Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"viidama" - 25 õppematerjali

thumbnail
8
odt

Filosoofia kordamisküsimused

9. Milles seisneb volitatud esindaja teooria erinevus sõltumatu esindaja teooriast? Volitatud esindaja ei tohi rahvast sõltumatult otsuseid langetada, sõltumatu esindaja oskab oma peaga mõelda ja probleeme kiiresti lahendada. 10. Milles seisneb demokraatia paradoks? Kui nõustuda, et demokraatia on rahva võim ja nõustuda, et ellu peab viidama enamuse tahe, siis kui mina tahan valikut A, aga enamus tahab valikut B, siis ma nõustun, et ellu peab viidama valik B ja sellega annan heakskiidu enda meelest valele poliitikale. 11. Milles seisneb võimude lahususe idee? Eksisteerima peab kolm eraldi võimu - seadusandlik-, täidesaatev- ja kohtuvõim. 12. Milliseid hädaohte näeb Mill demokraatiale ja milliseid väljapääse ta pakub? Mill arvas, et demokraatial on suur oht langeda ühe klassi huvide ohvriks - laiem on tavaliselt...

Filosoofia
36 allalaadimist
thumbnail
29
docx

Balti riikide poliitiline ajalugu

Kuigi kinnitatakse, et selle sõna etümoloogiline taust peitub läti ja leedu tüves BALTS, mis tähendab ,,valge" või ,,soo". Esimesena nimetas merd Mare Balticum'iks XI sajandi saksa kroonik BREMENI ADAM, kes võttis aluseks ladina sõna BALTEUS (vöö), sest tollases ettekujutuses venis meri nagu vöö ida suunas. (tema enda väljamõeldis?) -Mõiste ,,balti keeled", mis tulenes Balti merest, võttis 1845- aastal kasutusele KÖNIGSBERGI (KALINGRAD) ülikoolis töötav saksa keeleteadlane G.H.F.NESSELMANN, kes uuris väljasurnuid preisi keelt. -Mõiste ,,balti" sisu on ajaloo jooksul muutunud. 20.sajandi algul ei tähistanud see sugugi eestlasi, lätlasi ega leedulasi. Selle nime võttis 19.sajandi keskel teadlikult enda tähistamiseks kasutusele kolme kubermangu valitsev saksa eliit (eestimaa, li...

Ajalugu
22 allalaadimist
thumbnail
28
doc

Eestlaste juurdepääs haridusele ja koolivõrgu kujunemine maapiirkondades alates rootsiajast kuni 18.sajandi lõpuni.

(Andressen 2003, lk. 66) 18. sajandi algul hoogsalt arenema hakanud usuvool tõi Hallest kaasa Francke pedagoogilised ideed. Eestisse jõudis pietistide levitatud põhimõte: rahvale tuleb õpetada lugemist ja praktiliseks eluks vajaminevaid teadmisi. Eesmärgiks seati tõearmastuse, sisemise vagaduse ja usinate kasvatamine. Eitati ilmalikke lõbustusi: Mängu vallatust, meelelahutust. Pietistlikke kasvatusideaale pidi ellu viidama kooli (vaestekool, ladinakool, pedagoogikum) ja koduõpetuse kaudu. Vaestekoolides kulus iga päev seitsmest tunnist kolm kuni neli usuõpetusele. Lugemise ja kirjutamise kõrval õpetati kaks tundi nädalas arvutamist. Füüsiliste võimete arendamiseks pidid lapsed tegema tööd kodus, aias, põllul. Noorukite eksimusi karistati rangelt, kiitust kasvatusvahendina ei tunnustatud. (Andressen 2003, lk. 67) A. Thor Helle keeleõpetuse lõpul on toodud mõned dialoogid, kus pietismi vaimus...

Haridus eesti kultuuris
13 allalaadimist
thumbnail
2
doc

RIIGI-JA HALDUSÕIGUSE EKSAM

Kaalutlusõigus: ebavõrdseks kohtlemiseks eksisteeriks mõnda mõistlikku põhjust. Võrdsus seaduse ees, õiguse Vormivabadus ja eesmärgipärasus: õigus valida menetlustoimingu vorm; menetlus peab läbi viidama kohaldamise võrdsus, õigusloome võrdsus. lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. 25. Milline on sotsiaalsete põhiõiguste eesmärk?...

Haldusmenetlus
19 allalaadimist
thumbnail
43
pdf

Müeloomtõbi Diagnoosimis- ja ravijuhis

dustatud patsientidele vanuses kuni 65 eluaastat, vanuses 65-70 eluaastat sõltub siirdamise läbiviimine patsiendi seisundist ja kaasnevatest haigustest, üle 70 elu- aasta reeglina kõrgdoosis ravi ei rakendata seoses suurenenud ravist tulenevate riskidega  Halvenenud neerufunktsioon (kreatiniini kliirens <50ml/min ja/või kreatiniini kontsenratsioon seerumis >265 μmol/l) ei ole absoluutseks vastunäidustuseks, kuid sellisel juhul peaks kõrgdoosis ravi läbi viidama keskuses, kus on kompen- tents selliste haigete raviks; peale siirdamist vabaneb dialüüsidest 24% dialüüssõl- tuvatest müeloomihaigetest  Ajaliselt võib kõrgdoosis ravi ja vereloome tüvirakkude siirdamise planeerida koheselt peale esimese liini ravi või alternatiivse variandina alles haiguse retsidi- veerumisel/ progresseerumisel  Teistkordne kõrgdoosis ravi ja vereloome tüvirakkude siirdamine haiguse retsidi-...

Biomeditsiin
3 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun