Talurahva Usuelu 18. sajandil. Kirik Kirik jäi 18. sajandil tähtsamaks vaimse kultuuri kandjaks. Pärast Põhjasõda valitses luteri kirikus raske olukord. Levima hakkasid mitmed usuvoolud. Pietism Juba Põhjasõja aastatel hakkas Baltikumis levima Saksamaal alguse saanud uus usuvool pietism (ladina pietas vagadus). Eitati ilmalikke lõbustusi. Pietistlikke kasvatusideaale pidi ellu viidama kooli ja koduõpetuse kaudu. Vennastekoguduste Liikumine 1730-ndate aastate alguses jõudis Eestisse rändkäsitööliste kaudu vennastekoguduste ehk hernhuutlaste liikumine. Uue usuliikumisega ühinesid mitmed pastorid ja mõisnikud. Mitmes paigas väljus liikumine usulistest raamidest ning hakati esitama sotsiaalseid nõudmisi. Ratsionalism 18.sajandi II poolel hakkas tänu valgustusideedele levima uus usuvool - ratsionalism.
Looma tapmise, hädatapmise või hukkamise kohta esitatavate nõuete rikkumine Rahatrahv kuni 200 trahviühikut Juriidiline isik- kuni 50 000 krooni 3. Kuidas peaks Põima farmi omanik tegutsema, et tegevus oleks kooskõlas looduskaitse seadusega? Loomi ei oleks tohtinud näljutada vaid oleks pidanud nad varem kas maha müüma või sööda puuduse alguses kohe tapamajja viima. Tapamajja oleks pidanud loomad viidama nõuetekohases veokis, tapaeelselt oleks pidanud loomi hoidma vastavalt erisustele eraldi ja sanitaarsetes ruumides. Enne surmamist oleks pidanud loomad uninutama, et nad kannataks võimalikult vähe. Ettekanne algab lühikese seaduse tutvustusega (seaduse ülesanne ja tegevusala) ning sellele järgneb ülesande tutvustus ja lahendused. Otsida välja mõni tõsielu juhtum. ALUVERE SIGALA OÜ 2011 ALLIKAS: http://seavabrikud.ee/farms.php Videos on näha lagunenud ja loomadele
peale.) Vaimukultuur 18.saj vaimse kultuuri kandjaks jäi luteri kirik. Luteri kirik pööras suurt tähelepanu talurahva lugemisoskusele. 1739. tõlkis Jüri kiriku pastor Anton Thor-Helle kogu piibli eesti keelde. Luteri kirikus saksamaal tekkisid kolm uut suunda. 1. Pietism-Pietistid taotlesid usu sügavamat sisemist tunnetamist ja elu kõlbelisemaks muutmist. Eitati ilmalikke lõbustusi: mängu, vallatust, meelelahutust. Pietistlikke kasvatusideaale pidi ellu viidama kooli ja koduõpetuse kaudu. Nende põhimõte oli, et rahvale tuleb õpetada lugemist ja praktiliseks eluks vajaminevaid teadmisi. Nad lähendasid luteri usku rahvale ning elavnes ka kirjanduse väljaandmine. 2. Vennaste kogudused- 1730-ndate aastate alguses jõudis Eestisse rändkäsitööliste kaudu vennastekoguduste ehk hernhuutlaste liikumine, mis võeti talurahva poolt kiiresti omaks.
1) 16.sajandil merkantilism ( kaupmehed) · Öeldi, et riik peab sekkuma majandusse. Eelkõige kaubavahetuses piirates importi ja soodustades eksporti. 2) 18.sajandi Adam Smithi teooria: · Riik ei peaks üldse sekkuma · Turg lahendab kõik probleemid. 3) John M. Keynes teooria: · 1944.a Bretton Woods' konverents · Valitsus peab sekkuma turumajandusse. Peab suurendama nõudlust. · Perioodi hakati nimetama keinismiks. · Pidi läbi viidama deflatsioon. · Oluline on valitsusel majanduse reguleerimisel maksupoliitika. 4) Milton Friedmann- Tema järgijaid hakati nimetama monetaristideks. · Riigi peamine ülesanne on kindlustada tugev raha ( hard currency ) raha väärtus on väge kõrge ja kõik tahavad seda ( on olemas igal pool ) · Sarnaselt keinistidega tähtsustasid monetaristid, et riigi ülesanne on kindlustada tugev raha. · Arvati, et riik ei peaks sekkuma. 4
valijaid tüssatakse osavate kõnede, kampaaniatega, kandidaatide ring ei paku tõelisi valikuid. 9. Milles seisneb volitatud esindaja teooria erinevus sõltumatu esindaja teooriast? Volitatud esindaja ei tohi rahvast sõltumatult otsuseid langetada, sõltumatu esindaja oskab oma peaga mõelda ja probleeme kiiresti lahendada. 10. Milles seisneb demokraatia paradoks? Kui nõustuda, et demokraatia on rahva võim ja nõustuda, et ellu peab viidama enamuse tahe, siis kui mina tahan valikut A, aga enamus tahab valikut B, siis ma nõustun, et ellu peab viidama valik B ja sellega annan heakskiidu enda meelest valele poliitikale. 11. Milles seisneb võimude lahususe idee? Eksisteerima peab kolm eraldi võimu - seadusandlik-, täidesaatev- ja kohtuvõim. 12. Milliseid hädaohte näeb Mill demokraatiale ja milliseid väljapääse ta pakub? Mill arvas, et demokraatial on suur oht langeda ühe klassi huvide ohvriks - laiem on tavaliselt
Ja õpiti, sest seda nõudsid kirik ja mõis. Tugevaks tõukejõuks rahvaharidustöös sai pietism1, mis levis nii pastorkonnas kui aadli 1 Pietism (ladina kl pietas vagadus) Saksamaal alguse saanud usuvool . Pietiste ei rahuldanud luteri kiriku süvenev konservatiivsus. Nad taotlesid usu sügavamat sisemist tunnetamist ja elu kõlbelisemaks muutmist. Eitati ilmalikke lõbustusi: mängu, vallatust, meelelahutust. Pietistlikke kasvatusideaale pidi ellu viidama kooli ja koduõpetuse kaudu. Nende põhimõte oli, et rahvale tuleb õpetada lugemist ja praktiliseks eluks vajaminevaid teadmisi (Karilatsi elu 2010). seas. Hernhuutlusest2 mõjutatud mõisnikud nägid aga koolis tihtipeale abivahendit usuliikumise tugevdamiseks. (Sirk 2008:29) Kiriku nõudel ka laulatati, aga 19. sajandini mitte pulmade ajal. Üldiselt kurtsid kirikhärrad veel 17. sajandil, et talupojad elavad üldse laulatamata ,,porduelu" (Heidmets 2002:9)
Gümnaasium Eesti 18. sajandil · Põhjasõda oli 17001721 peetud sõda ülemvõimu pärast Läänemerel. Selles võitlesid Rootsi vastu Moskva tsaaririik, Taani, Saksimaa, Rzeczpospolita ning hiljem (1713) nendega liitunud Preisimaa ja Hannover. Sõda lõppes Rootsi kaotusega, mis vormistati Uusikaupunki rahuga. Rootsi kaotas ülemvõimu Läänemerel ja Venemaa sai suurriigiks, kuni selle ajani oli kasutusel riigi nimena Moskva tsaaririik. http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%B5hjas%C3%B5da · Balti erikord oli Balti ehk Läänemere äärsetes riikides Eestimaal, Liivimaal ja Kuramaal 13.-18. sajandini Saksa õigusruumi mõjul väljakujunenud ning toiminud riigivalitsemise- ning õigussüsteem. Kuni Balti provintside vallutamiseni Moskva tsaaririigi poolt oli ta kehtiv valitsusvorm ning õigusüsteem orgaaniline osa mandri-euroopa õigussüsteemist. Balti provintside - Eestimaa kubermangu, Liivimaa kubermangu ja Kuramaa kubermangu vallutamisel Moskva tsa...
Romaani analüüs: Tegevus saab alguse 1830. aastail Andaluusias, teose lõpus kirjeldab Jose oma elulugu. Tegevuspaiku kirjeldab autor üpris täpselt, mitte liiga põhjalikult. Enamasti on teoses kirjeldatud uhket Hispaania loodust, vaba mustlaselu, kohati ka igapäevast linnaelu. Kuna tegu on romantismiajastu teosega, siis on see normaalne, et lugejale jääb veidike lindprii tunne. Ülevaade sündmustikust: Rändav geograaf või koguni arheoloog (pole kindel) igastahes on teadlane Hispaanias otsimas Caesar'i viimast lahingupaika (Munda). Ta kahtlustab, et geograafid on selle kindlaksmääramisega puusse pannud. Võtnud Cordobast teejuhi ja kaks hobust, pagasiks Caesari "Märkmed" ja mõned särgid. Ekseldes Cabra mäestikus arvas ta piki oja üles minnes leida külma vett janu ning kuumuse vastu. Leidis kogemata oaasi sarnase puhkeplatsi, mis oli eemalt peaaegu, et märkamatu. Otsustas seal peatuda. Teadlane märkas, et lisaks hobustele ja teejuhile...
SOOMUSRONGIDE JA SÕJALAEVASTIKU LOOJA ADMIRAL JOHAN PITKA Admiral Johan Pitka Johan Pitka sündis 19. veebruaril 1872 Järvamaal Võhmuta vallas, Jalgsema külas, Pitkade pere kuuenda lapsena. Ei osanud siis keegi arvata, et temast saab legend, kellest räägitakse veel kaua pärast tema lahkumist siit ilmast. Läksid aastad ja Johanist sai nooruk, kes pidi tegema oma elu esimese iseseisva otsuse kelleks saada. Ehkki ta teadmised meremehe elukutsest olid piiratud ja väljavaated sellel alal elus läbi lüüa võrdlemisi tagasihoidlikud, kirjutab Pitka ise selle kohta: "Mind tõmbas tundmatu salajane jõud merele, kus mind näisid ootavat ülesanded, suuremad ja tähtsamad kõigist, millest kõneldi. Seda tundsin mina üksinda ja nii, et ei olnud võimalik kõnelda teistele." Sellest otsusest algas Johan Pitka mere- ja sõjamehetee, mis viis ta Eesti Vabadussõjas kolmandaks meheks Konstantin Pätsi ja Johan Laidoneri kõrvale....
a teine. Sularahva esimene poolosa pidi priiks saama 1825. a jüripäeval ning teine poolosa 1826. a. Seetõttu võis ka perekonnanimede võtmine ja nende kirjapanek toimuda ainult järk-järgult ja mitte ühekorraga. 2 Talupoegadele tuli nende jüripäevasest priikssaamisest ette teatada eelmisel mihklipäeval. Alles 1826. a pidi läbi viidama üleüldine talupoegade üleskirjutus. Talurahva seaduse põhjal tuli isikud 1826. a ja edaspidi iga kolme aasta tagant toimuvate hingeloenduste ajal kanda revisjonikirjadesse uute võetud perekonnanimedega. Samade nimedega tuli talupojad üles märkida ka kirikuraamatutesse. Esimesi täielikke nimestikke pidid sisaldama alles 1826. a hingeloendid. Esimene osa talupoegadest pidi vabastatata 1823. a jüripäeval. Esimese priiusekuulutamise eel 21
korrusele. Äraminekul naine lehvitas naerdes K.le. K. jäi koridori seisma, ega saanud aru, kuhu naine viidi. Ta ei suutnud uskuda, et kohtuametnike ruunid asuvad pööningul, aga lähemale astudes ta just seda nägigi. Josef tundis, ennast kohtunikest paremaks olema, sest samal ajal, kui nemad pidid pööningukambrites läppunud õhus ja väikestes tubades aega veetma, oli temal oma suur ruum pangas. Seal samas koridoris kohtus ta kohtuteenriga, kelle naist ta just oli näinud minema viidama. Kohtuteenri kannul, kes lubas talle amtnike ruume näidata, liikus K. mööda kituskest koridori, kus pinkidel istusid mehed, kes paistsid justkui rusutud. Ta rääkis ühega neist, kes esmapilgul ei suutnudki talle midagi vastata, vaid vaatas talle otsa. Kohtuteener lahkus ja K.l hakkas lämbest õhust paha ja ta ei suutnud kuidagi välja saada. Ühel uksel oli viisakas riietuses mees ja naine, kes teda ruumidest välja aitasid. Tema
Nad rullivad sigareid suures ruumis, kuhu mehed pääsevad vaid veinticuatro (kõrgem politseiametnik) loal.) Korraga sattus ta seal kokku Carmeniga kellesse ka armus.. Manufaktuurist tormas välja väravavalvur, ta seletas, et sigariruumis tapeti üks naine. Seersant käskis Josel asja uurima minna. Nimelt olevat Carmencita ühe kaastöölisega riidu läinud ja kaastööline kohutaval kombel viga saanud. Seersant nõudis, et Carmen peab vangi viidama. Jällegi sai Jose selle ülesande enda õlule. Teekonnal vanglasse võrgutas Carmen oma naiselikkusega ja kavalusega Jose ära ning sai põgenema (Mao tänaval). Karistuseks Jose degrateeriti ning saadeti kuuks ajaks vanglasse. Nüüd oli Carmeni kord Jose'd aidata. Ta saatis mehele vanglasse pätsi leiba, mille sisse oli küpsetatud pisike viil ning kuldraha, kuid vang ei kasutanud neid. Pärast vanglast vabanemist tuli Josel vastu võtta veel üks
Francke (1663-1727) ja tema rajatud pietistlik pedagoogika. (Andressen 2003, lk. 66) 18. sajandi algul hoogsalt arenema hakanud usuvool tõi Hallest kaasa Francke pedagoogilised ideed. Eestisse jõudis pietistide levitatud põhimõte: rahvale tuleb õpetada lugemist ja praktiliseks eluks vajaminevaid teadmisi. Eesmärgiks seati tõearmastuse, sisemise vagaduse ja usinate kasvatamine. Eitati ilmalikke lõbustusi: Mängu vallatust, meelelahutust. Pietistlikke kasvatusideaale pidi ellu viidama kooli (vaestekool, ladinakool, pedagoogikum) ja koduõpetuse kaudu. Vaestekoolides kulus iga päev seitsmest tunnist kolm kuni neli usuõpetusele. Lugemise ja kirjutamise kõrval õpetati kaks tundi nädalas arvutamist. Füüsiliste võimete arendamiseks pidid lapsed tegema tööd kodus, aias, põllul. Noorukite eksimusi karistati rangelt, kiitust kasvatusvahendina ei tunnustatud. (Andressen 2003, lk. 67) A. Thor Helle keeleõpetuse lõpul on toodud mõned dialoogid, kus pietismi vaimus
Kaalutlusõigus: ebavõrdseks kohtlemiseks eksisteeriks mõnda mõistlikku põhjust. Võrdsus seaduse ees, õiguse Vormivabadus ja eesmärgipärasus: õigus valida menetlustoimingu vorm; menetlus peab läbi viidama kohaldamise võrdsus, õigusloome võrdsus. lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. 25. Milline on sotsiaalsete põhiõiguste eesmärk?
Lühike sisukokkuvõte "Idioot" I osa Fjodor Dostojevski romaan "Idioot" algab tegevusega Peterburi- Varssavi raudteerongis. Sel udusel ja niiskel novembrilõpu hommikul kella üheksa paiku liikus rong Peterburi poole. Teose peategelane vürst Mõskin saabus just Sveitsist, kus ta viibis üle nelja aasta vaimuhaigust ravides. Peaaegu terve, kuid ikka veel haiglase väljanägemisega vürst kohtas rongis kaht meest, kellega tal tuli järgnevatel aastatel tihedalt tegemist- Parfjon Rogozin & Lukjan Timofejevits Lebedev. Rongilt maha astudes seadis ta ebakindlalt sammud Jepatsinite maja poole, ta ei tundnud ennast Venemaal eriti koduselt, ega teadnud täpselt kuhu minna. Öömaja oli ta endale õnneks leidnud, sest Rogozin pakkus oma suurt maja talle eluasemeks. Jepatsinite juurde läks ta kõhe seetõttu, et oli teadli...
Küsimustele kuhu ja milleks punaarmeele kombekohaselt ei vastatud. Nad toimetati Tallinna Sõjakomissariaati, kus neid püüti hirmutada ja ,,solgutati" päev läbi. Kuna Argo ja Üllar ei teadnud, et ka Ain ja Meelis olid Tallinnasse toodud, oli nende üllatus ja pettumus suur, kui nad kohtusid.12 Tallinnas 18.00 bussile istunud poisid mõistsid, et miitingu ajaks nad Võrru ei jõua. Kuna eelnevalt oli jagatud töökorraldused ka selleks puhuks, kui miiting peab läbi viidama ilma Ainita, siis jäi poistel vaid üle loota, et miiting nendeta siiski toimub.13 Vaatamata sellele, et peakorraldajaid kohal polnud, kogunes Võru kalmistu ette kell 18.30 u 3500 inimest. Neil oli vastas 400 miilitsa- ja rahvamaleva ja KGB töötajat. Väidetavalt oli 14 Punaarmee Võru garnisonis kõrgendatud lahinguvalmidus. Kalmistule oli kamandatud ka
vürsti heaks võtaks seltskond Aglaja peigmehe otse kõikvõimsa "vanamuti" käte vahelt vastu. Vanemad polnud nimelt ise võimelised otsustama, kas selles loos on midagi imelikku ja kui palju nimelt, või pole siin üldse midagi imelikku. Mõjuvõimsamate ja kompetentsete inimeste sõbralik ja avameelne arvamus kulus väga ära just praegusel hetkel, kus tänu Aglajale polnud midagi lõplikult otsustatud. Igatahes pidi ju vürst varem või hiljem "seltskonda" viidama, millest tal mingit aimugi ei olnud. Lühidalt öeldes: teda kavatseti "näidata", õhtu oli tormiline- oma tõusude ja langustega. Kuid kõigele pani punkti vürsti äkiline haigushoog, mille käigus ta kokku kukkus. Ka Belokonskaja ei kütnud Aglaja ja vürsti lugu heaks, leides, et noormees on küll hea ja aus inimene, kuid siiski liiga haige. Juba järgmisel hommikul kuulis vürst Aglaja kavatsusest minna Nastasja Filippovnaga kohtuma
ei ole haigus, vaid organismi loomulik seisund. Rasedus on aeg, mil naine on organismis toimuvate muutuste tõttu segaduses ja seetõttu on oluline töökoht säilitada, et oleks olemas miski, mis on tuttav ja stabiilne. Siiski ei tohiks mõne töökoha puhul kõik jätkuda tavapärases rutiinis. Näiteks röntgenikiirguse või raske füüsilise tööga tegelevad naised peaksid raseduse ajal mõnele teisele tööle üle viidama. Töökeskkonnad, kus on rasedale potentsiaalselt ohtlikke tegureid, on mitmeid. Eriti tuleks vältida: o Narkoosiks kasutatavaid gaase (õed, arstid, hambaarstid, anestesioloogid) o Tööstuses kasutatavaid keemilisi aineid (plii, elavhõbe, vinüülkloriid, värviaurud) o Otsest kontakti loomadega, kes võivad levitada toksoplasmoosi (Toksoplasmoos võib põhjustada lootel ajukahjustusi, pimedaks jäämist ja isegi surma) o Kokkupuudet nakkushaigustega, eriti lastenakkushaigustega
Kogu euroopas sai tuntuks sealne professor A. Hermann Francke ja tema rajatud pietistlik pedagoogika. Eestisse jõudis pietistide levitatud põhimõte: rahvale tuleb õpetada lugemist ja praktiliseks eluks vajalikke teadmisi. Francke esitas oma pedagoogilised seisukohad 1713. aastal. Eesmärgiks seati tõearmastuse, sisemise vagaduse ja usinuse kasvatamine. Eitati ilmalikke lõbustusi: mängu, vallatust ja meelelahutust. Pietestlikke kasvatusideaale pidi ellu viidama kooli ja koduõpetuse kaudu. Francke loodud Halle nn. vaestekoolid võeti eeskujuks ka Eestis. Kogu euroopas puudusid erialaste teadmistega õpetajad. Francke asutas seminari, kus õppetöö tarbeks koostati detailne programm ja instruktsioon. Õpetajate ettevalmistamise pöörati peatähelepanu nn. küsitlevale meetodile (küsimuse-vastuse vormis õppeviis). 1730. aastatel hakkas luteri usu kirikuga tõsiselt võistlema hernhuutlus. Uue
dustatud patsientidele vanuses kuni 65 eluaastat, vanuses 65-70 eluaastat sõltub siirdamise läbiviimine patsiendi seisundist ja kaasnevatest haigustest, üle 70 elu- aasta reeglina kõrgdoosis ravi ei rakendata seoses suurenenud ravist tulenevate riskidega Halvenenud neerufunktsioon (kreatiniini kliirens <50ml/min ja/või kreatiniini kontsenratsioon seerumis >265 μmol/l) ei ole absoluutseks vastunäidustuseks, kuid sellisel juhul peaks kõrgdoosis ravi läbi viidama keskuses, kus on kompen- tents selliste haigete raviks; peale siirdamist vabaneb dialüüsidest 24% dialüüssõl- tuvatest müeloomihaigetest Ajaliselt võib kõrgdoosis ravi ja vereloome tüvirakkude siirdamise planeerida koheselt peale esimese liini ravi või alternatiivse variandina alles haiguse retsidi- veerumisel/ progresseerumisel Teistkordne kõrgdoosis ravi ja vereloome tüvirakkude siirdamine haiguse retsidi-
Kuid 1945-47 viiekordistus komparteide liikmeskond. 03.1950 EK(b)P KK VIII pleenumil väljendus Stalini paranoia, sest N. Kaortamm vahetati Johannes Käbini vastu. Gosplan riiklik plaanikomitee, mis andis ka Balti riikidele viisaastaku plaane. Eratalude asemele loodi kolhoosid, esimesed 1947a. Priboi ehk ,,Murdlaine" Moskva operatsioon, millega 25.03.1949 viidi läbi küüditamine kulakute, bandiitide, nationaiste vastu, kus Balti piironnast 30 000 peret pidi viidama ehk 95 000 inimest (21 000, 42 000, 32 000). Need viidi pigem Siberisse, kui töölaagritesse, ning paljud naasid. See lõpetas paljuski vastupanu ning sundis inimesed kolhoosidesse. Sellele järgnes veel küüditamisi ja nt sõjajärgsel ajal küüditati Leedust 5% elanikkonnast ehk 128 000. XII PEATÜKK: Nõukogude võim (1953-1991) Sula - Avaliku terrori lõpp, psühholoogiliselt tabitud ja pidevas hirmus Balti riigid ei astunud vastu.
kiidaks vürsti heaks võtaks seltskond Aglaja peigmehe otse kõikvõimsa "vanamuti" käte vahelt vastu. Vanemad polnud nimelt ise võimelised otsustama, kas selles loos on midagi imelikku ja kui palju nimelt, või pole siin üldse midagi imelikku. Mõjuvõimsamate ja kompetentsete inimeste sõbralik ja avameelne arvamus kulus väga ära just praegusel hetkel, kus tänu Aglajale polnud midagi lõplikult otsustatud. Igatahes pidi ju vürst varem või hiljem "seltskonda" viidama, millest tal mingit aimugi ei olnud. Lühidalt öeldes: teda kavatseti "näidata", õhtu oli tormiline- oma tõusude ja langustega. Kuid kõigele pani punkti vürsti äkiline haigushoog, mille käigus ta kokku kukkus. Ka Belokonskaja ei kütnud Aglaja ja vürsti lugu heaks, leides, et noormees on küll hea ja aus inimene, kuid siiski liiga haige. Juba järgmisel hommikul kuulis vürst Aglaja kavatsusest minna Nastasja Filippovnaga kohtuma
Belokonskaja kiidaks vürsti heaks võtaks seltskond Aglaja peigmehe otse kõikvõimsa "vanamuti" käte vahelt vastu. Vanemad polnud nimelt ise võimelised otsustama, kas selles loos on midagi imelikku ja kui palju nimelt, või pole siin üldse midagi imelikku. Mõjuvõimsamate ja kompetentsete inimeste sõbralik ja avameelne arvamus kulus väga ära just praegusel hetkel, kus tänu Aglajale polnud midagi lõplikult otsustatud. Igatahes pidi ju vürst varem või hiljem "seltskonda" viidama, millest tal mingit aimugi ei olnud. Lühidalt öeldes: teda kavatseti "näidata", õhtu oli tormiline- oma tõusude ja langustega. Kuid kõigele pani punkti vürsti äkiline haigushoog, mille käigus ta kokku kukkus. Ka Belokonskaja ei kütnud Aglaja ja vürsti lugu heaks, leides, et noormees on küll hea ja aus inimene, kuid siiski liiga haige. Juba järgmisel hommikul kuulis vürst Aglaja kavatsusest minna Nastasja Filippovnaga kohtuma
"vanamuti" käte vahelt vastu. Vanemad polnud nimelt ise võimelised otsustama, kas selles loos on midagi imelikku ja kui palju nimelt, või pole siin üldse midagi imelikku. Mõjuvõimsamate ja kompetentsete inimeste sõbralik ja avameelne arvamus kulus väga ära just praegusel hetkel, kus tänu Aglajale polnud midagi lõplikult otsustatud. Igatahes pidi ju vürst varem või hiljem "seltskonda" viidama, millest tal mingit aimugi ei olnud. Lühidalt öeldes: teda kavatseti "näidata", õhtu oli tormiline- oma tõusude ja langustega. Kuid kõigele pani punkti vürsti äkiline haigushoog, mille käigus ta kokku kukkus. Ka Belokonskaja ei kütnud Aglaja ja vürsti lugu heaks, leides, et noormees on küll hea ja aus inimene, kuid siiski liiga haige. Juba järgmisel hommikul kuulis vürst Aglaja kavatsusest minna Nastasja Filippovnaga kohtuma. Enne minekut läks
Belokonskaja kiidaks vürsti heaks võtaks seltskond Aglaja peigmehe otse kõikvõimsa "vanamuti" käte vahelt vastu. Vanemad polnud nimelt ise võimelised otsustama, kas selles loos on midagi imelikku ja kui palju nimelt, või pole siin üldse midagi imelikku. Mõjuvõimsamate ja kompetentsete inimeste sõbralik ja avameelne arvamus kulus väga ära just praegusel hetkel, kus tänu Aglajale polnud midagi lõplikult otsustatud. Igatahes pidi ju vürst varem või hiljem "seltskonda" viidama, millest tal mingit aimugi ei olnud. Lühidalt öeldes: teda kavatseti "näidata", õhtu oli tormiline- oma tõusude ja langustega. Kuid kõigele pani punkti vürsti äkiline haigushoog, mille käigus ta kokku kukkus. Ka Belokonskaja ei kütnud Aglaja ja vürsti lugu heaks, leides, et noormees on küll hea ja aus inimene, kuid siiski liiga haige. Juba järgmisel hommikul kuulis vürst Aglaja kavatsusest minna Nastasja Filippovnaga kohtuma
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
