Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"viibisid" - 244 õppematerjali

thumbnail
14
odt

Naised vabadussõjas

Valka lahingu mälestusmärk, milleks oli taas kivirahn, taastati ning taasavati 10. augustil 1989. aastal. Lahingu aastapäeval korraldatakse kivi juures suusavõistlusi. Vetla lahing Avati 26. 06. 1932 Vetla lahingut tähistav mälestusmärk asus Jägala jõe kaldal Vetla silla lähedal. 2,52 meetri kõrgune graniidist obelisk avati 26. juunil 1932. aastal. Avapidustustel viibisid teiste seas ka riigivanem Jaan Teemant ja kindralmajor Aleksander Tõnisson. Mälestusmärgi purustasid 16. oktoobril 1940. aastal kohalikud kommunistid. Enamik lõhutud samba tükke visati mäenõlvalt alla jõkke. 25. oktoobril 1941. aastal avasid kohaliku omakaitse mehed samba uuesti. Taastamisel kasutati orginaaldetaile, mis olid osaliselt kahjustada saanud. Pärast sõda hävitati sammas uuesti, kuid tänu Kose Muinsuskaitse Seltsi ja Alavere ühismajandi jõupingutustele tähistati 6...

Ajalugu
11 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Julius Kuperjanov

Paju lahingust võtsid osa ka soomlased, 31. jaanuaril kell 16.30 jõudis Põhja Poegade I pataljon Paju mõisasse. 1. veebruaril 1919 vabastati Valga. Kokku osales lahingus 2293 vabatahtlikku, neist 55 ohvitseri ja 1992 sõdurit. Juhtideks olid major M. Ekström ja H. Kalm. Paju lahingu mälestuse jäädvustamine 1. veebruaril 1934, Valga vabastamise 15. aastapäeval avati seal Jaani kiriku seinal mälestustahvel. Avamisel viibisid Eesti riigivanem K. Päts ja sõjavägede ülemjuhataja kindral J. Laidoner. Nõukogude võimu saabudes mälestustahvel hävitati. 31. jaanuaril 1999, Paju lahingu 80. aastapäeval avati mälestustahvel Valga Gümnaasiumi õpetaja Vikki Pennoneni initsiatiivil taas. Avamisel osales ka Soome suursaadik Pekka Oinonen. 9 Mõte püstitada Paju lahinguväljale mälestusmärk tekkis Valgamaal 1930. aastal. 1932. aastal võttis selle teema üles 2...

Ajalugu
24 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Zeusi lapsed

Narva Eesti Gümnaasium Essee Zeusi lapsed Koostaja:Katti Tsirkova Narva 2008 Eessõna Nagu me juba teame oli Zeus vanakreeka mütoloogias titaanide Kronose ja Rhea poeg.Tähtsat osa Zeusi elus mängisid tema surelikud ja jumalikud armukesed,kellele ta väge erineval moel lähenes.Kord ilmus ta oma armastatu juurde luigena,kord härjana,kord koguni kullavihmaga.Sellest järeldub ka see,et nende armuloode käigus sündis Zeusil palju järglaseid ning nendest hakkab rääkiima ka see essee. Apollon ja Artemis Apollon ja Artemis olid Zeusi ja titaanitar Leto lapsed.Nad olid kaksikud. Pärimuse järgi ei andnud Zeusi abikaasa Hera Letole kuskil asu,kuid lõpuks leisid Leto varjupaiga ujuval Delose saarel,kus ta kaksikud ilmale tõi. Apollonist sai kreeka religiooni üks tähtsaimaid jumalaid.T...

Ajalugu
19 allalaadimist
thumbnail
69
doc

Suuline exam

Kristjan Jaak Peterson (18011822) 18. sajandi lõpus toimunud Suure Prantsuse revolutsiooni mõjul oli muutumas kogu Euroopa vaimuilm ja ühiskond. Senine seisuslik ühiskonnakorraldus hakkas murenema, seisuse asemel tõusis 19. sajandi jooksul määravaks inimesi liitvaks kategooriaks rahvus. Kui K. J. Peterson sündis, oli saksa kirjanduse suurkujusid Johann Wolfgang Goethe saanud 52aastaseks, Venemaal hakkas oma esimesi lauseid ütlema poolteiseaastane Aleksander Puskin, hilisem sädelev poeet, ning Inglismaal omandas tulevane ,,romantismi deemon" ja ajastu kirjandusmoe kujundaja Georg Gordon Byron koolitarkust. Eestlase K. J. Petersoni luuletused aga nägid trükivalgust alles 20. sajandil, rohkem kui sada aastat pärast autori sündi, kui need ilmusid kirjandusliku rühmituse ,,NoorEesti" albumites ja ajakirjas. Enne Petersoni värsiloomingu avaldamist oli Gustav Suits kirjutanud s...

Kirjandus
125 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Titanic

Ühe päeva jooksul oli korraldatud ,,Titanicule" proovisõite. See aga oli tehtud ülepeakaela, sest nii lühikese ajaga ei saa nii suurest laevast täielikku ülevaadet. Üldist paadihäiret ega tulekustutust ei harjutatud, ammugi siis meeskonna tegutsemist avariikorras. Terve meeskond isegi ei viibinud proovisõidu ajal laevas! Hoolimata tugevast reklaamist ei suudetud kõiki kohti ,,Titanicul" välja müüa. Kõige tühjemaks jäid 2. ja 1. klass. Siiski viibisid laeval palju New Yorgi ja Philadelphia rikkamaid kodanikke. Luksusaurikul viibis 20 mesinädalaid pidavat paari. Ainult ühel paaril õnnestus mõlemal eluga pääseda, ülejäänud 19 naist jäid leseks. Kõige prominentsem ,,Titanicul" viibinu oli kolonel John Jacob Astor IV, kelle isiklikku vara on erinevatel allikatel hinnatud 87 ­ 100 miljonile dollarile. Southamptoni sadama töö oli häiritud Inglismaa ajaloos pikima, juba kuus nädalat kestva kaevurite streigiga...

Ajalugu
23 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Isa Goriot

Goriot`s kerkis esile raev. Goriot taipas, et oli tütreid liiga palju hellitanud. Ta kahetses, et oli tütardele kogu oma vara ära jaganud. Kui ta oleks rikas, armastaksid tütred teda veel. Nad oleksid teda surivoodile tulnud. Tütred ei armastanud tegelikult teda. Nad olid ta hoopis hüljanud. Taibanud kurba tõde, Goriot kaotas teadvuse. Anastasie jõudis alles nüüd. Isa Goriot suri. Eugène ja tema sõber meditsiinitudeng Horace Bianchon korraldasid matused, kus viibisid ainult Eugène ja Christophe. Tütred saatsid ainult oma vappidega ehitud tõllad. Rastignac läks Delphine juurde einestama, et hakata täitma proua de Beauséanti õpetust - jõuda maailmas edasi teisi ara kasutades....

Kirjandus
66 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Maailma sõda

Saksammma kaotas kaheksandiku oma pindalast. Saksamaa sõjavägi ei tohtinud olla suurem kui 100K meest ja ohvitsere ei tohtinud olla yle 4K. Sõjaväekohustus keelati ja kindralstaap saadeti laiali, lenniväge ja allveelaevu ei tohtinud omada. Kehtisid piirangu ka sõjalaevastiu ja laevade suhtes. Saksamaa pidi tasuma reparatsioonimakse. Balti riikide delegatsioonid viibisid konverentsil mitteametlikult. 1919 aasta kevadel loodi Balti komsijon, mis pidi töötama välja liilasriikide ühise poliitika Baltimaade suhtes. Komisjon käsitles Baltimaid kui televase mittebolsevistliku Venemaa autonoomseid osi. Konkreetselt otsustati nii just eesti kohte, ent otsus laienes ka lätile ja leedule. Saksamaa oli kohustatud loobuma igasugustest pretensioonidest territooriumidele, mis asetsesid põhja pool sõjaeelset saksa-vene piiri...

Ajalugu
24 allalaadimist
thumbnail
38
doc

Uurimistöö: Led Zeppelini IV stuudioalbum

See periood ei kestnud kahjuks kaua. Ja veel enam on kahju selle pärast, et see periood ei peegeldunud peaaegu üldse lindistustes. Üks väheseid näiteid on "Stroll On", mis lindistati 1966. aasta lõpus rezissöör Antonioni filmi "Blow Up" jaoks. Algul tahtis helirezissöör kutsuda ansambli The Who, kuid need mingil põhjusel ei saanud või ei tahtnud tulla ja lõpuks lindistas selle ansambel Yardbirds. Need kes viibisid kahe soolokitarriga Yardbirdsi kontserdil, meenutavad, et mõned kontserdid olid tõeliselt võluvad. Kuid Jeff Becki päevad ansamblis olid loetud ning ta sai sellest ka ise aru. 1966. aasta oktoobris suundus Yardbirds viienädalasele konsertuurile Ameerikas. Pärast kolme päeva, pideva sõidu ja kahe kontserdiga igal päeval, ei pidanud Jeff Beck vastu, tema närvid ütlesid üles. Ta lõi laval segi võimendusteseina, peksis puruks oma kitarri, istus lennukisse ja sõitis Los...

Muusika
30 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Vana kreeka jumalad

Sümbolik oli oliivipuu ja öökull. 22. Kalliope ('kaunihäälne') oli eepilise luule muusa. 23. Kleio oli ajaloo muusa. 24. Melpomene oli tragöödia muusa. 25. Polyhymnia oli jumalatele määratud laulude muusa. 26. Terpsichore ('täis tantsulusti') oli tantsu muusa. 27. Thaleia ('õitsev') oli komöödia muusa. 28. Urania oli astronoomia muusa. 29. Aglaia (Sära), Euphrosyne (Rõõmsameelsus) ja Thaleia (Õitseng). Nad olid Zeusi ja Eurynome lapsed. Nad viibisid jumalate saatjaskonnas. 30. Themis on titaan, seadusliku korra ja õigluse Uranose ja Gaia tütar, Zeusi abikaasa, hooride ja moirade ema. 31. Dike oli inimöiguste titaan. 32. Nemis mitteöigustatud viha ja raevu jumal 33. Aidas oli lugupidamise, häbitunde ja kaastunde jumal...

Kirjandus
74 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Eesti 15-17 sajand

Tähtsamad Põhjasõja sündmused Eestis: Eestisse jõudis Põhjasõda oktoobri alguses 1700, kui Karl XII külastas Pärnut. 20 oktoober toimus Narvas pommitamine ja seal toimus rüüsteretk. 19 november 1700 toimus Narva lahing, mille venelased suurelt kaotasid. Talvel 1700-1701 viibisid Rootsi väed Laiusel. 29 detsember toimus Erastvere lahing. Juuli 1702 toimus Hummuli lahing. Mai 1704 toimus Kastre lahing. 9 juuli- 13 juuli 1704 toimus Tartu piiramine ja kapituleerumine. 9 august 1704 vallutasid venelased Narva. 1705-1707 olid mõjusfäärid välja kujunenud ning suuremat sõjategevust ei toimunud, kuid 29 september 1710 toimus Tallinna kapituleerumine. 1710- 1721 aastatel ei toimunud Eestis midagi. Põhjasõja tagajärjed:...

Ajalugu
114 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Vana-Kreeka

Sealseid orje rõhuti enam, kui kusagil mujal. Vastsündinutest jäeti ellu üksnes täiesti terved ja tugevad, ülejäänud hukati. Otsuse viis täide vastsündinu isa. Kasvatuse eesmärgiks oli füüsiliselt tugevate ja osavate sõjameeste ning julmade orjapidajate kujundamine. Sparta noorukid võeti 7.eluaastast ja vanemate juurest ära ja paigutati riiklikesse koolidesse, kus nad viibisid 20. eluaastani.Õpetus sealsetes koolides oli äärmiselt julm, sest eesmärk oli kasvatada sõjamehi. Ateena koolides oli kooliharidus tasuline, seega said seal õppida ainult orjapidajate ja jõukamate elanike lapsed. Koolis õppisid nad lugemist, kirjutamist, kombeid, muusikat ja kehalist osavust, sest said ju neist sõjamehed ja sõjaväe juhid. Vaesemate ateenlaste lapsed said vähe haridust ja õppisid varakult mingit käsitööd...

Kunst
37 allalaadimist
thumbnail
7
doc

VABADUSSÕDA

klass / õp. Veinika Lemsalu 1 VABADUSSÕDA Sõja eelõhtul: 24. veebruaril 1918.a kuulutati välja iseseisev Eesti Vabariik. Kohe seejärel alanud SAKSA okupatsioon, aga ei võimaldanud iseseisvust ellu viia. Saksa okupatsioon kestis 1918.a novembrini, mil I maailmasõjas lüüa saanud Saksa väed lahkusid Eestist. Samal ajal valmistus PUNAARMEE Narva jõe taga...

Ajalugu
38 allalaadimist
thumbnail
3
sxw

Harald Nugiseks

Tagasi Eestisse saabus Harald Nugiseks alles 1958. aastal. Taasiseseisvunud Eesti Vabariigis ülendati Harald Nugiseks erukapteniks. 2003. aastal autasustas Eesti Kaitseväe juhataja 82aastast Harald Nugiseksi kaitseväe eriteenete ristiga. Autasu andis Pärnu Raekojas üle Pärnu üksikjalaväepataljoni väljaõppekeskuse ülem kapten Margus Rebane. Autasustamise juures viibisid Pärnu linnapea Väino Allikmäe ja Pärnu üksikjalaväepataljoni ohvitserid. Kuid juba 2002. esitas Kaitseministeerium ettepaneku, autasustada Eesti iseseisvuspäeval presidendi poolt riikliku autasuga Eesti iseseisvuse eest võidelnud Harald Nugiseksi, kuid tema nimi kadus presidendilossis autasustatavate nimekirjast. Ja seda mitu aastat järjest. Allikas: http://www.freewebs.com/hauptsturmfuhrer/index.htm...

Riigikaitse
4 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Rooma lõbustusasutused

Rooma linna suurim amfiteater oli Colosseum, ühtlasi on see suurim osaliselt säilinud ehitismälestis tänapäeva Roomas. Sarnaselt on tänapäeval ehitatud staadionid. Amfiteatrid mahutasid kümneid tuhandeid pealtvaatajaid. Parimad kohad alumistes ridades, kust sai jälgida sureva gladiaatori piinu, kuulusid aristokraatidele. Keskmised read olid tasulised ja määratud jõukamatele kodanikele. Ülemised read olid tasuta, seal viibisid vaesed töölised ja tihti ka orjad. Pealtvaatajaid eraldas areenist kõrge vahesein. Muudetava kõrgusega areeni all asusid teenindusruumid ja loomapuurid. Nagu Kreeka teatritel, polnud ka amfiteatritel katust. Rooma ehitajad leiutasid aga nn päikesepurjed. Välisseina neljandale küljele olid püstitatud mastid, mille külge kinnitatud riie tõmmati vajadusel päikese- või vihmakaitseks üle amfiteatri. Mängude algusest andis märku...

Kirjandus
23 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Antisemitismi referaat

Otsustati kasutada juba mujal äraproovitud vahendit- tuua siia juute, kes on nõus kõigega, kui anda ainult lootust, et hea töö puhul kingitakse neile elu. Kiiresti hakati Eestis organiseerima koonduslaagreid.Neid olevat olnud umbes 20.Keskne laager oli olnud Vaivara.Enamik laagreid asus Kirde-Eestis.Eestisse toodi sisse hulgaliselt juute. Oletatavalt oli neid 20000. Klooga laagrit peeti vangide hulgas heaks.Seda on maininud ellujäänud, kes viibisid mitmes laagris.Sealne laagrireziim oli pisut inimlikum.Vangivalvuriteks olid mobiliseeritud eestlased, kes ei suhtunud vangidesse vaenulikult.1944.aasta sügisel, näis ilmselge, et sakslaste päevad on loetud.Juudid püüdsid hoolsalt töötada, et mitte anda põhjust rahulolematuseks.Nad arvasid, et natside peamine probleem on oma naha päästmine ja juudid neid enam ei huvita.Nad eksisid. 18...

Religioon
11 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Vana-kreeka kokkuvõte

Kreeka naistel olid juuksed alati keerukates soengutes. Sageli kandsid mehed pikki juukseid ja mõnikord ka habet. Jalas kanti kas sandaale, kingi, saapaid või käidi paljajalu. Jõukamad inimesed kandsid ka kauneid ehteid Pereelu Kreeka perekonnas kuulus võim meestele. Naised pidid alluma oma isadele, meestele, poegadele või vendadele. Naised elasid eraldi majaosades. Nad viibisid harva avalikes kohtades, külalise saabudes läksid perenaised oma ruumidesse. Nemad pidid kasvatama lapsi ja maja korras hoidma. Vahest jättis isa maha oma haige või vigase lapse, harvem ka siis, kui sündis tütar. Tavaliselt abiellusid naised umbes 15-aastaselt, mehed aga 30-aastaselt või vanemalt. Isa otsustas, kes saab tema tütre meheks. Mõnikord kohtusid pruut ja peigmees pulmas esmakordselt. Lapsed Laste mänguasjad olid valmistatud savi ja liiva segust...

Ajalugu
44 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Põhjasõda ja Eesti pärast Põhjasõda

Vene keskvõimu kõrgemateks esindajateks said Tlns ja Riias määratud kindralkubernerid. Nendele ametikohtadele said mitte venelased, vaid Vene armees teeninud välismaalased. Kroonuametkonna peamiseks mureks oli kubermangus asuvate sõjaväeosade ülalpidamine ning riigitulude laekumise jälgimine. Kõrgete sõjaväelastena viibisid kindralkubernerid alailma Peterburis ega olnud Baltikumi asjadest kuigivõrd huvitatud. Valitsusohjad jäid enamasti kohaliku aadli hulgast kindralkuberneri abilisteks määratud kahe valitsusnõuniku kätte. Aadli omavalitsus teostasid rüütelkonnad, säilitades Rootsi valitsusajal kujunenud organisatsioonilise struktuuri. Maapäevadele ei kutsutud enam linnade esindajaid. Kiriku üle püüdsid rüütelkonnad...

Ajalugu
61 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Ela kiirelt sure noorelt

Ela kiirelt sure noorelt Läbi alkoholi elades juhtub lühikese aja jooksul väga palju head ja halba mis ilma alkoholita kulgeksid stabiilselt elu jooksul. Alkoholi mõjuall olles võib juhtuda õnnetusi, haigestuda või leida ennast enesetapu küüsis mis on vale lõpp elule. Seltskond on üks kindlatest võimalustest kus tarvitatakse alkoholi ja selleläbi on inimesed palju avatumad ja hulljulgemad. Kogunetakse kokku, juuakse ja tehakse vastavalt tujule ning seltskonna ühtsetele soovidele midagi lõbusat. Peo õhtud kujunevad pikkadeks, alkoholi tarvitatakse rohkem ja mõistus tuhmub. Tihtipeale ei teadvusta inimene endale mis on õige ja mis vale, seetõttu tehakse valesid otsuseid mis alkoholi puudumisel paneb näiteks autoga sõitma ning kui juhtub õnnetus ja halvimal juhul saavad sinu kaasviibijad surma on sinu elu rikutud viibides pikki aastaid vanglas ja tunda tohutuid süümepiinasid enda südames, kuid aega t...

Kirjandus
6 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Mustpeade maja

Alles 17. sajandil asutati Mustpeade vennaskond Wismaris. Eesti ja Läti aladel oli vennaskonna maju kokku enam kui 20 linnas, neist Eestis peale Tallinna veel Tartus ja Pärnus. Mustpeade Maja on Tallinna pea ainsana säilinud renessanssehitis. Mustpeade vennaskond tekkis 1399. aastal. Vennaskond ühendas noori vallalisi kaupmehi enne nende Suurgildi vastuvõtmist ning välismaiseid kaupmehi, kes küll viibisid pikaajaliselt, kuid mitte alaliselt Tallinnas. Mustpeade vennaskonna nimetus on seostatav nende kaitsepühaku Püha Mauritiusega, kes legendi järgi oli Aafrikast pärit mustanahaline. Püha Mauritiuse pea on ka vennaskonna vapimärgiks. Vennaskond oli tegev ainult Eesti ja Läti aladel, mujal Euroopas on ta tundmatu. Vennaskonna liikmed lahkusid Tallinnast 1940.ndatel. Mustpeade vennaskonna hoone kohal paiknes elamu arvatavasti juba 14. sajandil. 16. sajandi...

Kunstiajalugu
47 allalaadimist
thumbnail
9
rtf

Ernst Idla võimlemissüsteemi sünd ja areng Eestis ja välismaal

Kongressil oli Idla süsteem ainuke eeskuju, mille järgitegelikku tööd sai teha. Pärast kongressi lõppu tuli pakkumisi 32 ülikoolilt seminarideks, esinemisteks,ning tööle asumiseks õppejõuna.(Ingrid Idla, Dagmar Normet, Aksel Tiik, 1991, "Ernst Idla-võlur Tallinnast", lk 149) 1977. a teostub Idla kauaaegne unistus: ta alustab õppetööd oma ruumides!" Idla Center" avati pidulikult 13. mätrsil 1977. Avamisel viibisid ka Rootsi kuningas Carl XVI Gustav ja kuninganna Silvia. See oli lugupidamisavaldus võimlemispedagoog Ernst Idlale, eesti mehel, kes oma elu viimased 36 aastat elas ja töötas Stckholmis ning oli oma rühmade esinemistega ja koolkonnaga saavutanud maailmakuulsuse." Minu eluunistusest on saanud tõelus, " ütles Idla oma tänukõnes.(Ingrid Idla, Dagmar Normet, Aksel Tiik, 1991, "Ernst Idla-võlur Tallinnast", lk 158) Ernst Idla suri 5. detsembril 1980 Stockholmis....

Koreograafia
11 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun