Lisa 4. Praktikaleping44 Lisa 5. Praktikaprogramm Lisa 6. Foto praktikaettevõttest. Välisvaade Lisa 7. Kasutatud dokumendid. Arve-saateleht Lisa 8. Kasutatud dokumendid. Komplekteerimisleht Lisa 9. Kasutatud dokumendid. Taara saateleht Lisa 11. Ladustatav sortiment Lisa 10. Fotod praktikaettevõttest. 1) Kaubaaluseriiulid; 2) Peenkauba läbivooluriiulid 20. Lisade loetelus tuuakse ainult töös viidatud lisad ja teisalt peab igale loetelus olevale lisale leiduma töös viide. 4. Tabelid 1. Tabelid pealkirjastatakse ja nummerdatakse araabia numbritega kogu töö ulatuses ühtlaselt (näiteks: Tabel 1., Tabel 2. jne) (automaatne numeratsioon menüü abil Insert-Caption/Lisa ja jooniste loendeid koos lehekülje numbrite ja pealkirjadega käsk menüüst Insert-Index- and Table- vaheleht Tables of Figures). 2. Tabel paigutatakse võimalikult selle tekstilõigu järele, milles talle esmakordselt viidatakse
4.2.OBJEKTIDE JA ATRIBUUTIDE SEMANTIKA (PK) primaarvõti (ingl. k. Primary key) (FK) välisvõti (ingl. k. Foreign key) OBJEKTID JA SEMANTIKA ATRIBUUDID KLIENT Internetipoelt tellimuse esitanud juriidiline või füüsiline isik Kliendi_id (PK) Unikaalne identifikaator Eesnimi Perekonnanimi Aadress Kauba kohaletoimetamise aadress Postiindeks Telefon Kliendi seisund (FK) Viide kliendi seisundile. E-mail ADMINISTRAATOR Internetipoes toodete müüki ja teavet kordineeriv isik Admin_id (PK) Unikaalne identifikaator Eesnimi Perekonnanimi Telefon Aadress E-mail Parool Kasutajanimele vastav parool Kasutajanimi Unikaalne kasutajanimi, mille kaudu admin logib süsteemi sisse KLIENDI SEISUND Kas klient on aktiivne või mitteaktiivne.
Ta sisestab süsteemi kavandatava aine kirjelduse, mis salvestatakse koos viitega aine välja pakkunud õppejõule ja registreerimise kuupäevale(AINE.ID) 8 Tegevus:Aine registreerimise kinnitus Tegija:Õppetooli juhataja Kirjeldus: Õppetooli juhataja otsustab õppejõu poolt välja pakutud aine kinnitada. Süsteem algatab kasutaja õiguste kontrolli. Juhataja märgib aine kinnitatuks. Süsteemis säilitatakse ka viide kinnitajale ja kinnitamise kuupäev.(AINE.loomise_kuupäev) Instituudi direktoril on võimalus kinnitatud ainekaardid üle vaadata ja erandjuhul eraldi kasutusjuhu abil ainekaardi kinnitus maha võtta (antud erandjuhtum on selle projekti analüüsi skoobist välja jäetud). Tegevus:Õppekava loomine Tegija:Õppetooli juhataja Kirjeldus: Õppekava juhataja koostab võimalikest olemasolevatest ainetest teatud valiku, mis sobiks uude õpetavasse õppekavva.
8531167061 70 1.9487171 300 17.449402269 80 2.14358881 67 1.771561 90 2.35794769 254 10.834705943 100 2.59374246 110 2.85311671 120 3.13842838 130 3.45227121 140 3.79749834 150 4.17724817 160 4.59497299 Page 1 Viide 170 5.05447028 180 5.55991731 190 6.11590904 200 6.72749995 210 7.40024994 220 8.14027494 230 8.95430243 240 9.84973268 250 10.8347059 260 11.9181765 270 13.1099942 280 14.4209936 290 15.863093 300 17.4494023 Page 2 Viide Kirjuta valemid Valem lahtriviidaga (aadressiga)
2.1.3. Materjal ja metoodika Peatükk peab sisaldama uuritava objekti, mudeli või katseseadme ja kasutatud uurimis- meetodite kirjeldust. Kirjeldus võib tugineda nii olemasolevate andmetele kui ka täiendavatele uuringutele, mille käigus on kogutud uusi andmeid. Selleks, et oleks võimalik tehtud uuringuid korrata, peavad kirjeldused olema võimalikult täpsed. Üldlevinud uurimismeetodi kasutamise korral võib piirduda selle põgusa tutvustamisega. Sellisel juhul tuleb aga anda vastav viide. Originaalse (sel juhul peab 2 selgitama erinevust senituntud meetoditest ning osutama autori(te)le) või vähemtuntud uurimismeetodi kasutamisel peab töös sisalduma täpne meetodi kirjeldus. Uurimismeetodid esitatakse nende kasutamise järjekorras, kompleksmeetodid koos. Eksperimentaalsete tööde korral tuleb esitada katseseadmete ja andmetöötlusmeetodite täpne kirjeldus ning andmete usaldusväärsuse hinnang.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL INFORMAATIKAINSTITUUT ERPLY KASSASÜSTEEMI TESTIMINE Projekt õppeaines “Tarkvara kvaliteet ja standardid” Autor: Esitatud: Juhendaja: Jekaterina Tšukrejeva TALLINN 2016 Sisukord 1. Ülesande püstitus. Organisatsioon, süsteem, metoodika......................................................4 1.1 Organisatsioon (ja süsteem)..............................................................................................4 1.2 Süsteem (ja organisatsioon)..............................................................................................5 1.3 Metoodika.........................................................................................................................5 2. Nõuded süs...
Raamat Tekstisisene viide Viide loetelus “Kasutatud kirjandus” Üks autor (Pihlau, 2003) või (Pihlau, Pihlau, J. (2003). Edukas otsing Internetis ehk 2003, lk 24) kuidas leida nõela heinakuhjast. Tallinn : Külim 2 autorit (Cargill & Webb, 1988) või Cargill, J., & Webb, G.M. (1988). Managing (Cargill & Webb, 1988, lk libraries intransition. Phoenix; New York: Oryx 54) Press.
Side 6 labor – Mobiilside kärgvõrk aruanne Töötegija nimi: ************ Töö tegemise kuupäev: Wed Det 14.12.2016 Andmete analüüs mobiilterminalis Joonis 1 Tugijaama kuvatud informatsioon LTE: 2031-257071628-457 (+/-10m) (4G leviala) Kordinaadid: 59.3071150, 24.4005350 Võimsusmõõturi andmed (vasakpoolne) RSRP (Reference Signal Received): dBm -97 Viide signaalile vastava jõu jaoks. RSRP on RSSI tüübi mõõtmine, sellele on teatavaid definitsioone ja detaile. Teisisõnu RSRP defineeritakse kui tagavara elementide kaasabi lineaarset keskmist, mis kannab toiteelemendile omast võrde signaali arvestatud signaali laineala mõõtmise sees, seega RSRP mõõdetakse ainult sümbolites mis kannavad RS'i. -97 RSRP (dBm) näitab signaali keskmist laineala. RSSNR (Signal-To-Noise Ratio): dB 30.0 Analoog ja digitaal kommunikatsioonides, signaal-müra suhe, tihti kirjutatakse S/N või SNR, on suhteline taustmüra signaali tugevuse mõõ...
1. Tuglase elu ja looming ? elukäik Friedebert Tuglas oli pärit Ahjalt. Ta õppis Prangli kihelkonnakoolis (venekeelne haridus) ja Uderna ministeeriumikoolis. 1901. aastal suundus ta Tartu linnakooli, seal õppimise ajal ilmus lastejutt "Siil". Seejärel jätkas ta haridusteed Hugo Treffneri Gümnaasiumis. Tuglas võttis osa 1905. aasta revolutsioonist. Ta arreteeriti detsembris ja ta veetis kaks kuud Toompea vanglas (kus kirjutas proosaluuletuse "Meri"). 1906.1917. aastani elas ta pagulasena peamiselt Soomes ja Pariisis. 1918. aastal abiellus ta Emma Elisabet Oinasega. Friedebert Tuglas kuulus kirjanike rühmitusse "Noor-Eesti". Aastail 19211922 oli ta kirjanikkude ühingu "Tarapita" samanimelise ajakirja väljaandja ja vastutav toimetaja. Tuglas oli Eesti Kirjanikkude Liidu üks asutajaid 1922. aastal ning 1920. ja 1930. aastail mitu korda liidu esimees. 1946. aastal valiti Tuglas Nõukogude Eesti a...
Projektijuhtimine. Tallinn: Külim. Perens, A. (1998). Teenuste marketing. Tallinn: Külim. Haak, K., Kratovitš, M., Papstel, I., Perens, A., Remmel, M., Randmann, L., Sirp, A., Tepp, M., Vennikas, M. (2012). Vanglate organisatsioon ja juhtimine : vanglateenistuse õpik. Tallinn: Justiitsministeerium. 10.2.Kas Tallinna raamatukogudes leidub raamat : “Tervisedenduse teooria ja praktika”. Esitage viide, (autor, pealkiri, ilmumisandmed) raamatukogu andmed kust seda küsiksite ja kohaviit. Kasmel, A., Lipand, A. (2007). Tervisedenduse teooria ja praktika. I, Sissejuhatus salutoloogiasse. Tallinn: Eesti Tervisedenduse Ühing. Rahvusraamatukogu 3.k arhiivikogu, kohaviit AR3-07-01226. 10.3.Leidke raamatuid õigusajaloost. Esitage kolm nõuetekohaselt vormistatud viidet. Kasak, P. (2011). Asjaõigusliku mõtte arengust Eestis : kriitiline analüüs.
Lõigu pikkus peaks olema vähemalt neli tekstirida. Ühe- ja kaherealised lõigud ei ole soovitatavad. Teksti paigutatakse joonised, skeemid, tabelid, pildid, fotod jms juhul, kui neil on teksti seisukohalt vahetu illustreeriv või täiendav funktsioon ja kui nad mahuvad ühele leheküljele. Igale tabelile, joonisele, skeemile jm tuleks tekstis viidata. Teksti paigutatavad joonised, skeemid jm tuleb eraldi numereerida (nt Tabel 1). Joonistel ja tabelitel peab olema pealkiri ja all viide allikate kohta (kui ei ole oma koostatud tabel või joonis). Tekstiga mitte otseselt seotud ja mahukam täiendav materjal on soovitav paigutada töö lisadesse. Järgmisena on esitatud nii tabeli- kui ka joonisenäidis. Tabel 5. Kooliraamatukogud, 1995/96, 2000/01, 2002/032004/05 1995/96 2000/01 2002/03 2003/04 2004/05 Raamatukogud 549 516 523 512 474
BAIKALI JÄRV Referaat aines: ,,Geograafia" ja ,,Kirjandus" 10Õ klass ÕPILANE: Reymo Kreuz JUHENDAJA: Tarmo Oidekivi ja Aavo Jakobsoo Pärnu, 2017.a. SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................... 3 Baikali järve geoloogia................................................................................... 3 Olhoni saar................................................................................................. 5 Baikali kliima.......................................................................................................7 Kokkuvõte........................................................................................................8 Kasutatud allikad...............................................................
töö eest makstav tasu ja maksud; kokku lepitakse töötasu, sealhulgas majandustulemustelt ja tehingutelt makstav tasu, töötasu arvutamise viis, maksmise kord ning sissenõutavaks muutmise aeg (palgapäev), samuti tööandja makstavad ja kinnipeetavad maksud ja maksed muud hüved, kui nendes on kokku lepitud aeg, millal töötaja täidab kokkulepitud tööülesandeid (tööaeg) töö tegemise koht puhkuse kestus viide töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtaegadele või töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtajad tööandja kehtestatud reeglid töökorraldusele viide kollektiivlepingule, kui töötaja suhtes kohaldatakse kollektiivlepingut. Tööle asumisel rakendatakse katseaega, mis võib kesta kuni 4 kuud. Katseaeg on tööandajale töötaja sobivuse hindamise aeg ning annab töötajale võimaluse töö ja töökeskkonna sobivuse hindamiseks
WORD Lehekülje häälestus (vasakult 3,5cm) : Page layout- margins-custom margins.. CTRL+A- teeb kogu teksti siniseks Üleliigsete tühjade ridade eemaldamine: Replace-more-special-paragraph mark-Otsi: ^p^p Asenda: ^p Nurksulgude eemaldamine: replace- [any character] Viide lõigu lõppu: year accessed-millal külastasid. Sõna tähtede vahe: font-spacing CTRL+D-dubleerib CTRL+c-copy CTRL+V paste EXCEL Tabeli andmete muutmine: Select data-edit Countif-(kogus palju mida on)-nt mehi kokku Mode-kõige sagedamini esinev hinne Ceiling-...=CEILING(B4*1,2;0,05) Averageif-keskmine (sugu,kriteerium, tunnus) IF-logical test (C1=D1) True,False Teksti ühendamine: =A1&" on sündinud "&C1&". Aastal ja ta on tähtkujult "&F1&" Sumif- nt hind kriteeriumite järgi (NIMI;KRIT,HIND) Suur täht =proper() Esitäht =left(A1) Format cels-custom- #" sorti"
märgiks oma ajastu vaimust. Seega ei ole riigi põhiseadus üksnes juriidiline dokument, ta on ka poliitiline ja rahvuslik-kultuuriline dokument. Põhiseaduse tekkesituatsiooni iseloomustab olukord, kus ühelt poolt on rahval kui suveräänil piiramatu õigus kehtestada mida tahes, ja teiselt poolt kohustus konstitueerida rahulikku kooseksisteerimist võimaldav põhikord, lähtudes -- enamasti ajalooliselt -- juurdunud tõekspidamistest ja väärtustest. 3 Viide 2, lk 37 4 Viide 2, lk 63 5 Kuna põhiseadusandlik võim ei ole ainult ühekordse akti aluseks, vaid kestev jõud, mis võib igal ajal kehtestada uue õiguse, on see tõsiasi ka põhiseadusandja kontrolli mehhanismiks. Kui põhiseadusandja ei pea kinni temal lasuvast kohustusest, on suveräänsel rahval õigus heita tema
Mõõtevahend- tehniline vahend, millel on normeeritud metroloogilised omadused ja mis on ette nähtud mõõtmiseks. Jaotatakse viide rühma: 1. Mõõdud- seadeldised mingi füüsikalise suuruse reprodutseerimiseks. Kaaluvihid, nihikud. 2. Mõõtesüsteem- mitmest mõõtevahendist koostatud seadeldis. 3. Mõõteriist- mõõtevahend, mis võimaldab saada mõõteandmeid vaatlejale vahetult tajutaval kujul. Osutmõõteriistad, klaas-vedelik termomeetrid, multimeeter. 4. Mõõtemuundur- mõõteinfo saamiseks, muundamiseks, edastamiseks ja pole varustatud vahendiga vaatlejale vahetu indo saamiseks, puudub näiduseadis.
Akadeemiline enesejuhtimine TSITAAT Ajakirja viide kasutatud kirjandus: Aab, M. (2006). Elu. Journal of life, 4(6): 6-12. teksti sees: (Mets, 2010: 3). (punkt lause lõpus, peale viidet) [sic!] (tähendab nähtud viga) REFEREERING „Sika [sic!] lendab“ (Mets, 2010: 3). Mets (2010: 3) on öelnud, et siga lendab. Inglise keelest eesti keelde sõna sõnalt tõlkimine on tsitaat!
Point-to-point 5 Gbps Vaba keskkonna edastusmeediad: Mikrolained 45 Mbps WLAN 2 Mbps 11 Mbps SAT 50 Mbps WAN (mobiilside) 8. Ajalised viited võrkudes Seotud andmete töötlemise ja järjekordadega; saatmisega liini ja liikumisega mööda seda. Töötlemise viide: iga pakett võetakse vastu, päise järgi analüüsitakse, kuhu see edasi saata - selleks kulub aega. Järjekordade viide: vaja oodata, kuni protsessor vabaneb paketi töötlemiseks, samuti on määrav võrgu koormus (kui kiiresti saab paketti edasi saata). Edastusviide: aeg, mis kulub paketi liinile toimetamiseks. Meediumi viide: aeg, mis kulub paketi liikumiseks mööda sidekanalit. t = R/l t - aeg, mis kulub bittide saatmiseks liini, R -
kelle poolt jäädvustatud, kelle omanduses on originaal jms) dokumendid peavad olema allkirjastatud ja dateeritud Lisadele tuleb põhitekstis viidata VIITAMINE Viitamise põhireegel: viitamissüsteem peab kogu uurimistöö ulatuses olema ühtne Kõik kasutatud allikad peavad leiduma viidetes Niisamuti peavad kõik kasutatud kirjanduse loetelus olevad allikad olema viidetes märgitud TEKSTISISENE VIITAMINE Kui viitad töö sees, siis pannakse viide sulgudesse, nt (Kask 1998). Viites ei ole koma autori nime ja aastaarvu vahel. Viites on autori perekonnanimi ilma eesnime ja esitäheta. Kui viidatakse sama perekonnanimega autoritele, on eesnimetäht vajalik, nt (Kask, M. 1998), (Kask, L.1996) Kui viitad ühele lausele, siis on viide lause lõpus enne punkti. Kui viitad mitmele lausele või lõigule, siis on viide väljaspool viimase lause lõpu punkti.
Liik on sarnaste tunnustega isendite rühm, kellel on oma, teistest liikidest erinevad tunnused ja levila Samasse liiki kuuluvad isendid annavad viljakaid järglasi, eri liikidesse kuuluvad isendid taval. Mitte Süstemaatika tegeleb liikide süstematiseerimisega Süsteemi põhiüksused: Riik hõimkond klass selts sugukond perekond liik (Sarnased tunnused kasvavad vasak.) Tänapäeval jaotatakse elusloodus viide riiki, riigid on kõige üldisemad ja suuremad süstemaatilised rühmad: taimed, loomad, seened, bakterid, algloomad Kõik riigid jagunevad sarnaste tunnuste alusel väiksemateks rühmadeks Selgroogsed loomad võib tinglikult jagada viide suurde rühma: kalad, kahepaiksed, roomajad, linnud, imetajad Selgrootud loomad võib tinglikult jagada viide suurde rühma: käsnad, ainuõõssed (hüdraloomad, karikmeduusid, meriroosid, korallid), ussid (lame-, ümar-, rõngasussid),
Töölepingus tuleb ära märkida: tööandja ja töötaja nimi, isiku- või registrikood, elu- või asukoht; töölepingu sõlmimise ja töötaja tööle asumise aeg; tööülesannete kirjeldus; ametinimetus, kui sellega kaasneb õiguslik tagajärg; töö eest makstav tasu, milles on kokku lepitud; muud hüved, kui nendes on kokku lepitud; aeg, millal töötaja täidab kokkulepitud tööülesanded(tööaeg); töö tegemise koht; puhkuse kestus; viide töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtaegaele või töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtajad; viide tööandja kehtestatud töökorralduse reeglitele; viide kollektiivlepingule, kui töötaja suhtes korraldatakse kollektiivlepingut. 25 Mis on katseaeg, selle kohaldamise tingimused ja töölepingu lõpetamise alus/õigus katseajal? Katseaja eesmärgiks on anda tööandjale ja töötajale võimalus hinnata töötaja tervise,
Andmete terviklus on andmete õigsuse, täielikkuse või ajakohasuse tagatus ning päritolu autentsus ja volitamatute muudatuste puudumine. Andmete konfidentsiaalsus on andmete kättesaadavus ainult selleks volitatud tarbijaile (isikutele või tehnilistele süsteemidele) ning kättesaamatus kõigile ülejäänutele. Turvameetmeid tuleb rakendada eri tüüpi IT-varadele. ISKE-s jagatakse IT-varad funktsionaalsuse ja omaduste alusel viide gruppi: · üldkomponendid · infrastruktuur · IT-süsteemid · IT-võrgud · IT-rakendused Gruppide sees kasutatakse tüüpmoodulitepõhist lähenemist. Tüüpmoodulite spetsifikatsioonides kirjeldatakse konkreetse tüüpmooduli kohaseid ohtusid ja turvameetmeid, mida tuleks vajaliku turvalisuse taseme saavutamiseks rakendada. Tüüpmoodulis ohtude loetelu esitamise eesmärk on anda rakendajale ülevaade võimalikest ohtudest. Ohtude loetelu esitamisega tagatakse, et ISKE
Töölepingu kirjalikus dokumendis peavad olema toodud välja - tööandja ja töötaja nimi, isiku või registrikood, elu või asukoht, töölepingu sõlmimise ja töötaja tööle asumise aeg, tööülesannete kirjeldus, ametinimetus, töö eest makstav tasu, muud hüved kui nendes on eelnevalt kokku lepitud, aeg millal töötaja täidab kokkulepitud tööülesandeid, töö tegemise koht, puhkuse kestvus, viide töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtaegade või töölepingu üles ütlemise ettetatamise tähtajad, tööandja kehtestatud reeglid töökorraldusele ja viide kollektiivlepingule, kui töötaja suhtes kohaldatakse kollektiivlepngut. Tööle asumisel rakendatakse katseaega, mis võib kesta kuni 4 kuud. Katseaeg on tööandjale töötaja sobivuse hindamise aeg ning annab töötajale võimaluse töö ja töökeskkonna sobivuse hindamiseks.
103 tegur milligrammidele üleminekuks ehk 2260 g Tulemus 2,26 mg% näitab, et 100 g porgandit sisaldab 2, 26 mg - karoteeni ?? . Millise karotenoidi identifitseerisite? : - karoteeni Järeldus: Antud töö eesmärgiks oli porgandi karotenoidse sisalduse määramine: - karoteeni sisaldus porgandis on 2,26mg%, 100g ekstraktis milles? porgandis on 2,26 mg -karoteeni. Kirjanduse millise, viide? andmetel peaks toores porgandis olema umbes 8285g g - karoteeni, viga võis tulla kehvadest töövõtetest või oleneda ka porgandist, mida tööks kasutati. Kirjanduse viide: http://www.carrotmuseum.co.uk/betacarotene.html 4
Klassikalised retoorilised trikid Neid erinevaid võtteid saab kasutada kõne pidamises. 1. Hüperbool - on ilus sõna liialduse kohta. Nt: ,,Ootasin terve igaviku." 2. Allusioon - Viide Piibli tegelasele, mütoloogilisele või kirjanduslikule isikule, kohale või sündmusele. 3. Alliteratsioon Poeetiline võte, kus järjestikkused sõnad algavad sarnaste häälikutega. Saab kasutada kõnes fraaside esiletoomiseks. 4. Metafoor ühe asja või nähtuse omaduste ülekandmine teisele. Pakub värvikaid võimalusi ettekandesse vürtsi lisamiseks. 5. Võrdlus lauses on otseselt üht asja teisega võrreldu. Kasutatakse sõnu ,,nagu" või ,,kui"
Hüüdlause: ,,Tee vähemalt üks tervislik valik päevas." Poolitatud ekraan. Vasakul pool toimuv on ebatervislik, paremal tervislik. Näitlejaid ei ole, on vaid lõbusa taustamuusika saatel vahelduvad toidulstseenid, kus vasakul pool ekraani näidatakse ebatervislikke valikuid ning paremal pool tervislikumaid valikuid. Stseen 1: Vasakul pool rohkelt vahustatud piimaga latte, lusikas suhkurt juurde panemas, vasakul klassikaline must kohv, alustassil pruuni suhkru kuubikud. Stseen 2 Vasakul pool on näha kausi sees suhkrustatud hommikuhelbed piimaga(taamal kõrge rasvaprotsendiga piimapakk), paremal kausis puuviljamüsli koos värskete mutsikatega, (taamal madala rasvaprotsendiga piimapakk). Stseen 3 Vasakul pool poolik komm paremal pool puuvili(õun, banaan jms)/kuivatatud puuvili/maasikas tumedas sokolaadis. Stseen 4 Vasakul pool poolik hamburger, paremal pool (sai täisterajahust) võileib koos singi ja tomatitega. Stseen 5 Vasakupoolsesse klaa...
liigi tasand taksonoomia ökosüsteemi tasand (elusloodus ja eluta keskkond) ökoloogia Liik on sarnaste tunnustega isendite rühm, kellel on oma, teistest liikidest erinevad tunnused ja levila. Samasse liiki kuuluvad isendid annavad viljakaid järglasi, eri liikidesse kuuluvad isendid tavaliselt mitte. Süsteemi põhiüksused on liik, perekond, sugukond, selts, klass ja hõimkond. Tänapäeval jaotatakse elusloodus viide riiki-bakterid, protistid, taimed, seened ja loomad. Protistid on valdavalt lihtsad organismid, suurem osa neist on üherakulised. Protistide ökoloogilist tähtsust on raske ülehinnata, kuna nad moodustavad eukarüootide biomassist konkurentsitult suurima osa ja on atmosfääri peamised hapnikuga rikastajad. Bakterid on kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada.
Praktikum 1 (12.09.2012) 1. Ester-lihtotsing, märksõna- hobid(pole kasutusel)-harrastused- 10 viidet Nt: huvid, huviharidus, isetegevus jne. Liitotsing- inglise k, eksemplari asukoht. Tüüp-raamat. Viide: De Ville-Colby, J., The expatriate handbook : Seoul, Korea; Hollym, Soul, 2001 2. Liitotsing, märksõna, aasta, käsikiri. Kadõkova, S. Kohanemine uues sotsiokultuurilises keskkonnas ja sellega seotud psühholoogilised raskused, magistritöö, Tallinna Pedagoogikaülikool, psühholoogia osakond, Tallinn, 2001 3. 73 kirjet, lihtotsing, kood. Bradley,P., The advanced internet searcher's handbook, London, Facet Publishing, 2004 4. Lihtotsing, märksõna-murded, perioodika
õiguslausetena (pidamislausetena) aga mittetäielikud. Mittetäielikud õigusnormid liigituvad seletavateks, viitavateks ja kitsendavateks. Seletavad õigusnormid määratlevad faktilise koosseisu, faktilise koosseisu elemendi või täieliku õigusnormi õigusliku tagajärje. Viitavad õigusnormid viitavad mõnes teises normis sisalduvale faktilisele koosseisule või selle elemendile või õiguslikule tagajärjele või selle elemendile. Viide võib olla otsene või kaudne. Otsene on viide sama seaduse eelnõu sättele või seaduse sättele. ¹ Kaudne on viide kohaldatavale seadusele. ² 9 Kitsendavad õigusnormid on selleks, et välistada olukorda, kus õigusnormi faktilises koosseisus olevat sõna, selle sõna mõttest lähtuvalt, ei saaks laiendada nendele elulistele asjaoludele, mille suhtes ta ei tohi kehtida. Näited PakS-est seletavate õigusnormide kohta:
Eelnõu kolmandal lugemisel viiakse läbi eelnõu lõpphääletus. 16. Viitenorm Kujutab endast legaalkonstruktsiooni, mille kaudu normi realiseerijat juhitakse teadlikult teiste normide juurde õigustloovas aktis leiduvate tühikute täitmiseks. Viitamise puhul viidatakse teise normi abstraktsele teokoosseisule või õiguslikule tagajärjele. 17. Nõuded viitamisele Lubatud ainult otsene ja kaudne viitamine. Otsene viide teisele seadusele või selle sättele peab sisaldama viidatava seaduse pealkirja, mis kirjutatakse väikese algustähega ja ilma jutumärkideta. Erandina võib tekstis seaduse pealkirja tähistada jutumärkides ja kirjutada suure algustähega, kui pealkiri on pikk ja muust tekstist raskesti eristatav. Viide Euroopa Liidu õigusaktile peab sisaldama viidatava õigusakti andjat või andjaid, akti liiki ja numbrit
Ohtliku kauba pakkimine Ohtlike lastide käitlemine sadamas Kursusetöö Tallinn 2018 Kursusetöö 1. IMDG koodeksit abil pakkida ohtlik kaup A sobivasse pakendisse (sulgudes olev viide leekpunktile aitab määrata pakendusrühma). 1. 1 Pakendi puhul näidata pakendi tüübi kood ja pakitava aine A pakendus- rühmaga sobivad tähed X, Y või/ja Z pakendi tüübikinnituses. 1.2 Põhjendage kasutatavat pakkimisviisi, arvestage pakkimise erinõuetega (PPxx,veerg 9). 1.3 Märgistage pakend(id) vastavalt nõuetele, pidage silmas erinõuet SP 274 (veerg 6). 2
5. Tiitelleht MS Word · õppeasutuse täielik nimetus (Jõhvi Kõik tiitellehele minevad andmed sisestada Gümnaasium) erinevatele ridadele. · töö pealkiri Format Æ Paragraph... Æ Alignment Æ · alapealkiri (kui on) Centered · viide töö iseloomule (uurimistöö, referaat) Koostaja ja juhendaja andmed: · koostaja ees- ja perekonnanimi ning klass · juhendaja ees- ja perekonnanimi Format Æ Paragraph... Æ Alignment Æ Right · töö valmimise koht ja aasta NB! Vormindatav tekst eelnevalt märgistada! NB! Kirja kõrgus tiitellehel on 16 18 pt 6. Sisukord
5) lepingu objekt; 6) jõustumise ja lõppemise või kehtivuse tähtaeg või tähtpäev; 7) juurdepääsupiirangud (kehtestamise aeg, alus, tähtaeg, juurdepääsupiirangu kehtetuks tunnistamine ja muud olulised andmed). 12.Mis on viit ja miks see on vajalik? Viit on kirjale registreerimisel antud tähistus, mis osutab kirja kohale dokumendisüsteemis. Viit märgitakse vastavalt asutuse asjaajamist reguleerivatele dokumentidele dokumentide loetelule ja asjaajamiskorrale. Viide koosneb kirjale registreerimisel antud järjekorra¬numbrist ja üldjuhul sellele lisatud liigitamise käigus omistatud tähisest ja/või muust tunnusest. 13.Millised nõuded on kehtestatud dokumentide allkirjastamisele? · Kui dokument vormistatakse nii paberkandjal kui ka digitaalselt, tagatakse nende identsus. Digitaaldokument allkirjastatakse esimesena. Digitaaldokumendi ja paberdokumendi vastuolu korral kehtib digitaaldokument. 14
neid lugedes ülevaate töö probleemidest, üldisest käigust ja tulemustest ilma põhiteksti lugemata. KASUTATUD KIRJANDUS Teema eduka lahendamise eelduseks on võimalikult täielik ülevaade kasutatud kirjandusest. Tsiteerimisel esitatakse tsitaat sõnasõnaliselt vastavuses autori tekstiga. Tsitaat pannakse jutumärkidesse või esitatakse kaldkirjas, väljajäetavad sõnad asendatakse mõttepunktidega (/..../). Tsitaadi lõppu lisatakse viide originaalile, mis paigutatakse ümarsulgudesse (autori perenimi, teose ilmumise aasta ja lehekülje number, mis eraldatakse aastast kooloniga). Näiteks: (Kiik 1991:35). Ka muu kirjandusest võetu viidatakse taoliselt. Eeltoodud kujul on tegemist lause viitamisega, punkt on lõpus. Kui viide on kujul . (Kiik 1991:35), siis on tegemist pikema viitega, punkt on pandud lõigu lõppu, enne sulge. Soovitav on oma teksti ja võõra vahele jätte tühi rida.
matrikli (õppemärkmiku) number, õpperühm, töö saatmise kuupäev. a) Tabeli esimesse tulpa sisestage tähthaaval oma perenimi (iga täht eraldi lahtris). Kokku peab olema vähemalt 10 rida. Kui nimi on lühem, lisage lõppu märke x. b) Tabeli päisesse sisestada täht- haaval oma eesnimi. Kokku peab olema vähemalt 10 tulpa. Kui nimi on lühem, lisage lõppu x. Tabeli sisu osa esimesse viide tulpa sisestada oma matrikli viis viimast numbrit (ilma esimese numbrita), järgnevatesse tulpadesse sisestage samad numbrid vastupidises järjekorras. c) Koostage valemid tulpade summade leidmiseks (SUM-funktsioon) ja rivide aritmeetiliste keskmiste (AVERAGE-funktsioon) leidmiseks. d) Vormindage tabel. Tulbad tehke kitsamaks nii, et väärtused mahuks parasjagu ära. Väärtused paigutage keskele
Üldtuntud seisukohtadele ei viidata (nt: Kiskjad söövad liha). Kasutusel on mitmeid viitamissüsteeme. Sotsiaalteadustes eelistatakse tavaliselt APA (American Psychological Association) viitamissüsteemi, millele toetutakse ka selles juhendis. Teiste autorite seisukohti või uurimisandmeid esitatakse tekstis kas tsitaatidena või refereeringutena. Tsitaat peab kõigis oma osades vastama originaaltekstile ja esitatakse jutumärkides või kursiivis. Viide järgneb kohe pärast tsitaati lõpetavaid jutumärke või kursiivi lõppu. Kui viidatakse lausele, tuuakse viide ära enne lause lõpu punkti. Kui tsiteeritav seisukoht on liiga pikk või kõik samas lauses esitatu ei ole oluline käesoleva töö seisukohalt, võib tsitaati lühendada. Tsitaadis lause algusest, keskelt või lõpust ärajäetud sõnade asemele pannakse mõttepunktid. Tsitaadis ei ole lubatud liita üheks lauseks mitmest kohast võetud lausekatkendeid
Üldtuntud seisukohtadele ei viidata (nt: Kiskjad söövad liha). Kasutusel on mitmeid viitamissüsteeme. Sotsiaalteadustes eelistatakse tavaliselt APA (American Psychological Association) viitamissüsteemi, millele toetutakse ka selles juhendis. Teiste autorite seisukohti või uurimisandmeid esitatakse tekstis kas tsitaatidena või refereeringutena. Tsitaat peab kõigis oma osades vastama originaaltekstile ja esitatakse jutumärkides või kursiivis. Viide järgneb kohe pärast tsitaati lõpetavaid jutumärke või kursiivi lõppu. Kui viidatakse lausele, tuuakse viide ära enne lause lõpu punkti. Kui tsiteeritav seisukoht on liiga pikk või kõik samas lauses esitatu ei ole oluline käesoleva töö seisukohalt, võib tsitaati lühendada. Tsitaadis lause algusest, keskelt või lõpust ärajäetud sõnade asemele pannakse mõttepunktid. Tsitaadis ei ole lubatud liita üheks lauseks mitmest kohast võetud lausekatkendeid
Isikutaju Isikutaju on ümbritseva keskkonna tajumine, mõistmine ja hindamine meeleelundite kaudu. Vaatamine - tajud, et lund sajab. Rääkimine - tajud vestluskaaslase meeleolu. Keskkond - tajud, et väljas on külm. Inimesed tajuvad ümbritsevat keskkonda erinevalt. Tekivad erinevad isikutaju liigid. Isikutaju liigid * Edasiantava sõnumi mõistmine (tekstitaju) * Olukorra erisuse mõistmine (olukorrataju) * Teiste inimestega kontakti olemasolu või selle puudumine (kontaktitaju) * Veendumus, et teineteist mõistetakse (mõistmistaju) * Läheduse ja avatuse tunnetamine (distantsitaju) * Gruppi kuulumine (rühmataju) Isikutaju eripära Mõistmine ja tunnetamine erineb: * Inimese roll, päritolu, rahvus jne * Koht ühiskonnas * Omavahelised suhted * Heade omaduste esiletõstmine Isikutaju toimimisviisid Oma seniste kogemuste ja teadmiste põhjal võib teha valesid järeldusi või tajuda ümbritsev...
(Vorm G.1 [4]). Magistritöö seletusteksti sissejuhatus on 1,5...2 lehekülge ja selles ei esitata uurimistöö eesmärki ning ülesandeid (esitatakse jaotises 1.3) (Vorm G.2 [7]). Sissejuhatuses ei esitata uurimistöö käigus tehtud töö tulemusi, järeldusi ega soovitusi. Sissejuhatus moodustab umbes 1/10 töö põhiosa mahust (minimaalselt 1 lehekülg). Sisukorras ja põhitekstis sissejuhatusele jaotise numbrit ei kirjutata. 2.2.6. Viited Viide on tähelepanuosutus asjaolule, faktile või objektile. Kõik töö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, põhimõttelised seisukohad, kirjandusallikatest pärinevad tsitaadid, valemid, arvulised andmed tuleb viidata. Teistele autoritele kuuluvaid seisukohti või andmeid võib töös esitada kas tsitaatidena või refereeringutena. Tsitaat peab olema täpne ja vastama originaalile. Tsitaadi algusest, keskelt või lõpust ärajäetud sõnade asemele pannakse mõttepunktid
ELUSLOODUSE SÜSTEEM Looduses elavaid organisme saab grupeerida sarnasuse alusel LIIK- on sarnaste tunnustega isendite rühm, kellel on oma, teistest liikidest erinevad tunnused ja levila. Samasse liiki kuuluvad isendid annavad viljakaid järglasi, eri liikidesse kuuluvad isendid tavaliselt mitte. SÜSTEMAATIKA- tegeleb liikide süstematiseerimisega Süsteemi põhiüksused: Riik- hõimkond- klass- selts- sugukond- perekond- liik Tänapäeval jaotatakse elusloodus viide riiki. Riigid on kõige üldisemad ja suuremad süstemaatilised rühmad. Taimed, loomad, seened, bakterid, algloomad. Kõik riigid jagunevad sarnaste tunnuste alusel väiksemateks rühmadeks. Selgroogsed loomad võib tinglikult jagada viide suurde rühma: · KALAD · KAHEPAIKSED · ROOMAJAD · LINNUD · IMETAJAD Selgrootud loomad võib tinglikult jagada viide suurde rühma: käsnad, ainuõõssed, ussid, limused,lülijalgsed. Taimeriik (hõimkond)
Töö erinevaid osi alustatakse uuelt leheküljelt (Insert, Page Break). Köidetud töö ees ja taga peab olema valge puhas leht. Töö osade loogiline järjestus: 1. Tiitelleht 2. Sisukord 3. Sissejuhatus 4. Sisu peatükkidena 5. Kokkuvõte 6. Võõrkeelne lühikokkuvõte (kui on) 7. Kasutatud kirjandus 8. Lisad (kui on) 3.2 TIITELLEHT Tiitellehel peavad olema järgmised andmed (vt. näidist lisa nr 1): 1. õppeasutuse nimi; 2. töö pealkiri (suurte tähtedega); 3. viide töö iseloomule uurimistöö, referaat jne; 4. autori ees- ja perekonnanimi; 5. juhendaja nimi 6. töö valmistamise koht ja aasta 3.3 SISUKORD Sisukord on töö alguses, tiitellehe järel. Sisukorras on kõik töö osad selles järjekorras, sõnastuses ja numeratsiooniga, nagu need esinevad töös endas. Kõik uurimistöö lisad tuuakse sisukorras koos pealkirjadega (vt. näidist lisa nr 2) 3.4. VIITAMINE
TARTU ÜLIKOOL KEHAKULTUURITEADUSKOND FÜSIOTERAAPIA JA TERVISEEDENDUS ÕPPETOOL Virge Lellep Kaassõltuvus Referaat Juhendaja: Dr. Tamara Janson 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................3 Katrin Kuljus. Kuidas sõltlase kõrval elades endaga toime tulla. Intrnetis kättesaadav: ..........6 Katrin Kuljus. Kuidas sõltlase kõrval elades endaga toime tulla. Intrnetis kättesaadav: ..........8 6.Katrin Kuljus. Kuidas sõltlase kõrval elades endaga toime tulla. Intrnetis kättesaadav: http://www.virumaateataja.ee/?id=101278...............................................................................10 SISSEJUHATUS Paljud inimesed teavad, mis on sõltuvus. Selleks peetakse vajadust, kas siis tarbida mingit ainet, n...
TALLINNA ARTE GÜMNAASIUM Anica Juur Michael Joseph Jackson Referaad TALLINN 2013 Sisukrd Micheali kohtainfo...................................4 Lapsepõlv ja The Jackson 5 .......................5 Eraelu............................................7 Pildid............................................... Allikad................................................. Eraelu Michael Joseph Jackson Michael Joseph Jackson (29. august 1958 Gary, Indiana 25. juuni 2009 Los Angeles) oli afroameerika päritolu poplaulja, laululooja, tantsija jainstrumentalist. Teda on nimetatud ka Popikuningaks ning ta on kõigi aegade edukaim meelelahutaja[viide?]. Tema muusika ning tantsu- ja riietusstiil koos laialt kajastatud eraeluga tegid Jacksonist rohkem kui neljakümneks aastaks ülemaailmselt tuntud popikooni[viide?]. Jacksonite perekonna seitsmenda lapsena alustas ta muusikukarjääri 1964. aastal p...
Erinevate Eesti piirkondade ilma võrdlemine EMHI kodulehe ilmakaartide järgi Kristin Liivat Tööleht 4. klassile Nimi:______________________ Kuupäev:__________________ Viide põhikooli riiklikule õppekavale: 2.1.5. Õppe- ja kasvatuseesmärgid II kooliastmes Analüüsib andmeid, teeb järeldusi ja esitab uuringu tulemusi 2.1.6.13. Õhk Erinevate Eesti piirkondade ilma võrdlemine EMHI kodulehe ilmakaartide järgi Olles läbinud selle praktilise töö, oskab õpilane leida iseseisvalt internetikeskkonnast ilmaga seotud andmeid. Oskab andmeid analüüsida ning teha järeldusi. Teema omandamiseks vajalikud mõisted: Ilm- õhkkonna olek mingis paigas mingil ajal. Ilma kujundavad elemendid on õhutemperatuur, õhurõhk, õhuniiskus, s...
Taimetoitlus nõuab toitumiseksperdi teadmisi Artikli analüüs Koostaja: .... Õpperühm: .... Juhendaja: .... TEES: Taimetoitlus nõuab toitumiseksperdi teadmisi ARGUMENDID: 1. Ilma vajalike taustateadmisteta võib jääda vajaka paljudest toitainetest 2. Taimetoit on enamasti energiavaesem, mis tähendab, et tuleks süüa suuremaid koguseid 3. Selline toitumisvalik sunnib vajalike toitainete kättesaamiseks võimalikult mitmekülgselt sööma 4. Kui toitu hoolikalt ei kombineeri, võib puudu jääda asendumatutest aminohapetest ja need on aminohapped, mida keha ei ole ise võimeline sünteesima ja peab kindlasti saama toiduga. 5. Kaltsiumi on võimalik saada taimedest, kuid mitte ...
lisa nimetus. Näide: Hango, K. (10.10.2004) Meeskonna koostamisel tuleb lähtuda eesmärgist. Äripäev, lk. 22. Intervjuu puhul näidatakse intervjueeritava perekonna- ja eesnimi, töökoht ja amet, intervjuu pealkiri (võimalusel), intervjueerija nimi, intervjuu liik, toimumise koht ja aeg. Elektrooniliste allikate puhul peab allika identifitseeritavus olema tagatud. Lisaks allikakirje tavalistele osadele (autor, pealkiri) peab viide elektroonilisele allikale sisaldama materjali täpset internetiaadressi. Elektroonilisele allikale viidates tuleb märkida allika kasutamise kuupäev. Näide: PRIA maine ja klientide infovajaduse uuring 2015 (2015) Põllumajanduse Registrite ja Informat- siooni Amet [http://www.pria.ee/images/tinybrowser/useruploads/files/PRIA_aruanne_2015_kokkuvote_k odulehele.pdf] 10.10.2015 9 2.1.7 Lisad
Exceli exami materjal Exceli töövihik - Exceli faile nimetakse töövihikuteks. Exceli tööleht - Tööleheks nimetataksegi seda suurt tabelit, mis "laiutab" suuremal osal ekraanil. Aktiivne lahter Lahter, mis on aktiivseks tehtud. Lahter või pesa rea ja veeru ristumiskoht. Igal lahtril on aadress, mille moodustavad veerutäht ja reanumber (A1, C5 jne.). Lahtri aadress A1 jne Lahtriplokk Märgistatud lahtrid Aktiivne lahter kus sa praegu asetsed Valem - on Exceli eriline moodus teha arvutusi, kasutades seejuures teistes lahtrites asuvaid andmeid. Funktsioon Funktsioon on lühidalt öeldes eeldefineeritud valem teatud kindlat tüüpi tegevuse (enamasti arvutuste) sooritamiseks. Liigendtabel risttabel. Risttabelite abil saad teha algandmete alusel mitmesuguseid koondeid, analüüse ja aruandeid Makro - makro on käskude järjend, makro käivitamisel täidetakse ükshaaval makrosse kitjutatud käsud Iseloomusta ...
PROJEKTI VAJALIKKUSE PÕHJENDUS Nägemispuue ei tähenda vaid täielikku pimedust, vaid nägemispuudega inimestel võib esineda häireid valgus- ja värvitajus, binokulaarse nägemises (kahe silma koosnägemine) ja akommodatsioonihälbeid (silmade kohanemine vaatamiseks erinevatele kaugustele). Normaalseks nägemisteravuseks loetakse 1,0 ja normaalse vaatevälja ulatuvus on 180 kraadi. Nägemispuudega inimesed on jaotatud raskusastme põhjal viide rühma, kellest kolm on vaegnägijad ja ülejäänud pimedad. Nägemispuudeid on järgmist tüüpi: mõõdukas vaegnägemine, raske vaegnägemine, inimesed, kes ei saa peaaegu lugemise ja kirjutamisega hakkama, praktiliselt pimedad, täiesti pimedad (ei erista valgust).( http://www.nip.ee/ 02.10.2011) Haigused, traumad, sünnikahjustused, eluaastatega kaasnev nägemise nõrgenemine -- silmaarstide arvates on umbes 15 000 inimest, kes on kaotanud vähemalt 65 % nägemisest. (http://www.videvik
..) või kaudset viitamist, märkides lause lõppu sulgudesse tabeli numbri ( vt tabel 9). Teksti sisse paigutatakse lühikesed tabelid. Mahukamad tabelid (maht ületab ühe lehekülje) on soovitatav paigutada töö lisadesse. 1.5.4. Joonised Töös esinevad illustratsioonid esitatakse joonistena. Siia kuuluvad kõik graafikud, skeemid või diagrammid. Joonised nummerdatakse araabia numbritega kogu töö ulatuses. (Office 2003: LisaViide Lisa ViidePealdis Viide Pealdis; Pealdis; Office 2007: ViitedLisa Viited Lisa pealdis) pealdis) Igal joonisel peab olema joonise sisu avav pealkiri. Joonise allkirja tekst algab vasakust servast. Joonise number kirjutatakse joonise allkirja ette ja eraldatakse sellest punktiga. Kõik joonised tuleb töös kommenteerida ja viidata. Kui joonis pole autori originaallooming, tuleb kindlasti allkirja juures ära tuua viide algallikale
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
