus ning efektiivne analüüs ja süntees; lisaks kontekstist leitu hindamisele aitavad need leitut kasutada ka sinu enda arvustuses. (lk 36-38) 2.2 Kriitiline mõtlemine ja vastus: põhilised üldoskused
· Kondensaator on nagu veeanum kogub elektrone.Erinevalt veepurgist on tühjas kondes alati elektrone · Juhib vahelduvvoolu, alalispingele lõpmatu takistus (v.a. laadimisel). Miks? · Polaarsed, mittepolaarsed ja unipolaarsed konded · Max. pinge, töötemperatuur, ehitusest tulenevad omadused (induktiivsus, lekkevool jne). · Ühik Farad (Maa mahtuvus ca 700 nF). Skeemil sümbol C · Kasutatakse pinge silumiseks toiteallikates (vihmaveetünn) ; viidete tekitamiseks; filtrites; signaali ahelates alalispinge blokeerimiseks. Sügis 2010 Praktilise elektroonika loeng 2 Konded · Silub, võimendi toide nt. Samuti kasulik patareiga paralleelselt vähendab toiteallika sisetakistust · Mahtuvustakistus. Vananemine (elektrolüütkoned) mahtuvus väheneb.
ISESEISEV TÖÖ NR ASJAAJAMISKORRA ÜHTSED ALUSED 1. Millistele asutustele kehtib Asjaajamiskorra ühtsed alused? Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste ning avalik-õiguslike juriidiliste isikute (edaspidi asutus) 2. Mida reguleerib Asjaajamiskorra ühtsed alused? 1) asjaajamisele esitatavaid nõudeid; 2) dokumentide vormistamise nõudeid; 3) dokumentide registreerimise korraldamist; 4) asutuse dokumendihaldussüsteemile ja dokumendiregistrile esitatavaid nõudeid; 5) dokumentide läbivaatamise, kooskõlastamise ja allkirjastamise protseduuri; 6) asjaajamise üleandmist ametiisiku, teenistuja (edaspidi ametnik) või töötaja teenistusest või töölt vabastamise, teenistussuhte või töösuhte peatumise või asutuse töökorralduse muutmise korral. 3. Mida peab asutuse asjaajamine tagama? Asutuse asjaajamine peab tagama: 1) asutuse ülesannete täitmise ja otsuste vastuvõtmise täpse ja küllaldase dokumenteerim...
Osa algloomi toitub ka vees lahustunud orgaanilisest ainest. Seetöttu kasutatakse neid heirvee puhastamiseks biopuhastites. Mitmesuguseid algloomaliike saab kasutada ka vesikeskkonna seisundi hindamiseks. Mõned algloomad elavad mäletsejate maos või sooles ja aitavad neil seedida toiduks kasutatud taimset massi. 10. Joonista skemaatiliselt amööb ja viita tema rakuosadele. Viidatud peab olema vähemalt 4 rakuosa! Rohkemate õigete viidete eest saab boonuspunkte. 11. Mille poolest erinevad eel- ja päristuumsed rakud? Eeltuumsetel puudub tuum, aga päristuumsetel on tuum. 12. Milline väide on tõene, milline väär? Paranda vale väide eitust kasutamata. o Ribosoomid säilitavad ja kannavad infot raku ja organismi pärilike tunnuste kohta. (Pärilikkusaine säilitab ja kannab infot raku ja organismi pärilike tunnuste kohta.)
Kuid neid esineb tekstis rohkem kui mitu, siis võib kahelda informatsiooni õiguseses ja täpsuses. Kui dokument sisaldab palju fakte, siis peaks saama neid fakte ka kontrollida. Rolli mängib ka andmete kogumise aeg. Tuleb kindel olla, et tegemist on värskete andmetega, kui ei taheta just analüüsida varasemat. Kõik lingid, mis on lehel, peavad töötama ning sisaldama seda materjali, mida lubatud on. KÕIGE olulisem on viidete olemasolu. Kõik mis pole autori enda looming, peab olema kindlasti viidatud. Objektiivsus Kuna tänapäeval on reklaam kõikjal, tuleb õppida eristama mis on reklaam ning mis on kohane informatsioon. Lehe väljanägemine mõjutab samuti informatsiooni usutavust. Kui on liiga palju liikuvaid pilte ja erinevaid kirjastiile, siis on see märk, et kujundaja pole olnud professionaal. Sisu
3. MÄÄRAD REAVAHE 4. MÄÄRAD LÕIGU KAUGUS TEISEST LÕIGUST (SELLEKS ON 2 VÕIMALUST: KAS LÖÖD LÕIKUDE VAHELE TÜHJA REA VÕI MÄÄRAD PUNKTIDES LÕIGU KAUGUSE) 5. PANED PAIKA PABERI ÄÄRISED 6. NUMMERDAD LEHEKÜLJED, NII ET TIITELLEHEL NUMBRIT EI OLE 7. TÄIDAD ÄRA PÄISE JA JALUSE VAJALIKU TEKSTIGA 8. LISAD AUTOMAATSELT SISUKORRA 9. LISAD LEHEKATKESTUSED SINNA KUHU VAJA 10. LISAD ALLMÄRKUSED VIIDETE JAOKS 11. LOETELUD VÕID ÄRA TEHA KOHE TEKSTI SISESTAMISEL, AGA KA HILJEM SAAD TÄPPLOENDUSE MÄRKE MUUTA, VASTAVALT TEKSTI SISULE JA SINU ENDA MAITSELE. Paberi äärised File > Page Setup > Margins sakk > Margins Top ülemine äär Bottom alumine äär Left vasak äär Right parem äär Päis ja jalus Päisesse kirjuta oma nimi, kool, klass.
üksnes kõige lihtsamad kasutada, vaid ka kõige usaldusväärsemad. 12. Viiteanalüüsi kaks vormi. Bibliomeetria analüüsimeetod. Teadustöö tulemuslikkust ja kvaliteeti saab hinnata mitmete näitajate põhjal. Teadust võib näiteks hinnata teadusliku viljakuse (publikatsioonid), mõjukuse (viited töödele), tunnustuste (Nobeli jt preemiad) või siis praktiliste rakenduste (patendid ja litsentsid) põhjal. Teaduslik viljakus avaldatud publikatsioonide arv Teaduslik mõjukus viidete arv - mõõdetakse artiklite ja viidete omavahelise suhtearvuga NB! Mõisted, mis korduvad eksamist eksamisse · Reliaablus - näitab, mil määral mingi mõõtmistulemus on vaba juhuslikest vigatekitavatest komponentidest. On aja, instrumendi ning uuritava grupi muutumatuse ja sarnasuse sünonüüm. Tulemuste stabiilsus sõltumata uurijatest. · Valiidsus - on meetodi paikapidavus, kehtivus, kehtivus, tõesus, adekvaatsus. Näitab, mil määral mõõdab metoodika
ülesandeks on motiveerida akti kehtestamist ning selgitada selle sisu. **Lisad- tabelid, skeemid jne, tavaliselt akti lõpus ja ei tohi sisaldada õigusnorme. **Märkused- õigustloova akti põhitekstis ei soovitata kasutada, kasutatakse üldjuhul lisade puhul, et millise sätte, sätete juurde vastavad lisad kuuluvad. 5. Viitenormid, mõiste, liigid, kasutamise põhimõtted? Eesmärgid- ökonoomsus- võimaldab vähendada õigusaktide mahtu, kordamisi jne ja viidete kaudu pääseb mõjule õiguskorra süsteemsus. Peavad olema formuleeritud selgelt ja täpselt, et tagada õigusselgus.Viitenorm kujutab endast legaalkonstruktsiooni, mille kaudu normi rakendajat juhitakse teadlikult teiste normide juurde õigustloovas aktis esinevate tühikute täitmiseks. 2 liiki- otsesed ehk ebaehtsad ning kaudsed ehk ehtsad. Otsesed jagunevad- siseviited ja välisviited.Viidatakse konkreetsele sättele, selle osale või konkreetsele õigus- aktile või selle osale
· Juhendaja nimi (tähesuurus 14) · Töövormistamise koht ja aasta (tähesuurus 16) Viitamine 1. Iseseisva töö kirjutamisel viidatakse korrektselt kõigile töö koostamisel kasutatud allikatele. 2. Viitama ei pea üldiselt teada olevatele andmetele. 3. Töös peab olema selgelt eristatud kellegi teise arvamus enda arvamusest. Eelduslikult on kõik töös esitatud mõtted, ideed ja arvamused autori looming. 4. Viidete ja kasutatud kirjanduse loetelu vormistusel tuleks juhinduda ajakirjas Akadeemia kasutatavast süsteemist. Selleks et seda hõlpsam teha oleks, on alljärgnevalt esitatud mõned näited. Kirjanduse ja allikate loetelu · Raamat P e r e k o n n a n i m i, Eesnimi Aasta. Raamatu pealkiri. Linn: kirjastuse nimi (Vahtre , Sulev 1997. Eesti ajalugu elulugudes. Tallinn: Olion) · Artikkel ajakirjas P e r e k o n n a n i m i, Eesnimi Aasta. Artikli pealkiri
.............................. 11.1. Lehe formaat ja teksti paigutus............................................................................................................. 11.2. Teksti liigendamine............................................................................................................................... 11.3. Sisukorra loomine ja pealkirjade vormistamine.................................................................................... 11.4. Viidete sisestamine arvutil..................................................................................................................... 11.5. Tabelite, skeemide, jooniste ja graafikute koostamine.......................................................................... 12. Näpunäiteid tekstitöötluseks........................................................................................................................ 13. Juhendaja ja retsensendi rollist.....................
................................ 15 11.1. Lehe formaat ja teksti paigutus. ....................................................................................................... 15 11.2. Teksti liigendamine ......................................................................................................................... 15 11.3. Sisukorra loomine ja pealkirjade vormistamine .............................................................................. 16 11.4. Viidete sisestamine arvutil ............................................................................................................... 17 11.5. Tabelite, skeemide, jooniste ja graafikute koostamine. ................................................................... 18 12. Näpunäiteid tekstitöötluseks ................................................................................................................... 21 13. Juhendaja ja retsensendi rollist .........................
Üliõpilastöö peab olema arvutitrükis 1,5-intervallise reavahega, 12-punktilise tähesuurusega, ca 3000 täheruumi leheküljel kirjas Times New Roman. Bold ja kaldkiri on lubatud vaid võõrsõnade ja terminite puhul. Alapealkirjad ei tohi olla boldiga, lauseid rõhutada visuaalselt samuti ei tohi. Pealkirja lõppu ei panda punkti, pealkirja sõnu ei poolitata. 6. Millisel juhul tuleb töös kasutada viiteid ja millisel juhul ei ole viidete kasutamine põhjendatud? Kui om töös kasutatakse teiste autorite seisukohti või andmeid muudest allikatest, siis tuleb neile viidata. Ei viidata vaid üldiselt teada olevatele andmetele, st sellistele andmetele, mis on teada keskmise haridusega inimesele. 7. Mis on tsiteerimine ja mis refereerimine ning kuidas need teineteisest erinevad? Kuidas tuleb talitada juhul, kui uurimistöö autor soovib tsitaati esitada modifitseeritud kujul (nt jättes ära
relatsioonis on n atribuuti. Relatsiooni võimsuseks (ingl. k. cardinality) nimetatakse relatsioonis olevate kirjete e korteezhide arvu. Millise andmemudeli alusel loodud andmebaas on ja milline ei ole navigatsiooniline andmebaas? Navigatsioonilised andmebaasid on hierahilised ja võrkstruktuuriga andmebaasid (kirjete vahelisi seoseid luuakse viitade kasutamise abil). Navigatsioonilised pole relatsioonilised andmebaasid. Olemi terviklikkuse reegel ja viidete terviklikkuse reegel Olemi terviklikkuse (ingl. k. entity integrity) reegel: Kõik primaarvõtme atribuudid peavad olema alati väärtustatud. Viidete terviklikkuse (ingl. k. referencial integrity) reegel: Kui relatsioonis eksisteerib välisvõti, siis välisvõtme väärtus peab vastama seotud relatsiooni kandidaatvõtme väärtusele või peab olema täielikult määramata (NULL). Kuidas moodustuvad relatsioonilises mudelis
Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Roosalu, M. Lapse ja nooruki bioloogiline areng. Õppematerjal. Tallinn. Kikas, A. Õpioskuste arengu tabel. http://www.ut.ee/curriculum/orb.aw/class=file/action=preview/id=36733/opi_tas1.pdf [29.10] , , . . . http://bbsv.ru/education/rpd/index.htm [29.10] 6 13.10.2010 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi Muusika osakonna viidete vormistamise juhend Kasutatud kirjanduse loetelu peab sisaldama: (1) autori perekonna- ja eesnimi (püstkirjas) (2) ilmumisaasta (püstkirjas) lõpeb punktiga - sama autori samal aastal ilmunud publikatsioonid eristatakse aastaarvule lisatud väikese tähega nii lühiviites tekstis nt (Selke (2009a) ja (Selke 2009b) kui ka kasutatud kirjanduse loetelus (3a) raamatu pealkiri (kaldkirjas) lõpeb punktiga (3b) artikli- ja raamatupeatüki pealkiri (püstkirjas)
panen samad otsingusõnad pealkirja kasti. Saan kolm vastet, kaks on värbamise teemadel, üks on maine teemadel. Avan Eliis Venniku (2012) magistritöö “Värbamine ja valik sihtasutuses Noored Kooli”. Põhjus, miks ma just selle avasin on ka selles, et peale selle, et see töö tundus relevantne, on SA Noored Kooli üks asutajatest samuti Southwesterni programmis osalenud. Seega kasvab minu lootus midagi huvitavat veel leida sellest uurimistööst peale mulle kasulike viidete selle kohta, mis baasmaterjale Vennik on kasutanud. Juba resümeesd lugedes näen, et oma teooriaosas kasutab ta baasmaterjalidena Luhmanni ja Habermasi teksti, mis on natukene hirmuäratav. Teisalt on aga hea, et mul oleks võimalik kasutada ka klassikute teoseid oma teooriaosa kirjutades. Selle uurimistöö kirjandusest jäävad mulle silma veel mõned allikad, mis sobiksid ka minu uurimistöö baastekstiks. Näiteks Barber, Alison E. (1998) „Recruiting Employees. Individual
vastavalt tehtud muudatustele (Review-Accept). 4. Tee läbi kommentaaris nõutu (vt allolevat juhist). Vali Home menüüst käsk Replace. Avanenud aknas vali käsk More. Vii kursor Find what reale ja vali Special ripploendist kaks korda järjest käsk Paragraph Mark, vt joonist. Liigu Replace with reale ning vali Special ripploendist käsk Paragraph Mark, vt joonist. Klõpsa käsul Replace All. VIITAMINE 5. Korrigeeri vajadusel viidete asukohta vastavalt TTK kirjalike tööde vormistamise juhises olevatele nõuetele ja näidetele (vaata jaotisi „Viitamine“, „Valemid“, „Illustratsioonid“ ja „Loetelud“). Kontrolli, kas viited on olemas, ja kas nad on õiges kohas. Mootorsõiduki juhtimisõiguse taotlemise tingimused Mootorsõiduki juhtimisõiguse taotlemiseks peab isiku vanus olema vastav kehtestatud alammääradele ning samuti peab isikul olema kehtiv
Andmebaas (teema 1) 2. Andmebaasisüsteem (teema 1, 10) 3. Relatsiooniline muutuja (relvar), relatsioon (teema 2) 4. Kandidaatvõti, supervõti (primary key) (teema 2) 5. Primaar- ja alternatiivvõti (teema 2) 6. Välisvõti (teema 2) 7. Viidete terviklikkuse reegel (teema 2) 8. Andmetüüp (teema 2 ja 5) 9. Kitsendused ja nende võimalik realiseerimine SQL-andmebaasides (teema 2 ja 5) 10. Nimetage relatsioonialgebra operatsioone (teema 3) 11. Virtuaalne relatsioon e. vaade (teema 5) 12. Pädevusala (teema 7) 13. Funktsionaalne allsüsteem (teema 7) 14. Register (teema 7) 15. Kuidas on omavahel seotud pädevusalad, funktsionaalsed allsüsteemid ja registrid? (teema 7)
esitatud gruppides: kirjanduse loetelu, internetimaterjalide loetelu, arhiivimaterjalide loetelu ja suuliste allikate loetelu. Kui kasutatud allikad on mitmes keeles, tuuakse kõigepealt ladina, seejärel kirillitsa ja teiste tähestikega teosed originaaltranskriptsioonis ja tähestikulises järjekorras. Vajalikke andmeid viidatavate tööde kohta saab ka raamatukogukartoteekidest. 5.1. Viitamine Viitamisel kasutatakse tekstisisest viitamist, sel juhul on ka muudatuste/täienduste tegemine viidete osas tunduvalt lihtsam. Lihtsaim võimalus on märkida sulgudes autori nimi ja väljaande aasta ning viidatav lehekülg- näit.: (Vahtre 1994, 151). Kui autoril on samal aastal välja antud mitu teost, kasutatakse tekstisiseselt aastaarvu järel ülaindeksina numeratsiooni, näiteks: (Vahtre 19941, 151) . Kui algallikal on mitu autorit, märgitakse esmakordsel viitamisel kõik autorid, näiteks: (Bergman, Halle, Lints 1998) ja järgmistel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
